Jaanuari viimane nädal on olnud haige. Õigemini, olen mina olnud haige. Algas see eelmise nädala laupäeva õhtul, kui kurk hakkas veidi valutama. Pühapäeval läksin ikkagi Mustamäele ppk-d tegema, kuigi oli valus rääkida. Olin ka üksi, sest norra abiline oli perekonna asjus kodumail. Pärastlõunasele teenistusele ma ei jäänud, vaid vaarusin koju. Bussilt kodu poole kõndides sain aru, et olen rohkem haige, kui ainult kurgu- ja peavalu. Kirjutasin oma hoolealuse perele kell 16 pärastlõunal, et ilmselt esmaspäeval ma kooli minna ei saa. Ja nii ärkasingi nii esmaspäeva kui teisipäeva hommikul üles tundega "matke mind koos voodiga!". Esmaspäeval käis õde külas, tõi puuvilju, köhatablette, valuvaigistist ja gripiteed. Magasin palju nende kahe päeva vältel.
Kolmapäeval mõtlesin, et võiks ju kooli minna, aga et ikka kindel olla, puhkan ühe päeva veel, igaks juhuks. Pärastlõunal võtsin kätte ja käisin toidupoes Kristiines, õe toodud puuviljad olid otsas ja tahtsin natukesekski korterist välja saada. Käisin toidupoes ära ja hakkasin kodu poole tulema, kui üks tuttav nägu Viljandist ette sattus. Rääkisime natuke, kui tundsin, et on nõrk olla. Istusin natuke, jõin mahla. Siis sain ikkagi need 5 minutit, mis koju kõndida oli, ette võetud. Nagu ma seal keskuses A-le ütlesin, siis ei ole kerge, kui ei ole harjunud nõrk olema.
Kirjutasin kolmapäeva õhtul siis kooli ja F-i emale, et neljapäeval tulen kooli. Matemaatika õpetaja juba muretses, sest neljapäeviti on meil topelt-matemaatika, ja mind oli F-i kõrvale vaja nendeks tundideks.
Kui ma varem olen ikka jala kooli läinud, kuigi bussiga saaks ka, kiiremini, siis seekord tahtsin bussiga minna. Kahjuks vaatasin liiga hilja bussiaegu, nii et läksin ikka jala. Olin hingetu, kui kohale jõudsin. Mind tervitati, küsiti, kuidas läinud on, kas olin haige, kuidas end nüüd tunnen jne. Köha oli ikka alles, ja kurguvalu. Köhin ka täna veel, nagu vana mees ja rögastan.
Koolipäev läks suht hästi. Mul jäi tunne F-i jutust, et paljudes tundides, kus just mina teda aitan töö protsessides, istus ta tihti ja passis tühja, sest õpetajad ei saanud või tahtnud aidata. Kahju!
Kuna pidin nädalavahetusel perelaagrisse minema korraldajana, siis mõtlesin, et vaatan, kuidas ma pärast tööpäeva end tunnen. Tulin koju liinibussi ja peavaluga, nii et pidin veidi magada. Haiguse tõttu nagunii korralikult öösiti magada ei saanud. 2-3 korda läksin voodisse 22.30 paiku, uinusin aga alles kell 1 või pärast seda. Ürita siis 8.30ks tööle jõuda sellise une pealt haigusest taastununa. Tegin siis ebapopulaarse otsuse laagrisse mitte minna. Põhjuseid on mitu: mul polnud ei energiat ega häält, et olla kasulik ja tubli korraldaja, Köhin öösiti ja kes teab, kui hästi ma seal magada oleks saanud, kohe pärast laagrit hakkab uus töönädal, meil pidi laagrisse tulema 2 mõnekuust beebit ja muidugi väikelapsed, keda ei tahtnud nakatada, rääkimata suurematest inimestest. Orgunnisin siis õega laagrisse unejutu raamatu ja mingid tekstid, mida ühe mängu jaoks oli vaja. Usun, nad saavad ilma minuta ilusti hakkama.
Reedel ei olnud meil tavaline koolipäev. Reaalselt toimus vaid 3 tundi. Tegelikult oli International Day, ehk paraad kõikide riikidega meie koolis, direktori kõne, tegevused 6.-12.klass vastavatel teemadel (kõik erinevad, kõik võrdsed; diskrimineerimine, tolerants jne), erinevate riikide toidumaitsmised ja lõpuks gruppides erinevate riikide külastamine, kus sai tantsida, mängida, värvida, viktoriini täita ja mida kõike veel. Siis oligi päev läbi.
Tulin koju väsinuna. Kuna laagrisse ma ei läinud, sain jätkata ppk koolitust. Reedel ma ei läinud, energiat polnud. Täna käisin, ja ikkagi köhisin seal märgatavalt. Järgmine nv on arvestused. Loodan köhast selleks ajaks lahti saada.
Homme puhkan, tõesti puhkan. Arsenali mäng on ka homme.
Saturday, January 31, 2015
Wednesday, January 21, 2015
So far, so good
Esimesed poolteist koolinädalat F-ga on olnud tore. Lähen rõõmuga tööle hommikuti, sest tean ja tunnen, et olen vajalik ja kasulik, ning ei saa oma olemas- ja kohalolu pärast mingit negatiivset attitude'i!
Uued õpetajad on ka toredad, eriti matemaatikaõpetaja on tore ja abivalmis ja mõistev, sest F-i matemaatika tase on teistega võrreldes väga madal, kuid terve klass on erineva tasemega, nii et osad õpilased saavad rohkem ja keerulisemaid ülesandeid kui teised. Bioloogiatunnid on ka väga huvitavad, olen nii palju uut sõnavara inglise keeles õppinud, sest tegemist on ameeriklasega ja tema jaoks on see emakeel. Inglise keele tunnid on põnevad, kuigi õpetaja tundub mulle kõige pinnapealsema inimesena üldse selles koolis.
Uus klass on ka super, olen nii rahul, et F just seal klassis on. Õpilaste hulgas on nii palju erinevaid riike, nii et vene keelt kuuleb harva, mitte nagu eelmises, kus peaaegu pooled on venekeelsed õpilased. Ja õpilased on ka vahvad. Algul ikka vaadati, et kes see uus poiss F on ja miks tal abilist (mind) vaja on, kuid mingit kiusamist ei ole. Kahjuks mitte ka sõbrustamist.
Igatahes olen rahul ja ka F-le meie kool meeldib. See on väiksem, lärmi on vähem kui ta eelmises koolis kodus. Kuid teemad ja õppemeetodid on talle veel võõrad, siis on ta püüdlik ja kohusetundlik. Näiteks täna kehalise kasvatuse topelttunnis, kuigi see aine talle ei meeldi ja ta pole eriti tugev selles, siis ta püüab ja teeb kõike kaasa nii, kuidas oskab. Koolinädal lõpeb tal reede pärastlõunal draamaga, ja ka seal toimunu pärast olin ta üle rõõmus, kui hästi ta hakkama sai ja ma nägin, et see meeldib talle. Great success!
Eelmine nädalavahetus oli mul ppk koolitus ja seega tundi ma ei pühapäeval ise ei teinud, kuid sel pühapäeval jälle. Järgmine nädalavahetus olen perelaagis. Ja siis ongi juba veebruar!
Pühapäeval käis õde ja õemees külas, vaatasime Arsenali võidumängu ja sõime hiina toitu. Esmaspäeval käisin norrakate ja ühe sakslasega töö juures väljas söömas, sest üks norrakas jõudis alles esmaspäeval tagasi Eestisse. Nii tore ja naljakas oli :) sain ka oma kingi Sondrelt: Poomi raamat, spetsiaalse pühendusega Arsenali fännile!
Uued õpetajad on ka toredad, eriti matemaatikaõpetaja on tore ja abivalmis ja mõistev, sest F-i matemaatika tase on teistega võrreldes väga madal, kuid terve klass on erineva tasemega, nii et osad õpilased saavad rohkem ja keerulisemaid ülesandeid kui teised. Bioloogiatunnid on ka väga huvitavad, olen nii palju uut sõnavara inglise keeles õppinud, sest tegemist on ameeriklasega ja tema jaoks on see emakeel. Inglise keele tunnid on põnevad, kuigi õpetaja tundub mulle kõige pinnapealsema inimesena üldse selles koolis.
Uus klass on ka super, olen nii rahul, et F just seal klassis on. Õpilaste hulgas on nii palju erinevaid riike, nii et vene keelt kuuleb harva, mitte nagu eelmises, kus peaaegu pooled on venekeelsed õpilased. Ja õpilased on ka vahvad. Algul ikka vaadati, et kes see uus poiss F on ja miks tal abilist (mind) vaja on, kuid mingit kiusamist ei ole. Kahjuks mitte ka sõbrustamist.
Igatahes olen rahul ja ka F-le meie kool meeldib. See on väiksem, lärmi on vähem kui ta eelmises koolis kodus. Kuid teemad ja õppemeetodid on talle veel võõrad, siis on ta püüdlik ja kohusetundlik. Näiteks täna kehalise kasvatuse topelttunnis, kuigi see aine talle ei meeldi ja ta pole eriti tugev selles, siis ta püüab ja teeb kõike kaasa nii, kuidas oskab. Koolinädal lõpeb tal reede pärastlõunal draamaga, ja ka seal toimunu pärast olin ta üle rõõmus, kui hästi ta hakkama sai ja ma nägin, et see meeldib talle. Great success!
Eelmine nädalavahetus oli mul ppk koolitus ja seega tundi ma ei pühapäeval ise ei teinud, kuid sel pühapäeval jälle. Järgmine nädalavahetus olen perelaagis. Ja siis ongi juba veebruar!
Pühapäeval käis õde ja õemees külas, vaatasime Arsenali võidumängu ja sõime hiina toitu. Esmaspäeval käisin norrakate ja ühe sakslasega töö juures väljas söömas, sest üks norrakas jõudis alles esmaspäeval tagasi Eestisse. Nii tore ja naljakas oli :) sain ka oma kingi Sondrelt: Poomi raamat, spetsiaalse pühendusega Arsenali fännile!
Sunday, January 11, 2015
Puhkus läbi
Homme tagasi tööle. Tuleb pikk ja pingeline nädal, kujutan ette. Lisaks tööle uue õpilasega on paar muud kokkusaamist ja plaani, pluss koolitus reedel-laupäeval. Homme pean varem ärakama ja kooli minema, et F-ga kohtuda. Kuna klassijuhatajat pole terve nädal, olen mina ka see, kes vajadusel infot jagab klassile enne tundide algust. Ja muidugi pean vaatama, kuidas uus õpilane kooliellu integreerida, kõik vajalikud asjaajamised tehtud saaks ja koolitundideks vajalikud õpikud ja äpid kätte saaksid. Olen enesekindel, kuna tunnen juba kooli ja õpetajaid ja süsteemi, D-ga oli natuke keerulisem, mõlemad pidime õppima ja harjuma jne.
Kolmapäeval on kokkusaamine perelaagri osas, et mis mänge ja tegevusi teha lastele. Neljapäeval saan lõpuks IMAX kinno minna, ja nv-l koolitus. Ppk-d pühapäeval ei tee, puhkan.
3 nädalat jõuluvaheaega möödus vahvalt. Täna on esimene öö, mis ma oma korteris 20.detsembrist alates viibin. Muidu olin maal ja õe juures. Vahepeal sai küll korteris käidud, riietel ja vajalikel asjadel järgi. Netis ka. Sest vahepeal oli 3 päeva, kus netti peaaegu ei olnud! Nimelt, sünnipäeva hommikul enne kella 9-t kasutasin õe korteris wifit, et õnnitlusi lugeda. Kui kinost otse sinna tagasi läksin, siis oli ruuter juba töötamise lõpetanud ja alles täna sai selle korda. Nii sain ainult kasutada õe iPadi, et lugeda FB-d, Postimeest, jalkatulemusi vaadata ja soome kanaleid vaadata. Oma peamist kahte meili ei saanud seal lugeda ega scrabble'it mängida. Sünnipäeva õhtu möödus seega nagu poissmeestel: vaatasime jalkat (Arsenal võitis), sõime pitsat ja jõime õlut-siidrit! Ja mängisime lauamängu pärast jalkat.
Päev pärast sünnipäev käisin paariks tunniks korteris, et Fb sõnumitele vastata. Teate, sünnipäevad olid palju rahulikumad üritused enne sotsiaalmeediat, nt enne Orkuti ja FB-d! Ja nagu ikka, jätsin ainukeseks kontaktivõimaluseks selles meediumis kirja kirjutamise. Neid tuli mingi 100 ringis. Oli ka paar kõnet ja laulmist, sms-e. Postiga sain eile kätte Norrast ühe hilinenud sünnipäeva- ja tänukaardi! Kui FB jälle lahti tegin, tuli ikka paar õnnesoovi sinna, panin uuesti kinni ja lahti tehes tuli taas paar soovi sinna. Esimese õnnesoovi sain kesköölt isalt telefonikõnega.
Kuigi õde tuli tagasi, olin ikka tema juures, seltsis ja tore oli ju. Tene tuli ka kolmapäeval. Seltsis segasem!
Neljapäeval läksin Tartusse. Käisin juuksuris, sain endise kollegiga kokku, käisin endise töö juures lastel ja kasvatajatel külas ning tahtsin oma asjad ära tuua. Autot selle viimase jaoks ei leidnud, aga C-l sai ikka külas käia oma endises ühikas. Töö juures ei ole asjad paremuse poole läinud, pigem hullemaks. Aga lapsi oli nii hea näha, sain paljudega tegeleda, mitte ainult ühe kindla lapsega, nagu siis, kui tööl oleksin olnud. Ja lastel oli ka hea meel mind näha, sain paar tugevat ja siirast kallistust! Veebruaris saan uuesti minna, kui mul jälle vaheaeg on.
Tartu on ikka meeletult tore linn!
Tartust läksin häälega Viljandisse. 3 autot ja kohal olingi :) vaatasin, kuidas maja edeneb, sain saunas käia ja emal oli sünnipäev. Vennalt sain ka kingituse tagantjärgi. Reede õhtul käisin Viljandis ööklubis noorpaariga. Meie eesmärk jäi täitmata, kuna kella 2.30ks polnud lubatud esineja veel laval ja me tulime ära. Jope haiseb siiamaani natuke suitsu järgi. Pühade ajal juhtunust me ei rääkinud.
Kolmapäeval on kokkusaamine perelaagri osas, et mis mänge ja tegevusi teha lastele. Neljapäeval saan lõpuks IMAX kinno minna, ja nv-l koolitus. Ppk-d pühapäeval ei tee, puhkan.
3 nädalat jõuluvaheaega möödus vahvalt. Täna on esimene öö, mis ma oma korteris 20.detsembrist alates viibin. Muidu olin maal ja õe juures. Vahepeal sai küll korteris käidud, riietel ja vajalikel asjadel järgi. Netis ka. Sest vahepeal oli 3 päeva, kus netti peaaegu ei olnud! Nimelt, sünnipäeva hommikul enne kella 9-t kasutasin õe korteris wifit, et õnnitlusi lugeda. Kui kinost otse sinna tagasi läksin, siis oli ruuter juba töötamise lõpetanud ja alles täna sai selle korda. Nii sain ainult kasutada õe iPadi, et lugeda FB-d, Postimeest, jalkatulemusi vaadata ja soome kanaleid vaadata. Oma peamist kahte meili ei saanud seal lugeda ega scrabble'it mängida. Sünnipäeva õhtu möödus seega nagu poissmeestel: vaatasime jalkat (Arsenal võitis), sõime pitsat ja jõime õlut-siidrit! Ja mängisime lauamängu pärast jalkat.
Päev pärast sünnipäev käisin paariks tunniks korteris, et Fb sõnumitele vastata. Teate, sünnipäevad olid palju rahulikumad üritused enne sotsiaalmeediat, nt enne Orkuti ja FB-d! Ja nagu ikka, jätsin ainukeseks kontaktivõimaluseks selles meediumis kirja kirjutamise. Neid tuli mingi 100 ringis. Oli ka paar kõnet ja laulmist, sms-e. Postiga sain eile kätte Norrast ühe hilinenud sünnipäeva- ja tänukaardi! Kui FB jälle lahti tegin, tuli ikka paar õnnesoovi sinna, panin uuesti kinni ja lahti tehes tuli taas paar soovi sinna. Esimese õnnesoovi sain kesköölt isalt telefonikõnega.
Kuigi õde tuli tagasi, olin ikka tema juures, seltsis ja tore oli ju. Tene tuli ka kolmapäeval. Seltsis segasem!
Neljapäeval läksin Tartusse. Käisin juuksuris, sain endise kollegiga kokku, käisin endise töö juures lastel ja kasvatajatel külas ning tahtsin oma asjad ära tuua. Autot selle viimase jaoks ei leidnud, aga C-l sai ikka külas käia oma endises ühikas. Töö juures ei ole asjad paremuse poole läinud, pigem hullemaks. Aga lapsi oli nii hea näha, sain paljudega tegeleda, mitte ainult ühe kindla lapsega, nagu siis, kui tööl oleksin olnud. Ja lastel oli ka hea meel mind näha, sain paar tugevat ja siirast kallistust! Veebruaris saan uuesti minna, kui mul jälle vaheaeg on.
Tartu on ikka meeletult tore linn!
Tartust läksin häälega Viljandisse. 3 autot ja kohal olingi :) vaatasin, kuidas maja edeneb, sain saunas käia ja emal oli sünnipäev. Vennalt sain ka kingituse tagantjärgi. Reede õhtul käisin Viljandis ööklubis noorpaariga. Meie eesmärk jäi täitmata, kuna kella 2.30ks polnud lubatud esineja veel laval ja me tulime ära. Jope haiseb siiamaani natuke suitsu järgi. Pühade ajal juhtunust me ei rääkinud.
Friday, January 02, 2015
Perfect storm
Mida muud ikka tormi ajal teha, kui olla tubane. Ja mu valutava jalaga ei taha eriti õue minna. Uusaasta ööl hakkas sääremari valutama, nagu kramp oleks, kuid venitada on seda väga valus. Täna õhtu poole on juba leebem, ehk homme saab juba normaalselt jalad alla.
Jõulud maal olid ühelt poolt toredad ja rahulikud, kuid teisel pühal läks asi käest ära, nii et kui plaanipäraselt 27ndal tagasi Tallinna tulin, oli hea meel sealt ära saada. Nägime pere mõlemalt poolelt, sest olime isal külas enne pühi ja ema poolt tädi võõrustas meid 24ndal. Sain natuke maja ehitamisel käed külge panna ja saunas käia.
Aastavahetuse veetsin ikka Kertu perega, kuid läksime nende sõpradele Vaida lähedale külla. Kokku oli seal 6 last, vanuses 3-15 ja 6 täiskasvanut. Lasime ilutulestikku, põletasime säraküünlaid, vaatasime telekast programme, mängisime lauamängu, sõime ja jõime ning olime rõõmsad. Magama sain tol ööl pärast kella 4, magada lasti umbes 11.30ni. Ja ega me siis kohe ära tulnud, vaid nii, et kella 17ks Kertu juures Arsenali kaotusmängu saaks vaadata, ja siis vaatasime veel ühte filmi seal koos. Siis sain kassi juurde koju tulla. Õde pidi algul täna tagasi tulema, aga tuleb pühapäeval. Mul on hommikul pereteenistus, pärastlõunal traditsiooniline sünnipäeva Kääbiku film kinos ja siis õega sööma.
Nii et olen suht palju ainult kassiga koos olnud, telekat vaadanud ja Scrabble'it mänginud. Magama olen läinud kella 1 paiku enamasti. Õnneks ei pea esmaspäeval tööle veel minema :) lisanädala plaanid hõlmavad endas Tartusse ja juuksurisse ja maale minekut. Ja Kosmose kinno Kääbikut vaatama, nii nagu PJ seda mõtles, IMAXi formaadis :D nädala sees on odavamad hinnad lihtsalt.
Head uut aastat!
Jõulud maal olid ühelt poolt toredad ja rahulikud, kuid teisel pühal läks asi käest ära, nii et kui plaanipäraselt 27ndal tagasi Tallinna tulin, oli hea meel sealt ära saada. Nägime pere mõlemalt poolelt, sest olime isal külas enne pühi ja ema poolt tädi võõrustas meid 24ndal. Sain natuke maja ehitamisel käed külge panna ja saunas käia.
Aastavahetuse veetsin ikka Kertu perega, kuid läksime nende sõpradele Vaida lähedale külla. Kokku oli seal 6 last, vanuses 3-15 ja 6 täiskasvanut. Lasime ilutulestikku, põletasime säraküünlaid, vaatasime telekast programme, mängisime lauamängu, sõime ja jõime ning olime rõõmsad. Magama sain tol ööl pärast kella 4, magada lasti umbes 11.30ni. Ja ega me siis kohe ära tulnud, vaid nii, et kella 17ks Kertu juures Arsenali kaotusmängu saaks vaadata, ja siis vaatasime veel ühte filmi seal koos. Siis sain kassi juurde koju tulla. Õde pidi algul täna tagasi tulema, aga tuleb pühapäeval. Mul on hommikul pereteenistus, pärastlõunal traditsiooniline sünnipäeva Kääbiku film kinos ja siis õega sööma.
Nii et olen suht palju ainult kassiga koos olnud, telekat vaadanud ja Scrabble'it mänginud. Magama olen läinud kella 1 paiku enamasti. Õnneks ei pea esmaspäeval tööle veel minema :) lisanädala plaanid hõlmavad endas Tartusse ja juuksurisse ja maale minekut. Ja Kosmose kinno Kääbikut vaatama, nii nagu PJ seda mõtles, IMAXi formaadis :D nädala sees on odavamad hinnad lihtsalt.
Head uut aastat!
Subscribe to:
Posts (Atom)