Sunday, June 19, 2016

Puhata ja mängida

Olen maal. Hea on. Saun, värsked maasikad, vaikus ja rahu. Jalka EM.

See nädal oli E-R poiste linnalaager koguduses. Osad olid tuttavad, osad täitsa uued näod. Iga päev algas ühise laulmise ja mängimisega, siis Piiblitund, teemaks Taaniel. Üks norrakas tegi mänge (kuigi mina tegin ka, sest tal ei olnud piisavalt, et aega ära täita), teine mängis klaverit. Pärast seda sõime ja läksime kuskile vahvasse kohta - batuudikeskusesse, bowlingut mängima, seiklusparki ronima või kinno. Kolmapäeval olime terve päeva Rakveres, sealses veekeskuses ja kirikus ja linnuses :) Nii et kui koju jõudsin, olin omadega päris läbi. Iga päev ärkasin kell 8, ja enne keskööd magama ei saanud, vaatasin jalkat. Kolmapäeval olin nii väsinud, et läksin kell 23 juba magama, ühe poolaja vaatasin ikka ära, rohkem ei jõudnud.

Veel olid meil abiks 2 abielupaari Soomest. Vanemad, u 60-70aastased, on meil juba 3a abiks olnud, naine oskab vene keelt ka, mees on kokk. Nooremad (21 ja 22, suvel on neil 3a pulma-aastapäev!), saatis Titta. S ja J on 2 kuud Eestis erinevates laagrites. Vahvad noored :) ja nemad aitasid peamiselt selle vanema mehega köögis. Nii hea oli laagrit teha, kui ei pidanud laste kantseldamisele ja sisulisele poolele lisaks mõtlema toidule ja koristamisele. Nii sain iga päev (va kolmapäev) veidi pärast kella 17-t kodu poole hakata minema, ja päeva esimese mängu lõpuminutiteks koju jõuda. Itaalia on ikka eriliselt toredad, ootasid mu ära, millal reedel koju jõuan, enne kui võiduvärava skoorisid!!!

On päris hea plaan teha poistele ja tüdrukutele eraldi laagreid. Kuid pakun, et tüdrukute laager tuleb väsitavam, millegipärast. Norrakaid ei ole seekord abiks, nad on tagasi kodus juba siis. Ise tunnen, et sain päris hästi hakkama, kuigi halb tunne oli üksi see nö paha kutt olla, kes kogu aeg pahandab ja noomib. Kuid tagasiside oli positiivne lastelt.

Laupäeval plaanisin ärgata kell 9, kuid olin juba enne 8-t üleval! Käisin korra Kristiines, siis pakkisin asjad ja läksin Tuleviku karikamängule, mis hakkas kell 11.30! Ilm oli tuuline ja vahelduva vihmaga, mängu lõpus jäigi vihm sadama. Võitsime 4-0. Tulin siis meeskonna bussiga tagasi Viljandisse ja ema tuli linna autoga vastu, sest mul oli jahe, bussini tund aega ja ilm oli jube vihmane! Kodus siis mässisin end suleteki sisse ja vaatasin päeva esimest mängu. Õhtul kahe mängu vahel sai sauna ka! Õhtune Portugali mäng oli ilus, kuidas Kristiina ja Portugali koondis hävisid. 0-0 viik Austriaga, kui lööd pendla mööda, ei ole millegagi uhkustada!

Täna hommikul veel vihma sadas, kui ärkasin, kuid päeva peale vihm möödus, tuul jäi ja kuivatas. Sai natuke ka maasikaid korjata :)
Homme linna ja Tartusse, vaja augusti laagri osas asju arutada teistega. Tahaks väga ka juuksuris ära käia, näiteks kolmapäeval. Tallinnas seal salongis, kus viimati käisin, olid esimesed vabad ajad alles juuli alguses! Eks näis.
Alagrupiturniir saab läbi, kui veel Eestis olen, edasiste mängude vaatamise osas kindlus puudub. Ehk laupäeval, kui lapsi veel pole, saab midagi vaadata. Seniks aga, puhkus alaku!

Friday, June 10, 2016

Pärast maid tuleb juuni

Juhtus jah nii, et mai jäi tühjaks.
Ja täna sai kool läbi, tulin läbi linna, kleit ja kingad ja süli lilli täis. Ise sain vähe, aga adopteerisin osade kolleegide lilled omale :)

Mai algas mul Tartus, oli Taani laagri laste ja peredega esimene kokkusaamine, ja muidugi Arsenali mäng Illegaardis :D

Muidu mai nagu mai ikka - töö koolis, töö kirikus, järeleaitamistunnid, mentorlus, kodugrupid, eurovisioon, CISV Kevadlaager, jalgpall - igast liigade lõpud ja finaalid, koolis igast toredad üritused kooli lõpu puhul. Tavaliselt reede õhtuti olen täiega kutu töönädalast, kuigi siis saab laupäeval puhata, pühapäeval jälle töö (kirikus).

Juuni algas Lindpere lahkumismänguga. Minu kõrval istus esimese poolaja üks Eesti jalgpalli legend. Rääkis oma lugusid, jagasin ka natuke, ja plaanisin kodus järgi uurida, kes ta on, kuid ta näitas oma A-kat kohtunikulitsentsi, ja sealt nägin ta nime. Tegemist on hetkel 83-aastase endise mängija ja treeneriga.
Olen tegelenud ka esmaspäeval algava koguduse juures toimuva lastelaagri korraldamisega. Ühes laagris saan olla, teise ajal olen juba Taanis teises laagris. Nii et juunis ongi vähe puhkuseaega, et jalkat vaadata. Pool- ja veerandfinaalid ja finaal vist jäävad nägemata. Finaali osas tegelikult lootust on, aga mitte midagi kindlat.
Juulis on ka natuke vaba aega, augustis aga korraldan juba taas laagrit. Augusti lõpus tagasi tööle, õnneks samasse kooli.

Eile oli koolis lõpupidude aeg, igal klassil oli oma pidu. Sain ka tänuks kaardi ja šoksi. Kui mina oma tänusõnu hakkasin ütlema, ei saanud pisarate tõttu kõike öelda, mida tahtsin, 17 õpilase ja 13 ema ees.
Täna oli lõputseremoonia ja töötajate lõuna. Pidin osadele õpilastele-peredele-kolleegidele head aega ütlema. Osad lubasid külla tulla varsti. Seekord ma ei nutnud, võrreldes eelmise aastaga oli olukord ikkagi viisakam.

Mul on ikka vedanud töökoha ja kolleegidega. Ikka vaks vahet, kas töötada Eesti tavakoolis, või meil. Või õpilastel õppida! Minu kutsumus on ikka lastega töötamine, ja minu Tallinnasse tulek on olnud suureks õnnistuseks.