Thursday, February 28, 2008

spordist ja muust

Mulle meeldib sport, väga. Saan eurospordi ja viasat sport2 pealt palju sporti vaadata. Tänu neile olen eile-täna näiteks laskesuusatamist näinud, mis lõuna-koreas toimub, ja eilset stockholmi linnasprinti nägin, kui üks mu lemmikutest võitis, norrakas :P ja eestlasi näitab ka ikka neil võistlustel. Lahe!
Eile vaatasin saksa karikasarja mängu, ning jällegi tekkis mul fänlusest mõtteid, muidugi võrdlus enda klubi ja euroopa klubide omadega. Lahe on vaadata küll, kuidas massid oma lippe lehvitavad, laulavad ja möllavad... aga mulle meeldib, milline on meie suhe ja kontakt oma klubi mängijatega. Me ei ole anonüümsed, samas ei ole me ka ülemäära familiaarsed. Sama probleem on mul ka koondisega. Kui käisin oma siiani ainukesel koondise mängul portugali vastu, istusime oma seltskonnaga ülemistel pinkidel otsatribyynil, täpselt vastas oli jalgpallihaigla. Ausalt öeldes, vaatan parema meelega seda rõõmsalt telekast. Aga kui pileteid pakutakse või avaneb soodne võimalus, ega ma siis võimalusel ikka lähen. Eelmisel suvel pakuti mulle ju lausa kahel korral horvaatiaga mängule pileteid, kuid kuna oli sess, pidin ära ütlema. veel üks asi. eile seal mängul ja ka mujal olen näinud, et publik on staadionist ja mängijatest erladatud raudvõredega. ma ei tea, kas ma käiksin siis mänge vaatamas, kui ma peaksin samamoodi nagu loom puuris olema. loogish, et kui on massid koos, siis võib igast veidrikke olla, kes mängijaid-kohtunikke võivad vigastavate esemetega loopida.

Juba homme saan Tuleviku mängu vaatama minna, kui nad oma duubliga treeningmängus kohtuvad. Nii lahe! Ma loodan, et perekonnasõbrad mu tartust tallinna viivad autoga, ja pühapäeval tagasi ka. Mul ei ole praegu rahaga laiata. Kui ma nendega ei saa, siis lähen häälega ja tulen rongiga. ööseks ei tea ma ka veel, kuhu lähen. Klassiõde, kelle juurde oleks väga tahtnud minna, läheb reedel sünnipäevale ja no ma ei tea ju millal ta isegi koju saab. Helen helistas eile ja pakkus, et tema juurde minna kuhugi paldiski mnt korterisse. Muidugi on variandid veel kamaria või mai juurde minna. Aga laupäeval tahaks ikkagi oma klassiõega kokku saada, enne Joanna sünnipäevale minekut. Pühapäeval lähen ilmselt jaani kirikusse teenistusele ja siis võib-olla hängime jaanusega linnas, enne kui ta paadiga tagasi soome läheb. Aga nagu alati, ei tea ma ju kuidas kõik läheb ja mis juhtub. Aga kindlasti tuleb huvitav ja tore ja naljakas nädalalõpp pealinnas! :D

teisipäeval käis mul kalmer külas siin tartus. Olin üksi kodus ja tore, et ta külla tuli, tal oli siin üks koosolek. Nägin meie ilusaid hooajapileteid, andsin talle paar pilti, mis ta saab pileti peale panna. Ma ei tea, millise ta valis. Täna jääb hooaja alguseni täpselt 9 päeva!!! on lootust, et pärast esimest mängu saame ka meeskonna uute liikmetega tutvuda, vähemalt et nägu ja nimi oleks teada. Samuti on meil täiesti uued mänguvormid, uue firma omad. Ja muidugi tuleb pärast mängu minu juures saunaõhtu :P

täna sõitis Marili tagasi saksamaale. loodan, et sõit kulges hästi ja kohalejõudmine on õnnelik. gbu, kallis!

Tuesday, February 26, 2008

väikene ja hea Eesti

olen tihti mõelnud sellele, kui hea on olla eestlane. omamoodi ja teistmoodi inimene kuskilt väikesest ja ilusast riigist, kellest väga paljud kuulnudki pole. isegi ema uus rootsi mees, kes esimest korda käis eestis möödunud aasta detsembris, ehk kolm kuud tagasi, tunnistas, et arvas algul et eesti on midagi afganistaani moodi riik. no mida? mõtleb nyyd yks korralik eestlane. aga jah, vaatamata kogu meie panusele end reklaamida: skype, eurovisioon 2002. aastal, olympiavõitjad ja maailmameistrid jne. leidub inimesi, kel pole meist aimugi, või on väga väärad arusaamad, ettekujutused, eelarvamused.
mina tunnen end eestlasena väga hästi. oleme veider rahvas. meil on veidrad naljad ja oma kombed ning mõttemaailm. usun, et elame tänu oma väiksearvulisusele paremini kui suurrahvad. meil on, mida säilitada ja selle tõttu oskame väärtustada oma keelt, kombeid, kultuuri.

reedel tõdesin JÄLLE, kui väike ikka Eesti on. nimelt, hääletasin tartust viljandisse. viie minutiga sain autole, mis sõitis tegelikult lihulasse. meenutuseks, ka sygisel, nii novembris vist, sain koos heleniga hääletades yhe lihula noormehe peale. ja enne, kui seda mainisin ja nimetasin selle sygisese autojuhi nime, teadsin, et nad üksteist tunnevad. lihula on ju väike koht! ja kuna mõlemad käivad ka koos maaülikoolis ja elavad samas yhikas, pole mingi ime, et nad üksteist tunnevad. samuti tuli välja, et too viimane on tuttav ka minu paralleelklassivennaga,s est nad õpivad sama eriala. ja nii ongi! tore noormees oli, rääkisime jalgpallist ja puha, see oligi eriti lahe :D

vabariigi aastapäeval laulsin meie hymni lausa neljal korral: kirikus teenistusel, paraadil, manifesti ettelugemisel ja pärast ugalas aktusel ka. ma polnud kaks aastat paraadil ega aktusel käinud, olin viimased kaks aastat sel tähtsal päeval ju vastavalt inglismaal ja valgevenes 24. veebruaril.
presidendi vastuvõtt ja kõne tegid mind rõõmsaks. ryytlil olid ju enamus endisi kommuniste kutsutute hulgas. sel korral aga oli vaid tartu linnapea ja mõned vallavanemad, ikka viljandimaa omad (parandage, kui eksin). juku.kalle raidi käest kysiti ju ka, et kas ta on varem ka vaadanud presidendi vastuvõttu. ta ytles selgelt, et ei, sest meil oli varem president, kelle kätlemist ta ei viitsinud lihtsalt vaadata. ilmselge vihje :D vähe oli koledaid kleite, ehk neid, kellele nende valitud kleit ei oleks sobinud. eriti ilus oli vaadata silmnähtavalt rasedaid naisi vastuvõtul, kolm tykki neid ma seal märkasin, näiteks olümpiapronks tõniste naine.

tavaliselt on mul raske panna pealkirja oma postitustele ja siis selles teemas pysida. seekord see mul õnnestus :P

Friday, February 22, 2008

everything happens for a reason

ma olen sellest teemast varem ka kirjutanud. aga viimasel ajal olen selle peale päris palju mõelnud jälle, et kõik juhtub just nii nagu peab.
kas oled ka mõnikord mõelnud, et no miks just see pidi juhtuma, mul ei olnud see üldse plaanis, et nii läheb? minu sellised mõtted jäävad üürikeseks, sest ma tean, et see ei läinud nii lihtsalt niisama. ja eriti pärast tagantjärele saan ma aru, miks läks teisiti ja milleks see hea oli.

näiteks. käisime kambaga jaanuris selle tormi ajal jalgpalli vaatamas, Tuleviku treeningmängu. sadas lund ja vihma ja puhus kõva tuul. ma kuivasin mitu tundi pärast. ja siis jäin haigeks. aga ka see oli hea, kuigi haige olla ei olnud sugugi meeldiv.
kui itaalia tuli maailmameistriks 2006, siis paljud ytlesid, et nad ei vääri seda. aga kui nad võitsid, siis järelikult väärisid. ning see tiitel, ma usun, aitas veidigi leevendada neid kokkuleppmängude jamasid, mis tol ajal aktuaalsed olid.
ja mu eelmine, suht ekstreemne hääletamine oli ka kindlasti vajalik, millegi jaoks. võtsime ju aega selleks aga ikkagi jõudisn ma just täpselt sellele koosolekule, kuhu minema pidin.
veel üks näide, väikese jalgpalli seosega. kui selle norra reisi pakkumise vastu võtsin, õigemini seda alles kaaludes, vaatasin ka jalka kalendrit, ka norra liiga oma. ja need on rohkem kui soodsad. need kolm Tuleviku mängu, millest ma ilma jään, on kõik võõrsil, ning on suur tõenäosus, et saan minna norras vaatama klubi, kus kaks eestlast mängivad.

neid näiteid on palju, eeltoodud on vaid mõned näited sellest, kuidas ma tunnen Jumala juhtimist oma igapäevaelus. mitte ainult siis kui seda juhtimist on vaja, pingelistes olukordades vms, vaid igal hetkel iga päev. vapustav, kas pole?

Wednesday, February 20, 2008

veel spordist

kergejõustikku vaatamas ma täna ei käinud. investeerisin selle piletiraha (50 eeku) hoopis kingitustesse, kallale ja Marilile, samas käisin sõbral ja famiilia liikmel Hedil töö juures külas. ja ega sellise ilmaga poleks viitsinud teist korda kodust välja ka minna :P vaatasin kalev spordilt käsipalli, otseylekanne oli viljandist. kodumeeskond ehk viljandi võitis korralikult, päris mitme väravaga. ja mu sõbra noorem vend mängis ka, ülla-ülla.

eile algas meistrite liiga jälle. ega ma seda tselsi ja kreeka klubi mängu vaadata ei viitsinud, tulemus oli nagunii 0-0. aga täna sain hea vihje, et yks saksa kanal näitab arsenali-milani mängu otse, ja nii ma seda siis vaatan. hääle keerasin maha (saksa keeles ju), panin raadio 3 mängima ja nautisin. kahju, et mu kaks lemmikumat klubi vastamisi on. arsenal on veidi lemmikum. kuid kui ikka vanad sõbrad maldini, nesta, gattuso, ambrosini, inzaghi (ja eile ka totti) ekraanile ilmuvad, on ikka hea meel kyll. maldini, see vend on juba 40 vist, ja mängib ikka veel k6rgel tasemel ja hästi. respekt! aga mingi noor ryndaja oli kyll ülbe ja sai selle eest teenitult kollase kaardi. minu esimesed lemmikud hakkavad vanaks jääma ja pensionile minema, uued ja tormakad tulevad peale. nagu arsenalil :P fabregas, senderos, van persie, bendtner, walcott...
mängu alguses näidati treenereid ka, nagu tavaliselt. milani treener ancelotti mälus nätsu suure suuga. just nii, nagu see mulle mänju fergusoni puhul absoluutselt ei meeldi. wenger oli lahe nagu ikka.

selle mängu ajal tekkis ikka päris palju mõtteid. näiteks kui kaua on juba nii wenger kui ferguson oma klubi eesotsas olnud. mäletan, et Jalkas oli juttu sellest, et kui Wenger tuli, siis jättis terve arsenali kaitseliin joomise maha. see oli siis, kui klubi muutus profiks.
veel sellised mõtted, et suht uskumatu, et jalgpalli mõistes väikesed riigid on pakkunud säravaid tähti euroopa suurklubidesse. näiteks hleb valgevenest, kaladze gruusiast ja salihamidic bosniast. kaks neist mängisid täna, sellepärast sellised mõtted.
arsenal oli ikka märkimisväärselt täna üle milanist. muudkui susisid ja üritasid ja lõid peale... aga ikkagi ära ei löönud. kohtunik oli muidu norm, aga yks andmata penalti ja kahtlane kollane eboule sukeldumise eest. aga kehaline kontakt oli olemas. ja no senderos sai muidugi oma kollase ära, see ei üllata. kahe nädala pärast siis jälle loodan, et näitab mängu miski kanal, mis mul olemas on siin tartus.
vaatasin arsenali mängimas ja mõtlesin, et miks Tulevik nii ei mängi! aga profi ja amatööri tasemed on ikka erinevad. pole seda treenitust. aga julgust peaks ikka poistel olema!
tänu sellele, et olen vaatamas käinud mänge ise staadionil, olen paremini aru hakanud saama ka maailma tippvutist. ausõna! see müüri panemine ja kuidas väravaht käseb meestel kastist välja minna, et vastastel kergemini suluseis tekiks (minu teooria). ja muidugi see side meeskonna ja fännide vahel on hoopis teine kui on kymme fänni sajase publiku hulgas või pool staadionit 60 000 mahutavusega areenil. kuigi olen sydant valutanud publiku vähesuse üle eesti meistrikatel, meeldib mulle praegune olukord paremini. enda seisukohalt vaadates, muidugi.

vaatasin siis kahel õhtul järjest 0-0 seisuga lõppenud mängu. aga Tulevik võitis tänases treeningmängus kuret 2-1!!!

Tuesday, February 19, 2008

minu kirg

need, kellel on juba minu Tuleviku jutust kopp ees, võivad järgneva jutu lugemata jätta, omaenda närvide säästmiseks.
mul tuli juba isegi mõte, et peaks riste kalendrisse tegema, et lugeda päevi hooaja alguseni. ma ei teinud seda, kuid see näitab kui väga ma uut hooaega ootan. veidi üle kahe nädala veel oodata.
otsisin täna netist Jamesi artiklit sellest vanemuise ooperist, mille tõttu ka kalmeri juurde fännide koosolekule tulla ei saanud. postimehe kodukalt ma seda ei leidnud, aga guuglist ikka leidsin. sattusin siis aga veel yhele tema artiklile, kaks aastat vana. kirjutab see eesti jalgpallist, nii koondisest kui klubidest. ta toob näiteks välja, et statistiliselt käib klubide mänge vaatamas 100 korda vähem kui koondise omi. kurb ja masendav ju! just klubidest saab alguse koondis, kuid seda need tuhanded fännid endale ei tunnista. yhe huvitava lause ytleb ta veel, kõige lõpus: koondise tasemel vajavad eestlased jalgpalli rohkem, kui jalgpall eestlasi. ma ytleks, et klubi tasandil on see lause veelgi õigem!!! artikkel ise asub siin.

terve selle talvise vaheaja mõtlen ma mitu korda päevas Tulevikule. olen isegi mõelnud, et peaks hakkama mälestusi kirja panema. sest näiteks seoses hääletamisega ja Tulevikuga on mu päris palju toredaid jutte. ning võitude-kaotustega ka. ma ei usu, et neid jutte siia postitan, kuid kui ma seda teen ja kellelgi nende lugude vastu huvi on, võib kindlasti minu käest kysida lugeda neid. ega ma kade tydruk pole C:

homme lähen vb hoopis kergejõustikku vaatama, tartus on kuldliiga etapp. midagi toredat vahelduseks :D why not, eksju!

Friday, February 15, 2008

viljandisse

eile oli vist kyll mu elu k6ige hullem h22letamine yldse! hommikul ärgates olin r66mus et p2ike ilusti paistab ja tuleb hea hääletamise ilm. jeee rait! linna j6udes ja bussi oodates algas lumesadu, hull lumesadu. tugev ja kylm tuul lisaks. hääletuskohta j6udsime, siis oli ilus ilm, midagi ei sadanud. umbes kymne minutiga saime auto peale, mis viis meid miski 10km edasi, r6hule, mida kuulsin et autojuht s6idab r6ngusse, see on mingi 35km tartust. ja seal r6hul passisime mingi tund aega, meeletult kylm oli, tugev tuul ja autod lihtsalt s6itsid meist m88da! kuna ma olin sellise ilma kohta Marilist paremini varustatud (sulejope, myts, kapuuts, seljakott), siis v6tsin h22letamise enda peale, ta oli poe seina 22res tuulevarjus. aga mu varbad hakkasid kylmetama, k2ed ja eriti p8ial :P kui olin yhel puhja s6itval autol minna lasknud, siis j2rgmisele, mis sinna s6itis l2ksime peale, sooja m6ttes. seal saime ilusti sooja, aga autost v2lja tulles oli veelgi hullem, l6disema v6ttis t2iega. aga mingi 10 minutiga saime maasturile, mis kihutas t2iega. see oli hea, sest nii ei j22nud ma meie Tuleviku koosolekule yldsegi hiljaks. j6udsin enam-v2hem kalmeri ja Artiga samal ajal sinna, kylmetava ja t2is p6iega. kokku l2ks meie h22letamine kaks tundi, tund sellest l2ks tee 22res kylmetamisele.

koosolek ise läks väga hästi! james ei tulnud, kuigi algselt pidi ikka tulema. saime oma ideedele positiivset tagasisidet ja infot ka Lillevere käest. rohkemgi, kui oodata oskasin. teised Tulevik uasjapulgad siiberdasid ka seal vahepeal ja rõõmustasid ka, et fännid on pead t6stnud :D mis omakorda teeb meie meele rõõmsaks :D rääkisime sis hooajapiletitest ning need me saame!!! kuna hooaeg tuleb tervenisti kunstmurul, siis ei ole need eriti kallid, kuna tingimused on kehvemad seal kui staadionil, aga selle eest saame uue ja uhke ja korraliku staadioni ning paar muru harjutusv2ljakut ka. oi, kui r66msaks see meele teeb. ja mu ema k2est on palutud ekspertarvamust tammede kohta, mille allee seal staadioni ees on, et kas peab maha v6tma v6i saab s2ilitada. t2na vist ema l2ks neid vaatama sinna :D ema ytles et kui nad v2ga tahavad maha v6tta, siis tema ei luba, ja nad ikkagi v6tavad, siis tema tagandab end sellest. aga tore, et tema arvamust kysiti. ja mitte ainult selles kysimuses, nyyd on iga puu kohta vaja tema arvamust et kas v6ib maha v6tta v6i mida asemele istutada. tore!

nägin täna öösel Tulevikku unes ka, et tegime nendega koos trenni mingis v6imlas, oja ja martinsoni ja lelovit m2letan. tuleks juba naistepäev kiiremini!!! kolm nädalat veel ainult, aga oi kui pikad need tunduvad. järgmisel nädalal teeb marili sauna sõpradele enne kui ta ära sõidab. siis on vabariigiaastapäev, joanna synnipäev ja siis on veel üks nädal kannatada. ja ma kannatangi, kahes m6ttes :P enne naistepäeva on mul veel selle norra reisi koosolek ka, kuuendal. tuöevad mulle mu v2iksesse korterisse kylla lapsed ja vanemad.

tartusse täna ei lähe.

Thursday, February 14, 2008

sõpsid

t2na on siis 14. veebruar, sõbrapäev.
minul on 6nneks Marili külas. täna läheme selle ilusa ilmaga häälega viljandisse. mul on Tuleviku koosolek, ja pärast lähen marili juurde, Kalmer on ka kutsutud. reedel tulen tagasi Tartusse ilmselt. vb mitte, sest see miks tagasi tulla, ei pruugi mul vajalikud nõudmised täidetud olla. segane jutt, aga rohkem sellest ei räägi.
parts tõi suure karlfazeri soksi hommikul. nii hea temast! kalmeri kinki ei j6ua ma täna ära osta kahjuks. aga idee on juba ammu olemas.
helen käis eile viieks minutiks tartus. võõras mulle nagu ikka. kui me omavahel oleme, siis ei suhtle me kunagi nii nagu teiste seltskonnas. teiste juuresolekul v6ib tunduda et me saame suurepäraselt läbi, teeme omavahel nalja jne. aga see ei ole nii.

sõbrapäevast veel niipalju, et k6ik, kes saadavad orkutis mulle scrapi mis on mäeldud k6igile s6bralisti liikmetele, kustutan 2ra! milleks mulle tekst, mis ei ole kirjutatud mullle isiklikult. ja veel v2hem kavatsen ma ise sellist sckräpi-kõigile trikki teha, vot.

Tuesday, February 12, 2008

puhkus kodus ja tagasi tartus

veetsin nädala kodus, sest ylikoolis oli vaheaeg ning konnaema oli rootsis ja keegi pidi sel ajal kodus olema ja kytma.
ega ma eriti midagi teinud, oma asjadega tegelsin ja m2ngisin arvutiga. linnas k2isin ainult laupäeval ja siis ka ainult kalmeri juures kaheks tunniks.
mulle meeldis kodus olla ja yksi olla. muidugi k2is ka kylalisi ja helen oli mõned päevad kodus. laupäeval käisin pärast Tuleviku koosolekut valla vastlapeol. tore oli sõpru-tuttavaid näha ja muljetada aga muidu oli n6rk. kui "disko" pihta hakkas, siis m6tlein kyll et hakkan jala koju tulema aga oli pime ja porine. kannatasin siis ära. kui rahvas minema hakkas, siis nägin yhte poissi kellel oli Tuleviku sall kaelas, mängib seal, ytles, kui kysisin miks tal see sall on. lahe!
laupäeval-pyhapäeval vaatasin telekast suusatamist ka ja olin r66mus.
pühapäeva õhtul tuli ema tagasi, tegin talle sauna ja ta muljetas oma reisist. enne kahte sain magama ja juba kaheksast t6usin yles, et viljandisse ja sealt edasi tartusse tulla. tulin sama bussiga yhe s6braga, kellega ma veidi kahem6ttelisi nalju tegin. tore poiss on, hea oli j2lle n2ha ja teada saada millega ta tegeleb. veidi sain ka magada bussis.
koju korterisse j6udes yritasin netti saada, ei 6nnestunud ja siis l2ksin varem linna et enne wifis istuda. loeng oli v2ga pikk ja igav ja ma istusin t2pselt 6ppej6u nina all. lugesin lausa minuteid millal see leong l2bi saab!
ja siis sain tartus oma parimaga kokku. istub mul siin k6rval voodis ja yritab midagi vaatamisk6lbulikku mu telekast leida, eriti saksa kanalitelt. tervitused talle siinkohal :D tore et ta tuli, eriti kui ta kahe n2dala ja kahe p2eva p2rast 2ra s6idab. vaatasime koos kuidas saksa laskesuusatajad kulla v6itsid mm-il :P
homme on ka kool, ja siis l2hen kinno, kas mariliga v6i yksi. aga l2hen!

Viljandlaste uskumatud seiklused põltsamaal.

Minu teekond põltsu algas reede hommikul häälega tartust viljandisse sõites, sain yhe veidra vene tyybi peale, kes sõitis viljandi haiglasse mingi tydrukut vaatama. Suhtlesime omavahel inglise keeles. Tal on olnud huvitav elu, viis aastat kanadas igast töid tehes. Kui viljandisse jõudsin, algas hull lumesadu. Käisin veel kodus ära, saunas ja asju võtmas.
Ööbisime samas klassis koolis kus varemgi. AGA ukse peal ei olnud mitte koguduse nimi, vaid silt “eriti rahutud” ha-ha-haa. Ega meil midagi selle vastu polnud, ausõna. Kohe näha, et meie peale mõeldi eriliselt. Avamisel mainiti ka meie klassi silti ja Marko pani meid, ilma ise seda teadmata et jutt meist, tema enda noortest, jutlusesse.
Esimese asjana näitasin enamusele meie noortest ja ka Tuleviku fännidest vapustavat A4 fotot, mille lasin teha. Yhe jätsin koju helenile vaadata, yhe v6tasin kaasa. See teine on Arti synnipäevakink. Saan selle yle anda sel laupäeval, kui meil Kalmeri juures koosolek on. Põltsus oli kaks workshopi, teise ajal saime mina, jaanus, kalmer ja maarja kokku et fännide asju arutada, peamiselt oli juttu uutest sallidest.
Meie grupiga olid kaasas Anne õed-vennad, sillamäelt, kokku oli neid 6, väga tore, et nad kaasas olid. Nad lubasid Tuleviku mänge vaatama minna, kui Sillamäel mäng on.
Yldse oli väga lahe vanu sõpru näha, üle eesti: haapsalu, tallinna, tartu, saaremaa noori. Eriti pilistvere poisse, vennad pruunid, rasmus ja taavi. Nad on nii suureks kasvanud, iga korraga järjest rohkem. Seekord ei tundnud ma rasmust ära :D
Varem tegin juttu meie hullumeelsest õhtuprogammi plaanist. Nyyd on õige aeg avaldada, mis me siis välja mõtlesime. Õigemini oli Anne selle idee autor. Nimelt, laagri teema oli “ja mis siis” ja meie tegime sellest missivõistluse. Mitte mingi tavalise, vaid meie tegelased olid Miss Tahad, Miss Viga, Miss Edasi, Miss Teed, Miss Asja, Miss Nüüd, Miss On, Miss Saab, Miss Iganes (see olin mina), Miss Parata, Miss Juhtus ja muidugi Miss Siis. Ja siis oli meil seal voor “mina ei oska” ja igayks üritas midagi teha, aga tulutult. Eriti naljakas ol isee kuidas jaanika yritas räppida, jaanika oli yldse väga naljakalt riides. Poisid olid meil kleitides või seelikutes :P ma panin kottpüksid ja jätsin meelega püksiluku osaliselt lahti, et mul ka mingi kiiks oleks. Meie nimed olid osavalt kalmeril kui õhtujuhil kysimustevooru sisse pikitud. Nii, et küsimusele eelnes missi nimi ja siis tema astus ette ja vastas ning sealt arenes see edasi. Näiteks oli sinna pandud yks lause, mida mina päris tihti olen kasutanud. Lause “mis viga, kunst ei meeldi vä?” ja siis astus kristel ette ning vastas. Üldse oli nii, et iga kord, kui kolm kohtunikku või kalmer meie nime ytles, pidime meie ette astuma ja siis oli meil assitent, kes kohale tormas ja meid tagasi ritta pani. Eriti lahe oli see enne võitjate väljakuulutamist. Aga kahel korral unustas jaanika ära, et tema kui Miss On pidi ette astuma. Selle draama eest saime põltsu nooretjuhilt Ulvilt eriauhinna :D jessikas!
Ma ise olin enne lavale astumist päris närvis. Võib-olla selle pärast, et me ise arvasime et meie missivõistluse idee on suurepärane aga rahvale ei meeldi. Aga läks hoopis vastupidi! Ja selle üle on mul väga hea meel. Eriti kui see talvelaager jäi mulle viimaseks. Vb lähen järgmisel aastal ainult õhtuprogammi ajaks, mitte terveks nädalavahetuseks. Olime igal ööl mingi kahe-kolmeni üleval ja pühapäeval oli mul juba väga raske ärgata. Vanaks hakkan jääma selliste ürituste jaoks vist.
Mõtlesin seal olles selle meie fenomeni peale. See, et meie kohal oleme, märkab igaüks. Ka tol korral, hõikasime eriti mina ja jaanus igast fraase või lauseid vahele, heas m6ttes, mitte ebaviisakalt ega nõmedalt. Just nii, nagu meile omane :P
Esimesel õhtul tundsin end eriti vanana seal noorte keskel. Aga mul on neist laagritest väga toredaid mälestusi ning seekordne andis neid veelgi juurde. Nautisin end ja teisi väga.