Nagu juba eelnevast postitusest aru võis saada, oli mul vägev nädalavahetus laagris! Nagu ikka, on cisvikatega koos imetore aega koos veeta, ning eks aeg möödub kuidagi kiiresti, eriti kui on hea olla. Sain juba vanade sõpradega vanu nalju meelde tuletada, osa inimesi põhjalikumalt tundma õppida ja täiesti uusi inimesi sain samuti tundma. Minu eelmistest Norra laagritest oli kohal vaid 3 poissi, üks tüdruk pidi ka tulema, kuid kahjuks ei tulnud. Aga Matu ja Henry on ikka nii nunnud, terve reedese õhtusöögi imiteerisid nad meie ühise laagri rahvast ja palusid mul ära arvata, keda nad järgi tegid :D ja muidugi meenutasid minu nalju, a'la 50-60, kuss-kuss, ise tegin jne.
Seal laagrikohas (umbes 15 km Tartust) oli meeletult palju sääski. Esimene öö sain siiski päris hästi magada, kuid laupäevane öö oli metsik. Kahest läksin magama, neljast ärkasin ja passisin üle poole tunni üleval. Sääskede pärast olid aknad ka kinni pandud ja õhku oli seal napilt. Jalutasin koridoris ja lõpuks pärast mitut edutut katset seal klassiruumis magama jääda, kolisin koridori. Kuid ka seal äratasid kaheksa paiku sääsed mind üles. Lisaks veel osad inimesed, kes olid juba ärganud ja ringi liikusid. Ühikas oli selles mõttes veider tagasi olla, et seal ei pidanud iga mõne sekundi järel vehkima, üritades mõnda neist ära tappa.
Üleväsimus andis ka vahepeal pühapäeval tunda, kuid hulluks läks see alles siis, kui tagasi ühikasse jõudsin ja siis magasin tunnikese. Isegi nii hull, et panin õe kõne kinni, arvates, et see juba äratus on. Nagu juba öeldud, on nende inimestega suur rõõm koos olla. Ja nii, kui me viimaste seltskondadega Kaarli ja Taneli ema ootasime, mängisime igasuguseid mõistatusmänge. Panin need juba kirja, siis saan edaspidi neid kasutada! Näiteks homme eü-s või kolmapäeval vaksalis.
Süüa sai seal väga hästi, nagu enamustes laagrites. Kuid see nädal tuleb mul suht säästunädal, vaatan, kas saan 60 krooniga nädala jooksul hakkama. Kui ei saa, eks siis pean kuskilt küsima.
Laupäeva õhtul sain ka veidi Meistrite Liiga finaali vaadata, vist rohkem kui ühe poolaja kahe poolaja peale kokku, vahepeal oli meil lauluaeg. Olin siiski Bayerni poolt, seega on veidi kahju, et nad ei võitnud. Reedeõhtust Eesti-Soome mängu ma ei näinud, kuna just siis oli meil õhtusöök ja esimesed mängud.
Füüsilise poole pealt annavad end mitmed asjad tunda pärast laagrit. Näiteks mõned sääsekublad, jooksmisest valusad jalad ja kaks uut sinikat. Ühe neist tekitasin endale ise, kui ma Punamütsikese balletti versiooni harjutamise ajal endale ise jala peale astusin. Nii õnnetult, et see valus koht sattus just sinna, kus varbavahe-papud vastu nahka puutuvad. Muidugi valutavad ka puusakondid ja roiete juurest, kuna magasime põrandal ja ma pole ausalt öeldes seda ammu teinud. Üks vana emotsionaalne haav kisti ka lahti, kuid eks siis peab sellele veel aega paranemiseks andma.
Järgmine kord, kui neid toredaid inimesi saan jälle näha, on ilmselt juuni teises pooles. Kaks neist lõpetavad keskkooli ja toimub ka grillõhtu neile, kes suvel laagrisse lähevad. Kuigi ma ei lähe, siis minna võin ikkagi.
No comments:
Post a Comment