Veel üks väsitav töönädal on möödas. Esmaspäeval käisin kolme suure poisiga, kes suht mõistlikku tempot kannatavad jalutamise ajal, kesklinnas. Käisime Raekoja platsil, vanalinnas ja jõe ääres. Nägime selle aja jooksul palju tuttavaid - koolist ühte õpetajat ja üht füsiod, ühe kaasas olnud poisi õde ja mina kahte oma sõpra, E-d ja G-d. Vahva oli :) õhtu oli rahulik ja ei pidanud kaklema kellegagi, kuigi selle suhkruhaigusega oli paar ärevat hetke. Öö oli ka rahulik, hommik oli kiire. Siiski magasin ühikas mõned tunnid.
Õhtul oli EÜ, mis oli väga vahva. Selle aja jooksul tsekkisin meie floraga mängu tulemust - 0-5 kaotus, suht lõpus lasti jälle mitu tükki korraga lüüa. Masendav. Õhtu lõppedes käisin Illekas Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :D oli jälle tuttavaid nägusid seal. Mõnus! Ja võit oli ka ilus, vähemalt esimene poolaeg.
Kolmapäeval oli meil kolleegium, kuigi kohal oli vaid 5 kasvatajat ja ülemus. Siiski oli koosolek väga informatiivne ja viljakas, sai palju asju selgemaks! Mina protokollisin ja saatsin pärast teistele ka infoks laiali. Lisaks sain teada Maarja kooli sünniloo :) Tööl olin seekord kahe lapse kasvataja, käisime poes ja olime õues, kuni väga jahedaks läks.
Neljapäeval tegin töö juures oodet ja läksin seega tund aega varem tööle. Seekord oli 4 kasvatajat ja mul oli 3 last. Käisime nendega maja taga õues. Jooksime, jalutasime ja kiikusime :) ühega neist oli mul väga palju tegemist ja olin kuri kasvataja, saatsin teda nurka ja mitu korda oma tuppa rahunema. Muidugi enne hoiatasin ja pärast selgitasin, miks ma teda nii karistasin, ega ma niisama lambist ei tee. Kaklemist oli sel õhtul palju. Olin pärast väga väsinud, üldse tervest töönädalast.
Täna oli eriliselt vahva päev :) Tank käis mul maal külas. Juba Tartus bussiga hääletama minek oli meil seiklusterohke, kuna ta oli valel pool teed, kuni mina piletit käisin ostmas omale. Hääletamine kulges õnnelikult ja suurepäraselt. 10 minutiga saime ühe toreda noormehe peale umbes poolele teele ja siis ühe Soomes elava ärika peale, kes õnneks Pärnu poole läks ja meid maale ära tõi. Väike-Rakkes hääletades olime täpselt kahe vihma vahel, kuna teine juht ütles, et enne sadas ja sõidu ajal saime hullu padukat. Maal ka veidi tibutas ja sadas, kuid saime siiski väikse ringi teha küla peal ja aias. Kuna tal oli vaid mõned tunnid aega ja noorpaar pidi ka mingi aeg koju tulema, vaatasime seni mu vanu albumeid. Pole veel näiteks CISV pilte lasknud teha, kuid ehk saan selle nüüd kuu aja pärast ära teha pärast palgapäeva.
Näitasin ja rääkisin siis igast oma seiklustest ja reisidest ja laagritest. Nüüd teab ta mõndasid mu tähtsamaid sõpru nägu- ja nimepidi, näiteks Marili, Kertu, Teet, Jaanus, Kalmer, Jaanika, Siiri :D Tal tekkis suur huvi Teeduga tutvuda näiteks! Igatahes tuli meelde, kui vahva ja kreisi noorus mul on olnud ja millised fantastilised lood mul rääkida on! Õhtul panin ta bussi peale, et ta saaks veel ühe oma sõbrantsiga linnas kokku saada. Mina tegin maal imehead sauna hoopis :)
Oleme mitu korda juba Tangiga jõudnud järeldusele, et jube hea, et me ikka koos elame. Esiteks, töötades sellises kohas, kus me töötame, on ülioluline sellest rääkida. Ja me mõlemad teame, millest jutt, kui oma rõõme ja muresid jagame. Oleme ka mõlemad esmaspäeviti ja neljapäeviti tööl. Kuid kui teine öövahetusest tuleb, on esimene küsimus ikka, et kuidas öö läks ja siis me jutustame ja meenutame eelmisi tööpäevi ja igast huvitavaid seiku, sest ega me alati koos ole ja igal pool juhtub igast asju :) Ka teame, et kui räägime teistele üldiselt, mis tööd teeme, siis on neil tunne, et "so what?, what's the big deal?", kuid see on väsitav, igas mõttes. need, kes täpsemalt teavad, millega töö juures kokku puutun, on osad mulle öelnud, et nemad ei suudaks sellist tööd teha. nii et HI5 mulle :)
Kuulsin eile töölt tulles raadiost SEDA Will Young'i lugu ja olen ta lugusid eile öösel ja täna igal võimalusel netist/arvutist kuulanud. Meeldib!
Friday, September 21, 2012
Monday, September 17, 2012
spordist
Ei ole ju miskine saladus, et mulle sport meeldib. Londoni olümpia ajal vaatasin ma igast erinevaid huvitavaid alasid, lisaks neile, mida näidati selle pärast, et eestlased seal võistlesid (sõudmine, maadlus, sulgpall, kergejõustik). Vaatasin näiteks ujumist, tennist (Federeri mänge), natuke võrkpalli ja korvpalli, käsipalli. kusjuures jalgpalli ei vaadanud ma üldse olümpial, kuigi finaali tulemusel hoidsin neti abil silma peal, kui meil endal samal ajal mäng oli Meistriliigas. Isegi vettehüppeid vaatasin mingi aeg.
Korvpalli vastu on mul lapsest saadik mingi vastuseis olnud, kuna kui vanem vend seda telekast vaatas ja mina midagi muud tahtsin vaadata ja lõpuni oli jäänud 2 minutit, siis mängisid nad seda kahte minutit umbes-täpselt 10 minutit! Ja seal on nii palju vigasid, et see ei paku mitte mingit huvi.
Viimasel ajal olen silma peal hoidnud võrkpalli mängudel, kui Eesti Belgia, Hollandi ja Iisraeliga mängis. ja päris huvitav on olnud, saan ka reeglitest enam-vähem aru, kuigi on palju võõraid mõisteid.
Kusjuures mõtlesin isegi eile, et võrkpalli võiks ju isegi kohapeale vaatama minna, mitte ainult telekast vaadata. Koondise mänge oli päris vahva vaadata, kuid nüüd said need läbi. Mõtlesin siis, et jalkaga on see hea asi, et ma tean täpselt, kui kaua see kestab, isegi kui see on karikamäng ning võib tulla ka lisaaeg ja pendlad. Aga näiteks tennise, võrgu ja korvi puhul seda nii täpselt öelda ei saa. Nelja geimi mängis võrgukoondis laupäeval umbes 2h näiteks.
Veel mõtlesin, kui need jalkakoondise mängud vahepeal olid ja ML uuesti hakkas, et mul ikka täiega veab! Koondise haigetel on nii palju vähem neid nn pidupäevi, mil saab mängule minna, ning alati ei saa ka Türki ja mujale minna, igale mängule. Kindlasti on neid, kes käivadki. Kuid minul kui Meistriliiga klubi fännil on pidupäev iga nädal :D Laupäeval algas viimane voor, mis tähendab, et hooaja lõpuni on veel täpselt 8 mängu, pluss karikamäng, mis mul nägemata jääb, sest olen sel ajal Tartus tööl. neist kaheksast mängust jääb mul nägemata homne mäng Floraga ja järgmise nv mäng Tartus, sest olen siis Soomes.
Mina olen sel aastal kolmel koondise mängul käinud - Soome, Poola ja Rumeeniaga, ja kõigile neile tasuta sisse saanud. Viimased mängud, mille eest ma olin nõus ise maksma, olid Uruguay ja Itaaliaga :) võib tunduda, et ma kasutan teisi ära, näiteks Kissut või Dianat, et tasuta mängule saada, kuid küsija suu pihta ei lööda.
Laupäeval oli mul ikka nii hea meel, et ma hoopis rohkem ML mängudel käin, see on hoopis teine asi. Ja nii kummaline, kui see ka ei ole, tabab mind juba viiendat-kuuendat aastat järjest just septembris see teadmine, et ML hooaeg hakkabki läbi saama! Kuid siis saan rohkem Arsenali mänge vaadata, nii CL-s kui PL-s. Ja muidugi võib juhtuda, et saan Eurosport2 abil oma klassivenda Bundesligas mängimas näha. Sest eelmine reede sai temast esimene eestlane selles liigas :)
Homme algabki Arsenalil CL hooaeg, võõrsil Montpellier'i vastu, ja saan sinna otse EÜ-st minna.
Korvpalli vastu on mul lapsest saadik mingi vastuseis olnud, kuna kui vanem vend seda telekast vaatas ja mina midagi muud tahtsin vaadata ja lõpuni oli jäänud 2 minutit, siis mängisid nad seda kahte minutit umbes-täpselt 10 minutit! Ja seal on nii palju vigasid, et see ei paku mitte mingit huvi.
Viimasel ajal olen silma peal hoidnud võrkpalli mängudel, kui Eesti Belgia, Hollandi ja Iisraeliga mängis. ja päris huvitav on olnud, saan ka reeglitest enam-vähem aru, kuigi on palju võõraid mõisteid.
Kusjuures mõtlesin isegi eile, et võrkpalli võiks ju isegi kohapeale vaatama minna, mitte ainult telekast vaadata. Koondise mänge oli päris vahva vaadata, kuid nüüd said need läbi. Mõtlesin siis, et jalkaga on see hea asi, et ma tean täpselt, kui kaua see kestab, isegi kui see on karikamäng ning võib tulla ka lisaaeg ja pendlad. Aga näiteks tennise, võrgu ja korvi puhul seda nii täpselt öelda ei saa. Nelja geimi mängis võrgukoondis laupäeval umbes 2h näiteks.
Veel mõtlesin, kui need jalkakoondise mängud vahepeal olid ja ML uuesti hakkas, et mul ikka täiega veab! Koondise haigetel on nii palju vähem neid nn pidupäevi, mil saab mängule minna, ning alati ei saa ka Türki ja mujale minna, igale mängule. Kindlasti on neid, kes käivadki. Kuid minul kui Meistriliiga klubi fännil on pidupäev iga nädal :D Laupäeval algas viimane voor, mis tähendab, et hooaja lõpuni on veel täpselt 8 mängu, pluss karikamäng, mis mul nägemata jääb, sest olen sel ajal Tartus tööl. neist kaheksast mängust jääb mul nägemata homne mäng Floraga ja järgmise nv mäng Tartus, sest olen siis Soomes.
Mina olen sel aastal kolmel koondise mängul käinud - Soome, Poola ja Rumeeniaga, ja kõigile neile tasuta sisse saanud. Viimased mängud, mille eest ma olin nõus ise maksma, olid Uruguay ja Itaaliaga :) võib tunduda, et ma kasutan teisi ära, näiteks Kissut või Dianat, et tasuta mängule saada, kuid küsija suu pihta ei lööda.
Laupäeval oli mul ikka nii hea meel, et ma hoopis rohkem ML mängudel käin, see on hoopis teine asi. Ja nii kummaline, kui see ka ei ole, tabab mind juba viiendat-kuuendat aastat järjest just septembris see teadmine, et ML hooaeg hakkabki läbi saama! Kuid siis saan rohkem Arsenali mänge vaadata, nii CL-s kui PL-s. Ja muidugi võib juhtuda, et saan Eurosport2 abil oma klassivenda Bundesligas mängimas näha. Sest eelmine reede sai temast esimene eestlane selles liigas :)
Homme algabki Arsenalil CL hooaeg, võõrsil Montpellier'i vastu, ja saan sinna otse EÜ-st minna.
Saturday, September 15, 2012
töö ja töö ja lõbu
Pigem on viimasest postitusest alates rohkem tööd olnud, kuigi ka puhkust ja jalkat. Aitasin Rebasenädala infopunktis olla, kuigi oli meeletult vaikne. Õnneks sain vanu tuttavaid ja sõpru näha :) Tartu on tõeliselt tore linn õppimise jaoks!
Tööl oli eelmisel nädalal suhteliselt rahulik, parem kui kartsin. Saime ikka võimalusel lastega õues olla, seni kuni kuiva ilma on.
Reedel sai rongiga Tallinna mindud, Kissuga kokku saadud ja õhtul Eesti-Rumeenia mängu vaadatud. Oli meeletult tugev ja külm tuul, nii et järgmisel päeval ärkasin valusa kurguga. Siiski võtsin ette marsasõidu Sakusse, mille lähedal mu õde kiriku noortetöö juhtidele koolitust tegi. rahvast oli vähe, tipp-hetkel kokku 10. Kuus neist olid mulle varasemast tuttavad, kuid ka 3 uut olid vahvad tegelased. Üks neist ühe mu tuttava jalgpalluri klassiõde :) Vanemuine oli ka seal, nii et saime oma Viljandi nalju teha, eriti 3 apelsini tsiteerida :D Pühabal käisime Nõmmel kirikus ka ja pärast seda läksime kolmekesi (mina, õde ja Vanemuine) Kertu perele külla. J käib nüüd koolis, kuid mängida tahab ikka veel. Näitas meile oma kooliasju ja päevikut ja ehteid ning mängisimegi natuke. Eriti vahva oli siis, kui ka Kertu mängima tuli. Ja ülejäänud tütred on ka iga korraga järjest nunsamad ja asjalikumad neil! Õhtul rongiga tagasi Tartusse.
Esmaspäeva oli töö juures eriti pingeline. Meile tuli üks suhkruhaige tõdruk ja ta vanemad õpetasid meile kõike, mida vaja teada. Oli nii palju infot, mida meelde jätta. Kõoge hullem oli aga see, et kohal oli ainult mina, Tank, meie vanemkasvataja ja asendusteenistus poiss. Mul olid närvid küll vahepeal pinges, kuid õhtu jooksul läks paremaks. Öö oli täiesti vaikne ja hommik läks ka suht kiiresti. Terve nädal oli jälle under-staffed, kuigi käis kaks uut neidu, kes on tugikeskuses varem tööl olnud, kuid alumisel korrusel (meie oleme teisel korrusel) ja enam-vähem osasid lapsi teadsid, kuid meie töörutiin oli nende jaoks võõras. Teisipäeval oli 5 kasvataja asemel tööl 3, kuigi ka mind kutsuti tööle. ütlesin ära, kuna mul oli vaja puhkust ja nii läksingi Tangiga pubisse Eesti-Türgi mängu vaatama otse EÜ avaõhtult, mis oli ka väga vahva. Nii tore, et mul läks õhtu lõpuks meelest, et ma haige olen. Pubisse jõudsime just siis, kui Jääger punase sai. Tanki eriti jalka ei huvita, kuid tuli ikkagi muga kaasa. Teda huvitas simuleerimise ja näitlemise teema jalgpalli juures ja nii ma poolajal rääkisin sellest. Pärast mängu jalutasime kesklinnas ringi, mina tegin nalja ja tema naeris kõva häälega ja jahtisime talle friikartuleid, mille lõpuks ühika juurest kiirsöögikohast leidsime.
Kolmapäeval töö juures selgus, et ööseks pole teist kasvatajat, kuna see, kes pidi olema, sai hambapõletiku. Olin siis nõus jääma, ja õnneks oli öö nii rahulik, et sain 6 tundi korralikku und. Hommik läks ka kiiresti, kuigi olime K-ga kahekesi. Temaga on täiesti OK kahekesi hommikul tööl olla ja ikkagi kõigega valmis saada. Oma tavapartneriga (kellega olen öösel koos tööl olnud vaid kahel korral) ei julgeks vist. igatahes jääks lapsed sel juhul kooli lootusetult hiljaks!
Seaduse järgi ei oleks ma tohtinud neljapäeval jälle tööle minna, kuid läksin. Ei olnud midagi hullu, ja vahepeal ma ei tukastanud ka. Käisime ühe teise kasvatajaga õues jalutamas ja majas, kus osad noored õpivad iseseisvalt elama ja toimetama. Meie juurest läks sügisel sinna kolm last ja nii läksimegi neile "külla". Vaatasime telekat ja mängisime. Väga vahva oli. Uni jõudis mulle kohale alles tööpäeva lõpuks.
Reedel ehk eile tulin häälega Viljandisse, 5 minutiga sain autole ja ilusti bussijaama. Koju jõudes sain sooja süüa ja niisama oleleda ja emaga rääkida.
Täna aitasin emal oaseemneid puhastada ja pärastlõunal läksin bussiga linna mängule. Meie kaua-aegne rivaal Tallinna Kalev oli meil seekord vastas. Eelmised mängud sel hooajal on lõppenud meie poolt 1-2, 1-1 ja 2-2, nii et tänase närvislise, aga ilusa ja väga tähtsa 2-1 võiduga sai meie väravate vahe ilusti 6-6 :) kuigi nemad läksid juhtima, saime penaltiga viigistada ja lõpuks ilusa Jaani soolorünnakuga juhtima. Meil oli võimalusi veel ja neil ka, kuigi mängisid vähemuses teisel poolajal. Ilm oli ilus ja ka Arsenal võitis 6-1, nii et sain rõõmsas tujus pärast mängu B-ga koju minna! Ja sauna kütsin ka endale nii hea ja mõnusa.
Homme saan J-ga Tartusse, sai nii tänasel mängul kokku lepitud. jess! Teisipäeval on meil Tallinnas floraga mäng, kuid ma ei lähe. Õhtul vaatan hoopis Arsenali CL mängu :)
Tööl oli eelmisel nädalal suhteliselt rahulik, parem kui kartsin. Saime ikka võimalusel lastega õues olla, seni kuni kuiva ilma on.
Reedel sai rongiga Tallinna mindud, Kissuga kokku saadud ja õhtul Eesti-Rumeenia mängu vaadatud. Oli meeletult tugev ja külm tuul, nii et järgmisel päeval ärkasin valusa kurguga. Siiski võtsin ette marsasõidu Sakusse, mille lähedal mu õde kiriku noortetöö juhtidele koolitust tegi. rahvast oli vähe, tipp-hetkel kokku 10. Kuus neist olid mulle varasemast tuttavad, kuid ka 3 uut olid vahvad tegelased. Üks neist ühe mu tuttava jalgpalluri klassiõde :) Vanemuine oli ka seal, nii et saime oma Viljandi nalju teha, eriti 3 apelsini tsiteerida :D Pühabal käisime Nõmmel kirikus ka ja pärast seda läksime kolmekesi (mina, õde ja Vanemuine) Kertu perele külla. J käib nüüd koolis, kuid mängida tahab ikka veel. Näitas meile oma kooliasju ja päevikut ja ehteid ning mängisimegi natuke. Eriti vahva oli siis, kui ka Kertu mängima tuli. Ja ülejäänud tütred on ka iga korraga järjest nunsamad ja asjalikumad neil! Õhtul rongiga tagasi Tartusse.
Esmaspäeva oli töö juures eriti pingeline. Meile tuli üks suhkruhaige tõdruk ja ta vanemad õpetasid meile kõike, mida vaja teada. Oli nii palju infot, mida meelde jätta. Kõoge hullem oli aga see, et kohal oli ainult mina, Tank, meie vanemkasvataja ja asendusteenistus poiss. Mul olid närvid küll vahepeal pinges, kuid õhtu jooksul läks paremaks. Öö oli täiesti vaikne ja hommik läks ka suht kiiresti. Terve nädal oli jälle under-staffed, kuigi käis kaks uut neidu, kes on tugikeskuses varem tööl olnud, kuid alumisel korrusel (meie oleme teisel korrusel) ja enam-vähem osasid lapsi teadsid, kuid meie töörutiin oli nende jaoks võõras. Teisipäeval oli 5 kasvataja asemel tööl 3, kuigi ka mind kutsuti tööle. ütlesin ära, kuna mul oli vaja puhkust ja nii läksingi Tangiga pubisse Eesti-Türgi mängu vaatama otse EÜ avaõhtult, mis oli ka väga vahva. Nii tore, et mul läks õhtu lõpuks meelest, et ma haige olen. Pubisse jõudsime just siis, kui Jääger punase sai. Tanki eriti jalka ei huvita, kuid tuli ikkagi muga kaasa. Teda huvitas simuleerimise ja näitlemise teema jalgpalli juures ja nii ma poolajal rääkisin sellest. Pärast mängu jalutasime kesklinnas ringi, mina tegin nalja ja tema naeris kõva häälega ja jahtisime talle friikartuleid, mille lõpuks ühika juurest kiirsöögikohast leidsime.
Kolmapäeval töö juures selgus, et ööseks pole teist kasvatajat, kuna see, kes pidi olema, sai hambapõletiku. Olin siis nõus jääma, ja õnneks oli öö nii rahulik, et sain 6 tundi korralikku und. Hommik läks ka kiiresti, kuigi olime K-ga kahekesi. Temaga on täiesti OK kahekesi hommikul tööl olla ja ikkagi kõigega valmis saada. Oma tavapartneriga (kellega olen öösel koos tööl olnud vaid kahel korral) ei julgeks vist. igatahes jääks lapsed sel juhul kooli lootusetult hiljaks!
Seaduse järgi ei oleks ma tohtinud neljapäeval jälle tööle minna, kuid läksin. Ei olnud midagi hullu, ja vahepeal ma ei tukastanud ka. Käisime ühe teise kasvatajaga õues jalutamas ja majas, kus osad noored õpivad iseseisvalt elama ja toimetama. Meie juurest läks sügisel sinna kolm last ja nii läksimegi neile "külla". Vaatasime telekat ja mängisime. Väga vahva oli. Uni jõudis mulle kohale alles tööpäeva lõpuks.
Reedel ehk eile tulin häälega Viljandisse, 5 minutiga sain autole ja ilusti bussijaama. Koju jõudes sain sooja süüa ja niisama oleleda ja emaga rääkida.
Täna aitasin emal oaseemneid puhastada ja pärastlõunal läksin bussiga linna mängule. Meie kaua-aegne rivaal Tallinna Kalev oli meil seekord vastas. Eelmised mängud sel hooajal on lõppenud meie poolt 1-2, 1-1 ja 2-2, nii et tänase närvislise, aga ilusa ja väga tähtsa 2-1 võiduga sai meie väravate vahe ilusti 6-6 :) kuigi nemad läksid juhtima, saime penaltiga viigistada ja lõpuks ilusa Jaani soolorünnakuga juhtima. Meil oli võimalusi veel ja neil ka, kuigi mängisid vähemuses teisel poolajal. Ilm oli ilus ja ka Arsenal võitis 6-1, nii et sain rõõmsas tujus pärast mängu B-ga koju minna! Ja sauna kütsin ka endale nii hea ja mõnusa.
Homme saan J-ga Tartusse, sai nii tänasel mängul kokku lepitud. jess! Teisipäeval on meil Tallinnas floraga mäng, kuid ma ei lähe. Õhtul vaatan hoopis Arsenali CL mängu :)
Tuesday, September 04, 2012
on kõik uus septembrikuus? vist küll
Sügisekuu on käes, tagasi rutiini.
Kulunud väljend, et kõik on uus septembrikuus. No ju vist siis on. Eriti noorpaar E ja I jaoks, kelle laulatusel ja pulmas ma tarkusepäeval käisin. Kandsin neid kontsi, mis Taanist toodud sai, ja seelikut ja ilusat pluusi (mis tõsi küll, sai ostetud ammu, keskkooli lõpetamise jaoks). Tervet õhtut ma nendes kontsades ei veetnud, vahepeal sai madalad jalga pandud, ja seeliku vahetasin ka mugavama vastu.
Ilm oli pulmade jaoks ebameeldivalt jahe ja tuuline ja vihmane, kuid seda soojem oli tunne noorpaari pärast. Laulatus on lihtsalt imeilus ja armas, nii nendelik :) pulmapidu oli vahva, sai vanu sõpru-tuttavaid näha, keda pole näiteks terve suve näinud. Oli suur rõõm ja au olla nende abielu tähistamise peole kutsutud!
Kahjuks kaotasin kirikus oma ühe lemmikutest kõrvarõnga ära, mis eelmisel suvel Portugalist toodud sai, käsitöö ja klaasist kõrvarõngas. Jube kahju!
Pühabal oli selles mõttes mul mitmeid tegevusi täis broneeritud, sest ma tõesti ei tahtnud töö juurde seinu värvima minna. Mitte, et mul selle töö vastu midagi oleks, kuid tundsin, et ei taha sellel päeval sinna minna. Selle asemel käisin hommikul kirikus, hängisin Raeli ja Kaspari vahva ja nunsa perega, käisin pubis Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :) ja väljaskäik lõppes piknikuga jõe ääres, menüüs pulmast ülejäänud salatid jms. Väga tore päev oli, täis mõnusaid emotsioone!
See püha puhkepäev kulus enne eilset küll ära. Kell 12 oli koolis aktus ja olin ka elevil, oma laste nägemise pärast. Töökoht oli veel eelmise õhtu remondist koristamata ja nii läksime Tangiga sinna ja asjatasime veidi, kuni hakati lapsi tooma. Tõstsime tube ümber ja ära läks 4 last, juurde tuli 2, nii et kokku on neid nüüd 15. Suht optimaalne. Muutunud on nende juures kõige enam kehakaal mõne puhul, ja üks tegelane on ka iseloomult hoopis teine, nii et teda oli tore ja naljakas jälgida. Ilm oli ilus ja käisime lastega jalutamas jõe ääres. Õhtu läks päris hästi, kuid öövahetust ma veidi kartsin. Oli leebem, kui kartsin, kuigi üks tegelane jäi alles kella 23 paiku oma tuppa ja voodisse, ning kell 4 ärkas üles, ning koos temaga ka kaks öökasvatajat. Nii et öö jäi eile mul lühikeseks. Kella neljast äratuseni oli selline pooluni, kus vahepeal pidi käima teda tuppa tagasi viimas. Hommik läks ka päris hästi. Kuigi midagi drastiliselt muutnud ei ole, töörutiin on sama, siis mingid asjad on ikka uued ka. Kuid alles esimene nädal on, küll harjume ja õpime. Ühtegi uut kasvatajat ei tulnud tööle, kuid paar head ja kogenud on lahkunud, sellest on kahju ja eks meil oli töötajaid puudu ja praegu. Ülejäänud nädal vist on under-staffed, 5 asemel 4 kasvatajat.
Kella 10-ks olin tagasi ühikas, magasin paar tundi ja on inimese tunne jälle. Homme ja ülehomme olen enne tööd Rebasenädala infopunktis abis, reedel Tallinna jalkale, Eesti vs Rumeenia :D laupäeval värskele koolilapsele külla, ehk ristitütar läks kooli. Aeg tõesti lendab nagu siga!
Kulunud väljend, et kõik on uus septembrikuus. No ju vist siis on. Eriti noorpaar E ja I jaoks, kelle laulatusel ja pulmas ma tarkusepäeval käisin. Kandsin neid kontsi, mis Taanist toodud sai, ja seelikut ja ilusat pluusi (mis tõsi küll, sai ostetud ammu, keskkooli lõpetamise jaoks). Tervet õhtut ma nendes kontsades ei veetnud, vahepeal sai madalad jalga pandud, ja seeliku vahetasin ka mugavama vastu.
Ilm oli pulmade jaoks ebameeldivalt jahe ja tuuline ja vihmane, kuid seda soojem oli tunne noorpaari pärast. Laulatus on lihtsalt imeilus ja armas, nii nendelik :) pulmapidu oli vahva, sai vanu sõpru-tuttavaid näha, keda pole näiteks terve suve näinud. Oli suur rõõm ja au olla nende abielu tähistamise peole kutsutud!
Kahjuks kaotasin kirikus oma ühe lemmikutest kõrvarõnga ära, mis eelmisel suvel Portugalist toodud sai, käsitöö ja klaasist kõrvarõngas. Jube kahju!
Pühabal oli selles mõttes mul mitmeid tegevusi täis broneeritud, sest ma tõesti ei tahtnud töö juurde seinu värvima minna. Mitte, et mul selle töö vastu midagi oleks, kuid tundsin, et ei taha sellel päeval sinna minna. Selle asemel käisin hommikul kirikus, hängisin Raeli ja Kaspari vahva ja nunsa perega, käisin pubis Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :) ja väljaskäik lõppes piknikuga jõe ääres, menüüs pulmast ülejäänud salatid jms. Väga tore päev oli, täis mõnusaid emotsioone!
See püha puhkepäev kulus enne eilset küll ära. Kell 12 oli koolis aktus ja olin ka elevil, oma laste nägemise pärast. Töökoht oli veel eelmise õhtu remondist koristamata ja nii läksime Tangiga sinna ja asjatasime veidi, kuni hakati lapsi tooma. Tõstsime tube ümber ja ära läks 4 last, juurde tuli 2, nii et kokku on neid nüüd 15. Suht optimaalne. Muutunud on nende juures kõige enam kehakaal mõne puhul, ja üks tegelane on ka iseloomult hoopis teine, nii et teda oli tore ja naljakas jälgida. Ilm oli ilus ja käisime lastega jalutamas jõe ääres. Õhtu läks päris hästi, kuid öövahetust ma veidi kartsin. Oli leebem, kui kartsin, kuigi üks tegelane jäi alles kella 23 paiku oma tuppa ja voodisse, ning kell 4 ärkas üles, ning koos temaga ka kaks öökasvatajat. Nii et öö jäi eile mul lühikeseks. Kella neljast äratuseni oli selline pooluni, kus vahepeal pidi käima teda tuppa tagasi viimas. Hommik läks ka päris hästi. Kuigi midagi drastiliselt muutnud ei ole, töörutiin on sama, siis mingid asjad on ikka uued ka. Kuid alles esimene nädal on, küll harjume ja õpime. Ühtegi uut kasvatajat ei tulnud tööle, kuid paar head ja kogenud on lahkunud, sellest on kahju ja eks meil oli töötajaid puudu ja praegu. Ülejäänud nädal vist on under-staffed, 5 asemel 4 kasvatajat.
Kella 10-ks olin tagasi ühikas, magasin paar tundi ja on inimese tunne jälle. Homme ja ülehomme olen enne tööd Rebasenädala infopunktis abis, reedel Tallinna jalkale, Eesti vs Rumeenia :D laupäeval värskele koolilapsele külla, ehk ristitütar läks kooli. Aeg tõesti lendab nagu siga!
Subscribe to:
Posts (Atom)