olen täna veidi infot juurde saanud oma lähima jakaugema tuleviku kohta. tänase öö olen veel Lilliani korteris kuid homme kolin omaette, tema omast ülejärgmisse siin Nylia keldris. ehk Valgesse Majja ma ei koli ja nii jäävad ära igahommikused jalutuskäigud siia üles. ja ilmselt saan üksi elada seal toas. kõrvaltoas elab too läti noormees Andris, kes on siin juba üle aasta olnud (tuli eelmise aasta maikuus) ja seni on tal olnud ühe otsa pilet, ei teagi millal ta lahkub. miks ka peakski, eksju? tüüp on väga vaikne ja töökas. kui meil siin köögitoimkonnas on hommikuse ja õhtune vahetus, siis tema teeb terve päeva tööd. vahepeal aitab nõusid pesta, kuid siis jälle Sigmundi kuskil õues. tihti nad ülejäänud vabatahtlikega ei söö, ikka omal ajal. ma polegi Andrisega ise rääkinud. kuigi ta on siin nii kaua olnud ja vist norra keelest saab 50-60 aru, siis ise ta ei räägi. 2 saksa neiut Sonja ja Mareike räägivad päris soravalt aga nad on siin üle aasta juba olnud ka. ma räägiks ka, kui ma nii kauaks jääks!
täna, just siis kui Lillian tagasi tuli, läksin ma tööpäeva lõppedes välja päikse kätte istuma (täna oli juba 20+ kraadi õues ja meeldivalt soe). kutsusin siis Kniksenit ja ta tuligi, hiir hambus. sõi selle minu lähedal ära ka ja tuli siis minu juurde maha peesitama. ja siis tuli juba Lillian tagasi :) ta on ikka väga lahe ja tore!
täna sai üks retreat läbi ja need on ühed kummalised päevad. igaüks on oma ülesannete kallal ja rohkem laiali, et ei teagi, kust kedagi otsida, kui vaja midagi küsida vms. mina sain täna kaks tundi tolmu võtta, natuke põrandaid pesta ja köögis askeldada. näiteks koorisin 40 suht suurt sibulat ära, homseks tarbimiseks. toidukogused siin on mõnikord ikka meeletult suured, mida siin on vaja ette valmistada.
pärast lõunasööki läksime me väikebussiga kõik Koppangi. viimased külalised läksid rongi peale ja meie läksime kohalikku laata uudistama. sõime jäätist ja mina sain vanu autosid uurida, mis olid välja pandud vaatamiseks. kõige vanem oli vist aastast 1953 :) mulle meeldivad vanad autod. ja siis oli seal veel sellist fake-staffi ka, nagu eestis turgudel vuhvel-asju letid lookas. suht mõttetu aga ega me kaua seal ei olnud. tulime tagasi Liasse ja jätkasime tööd.
kahju, et Tulevik täna Transile kaotas. tean, et poisid tahtsid väga võita. ja Paide tegi ka viigi, õnneks Lootus kaotas.
tagasi Eestisse tulen 24.augustil, lennuk peaks 13.20 maanduma Tallinnas.
Saturday, July 24, 2010
Friday, July 23, 2010
tööloom
kolm esimest tööpäeva on juba seljataga. jalad on päeva lõpuks suht väsinud, kuid sellega harjub ära. kui ma praegu kodumaal folgil oleks, valutaksid kindlasti rohkem :)
ma olengi praegu siin selline vaikne hiireke, kes teeb mida vaja. kui omavahel norra keeles räägitakse ümberringi, teen oma asja edasi, lõikan või pesen midagi vms. mulle jätkuvalt meeldib siin. kui väljas poleks suvi, siis on tunne, nagu polekski toda pooltteist aastat vahel olnud. nüüd ma tean, kust ma eelmisel aastal oma musklid sain - toidu ja nõude tassimisest :) ahjaa, ma sain oma sammulugeja tagasi. kadus see mul eelmisel aastal ära umbes tund aega enne seda, kui lahkusin ja polnud aega seda eriti otsida. valget asja lume seest on muidugi eriti tore otsida ka! aga Ingeborg E leidis ja täna sain tagasi talt selle!
ilmad on läinud suvisemaks ja selgemaks, et täna sain päikese käes juukseid kuivatada pärast pesu. kuid õhk on jahe ja temperatuur on mingi +15-18 vahel. ütlesin Katrele ka täna, et kui paneks selle ja Eestis oleva temperatuuri kokku ja võtaks aritmeetilise keskmise, siis oleks mõlemas kohas normaalne suveilm :P aga Norra on peaaegu iga ilmaga ilus. peaasi, et mägesid näha on.
mingeid käkke ma siin kokku keeranud pole ja mulle meeldib, et saan kasulik olla. homme saab see retreat siin läbi ja nädalavahetusel on võib-olla mingi umbmäärast rahvamassi oodata, ühe palverännaku raames. aga keegi ei tea kui palju rahvast tuleb. esmaspäeval algab uus retreat, mis kestab 10 päeva. ja siis ongi juba august.
homme on Tulevikul mäng Narvas ja jään sms-iga tulemust ootama Katrelt.
ma olengi praegu siin selline vaikne hiireke, kes teeb mida vaja. kui omavahel norra keeles räägitakse ümberringi, teen oma asja edasi, lõikan või pesen midagi vms. mulle jätkuvalt meeldib siin. kui väljas poleks suvi, siis on tunne, nagu polekski toda pooltteist aastat vahel olnud. nüüd ma tean, kust ma eelmisel aastal oma musklid sain - toidu ja nõude tassimisest :) ahjaa, ma sain oma sammulugeja tagasi. kadus see mul eelmisel aastal ära umbes tund aega enne seda, kui lahkusin ja polnud aega seda eriti otsida. valget asja lume seest on muidugi eriti tore otsida ka! aga Ingeborg E leidis ja täna sain tagasi talt selle!
ilmad on läinud suvisemaks ja selgemaks, et täna sain päikese käes juukseid kuivatada pärast pesu. kuid õhk on jahe ja temperatuur on mingi +15-18 vahel. ütlesin Katrele ka täna, et kui paneks selle ja Eestis oleva temperatuuri kokku ja võtaks aritmeetilise keskmise, siis oleks mõlemas kohas normaalne suveilm :P aga Norra on peaaegu iga ilmaga ilus. peaasi, et mägesid näha on.
mingeid käkke ma siin kokku keeranud pole ja mulle meeldib, et saan kasulik olla. homme saab see retreat siin läbi ja nädalavahetusel on võib-olla mingi umbmäärast rahvamassi oodata, ühe palverännaku raames. aga keegi ei tea kui palju rahvast tuleb. esmaspäeval algab uus retreat, mis kestab 10 päeva. ja siis ongi juba august.
homme on Tulevikul mäng Narvas ja jään sms-iga tulemust ootama Katrelt.
Wednesday, July 21, 2010
tagasi Lias
on aeg veidi kirjutada, mis mind siin Norras ees ootas. olen juba läbi teinud oma esimene tööpäeva ja muljeid on palju!
Norra jõudes sadas juba lennujaamas vihma. rong jäi veidi hiljaks, kuid jõudsin ikka ilusti Hamaris ümber istuda. jaama oli mulle vastu tulnud Lillian, kelle juures ma ka öösel olin. väga varajastel hommikutundidel ta ise lahkus, ja tuleb juba laupäeval tagasi :) ta on vahepeal suuremasse tuppa kolinud ja kassi võtnud, valgete sokkide ja põllega must isane kass. väga rahulik ja sõbralik. öösel magas meie vahel voodis. Lillian lubas mul tema tagasitulekuni tema toas elada ja ma vist võtan pakkumise vastu. saan üksi olla ja kassi hoida. võrreldes Moosesega on too siin nagu ingel :) kuigi ka Valges Majas on meil kass, suur ja ilus Stig Inge.
siin on lisaks minule veel mõned saksa tüdrukud, paar norrakat, üks filipiini neiu ja läti noormees. Inese oli ka, kuid ta lahkus täna. hoian algul madalat profiili, ei hakka hullult sõbrustama, kuid näiteks töö või söögi kõrvale on küll tore kellegagi vestelda. aga osalt ka eraldatuse pärast jään Lilliani korterisse laupäevani. hommikusöögilauas oli ühes otsas norrakeelne vestlus, siis saksakeelne grupp... ja siis mina oma eestikeelsete mõtetega. ühel saksa neiul on kaks sõpra siin reedeni külas. üks neist, muideks töötab Tübingeni haigla helikopterimeeskonnas, Marili :)
eile sadas ka siin veel vihma ja hommik oli udune, kuid udu hajus ja mäed tulid välja :) see on parim osa Norra juures mu jaoks, mäed! aga mu eelmised mälestused olid talvest siin ja nii sain ma teada, et tee, mis siia toob, on kuruusatee :) talvel ju seda näha polnud. ja õues kasvab palju lilli ja põõsaid. hoopis teistmoodi, heas mõttes.
kuid kuna ma siia kuni 30 kraadisest suvest tulin, on mu garderoob vist veidi õhuke siinse kliima jaoks. ehk tuleb ka päike millalgi välja. tunnen rõõmu, et olen sel suvel siiski ka piisavalt päikest näinud!
eile oli Tulevikul karikamäng neljanda liiga meeskonnaga ja nagu oli ette teada, tuli sealt suur võit. lausa 14-0 :D nii et on eriti kahju, et ma ei saanud ise vaatama minna. kolm mängijate tegid kübaratriki, skoor avati juba teisel minutil, penaltist lõi ka väravavaht värava, teine väravavaht tuli lõpus ründajana sisse ja Katre sõnul üritas igast trikke teha ja ka skoorida. oli vist tore jalgpalliõhtu :)
täna olin juba hommikupoolses vahetuses tööl ja mul on selle pärast hea meel, nii jääb õhtu vabaks ja unevõlga mul nagunii reisimise pärast polnud. põhiasjad olid mul ikka meeles, mis teha vaja ja kuidas asjad käivad. mõned asjad tuli nö käigu pealt meelde või teisi tegutsemas jälgides. hea on see, et ma olen siinse süsteemiga juba tuttav ja oleks vist väga tüütu praegusel kiirel ajal mõnda kollanokka juhendama hakata. sest praegu on kiire aeg ja rahvast on palju korraga tegutsemas. olime näiteks lõunasöögi-järgselt kolme-neljakesi köögis toimetamas ja oli kitsas küll! paar küünt olen ka juba katki teinud, aga ju ongi neid siin targem mitte väga pikkadena hoida, nagu mul viimasel ajal kombeks on :) ei, tore on ja võite rõõmustada, sest ma olen siin õnnelik!
p.s nägin elus esimest korda oma silmaga transvestiiti täna siin.
Norra jõudes sadas juba lennujaamas vihma. rong jäi veidi hiljaks, kuid jõudsin ikka ilusti Hamaris ümber istuda. jaama oli mulle vastu tulnud Lillian, kelle juures ma ka öösel olin. väga varajastel hommikutundidel ta ise lahkus, ja tuleb juba laupäeval tagasi :) ta on vahepeal suuremasse tuppa kolinud ja kassi võtnud, valgete sokkide ja põllega must isane kass. väga rahulik ja sõbralik. öösel magas meie vahel voodis. Lillian lubas mul tema tagasitulekuni tema toas elada ja ma vist võtan pakkumise vastu. saan üksi olla ja kassi hoida. võrreldes Moosesega on too siin nagu ingel :) kuigi ka Valges Majas on meil kass, suur ja ilus Stig Inge.
siin on lisaks minule veel mõned saksa tüdrukud, paar norrakat, üks filipiini neiu ja läti noormees. Inese oli ka, kuid ta lahkus täna. hoian algul madalat profiili, ei hakka hullult sõbrustama, kuid näiteks töö või söögi kõrvale on küll tore kellegagi vestelda. aga osalt ka eraldatuse pärast jään Lilliani korterisse laupäevani. hommikusöögilauas oli ühes otsas norrakeelne vestlus, siis saksakeelne grupp... ja siis mina oma eestikeelsete mõtetega. ühel saksa neiul on kaks sõpra siin reedeni külas. üks neist, muideks töötab Tübingeni haigla helikopterimeeskonnas, Marili :)
eile sadas ka siin veel vihma ja hommik oli udune, kuid udu hajus ja mäed tulid välja :) see on parim osa Norra juures mu jaoks, mäed! aga mu eelmised mälestused olid talvest siin ja nii sain ma teada, et tee, mis siia toob, on kuruusatee :) talvel ju seda näha polnud. ja õues kasvab palju lilli ja põõsaid. hoopis teistmoodi, heas mõttes.
kuid kuna ma siia kuni 30 kraadisest suvest tulin, on mu garderoob vist veidi õhuke siinse kliima jaoks. ehk tuleb ka päike millalgi välja. tunnen rõõmu, et olen sel suvel siiski ka piisavalt päikest näinud!
eile oli Tulevikul karikamäng neljanda liiga meeskonnaga ja nagu oli ette teada, tuli sealt suur võit. lausa 14-0 :D nii et on eriti kahju, et ma ei saanud ise vaatama minna. kolm mängijate tegid kübaratriki, skoor avati juba teisel minutil, penaltist lõi ka väravavaht värava, teine väravavaht tuli lõpus ründajana sisse ja Katre sõnul üritas igast trikke teha ja ka skoorida. oli vist tore jalgpalliõhtu :)
täna olin juba hommikupoolses vahetuses tööl ja mul on selle pärast hea meel, nii jääb õhtu vabaks ja unevõlga mul nagunii reisimise pärast polnud. põhiasjad olid mul ikka meeles, mis teha vaja ja kuidas asjad käivad. mõned asjad tuli nö käigu pealt meelde või teisi tegutsemas jälgides. hea on see, et ma olen siinse süsteemiga juba tuttav ja oleks vist väga tüütu praegusel kiirel ajal mõnda kollanokka juhendama hakata. sest praegu on kiire aeg ja rahvast on palju korraga tegutsemas. olime näiteks lõunasöögi-järgselt kolme-neljakesi köögis toimetamas ja oli kitsas küll! paar küünt olen ka juba katki teinud, aga ju ongi neid siin targem mitte väga pikkadena hoida, nagu mul viimasel ajal kombeks on :) ei, tore on ja võite rõõmustada, sest ma olen siin õnnelik!
p.s nägin elus esimest korda oma silmaga transvestiiti täna siin.
Tuesday, July 20, 2010
at the gate
istutan lennujaama väravas ja ootan oma lendu.
kodus sai igast asju tehtud, nii päevitatud kui aiamaal tööd teha. samuti külalisi vastu võtta, kui eile Maie oma väikse pojaga külas käis. rahulik poiss oli, ei nutnud kui sülle võtsin ja teda veidi hoidsin, seni kui ema ja Maie aias marju korjasid. ja magama jäi ka suht kiiresti ja probleemideta. sauna sai ka eile :)
täna siis tulin Tallinna bussiga. olin Heleni juures ja kui Nis helistas, sain temaga vanalinnas kokku. käisime ühes ta endises töökohas teed joomas ja šokolaadi söömas. tema just tuli Norrast töölt ja mina lähen tööle. loodus tühja kohta ei armasta :)
siis käisin poes viimaseid vajalikke asju ostmas, apteek oli kahjuks kinni tolles keskuses ja siin lennukas ka pole. pole viga, valuvaigistid sain Heleni käest. pakkisin asjad ära ja siis trammi peale. tramm jõudis juba uksed kinni panna, kui ma Nilsi hüvastijätuks embasin, kuid tegi siis jälle lahti. hea oli, kuna Hobujaamast buss nr 2 peale ma jooksin oma raske kotiga. tegelt nii raske polnudki, peaaegu 14kg.
ja nüüd siina ma olengi. tahaks juba Norra jõuda :) kui keegi tahab mulle sinna kirjutada, siis aadress on järgmine: LIA GÅRD, 2481 Koppang, Norra. 24.augustil lendan tagasi, nii et sellega peab arvestama.
ma ei teagi, mida tolles Norra käigust oodata või loota. eks kõige parem on lihtsalt minna ja mitte midagi loota. no paar väikest lootust on, kuid need on nii õhkõrnad. kahju on sellest, et Lillian sõidab homme puhkusele, ma ei tea veel kui kauaks. nädala ilma temata ma vast pean vastu, kui ta kaks ära on, siis on väga kurb. ma ei kujuta ette, kui palju seal veel minusuguseid abilisi on. Mauksi koolikaaslane on juba ära läinud, kui ma kohale jõuan. eks näis, nagu ma ikka tihti oma blogi postituste lõpetuseks ütlen =)
head suve jätku kõigile ja häid reise kõigile, kes kuhugi reisivad. nii Marili kui Kaja kojutulek ja Taize seltskonna reis, kui nüüd vaid mõnda nimetada.
kodus sai igast asju tehtud, nii päevitatud kui aiamaal tööd teha. samuti külalisi vastu võtta, kui eile Maie oma väikse pojaga külas käis. rahulik poiss oli, ei nutnud kui sülle võtsin ja teda veidi hoidsin, seni kui ema ja Maie aias marju korjasid. ja magama jäi ka suht kiiresti ja probleemideta. sauna sai ka eile :)
täna siis tulin Tallinna bussiga. olin Heleni juures ja kui Nis helistas, sain temaga vanalinnas kokku. käisime ühes ta endises töökohas teed joomas ja šokolaadi söömas. tema just tuli Norrast töölt ja mina lähen tööle. loodus tühja kohta ei armasta :)
siis käisin poes viimaseid vajalikke asju ostmas, apteek oli kahjuks kinni tolles keskuses ja siin lennukas ka pole. pole viga, valuvaigistid sain Heleni käest. pakkisin asjad ära ja siis trammi peale. tramm jõudis juba uksed kinni panna, kui ma Nilsi hüvastijätuks embasin, kuid tegi siis jälle lahti. hea oli, kuna Hobujaamast buss nr 2 peale ma jooksin oma raske kotiga. tegelt nii raske polnudki, peaaegu 14kg.
ja nüüd siina ma olengi. tahaks juba Norra jõuda :) kui keegi tahab mulle sinna kirjutada, siis aadress on järgmine: LIA GÅRD, 2481 Koppang, Norra. 24.augustil lendan tagasi, nii et sellega peab arvestama.
ma ei teagi, mida tolles Norra käigust oodata või loota. eks kõige parem on lihtsalt minna ja mitte midagi loota. no paar väikest lootust on, kuid need on nii õhkõrnad. kahju on sellest, et Lillian sõidab homme puhkusele, ma ei tea veel kui kauaks. nädala ilma temata ma vast pean vastu, kui ta kaks ära on, siis on väga kurb. ma ei kujuta ette, kui palju seal veel minusuguseid abilisi on. Mauksi koolikaaslane on juba ära läinud, kui ma kohale jõuan. eks näis, nagu ma ikka tihti oma blogi postituste lõpetuseks ütlen =)
head suve jätku kõigile ja häid reise kõigile, kes kuhugi reisivad. nii Marili kui Kaja kojutulek ja Taize seltskonna reis, kui nüüd vaid mõnda nimetada.
Sunday, July 18, 2010
palju Tulevikku
jah, mu eilses päevas oli väga palju Tulevikku eile! isegi enne, kui ma Viljandisse jõudsin :)
laupäeva hommikul ma koristasin korterit ja pakkisin oma asju kokku. kaklesin ka kassiga, kes muidu on hullult nunnu, aga mitte siis kui ta mind küünistab. üks lõikehaav on mul vasaku käe peopesas ja teine parema käe ühel sõrmel. ausalt, toakassil pole nii pikki küüniseid vaja ja minu soovitus on neid natuke lõigata.
Viljandisse läksin häälega. kui ma buss nr 2 ootasin, siis üks vanem naine küsis, kas ma ka Milaanosse lähen, aga vastasin, et lähen hoopis Viljandisse. paari hetke pärast ta imestas, et kas lennukiga :) ja häälega sõitmise eest kiitis mind mu julguse pärast.
kui ma seal tee ääres siis seisin, sõitis umbes 15 minuti pärast must Tuleviku meeskonnabuss mööda. arvasingi, et nad ka ehk umbes samal ajal liikuma hakkavad, ja selle väikse punase Izusu tunnen ma nagunii ammu ära :) ja siis, ja siis, ja siis peatus üks valge Peugeot, mille roolis meie väravavaht (praegu vigastuse pärast ei mängi), kõrvalistmel tema kaunis abikaasa (neil on täna 1. pulma-aastapäev, muide!). jõudsin juba küsida, kas nad Viljandisse sõidavad, kuid kui nägin tagaistmel ühte mängijat ja siis ma sain juba aru, et muidugi sõidavad! oli tore ja rahulik sõit. üritasime meeskonnabussile järgi jõuda, kuid nägime neid alles Kükitast mööda sõites. ise tegime söögipausi Mäekülas, kuhu aga meeskond ka natuke hiljem tuli. Kükital oli hull järjekord olnud.
jõudsime Viljandisse, noored läksid alla järve äärde ja mina raamatukokku. seal nägin Jamesi. siis sain stata juures Kertu ja Jüriga kokku, enne kui nad pealinna tagasi sõitsid. ja siis algas juba mäng :) Tulevik oli enne eilset ainuke meeskond, kes polnud Tammekale väravat löönud. selle vea me parandasime, kohe neljakordselt!!! alustuseks põrutas Stüf (minu kaasreisja Aiko autos), siis andis ta mõned minutid hiljem värava ette söödu Ottisele, kes ei eksinud. kuid 2-0 ei ole veel ohutu seis, nagu tõestas meile sel aastal Kuressaare. kuid ega Tammekal neid vastuväravaid kuskilt ei paistnud ja siis me lõime igaks juhuks kaks väravat veel. alustuseks Luigendi tsenderdus, mis otse sisse läks ja vaid minut varem mängu tulnud vaid 16-aastane Raudsepp põrutas ja ilusti paremalt öörelt ühe sisse. vaid teine mäng tal Tuleviku eest! väravad on olemas vaatamiseks SIIN. vaadake kindlasti, need on lihtsalt nii ilusad! ühe värava me lõime veel, kuid seal võttis joonekohtunik suluseisu, kuid too mängija, kes sulus oli, ütles hiljem, et see läks Tammeka enda venna pihta ja seega oleks pidanud värav lugema. eriti hea meel on mul sellest, et väravad said kirja meie uued ja noored mängumehed, vaid Luigend on korra skoorinud sel hooajal. eriti hea meel on Ottise värava üle, kuna ta lihtsalt on räige tööloom platsil, igale poole ta jõuab, ise vist minust ka lühem. väike, aga tubli!
pärast mängu rääkisin veel ühe neiuga, kelle vend oleks tolle viienda värava enda nimele saanud ja kellega ma juuni alguses Tartus kohtusin. tore õde-venda on! ja kuna minu noorpaar oli Lätis festivalil, siis kutsusin ma kaasfännid enda juurde sauna. võidusauna =) olime mina, Art, Kalmer, James, Kai ja Katre ning tema boyfriend, üks Tuleviku mängija. temaga olen ka korra juba varem saunas käinud, paar hooaega tagasi. eks ta algul vist tundis end veidi kohmetult ja see oli arusaadav, kuid ajapikku läks kõike kergemaks. eriti siis, kui James kohale tuli (veidi hiljem tuli, ta käis kontserdil ja me poleks nagunii ühesse autosse kõik korraga ära mahtunud) ja oma tavapärast vürtsikat sõnavara hakkas kasutama. nalja sai oi kui palju! kesköö paiku oli pidu läbi :)
täna jõudis noorpaar Lätist koju. ja siis mul hakkas jälle imelik olla nendega koos. ja tänasin mõttes Jumalat, et ma ei pea ülejäänud suve nendega kodus olema! kolmas ratas jalgratta all, või viies ratas vankri all, oleneb palju rahvast on; kui teine noorpaar ka kodus on, siis see viimane variant.
aga täna lugesin ühe raamatu otsast lõpuni läbi, veidi üle 300 lk. saksa keelest tõlgitud ja suht halvasti tõlgitud. kuigi ma eriti suur ekspert pole saksa keele ala, siis 7 aastat õppimist on oma jälje kuskile mälusoppi jätnud. kaks raamatut, mis mul pooleli on, jätsin Tallinna ja seega pean midagi muud homseks välja mõtlema. Erikule peaks ka kirjutama ikka enne äraminekut.
nüüd ma pean veel välja mõtlema, kuidas ma teisipäeval Tallinna saan. rong pole variant, kellaajad ei sobi. bussiga ka eriti mitte ja jääb variant häälega minna :) eks näis
laupäeva hommikul ma koristasin korterit ja pakkisin oma asju kokku. kaklesin ka kassiga, kes muidu on hullult nunnu, aga mitte siis kui ta mind küünistab. üks lõikehaav on mul vasaku käe peopesas ja teine parema käe ühel sõrmel. ausalt, toakassil pole nii pikki küüniseid vaja ja minu soovitus on neid natuke lõigata.
Viljandisse läksin häälega. kui ma buss nr 2 ootasin, siis üks vanem naine küsis, kas ma ka Milaanosse lähen, aga vastasin, et lähen hoopis Viljandisse. paari hetke pärast ta imestas, et kas lennukiga :) ja häälega sõitmise eest kiitis mind mu julguse pärast.
kui ma seal tee ääres siis seisin, sõitis umbes 15 minuti pärast must Tuleviku meeskonnabuss mööda. arvasingi, et nad ka ehk umbes samal ajal liikuma hakkavad, ja selle väikse punase Izusu tunnen ma nagunii ammu ära :) ja siis, ja siis, ja siis peatus üks valge Peugeot, mille roolis meie väravavaht (praegu vigastuse pärast ei mängi), kõrvalistmel tema kaunis abikaasa (neil on täna 1. pulma-aastapäev, muide!). jõudsin juba küsida, kas nad Viljandisse sõidavad, kuid kui nägin tagaistmel ühte mängijat ja siis ma sain juba aru, et muidugi sõidavad! oli tore ja rahulik sõit. üritasime meeskonnabussile järgi jõuda, kuid nägime neid alles Kükitast mööda sõites. ise tegime söögipausi Mäekülas, kuhu aga meeskond ka natuke hiljem tuli. Kükital oli hull järjekord olnud.
jõudsime Viljandisse, noored läksid alla järve äärde ja mina raamatukokku. seal nägin Jamesi. siis sain stata juures Kertu ja Jüriga kokku, enne kui nad pealinna tagasi sõitsid. ja siis algas juba mäng :) Tulevik oli enne eilset ainuke meeskond, kes polnud Tammekale väravat löönud. selle vea me parandasime, kohe neljakordselt!!! alustuseks põrutas Stüf (minu kaasreisja Aiko autos), siis andis ta mõned minutid hiljem värava ette söödu Ottisele, kes ei eksinud. kuid 2-0 ei ole veel ohutu seis, nagu tõestas meile sel aastal Kuressaare. kuid ega Tammekal neid vastuväravaid kuskilt ei paistnud ja siis me lõime igaks juhuks kaks väravat veel. alustuseks Luigendi tsenderdus, mis otse sisse läks ja vaid minut varem mängu tulnud vaid 16-aastane Raudsepp põrutas ja ilusti paremalt öörelt ühe sisse. vaid teine mäng tal Tuleviku eest! väravad on olemas vaatamiseks SIIN. vaadake kindlasti, need on lihtsalt nii ilusad! ühe värava me lõime veel, kuid seal võttis joonekohtunik suluseisu, kuid too mängija, kes sulus oli, ütles hiljem, et see läks Tammeka enda venna pihta ja seega oleks pidanud värav lugema. eriti hea meel on mul sellest, et väravad said kirja meie uued ja noored mängumehed, vaid Luigend on korra skoorinud sel hooajal. eriti hea meel on Ottise värava üle, kuna ta lihtsalt on räige tööloom platsil, igale poole ta jõuab, ise vist minust ka lühem. väike, aga tubli!
pärast mängu rääkisin veel ühe neiuga, kelle vend oleks tolle viienda värava enda nimele saanud ja kellega ma juuni alguses Tartus kohtusin. tore õde-venda on! ja kuna minu noorpaar oli Lätis festivalil, siis kutsusin ma kaasfännid enda juurde sauna. võidusauna =) olime mina, Art, Kalmer, James, Kai ja Katre ning tema boyfriend, üks Tuleviku mängija. temaga olen ka korra juba varem saunas käinud, paar hooaega tagasi. eks ta algul vist tundis end veidi kohmetult ja see oli arusaadav, kuid ajapikku läks kõike kergemaks. eriti siis, kui James kohale tuli (veidi hiljem tuli, ta käis kontserdil ja me poleks nagunii ühesse autosse kõik korraga ära mahtunud) ja oma tavapärast vürtsikat sõnavara hakkas kasutama. nalja sai oi kui palju! kesköö paiku oli pidu läbi :)
täna jõudis noorpaar Lätist koju. ja siis mul hakkas jälle imelik olla nendega koos. ja tänasin mõttes Jumalat, et ma ei pea ülejäänud suve nendega kodus olema! kolmas ratas jalgratta all, või viies ratas vankri all, oleneb palju rahvast on; kui teine noorpaar ka kodus on, siis see viimane variant.
aga täna lugesin ühe raamatu otsast lõpuni läbi, veidi üle 300 lk. saksa keelest tõlgitud ja suht halvasti tõlgitud. kuigi ma eriti suur ekspert pole saksa keele ala, siis 7 aastat õppimist on oma jälje kuskile mälusoppi jätnud. kaks raamatut, mis mul pooleli on, jätsin Tallinna ja seega pean midagi muud homseks välja mõtlema. Erikule peaks ka kirjutama ikka enne äraminekut.
nüüd ma pean veel välja mõtlema, kuidas ma teisipäeval Tallinna saan. rong pole variant, kellaajad ei sobi. bussiga ka eriti mitte ja jääb variant häälega minna :) eks näis
Wednesday, July 14, 2010
päike pistab!
kallid lugejad. ma sain täna väikse kuumarabanduse! tegelikult ei tea ma, kas see oli suur või väike, mul pole varem olnud. selles mõttes oli vist väike, et haiglasse ma ei läinud. kuigi see kogemus oli väga ebameeldiv, oli see siiski Jumala poolt hoitud. lugege edasi, ja otsustage ise, kas oli või mitte.
käisin täna Partsuga rannas, kümest läksime, et kõige kuumemat aega vältida. mina olin seal kaks tundi ja ei tahtnud kauem olla, et põlemist vältida. parts jäi minust veel Piritale. jalutasin ühe peatuse edasi, et bussipiletit r-kioskist osta. siis tuli buss 1A. oli suur buss küll, kuid palju rahvast oli ka seal juba ootamas. lasin siis sel minna, rahvast täispungitud. busse ju tuleb veel, mõtlesin. üks noormees Saksamaa särgiga mõtles vist samamoodi. ja tuligi järgmine buss. Narva mnt-l sõites, paar peatust enne Hobujaama, läks mul väga halvaks olemine. pilt läks eest ära, raske oli jalul olla ja peaaegu mitte midagi nähes astusin bussilt Hobujaamas maha ning istusin kohe tänavale. too saksa särgiga noormees tuli juurde ja aitas mul varjulisse kohta istuda. võtsin kotist omale veepudelid ning valasin sealt vett omale pähe ja jõin ka. kui olin enam-vähem OK, läks noormees ära.
mina aga istusin seal edasi ja kui päike hakkas mu istumiskohta paistma, tõusin ja jalutasin mujale. siis sain aru, et üksi ma sealt kuidagi koju minna ei saa! jäin siis lootma, et ehk näen kedagi tuttavat, ükskõik kui kauget tuttavat ja ma saan paluda tal aidata mul kas trammiga või jala koju minna. aga kedagi ei tulnud. saatsin siis Katrele (üks teine tore ja hea Katre, mitte too Viljandi tsikk) sõnumi, et ta mulle helistaks, mul ta abi vaja. vastust ei tulnud mõnda aega ja juba olin ma jõudnud istuma minna endise postimaja ette trepile CC Plaza kõrval. ja siis helistas Katre. ta ise oli Tallinnast 40km kaugusel rannas ja oli alles õhtul linna tagasi tulemas. kuid ta sai saata ühe oma sõbra (vb õe) poiss-sõbra mulle autoga järgi. olen seda tüüpi Nimetas ka näinud, nii et oli OK. ei olnud kaugele mul minna, kuid ikkagi ei julgenud ma üksi minna. taksoraha mul polnud. sain K-ga ilusti maja ette.
maja juurde jõudes tuli välja, et vool on läinud. oli mingi suuremat sorti voolukatkestus olnud Tallinnas. õnneks oli maja ees trepil vari ja suht hea jahe tuul, nii et polnud probleemi oma kehva enesetundega seal natuke istuda. varsti sain sisse. tegin veidi süüa ja külma kakaod ning magasin tsipake. nüüd enne AK-d julgesin välja poodi minna, et homme mitte nälga jääda. enesetunne on juba suht talutav, iiveldus on üle läinud ja loodan, et kõige hullem on möödas, et homme see asi mulle mõju ei avalda. igatahes homme ei plaani ma küll siit korterist väljuda! loen parem raamatut.
ja mitte tavalist raamatut, vaid "Eclipse'i", mille filmi ma eile Kertuga kinos vaatamas käisin. film oli teisest osast parem, kuid siiski raamatust erinev. loen seda just selleks, et meenutada, kuidas asjad "tegelikult" olid :P aga esimese osa soundtrack'ile vastast pole, ikka veel!
väga tore oli jälle Kertuga kokku saada ja täna Partsuga ka. pole ju teda aasta aega näinud, nagu täna asju meenutades selgus. tore, et tal hästi läheb ja ta õnnelik ning oma otsustega rahul on. loodetvasti näene teda järgmisena augusti lõpul Tuleviku mängul Tallinnas :)
seniks aga tsauks!
käisin täna Partsuga rannas, kümest läksime, et kõige kuumemat aega vältida. mina olin seal kaks tundi ja ei tahtnud kauem olla, et põlemist vältida. parts jäi minust veel Piritale. jalutasin ühe peatuse edasi, et bussipiletit r-kioskist osta. siis tuli buss 1A. oli suur buss küll, kuid palju rahvast oli ka seal juba ootamas. lasin siis sel minna, rahvast täispungitud. busse ju tuleb veel, mõtlesin. üks noormees Saksamaa särgiga mõtles vist samamoodi. ja tuligi järgmine buss. Narva mnt-l sõites, paar peatust enne Hobujaama, läks mul väga halvaks olemine. pilt läks eest ära, raske oli jalul olla ja peaaegu mitte midagi nähes astusin bussilt Hobujaamas maha ning istusin kohe tänavale. too saksa särgiga noormees tuli juurde ja aitas mul varjulisse kohta istuda. võtsin kotist omale veepudelid ning valasin sealt vett omale pähe ja jõin ka. kui olin enam-vähem OK, läks noormees ära.
mina aga istusin seal edasi ja kui päike hakkas mu istumiskohta paistma, tõusin ja jalutasin mujale. siis sain aru, et üksi ma sealt kuidagi koju minna ei saa! jäin siis lootma, et ehk näen kedagi tuttavat, ükskõik kui kauget tuttavat ja ma saan paluda tal aidata mul kas trammiga või jala koju minna. aga kedagi ei tulnud. saatsin siis Katrele (üks teine tore ja hea Katre, mitte too Viljandi tsikk) sõnumi, et ta mulle helistaks, mul ta abi vaja. vastust ei tulnud mõnda aega ja juba olin ma jõudnud istuma minna endise postimaja ette trepile CC Plaza kõrval. ja siis helistas Katre. ta ise oli Tallinnast 40km kaugusel rannas ja oli alles õhtul linna tagasi tulemas. kuid ta sai saata ühe oma sõbra (vb õe) poiss-sõbra mulle autoga järgi. olen seda tüüpi Nimetas ka näinud, nii et oli OK. ei olnud kaugele mul minna, kuid ikkagi ei julgenud ma üksi minna. taksoraha mul polnud. sain K-ga ilusti maja ette.
maja juurde jõudes tuli välja, et vool on läinud. oli mingi suuremat sorti voolukatkestus olnud Tallinnas. õnneks oli maja ees trepil vari ja suht hea jahe tuul, nii et polnud probleemi oma kehva enesetundega seal natuke istuda. varsti sain sisse. tegin veidi süüa ja külma kakaod ning magasin tsipake. nüüd enne AK-d julgesin välja poodi minna, et homme mitte nälga jääda. enesetunne on juba suht talutav, iiveldus on üle läinud ja loodan, et kõige hullem on möödas, et homme see asi mulle mõju ei avalda. igatahes homme ei plaani ma küll siit korterist väljuda! loen parem raamatut.
ja mitte tavalist raamatut, vaid "Eclipse'i", mille filmi ma eile Kertuga kinos vaatamas käisin. film oli teisest osast parem, kuid siiski raamatust erinev. loen seda just selleks, et meenutada, kuidas asjad "tegelikult" olid :P aga esimese osa soundtrack'ile vastast pole, ikka veel!
väga tore oli jälle Kertuga kokku saada ja täna Partsuga ka. pole ju teda aasta aega näinud, nagu täna asju meenutades selgus. tore, et tal hästi läheb ja ta õnnelik ning oma otsustega rahul on. loodetvasti näene teda järgmisena augusti lõpul Tuleviku mängul Tallinnas :)
seniks aga tsauks!
Monday, July 12, 2010
minu jalka MM
nii, kuu aega kestnud jalka MM on nüüdseks läbi. lõpp-tulemus mulle üldse ei meeldinud. ahjaa, keda jalka teema täiesti külmaks jätab, võib selle postituse lugemata jätta.
kui MM algas, siis toimus meil Tartus hoopis JäPe, nii et esimene pilguheit MM-i mängule oli 11. juunil Illegaardis Uruguay-Pr.maa mäng, astusin vaid sisse, et skoori teada saada. oli siis 0-0 ja lõppes see ka nii. päris mängu sain ise vaadata järgmisel päeval, Argentiina-Nigeeria mängu teist poolaega enne Tuleviku mängu Katre juures ning samal õhtul nägin ka ilusat Inglismaa-USA viigimängu Tartus Risttee kontoris, kuhu astusin sisse umbes minut enne vv Greene'i äpardust. oli ilus õhtu! esimene täismäng, mida nägin, oli pärast JäPe lõppu Saksamaa-Austraalia mäng, taas Risttee kontoris.
kuna ma järgmisel päeval Tallinna kolisin, vaatasin järgmist mängu Itaalia-Paraguay vahel juba Nimetas. edasi vaatasin ma mänge kas Nimetas või Heleni juures, korra ka Molly's ja Hellas Hundis. mõned kuulsid ka mu lubadust finaali mitte vaadata, kui see peaks toimuma Brasiilia-Inglismaa vahel. mõlemad said oma alagrupist ka edasi. kahjuks ei saanud minu lemmikud (juba 10 aastat lemmikud!) Itaaliast suht napilt alagrupist edasi, kuigi paistis esmapilgul see suht kerge grupp olevat. kuid see, kuidas nad ei suutnud mängu lõpus seda 3-3 viigiväravat Slovakkiale lüüa, oli ikka väga kurb minu jaoks. olin sel ajal kodus ja sain üksi oma kurbust välja elada.
MM on selles mõttes hea üritus, et aitab end nö järje peal hoida väljaspool Euroopat toimuvaga, eriti mängijatega. enamus neist on muidugi Euroopa klubijalgpallist tuttavad, kuid osad (veel) mitte. seega väga tänuväärne üritus :) tänu MM-idele ei toetaks ma näiteks ei USA-d ega Uruguay'd, kuid seekord näitasid mõlemad sisu ja tublidust. olen üle saanud oma nooruses tekkinud vastumeelsusele Saksamaa vastu ning toetasin neid sel korral usinasti. kuid Inglismaa, Brasiilia, Argentiina vist jäävadki elu lõpuni vastumeelseks. ja "tänu" teatud mängijatele praegu ka Portugal ja Hispaania.
veel on mul hea meel sellest, et enamus tähtmängijaid, kellelt sel MM-il oodati säravat mängu ja finaali jõudmist, ei löönud isegi mitte väravat! näiteks Messi, Rooney, Torres, Kakà. kahjuks jõudis korra sihile Cristina, kuid õnneks polnud tegemist mängu otsustava väravaga, kui nad 7-0 Põhja-Korea purustasid. tollel toredal õhtul, kui Saksamaa Inglismaad 4-1 võitsid, kirjutas üks mu saksa sõber "Rooney who???" ja see nali käibib minul ja Katrel siiamaani :D
üldiselt sõltus see, kelle poolt olla, konkreetsest mängust, eriti pärast alagrupiturniri, kuna minu poisid ju edasi ei saanud. seega olin ma saksa-hispaania mängus saksa poolt, pronksimängus aga pigem uruguay poolt, kuigi ka saksa võidu üle oli hea meel.
finaali vaatasin eile Nimetas. esimest poolaega sees, kus oli aga nii palav ning õnneks oli väljas Diana seltskonnas üks vaba tool ja ülejäänud mängu vaatasin seal. Vabakal oli kuuldavasti metsikult palju rahvast ning kui seal lisaaja esimesel poolel pilt eest ära läks, tormasid inimesed vanalinna esimeste telekate ette. Nimeta pole teab mis kaugel sellest, ja nii kogunes meie taha ja ette ja ümber palju rahvast. nii palju, et võiduväravat ma ei näinud, kuna venkud seisid mul ees. isegi kui ma ise püsti tõusin, pidin end korralikult väänama, et osakestki ekraani näha. ja ma ei liialda praeguse jutuga! palusime neil nii eesti kui vene keeles maha istuda, kuid ega nood ei kuulanud ju, kehitasid vaid õlgu. ja kui veel värav tuli, läks asi hullemaks, kuna siis oli vaja ju tähistada, kuigi mäng polnud veel läbi. ma ei teadnud isegi, kes värava lõi! ja kui kuulsin, et too daiver Iniesta, olin ikka väga pettunud. ta vähemalt kahel korral sukeldus ilmselgelt, korra isegi penaltit nõudes. pennut ei tulnud, kuid siis oleks ju pidanud kollane tulema sukeldumise eest, aga kohtunik oli ka vist hispaania poolt.
kokkuvõttes oli sel MM-il palju põnevaid mänge ja ilusaid väravaid, aga ka kehva mängu kohtunike ning näitlemist mängijate poolt. kolmanda koha mäng oli nii ilus ja pingevaba, et see oligi nagu finaal juba :P hollandist nii kahju, kuid õnneks tuli tiitel Euroopasse ja riigile, kes polnud seda varem võitnud. kuid sama oleks olnud ka Hollandi võidu puhul, seega eriti kurb oli neid eile näha. ühed nutsid õnnest, teised kurbusest. kuid selline on sport, keegi võidab ja keegi kaotab. ainuke rõõmuhetk oli eile aga uudis, et Forlan valiti selle MM-i parimaks mängijaks :D ainuõige otsus FIFA poolt!
Eesti on järgmiseks EM-iks samas alagrupis lausa kolme sellel MM-il mänginud meeskonnaga - Itaalia, Serbia ja Slovakkia. Itaaliaga juba 3.septembril, mil meie vastu astub ilmselt päris palju uuenenud meeskond võrreldes MM-iga. mina igatahes lähen seda mängu küll vaatama :D
kui MM algas, siis toimus meil Tartus hoopis JäPe, nii et esimene pilguheit MM-i mängule oli 11. juunil Illegaardis Uruguay-Pr.maa mäng, astusin vaid sisse, et skoori teada saada. oli siis 0-0 ja lõppes see ka nii. päris mängu sain ise vaadata järgmisel päeval, Argentiina-Nigeeria mängu teist poolaega enne Tuleviku mängu Katre juures ning samal õhtul nägin ka ilusat Inglismaa-USA viigimängu Tartus Risttee kontoris, kuhu astusin sisse umbes minut enne vv Greene'i äpardust. oli ilus õhtu! esimene täismäng, mida nägin, oli pärast JäPe lõppu Saksamaa-Austraalia mäng, taas Risttee kontoris.
kuna ma järgmisel päeval Tallinna kolisin, vaatasin järgmist mängu Itaalia-Paraguay vahel juba Nimetas. edasi vaatasin ma mänge kas Nimetas või Heleni juures, korra ka Molly's ja Hellas Hundis. mõned kuulsid ka mu lubadust finaali mitte vaadata, kui see peaks toimuma Brasiilia-Inglismaa vahel. mõlemad said oma alagrupist ka edasi. kahjuks ei saanud minu lemmikud (juba 10 aastat lemmikud!) Itaaliast suht napilt alagrupist edasi, kuigi paistis esmapilgul see suht kerge grupp olevat. kuid see, kuidas nad ei suutnud mängu lõpus seda 3-3 viigiväravat Slovakkiale lüüa, oli ikka väga kurb minu jaoks. olin sel ajal kodus ja sain üksi oma kurbust välja elada.
MM on selles mõttes hea üritus, et aitab end nö järje peal hoida väljaspool Euroopat toimuvaga, eriti mängijatega. enamus neist on muidugi Euroopa klubijalgpallist tuttavad, kuid osad (veel) mitte. seega väga tänuväärne üritus :) tänu MM-idele ei toetaks ma näiteks ei USA-d ega Uruguay'd, kuid seekord näitasid mõlemad sisu ja tublidust. olen üle saanud oma nooruses tekkinud vastumeelsusele Saksamaa vastu ning toetasin neid sel korral usinasti. kuid Inglismaa, Brasiilia, Argentiina vist jäävadki elu lõpuni vastumeelseks. ja "tänu" teatud mängijatele praegu ka Portugal ja Hispaania.
veel on mul hea meel sellest, et enamus tähtmängijaid, kellelt sel MM-il oodati säravat mängu ja finaali jõudmist, ei löönud isegi mitte väravat! näiteks Messi, Rooney, Torres, Kakà. kahjuks jõudis korra sihile Cristina, kuid õnneks polnud tegemist mängu otsustava väravaga, kui nad 7-0 Põhja-Korea purustasid. tollel toredal õhtul, kui Saksamaa Inglismaad 4-1 võitsid, kirjutas üks mu saksa sõber "Rooney who???" ja see nali käibib minul ja Katrel siiamaani :D
üldiselt sõltus see, kelle poolt olla, konkreetsest mängust, eriti pärast alagrupiturniri, kuna minu poisid ju edasi ei saanud. seega olin ma saksa-hispaania mängus saksa poolt, pronksimängus aga pigem uruguay poolt, kuigi ka saksa võidu üle oli hea meel.
finaali vaatasin eile Nimetas. esimest poolaega sees, kus oli aga nii palav ning õnneks oli väljas Diana seltskonnas üks vaba tool ja ülejäänud mängu vaatasin seal. Vabakal oli kuuldavasti metsikult palju rahvast ning kui seal lisaaja esimesel poolel pilt eest ära läks, tormasid inimesed vanalinna esimeste telekate ette. Nimeta pole teab mis kaugel sellest, ja nii kogunes meie taha ja ette ja ümber palju rahvast. nii palju, et võiduväravat ma ei näinud, kuna venkud seisid mul ees. isegi kui ma ise püsti tõusin, pidin end korralikult väänama, et osakestki ekraani näha. ja ma ei liialda praeguse jutuga! palusime neil nii eesti kui vene keeles maha istuda, kuid ega nood ei kuulanud ju, kehitasid vaid õlgu. ja kui veel värav tuli, läks asi hullemaks, kuna siis oli vaja ju tähistada, kuigi mäng polnud veel läbi. ma ei teadnud isegi, kes värava lõi! ja kui kuulsin, et too daiver Iniesta, olin ikka väga pettunud. ta vähemalt kahel korral sukeldus ilmselgelt, korra isegi penaltit nõudes. pennut ei tulnud, kuid siis oleks ju pidanud kollane tulema sukeldumise eest, aga kohtunik oli ka vist hispaania poolt.
kokkuvõttes oli sel MM-il palju põnevaid mänge ja ilusaid väravaid, aga ka kehva mängu kohtunike ning näitlemist mängijate poolt. kolmanda koha mäng oli nii ilus ja pingevaba, et see oligi nagu finaal juba :P hollandist nii kahju, kuid õnneks tuli tiitel Euroopasse ja riigile, kes polnud seda varem võitnud. kuid sama oleks olnud ka Hollandi võidu puhul, seega eriti kurb oli neid eile näha. ühed nutsid õnnest, teised kurbusest. kuid selline on sport, keegi võidab ja keegi kaotab. ainuke rõõmuhetk oli eile aga uudis, et Forlan valiti selle MM-i parimaks mängijaks :D ainuõige otsus FIFA poolt!

Eesti on järgmiseks EM-iks samas alagrupis lausa kolme sellel MM-il mänginud meeskonnaga - Itaalia, Serbia ja Slovakkia. Itaaliaga juba 3.septembril, mil meie vastu astub ilmselt päris palju uuenenud meeskond võrreldes MM-iga. mina igatahes lähen seda mängu küll vaatama :D
Sunday, July 11, 2010
absoluutselt
absoluutselt ei viitsi mitte midagi teha selliste kuumade ilmadega. tahaks lihtsalt kogu aeg lebotada, sest lihtsalt nii palav on! aga nüüd on mul reedest alates nett olemas, kuna olen Heleni mehe korteris nende nunnut kassi valvamas-hoidmas. et ikka söödud-joodud saaks ja kassi wc-d aeg-ajalt puhastada. enamuse ajast on Mooses ülinunnu, kuid ta tema ei jõua selle kuumaga midagi eriti teha. hommikuti ei saa ma väga kaua magada, kuna kass ei lase lihtsalt :) ka on mul mõned kriimustused juures nüüd. aga isegi neti olemasolu ei pane mind automaatselt blogima, kui viitsimist pole
eelmine nädal oli selline rahulik. Katre oli ka Tallinnas. sai koos rannas käidud, Vabaduse platsil ja Nimetas jalgpalli vaadatud ning niisama linnas hängitud. jalutasin vahepeal taas jala kesklinna ja Akadeemia tee vahet.
jalgpalli MM-ist tuleb homme eraldi miskine kokkuvõttev postitus, kui see püha üritus lõplikult läbi on. eile Tulevik kaotas Levadiale 0-3. mäng toimus kell 14, mis oli ikka väga palav aeg. eks ikka selle MM-i pärast selline kellaaeg, et kõik jõuaks pronksimänguks kodudesse võõrsilmängudelt. ma ise vist lähen finaali Nimetasse vaatama.
eks ma olen siin Tallinnas elades ja linnas liikudes näinud ka sõpru-tuttavaid-tuntud inimesi. ei, ma ei kahetse, et siia kuuks ajaks elama tulin. järmgine nädal tuleb rahulik, veedan ilmselt enamuse ajast siin korteris, kuna ei kujuta ette, mida niisama linnas selliste ilmadega teha. küll aga lähen ülehomme Kertuga kinno :D
võtan praegu rahulikult ja iga päeva korraga, vaatan mis elu pakub :)
eelmine nädal oli selline rahulik. Katre oli ka Tallinnas. sai koos rannas käidud, Vabaduse platsil ja Nimetas jalgpalli vaadatud ning niisama linnas hängitud. jalutasin vahepeal taas jala kesklinna ja Akadeemia tee vahet.
jalgpalli MM-ist tuleb homme eraldi miskine kokkuvõttev postitus, kui see püha üritus lõplikult läbi on. eile Tulevik kaotas Levadiale 0-3. mäng toimus kell 14, mis oli ikka väga palav aeg. eks ikka selle MM-i pärast selline kellaaeg, et kõik jõuaks pronksimänguks kodudesse võõrsilmängudelt. ma ise vist lähen finaali Nimetasse vaatama.
eks ma olen siin Tallinnas elades ja linnas liikudes näinud ka sõpru-tuttavaid-tuntud inimesi. ei, ma ei kahetse, et siia kuuks ajaks elama tulin. järmgine nädal tuleb rahulik, veedan ilmselt enamuse ajast siin korteris, kuna ei kujuta ette, mida niisama linnas selliste ilmadega teha. küll aga lähen ülehomme Kertuga kinno :D
võtan praegu rahulikult ja iga päeva korraga, vaatan mis elu pakub :)
Thursday, July 01, 2010
indeed!
nii palju siis vihmasest ja tubasest päevast! ilm oli veelgi päikeselisem ja soojem kui eile, eile tuli vahepeal isegi vihma mõned minutid ning õhtul oli jahe.
täna sõin hommikusööki otse peenralt ehk siis maasikaid. ühes kohas oli nii palju marju, et tõin toast fotoka ja tegin sellest klõpsu. selline vaatepilt avanes mulle sealt lehtede vahelt:
ülejäänud päev möödus suht rahulikult. lugesin ajalehti, tegime süüa emaga, käisin vennaga linnas, kui ta oma pruuti bussi peale viis. ma käisin pangas samal ajal. suht ajalooline hetk oli täna see, et ma käisin linnas täna, seljas kleit! ikka päris ilus suvine kleit oli. viimati, kui oli põhjust kleiti kanda, oli vist aasta tagasi Tromsös Eesti rahvusõhtul. ma olen rohkem selline püksi-inimene muidu. seega oli kuidagi eriline kleidiga olla. ja mitte ainult kodus, vaid linnas avalikes kohtades, nagu pank, raamatukogu ja toidupood.
tegelesin täna tegelikult ka tubaste tegevustega, näiteks lugesin netist ühte raamatut. seda polnud võimalik arvutisse salvestada, vaid ainult netist sai lugeda ja vaid veel neli päeva on see üleval. üks osa populaarsest Videviku saagast on see väike raamat, 178 lk. päris hea lugemine oli!
üritasin õhtul ka natuke telekat vaadata, aga see digilevi hakkmine ja pildi kokku jooksmine ajas nii närvi, et uudiseid ei saanudki vaadata, kuna pilt oli selline ühtlane vikerkaare mass ja heli hakkis ikka täiega. loodan, et homseks jalkamänguks on see mure kadunud :)
tahaks ühe pildi veel panna siia. olen viimasel ajal feisbukki pannud üles naljakaid tekste ja pilte käimasoleva MM-i kohta. viimane neist on selline pilt:
täna sõin hommikusööki otse peenralt ehk siis maasikaid. ühes kohas oli nii palju marju, et tõin toast fotoka ja tegin sellest klõpsu. selline vaatepilt avanes mulle sealt lehtede vahelt:
ülejäänud päev möödus suht rahulikult. lugesin ajalehti, tegime süüa emaga, käisin vennaga linnas, kui ta oma pruuti bussi peale viis. ma käisin pangas samal ajal. suht ajalooline hetk oli täna see, et ma käisin linnas täna, seljas kleit! ikka päris ilus suvine kleit oli. viimati, kui oli põhjust kleiti kanda, oli vist aasta tagasi Tromsös Eesti rahvusõhtul. ma olen rohkem selline püksi-inimene muidu. seega oli kuidagi eriline kleidiga olla. ja mitte ainult kodus, vaid linnas avalikes kohtades, nagu pank, raamatukogu ja toidupood.
tegelesin täna tegelikult ka tubaste tegevustega, näiteks lugesin netist ühte raamatut. seda polnud võimalik arvutisse salvestada, vaid ainult netist sai lugeda ja vaid veel neli päeva on see üleval. üks osa populaarsest Videviku saagast on see väike raamat, 178 lk. päris hea lugemine oli!
üritasin õhtul ka natuke telekat vaadata, aga see digilevi hakkmine ja pildi kokku jooksmine ajas nii närvi, et uudiseid ei saanudki vaadata, kuna pilt oli selline ühtlane vikerkaare mass ja heli hakkis ikka täiega. loodan, et homseks jalkamänguks on see mure kadunud :)
tahaks ühe pildi veel panna siia. olen viimasel ajal feisbukki pannud üles naljakaid tekste ja pilte käimasoleva MM-i kohta. viimane neist on selline pilt:
palju head!
elu on selline suht 50-60 praegu. mõnikord on nii hea ja tore olla, aga aeg-ajalt ka veidi madalamal tuju. viimastel päevadel peamiselt seal ülevamal pool õnneks. pean taas kalendri kõrvale võtma, et vaadata, millest kirjutada :)
nii, eelmisel laupäeval varahommikuse rongiga Tallinna. jõudsin veel Mustakale korterisse nii, et sain tunnikese magada. rongis eriti ei saanud, vähemalt mitte järjepidevalt. siis vahetasin riided ja läksin Jaani kirikusse. nägin seal ka Jaani, kes ristimistalituse pidi läbi viima. tavaliselt olen mina see, kes tervitades teda alustuseks kallistab, kuid seekord algatas tema selle. ja ristimistalitlus oli nii hea ja Jaanilik, et eriti mõnus oli seal olla!
ristimise aftekas oli samuti ülilahe. saime Heleniga koos Joannaga mängida, mina seekord vähem ja Helen rohkem. aeg lendas seal olles ka väga kiiresti mööda ja juba me läksimegi Heleniga mingite norrakatega kohtuma. tegelikult saime kõigepealt kokku ja siis sõitsime koos Nõmmele. veetsime seal ühe mõnusa õhtupooliku, mängisime ja saime lähemalt tuttavaks. ka seal läks aeg nii kiiresti mööda, et juba me lippasime MM mängu vaatama Nimetasse, teiseks poolajaks läksime aga juba Jahu tänava korterisse. kuna mäng läks lisaajale, jäin ma sinna ööseks.
pühapäeval läksin Mustakale, lebotasin seal natuke ja läksin linna tagasi. norrakad laulsid ühel noortemissal ja toimus saksamaa-inglismaa mäng. selle noortemissa tõttu nägin vaid teist poolaega, kuid ma ei nutnud. samuti ei nutnud ma inglismaa kaotuse pärast, vastupidi! kohe pärast mängu läksin kirikusse tagasi, et nortiseda veel midagi teha ja just siis nad olidki kirikust ära minemas, kui ma sinna jõudsin. läksime siis ühte mitmest St.Patrickust sööma ja ka seal sai palju toredat juttu aetud ja nalju tehtud. Argentiina-Mehhiko mängu vaatasin juba Jahu tänaval aga ööseks läksin ikka oma korterisse.
esmasbal viisime nortsid Rocca al Maresse shoppama, õhtul läks neil lennuk. mina olin enamuse ajast Eike ja Kareni ja Camarioniga ning aitasime neil shopata. ise ma sain omale uued kõrvaklapid ja olen väga rahul nendega! nad kinkisid meile kolmele eestlasele (mina, Eike ja Siimon) paberist punase südame ilusate sõnadega. mulle kirjutati 90% norra keeles, kuna nad teadsid, et ma aru saan sellest. nii ootamatult armas üllatus nende poolt! kui norrakad olid hotelli läinud, hängisin mina veel Eikega linnas. käisime Kristiines ja passisime raekoja platsil, kuniks Helenilt korteri võtmed saime ja sinna Hollandi-Slovakkia mängu vaatama läksime. kui see läbi, lahkusime noorpaari juurest.
teisipäeval tulin häälega Viljandisse, sain suht kiiresti peale ja kahe autoga kohale. rottisin veidi raamatukogu wifit, kuid kuuest pandi see kinni. Liverpooli pubi on pankrotis ja suures vennas näitas Kanepi mängu, seega MM-i mängu ma ei näinud. läksin siis hoopis raekoja platsile Katret ja Kaid ootama, et koos mängule minna. mäng algas paljutõotavalt, Aiko oli tagasi ja puha. kahjuks aga sai ta juba umbes 10 minuti möödumist nii kurvalt vigastada, et lasi värava näppude vahelt sisse ja murdis samas ka midagi seal käes ära. kiire väravavahtide vahetus ja ega Tulevik siis vastastele väravate "kinkimist" ei lõpetanud. meie enda vigadest lasime neil veel lüüa. lõpus väike lohutuspenalt, mille Kula küll sisse lõi, kuid lõppseis ikkagi 1-4 meie kahjuks. nüüd laupäeval ülitähtis mäng kodus Kurega. ei taha midagi lubada siin, et neil puuri täis lööme eelmise kaotuse eest. olen oma ülbustest õppinud, et ei maksa enne õhtut midagi hõisata!
laupäevaõhtust naabrite heitlust hispaania-portugali naiskondade vahel nägin vaid teist poolaega. meil läks pärast Tuleviku mängu jalutuskäik maxima juurde ja arutelu selle juures nii pikale, et sain kümnese bussiga poolele teele ja siis sealt autoga koju. muidu plaanisin häälega koju minna. saime päris mitu asja selgemaks räägitud seal oma fännigängiga. ja nalja ka muidugi, James ju oli ka seal! olingi pigem hispaania poolt.
täna (kolmapäeval) oli päris palav ilm, kuid õnneks oli tuul ka tugev ja me saime emaga aiamaal möllata ehk rohida ja kõplaga vehkida. niipalju siis tubastest tegevustest, Marili :) õhtul sai sauna ka, mis oli muidugi ülihea! ja mängisime ussisõnade mängu, mille mina üllatuslikult võitsin. olin kindel, et vennal on rohkem punkte, kuid ikkagi oli minul.
homme veel üks jalgpallivaba päev ja ei teagi, mis homme teeme. oleneb ilmast vist. mul tegelikult vaja paar kirja valmis kirjutada, nii paberil kui meili teel. ehk jõuan homme tegeleda. reedel taas MM-i lainel; laupäeval vanatädi mehe matused, Tuleviku mäng ja tagasi Tallinna sõit.
maasikaid on kodus ikka meeletult palju iga päev. täna võtsime ka esimesed värsked kartulid aiamaalt. saan koduaias segamatult päevitada. ja lõppude lõpuks on nii hea oma arvutiga netis olla :) ahjaa, mul on nüüd käekell, ilus sinine Fishbone'i oma.
nii, eelmisel laupäeval varahommikuse rongiga Tallinna. jõudsin veel Mustakale korterisse nii, et sain tunnikese magada. rongis eriti ei saanud, vähemalt mitte järjepidevalt. siis vahetasin riided ja läksin Jaani kirikusse. nägin seal ka Jaani, kes ristimistalituse pidi läbi viima. tavaliselt olen mina see, kes tervitades teda alustuseks kallistab, kuid seekord algatas tema selle. ja ristimistalitlus oli nii hea ja Jaanilik, et eriti mõnus oli seal olla!
ristimise aftekas oli samuti ülilahe. saime Heleniga koos Joannaga mängida, mina seekord vähem ja Helen rohkem. aeg lendas seal olles ka väga kiiresti mööda ja juba me läksimegi Heleniga mingite norrakatega kohtuma. tegelikult saime kõigepealt kokku ja siis sõitsime koos Nõmmele. veetsime seal ühe mõnusa õhtupooliku, mängisime ja saime lähemalt tuttavaks. ka seal läks aeg nii kiiresti mööda, et juba me lippasime MM mängu vaatama Nimetasse, teiseks poolajaks läksime aga juba Jahu tänava korterisse. kuna mäng läks lisaajale, jäin ma sinna ööseks.
pühapäeval läksin Mustakale, lebotasin seal natuke ja läksin linna tagasi. norrakad laulsid ühel noortemissal ja toimus saksamaa-inglismaa mäng. selle noortemissa tõttu nägin vaid teist poolaega, kuid ma ei nutnud. samuti ei nutnud ma inglismaa kaotuse pärast, vastupidi! kohe pärast mängu läksin kirikusse tagasi, et nortiseda veel midagi teha ja just siis nad olidki kirikust ära minemas, kui ma sinna jõudsin. läksime siis ühte mitmest St.Patrickust sööma ja ka seal sai palju toredat juttu aetud ja nalju tehtud. Argentiina-Mehhiko mängu vaatasin juba Jahu tänaval aga ööseks läksin ikka oma korterisse.
esmasbal viisime nortsid Rocca al Maresse shoppama, õhtul läks neil lennuk. mina olin enamuse ajast Eike ja Kareni ja Camarioniga ning aitasime neil shopata. ise ma sain omale uued kõrvaklapid ja olen väga rahul nendega! nad kinkisid meile kolmele eestlasele (mina, Eike ja Siimon) paberist punase südame ilusate sõnadega. mulle kirjutati 90% norra keeles, kuna nad teadsid, et ma aru saan sellest. nii ootamatult armas üllatus nende poolt! kui norrakad olid hotelli läinud, hängisin mina veel Eikega linnas. käisime Kristiines ja passisime raekoja platsil, kuniks Helenilt korteri võtmed saime ja sinna Hollandi-Slovakkia mängu vaatama läksime. kui see läbi, lahkusime noorpaari juurest.
teisipäeval tulin häälega Viljandisse, sain suht kiiresti peale ja kahe autoga kohale. rottisin veidi raamatukogu wifit, kuid kuuest pandi see kinni. Liverpooli pubi on pankrotis ja suures vennas näitas Kanepi mängu, seega MM-i mängu ma ei näinud. läksin siis hoopis raekoja platsile Katret ja Kaid ootama, et koos mängule minna. mäng algas paljutõotavalt, Aiko oli tagasi ja puha. kahjuks aga sai ta juba umbes 10 minuti möödumist nii kurvalt vigastada, et lasi värava näppude vahelt sisse ja murdis samas ka midagi seal käes ära. kiire väravavahtide vahetus ja ega Tulevik siis vastastele väravate "kinkimist" ei lõpetanud. meie enda vigadest lasime neil veel lüüa. lõpus väike lohutuspenalt, mille Kula küll sisse lõi, kuid lõppseis ikkagi 1-4 meie kahjuks. nüüd laupäeval ülitähtis mäng kodus Kurega. ei taha midagi lubada siin, et neil puuri täis lööme eelmise kaotuse eest. olen oma ülbustest õppinud, et ei maksa enne õhtut midagi hõisata!
laupäevaõhtust naabrite heitlust hispaania-portugali naiskondade vahel nägin vaid teist poolaega. meil läks pärast Tuleviku mängu jalutuskäik maxima juurde ja arutelu selle juures nii pikale, et sain kümnese bussiga poolele teele ja siis sealt autoga koju. muidu plaanisin häälega koju minna. saime päris mitu asja selgemaks räägitud seal oma fännigängiga. ja nalja ka muidugi, James ju oli ka seal! olingi pigem hispaania poolt.
täna (kolmapäeval) oli päris palav ilm, kuid õnneks oli tuul ka tugev ja me saime emaga aiamaal möllata ehk rohida ja kõplaga vehkida. niipalju siis tubastest tegevustest, Marili :) õhtul sai sauna ka, mis oli muidugi ülihea! ja mängisime ussisõnade mängu, mille mina üllatuslikult võitsin. olin kindel, et vennal on rohkem punkte, kuid ikkagi oli minul.
homme veel üks jalgpallivaba päev ja ei teagi, mis homme teeme. oleneb ilmast vist. mul tegelikult vaja paar kirja valmis kirjutada, nii paberil kui meili teel. ehk jõuan homme tegeleda. reedel taas MM-i lainel; laupäeval vanatädi mehe matused, Tuleviku mäng ja tagasi Tallinna sõit.
maasikaid on kodus ikka meeletult palju iga päev. täna võtsime ka esimesed värsked kartulid aiamaalt. saan koduaias segamatult päevitada. ja lõppude lõpuks on nii hea oma arvutiga netis olla :) ahjaa, mul on nüüd käekell, ilus sinine Fishbone'i oma.
Friday, June 25, 2010
afterthoughts
tegelikult on mul väga hea meel, et ma eilset kurva lõpuga Itaalia mängu turvaliste koduseinte vahel vaatasin. ja mul on täna juba parem ja rahulikum tuju. tänaöine uni oli kummaline kuid rahustav.
täna siis portugali-brasiilia mäng. olen vist portugali poolt, kuigi ka neid ei tahaks ma MM-i võitmas näha. brasiiliat tahan veel vähem :) ning õhtul tšiili-hispaania mäng. eks ma ikka vaatan seda.
kodus on suht hea olla, eriti muidugi saunas käia. mu näonahal on ikka väga hea meel sellest! ja juuksed on hoopis puhtamad. aga mu missioon Tallinnas ei ole veel lõppenud ja ma lähen sinna tagasi homme, come what may.
üks asi, mille peale ma olen viimasel ajal mõelnud on eesti ja inglise keel. kuna ma peamiselt suhtlen oma pereliikmetega, olen ka mina sunnitud kasutama pidevalt inglise keelt, kuna nii Helenil kui emal on välismaa mehed, vennal ka võõramaalasest pruut, kuid temaga ei ole ma peaaegu üldse rääkinud. ja ma tunnen puudust eesti keeles suhtlemisest oma pereringis. nii Helen kui ema räägivad isegi minuga vahel inglise keeles, kuigi otsest vajadust selleks ei ole. mina tahaks ikka omale partnerit, kellega ma sama keelt räägin! mitte, et ma nii teiste valikut halvustaksin, kuid enda mätta otsast vaadatuna on minu soov just selline!
edit: olen ikkagi brasiilia poolt praegu, kuna elevandiluurannikul on samuti edasipääsuvõimalus veel, kui nad põhja-koreal puuri korralikult täis taovad ja portugal kaotab.
ja homme lähen varahommikuse rongiga tallinna :P
täna siis portugali-brasiilia mäng. olen vist portugali poolt, kuigi ka neid ei tahaks ma MM-i võitmas näha. brasiiliat tahan veel vähem :) ning õhtul tšiili-hispaania mäng. eks ma ikka vaatan seda.
kodus on suht hea olla, eriti muidugi saunas käia. mu näonahal on ikka väga hea meel sellest! ja juuksed on hoopis puhtamad. aga mu missioon Tallinnas ei ole veel lõppenud ja ma lähen sinna tagasi homme, come what may.
üks asi, mille peale ma olen viimasel ajal mõelnud on eesti ja inglise keel. kuna ma peamiselt suhtlen oma pereliikmetega, olen ka mina sunnitud kasutama pidevalt inglise keelt, kuna nii Helenil kui emal on välismaa mehed, vennal ka võõramaalasest pruut, kuid temaga ei ole ma peaaegu üldse rääkinud. ja ma tunnen puudust eesti keeles suhtlemisest oma pereringis. nii Helen kui ema räägivad isegi minuga vahel inglise keeles, kuigi otsest vajadust selleks ei ole. mina tahaks ikka omale partnerit, kellega ma sama keelt räägin! mitte, et ma nii teiste valikut halvustaksin, kuid enda mätta otsast vaadatuna on minu soov just selline!
edit: olen ikkagi brasiilia poolt praegu, kuna elevandiluurannikul on samuti edasipääsuvõimalus veel, kui nad põhja-koreal puuri korralikult täis taovad ja portugal kaotab.
ja homme lähen varahommikuse rongiga tallinna :P
vahepealne nädal
ma pole juba nädal aega siia kirjutanud, uus rekord vist. ei mäleta, et oleks varem nii pikka pausi sees olnud. või noh, tegelt reiside ajal vist ikka on olnud. aga nagu juba öeldud, siis Tallinnas mul püsiühendust pole ja netti saan rottida vaid teiste juures, peamiselt Heleni, korra ka Kertu juures. kusjuures tänu sellele viimasele olen ma nüüd uue Fishbone'i käekella omanik. nii et tänud Kertule! teda võin ma veel tänada ühe ilusa lause eest, mis ta mulle seal olles ütles, kuid mida ma siin blogis kahjuks korrata ei saa.
eelmisest nädalast veel nii palju, et reedel käisin oma Famiilia sõbra lõpetamisel Estonias. istusin rõdul ja sealt kõrgelt tundsin ta kohe ta "soengu" järgi ära :) laupäeval pidin minema Pärnusse isale külla, kuid tundsin end nii väsinud ja haigena, et pidasin targemaks ikkagi Tallinna jääda. sain korralikult välja magada ja puhata. õhtul läksin Heleni juurde ja sain siis telefoni teel isaga rääkida. ta arvas, et ma olen ta peale pahane ja selle pärast ei käinud teistega koos külas, kuid seekord ei olnud põhjus selles. jäin Heleni juurde ööseks, et pühabal kirikusse minna ja olen väga rahul, et käisin. pärastlõunal läksin linna Itaalia mängu vaatama. uurisime olukorda nii Nimetas, Molly's ja lõpuks peatusime Hellas Hundis. uskumatult mannetu mäng ja vedas, et viik tuli! eriti kuna täna selgus, kui kurjasti nende punktide vähesus kätte maksis! ja pärast seda mängu tegin ma ühe oma väikse plaani teoks, millele ma juba Tallinna kolimisest saadik olen mõelnud. ehk jala Mustamäele minna :) Heleni korter asub suhteliselt selle linnaosa lõpus ja kes teab, kui kaugel see kesklinnast on, aimab mu plaani suurust. alustasin siis vanalinnast ja Tõnismäele jõudes tegin natuke sohki, ehk astusin trollile. põhjus: kuna ees ootasid suured ja keerulised ristmikud. Kristiine keskuse kõrval astusin trollilt maha, vaatasin kella ja hakkasin jalutama. läksin trolli nr 2 marsruuti mööda ehk sõpruse pst ja vilde tee kaudu. tegin ka väikse poepeatuse ja tunni aja pärast olingi juba korteris :) väsinuna, aga väga rahul!
esmaspäeval võtsin ette tee Tartusse. hääletasin mingi 50 min ja sain siis toreda juhi peale. sain otse sinna, kuhu vaja ehk Maaülikooli juurde. tahtsin sõbrantsi lõpetamisele minna, kuid kahjuks seal ma teda ei näinud. küll aga oma paralleelklassivenda, kes ka lõpetas. Tartus sadas vihma ja ma kiirustasin Treffneri kooli lõpetamisele Vanemuise juurde. seal kohtusin juba tuttavate CISVikatega ja sain seal oma õnnitlused ja kallistused edasi anda. vihma sadas ikka veel ja siis ma läksin tolle Maaülikooli lõpetanu juurde külla, kus sain oma õnnesoovid ikkagi isiklikult üle anda. läks veel nii toredasti, et olin viimane lahkuja ning mul oli au Mai toredat perekonda abistada kolimisel ehk asjade autosse tassimisel. vihma sada järjest tugevamini siis juba. lõpuks sain läbi lompide minna ühikasse, kus mind ootas ees öömaja. mu teksad ja tennised olid ikka suht märjad juba sinna jõudes! kõigepealt aga vaatasime perenaise ja väga väsinud kassiga Hispaania mängu netist.
teisipäeval oli huvitav päev. algas see vihmasaju ja mu jahiga uutele jalanõudele. üksi ma sobivaid ei leidnud. siis juba liikusin õega Härma kooli, kus meie vend keskkooli lõpetas. ta sai suht alguses oma tunnistuse ja diplomi kätte ning me Heleniga läksime vahepeal Tiiki Carmenile külla, et üks ümbrik kokku meisterdada. aktus venis nii pikaks, et Helen jäi rongist maha, kuid meil oli vennaga nii tore, et sellest polnud suurt hullu midagi. otsustasime siis hilisema rongiga minna ja vahepeal linna minna, sööma ja mulle jalanõusid edasi otsima. Terranovast ma need lõpuks leidsin ja rongis sain juba puhtad ja kuivad sokid ning papud jalga panna. rongis tegime veel kahekesi lollakaid pilte fotokaga :) Tallinna jõudes läksin Helenile külla, põit tühjendama, kooki sööma ja jalkat vaatama.
kolmapäeval tulin rongiga Viljandisse, noorpaar oli samal ajal linnas ja tulid mulle rongi vastu. mul oli palavast ilmast tingitud vedelikupuudusest peavalu ja ma tahtsin kiiresti koju minna. lisaks oli veel kella viiest jalka algamas. aga nemad viisid mind hoopis mõneks ajaks Järveotsale, kus mingi jaaniüritus toimus. mul polnud erilist tuju seal olla. küll aga tuli seal minu juurde üks noormees ja ma ei tundnud teda absoluutselt ära, kuid kui ta oma nime ütles, hakkas mul koitma. tegu oli ühe Lihula tüübiga, kes kunagi mind ja Helenit häälega peale võttis ja see oli tore sõit. ma polnud teda aga väljaspool autorooli kohanud ega aimanud, kui pikk ta tegelikult on ja nägu oli ka mu mälestustes hoopis teine, aga rõõm oli teda seal kohata ja et tema mu ära tundis ja tuli juttu ajama. õnneks viis varsti noorpaar mind koju, tegime süüa ja hakkasime inglismannide mängu vaatama. tüübid tulid rongi alt välja ja said ikkagi edasi. järgmiseks vastaseks pühapäeval Saksamaa, kes samuti alagrupi viimase mänguga edasipääsu kindlustas. kahjuks ei saa sama öelda minu lemmikute kohta, kes oleks vajanud vaid ühte väravat veel, mis oleks nad grupist edasi viinud. kahjuks ärkasid nad liiga hilja ja nii on MM nende jaoks lõppenud. ja õhtul hiljem sai Taani Jaapanilt suht haledalt lüüa. Jaapan on muidu tubli, karistuslööke oskavad vähemalt hästi lüüa :) Paraguay tüübid panevad loodetavasti selle teadmise kõrva taha omale!
Jaanilaupäev möödus mul rahulikult. kahe jalka mängu vahel korjasin kodus maasikaid ja käisin saunas. pärast mänge tegime noorpaariga väljas lõket. poole kahe paiku läksid nad magama, mina plaanisin kindlalt päikesetõusuni vastu pidada. vahepeal panin veel puid lõkkesse ja pidasin "jänestega" (a'ka Sõrmuste Vennaskond) sms-vestlust ja mõtlesin niisama elu üle järele. kella neljast alates ootasin tee peal seda tõusu ja lõpuks ta tuli. väga ilus oli! poole viiest sain tuttu minna.
täna tulid õde ja ta bf maale, koristasime maja põhjalikult, vaatasime jalkat ja tegime sauna. minu õhtu oli juba varaselt rikutud, kui Itaalia kaotas. onu B-ga ei meeldi mulle jalkat koos vaadata, aga mis teha.
veel tasub paar asja ära märkida. esmaspäeval tartus olles lugesin netist, et just selles bussipeatuses, mida mina Mustakal kasutan, on üks inimene ära tapetud. päris hull, või mis! maale koju tulles sain teada, et mu vanatädi mees on surnud.
veel juhtus esmaspäeva õhtul üks kummaline asi. nüüd läheb jutt veidi segaseks, kuid muud moodi ma seda siin edasi anda ei saa. üks asi, mida ma ootan ühest kohast, tuli hoopistükkis teisest kohast. see tundus esialgu asju keerulisemaks tegevat, kuid nüüd võin öelda, et tegi hoopis selgemaks. vähemalt minu jaoks. selgemaks, aga tegelikult keerulisemaks ka, minu mõttemaailma jaoks. eks ma siis ootan edasi.
nüüd on plaan veel üks päev kodus olla ja laupäeva hommikul kuidagi Tallinna saada, seal üks tähtis üritus toimumas. ja pühabal juba põnevusmäng :) nüüd ongi mul olla vist kõige rohkem Saksamaa ja Hollandi poolt, USA ka natuke. või noh, oleneb konkreetsest mängust. nt Brasiilia-Tšiili mängu kohta ma ei nuta, kui seda ei näe, kui peaks nii minema. Itaalia väljalangemisega vähenes mu huvi järgmiste mängude vastu tuntavalt. pole enam kedagi, kelle poolt kirega olla.
eelmisest nädalast veel nii palju, et reedel käisin oma Famiilia sõbra lõpetamisel Estonias. istusin rõdul ja sealt kõrgelt tundsin ta kohe ta "soengu" järgi ära :) laupäeval pidin minema Pärnusse isale külla, kuid tundsin end nii väsinud ja haigena, et pidasin targemaks ikkagi Tallinna jääda. sain korralikult välja magada ja puhata. õhtul läksin Heleni juurde ja sain siis telefoni teel isaga rääkida. ta arvas, et ma olen ta peale pahane ja selle pärast ei käinud teistega koos külas, kuid seekord ei olnud põhjus selles. jäin Heleni juurde ööseks, et pühabal kirikusse minna ja olen väga rahul, et käisin. pärastlõunal läksin linna Itaalia mängu vaatama. uurisime olukorda nii Nimetas, Molly's ja lõpuks peatusime Hellas Hundis. uskumatult mannetu mäng ja vedas, et viik tuli! eriti kuna täna selgus, kui kurjasti nende punktide vähesus kätte maksis! ja pärast seda mängu tegin ma ühe oma väikse plaani teoks, millele ma juba Tallinna kolimisest saadik olen mõelnud. ehk jala Mustamäele minna :) Heleni korter asub suhteliselt selle linnaosa lõpus ja kes teab, kui kaugel see kesklinnast on, aimab mu plaani suurust. alustasin siis vanalinnast ja Tõnismäele jõudes tegin natuke sohki, ehk astusin trollile. põhjus: kuna ees ootasid suured ja keerulised ristmikud. Kristiine keskuse kõrval astusin trollilt maha, vaatasin kella ja hakkasin jalutama. läksin trolli nr 2 marsruuti mööda ehk sõpruse pst ja vilde tee kaudu. tegin ka väikse poepeatuse ja tunni aja pärast olingi juba korteris :) väsinuna, aga väga rahul!
esmaspäeval võtsin ette tee Tartusse. hääletasin mingi 50 min ja sain siis toreda juhi peale. sain otse sinna, kuhu vaja ehk Maaülikooli juurde. tahtsin sõbrantsi lõpetamisele minna, kuid kahjuks seal ma teda ei näinud. küll aga oma paralleelklassivenda, kes ka lõpetas. Tartus sadas vihma ja ma kiirustasin Treffneri kooli lõpetamisele Vanemuise juurde. seal kohtusin juba tuttavate CISVikatega ja sain seal oma õnnitlused ja kallistused edasi anda. vihma sadas ikka veel ja siis ma läksin tolle Maaülikooli lõpetanu juurde külla, kus sain oma õnnesoovid ikkagi isiklikult üle anda. läks veel nii toredasti, et olin viimane lahkuja ning mul oli au Mai toredat perekonda abistada kolimisel ehk asjade autosse tassimisel. vihma sada järjest tugevamini siis juba. lõpuks sain läbi lompide minna ühikasse, kus mind ootas ees öömaja. mu teksad ja tennised olid ikka suht märjad juba sinna jõudes! kõigepealt aga vaatasime perenaise ja väga väsinud kassiga Hispaania mängu netist.
teisipäeval oli huvitav päev. algas see vihmasaju ja mu jahiga uutele jalanõudele. üksi ma sobivaid ei leidnud. siis juba liikusin õega Härma kooli, kus meie vend keskkooli lõpetas. ta sai suht alguses oma tunnistuse ja diplomi kätte ning me Heleniga läksime vahepeal Tiiki Carmenile külla, et üks ümbrik kokku meisterdada. aktus venis nii pikaks, et Helen jäi rongist maha, kuid meil oli vennaga nii tore, et sellest polnud suurt hullu midagi. otsustasime siis hilisema rongiga minna ja vahepeal linna minna, sööma ja mulle jalanõusid edasi otsima. Terranovast ma need lõpuks leidsin ja rongis sain juba puhtad ja kuivad sokid ning papud jalga panna. rongis tegime veel kahekesi lollakaid pilte fotokaga :) Tallinna jõudes läksin Helenile külla, põit tühjendama, kooki sööma ja jalkat vaatama.
kolmapäeval tulin rongiga Viljandisse, noorpaar oli samal ajal linnas ja tulid mulle rongi vastu. mul oli palavast ilmast tingitud vedelikupuudusest peavalu ja ma tahtsin kiiresti koju minna. lisaks oli veel kella viiest jalka algamas. aga nemad viisid mind hoopis mõneks ajaks Järveotsale, kus mingi jaaniüritus toimus. mul polnud erilist tuju seal olla. küll aga tuli seal minu juurde üks noormees ja ma ei tundnud teda absoluutselt ära, kuid kui ta oma nime ütles, hakkas mul koitma. tegu oli ühe Lihula tüübiga, kes kunagi mind ja Helenit häälega peale võttis ja see oli tore sõit. ma polnud teda aga väljaspool autorooli kohanud ega aimanud, kui pikk ta tegelikult on ja nägu oli ka mu mälestustes hoopis teine, aga rõõm oli teda seal kohata ja et tema mu ära tundis ja tuli juttu ajama. õnneks viis varsti noorpaar mind koju, tegime süüa ja hakkasime inglismannide mängu vaatama. tüübid tulid rongi alt välja ja said ikkagi edasi. järgmiseks vastaseks pühapäeval Saksamaa, kes samuti alagrupi viimase mänguga edasipääsu kindlustas. kahjuks ei saa sama öelda minu lemmikute kohta, kes oleks vajanud vaid ühte väravat veel, mis oleks nad grupist edasi viinud. kahjuks ärkasid nad liiga hilja ja nii on MM nende jaoks lõppenud. ja õhtul hiljem sai Taani Jaapanilt suht haledalt lüüa. Jaapan on muidu tubli, karistuslööke oskavad vähemalt hästi lüüa :) Paraguay tüübid panevad loodetavasti selle teadmise kõrva taha omale!
Jaanilaupäev möödus mul rahulikult. kahe jalka mängu vahel korjasin kodus maasikaid ja käisin saunas. pärast mänge tegime noorpaariga väljas lõket. poole kahe paiku läksid nad magama, mina plaanisin kindlalt päikesetõusuni vastu pidada. vahepeal panin veel puid lõkkesse ja pidasin "jänestega" (a'ka Sõrmuste Vennaskond) sms-vestlust ja mõtlesin niisama elu üle järele. kella neljast alates ootasin tee peal seda tõusu ja lõpuks ta tuli. väga ilus oli! poole viiest sain tuttu minna.
täna tulid õde ja ta bf maale, koristasime maja põhjalikult, vaatasime jalkat ja tegime sauna. minu õhtu oli juba varaselt rikutud, kui Itaalia kaotas. onu B-ga ei meeldi mulle jalkat koos vaadata, aga mis teha.
veel tasub paar asja ära märkida. esmaspäeval tartus olles lugesin netist, et just selles bussipeatuses, mida mina Mustakal kasutan, on üks inimene ära tapetud. päris hull, või mis! maale koju tulles sain teada, et mu vanatädi mees on surnud.
veel juhtus esmaspäeva õhtul üks kummaline asi. nüüd läheb jutt veidi segaseks, kuid muud moodi ma seda siin edasi anda ei saa. üks asi, mida ma ootan ühest kohast, tuli hoopistükkis teisest kohast. see tundus esialgu asju keerulisemaks tegevat, kuid nüüd võin öelda, et tegi hoopis selgemaks. vähemalt minu jaoks. selgemaks, aga tegelikult keerulisemaks ka, minu mõttemaailma jaoks. eks ma siis ootan edasi.
nüüd on plaan veel üks päev kodus olla ja laupäeva hommikul kuidagi Tallinna saada, seal üks tähtis üritus toimumas. ja pühabal juba põnevusmäng :) nüüd ongi mul olla vist kõige rohkem Saksamaa ja Hollandi poolt, USA ka natuke. või noh, oleneb konkreetsest mängust. nt Brasiilia-Tšiili mängu kohta ma ei nuta, kui seda ei näe, kui peaks nii minema. Itaalia väljalangemisega vähenes mu huvi järgmiste mängude vastu tuntavalt. pole enam kedagi, kelle poolt kirega olla.
Friday, June 18, 2010
MM so far
Vähemalt on MM põnev, suurtest jalgpalliriikidest on juba kaotuse vastu pidanud võtma Hispaania, Pr.maa ja nüüd Saksamaa ka. Loodan, et Itaaliat sama saatus pühapäeval ei taba! Inglismaa viik USA-ga oli ju ka tegelikult nagu kaotus...
on antud õigustatud pendlaid ja mitte-õigustatud, juba jagatakse punaseid kaarte, täna ei realiseeritud penaltit ära, mängitakse käega ja väikesed kaklused. ULME!
on antud õigustatud pendlaid ja mitte-õigustatud, juba jagatakse punaseid kaarte, täna ei realiseeritud penaltit ära, mängitakse käega ja väikesed kaklused. ULME!
elu pealinnas
On vist aeg väikeseks vahekokkuvõttes mu elust ja olust Tallinnas. On päris kiire olnud seni ja tore ka. Juba esmaspäeval läksin Nimetasse, Itaalia mängu vaatama. Teisipäeval käisin Paides Tuleviku mängul. Mängu, mille pidime kindlasti võitma, me kaotasime. Masendav ja kurb! Ei tea, mis toimus mängijate peas. Esimesel poolajal lõi meie mängija värava, aga kahjuks käega ja see ei lugenud. Siis lõi Paide ka, kuid ka nende oma ei lugenud. Lõpuks nad sudisid selle värava ära ja said ka pendla, mille sisse lõid. Mõlemad väravad endistelt Tuleviku mängijatelt! Teisel poolajal suutis Tulevik end aktiivsemalt liigutama hakata ja me saime ühe nurgalöögi teise järel, kuid sisse neist ükski ei läinud. Ja nii oligi 0-2 kaotus. Me suudame viigistada tabeli liidriga ja samas kaotada tabeli viimasele... Õnneks ka meie lähimad konkurendid punkte ei saanud. Pärast mängu tuli Katre minu juurde, Lauri tõi meid korterisse ka ilusti.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Tuesday, June 15, 2010
JäPe
JäPe oli vägev! Võin ausalt öelda, et mul on ülimalt hea meel, et osalesin, kuigi see pole üldsegi sobiv linnas pidamiseks, kuid kuna aeg ja koht ja muud asjaolud mulle sobisid, siis andsin oma nõusoleku seal väikegrupijuhina abistada. Minu ja Eleri grupis oli nii tuttavaid inimesid (kiusatuse-poiss, üks inimene foorumteatri koolituselt kuu aega tagasi, Kuressaare noortejuht, Õnne Põdra õde) kui ka võõraid, nii nagu ikka. Ja kokkuvõttes oli väga tore meil grupiga, saime Piibli ja elu üle arutleda, just nii nagu jutujärg läks ja mängida saime ka. Reedel oli meil teenimispunkt ka linnas, jagasime inimestele ta-su-ta vett (mitmed ei uskunud, et tasuta saab) ja kutsusime inimesi laulupeole. Kalev sai mitu korda korvi inimestelt, aga muidu oli ta tubli! Ja Egil aitas pudelitele kleepse peale panna.
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Sunday, June 13, 2010
teadaanne
eilne panuse tõstmine kukkus halvasti välja ehk tulemus on negatiivne. vastus oli 'ei'.
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
Saturday, June 12, 2010
väsinud, aga õnnelik
tänane hommik tuli ikka väga raskelt, olin väga unine! siis tuli aga elu sisse ja oli juba päris tore olla. eks selle väsimusega kaasnevad ikka lollid naljad, nagu ikka :D aga nüüd, kui maha istusin, ründab uni ikka väga tugevalt. lähen nüüd ühikasse ja üritan veidi magada, kui toanaaber laseb...
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
Friday, June 11, 2010
eriti hea on olla!
lisaks muule heale, tunnen ma end JäPe ajal ikka eriti hästi end. nii palju head ja positiivset nii Jumalas kui inimestes on mu ümber. kuigi aeg on veidi kehv ja JäPe pole ikkagi linnas pidamiseks, on siin siiski nii palju head. kallistuste puudumise üle ei pea siin ammugi kurtma!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
Monday, June 07, 2010
Flora mängust ja CISVi grillõhtust
Aeg on taas veidi jagada seda imelist elu, mida ma praegu elan ning teatada mõned uudised.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Friday, June 04, 2010
viimane eksamihinne...
ma sain tänase eksami B!!!
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
sess on peaaegu läbi!
Värskeid uudiseid tuleb ikka igal päeval ja kogu aeg on huvitav!
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Thursday, June 03, 2010
juuni on käes
Viimased päevad on eriti kummalised olnud. Esmaspäeva õhtul oli see suur tüli, teisipäeval tulin kodust ära. Bussipeatuses kohtusin ühe väga toreda sugulasega, keda oli suur rõõm üle pika aja näha ja igast asjust rääkida. Linnas postitasin õele arvuti juhtme, mille ta oli koju unustanud ja läksin Katre juurde. Sealt läksime juba koos tema ja ta emaga mängule, mille Tulevik VÕITIS!!! Meil oli nii palju võimalusi, kuid väravaks lõime vaid ühe, seis oleks võinud vabalt ka 10-0 olla, kuid ikka päästis vastaseid kas väravapost, meie enda ebaõnn või hea väravavaht. Igatahes tuli üle pika aja taas võit, ja nüüd on hea tunne laupäeval Flora vastu minna. Kes tahab mängule tulla, andku endast märku mulle kuidagi ja pole problempsi. Kell 17 alekoki staadionil, muidu :)
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Tuesday, June 01, 2010
teraapia
jah, hommik on õhtust targem. sain hästi magada ja nägin ilusat und :)
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
Monday, May 31, 2010
rollercoaster
elu sel nädalavahetusel on olnud suhteliselt nagu ameerika mägedel, ikka üles ja alla. enamus ajast olen olnud all. kõrghetk oli laupäeva õhtu, kui Siiri külas käis ja saunas käisime koos, eurot vaatasime ja kui pühapäeval teda tee äärde hääleta,a saatsin, siis saime ka veel pikalt elu tähtsatel teemadel rääkida. ja see oli ülihea! ja madalhetk on täna õhtul, praegu. silmad on nutmisest valusad ja tahaks juba kodust ära minna, teadmata, millal ma tagasi tulen. hommik on aga tavaliselt õhtust targem, homme on ilmselt juba uued mõtted ja tunded tänaõhtuse kohta.
Tulevik kaotas laupäeval, kuigi taas tegime suht hea mängu (eriti väravavaht, kellest kartsime küll halvimat), see üks väike eksimus aga maksis kätte. homme uus võimalus ja võitu on klubil vaja nagu õhku!
olen sel nädalavahetusel palju hääletanud: reedel tartust viljandisse sain ühe saksa neiuga, kes vist Soomaa keskuses töötab; laupäeval jäin bussist maha ja läksin häälega linna ning pärast mängu tulin häälega koju ka.
ilm on olnud haruldaselt ilus sel nädalavahetusel. lubati vihma ja äikest, kuid mina täna näiteks sain päris palju päikest võtta, nii lebotades (õppisin tegelikult) kui aiamaal tööd tehes. aga vihm ja äike vist jõuavad homme kohale hoopis...
kaks eksamit on veel jäänud, vb isegi kolm aga kaks neist on järeleksamit. reedese eksami sain E ja lähen teen uuesti seda. sama saatus ootab ilmselt eelmise nädala teisipäevast eksamit ka. aga ma ei nurise, aega mul on ja olengi parema meelega Tartus õppimas kui vaevlen kodus.
vot selline elu mul siis praegu. läbi raskuste tähtede poole :) siiski olen kindel, et igas halvas on ka midagi head. pean selle vaid üles leidma...
Tulevik kaotas laupäeval, kuigi taas tegime suht hea mängu (eriti väravavaht, kellest kartsime küll halvimat), see üks väike eksimus aga maksis kätte. homme uus võimalus ja võitu on klubil vaja nagu õhku!
olen sel nädalavahetusel palju hääletanud: reedel tartust viljandisse sain ühe saksa neiuga, kes vist Soomaa keskuses töötab; laupäeval jäin bussist maha ja läksin häälega linna ning pärast mängu tulin häälega koju ka.
ilm on olnud haruldaselt ilus sel nädalavahetusel. lubati vihma ja äikest, kuid mina täna näiteks sain päris palju päikest võtta, nii lebotades (õppisin tegelikult) kui aiamaal tööd tehes. aga vihm ja äike vist jõuavad homme kohale hoopis...
kaks eksamit on veel jäänud, vb isegi kolm aga kaks neist on järeleksamit. reedese eksami sain E ja lähen teen uuesti seda. sama saatus ootab ilmselt eelmise nädala teisipäevast eksamit ka. aga ma ei nurise, aega mul on ja olengi parema meelega Tartus õppimas kui vaevlen kodus.
vot selline elu mul siis praegu. läbi raskuste tähtede poole :) siiski olen kindel, et igas halvas on ka midagi head. pean selle vaid üles leidma...
Wednesday, May 26, 2010
euronägemus 2010
Mu lühike (lühem kui 24 tundi) visiit Tallinna on läbi ja oli mõnus aeg, väikeste üllatustega. Vähemalt ei vaevanud mind seekord paranoia, nagu eelmisel korral ja vb järgmisel korral.
Hääletamine läks lausa nii hästi, et sain esimesele autole, mida hääletasin ja juht osutus Viljandimaalt pärit inimeseks. Ja mõnusat juttu sai ka ajada. Esimesed üllatused tabasid mind juba autos, kui mulle hakkas muudkui kõnesid tulema, inimestelt, kes pole mulle nädalaid helistanud. Kõigepealt Katre, siis Kertu, Mall ja lõpuks õde. Sain ilusti lennujaama ja ootasin seal mingi tunnikese-poolteist, enne kui õde om mehega tuli. Ja kõige suurem üllatus oli lennujaamas oma tädi näha, kes sama lennu peale läks. Ta oli Eestis puhkusel olnud ja läks nüüd tagasi tööle Inglismaale.
Kui me Heleniga hiljem tema juurde sõitsime, ootasime Hobujaamas trammi, kui nägime meie kinnastega jalgpallurit ehk väravavahti, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli olnud. Soovisime isiklikult ka õnne ja kuulsime talt, et ta käis väiksel lõikusel ja järgmised 2-3 mängu ta ei mängi, Floraga mänguks tahab siiski mänguvalmis olla. Ja siis pidime juba trammi peale astuma. Käisime poest läbi ja jõudsime AK uudiseid natuke näha enne eurovisooni.
Eesti laul oli ikka liiga hea selle võistluse jaoks, arvan ma. Üks netikommentaar ütles hästi, et vaadates neid laule, mis edasi said, peaksime õnnelikud olema, et me finaali ei saanud! Mingis osas nõustun, kuna näiteks Venemaa, Serbia ja Valgevene edaspääs oli suht vastukarva mulle. Helen hääletas Portugali poolt ja ta sai edasi õnneks. Erilist lemmikut mul sel aastal pole, aga Saksamaal on hea laul (lauljanna meenutab Iirist ja kannab Taize risti), Islandil ja Taanil on hea laul. Ma pole kõiki muudkui kuulnud ka. Kohe me magama ei läinud, ma möllasin netis ja nii olimegi mingi kaheni üleval.
Üks põhjus, miks ma ka Helenile külla läksin, oli nende väike must kass Mooses. Ülinunnu ja tore kass on! Muudkui vaata ja imesta ja naera ja heldi peaaegu iga ta liigutuse peale. Alguses ta veidi võõristas mind ega usaldanud, kuid kui ma ta sülle võtsin ja teda sellest hirmsast tolmuimejast eemal hoidsin, siis pärast seda julges ta mulle hiljem ise sülle tulla.
Tänane hommik algas kümne paiku ja kass oli hullult aktiivne ja mängis muudkui. Kahe paiku hakkasin häälega tagasi tulema. Minuga sama bussi pealt tuli veel üks neiu hääletama ja see auto, mis teda mõne minuti pärast peale võttis, korjas mindki peale. Sõit kulges rahulikult ja mõnusasti.
Täna õhtuks kutsuti mind teatrisse ühe näitlejast sõbra sünnipäeva puhul ning kui ma Tartusse jõudsin, sain suht ühika lähedal maha autolt ning käisin poes ära. Poes nägin aga sedasama sünnipäevalast :D sain isiklikult käppa suruda ja emmata ning juhised, kuidas sinna Genikate klubisse sisse saab, ma nimelt pole seal veel kunagi käinud.
Olen veidi unine, kuid rahul ja veidralt õnnelik. Nüüd on põhjust taas ootama hakata ning vahepeal sisustan aega eksamite ja Tuleviku mängudega. Kahe nädala pärast algab jalka MM ka.
Hääletamine läks lausa nii hästi, et sain esimesele autole, mida hääletasin ja juht osutus Viljandimaalt pärit inimeseks. Ja mõnusat juttu sai ka ajada. Esimesed üllatused tabasid mind juba autos, kui mulle hakkas muudkui kõnesid tulema, inimestelt, kes pole mulle nädalaid helistanud. Kõigepealt Katre, siis Kertu, Mall ja lõpuks õde. Sain ilusti lennujaama ja ootasin seal mingi tunnikese-poolteist, enne kui õde om mehega tuli. Ja kõige suurem üllatus oli lennujaamas oma tädi näha, kes sama lennu peale läks. Ta oli Eestis puhkusel olnud ja läks nüüd tagasi tööle Inglismaale.
Kui me Heleniga hiljem tema juurde sõitsime, ootasime Hobujaamas trammi, kui nägime meie kinnastega jalgpallurit ehk väravavahti, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli olnud. Soovisime isiklikult ka õnne ja kuulsime talt, et ta käis väiksel lõikusel ja järgmised 2-3 mängu ta ei mängi, Floraga mänguks tahab siiski mänguvalmis olla. Ja siis pidime juba trammi peale astuma. Käisime poest läbi ja jõudsime AK uudiseid natuke näha enne eurovisooni.
Eesti laul oli ikka liiga hea selle võistluse jaoks, arvan ma. Üks netikommentaar ütles hästi, et vaadates neid laule, mis edasi said, peaksime õnnelikud olema, et me finaali ei saanud! Mingis osas nõustun, kuna näiteks Venemaa, Serbia ja Valgevene edaspääs oli suht vastukarva mulle. Helen hääletas Portugali poolt ja ta sai edasi õnneks. Erilist lemmikut mul sel aastal pole, aga Saksamaal on hea laul (lauljanna meenutab Iirist ja kannab Taize risti), Islandil ja Taanil on hea laul. Ma pole kõiki muudkui kuulnud ka. Kohe me magama ei läinud, ma möllasin netis ja nii olimegi mingi kaheni üleval.
Üks põhjus, miks ma ka Helenile külla läksin, oli nende väike must kass Mooses. Ülinunnu ja tore kass on! Muudkui vaata ja imesta ja naera ja heldi peaaegu iga ta liigutuse peale. Alguses ta veidi võõristas mind ega usaldanud, kuid kui ma ta sülle võtsin ja teda sellest hirmsast tolmuimejast eemal hoidsin, siis pärast seda julges ta mulle hiljem ise sülle tulla.
Tänane hommik algas kümne paiku ja kass oli hullult aktiivne ja mängis muudkui. Kahe paiku hakkasin häälega tagasi tulema. Minuga sama bussi pealt tuli veel üks neiu hääletama ja see auto, mis teda mõne minuti pärast peale võttis, korjas mindki peale. Sõit kulges rahulikult ja mõnusasti.
Täna õhtuks kutsuti mind teatrisse ühe näitlejast sõbra sünnipäeva puhul ning kui ma Tartusse jõudsin, sain suht ühika lähedal maha autolt ning käisin poes ära. Poes nägin aga sedasama sünnipäevalast :D sain isiklikult käppa suruda ja emmata ning juhised, kuidas sinna Genikate klubisse sisse saab, ma nimelt pole seal veel kunagi käinud.
Olen veidi unine, kuid rahul ja veidralt õnnelik. Nüüd on põhjust taas ootama hakata ning vahepeal sisustan aega eksamite ja Tuleviku mängudega. Kahe nädala pärast algab jalka MM ka.
Tuesday, May 25, 2010
the best!
jällegi teab Jumal paremini, mis mulle hea on ja mis ma tegema peaks ja kuhu minema. kuna mul suht pankrott on praegu, mõtlesin koju minna täna pärast eksamit. helistasin õele, kas ta ka tuleb, kuid kuna ta meheke sõidab alles õhtul kodumaale, kutsus Helen mind hoopis Tallinna, siis saame koos eurovisiooni vaadata ja ta annab mulle raha ka. nii et täna ma eü-sse ei lähe, vaid häälega pealinna. ilm on praegu veel paljulubav häälega minemiseks. minu eilne peamine mure oligi, kus ja kellega siin Tartus eurot vaadata (ja vaadata ma seda kindlasti tahan!).
eksamist. käisin vaid ühes loengus selles aines, kuid ma loodan, et tegin ära. eelmised eksamid olen kõik C-d saanud, loodan sellegi nii hästi teha (kardan nimelt halvemalt kui C). päris F-i ma ilmselt ei saa.
väikesed plaanimuudatused on toimunud ka jalkakalendris, kuna järgmine mäng on meil juba laupäeval kodus Transi vastu. minu teada pidi see hoopis 1.juunil olema. eks siis tuleb väikesed korrektiivid teha plaanidesse.
eksamist. käisin vaid ühes loengus selles aines, kuid ma loodan, et tegin ära. eelmised eksamid olen kõik C-d saanud, loodan sellegi nii hästi teha (kardan nimelt halvemalt kui C). päris F-i ma ilmselt ei saa.
väikesed plaanimuudatused on toimunud ka jalkakalendris, kuna järgmine mäng on meil juba laupäeval kodus Transi vastu. minu teada pidi see hoopis 1.juunil olema. eks siis tuleb väikesed korrektiivid teha plaanidesse.
Monday, May 24, 2010
kevadlaagrist
Nagu juba eelnevast postitusest aru võis saada, oli mul vägev nädalavahetus laagris! Nagu ikka, on cisvikatega koos imetore aega koos veeta, ning eks aeg möödub kuidagi kiiresti, eriti kui on hea olla. Sain juba vanade sõpradega vanu nalju meelde tuletada, osa inimesi põhjalikumalt tundma õppida ja täiesti uusi inimesi sain samuti tundma. Minu eelmistest Norra laagritest oli kohal vaid 3 poissi, üks tüdruk pidi ka tulema, kuid kahjuks ei tulnud. Aga Matu ja Henry on ikka nii nunnud, terve reedese õhtusöögi imiteerisid nad meie ühise laagri rahvast ja palusid mul ära arvata, keda nad järgi tegid :D ja muidugi meenutasid minu nalju, a'la 50-60, kuss-kuss, ise tegin jne.
Seal laagrikohas (umbes 15 km Tartust) oli meeletult palju sääski. Esimene öö sain siiski päris hästi magada, kuid laupäevane öö oli metsik. Kahest läksin magama, neljast ärkasin ja passisin üle poole tunni üleval. Sääskede pärast olid aknad ka kinni pandud ja õhku oli seal napilt. Jalutasin koridoris ja lõpuks pärast mitut edutut katset seal klassiruumis magama jääda, kolisin koridori. Kuid ka seal äratasid kaheksa paiku sääsed mind üles. Lisaks veel osad inimesed, kes olid juba ärganud ja ringi liikusid. Ühikas oli selles mõttes veider tagasi olla, et seal ei pidanud iga mõne sekundi järel vehkima, üritades mõnda neist ära tappa.
Üleväsimus andis ka vahepeal pühapäeval tunda, kuid hulluks läks see alles siis, kui tagasi ühikasse jõudsin ja siis magasin tunnikese. Isegi nii hull, et panin õe kõne kinni, arvates, et see juba äratus on. Nagu juba öeldud, on nende inimestega suur rõõm koos olla. Ja nii, kui me viimaste seltskondadega Kaarli ja Taneli ema ootasime, mängisime igasuguseid mõistatusmänge. Panin need juba kirja, siis saan edaspidi neid kasutada! Näiteks homme eü-s või kolmapäeval vaksalis.
Süüa sai seal väga hästi, nagu enamustes laagrites. Kuid see nädal tuleb mul suht säästunädal, vaatan, kas saan 60 krooniga nädala jooksul hakkama. Kui ei saa, eks siis pean kuskilt küsima.
Laupäeva õhtul sain ka veidi Meistrite Liiga finaali vaadata, vist rohkem kui ühe poolaja kahe poolaja peale kokku, vahepeal oli meil lauluaeg. Olin siiski Bayerni poolt, seega on veidi kahju, et nad ei võitnud. Reedeõhtust Eesti-Soome mängu ma ei näinud, kuna just siis oli meil õhtusöök ja esimesed mängud.
Füüsilise poole pealt annavad end mitmed asjad tunda pärast laagrit. Näiteks mõned sääsekublad, jooksmisest valusad jalad ja kaks uut sinikat. Ühe neist tekitasin endale ise, kui ma Punamütsikese balletti versiooni harjutamise ajal endale ise jala peale astusin. Nii õnnetult, et see valus koht sattus just sinna, kus varbavahe-papud vastu nahka puutuvad. Muidugi valutavad ka puusakondid ja roiete juurest, kuna magasime põrandal ja ma pole ausalt öeldes seda ammu teinud. Üks vana emotsionaalne haav kisti ka lahti, kuid eks siis peab sellele veel aega paranemiseks andma.
Järgmine kord, kui neid toredaid inimesi saan jälle näha, on ilmselt juuni teises pooles. Kaks neist lõpetavad keskkooli ja toimub ka grillõhtu neile, kes suvel laagrisse lähevad. Kuigi ma ei lähe, siis minna võin ikkagi.
Seal laagrikohas (umbes 15 km Tartust) oli meeletult palju sääski. Esimene öö sain siiski päris hästi magada, kuid laupäevane öö oli metsik. Kahest läksin magama, neljast ärkasin ja passisin üle poole tunni üleval. Sääskede pärast olid aknad ka kinni pandud ja õhku oli seal napilt. Jalutasin koridoris ja lõpuks pärast mitut edutut katset seal klassiruumis magama jääda, kolisin koridori. Kuid ka seal äratasid kaheksa paiku sääsed mind üles. Lisaks veel osad inimesed, kes olid juba ärganud ja ringi liikusid. Ühikas oli selles mõttes veider tagasi olla, et seal ei pidanud iga mõne sekundi järel vehkima, üritades mõnda neist ära tappa.
Üleväsimus andis ka vahepeal pühapäeval tunda, kuid hulluks läks see alles siis, kui tagasi ühikasse jõudsin ja siis magasin tunnikese. Isegi nii hull, et panin õe kõne kinni, arvates, et see juba äratus on. Nagu juba öeldud, on nende inimestega suur rõõm koos olla. Ja nii, kui me viimaste seltskondadega Kaarli ja Taneli ema ootasime, mängisime igasuguseid mõistatusmänge. Panin need juba kirja, siis saan edaspidi neid kasutada! Näiteks homme eü-s või kolmapäeval vaksalis.
Süüa sai seal väga hästi, nagu enamustes laagrites. Kuid see nädal tuleb mul suht säästunädal, vaatan, kas saan 60 krooniga nädala jooksul hakkama. Kui ei saa, eks siis pean kuskilt küsima.
Laupäeva õhtul sain ka veidi Meistrite Liiga finaali vaadata, vist rohkem kui ühe poolaja kahe poolaja peale kokku, vahepeal oli meil lauluaeg. Olin siiski Bayerni poolt, seega on veidi kahju, et nad ei võitnud. Reedeõhtust Eesti-Soome mängu ma ei näinud, kuna just siis oli meil õhtusöök ja esimesed mängud.
Füüsilise poole pealt annavad end mitmed asjad tunda pärast laagrit. Näiteks mõned sääsekublad, jooksmisest valusad jalad ja kaks uut sinikat. Ühe neist tekitasin endale ise, kui ma Punamütsikese balletti versiooni harjutamise ajal endale ise jala peale astusin. Nii õnnetult, et see valus koht sattus just sinna, kus varbavahe-papud vastu nahka puutuvad. Muidugi valutavad ka puusakondid ja roiete juurest, kuna magasime põrandal ja ma pole ausalt öeldes seda ammu teinud. Üks vana emotsionaalne haav kisti ka lahti, kuid eks siis peab sellele veel aega paranemiseks andma.
Järgmine kord, kui neid toredaid inimesi saan jälle näha, on ilmselt juuni teises pooles. Kaks neist lõpetavad keskkooli ja toimub ka grillõhtu neile, kes suvel laagrisse lähevad. Kuigi ma ei lähe, siis minna võin ikkagi.
Sunday, May 23, 2010
äge!
väga tore laager on, lapsed ja noored on nii vahvad!!! eriti kui nad on nii mõnusas organisatsioonis nagu CISV! is nice :P eriti hea on näh oma eelmise suve laagri kahte last siin, kuid kahest ülejäänust tunnen puudust.
homme puhkan, et siis teisipäevaseks eksamiks õppima hakata!
homme puhkan, et siis teisipäevaseks eksamiks õppima hakata!
Friday, May 21, 2010
üliilus!
Eile oli imetore päev! Eksam läks loodetavasti suht-koht hästi. Aga pärast seda läksin raamatukokku. Juba seal nägin ma Carmenit. Siis pärast õues Annekat oodates nägin ühte vahvat noormeest, kes meile eelmisel nädalavahetusel koolitust tegi. Vahetasime mõned laused ja juba siis tuligi Annekas. Rääkisime täna algava laagri asju ja muud juttu ka. Siis nägin ma ühte neiut, kes küll kahjuks kuulas muusikat ja mind vist ei märganud. Ühte sõpra nägin vist hommikul must autoga mööda sõitmas. Ja kui ma pärastlõunal H-d töö juures ootasin, siis läks must üks tuttav mööda. Viljandis Jaanikat oodates läks H vend mööda. Nii et sõpru-tuttavaid oli eile igal pool!
Annekaga koos oldud aja jooksul helistas ema ja kurtis muret, et Jaanika tahaks sauna tulla, kuna Vanemuine a'ka Vassiili on mõneks päevaks Eestis ja võiks ju meie juurde tulla. Emal oli küll tööasju teha, kuid kuna ma olin varem emale teatanud, et tulen neljapäeval üheks õhtuks koju, siis oligi plaan tehtud! Ja oli ülihea õhtu. Tegime koos süüa, ma koristasin sauna ja saun oli niiiiii hea! Saunajuttu sai ka aetud Jaanikaga. Seni, kui mehed saunas olid (mu sugulane oli ka meil metsa tegemas samal ajal), ajasime tüdrukutega niisama juttu, Karmela oli ka seal. Kuulasime neid Avandi ja Sepa eurolugusid, eriti kummitas meil taas “Pilvede embuses” :D tore oli näha, et Teet on ikka see sama hull ja mõnus Teet. Ma pole teda ju peaaegu aasta aega näinud ja septembri alguses tuleb ta jälle tagasi Eestisse. Kesköö paiku oli pidu läbi ja uni tuli hea, pärast nii head sauna ja seltskonda.
Täna tulin oma sugulasega Tartusse, ta elab Tartu lähedal. See oli hea, et temaga sain, kuna pidin kodust laagri jaoks madratsi tooma ja häälega oleks sellise asjaga tülikas tulla olnud. Ja juttu jätkus meil ka kauemaks :)
Aga täna lähen CISV-i laagrisse. Seal saab ka kindlasti ülitore olema, muud moodi ei saagi ju! Eriti tahaks näha neid lapsi, kellega ma olen Norras laagris käinud ja viis neist (kaheksast) tulevad ka sinna. Muidugi ka põnevad mängud ja kreisid naljad.
Järgmisel nädalal on mul kaks eksamit ja eurovisiooni tahaks ka ikka näha. Ehk saan end teisipäevast võistlust Anneka juurde vaatama sebida, laupäevaks kutsusin Säraka külla ja sauna.
Elu on ikka veel uskumatult ilus ja huvitav!
Annekaga koos oldud aja jooksul helistas ema ja kurtis muret, et Jaanika tahaks sauna tulla, kuna Vanemuine a'ka Vassiili on mõneks päevaks Eestis ja võiks ju meie juurde tulla. Emal oli küll tööasju teha, kuid kuna ma olin varem emale teatanud, et tulen neljapäeval üheks õhtuks koju, siis oligi plaan tehtud! Ja oli ülihea õhtu. Tegime koos süüa, ma koristasin sauna ja saun oli niiiiii hea! Saunajuttu sai ka aetud Jaanikaga. Seni, kui mehed saunas olid (mu sugulane oli ka meil metsa tegemas samal ajal), ajasime tüdrukutega niisama juttu, Karmela oli ka seal. Kuulasime neid Avandi ja Sepa eurolugusid, eriti kummitas meil taas “Pilvede embuses” :D tore oli näha, et Teet on ikka see sama hull ja mõnus Teet. Ma pole teda ju peaaegu aasta aega näinud ja septembri alguses tuleb ta jälle tagasi Eestisse. Kesköö paiku oli pidu läbi ja uni tuli hea, pärast nii head sauna ja seltskonda.
Täna tulin oma sugulasega Tartusse, ta elab Tartu lähedal. See oli hea, et temaga sain, kuna pidin kodust laagri jaoks madratsi tooma ja häälega oleks sellise asjaga tülikas tulla olnud. Ja juttu jätkus meil ka kauemaks :)
Aga täna lähen CISV-i laagrisse. Seal saab ka kindlasti ülitore olema, muud moodi ei saagi ju! Eriti tahaks näha neid lapsi, kellega ma olen Norras laagris käinud ja viis neist (kaheksast) tulevad ka sinna. Muidugi ka põnevad mängud ja kreisid naljad.
Järgmisel nädalal on mul kaks eksamit ja eurovisiooni tahaks ka ikka näha. Ehk saan end teisipäevast võistlust Anneka juurde vaatama sebida, laupäevaks kutsusin Säraka külla ja sauna.
Elu on ikka veel uskumatult ilus ja huvitav!
Thursday, May 20, 2010
võtan aja maha
viimastel päevadel on olnud suht kiire, aga tore. siiski pole olnud mahti pikemat aega netis olla, et blogi kirjutada. teisipävane filmiõhtu eü-s oli mõnus, film oli suht hea, pakkudes uusi ja tänapäevaseid vaatenurki. film oli sellest, kuidas oleks Jeesuse elulugu 21.sajandi Lõuna-Aafrika vabariigis ja nimeks "Son of Man". osad inimesed lahkusid juba enne filmi, üks filmi ajal (ta oli seda varem näinud) ja osad lahkusid kohe pärast lõppu, jättes minu, K, I ja A veel arutama ja koristama. ühikasse minnes tuli K vastu, kes läks ööraamatukokku.
eile võtsin ma lõpuks eksamimaterjali kätte, kirjutasin veel konspekti ja printisin osad materjalid välja. õhtul käisin veel kristlust avastamas. ja öösel siis õppisin. üritasin normaalsel ajal magama minna, kui toanaaber tuli poole ühe paiku ja hakkas muidugi süüa tegema ja seda mitte eriti vaikselt, nagu ikka. arvan, et poole kahe paiku jäin lõpuks magama. enne kuute käisin wc-s ja kella 8 ärkasin, et veel õppida. kummaline, et ma nii viimasele hetkele jätan oma õppimise. samas kui ma varem kätte võtaks, tekiks sellest kiiresti tüdimus (ühtesid ja samu asju üle lugedes), nii et enne eksamit tekib frustatsioon. isegi täna ma juba ootasin, et tuleks juba õppejõud ja hakkaks pihta selle eksamiga! nii et pole põhjust nuriseda. kui just hinne väga halb ei tule...
täna saan Annekaga kokku, et homset laagrit arutada täpsemalt, õhtul loodan koju minna (sauna tahaks!) ja homme juba tagasi Tartusse. nii lihtne ongi.
olen sel nädalal palju filme vaadanud ja eks nad on mind igaüks kummalisel viisil kõnetanud. palju veidraid seoseid. sellised asjad panevad naeratama :)
eile võtsin ma lõpuks eksamimaterjali kätte, kirjutasin veel konspekti ja printisin osad materjalid välja. õhtul käisin veel kristlust avastamas. ja öösel siis õppisin. üritasin normaalsel ajal magama minna, kui toanaaber tuli poole ühe paiku ja hakkas muidugi süüa tegema ja seda mitte eriti vaikselt, nagu ikka. arvan, et poole kahe paiku jäin lõpuks magama. enne kuute käisin wc-s ja kella 8 ärkasin, et veel õppida. kummaline, et ma nii viimasele hetkele jätan oma õppimise. samas kui ma varem kätte võtaks, tekiks sellest kiiresti tüdimus (ühtesid ja samu asju üle lugedes), nii et enne eksamit tekib frustatsioon. isegi täna ma juba ootasin, et tuleks juba õppejõud ja hakkaks pihta selle eksamiga! nii et pole põhjust nuriseda. kui just hinne väga halb ei tule...
täna saan Annekaga kokku, et homset laagrit arutada täpsemalt, õhtul loodan koju minna (sauna tahaks!) ja homme juba tagasi Tartusse. nii lihtne ongi.
olen sel nädalal palju filme vaadanud ja eks nad on mind igaüks kummalisel viisil kõnetanud. palju veidraid seoseid. sellised asjad panevad naeratama :)
Tuesday, May 18, 2010
eksam
eelmise nädala eksami sain jälle C. ülehomme on järgmine eksam ja siis nädalavahetuseks CISV laagrisse. loodan, et suvised ilmad nädalavahetusel meid maha ei jäta. täna on juba päris suvi tartus :D
Monday, May 17, 2010
jälle üks pikk tekst...
Ei teagi kohe, kust alustada, et rääkida oma nädalavahetusest. See on olnud mitmes mõttes hea ja imeline ja muud positiivsed sõnad. Eelkõige õpetlik ja kinnitav. Käisin natuke Tallinnas ja alguses ma kartsin seda käiku sinna, kuid kokkuvõttes oli see super!
Mu nädalavahetus algas tegelikult juba neljapäeval, kui pärast eksamit Mauksile ja Julvaile Nooruse ühikasse külla läksin. Väga mõnus õhtupoolik oli meil! Nädalavahetus jätkus reede pärastlõunal, kui ma hääletama läksin. Oli väga palav ilm. Sain toyota sportautole, kuid juht kartis neid kiiruskaameraid nii väga, et enamuse teest sõitis ta 80-ga või veelgi vähema kiirusega. Kui oli vaja mööda sõita või kiirendada, siis tegi ta seda küll sportautole kohaselt, seda võin kinnitada! Teel saatis meid 80ndate ja 90ndate muusika koos videotega, mida ta makk võimaldas. Ei, tore oli! Tal oli vaja minna Nõmme teele oma pruudi juurde ja õnneks oskasin ma teda sinna juhatada. Nõmme teele jõudes tegi ta kässariga spin'i, et mind sadama juurde viia, et ma saaksin õe juurde minna. Uus ja huvitav kogemus see spin :D ja tuli suht ootamatult mu jaoks.
Heleni juures sain lühikest aega olla, kuna tal oli vaja kuhugi minna ja mina läksin oma pealinnas käigu eesmärki täitma. Tahaks väga loota, et õnnestus!
Seejärel, suhteliselt raske südamega, läksin tagasi linna (sealt, kuhu ma läinud olin) ja mind kutsuti koolitusele. Seal oli juba tuttavaid nägusid ja mõned võõrad ka, kes said selle õhtu ja järgneva päeva jooksul tuttavaks. Nagu ma mitu korda selle nv jooksul ütlesin, olen ma suhteliselt avatud uutele kogemustele ning selle asemel, et minna Heleni korterisse, võeti mind Püha Vaimu kogudusemajas hästi vastu ja sain osa mõnusast koolitusest. Tegelikult isegi kahest koolitusest, laupäeva hommikul oli veel üks. Reede õhtune koolitus venis peaaegu keskööni, kuid see oli väga lahe ja uudne kogemus! Inimesed on ikka nii huvitavad.
Laupäeval aitasin Helenil hommikupalvust teha. Läks hästi. Laupäevasel koolitusel sain teada, et ma olen õnnelik inimene. Ja arenenud. Kuid alati võib juurde õppida ja seda ma ka tegin. Aga Eesti on ikka nii väike :) nimelt tuli välja, et too mimm koolitaja, kes meil seal oli, läheb pärast koolitust samuti Tartusse Tammeka-Tuleviku mängule, kuna ta tunneb ühte Viljandi poissi, kes Tammekas mängib. Me Heleniga tulime bussiga Tartusse, esialgse hääletamise plaani asemel. Ja meie poolvend tuli ka mängule. Need vähesed, kes olid mu kutset jalkat vaatama tulla vastu võtnud, said teda seal näha, ehk siis Carmen. Mäng ise oli kokkuvõttes halb, kuna me kaotasime. Siiski ei mänginud Tulevik üldse halvasti. Esimesel poolajal lihtsalt mängijad jooksid Tammeka omade järel, kuid teisel poolajal tekkis meilgi ridamisi võimalusi. Nagu Art tõdes ja ennustas, et kui ise ei löö, lüüakse sulle. Ja nii läkski, kui 60nda mänguminuti paiku Tammeka umbes minutilise vahega kaks väravat lõi. Oli võimalus ka kolmandaks, kuid too eelnevalt mainitud Viljandi kutt lõi penalti meetrijagu üle värava! Kui meil muus osas õnne pole, siis vähemalt selles eile vedas, et vihma ei hakanud sadama, kuigi taeva värvi järgi oleks seda iga hetk oodanud küll. Pärast mängu tõi Timo minu ja mu venna mu ühika juurde.
Pühapäeval käisin Tartu Jaani kirikus teenistusel. Ja oli väga hea, et läksin. Seal oli parasjagu leeripüha ja üldse tore. Kuid kõige tähtsam oli ikkagi see kindlus, mille ma sealt sain. Ma tean täpselt, mida ma tahan, aga nüüd pean veel vaatama, kuidas seda saada. Mõned sammud sellel teel olen juba astunud, kuid olen alles oma tee alguses. See silmailu ja südamevalu, mis mind reede õhtul valdas, on nüüdseks kadunud. Ja nagu ikka, ei jää praegu üle muud, kui oodata. Mitte, et ma poleks seda juba mitu nädalat teinud :) kuid usun, et see kõik saab seda väärt olema.
Täna käisin koolis proovitundi andmas, kohal oli 4 õpilast ja tund läks väga hästi. Väike ebakindluse hetk oli, kuid tunni eesmärgid ja plaan sai täidetud. Siinkohal tuli väga kasuks eelnev praktikakogemus, eriti tunni planeerimise osas. Olen rahul :) ja sain jälle palju jalutada, ühikast Tammelinna ja tagasi.
Tore on sõpradele niisama töö juurde külla minna paariks minutiks või kohtuda ühe Siberist tagasitulnud sõbraga :)
Mu nädalavahetus algas tegelikult juba neljapäeval, kui pärast eksamit Mauksile ja Julvaile Nooruse ühikasse külla läksin. Väga mõnus õhtupoolik oli meil! Nädalavahetus jätkus reede pärastlõunal, kui ma hääletama läksin. Oli väga palav ilm. Sain toyota sportautole, kuid juht kartis neid kiiruskaameraid nii väga, et enamuse teest sõitis ta 80-ga või veelgi vähema kiirusega. Kui oli vaja mööda sõita või kiirendada, siis tegi ta seda küll sportautole kohaselt, seda võin kinnitada! Teel saatis meid 80ndate ja 90ndate muusika koos videotega, mida ta makk võimaldas. Ei, tore oli! Tal oli vaja minna Nõmme teele oma pruudi juurde ja õnneks oskasin ma teda sinna juhatada. Nõmme teele jõudes tegi ta kässariga spin'i, et mind sadama juurde viia, et ma saaksin õe juurde minna. Uus ja huvitav kogemus see spin :D ja tuli suht ootamatult mu jaoks.
Heleni juures sain lühikest aega olla, kuna tal oli vaja kuhugi minna ja mina läksin oma pealinnas käigu eesmärki täitma. Tahaks väga loota, et õnnestus!
Seejärel, suhteliselt raske südamega, läksin tagasi linna (sealt, kuhu ma läinud olin) ja mind kutsuti koolitusele. Seal oli juba tuttavaid nägusid ja mõned võõrad ka, kes said selle õhtu ja järgneva päeva jooksul tuttavaks. Nagu ma mitu korda selle nv jooksul ütlesin, olen ma suhteliselt avatud uutele kogemustele ning selle asemel, et minna Heleni korterisse, võeti mind Püha Vaimu kogudusemajas hästi vastu ja sain osa mõnusast koolitusest. Tegelikult isegi kahest koolitusest, laupäeva hommikul oli veel üks. Reede õhtune koolitus venis peaaegu keskööni, kuid see oli väga lahe ja uudne kogemus! Inimesed on ikka nii huvitavad.
Laupäeval aitasin Helenil hommikupalvust teha. Läks hästi. Laupäevasel koolitusel sain teada, et ma olen õnnelik inimene. Ja arenenud. Kuid alati võib juurde õppida ja seda ma ka tegin. Aga Eesti on ikka nii väike :) nimelt tuli välja, et too mimm koolitaja, kes meil seal oli, läheb pärast koolitust samuti Tartusse Tammeka-Tuleviku mängule, kuna ta tunneb ühte Viljandi poissi, kes Tammekas mängib. Me Heleniga tulime bussiga Tartusse, esialgse hääletamise plaani asemel. Ja meie poolvend tuli ka mängule. Need vähesed, kes olid mu kutset jalkat vaatama tulla vastu võtnud, said teda seal näha, ehk siis Carmen. Mäng ise oli kokkuvõttes halb, kuna me kaotasime. Siiski ei mänginud Tulevik üldse halvasti. Esimesel poolajal lihtsalt mängijad jooksid Tammeka omade järel, kuid teisel poolajal tekkis meilgi ridamisi võimalusi. Nagu Art tõdes ja ennustas, et kui ise ei löö, lüüakse sulle. Ja nii läkski, kui 60nda mänguminuti paiku Tammeka umbes minutilise vahega kaks väravat lõi. Oli võimalus ka kolmandaks, kuid too eelnevalt mainitud Viljandi kutt lõi penalti meetrijagu üle värava! Kui meil muus osas õnne pole, siis vähemalt selles eile vedas, et vihma ei hakanud sadama, kuigi taeva värvi järgi oleks seda iga hetk oodanud küll. Pärast mängu tõi Timo minu ja mu venna mu ühika juurde.
Pühapäeval käisin Tartu Jaani kirikus teenistusel. Ja oli väga hea, et läksin. Seal oli parasjagu leeripüha ja üldse tore. Kuid kõige tähtsam oli ikkagi see kindlus, mille ma sealt sain. Ma tean täpselt, mida ma tahan, aga nüüd pean veel vaatama, kuidas seda saada. Mõned sammud sellel teel olen juba astunud, kuid olen alles oma tee alguses. See silmailu ja südamevalu, mis mind reede õhtul valdas, on nüüdseks kadunud. Ja nagu ikka, ei jää praegu üle muud, kui oodata. Mitte, et ma poleks seda juba mitu nädalat teinud :) kuid usun, et see kõik saab seda väärt olema.
Täna käisin koolis proovitundi andmas, kohal oli 4 õpilast ja tund läks väga hästi. Väike ebakindluse hetk oli, kuid tunni eesmärgid ja plaan sai täidetud. Siinkohal tuli väga kasuks eelnev praktikakogemus, eriti tunni planeerimise osas. Olen rahul :) ja sain jälle palju jalutada, ühikast Tammelinna ja tagasi.
Tore on sõpradele niisama töö juurde külla minna paariks minutiks või kohtuda ühe Siberist tagasitulnud sõbraga :)
Thursday, May 13, 2010
bipolaarne?
ma käisin just eksamit tegemas. ainet, mille üheski loengus ma ei käinud. loengud toimusid vaid ühel nädalal ja see oli see nädal, kui Tuleviku hooaeg pihta hakkas ning mul veel praktika pooleli oli. nii et oli muidki tegevusi, millega tegeleda. lisaks olid osad loengud varahommikul, ehk kell 8.15. not my thing! aga usun, et sain tehtud eksami. järgmine nüüd täpselt nädala pärast.
hiljuti oli meil just juttu (vist teisipäeval eü-s Ave ja teistega) bipolaarsusest. ja täna mulle tundus küll, et see mul on. muidugi ma tean, et ei ole, kuid see on parim sõna, et kirjeldada mu tujusid, võrreldes tänast ja eelnevaid päevi. muidu on elu ilus ja tore ja hea ja lill, aga eksamiks on ikka väga raske õppida, kui mõtted muudele radadele rändavad. aga õnneks on mu ümber toredad inimesed. ükspäev nägin oma poolvenda, eile nägin Katit, kellega ma suvel laagris käisin ja muidugi need, keda ma eü-s kohtan nagunii. aga sellised väikesed ootamatud kohtumised annavad elule värvi!
ma lähen vist homme Tallinnasse. ja tulen laupäeval häälega Tartusse tagasi, mängule. kardan veidi seda pealinna sõitu seekord.
hiljuti oli meil just juttu (vist teisipäeval eü-s Ave ja teistega) bipolaarsusest. ja täna mulle tundus küll, et see mul on. muidugi ma tean, et ei ole, kuid see on parim sõna, et kirjeldada mu tujusid, võrreldes tänast ja eelnevaid päevi. muidu on elu ilus ja tore ja hea ja lill, aga eksamiks on ikka väga raske õppida, kui mõtted muudele radadele rändavad. aga õnneks on mu ümber toredad inimesed. ükspäev nägin oma poolvenda, eile nägin Katit, kellega ma suvel laagris käisin ja muidugi need, keda ma eü-s kohtan nagunii. aga sellised väikesed ootamatud kohtumised annavad elule värvi!
ma lähen vist homme Tallinnasse. ja tulen laupäeval häälega Tartusse tagasi, mängule. kardan veidi seda pealinna sõitu seekord.
Tuesday, May 11, 2010
old habits die hard
Nii, tagasi vana tegevuse juurde, ehk jutustus möödunud aegadest. Reedel, nagu põgusalt kirjutatud juba sai, käisin koolitusel. Oli tore ja huvitav, loodetavasti ka kasulik. Tuttavaid nägusid oli nii osalejate, korraldajate kui esinejate seas! Õhtupoolik möödus ühikas filmi vaadates ja peeglikilde koristades. Mu toanaaber nimelt lõhkus Maarja toodud peegli ära. Koridori peal sattusin ühe mulgiga kokku, kes laupäevaks Viljandisse küüti pakkus. Võtsin rõõmuga vastu!
Laupäeval siis Viljandisse. Esialgne väljasõidu aeg lükkus muudkui edasi, kuni ma lõpuks meid teele pressisin. Ja jäin mängule vaid veidi üle 5 minuti hiljaks. Ilm oli Tartus ülisoe, 23 kraadi. Katre helistas ja muretses, et ma häälega tulles paduka kätte ei sattunud. Padukast ei teadnud ma siis veel midagi. Aga küll ma teada sain! Ja ka need teised inimesed, kes olid tulnud Viljandi Linnastaadionile Tuleviku ja levadia mängu vaatama. Nimelt, esimesel poolajal hakkas müristama, taevas läks pilve ja hakkas veidi sadama. Sellest väiksest vihmast sai suht kõige hullem padukas, mida ma vist näinud olen! See oli nii tugev, et kohtunik katkestas mängu siis, kui mängitud oli umbes 30 min. Kohtunikud ja väljakumängijad jooksid kiiresti riietusruumidesse. Varupingil istujad jäid veel paigale ja lahkusid jooksuga juba siis, kui rahet sadas. Nii, et oli päris ulme ilm meil seal! Meil oli õnneks katus pea kohal ja tänasime väga õnne, et me kunstmuru ääres ei pidanud olema! Kui kõige hullem sadu oli möödas, käisid inspektor ja kohtunikud väljakut kontrollimas. Oli väga märg, kuid kuna staadion on suht uus, siis polnud vaja vee äravoolu pärast muretseda, süsteem toimis. Mäng jätkus, aga nii õnnetult, et juba esimesel minutil mängu jätkudes lõid levaadikud väravaesises segaduses värava. Ja see värav jäi mängu ainsaks. Esialgu ei liikunud pall üldse edasi, jäädes pidevalt vee sisse seisma, kuid juba teisel poolajal oli väljak suhteliselt kuiv ja lubas mängida. Mängida lubas meil ka levadia, lastes meil 3-4 korda löögile pääseda, kuid kõik need läksid napilt mööda. Õnne meil ikka üldse ei ole! Selle mänguga langesime tabelis eelviimaseks... Tartu vastu sel laupäeval läheb “huvitavaks”, kuna koosseisuga on meil suuri muresid: Koks on katkise lõualuuga vähemalt juunini eemal, Luks ilmus laupäeval mängule kipsis jalaga, Naris sai kollase kaardi ja jätab samuti mängu vahele. Ilmselt saab Indermitte lõpuks ometi oma põhipositsioonil ehk keskkaitses mängida ja keegi pingipoistest teeb oma debüüdi Tammeka vastu.
Laupäeval sai kodus sauna, nagu ikka nädalavahetustel, kui lapsed kodus on. Seekord olime kõik kolmekesi :D emadepäev ju! Heleni mees oli ka ja eile pidi venna silmarõõm tulema, aga vist ei läinud. Ma tulin juba eile ära kodust, nii et täpseid andmeid mul pole.
Pühapäev möödus rahulikult. Aitasin kodus asjatada, peamiselt tubaseid asju, kuna õues oli suht jahe (pluss 6 kraadi) ja noorpaar asjatas seal ise vennaga. Linnas sai ka käidud, müllekas istusime, enne kui teise noorpaari rongi peale viisime. Kella 11 paiku õhtul nägin, et venna istub õues lõkke ääres. Ilm oli ikka veel külm, aga istusin ka temaga seal natuke. Tore oli. Mul on tore vend, kuigi me väga lähedased pole ja ühised jututeemad piirduvad enamasti pere ja jalgpalli teemadel.
Eile tulin Tartusse, häälega. Ja läksin tööintervjuule. Teel sinna nägin Julvaid ja Mauksi ja leppisime kokku, et neljapäeval lähen neile külla. Siis läksin edasi Tammelinna orienteeruma, õigeid tänavaid ja maja otsima. Leidsin, tutvusin kooli, osade õpilaste ja direktoriga. Kokkuvõttes otsustasin sellele kohale kandideerida, kuid järgmisel esmaspäeval lähen sinna 8.klassile proovitundi andma. Maikuu lõpuks tuleb otsus, kes selle töö saab. Neli kandidaati on veel lisaks mulle sellele kohale. Ma ei pabista ega karda midagi. Läbitud praktika annab mulle suure toe klassi ette minnes. Ja klassis on vaid 5 õpilast, kui õigesti mäletan.
Täna-homme õpin aga neljapäevaseks eksamiks. Ja laupäeval on kõik mu Tartus elavad sõbrad-sõbrannad-sugulased-tuttavad oodatud Tamme staadionile kella 20-ks, et Tulevikule kaasa elada, või tulla lihtsalt esimest korda Eesti liigajalgpalli kaema :) huvilised andku endast kuidagi mulle märku, kes tahavad tulla, ma aitan staadioni ja õige fännisektori üles leida. Üliõpilased peaks 25 eeguga sisse pääsema. Kui veab, jääb meil mõni tasuta pilet ka üle...
ahjaa, sain eile teada, et mu toanaaber pole sisse kolimisest saadik oma üüri maksnud ja nüüd on tal pea 3000ne üür maksta, enne kui ähvardatakse välja visata. küll on, hea, et ma vaid umbes kuu aega peab selle inimesega veel koos elama. olen kuulnud, kuidas ta köögis süüa tehes näiteks nutab. mul on tast kahju, aga ma kardan, et mina teda aidata ei saa.
Laupäeval siis Viljandisse. Esialgne väljasõidu aeg lükkus muudkui edasi, kuni ma lõpuks meid teele pressisin. Ja jäin mängule vaid veidi üle 5 minuti hiljaks. Ilm oli Tartus ülisoe, 23 kraadi. Katre helistas ja muretses, et ma häälega tulles paduka kätte ei sattunud. Padukast ei teadnud ma siis veel midagi. Aga küll ma teada sain! Ja ka need teised inimesed, kes olid tulnud Viljandi Linnastaadionile Tuleviku ja levadia mängu vaatama. Nimelt, esimesel poolajal hakkas müristama, taevas läks pilve ja hakkas veidi sadama. Sellest väiksest vihmast sai suht kõige hullem padukas, mida ma vist näinud olen! See oli nii tugev, et kohtunik katkestas mängu siis, kui mängitud oli umbes 30 min. Kohtunikud ja väljakumängijad jooksid kiiresti riietusruumidesse. Varupingil istujad jäid veel paigale ja lahkusid jooksuga juba siis, kui rahet sadas. Nii, et oli päris ulme ilm meil seal! Meil oli õnneks katus pea kohal ja tänasime väga õnne, et me kunstmuru ääres ei pidanud olema! Kui kõige hullem sadu oli möödas, käisid inspektor ja kohtunikud väljakut kontrollimas. Oli väga märg, kuid kuna staadion on suht uus, siis polnud vaja vee äravoolu pärast muretseda, süsteem toimis. Mäng jätkus, aga nii õnnetult, et juba esimesel minutil mängu jätkudes lõid levaadikud väravaesises segaduses värava. Ja see värav jäi mängu ainsaks. Esialgu ei liikunud pall üldse edasi, jäädes pidevalt vee sisse seisma, kuid juba teisel poolajal oli väljak suhteliselt kuiv ja lubas mängida. Mängida lubas meil ka levadia, lastes meil 3-4 korda löögile pääseda, kuid kõik need läksid napilt mööda. Õnne meil ikka üldse ei ole! Selle mänguga langesime tabelis eelviimaseks... Tartu vastu sel laupäeval läheb “huvitavaks”, kuna koosseisuga on meil suuri muresid: Koks on katkise lõualuuga vähemalt juunini eemal, Luks ilmus laupäeval mängule kipsis jalaga, Naris sai kollase kaardi ja jätab samuti mängu vahele. Ilmselt saab Indermitte lõpuks ometi oma põhipositsioonil ehk keskkaitses mängida ja keegi pingipoistest teeb oma debüüdi Tammeka vastu.
Laupäeval sai kodus sauna, nagu ikka nädalavahetustel, kui lapsed kodus on. Seekord olime kõik kolmekesi :D emadepäev ju! Heleni mees oli ka ja eile pidi venna silmarõõm tulema, aga vist ei läinud. Ma tulin juba eile ära kodust, nii et täpseid andmeid mul pole.
Pühapäev möödus rahulikult. Aitasin kodus asjatada, peamiselt tubaseid asju, kuna õues oli suht jahe (pluss 6 kraadi) ja noorpaar asjatas seal ise vennaga. Linnas sai ka käidud, müllekas istusime, enne kui teise noorpaari rongi peale viisime. Kella 11 paiku õhtul nägin, et venna istub õues lõkke ääres. Ilm oli ikka veel külm, aga istusin ka temaga seal natuke. Tore oli. Mul on tore vend, kuigi me väga lähedased pole ja ühised jututeemad piirduvad enamasti pere ja jalgpalli teemadel.
Eile tulin Tartusse, häälega. Ja läksin tööintervjuule. Teel sinna nägin Julvaid ja Mauksi ja leppisime kokku, et neljapäeval lähen neile külla. Siis läksin edasi Tammelinna orienteeruma, õigeid tänavaid ja maja otsima. Leidsin, tutvusin kooli, osade õpilaste ja direktoriga. Kokkuvõttes otsustasin sellele kohale kandideerida, kuid järgmisel esmaspäeval lähen sinna 8.klassile proovitundi andma. Maikuu lõpuks tuleb otsus, kes selle töö saab. Neli kandidaati on veel lisaks mulle sellele kohale. Ma ei pabista ega karda midagi. Läbitud praktika annab mulle suure toe klassi ette minnes. Ja klassis on vaid 5 õpilast, kui õigesti mäletan.
Täna-homme õpin aga neljapäevaseks eksamiks. Ja laupäeval on kõik mu Tartus elavad sõbrad-sõbrannad-sugulased-tuttavad oodatud Tamme staadionile kella 20-ks, et Tulevikule kaasa elada, või tulla lihtsalt esimest korda Eesti liigajalgpalli kaema :) huvilised andku endast kuidagi mulle märku, kes tahavad tulla, ma aitan staadioni ja õige fännisektori üles leida. Üliõpilased peaks 25 eeguga sisse pääsema. Kui veab, jääb meil mõni tasuta pilet ka üle...
ahjaa, sain eile teada, et mu toanaaber pole sisse kolimisest saadik oma üüri maksnud ja nüüd on tal pea 3000ne üür maksta, enne kui ähvardatakse välja visata. küll on, hea, et ma vaid umbes kuu aega peab selle inimesega veel koos elama. olen kuulnud, kuidas ta köögis süüa tehes näiteks nutab. mul on tast kahju, aga ma kardan, et mina teda aidata ei saa.
Friday, May 07, 2010
poker face
kuigi ma teatavatel põhjustel pokkerit, eriti netis mängitavat, üldse ei salli, siis siiski tunnen ma end nagu hasasrtmängur. panused on kõrged ja kunagi ei tea, kas kaotad või võidad.
kirjutasin alles hiljuti, et kuigi ma muusikat kuulan, ei kuule ma alati seda. viimastel päevadel kuulan ma järjekindlalt Josh Grobanit, ja nii hea on. üks laul andis erilise kindlustunde, et see elu-pokker võib edukalt lõppeda. siiski ei pigista ma silma kinni ka võimaluse ees, et see kõik on hoopis mu enda illusioon ja kogen hallukaid.
tänane koolitus oli päris huvitav ja kasulik, pärast mida sain nn sõrmuste vennaskonna emaga rääkida ja ehk saavad poiskad järgmisel laupäeval Tammeka-Tuleviku mängule jälle tulla. loodame!
kirjutasin alles hiljuti, et kuigi ma muusikat kuulan, ei kuule ma alati seda. viimastel päevadel kuulan ma järjekindlalt Josh Grobanit, ja nii hea on. üks laul andis erilise kindlustunde, et see elu-pokker võib edukalt lõppeda. siiski ei pigista ma silma kinni ka võimaluse ees, et see kõik on hoopis mu enda illusioon ja kogen hallukaid.
tänane koolitus oli päris huvitav ja kasulik, pärast mida sain nn sõrmuste vennaskonna emaga rääkida ja ehk saavad poiskad järgmisel laupäeval Tammeka-Tuleviku mängule jälle tulla. loodame!
Thursday, May 06, 2010
issanda loomaaed
see oli alles eile õhtul, kui kaas-mulk K. ütles, et ma olen väga loomavaneulik. ainult selle pärast, et mulle mu toanaabri rott ei meeldi. no vot siis! õnneks Mall seda juttu ei kuulnud ja tegi täna mind paariks päevaks ülem-kilpkonnaülevaatajaks! töö on lihtne, paar korda päevas lampi klõpsima põlema ja kustu. seni kuni perenaine ise Baltimaid avastab.
Jaanika sõitis täna kaheks nädalaks Norra puhkama. tahaks ka! kaks ja pool kuud pean veel kannatama, siis saan kuuks ajaks ise Norra minna. mu lemmikmaa, Eesti järel! sel kevadel on Norra kuidagi eriliselt südamelähedane :)
Jaanika sõitis täna kaheks nädalaks Norra puhkama. tahaks ka! kaks ja pool kuud pean veel kannatama, siis saan kuuks ajaks ise Norra minna. mu lemmikmaa, Eesti järel! sel kevadel on Norra kuidagi eriliselt südamelähedane :)
Wednesday, May 05, 2010
aru ma ei taipa
ma olen viimasel ajal kahtlaselt rõõmus ja õnnelik ja rahulolev. ma saan aru küll, mis toimub, 50-60, aga mis on lõpp-tulemus? olen endiselt nö ooterežiimil.
tundub, et mitte miski ei saa mind muserdada. isegi muusikat ma enam ei kuule, kuigi seda kuulan. selline veider elu mul siis praegu.
inimesed mu ümber on nii ilusad ja head. ja elu on ka üks paras lill!
tundub, et mitte miski ei saa mind muserdada. isegi muusikat ma enam ei kuule, kuigi seda kuulan. selline veider elu mul siis praegu.
inimesed mu ümber on nii ilusad ja head. ja elu on ka üks paras lill!
Monday, May 03, 2010
teadaanne teadaande kohta
nii, sain täna oma neljapäevase eksami tulemuse teada, ja sain hindeks C! olen rahul, kartsin D-d saada, kuid C on suht korralik tulemus. eriti kui ma suht-koht iga küsimuse juures arvutasin, et kas saan ikka vajalikud 3-5 punkti kokku või kaotan igaühe juures ühe punkti. terve pärastlõuna nillisin ÕIS-ist seda tulemust ja poole 6 ajal oli ta juba olemas :D
kui läksin noorpaarile teatama, siis kõigepealt ütlesin lihtsalt, et mul on hea uudis ja siis nad pakkusid kohe, et ma 1) olen rase ja 2) hakkan abielluma. just sellises järjekorras. minu maailmas oleks järjekord küll vastupidine. aga jah, ega üksi on eelmainitud tegevusi keeruline teostada :)
täna sain veidi üksi kodus nokitseda. ema andis mõned väiksed ülesandad enne kui nad ise ära läksid. ja pärast nende tegemist võtsin mingi tunnikese päikest :D väga mõnus oli! eriti kuna homsest läheb suht jahedaks ilm. nv-l lubati soojemaid kraade õnneks. ja siis jätkasime kasvuhoone ehitamist, mis ei saanud siiski lõplikult valmis, vaid uks vaja teha. aga mina lähen juba homme tartusse tagasi.
enne tohedat eksamite aega tahaks aga palju raamatuid lugeda. leidsin ülikooli raamatukogust 3 mu uue lemmikkirjaniku teost. inglise keeles. vaid üks on vist eesti keelde tõlgitud üldse. aga saan inglise keelega hakkama küll. aga homsele EÜ raamatuõhtule võtan hoopis vana lemmiku kaasa.
aga nüüd sauna!
kui läksin noorpaarile teatama, siis kõigepealt ütlesin lihtsalt, et mul on hea uudis ja siis nad pakkusid kohe, et ma 1) olen rase ja 2) hakkan abielluma. just sellises järjekorras. minu maailmas oleks järjekord küll vastupidine. aga jah, ega üksi on eelmainitud tegevusi keeruline teostada :)
täna sain veidi üksi kodus nokitseda. ema andis mõned väiksed ülesandad enne kui nad ise ära läksid. ja pärast nende tegemist võtsin mingi tunnikese päikest :D väga mõnus oli! eriti kuna homsest läheb suht jahedaks ilm. nv-l lubati soojemaid kraade õnneks. ja siis jätkasime kasvuhoone ehitamist, mis ei saanud siiski lõplikult valmis, vaid uks vaja teha. aga mina lähen juba homme tartusse tagasi.
enne tohedat eksamite aega tahaks aga palju raamatuid lugeda. leidsin ülikooli raamatukogust 3 mu uue lemmikkirjaniku teost. inglise keeles. vaid üks on vist eesti keelde tõlgitud üldse. aga saan inglise keelega hakkama küll. aga homsele EÜ raamatuõhtule võtan hoopis vana lemmiku kaasa.
aga nüüd sauna!
juhtumisi elust
nii, kirjutan keset ööd nüüd. päeval ja õhtul ei ole nagu viitsimist kirjutada. kuigi täna võtsin kätte ja kirjutasin kahest viimasest Tuleviku mängust klubi blogisse. natukene mängudest ja natuke noomitussõnu ka. keda huvitab, siis Tuleviku blogi link on paremal servas olemas.
kui varem oleks selline kurb kaotus määranud mu tuju järgnevateks päevadeks, siis praegusel ajal teeb ta seda vaid osaliselt. on muidki mõtteid, mida mõelda. ja nii ma siis mõtlen. näiteks võtan tassi teed ja istun maja ees terrassil päikese käes, kuigi ilm on suht jahe. aga päikese käes on soe!
ja veel sain täiega päikest nautida täna õhtupoolikul, kui aitasin noorpaaril õues uut kasvuhoonet ehitada. sain klammerdada ja naelu sisse toksida :P ei midagi eluohtlikku, kuna ka vaid 9 sõrmega saab ju edasi elada!
aga nüüd väike rännak lähiminevikku. nimelt eelmisel neljapäeval kogesin taas seda, et 1) mu kuulsus jalkahulluna ei ole kuhugi kadunud ja 2) meid õega aetakse ikka veel segi. nimelt ei teadnud üks kirjanikuhärra mu nime, kui hiljem rääkis ühele, et oli mind näinud ja minu tuvastamiseks pidi ta mängu tooma mu futboliidi haiguse. ja teiseks tutvustas üks sünnipäevalastest (üks kaksikutepaar pidas oma sünnipäeva), kust ta igaüht esimest korda mäletab-teab-tunneb. ja minu kohta ütles ta, et see oli ühes EÜ laagris 2004. aastal. see fakt oli vale kahel põhjusel: 2004. lõpetasin mina alles keskkooli ja ei käinud veel ei Tartus, Tartu Ülikoolis ega EÜ-s ja teiseks pole ma kogu oma rohkem kui 5-aastase EÜ liikmeksolemise ajal üheski laagris käinud, ei suve- ega talvelaagris! nii et siit loogiline järeldus: see, keda ta mäletas, oli mu "kaksik"õde!
ja oma tavalist vahukoor-nina-otsas nalja tegin ka seal sünnipäeval, millest mul kohe tähelepanuvajadus diagnoositi :D no eks aeg-ajalt kimbutab see haigus enamikku inimkonnast. ja eks ole minagi inim-konn. rohkemal või vähemal määral =)
see viimane kuu ja eriti nädalavahetus on taas minu pähe toonud mõtteid jalkafänlusest Eestis. muidugi sai see alguse Jamesi vastavasisulisest artiklist aprillikuu Jalkas ja nüüd Kures käies hakati meid taas sellel teemal nöökima. mõtteid on palju ja praegu on nad kaootilised aga ehk jõuan nad millalgi ka kirja panna. soccerneti foorumisse ei ole mõtet neid kirjutama minna, sealt võib igast silte külge saada! aga siiski ma loen seda foorumit ja imestan, et kas tõesti toimuvad praegu sellised asjad Meistriliigas ja miks tegeletakse hoopis pseudoprobleemidega.
kevad on ikka ilus aeg küll! metsaalused on kas valged või sinised või kollased ja puud on õrnrohelised. ja maal olles on seda ilu kõige õigem nautida! tagasi Tartusse lähen alles teisipäeval, osa loenguid on lihtsalt otsa saanud juba. mis omakorda tähendab pingelist sessiaega. kuna enamuse mu koormusest sel semestril moodustas praktika, siis seekord neid eksameid eriti palju pole.
kui varem oleks selline kurb kaotus määranud mu tuju järgnevateks päevadeks, siis praegusel ajal teeb ta seda vaid osaliselt. on muidki mõtteid, mida mõelda. ja nii ma siis mõtlen. näiteks võtan tassi teed ja istun maja ees terrassil päikese käes, kuigi ilm on suht jahe. aga päikese käes on soe!
ja veel sain täiega päikest nautida täna õhtupoolikul, kui aitasin noorpaaril õues uut kasvuhoonet ehitada. sain klammerdada ja naelu sisse toksida :P ei midagi eluohtlikku, kuna ka vaid 9 sõrmega saab ju edasi elada!
aga nüüd väike rännak lähiminevikku. nimelt eelmisel neljapäeval kogesin taas seda, et 1) mu kuulsus jalkahulluna ei ole kuhugi kadunud ja 2) meid õega aetakse ikka veel segi. nimelt ei teadnud üks kirjanikuhärra mu nime, kui hiljem rääkis ühele, et oli mind näinud ja minu tuvastamiseks pidi ta mängu tooma mu futboliidi haiguse. ja teiseks tutvustas üks sünnipäevalastest (üks kaksikutepaar pidas oma sünnipäeva), kust ta igaüht esimest korda mäletab-teab-tunneb. ja minu kohta ütles ta, et see oli ühes EÜ laagris 2004. aastal. see fakt oli vale kahel põhjusel: 2004. lõpetasin mina alles keskkooli ja ei käinud veel ei Tartus, Tartu Ülikoolis ega EÜ-s ja teiseks pole ma kogu oma rohkem kui 5-aastase EÜ liikmeksolemise ajal üheski laagris käinud, ei suve- ega talvelaagris! nii et siit loogiline järeldus: see, keda ta mäletas, oli mu "kaksik"õde!
ja oma tavalist vahukoor-nina-otsas nalja tegin ka seal sünnipäeval, millest mul kohe tähelepanuvajadus diagnoositi :D no eks aeg-ajalt kimbutab see haigus enamikku inimkonnast. ja eks ole minagi inim-konn. rohkemal või vähemal määral =)
see viimane kuu ja eriti nädalavahetus on taas minu pähe toonud mõtteid jalkafänlusest Eestis. muidugi sai see alguse Jamesi vastavasisulisest artiklist aprillikuu Jalkas ja nüüd Kures käies hakati meid taas sellel teemal nöökima. mõtteid on palju ja praegu on nad kaootilised aga ehk jõuan nad millalgi ka kirja panna. soccerneti foorumisse ei ole mõtet neid kirjutama minna, sealt võib igast silte külge saada! aga siiski ma loen seda foorumit ja imestan, et kas tõesti toimuvad praegu sellised asjad Meistriliigas ja miks tegeletakse hoopis pseudoprobleemidega.
kevad on ikka ilus aeg küll! metsaalused on kas valged või sinised või kollased ja puud on õrnrohelised. ja maal olles on seda ilu kõige õigem nautida! tagasi Tartusse lähen alles teisipäeval, osa loenguid on lihtsalt otsa saanud juba. mis omakorda tähendab pingelist sessiaega. kuna enamuse mu koormusest sel semestril moodustas praktika, siis seekord neid eksameid eriti palju pole.
Saturday, May 01, 2010
elust ja surmast
üldiselt on elu ilus. kui surm just vahele ei sega. eile ta seda tegi. julmalt ja ootamatult.
tulin eile häälega Tartust Viljandisse, käisin pangas ja jäin Jaanika kõnet ootama. kui seda 20 minuti pärast lubatud aega ei tulnud, helistasin ise. ja hea oli, et helistasin :) siis kutsus ta mind oma uue autoga Uhtnasse. mul polnud aimugi, kus see asub aga olin nõus. selgus, et see on Rakvere lähedal. ja nii läksin suure rõõmuga kaasa, kuna ma pole seal linnas veel käinud. reisi peaeesmärk oli aga Karmela ta maakoju viia. ja ta kolm koera nägime ka ära. oli tore! ka Tuleviku tänavale sattusime Rakveres, kui me veidi eksinud olime tagasiteed otsides. leidsime aga lõpuks vajaliku teeotsa kätte ja hakkasime tagasi sõitma.
tagasiteel tuli Jaanikale kõne, mis teatas ühe noore sõbra liiklusõnnetusest ja paluti eestpalvet, kuna neiu oli kriitilises seisus. ma ise teda ei tundnud, küll aga tema kolme venda. ja kui ma olin juba koju jõudnud, helistas Jaanika ja ütles, et ta ei jäänud ellu. ta oli ainult 19-aastane!
aga muidu oli eile ülitore Jaanikat jälle näha ja rääkida ja nalja teha ja meenutada noorust. lubasin mai lõpus talle rohkem rääkida... Marili ehk taipab, miks just mai lõpus :) tore on teada, et friends will be friends, isegi kui ei näe teineteist enam iga päev või iga nädal ja praegusel ajal ka iga kuu! ja varsti tuleb Siiri ka Eestisse külla, nii et on, mida oodata. kuigi just mina olin see, kes eile öösel Siirile sms-iga kurbi uudiseid teatas. tema tundis seda tüdrukut palju rohkem.
jalkajuttu sai ka eile aetud, kuna autojuht on ka väikesviisi huviline, kuigi koss huvitab teda palju rohkem. ja Viljandisse jõudes tekkis vaidlus, mis skooriga tuli Hispaania 2 aastat tagasi meistriks. ma ise seda mängu ei näinud, kuid teadsin kindlalt, ei oli 1-0, too tüüp oli kindel, et 2-0. ja nagu google mulle täna ütles, oli minul õigus!
õdede tihedate sünnipäevast kirjutan ma hiljem, kuna seal oli palju toredaid inimesi ja seiku. homme, kui olen Saaremaalt tagasi jõudnud, kuna ilmselt saabun tagasi koju umbes 2-3 paiku öösel täna. mäng hakkab kell 19.30 ju ja loodame viimase praami peale jõuda. ilm on kahjuks loodetust kehvem, kuid ju siis tuleb paremini selleks valmistuda ja korralikult riidesse panna!
tulin eile häälega Tartust Viljandisse, käisin pangas ja jäin Jaanika kõnet ootama. kui seda 20 minuti pärast lubatud aega ei tulnud, helistasin ise. ja hea oli, et helistasin :) siis kutsus ta mind oma uue autoga Uhtnasse. mul polnud aimugi, kus see asub aga olin nõus. selgus, et see on Rakvere lähedal. ja nii läksin suure rõõmuga kaasa, kuna ma pole seal linnas veel käinud. reisi peaeesmärk oli aga Karmela ta maakoju viia. ja ta kolm koera nägime ka ära. oli tore! ka Tuleviku tänavale sattusime Rakveres, kui me veidi eksinud olime tagasiteed otsides. leidsime aga lõpuks vajaliku teeotsa kätte ja hakkasime tagasi sõitma.
tagasiteel tuli Jaanikale kõne, mis teatas ühe noore sõbra liiklusõnnetusest ja paluti eestpalvet, kuna neiu oli kriitilises seisus. ma ise teda ei tundnud, küll aga tema kolme venda. ja kui ma olin juba koju jõudnud, helistas Jaanika ja ütles, et ta ei jäänud ellu. ta oli ainult 19-aastane!
aga muidu oli eile ülitore Jaanikat jälle näha ja rääkida ja nalja teha ja meenutada noorust. lubasin mai lõpus talle rohkem rääkida... Marili ehk taipab, miks just mai lõpus :) tore on teada, et friends will be friends, isegi kui ei näe teineteist enam iga päev või iga nädal ja praegusel ajal ka iga kuu! ja varsti tuleb Siiri ka Eestisse külla, nii et on, mida oodata. kuigi just mina olin see, kes eile öösel Siirile sms-iga kurbi uudiseid teatas. tema tundis seda tüdrukut palju rohkem.
jalkajuttu sai ka eile aetud, kuna autojuht on ka väikesviisi huviline, kuigi koss huvitab teda palju rohkem. ja Viljandisse jõudes tekkis vaidlus, mis skooriga tuli Hispaania 2 aastat tagasi meistriks. ma ise seda mängu ei näinud, kuid teadsin kindlalt, ei oli 1-0, too tüüp oli kindel, et 2-0. ja nagu google mulle täna ütles, oli minul õigus!
õdede tihedate sünnipäevast kirjutan ma hiljem, kuna seal oli palju toredaid inimesi ja seiku. homme, kui olen Saaremaalt tagasi jõudnud, kuna ilmselt saabun tagasi koju umbes 2-3 paiku öösel täna. mäng hakkab kell 19.30 ju ja loodame viimase praami peale jõuda. ilm on kahjuks loodetust kehvem, kuid ju siis tuleb paremini selleks valmistuda ja korralikult riidesse panna!
Thursday, April 29, 2010
teine teadaanne
nii, loodetavasti sai täna esimene linnuke kirja ja jäin ellu. eksam ei olnud nii hull, aga max punkte sealt kindlasti ei tule! esmaspäeval peaks ametlikud tulemused tulema, ehk kas pean järgmisel neljapäeval uuesti pastakat kulutama minema või mitte :)
nüüd õdede Tihedate sünnipäevale. kuhu plaanin minna jala, ehk nii 40-45 min jalutuskäik. ja homme Villi, kus kokku lepitud deit Jaanikaga! pole teda pääääris mitu aega näinud, oleks aeg.
nüüd õdede Tihedate sünnipäevale. kuhu plaanin minna jala, ehk nii 40-45 min jalutuskäik. ja homme Villi, kus kokku lepitud deit Jaanikaga! pole teda pääääris mitu aega näinud, oleks aeg.
Wednesday, April 28, 2010
teadaanne
ettekanne läks hästi. too inimene ilmus ka välja. tema rääkis Dickensi elust ja mina loomingust. tegin suht lühidalt, ja ei korranud seda teksti, mida olin paberile kopi-peistinud. usun, et tudengid tänapäeval veel oskavad lugeda...
ja nüüd homseks eksamiks õppima. 5 lk tihedalt täistipitud teksti. oi jummel!
p.s Bayern sai finaali :)
ja nüüd homseks eksamiks õppima. 5 lk tihedalt täistipitud teksti. oi jummel!
p.s Bayern sai finaali :)
Tuesday, April 27, 2010
segapudru
kevadväsimus või mis iganes see ka pole, hakkab vist juba mu blogimist mõjutama. ei viitsi eriti tihti enam kirjutada. ja pealegi tahaks ma hoopis kuhugi kirjutada oma mõtteid ja tundeid, mitte pelgalt enam seda, mida ma teen.
aga siiski, jätan enamuse neist mõtetest ja tunnetest enda teada, või jagan neid muul moel nendega, kellega pean neid vajalikuks jagada. sel nädalavahetusel näiteks rääkisin üle pika aja Christinaga ja see oli väga mõnus jutuajamine!
aga selle nädalavahetuse veetsin taas kodus. reedel H-ga Viljandisse. väljasõit venis kella 17lt 19le, nii et jäin koju minevast bussist maha. kuid koju ma siiski jõudsin, lihtsalt hilisema bussiga ja mulle tuldi poolele teele autoga vastu.
laupäev algas telefonikõnega Soomest, mis kestis 44 minutit. keskpäeva paiku tegin iseseisvalt süüa, enne kui häälega Viljandisse mängule läksin. muidu paistis päike, aga hääletama asudes ja Viljandis sadas juba väikest lund. ja tuul oli väga tugev ja külm. enne mängu sain D ja E-ga kokku, kuigi nad vastasfännid. mängu ajaks tuli aga päike taas välja ja aitas mängu mõnusale vaatamisele kaasa. seltskond oli meil suur ja lõbus. mäng oli aga kahjuks väike pettumus, kuna me ei suutnud väravat lüüa. õnneks ei löönud ka Kure ja nii jäigi 0-0 viik. meie esiründaja oli aga angiini haigestunud ja loodame tema kiiret tervenemist! sest nagu Art ütles, kui me väravat/id ei löö, me ka ei võida! tõsi ta on. Kure kapten oli aga nii lahke ja sõbralik, et kutsus mind ja Katret platsile tema vigastatud meeskonnakaaslast ära tassima. me siiski ei läinud, sest mille jaoks siis tema ise ja teised mängijad olemas on? kloun!
pärast mängu tuli onu B autoga meile linna järgi. otsisime Müllekast sooja ja nägime seal veel Herkit, Riinat ja Jaak Johansoni. õhtul sai kodus sauna, mis oli taevalikult hea nagu ikka.
pühapäev oli üks tore päev. soe ja päikesepaisteline. nautisin oma hommikuteed sauna ees trepil päikese käes istudes. vanaisa käis külas ja ma olin mingi tunnikese lapsehoidja 4,5a poisile. õnneks on meil kodus binokkel, millega teda sain tegevuses hoida ja väljas olime ka natuke temaga. õhtul lõikas ema mul lõpuks ometi juukseid ja vaatasime kolmekesi head filmi.
eile tulin häälega Tartusse, kahe autoga ja ilusti kesklinna sain. käisin seminaris ja hakkasin homseks seminariks ettekannet tegema. peaksin seda kellegagi koos tegema aga meil pole siiani veel kontakti olnud. õppejõud andis ta e-maili mulle ja ütles, et too inimene pole eriti eelmistes seminarides kohal käinud. aga kirjutasin talle ikkagi. eks näis, mis homme saab sellest seminarist ja ettekandest :)
olin eile õhtul veidi ka öölaulupeol Kassitoomel. olin aga üksi (kuigi üht tuttavat inimest seal nägin) ja jahe hakkas ka ning pooleteise tunni pärast olin juba tagasi ühikas.
see nädal tuleb tihe. iga päev on midagi teha. eile oli öölaulupidu, täna EÜ, homme on see ettekanne ja õhtul õpin eksamiks, neljapäeval on hommikul seminar ja pärastlõunal eksam, neljapäeva õhtul Õdede Tihedate sünnipäev, reedel kojuminek, laupäeval Kuressaarde minek... ja sellega on juba maikuu käes! teate, ma juba täiega ootan maikuud, tahaks, et aprill juba läbi oleks. mul on tunne, et maikuu tuleb täiega hea ja ilus mulle!
ahjaa, tänu K.S-le, tänu kellele ma sain neljapäevase eksami materjalid korraga kätte! muidu oleks väga jama lugu...
aga siiski, jätan enamuse neist mõtetest ja tunnetest enda teada, või jagan neid muul moel nendega, kellega pean neid vajalikuks jagada. sel nädalavahetusel näiteks rääkisin üle pika aja Christinaga ja see oli väga mõnus jutuajamine!
aga selle nädalavahetuse veetsin taas kodus. reedel H-ga Viljandisse. väljasõit venis kella 17lt 19le, nii et jäin koju minevast bussist maha. kuid koju ma siiski jõudsin, lihtsalt hilisema bussiga ja mulle tuldi poolele teele autoga vastu.
laupäev algas telefonikõnega Soomest, mis kestis 44 minutit. keskpäeva paiku tegin iseseisvalt süüa, enne kui häälega Viljandisse mängule läksin. muidu paistis päike, aga hääletama asudes ja Viljandis sadas juba väikest lund. ja tuul oli väga tugev ja külm. enne mängu sain D ja E-ga kokku, kuigi nad vastasfännid. mängu ajaks tuli aga päike taas välja ja aitas mängu mõnusale vaatamisele kaasa. seltskond oli meil suur ja lõbus. mäng oli aga kahjuks väike pettumus, kuna me ei suutnud väravat lüüa. õnneks ei löönud ka Kure ja nii jäigi 0-0 viik. meie esiründaja oli aga angiini haigestunud ja loodame tema kiiret tervenemist! sest nagu Art ütles, kui me väravat/id ei löö, me ka ei võida! tõsi ta on. Kure kapten oli aga nii lahke ja sõbralik, et kutsus mind ja Katret platsile tema vigastatud meeskonnakaaslast ära tassima. me siiski ei läinud, sest mille jaoks siis tema ise ja teised mängijad olemas on? kloun!
pärast mängu tuli onu B autoga meile linna järgi. otsisime Müllekast sooja ja nägime seal veel Herkit, Riinat ja Jaak Johansoni. õhtul sai kodus sauna, mis oli taevalikult hea nagu ikka.
pühapäev oli üks tore päev. soe ja päikesepaisteline. nautisin oma hommikuteed sauna ees trepil päikese käes istudes. vanaisa käis külas ja ma olin mingi tunnikese lapsehoidja 4,5a poisile. õnneks on meil kodus binokkel, millega teda sain tegevuses hoida ja väljas olime ka natuke temaga. õhtul lõikas ema mul lõpuks ometi juukseid ja vaatasime kolmekesi head filmi.
eile tulin häälega Tartusse, kahe autoga ja ilusti kesklinna sain. käisin seminaris ja hakkasin homseks seminariks ettekannet tegema. peaksin seda kellegagi koos tegema aga meil pole siiani veel kontakti olnud. õppejõud andis ta e-maili mulle ja ütles, et too inimene pole eriti eelmistes seminarides kohal käinud. aga kirjutasin talle ikkagi. eks näis, mis homme saab sellest seminarist ja ettekandest :)
olin eile õhtul veidi ka öölaulupeol Kassitoomel. olin aga üksi (kuigi üht tuttavat inimest seal nägin) ja jahe hakkas ka ning pooleteise tunni pärast olin juba tagasi ühikas.
see nädal tuleb tihe. iga päev on midagi teha. eile oli öölaulupidu, täna EÜ, homme on see ettekanne ja õhtul õpin eksamiks, neljapäeval on hommikul seminar ja pärastlõunal eksam, neljapäeva õhtul Õdede Tihedate sünnipäev, reedel kojuminek, laupäeval Kuressaarde minek... ja sellega on juba maikuu käes! teate, ma juba täiega ootan maikuud, tahaks, et aprill juba läbi oleks. mul on tunne, et maikuu tuleb täiega hea ja ilus mulle!
ahjaa, tänu K.S-le, tänu kellele ma sain neljapäevase eksami materjalid korraga kätte! muidu oleks väga jama lugu...
Sunday, April 25, 2010
Friday, April 23, 2010
teate, ma sain täna esimest korda kasutada toda Viljandi sümbolit (sõrmedega V ja I moodustamine), et sellega tõesti edasi anda viipekeeles Viljandit. nimelt tahtsin H töö juurest läbi minna ja küsida mis kellast ta Viljandisse sõidab. aga tal olid samal ajal kliendid ja läbi akna sain talle näidata kellaaega ja Viljandit nö viipekeeles või kehakeeles, kuidas soovite! tore tunne oli :)
ja dsealt edasi dekanaati tulles nägin kahte oma õpilast 6.klassist TKG-st, kellele me ajalugu andsin. üks neist tuli mulle vastu, aga ma ei tea kas ta mu ära tundis, mul olid päikseprillid ees. teist nägin ma mööda Lille tänavat kõndimas.
täna saab koju! sauna ja juukseid lõikama ja Tuleviku mängule =)
ja dsealt edasi dekanaati tulles nägin kahte oma õpilast 6.klassist TKG-st, kellele me ajalugu andsin. üks neist tuli mulle vastu, aga ma ei tea kas ta mu ära tundis, mul olid päikseprillid ees. teist nägin ma mööda Lille tänavat kõndimas.
täna saab koju! sauna ja juukseid lõikama ja Tuleviku mängule =)
Subscribe to:
Posts (Atom)