kui MM algas, siis toimus meil Tartus hoopis JäPe, nii et esimene pilguheit MM-i mängule oli 11. juunil Illegaardis Uruguay-Pr.maa mäng, astusin vaid sisse, et skoori teada saada. oli siis 0-0 ja lõppes see ka nii. päris mängu sain ise vaadata järgmisel päeval, Argentiina-Nigeeria mängu teist poolaega enne Tuleviku mängu Katre juures ning samal õhtul nägin ka ilusat Inglismaa-USA viigimängu Tartus Risttee kontoris, kuhu astusin sisse umbes minut enne vv Greene'i äpardust. oli ilus õhtu! esimene täismäng, mida nägin, oli pärast JäPe lõppu Saksamaa-Austraalia mäng, taas Risttee kontoris.
kuna ma järgmisel päeval Tallinna kolisin, vaatasin järgmist mängu Itaalia-Paraguay vahel juba Nimetas. edasi vaatasin ma mänge kas Nimetas või Heleni juures, korra ka Molly's ja Hellas Hundis. mõned kuulsid ka mu lubadust finaali mitte vaadata, kui see peaks toimuma Brasiilia-Inglismaa vahel. mõlemad said oma alagrupist ka edasi. kahjuks ei saanud minu lemmikud (juba 10 aastat lemmikud!) Itaaliast suht napilt alagrupist edasi, kuigi paistis esmapilgul see suht kerge grupp olevat. kuid see, kuidas nad ei suutnud mängu lõpus seda 3-3 viigiväravat Slovakkiale lüüa, oli ikka väga kurb minu jaoks. olin sel ajal kodus ja sain üksi oma kurbust välja elada.
MM on selles mõttes hea üritus, et aitab end nö järje peal hoida väljaspool Euroopat toimuvaga, eriti mängijatega. enamus neist on muidugi Euroopa klubijalgpallist tuttavad, kuid osad (veel) mitte. seega väga tänuväärne üritus :) tänu MM-idele ei toetaks ma näiteks ei USA-d ega Uruguay'd, kuid seekord näitasid mõlemad sisu ja tublidust. olen üle saanud oma nooruses tekkinud vastumeelsusele Saksamaa vastu ning toetasin neid sel korral usinasti. kuid Inglismaa, Brasiilia, Argentiina vist jäävadki elu lõpuni vastumeelseks. ja "tänu" teatud mängijatele praegu ka Portugal ja Hispaania.
veel on mul hea meel sellest, et enamus tähtmängijaid, kellelt sel MM-il oodati säravat mängu ja finaali jõudmist, ei löönud isegi mitte väravat! näiteks Messi, Rooney, Torres, Kakà. kahjuks jõudis korra sihile Cristina, kuid õnneks polnud tegemist mängu otsustava väravaga, kui nad 7-0 Põhja-Korea purustasid. tollel toredal õhtul, kui Saksamaa Inglismaad 4-1 võitsid, kirjutas üks mu saksa sõber "Rooney who???" ja see nali käibib minul ja Katrel siiamaani :D
üldiselt sõltus see, kelle poolt olla, konkreetsest mängust, eriti pärast alagrupiturniri, kuna minu poisid ju edasi ei saanud. seega olin ma saksa-hispaania mängus saksa poolt, pronksimängus aga pigem uruguay poolt, kuigi ka saksa võidu üle oli hea meel.
finaali vaatasin eile Nimetas. esimest poolaega sees, kus oli aga nii palav ning õnneks oli väljas Diana seltskonnas üks vaba tool ja ülejäänud mängu vaatasin seal. Vabakal oli kuuldavasti metsikult palju rahvast ning kui seal lisaaja esimesel poolel pilt eest ära läks, tormasid inimesed vanalinna esimeste telekate ette. Nimeta pole teab mis kaugel sellest, ja nii kogunes meie taha ja ette ja ümber palju rahvast. nii palju, et võiduväravat ma ei näinud, kuna venkud seisid mul ees. isegi kui ma ise püsti tõusin, pidin end korralikult väänama, et osakestki ekraani näha. ja ma ei liialda praeguse jutuga! palusime neil nii eesti kui vene keeles maha istuda, kuid ega nood ei kuulanud ju, kehitasid vaid õlgu. ja kui veel värav tuli, läks asi hullemaks, kuna siis oli vaja ju tähistada, kuigi mäng polnud veel läbi. ma ei teadnud isegi, kes värava lõi! ja kui kuulsin, et too daiver Iniesta, olin ikka väga pettunud. ta vähemalt kahel korral sukeldus ilmselgelt, korra isegi penaltit nõudes. pennut ei tulnud, kuid siis oleks ju pidanud kollane tulema sukeldumise eest, aga kohtunik oli ka vist hispaania poolt.
kokkuvõttes oli sel MM-il palju põnevaid mänge ja ilusaid väravaid, aga ka kehva mängu kohtunike ning näitlemist mängijate poolt. kolmanda koha mäng oli nii ilus ja pingevaba, et see oligi nagu finaal juba :P hollandist nii kahju, kuid õnneks tuli tiitel Euroopasse ja riigile, kes polnud seda varem võitnud. kuid sama oleks olnud ka Hollandi võidu puhul, seega eriti kurb oli neid eile näha. ühed nutsid õnnest, teised kurbusest. kuid selline on sport, keegi võidab ja keegi kaotab. ainuke rõõmuhetk oli eile aga uudis, et Forlan valiti selle MM-i parimaks mängijaks :D ainuõige otsus FIFA poolt!

Eesti on järgmiseks EM-iks samas alagrupis lausa kolme sellel MM-il mänginud meeskonnaga - Itaalia, Serbia ja Slovakkia. Itaaliaga juba 3.septembril, mil meie vastu astub ilmselt päris palju uuenenud meeskond võrreldes MM-iga. mina igatahes lähen seda mängu küll vaatama :D
No comments:
Post a Comment