Tuesday, May 11, 2010

old habits die hard

Nii, tagasi vana tegevuse juurde, ehk jutustus möödunud aegadest. Reedel, nagu põgusalt kirjutatud juba sai, käisin koolitusel. Oli tore ja huvitav, loodetavasti ka kasulik. Tuttavaid nägusid oli nii osalejate, korraldajate kui esinejate seas! Õhtupoolik möödus ühikas filmi vaadates ja peeglikilde koristades. Mu toanaaber nimelt lõhkus Maarja toodud peegli ära. Koridori peal sattusin ühe mulgiga kokku, kes laupäevaks Viljandisse küüti pakkus. Võtsin rõõmuga vastu!
Laupäeval siis Viljandisse. Esialgne väljasõidu aeg lükkus muudkui edasi, kuni ma lõpuks meid teele pressisin. Ja jäin mängule vaid veidi üle 5 minuti hiljaks. Ilm oli Tartus ülisoe, 23 kraadi. Katre helistas ja muretses, et ma häälega tulles paduka kätte ei sattunud. Padukast ei teadnud ma siis veel midagi. Aga küll ma teada sain! Ja ka need teised inimesed, kes olid tulnud Viljandi Linnastaadionile Tuleviku ja levadia mängu vaatama. Nimelt, esimesel poolajal hakkas müristama, taevas läks pilve ja hakkas veidi sadama. Sellest väiksest vihmast sai suht kõige hullem padukas, mida ma vist näinud olen! See oli nii tugev, et kohtunik katkestas mängu siis, kui mängitud oli umbes 30 min. Kohtunikud ja väljakumängijad jooksid kiiresti riietusruumidesse. Varupingil istujad jäid veel paigale ja lahkusid jooksuga juba siis, kui rahet sadas. Nii, et oli päris ulme ilm meil seal! Meil oli õnneks katus pea kohal ja tänasime väga õnne, et me kunstmuru ääres ei pidanud olema! Kui kõige hullem sadu oli möödas, käisid inspektor ja kohtunikud väljakut kontrollimas. Oli väga märg, kuid kuna staadion on suht uus, siis polnud vaja vee äravoolu pärast muretseda, süsteem toimis. Mäng jätkus, aga nii õnnetult, et juba esimesel minutil mängu jätkudes lõid levaadikud väravaesises segaduses värava. Ja see värav jäi mängu ainsaks. Esialgu ei liikunud pall üldse edasi, jäädes pidevalt vee sisse seisma, kuid juba teisel poolajal oli väljak suhteliselt kuiv ja lubas mängida. Mängida lubas meil ka levadia, lastes meil 3-4 korda löögile pääseda, kuid kõik need läksid napilt mööda. Õnne meil ikka üldse ei ole! Selle mänguga langesime tabelis eelviimaseks... Tartu vastu sel laupäeval läheb “huvitavaks”, kuna koosseisuga on meil suuri muresid: Koks on katkise lõualuuga vähemalt juunini eemal, Luks ilmus laupäeval mängule kipsis jalaga, Naris sai kollase kaardi ja jätab samuti mängu vahele. Ilmselt saab Indermitte lõpuks ometi oma põhipositsioonil ehk keskkaitses mängida ja keegi pingipoistest teeb oma debüüdi Tammeka vastu.
Laupäeval sai kodus sauna, nagu ikka nädalavahetustel, kui lapsed kodus on. Seekord olime kõik kolmekesi :D emadepäev ju! Heleni mees oli ka ja eile pidi venna silmarõõm tulema, aga vist ei läinud. Ma tulin juba eile ära kodust, nii et täpseid andmeid mul pole.
Pühapäev möödus rahulikult. Aitasin kodus asjatada, peamiselt tubaseid asju, kuna õues oli suht jahe (pluss 6 kraadi) ja noorpaar asjatas seal ise vennaga. Linnas sai ka käidud, müllekas istusime, enne kui teise noorpaari rongi peale viisime. Kella 11 paiku õhtul nägin, et venna istub õues lõkke ääres. Ilm oli ikka veel külm, aga istusin ka temaga seal natuke. Tore oli. Mul on tore vend, kuigi me väga lähedased pole ja ühised jututeemad piirduvad enamasti pere ja jalgpalli teemadel.
Eile tulin Tartusse, häälega. Ja läksin tööintervjuule. Teel sinna nägin Julvaid ja Mauksi ja leppisime kokku, et neljapäeval lähen neile külla. Siis läksin edasi Tammelinna orienteeruma, õigeid tänavaid ja maja otsima. Leidsin, tutvusin kooli, osade õpilaste ja direktoriga. Kokkuvõttes otsustasin sellele kohale kandideerida, kuid järgmisel esmaspäeval lähen sinna 8.klassile proovitundi andma. Maikuu lõpuks tuleb otsus, kes selle töö saab. Neli kandidaati on veel lisaks mulle sellele kohale. Ma ei pabista ega karda midagi. Läbitud praktika annab mulle suure toe klassi ette minnes. Ja klassis on vaid 5 õpilast, kui õigesti mäletan.
Täna-homme õpin aga neljapäevaseks eksamiks. Ja laupäeval on kõik mu Tartus elavad sõbrad-sõbrannad-sugulased-tuttavad oodatud Tamme staadionile kella 20-ks, et Tulevikule kaasa elada, või tulla lihtsalt esimest korda Eesti liigajalgpalli kaema :) huvilised andku endast kuidagi mulle märku, kes tahavad tulla, ma aitan staadioni ja õige fännisektori üles leida. Üliõpilased peaks 25 eeguga sisse pääsema. Kui veab, jääb meil mõni tasuta pilet ka üle...

ahjaa, sain eile teada, et mu toanaaber pole sisse kolimisest saadik oma üüri maksnud ja nüüd on tal pea 3000ne üür maksta, enne kui ähvardatakse välja visata. küll on, hea, et ma vaid umbes kuu aega peab selle inimesega veel koos elama. olen kuulnud, kuidas ta köögis süüa tehes näiteks nutab. mul on tast kahju, aga ma kardan, et mina teda aidata ei saa.

No comments: