viimased päevad on läinud rahulikult. liigagi rahulikult, ma ütleks.
nüüd on selge, et ma kevadel ei lõpeta. ei leidnud sel nädalal juhendajat ja olen juba varem maninud ka muid probleeme sellega seoses. aga pole hullu. kuigi ma seda kevadel ei kirjuta, võin ma sellega siiski tegeleda ja rahulikumalt seda kokku kirjutada, uurimust analüüsida jne. ju siis oligi nii parem.
kui neljapäeval selle viimase postituse olin ära teinud, läksin Tartus raekojaplatsi lugemistuppa. tahtsin vaadata, kas ja mis James laupäevasest Tammekaga viigimänguts kirjutas. kirjutas küll ja väga hästi, temale omaselt. lisaks heitsin pilgu surmakuulutustele. ja nägin, et mu kõige esimene ja kõige parem inglise keele õpetaja on surnud. päris kurb oli pärast seda ühikasse tagasi minna. ta oli mu õpetaja maakoolis vist kolm aastat ja need olid tõesti ilusad ajad. ta oli vapustav õpetaja! lausa suure algustähega Õpetaja! ja inimesena oli ta ka suurepärane :) ta käis ka samas kirikus kus mina ja kui ta meid seal nägi (ta on ja mu õde ja venda õpetanud), andis alati kommi ja nimetas oma lasteks. ma teietasin teda alati, kuigi korra ta ütles, et pole vaja. aga austus tema vastu oli nii suur, et ma ei saanud muud moodi! ta oleks novembri alguses 91-aastaseks saanud.
reedel sain pärast leongut poolvennaga peahoones kokku. aitasin tal ESTRIga lähemalt tuttavaks saada. ja rääkisime muudestki asjadest :) ta on tore!
Viljandisse tulin häälega. sain ühe jehoovatunnistajast onu peale. nimetas ennast kristlaseks, kuid lõpuks ta ikka ütles, et on jehoova tunnistaja. eks ma ta eelneva jutu põhjal aimasin ka, ja seega hoidsin neid halvustavad või naeruvääristavad kommentaarid endale. vedas. Vaiblasse sain temaga ja siis võttis juba järgmine auto, mis mööda maanteed tuli, mind peale. väike peatus Tänassilmas ja olingi Viljandis.
koju jõudes ajasin vennaga juttu, tegime sauna ja ma ma vaatasin õhtul telekat. nagu öeldud, rahulik.
laupäeval sain noorpaariga linna, läksin Katre juurest läbi, et osasid pilte nillida kollaaži jaoks. ja siis jalutasime rahulikult linna mängule. oli ilus päikesepaisteline sügispäev. isegi nii ilus ilm oli, et Art tuli mängule jala :) mäng ise oli päris hea. Aikol oli tihe tööpäev, kuid lõpuks pidi temagi välja võtma. suutsime 89 minutit ilusat 0-0 seisu hoida, kuid just mängu lõpus löödi meile ära. hetk enne lõpuvilet oli meil ka reaalne viigivõimalus, kuid ime jäi sündimata ja pidime vastu võtma kaotuse. poolajal käisime Katrega sooja tegevaid mängijaid pildistamas, kollaaži jaoks, kuid ega ma vist sellest seeriast pilti ei saanud. pean ikka mujalt neid leidma.
pärast mängu jälle Katre juurde, et fotokast pildid kätte saada ja siis bussi peale. koju jõudes vaatasin netist, kuidas Flora selle aasta meistriks tuleb. tulidki! ehk siis vaja lubadus täita ja Beef-boy'le külla minna :D õnneks ei lähe ma üksi, M-E pidi ka tulema.
mul on seekord kodus väga veider olla. emal on nii kiire olnud, et ma polegi temaga üldse rääkida saanud. oma mitte-lõpetamisest ega remondist ega õppelaenu intressidest. ka täna oli ta metsas ja ma ei teagi, kas ma saan temaga veel rääkida enne minekut. on plaan täna Tartusse minna, kuna hommikul kell 10 vaja loengus olla. kui ma teda ei näe, eks ma siis pean talle lihtsalt kirjutama, aga see on ka päris tobe ju. ainukesed lohutused selle kodusoleku ajal on olnud Mooses ja saun (Viljandis käik siia alla ei käi, kuna see kodust väljaspool).
järgmine nädal tuleb 50-60. kooliga kiiret pole, küll aga tegelen ilmselt iga päev mingi aja selle kollaažiga. valin pilte, kleebin ja kirjutan. see on tore, ma tean juba, et ma naudin seda tegevust täiega :) kahjuks ei mängi laupäeval Luigi ja Kula, nad said kollased kaardid eile. kuid Elvis ja Sini on tagasi. me pole veel otsustanud kuidas me Kuressaarde läheme ja kuidas tagasi tuleme. üks variant on mul minna meeskonnabussiga pealinna pärast mängu, kuna Katre päikesepoiss tahab Viljandisse minna meie ekipaažiga. eks näis.
ahjaa, on suur võimalus, et ma saan uuel nädalal oma telefoni tööle. ei, seda pole Taanist leitud, kuid saan Elisast uue sim-kaardi oma vana numbriga. asi seegi halval ajal. eks ma ikka loodan, et mu telefon ikka veel leitakse Lökkenist. kirjutan homme Ivarile selle kohta veel kirja.
Sunday, October 31, 2010
Thursday, October 28, 2010
igast asjuist
Olen sel nädalal väga unine olnud ja külmkapp oma lärmaka eraeluga ei lase eriti sujuvalt uinuda öösiti, kuid olen sel nädalal eeskujulikult koolis käinud, igas loengus-seminaris, mis on ette nähtud. Täna tegin seminaris luuleanalüüsi ettekande ka ja panin värsimõõduga pange :) aga muidu läks hästi ja rääkisin huvitavaid fakte P.H elust.
Veel koolist: kui ma nüüd omale juhendajat ei leia, siis ma kevadel ei lõpeta. Ja praegu tüürib küll sinnapoole, homme on veel võimalus lõputöö projetki viia dekanaati. Ja kui ma ei lõpeta, siis on mu peas juba muud huvitavad plaanid tekkinud alternatiiviks, kuna mul läheb selle mitte-lõpetamisega ju pool või terve aasta kaduma.
Toanaabriga saan hästi läbi, kuigi näen teda harva. Öösiti on ta ikka varajastel tundidel tulnud. täna hommikul saime veel veidi juttu ajada ja siis läks ta kodumaile, homme lähen mina ka. Kuid ühiseid remondiplaane oleme juba teinud küll. Vaatame mõlemad, mis vahendid meil mõlemal kodus on, värve näiteks ja pahtlit jms.
Olen jõudumööda ka Tuleviku selle hooaja kollaažiga tegelenud ja pildid on peaaegu lõplikult välja valitud. Mõne mängijaga on vaid muret, kas pole pilti, või head pilti või ei suuda kahe pildi vahel valida. panin need oma fotkisse ka üles, kuid album on kaitstud parooliga. kes tahab piiluda, küsigu mult parool, annan lahkesti :) ja aadressi ma ka praegu siia ei pane, kuna paroolita seda nagunii vaadata ei saa ju.
Veel koolist: kui ma nüüd omale juhendajat ei leia, siis ma kevadel ei lõpeta. Ja praegu tüürib küll sinnapoole, homme on veel võimalus lõputöö projetki viia dekanaati. Ja kui ma ei lõpeta, siis on mu peas juba muud huvitavad plaanid tekkinud alternatiiviks, kuna mul läheb selle mitte-lõpetamisega ju pool või terve aasta kaduma.
Toanaabriga saan hästi läbi, kuigi näen teda harva. Öösiti on ta ikka varajastel tundidel tulnud. täna hommikul saime veel veidi juttu ajada ja siis läks ta kodumaile, homme lähen mina ka. Kuid ühiseid remondiplaane oleme juba teinud küll. Vaatame mõlemad, mis vahendid meil mõlemal kodus on, värve näiteks ja pahtlit jms.
Olen jõudumööda ka Tuleviku selle hooaja kollaažiga tegelenud ja pildid on peaaegu lõplikult välja valitud. Mõne mängijaga on vaid muret, kas pole pilti, või head pilti või ei suuda kahe pildi vahel valida. panin need oma fotkisse ka üles, kuid album on kaitstud parooliga. kes tahab piiluda, küsigu mult parool, annan lahkesti :) ja aadressi ma ka praegu siia ei pane, kuna paroolita seda nagunii vaadata ei saa ju.
Monday, October 25, 2010
veidikesest remondist
Nädalavahetus möödus ilusti ja toredalt! Laupäeval mängis Tulevik Tartus Tammekaga 2-2 viiki, meie lõime kolm väravat. Esiteks viis meid tsenderdusega juhtima Katre peika Mikuke. Tõeline iluvärav 35 meetrilt, mis oli tegelikult tsenderdus, aga läks hoopis tagumisse ristnurka sisse :D
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!
Saturday, October 23, 2010
great success!
eile oli väga palju head, mis meele heaks tegi: sain poest väga palju vajalikke asju: tapeediliimi, suure pintsli ja kummikindad, kaanega prügiämbri ja sooja dressipluusi. lisaks veel ühika kolitoast kaks tooli ja sooja vaiba ning kõige tipuks info, et uus toanaaber tuleb esmaspäeval ja on eesti rahvusest. pidin ka eile ühele sõbrale külla minema, aga see üritus ei toimunud.
alustasin eile tapeedi mahavõtmisega ja täna tegin seda veel. üks toanurk on veel tegemata, kuid senised vaatlused paljastasid, et kõige rohkem pesitsesid prussakad mu toas kolmes toa nurgas: enim oli surnud prussakaid ja elutegevuse ülejääke tapeedi all seal nurgas, kus varem oli külmkapp, siis veel soojatorude juures nurgas ja ka seal nurgas, kus on minu voodi. täpselt aknalaua all oli ka üks tegevuspaik neil! just seal, kus mu pea on tavaliselt. õnneks ühtki elusat isendit polnud, kuid neid surnuid oli erinevates suurustes ikka sadu, ma pakun. päris rõve!
teen seda praegu üksi ja töömaht on ikka päris suur! ja mõned vahendid on mul veel puudu. näiteks oleks vaja suurt musta prügikotti (või kahte), ristpeaga kruvikeerajat ja tolmuimejat.
esialgse info järgi Lökkenist mu telefoni leitud pole. seega olen endiselt kättesaamatu telefoni teel :) kuid kes soovib tulla homme mulle remondi juures appi, siis homme (pühapäeval) millalgi kella 13 paiku alustan uuesti. kuigi ma ei kujuta ette, kuidas appitulijad vastu võtta. helistada mulle ju ei saa! ainuke variant on vist see, et kes soovib tulla, siis kella 13-13.15 vahel olen all ühika peaukse juures ja võtan abilisi vastu... kui keegi hiljem soovib tulla, siis ma ei tea. ütlete valvelauas, et tulite palatisse 449 (ühika pikem tiib, uks on kaunistatud cd-dega, küll üles leiate).
alustasin eile tapeedi mahavõtmisega ja täna tegin seda veel. üks toanurk on veel tegemata, kuid senised vaatlused paljastasid, et kõige rohkem pesitsesid prussakad mu toas kolmes toa nurgas: enim oli surnud prussakaid ja elutegevuse ülejääke tapeedi all seal nurgas, kus varem oli külmkapp, siis veel soojatorude juures nurgas ja ka seal nurgas, kus on minu voodi. täpselt aknalaua all oli ka üks tegevuspaik neil! just seal, kus mu pea on tavaliselt. õnneks ühtki elusat isendit polnud, kuid neid surnuid oli erinevates suurustes ikka sadu, ma pakun. päris rõve!
teen seda praegu üksi ja töömaht on ikka päris suur! ja mõned vahendid on mul veel puudu. näiteks oleks vaja suurt musta prügikotti (või kahte), ristpeaga kruvikeerajat ja tolmuimejat.
esialgse info järgi Lökkenist mu telefoni leitud pole. seega olen endiselt kättesaamatu telefoni teel :) kuid kes soovib tulla homme mulle remondi juures appi, siis homme (pühapäeval) millalgi kella 13 paiku alustan uuesti. kuigi ma ei kujuta ette, kuidas appitulijad vastu võtta. helistada mulle ju ei saa! ainuke variant on vist see, et kes soovib tulla, siis kella 13-13.15 vahel olen all ühika peaukse juures ja võtan abilisi vastu... kui keegi hiljem soovib tulla, siis ma ei tea. ütlete valvelauas, et tulite palatisse 449 (ühika pikem tiib, uks on kaunistatud cd-dega, küll üles leiate).
Friday, October 22, 2010
makeover
no küll ikka kaevatakse ja ehitatakse siin Tartus. juba pikemalt aega "otsitakse kulda" Tiigi, Veski ja Kastani tänava kandis ja Küüni tänav on ka ikka veel suht ülesküntud. ja muidugi renoveeritakse maju. eilse päeva tipp oli lisaks ärajäänud loengule (mingit kirja või infot ei olnud, lihtsalt õppejõudu ei tulnud ja nii ma läksin ühikasse) ka avastus, et Tartu postkontorit vana koha peal pole. no ma pole ammu seal käinud ka, kuid eile tahtsin minna. tünga sain! täna siis öeldi mulle, et see hansakeskusesse kolinud nüüd. why not!
eks ma ise hakka ka täna väikest remonti tegema. vaatan kas leian kuskilt tapeediliimi poest ja hakkan täna vana tapeeti maha kiskuma, et siis näiteks homme uut panema. uus tapeet seisneb minu puhul vanades ajalehtedes :) mõned inglisekeelsed suure formaadiga lehed leidsin ka kodust. vist Armeenia reisidest alles jäänud, kui neid lennukis lugesin. ja suurel hulgal on mul kasutamata Jalka postreid. ma nagunii neid kõiki tsurkasid üles ei pane. mõned arsenali ja eesti mängijate omad panin kõrvale küll.
saatsin täna Henningule päris kirja :D kollases ümbrikus.
tore on jälgida netis, kuidas inimesed erinevalt reageerivad tänasele lumesajule. osad rõõmustavad, et esimene lumi jne ja teised on murelikumad. eks need autojuhid, kel rehvid veel vahetamata, neil on põhjust ka... mina aga loodan, et vähemalt homme ei saja ja üldse enne 7.novembtit suurem lumi veel taeva jääb, sest 6. novembril on hooaja viimane mäng!
eks ma ise hakka ka täna väikest remonti tegema. vaatan kas leian kuskilt tapeediliimi poest ja hakkan täna vana tapeeti maha kiskuma, et siis näiteks homme uut panema. uus tapeet seisneb minu puhul vanades ajalehtedes :) mõned inglisekeelsed suure formaadiga lehed leidsin ka kodust. vist Armeenia reisidest alles jäänud, kui neid lennukis lugesin. ja suurel hulgal on mul kasutamata Jalka postreid. ma nagunii neid kõiki tsurkasid üles ei pane. mõned arsenali ja eesti mängijate omad panin kõrvale küll.
saatsin täna Henningule päris kirja :D kollases ümbrikus.
tore on jälgida netis, kuidas inimesed erinevalt reageerivad tänasele lumesajule. osad rõõmustavad, et esimene lumi jne ja teised on murelikumad. eks need autojuhid, kel rehvid veel vahetamata, neil on põhjust ka... mina aga loodan, et vähemalt homme ei saja ja üldse enne 7.novembtit suurem lumi veel taeva jääb, sest 6. novembril on hooaja viimane mäng!
Thursday, October 21, 2010
pikalt leerilaagrist!
See norrakate leerilaager, kus me Taanis käisime kuuekesi (mina, Jaanus, Jaanika, Teet, Karmela ja Raido), oli üks väga eriline laager. Esiteks juba see, et selline seltskond meid sattus sinna minema ja lisaks veel see, et see on suure tõenäosusega viimane leerilaager Taanis, mida Ivar korraldab. Ta ei jõua enam. Edaspidi vist tehakse KRIK'iga koostööd. Ka laste grupp oli väga eriline. Ma ei maini siin ühtegi lapse täisnime (v.a Henning), vaid initsiaalidega. Kes taibukam on, võib need ise kuidagi näoga kokku viia, kui on laagri pilte näinud. Aga miks ma Henningule erandi teen nime pärast? Sest ma ei saa muudmoodi :D temaga oli mul laagris eriline sõprus ja side, mille üle mul on väga hea meel. Praegu peame FB-s kirjavahetust ka. Ta ei oska eriti hästi inglise keelt, seega ei olnud meie suhtlus Taanis eriti rääkimisel põhinev. Sain osadelt liidritelt ta kohta taustainfot, mida ta ka ise mulle hiljem usaldas ja nüüd kirjade teel veelgi rohkem räägib. Tal pole üldsegi kerge elu olnud (ma ei hakka nendesse sündmustesse laskuma siin blogis) ja mul on hea meel, et ma suutsin ta usalduse ja sõpruse võita. Ma ei oska öelda, millal see klikk juhtus, võin vaid aimata ja meenub üks juhtum küll, mis võis selle pöörde tuua. Ka teised eestlased olid talle kokkuvõttes kallid, kuna kui me laupäeva varahommikul kella 4 paiku Gvarvi jõudsime, siis enamus leerilapsi tõmbasid suht kohe jeed. Kui õnnestus kellegagi hüvasti jätta selles virr-varris, oli hea (mul hea meel, et S-i ja T-d sain kallistada näiteks), kuid Henning tuli ise meile kõigile käppa andma.
Terve see leerilaste grupp oli väga tore. Mitmekülgne ja kirju, aga imeline. Mul tekkis paratamatult võrdlus 4 aasta taguse samasuguse leerilaagriga. Vahe on tohutu! Tookord oli meie ja leerilaste vahel distants. Mäletan, et ka nemad said mulle omal moel kalliks, kuid see kõik oli ikkagi distantsilt. Seekord oli lausa kolm-neli leerilast, kellele mina isiklikult suht lähedale jõudsin. Näiteks M-ga pidasin juba teisel õhtul maha usaldusliku vestluse, mis oli talle suureks abiks, ma loodan. Siis S-i ma lohutasin, kui ta üksi väljas nuttis ühe õhtusöögi ajal. Ta ei tahtnud mulle rääkida, mis juhtus, kuid olin vaid seal ta kõrval, tõin salvrätte pisarate kuivatamiseks. Kui ta soovis üksi jääda, lahkusin. Kuid hiljem viisin talle sooja jope ümber ja kuulsin, kuidas ta ühele teisele liidrile norra keeles oma murest rääkis ja sain 50-60 aru ka. Ja siis oli seal üks teine leerilaps E, kes üldse inglise keelt ei osanud ja temale piisas vaid meie naeratusest või käest õla peal või paist. Või Jaanusega maadlusest :D Ja üks leerilaps S oli täiega heatahtlik ja sõbralik ja soe inimene, temaga sai palju nalja. Ja oli grupp tüdrukuid, kes ka laagri lõpuks avanesid. Üldse kasvas terve leerigrupp selle aja jooksul palju ühtsemaks. Nad võtsid üksteist paremini omaks, kuigi eks seal mingid sotsiaalsed piirid ikka säilisid. Aga areng oli silmnähtav!
Ka liidritegrupp oli suht eriline ja erinäoline. Olid kuus hullu eestlast, hull kirikuõpetaja (üks ta poegadest oli leerilaps, teine liidrina abis), siis üks hullult hea laulja, aga hull mees (kelle kaks last olid liidritena abis), peakorraldaja Ivar, ameeriklannast kirikumuusik, veel üks neiu Caroline, üks väga armas abielupaar Johannes ja Jorid, bussijuht Roald ja siis kaks naist veel. Nende kahega viimasega ma ei suhelnud üldse. Nad vist ei osanud eriti inglise keelt ka. Üks neist oli ühe poisi S-i ema. Oli kuri naine, üldse mitte tüüpiline sõbralik norrakas. Berit ja Ole Arnfinn olid suht selle laagri klounid (kui meie 6 välja arvata, aga meie olime väliskülalised ju) ning nende lapsed arutasid omavahel kord, et no mis nad teevad selliste vanematega! Ei, väga lahe oli!!!
Laagri tegevustest rääkides. Meil oli päevas kaks workshopi. Üks loominguline tegevus (kolm gruppi) ja siis päris mitu jumalateenistuse ettevalmistamise gruppi. Mina olin Meie Isa palve dramatiseeringu grupis. Henning oli ka ja ma mõtlen nüüd tagantjärgi, et see oli talle parim grupp. Need kolm loovtöötuba olid toidu valmistamine, klaasist küünlajalgade maalimine ja õhupallidest palvehelmete valmistamine. Terve nende leeriaja teema ongi palvehelmed ja igaüks sai endale need käe ümber ning õhtustel palvustel räägiti erinevate värvi pärlite tähendustest.
Kahel korral käisime Aalborgis. Alustuseks loomaaias ja paar päeva hiljem shoppamas ja oma teenistust pidamas. Shoppamise ajal olin mina raamatukogus netis. Ootasin ühte summat oma arvele, kuid see polnud veel tulnud, seega polnud mul millegi eest shopata. Hiljem see summa ikka tuli ja ma sain omale 2011 a märkmiku osta ning norra soksi ka natuke. Lahkumispäeval käisime Lökkeni Action-House'is, kus ma tõenäoliselt oma telefoni ära kaotasin.
Veel käisime rannas. Kui 4 a tagasi oli meil liivakujude võistlus, siis seekord anti lastele lihtsalt mõned labidad ja rannas mängimise ämbrid-kühvlid kätte ja nii nad ise möllasid. Osad poisid hüppasid luidete pealt alla saltodega. Osad otsisid erinevaid rannakarpe. Osad kaevasid auke või teineteist liiva sisse. Ja siis traditsiooniline kala küpsetamine rannal :D mina nautisin noorpaari J ja R fotoka võlusid, kuni aku tühjaks sai.
Ilmad olid meil ilusad, paistis päike ja veidi tuult ka (Taani ju! Tuulegeneraatorite maa). Sadama hakkas alles lahkumispäeval. Norra jõudes oli seal juba miinuskraadid varahommikul ja korralik härmatis maas. Sinna, kus päike päeval ei paistnud, ei sulanudki see ära.
Norras elasime mõned päevad ühe vanapaari juures, kus Jaanika on juba aastaid käinud peatumas, kui ta sealkandis elanud on. Ja selles majas saab hullumoodi süüa! Olin varem vaid jutte kuulnud, nüüd sain omal nahal seda kogeda. On üks veider ja omamoodi naine see Guri küll! Kui olime Taanist tagasi, olid nad kahekesi Oslos ja tulid õhtul. Me just nautisime omaette olemist ja tegutsemist, kuid kui ta hakkas koju jõudma umbes 40 min pärast, helistas ta ja ütles: “ärge kartke, ma jõuan varsti ja toidan teid!” Teedul õnnestus tol õhtul ühest roast eemale nihverdada, kuigi see polnud üldse kerge.
Reisi viimane päev oli eriti raske. Unerütm oli täiega sassi aetud. Nagu juba ütlesin, jõudsime laupäeva varahommikul Taanist tagasi. Meie aitasime veel treileri lahti pakkida kella 4-5 paiku ja siis saime tuttu. Uni ei tulnud kohe. Pidasime Teeduga veel ühe pikema vestluse maha, rääkisime laagrist. Laupäeva päeval ärkasin kella 14 paiku. Õhtul tuli hull unekas peale, kuid hiljem und ei tulnud tükk aega. See oli halb, kuna kella 6 paiku pidime taas ärkama, et kodumaale tulla. Kell 8 läks buss Oslosse, saime seal Ivari tütrega kokku, väike kohvitamine ja siis juba lennukasse, kus ka meil üks probleem tekkis. Õnneks lahenes kõik hästi. Kuid sellest suurest unisusest olid hõõrumised ka kerged tulema. Eriti minu ja Jaanika vahel. Kuid oleme ikka sõbrad edasi! Bussis vaatasime Jaanuse laagripilte ja sellest oli mul terve päeva carsickness (eesti keeles eraldi sõna vist pole selle nähtuse jaoks?), samuti siis kui Gardemoenisse sõitsime ja lennukiga ka. Tartusse tulin orksist leitud küüdiga. Bussi jaoks mul poleks raha olnud. Ja sain ilusti ühikasse ka oma pagasiga.
Ma ei mäletanud täpselt, mismoodi Taani välja näeb. Kuid kui seal ringi sõitsime, siis mõtlesin, et seal küll elada ei tahaks. Enamuses on seal ikka kivimajad. Ja kivimajad on reeglina külmad. Ma tahaks ikka puumajas elada! Selles mõttes on Norra hea, et seal saab puumajades elada külas olles. Isegi igapäevaste asjade erinevust märkad reisdes. Näiteks Taanis olid meie laagripaigas isegi pistikutel oma lülitid! Kuid kuna see pole enam eriti moodne ehitis, siis vb kodudes neid pole. Või kasvõi dušisegistid on hoopis teistmoodi kui ma harjunud olen.
Pidasime seal ühe hullu Eesti õhtu ka maha! Tegime seal neile suht tsirkust, näiteks “kui lava peal ei oleks mind” ja kaameradraamat. Riietevahetusmäng toimus paar päeva varem ja kilemängu ajal jooksid peaaegu kõik ära! Kuid lastele meeldis :) võib-olla polnud kõik asjad neile arusaadavad või huvitavad või naljakad, kuid meile endile meeldis väga seda teha! Näitasime neile veel Ida-Virumaa venelasi, setusid, ja Saaremaa viikingeid. Päev varem tegime kaameradraama proovi. Paljud meist polnud seda aastaid teinud, Raido tegi üldse esimest korda (ta oli kaameramees) ja see proov oli lihtsalt nii naljakas, et meil kõigil kõhud valutasid naermisest! Päris õhtu ajal pani Teet korra matsu ka (balletti ajal). Vesterni varianti tegime vist proovis kõik esimest korda, kuid päris õhtul ununes karate-variant ära. Komöödiat ei teinud, muidu oleks liiga pikaks läinud.
Ahjaa, sõna “pikk”. Üritasime selle kasutamist laagris vältida, kuid eks ta ikka kogemata lipsas üle huulte, ja siis oli meil kuuel naljakas. Norrakad õnneks eriti ei kuulnud. Meie omavaheline laagri nali on aga väljend “käi perse!”. See on vist mingist videost ja Karmela vist alustas sellega. Nii et laagri teisel poolel saatsime üksteist pidevalt erinevatel põhjustel perse. Üks leerilaps S palus mult kahel korral, et ma talle eestikeelseid roppusi õpetaksin. Keeldusin. Kuid tagantjärgi mõeldes, kui nad oleks vaid aru saanud, mida me ütleme üksteisele, oleks kohe üks “tore” väljend neil selge.
Muidugi tuli teemaks see, miks mul ikka need ripsmed värvilised on. G isegi ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest näinud selliste ripsmetega.
Oli ülimalt meeldejääv reis ja laager. Oli tore näha vanu sõpru Vebjörni oma poja Samueliga, Ragnhild Eliset, kaksikuid Ingvildi ja Marthet, Ingerit (töötasime talvel koos Lias). Bö-s ostukeskuses käies nägime juhuslikult Tovet, kes on alati Viljandis käies meie jurues peatunud ja ühes poes oli üks mu nelja-aasta tagune leerilaps müüjana tööl. See oli mu 12. reis Norra. Juba veebruaris tuleb sealt grupp Viljandisse. Ivar ütles, et võtab kolm leerilast ka kaasa, kuid kelle täpsemalt, selgub enne jõule. Ja siis tuleb ilmselt taas mu maakodus saunakas nendega! Üritan ikka minna kooli kõrvalt siis maale :D ja kui maikuus on neil noortel leeritamine, siis on Ivar mõne meie seast, kes liider oli, ka leeritamisele kutsunud. Ma olen korra juba käinud, 2007. kevadel. Kui ka sel korral keegi kutsutakse, siis loodan, ehk olen mina üks. Kutsutakse kahel erineval nädalavahetusel, kuna leerilapsed on kahest eri kirikust.
sain täna jälle Henningult kirja, kus ta kirjutab veelgi rohkem oma minevikust. poiss on oma 14 (1.jaanuaril saab 15) eluaasta kohta liiga palju pidanud kannatama! aga ta ootab mult tavalist kirja ka :) kirjutan selle täna valmis ja saadan homme ära. lisan kaasa ka pildi meist kahest, mille bussis tagasiteel tegime!
Terve see leerilaste grupp oli väga tore. Mitmekülgne ja kirju, aga imeline. Mul tekkis paratamatult võrdlus 4 aasta taguse samasuguse leerilaagriga. Vahe on tohutu! Tookord oli meie ja leerilaste vahel distants. Mäletan, et ka nemad said mulle omal moel kalliks, kuid see kõik oli ikkagi distantsilt. Seekord oli lausa kolm-neli leerilast, kellele mina isiklikult suht lähedale jõudsin. Näiteks M-ga pidasin juba teisel õhtul maha usaldusliku vestluse, mis oli talle suureks abiks, ma loodan. Siis S-i ma lohutasin, kui ta üksi väljas nuttis ühe õhtusöögi ajal. Ta ei tahtnud mulle rääkida, mis juhtus, kuid olin vaid seal ta kõrval, tõin salvrätte pisarate kuivatamiseks. Kui ta soovis üksi jääda, lahkusin. Kuid hiljem viisin talle sooja jope ümber ja kuulsin, kuidas ta ühele teisele liidrile norra keeles oma murest rääkis ja sain 50-60 aru ka. Ja siis oli seal üks teine leerilaps E, kes üldse inglise keelt ei osanud ja temale piisas vaid meie naeratusest või käest õla peal või paist. Või Jaanusega maadlusest :D Ja üks leerilaps S oli täiega heatahtlik ja sõbralik ja soe inimene, temaga sai palju nalja. Ja oli grupp tüdrukuid, kes ka laagri lõpuks avanesid. Üldse kasvas terve leerigrupp selle aja jooksul palju ühtsemaks. Nad võtsid üksteist paremini omaks, kuigi eks seal mingid sotsiaalsed piirid ikka säilisid. Aga areng oli silmnähtav!
Ka liidritegrupp oli suht eriline ja erinäoline. Olid kuus hullu eestlast, hull kirikuõpetaja (üks ta poegadest oli leerilaps, teine liidrina abis), siis üks hullult hea laulja, aga hull mees (kelle kaks last olid liidritena abis), peakorraldaja Ivar, ameeriklannast kirikumuusik, veel üks neiu Caroline, üks väga armas abielupaar Johannes ja Jorid, bussijuht Roald ja siis kaks naist veel. Nende kahega viimasega ma ei suhelnud üldse. Nad vist ei osanud eriti inglise keelt ka. Üks neist oli ühe poisi S-i ema. Oli kuri naine, üldse mitte tüüpiline sõbralik norrakas. Berit ja Ole Arnfinn olid suht selle laagri klounid (kui meie 6 välja arvata, aga meie olime väliskülalised ju) ning nende lapsed arutasid omavahel kord, et no mis nad teevad selliste vanematega! Ei, väga lahe oli!!!
Laagri tegevustest rääkides. Meil oli päevas kaks workshopi. Üks loominguline tegevus (kolm gruppi) ja siis päris mitu jumalateenistuse ettevalmistamise gruppi. Mina olin Meie Isa palve dramatiseeringu grupis. Henning oli ka ja ma mõtlen nüüd tagantjärgi, et see oli talle parim grupp. Need kolm loovtöötuba olid toidu valmistamine, klaasist küünlajalgade maalimine ja õhupallidest palvehelmete valmistamine. Terve nende leeriaja teema ongi palvehelmed ja igaüks sai endale need käe ümber ning õhtustel palvustel räägiti erinevate värvi pärlite tähendustest.
Kahel korral käisime Aalborgis. Alustuseks loomaaias ja paar päeva hiljem shoppamas ja oma teenistust pidamas. Shoppamise ajal olin mina raamatukogus netis. Ootasin ühte summat oma arvele, kuid see polnud veel tulnud, seega polnud mul millegi eest shopata. Hiljem see summa ikka tuli ja ma sain omale 2011 a märkmiku osta ning norra soksi ka natuke. Lahkumispäeval käisime Lökkeni Action-House'is, kus ma tõenäoliselt oma telefoni ära kaotasin.
Veel käisime rannas. Kui 4 a tagasi oli meil liivakujude võistlus, siis seekord anti lastele lihtsalt mõned labidad ja rannas mängimise ämbrid-kühvlid kätte ja nii nad ise möllasid. Osad poisid hüppasid luidete pealt alla saltodega. Osad otsisid erinevaid rannakarpe. Osad kaevasid auke või teineteist liiva sisse. Ja siis traditsiooniline kala küpsetamine rannal :D mina nautisin noorpaari J ja R fotoka võlusid, kuni aku tühjaks sai.
Ilmad olid meil ilusad, paistis päike ja veidi tuult ka (Taani ju! Tuulegeneraatorite maa). Sadama hakkas alles lahkumispäeval. Norra jõudes oli seal juba miinuskraadid varahommikul ja korralik härmatis maas. Sinna, kus päike päeval ei paistnud, ei sulanudki see ära.
Norras elasime mõned päevad ühe vanapaari juures, kus Jaanika on juba aastaid käinud peatumas, kui ta sealkandis elanud on. Ja selles majas saab hullumoodi süüa! Olin varem vaid jutte kuulnud, nüüd sain omal nahal seda kogeda. On üks veider ja omamoodi naine see Guri küll! Kui olime Taanist tagasi, olid nad kahekesi Oslos ja tulid õhtul. Me just nautisime omaette olemist ja tegutsemist, kuid kui ta hakkas koju jõudma umbes 40 min pärast, helistas ta ja ütles: “ärge kartke, ma jõuan varsti ja toidan teid!” Teedul õnnestus tol õhtul ühest roast eemale nihverdada, kuigi see polnud üldse kerge.
Reisi viimane päev oli eriti raske. Unerütm oli täiega sassi aetud. Nagu juba ütlesin, jõudsime laupäeva varahommikul Taanist tagasi. Meie aitasime veel treileri lahti pakkida kella 4-5 paiku ja siis saime tuttu. Uni ei tulnud kohe. Pidasime Teeduga veel ühe pikema vestluse maha, rääkisime laagrist. Laupäeva päeval ärkasin kella 14 paiku. Õhtul tuli hull unekas peale, kuid hiljem und ei tulnud tükk aega. See oli halb, kuna kella 6 paiku pidime taas ärkama, et kodumaale tulla. Kell 8 läks buss Oslosse, saime seal Ivari tütrega kokku, väike kohvitamine ja siis juba lennukasse, kus ka meil üks probleem tekkis. Õnneks lahenes kõik hästi. Kuid sellest suurest unisusest olid hõõrumised ka kerged tulema. Eriti minu ja Jaanika vahel. Kuid oleme ikka sõbrad edasi! Bussis vaatasime Jaanuse laagripilte ja sellest oli mul terve päeva carsickness (eesti keeles eraldi sõna vist pole selle nähtuse jaoks?), samuti siis kui Gardemoenisse sõitsime ja lennukiga ka. Tartusse tulin orksist leitud küüdiga. Bussi jaoks mul poleks raha olnud. Ja sain ilusti ühikasse ka oma pagasiga.
Ma ei mäletanud täpselt, mismoodi Taani välja näeb. Kuid kui seal ringi sõitsime, siis mõtlesin, et seal küll elada ei tahaks. Enamuses on seal ikka kivimajad. Ja kivimajad on reeglina külmad. Ma tahaks ikka puumajas elada! Selles mõttes on Norra hea, et seal saab puumajades elada külas olles. Isegi igapäevaste asjade erinevust märkad reisdes. Näiteks Taanis olid meie laagripaigas isegi pistikutel oma lülitid! Kuid kuna see pole enam eriti moodne ehitis, siis vb kodudes neid pole. Või kasvõi dušisegistid on hoopis teistmoodi kui ma harjunud olen.
Pidasime seal ühe hullu Eesti õhtu ka maha! Tegime seal neile suht tsirkust, näiteks “kui lava peal ei oleks mind” ja kaameradraamat. Riietevahetusmäng toimus paar päeva varem ja kilemängu ajal jooksid peaaegu kõik ära! Kuid lastele meeldis :) võib-olla polnud kõik asjad neile arusaadavad või huvitavad või naljakad, kuid meile endile meeldis väga seda teha! Näitasime neile veel Ida-Virumaa venelasi, setusid, ja Saaremaa viikingeid. Päev varem tegime kaameradraama proovi. Paljud meist polnud seda aastaid teinud, Raido tegi üldse esimest korda (ta oli kaameramees) ja see proov oli lihtsalt nii naljakas, et meil kõigil kõhud valutasid naermisest! Päris õhtu ajal pani Teet korra matsu ka (balletti ajal). Vesterni varianti tegime vist proovis kõik esimest korda, kuid päris õhtul ununes karate-variant ära. Komöödiat ei teinud, muidu oleks liiga pikaks läinud.
Ahjaa, sõna “pikk”. Üritasime selle kasutamist laagris vältida, kuid eks ta ikka kogemata lipsas üle huulte, ja siis oli meil kuuel naljakas. Norrakad õnneks eriti ei kuulnud. Meie omavaheline laagri nali on aga väljend “käi perse!”. See on vist mingist videost ja Karmela vist alustas sellega. Nii et laagri teisel poolel saatsime üksteist pidevalt erinevatel põhjustel perse. Üks leerilaps S palus mult kahel korral, et ma talle eestikeelseid roppusi õpetaksin. Keeldusin. Kuid tagantjärgi mõeldes, kui nad oleks vaid aru saanud, mida me ütleme üksteisele, oleks kohe üks “tore” väljend neil selge.
Muidugi tuli teemaks see, miks mul ikka need ripsmed värvilised on. G isegi ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest näinud selliste ripsmetega.
Oli ülimalt meeldejääv reis ja laager. Oli tore näha vanu sõpru Vebjörni oma poja Samueliga, Ragnhild Eliset, kaksikuid Ingvildi ja Marthet, Ingerit (töötasime talvel koos Lias). Bö-s ostukeskuses käies nägime juhuslikult Tovet, kes on alati Viljandis käies meie jurues peatunud ja ühes poes oli üks mu nelja-aasta tagune leerilaps müüjana tööl. See oli mu 12. reis Norra. Juba veebruaris tuleb sealt grupp Viljandisse. Ivar ütles, et võtab kolm leerilast ka kaasa, kuid kelle täpsemalt, selgub enne jõule. Ja siis tuleb ilmselt taas mu maakodus saunakas nendega! Üritan ikka minna kooli kõrvalt siis maale :D ja kui maikuus on neil noortel leeritamine, siis on Ivar mõne meie seast, kes liider oli, ka leeritamisele kutsunud. Ma olen korra juba käinud, 2007. kevadel. Kui ka sel korral keegi kutsutakse, siis loodan, ehk olen mina üks. Kutsutakse kahel erineval nädalavahetusel, kuna leerilapsed on kahest eri kirikust.
sain täna jälle Henningult kirja, kus ta kirjutab veelgi rohkem oma minevikust. poiss on oma 14 (1.jaanuaril saab 15) eluaasta kohta liiga palju pidanud kannatama! aga ta ootab mult tavalist kirja ka :) kirjutan selle täna valmis ja saadan homme ära. lisan kaasa ka pildi meist kahest, mille bussis tagasiteel tegime!
Wednesday, October 20, 2010
kadunud
ma pole veel oma Taani laagri kohta postitust tegema hakanud, nii kiire ja unine on olla pidevalt.
aga seda ma pean igaks juhuks teatama, et mobiiltelefon kadus mul Taanis ära. ma tean, millal ma teda viimati nägin, nii et on väike lootus see veel tagasi saada, kui see sealt ühest majast leitakse, kus me käisime mõneks tunniks. muidugi on ka variant, et see on ära varastatud, kuna jätsin oma jope umbes pooleks tunniks rippuma. palusin küll ühel kaasmaalasel silm peal hoida. ja jope varrukas oli ka veel fotokas, mis alles jäi. samas lüliasin ma telefoni enne sinna majja minekut välja ja ma ei näe põhjust, miks ma oleksin ta pidanud sinna üldse kaasa võtma. eks näis.
igatahes praegu mulle helistada ei saa, ise samuti ei saa. küll aga sain kodust oma vana SE panni ja ühe mint'i kaardi, nii et vähemalt äratuskell on mul olemas.
kooliga läheb väääga kiireks nüüd mul, see ja järgmine nädal vähemalt. siis vaatab, mis edasi. no ja varsti on ju veel sess. ilmad liiguvad juba talvisema ilme poole. loodan vaid, et jalgpallihooaja saame enne suuremat lund ära lõpetatud. vaid kolm mängu ju veel jäänud. eilse 4-0 võiduga Lootuse üle on meie tabelisse jäämine suht-koht kindel. öeldakse, et Lootus sureb viimasena. sel hooajal sobib see ütlus, kuna nad surevad liigatabeli viimasena :) btw, laupäeval kell 17 Tulevikul Tartus mäng. kes tahavad ja saavad tulla, andku teada, sebime tasuta sisse ja kuigi ilmad pole enam kõige vaatajasõbralikumad, loodame kuidagi ikka hakkama saada.
aga seda ma pean igaks juhuks teatama, et mobiiltelefon kadus mul Taanis ära. ma tean, millal ma teda viimati nägin, nii et on väike lootus see veel tagasi saada, kui see sealt ühest majast leitakse, kus me käisime mõneks tunniks. muidugi on ka variant, et see on ära varastatud, kuna jätsin oma jope umbes pooleks tunniks rippuma. palusin küll ühel kaasmaalasel silm peal hoida. ja jope varrukas oli ka veel fotokas, mis alles jäi. samas lüliasin ma telefoni enne sinna majja minekut välja ja ma ei näe põhjust, miks ma oleksin ta pidanud sinna üldse kaasa võtma. eks näis.
igatahes praegu mulle helistada ei saa, ise samuti ei saa. küll aga sain kodust oma vana SE panni ja ühe mint'i kaardi, nii et vähemalt äratuskell on mul olemas.
kooliga läheb väääga kiireks nüüd mul, see ja järgmine nädal vähemalt. siis vaatab, mis edasi. no ja varsti on ju veel sess. ilmad liiguvad juba talvisema ilme poole. loodan vaid, et jalgpallihooaja saame enne suuremat lund ära lõpetatud. vaid kolm mängu ju veel jäänud. eilse 4-0 võiduga Lootuse üle on meie tabelisse jäämine suht-koht kindel. öeldakse, et Lootus sureb viimasena. sel hooajal sobib see ütlus, kuna nad surevad liigatabeli viimasena :) btw, laupäeval kell 17 Tulevikul Tartus mäng. kes tahavad ja saavad tulla, andku teada, sebime tasuta sisse ja kuigi ilmad pole enam kõige vaatajasõbralikumad, loodame kuidagi ikka hakkama saada.
Monday, October 18, 2010
vaadates tagasi
olen tagasi oma Skandinaavia tripilt, kuid selle kohta saan pikemalt ja põhjalikumalt kirjutada alles hiljem. vähemalt avaldada kirjutatu, kuna olen ikka veel reisist väsinud ja unine ning pean lihtsalt pikemalt kirjutama sellest, et ikka kõigest kirjutatud saaks. ja pean täna keskööks ühe kodutöö ära saatma.
aga praegu saan vaid öelda, et reis ja eriti leerilaager olid väga õnnistatud ja edukad, erilised mitmes mõttes. nii et öelda on palju :) teil on, mida oodata!
aga praegu saan vaid öelda, et reis ja eriti leerilaager olid väga õnnistatud ja edukad, erilised mitmes mõttes. nii et öelda on palju :) teil on, mida oodata!
Friday, October 08, 2010
post scriptum
ahjaa, pilte olen ka muidugi teinud, kuna lossis oli väga palju pildistada! aga ma ei tea veel, millal neid teistega netis jagada saan.
vahekokkuvõte Rootsist ja natuke Norrast
Olin väikses külas nimega Bjärka-Säby ja seal on üks loss 19.sajandi lõpust ning selle juures on suht suur kompleks. Meie ei elanud lossis, vaid nn piiblikooli majas. Kirjutasin seda teksti juba Rootsis olles, seega on kasutusel oleviku ajavorm.
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.
Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.
Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!
Sunday, October 03, 2010
paadisõit
tänane päev on olnud väga tore. käisin hommikul Jaani kirikus. kui sisse astusin, laulis parasjagu Absakas :) enne armulauda nägin ka Partsu ja armulaual käisin Tiina juures. Viljandi gäng :)
sain keskturult omale uued tennised, vist on kasutatud, aga 50 eegu eest ja olen väga rahul. veel pole teada, kas nad ka hõõruma hakkavad. loodan, et mitte!
Kertu juures oli ülitore olla, näha kui suureks lapsed vahepeal kasvanud on ja Joannaga mängida (tal on kaks lemmikmängu, mida me alati mängime) ja hoida Sädet süles. varsti tuleb veel üks väike põnn sinna perre :) kevadelaps.
sain nendega linna ja läksin oma asjadele järele. sain ilusti laevale, kajutis kolm naist veel. kuid telekas meil ei töötanud korralikult ja üks naine käis uurimas. selle tulemusena saime uue kajuti, suurema ja aknaga merele :) see neljas ei tulnud meiega, kuna teda polnud parasjagu kajutis. ja kuna meil on kolm potentsiaalset alumisel voodil magada tahtjat, aga vaid kaks alumist voodit, siis ongi vist nii hea.
kahe tunni limiit on siin wifi kasutamisel. kirjutan praegu ja tulen hiljem veel tagasi netti, et jalkatulemusi näha. jep, olen sõltuvuses!
ei, tore reis tuleb, ma tean!
sain keskturult omale uued tennised, vist on kasutatud, aga 50 eegu eest ja olen väga rahul. veel pole teada, kas nad ka hõõruma hakkavad. loodan, et mitte!
Kertu juures oli ülitore olla, näha kui suureks lapsed vahepeal kasvanud on ja Joannaga mängida (tal on kaks lemmikmängu, mida me alati mängime) ja hoida Sädet süles. varsti tuleb veel üks väike põnn sinna perre :) kevadelaps.
sain nendega linna ja läksin oma asjadele järele. sain ilusti laevale, kajutis kolm naist veel. kuid telekas meil ei töötanud korralikult ja üks naine käis uurimas. selle tulemusena saime uue kajuti, suurema ja aknaga merele :) see neljas ei tulnud meiega, kuna teda polnud parasjagu kajutis. ja kuna meil on kolm potentsiaalset alumisel voodil magada tahtjat, aga vaid kaks alumist voodit, siis ongi vist nii hea.
kahe tunni limiit on siin wifi kasutamisel. kirjutan praegu ja tulen hiljem veel tagasi netti, et jalkatulemusi näha. jep, olen sõltuvuses!
ei, tore reis tuleb, ma tean!
Saturday, October 02, 2010
haldjapõld
elu ei ole üldse igav, kui hääletada :) taas on mul põnevaid lugusid sellest kirjutada.
reedel tulin Viljandisse. mul on koti peale Nike märgi peale õmmeldud Tuleviku logo ja juht märkas seda ning arvas, et ma olen Tuleviku naiskonna mängija. kuid sõidu ajal rääkisime jalgpallist ja spordist ja vist muust ka. hääletamisest näiteks. sain temaga bussijaama ja nägin seal ema autot. helistasin, et äkki saan temaga koju. ei võtnud vastu. läksin siis kiiresti jala Kanterburgi Katre juurde, et talle mälupulk ja sall anda. ikka veel ema ei reageerinud mu kõnele ning läksin bussiga koju. õhtul sai sauna! meil on ikka nii hea saun :D
ahjaa, neljapäeva öö veetsin Eleri juures. tal polnud toanaabrit kodus, oli juba nädalavahetuseks koju läinud. taas sai toreda inimesega kvaliteetaega veedetud, tegime koos süüa (seekord ei olnudki ma nii rott, mul oli oma toit kaasas, laenasin vaid panni ja hiljem pakkus ta jäätist) ja ajasime juttu enne uinumist. reede päeval sain Annekaga tunniks ajaks kokku, kuid nii hea ja tore oli temagagi rääkida, et see tund venis kuidagi eriti pikaks, mis oli muidugi väga hea tunne!
täna (laupäeval) tegin suht hullumeelse lükke oma plaanidesse ehk läksin tagasi Tartusse, Floral oli seal mäng. ja kuna meil endal täna mängu polnud, siis why not sellele mängule minna, hea lähedal ja põnev vastasseis. linna hääletasin pool tundi, panin oma raske pagasi teiste fännide auto peale ja ise asusin hääletama. ilm oli nii ilus, et see vist isegi takistas peale saamist. igatahes olin seal tee ääres tund ja 10 minutit, enne kui peatus J. Johanson :) see turris juustega lauljaonu. temaga sain Leieni. sealt edasi juba sebe bussiga, millest me just enne Leiet mööda sõitsime. tee pea nägime imakauneid auravaid põlde, mille kohta J.J ütleski "haldjapõllud". need olid tõesti ilusad!
bussis ootas mind Ulvi enda kõrvale istuma ja temagagi sai terve ülejäänud tee juttu aetud. Tartusse jõudes jooksin statale ja jõudsin teise poolaja alguseks. seis oli 1-0 tammeka kasuks. flora mängis ikka suht mannetult ja olid isegi selle 1-2 kaotuse sellise mängupildiga ära teeninud. taktika oli ka paigast ära. oma lohutusvärava nad 90+3 minuti penaltist said. pärast mängu jalutasin koos Marekiga linna, ta aitas mul ka ühte pagasikotti tassida. teel rääkisime peamiselt ikka jalkast. meie väravavaht Aiko teeb ta treeninggrupis ka lastele trenni. tal on selline huvitav traditsioon, et käia hooaja jooksul kõikide meeskondade kodumängul vähemalt korra. seekord oli siis Tammeka kord. Kuressaares on tal sel hooajal käimata, kuid kuna mänge on nii vähe alles jäänud ja võimalusi ka, siis tuleb ta vist Tuleviku hooaja viimast mängu vaatama, mis just Kures peaks toimuma (eks näis, mis ilm 6.novembriks teeb). jõudsin ilusti bussile ka ja Tallinnasse, tulin Heleni juurde ja käisin õhtul poes viimaseid vajalikke asju ostmas, nt hambapasta ja külaliskost.
homme Kertu perele külla ja õhtul paadi peale :D ma nii tahaks juba Lilliani näha, ja Annet. ostsin Annekese soksi kaasa :) sooduka pärast ostsin, kuid nime märkasin alles hiljem, hehheheeee
väsinud, aga õnnelik!!!
reedel tulin Viljandisse. mul on koti peale Nike märgi peale õmmeldud Tuleviku logo ja juht märkas seda ning arvas, et ma olen Tuleviku naiskonna mängija. kuid sõidu ajal rääkisime jalgpallist ja spordist ja vist muust ka. hääletamisest näiteks. sain temaga bussijaama ja nägin seal ema autot. helistasin, et äkki saan temaga koju. ei võtnud vastu. läksin siis kiiresti jala Kanterburgi Katre juurde, et talle mälupulk ja sall anda. ikka veel ema ei reageerinud mu kõnele ning läksin bussiga koju. õhtul sai sauna! meil on ikka nii hea saun :D
ahjaa, neljapäeva öö veetsin Eleri juures. tal polnud toanaabrit kodus, oli juba nädalavahetuseks koju läinud. taas sai toreda inimesega kvaliteetaega veedetud, tegime koos süüa (seekord ei olnudki ma nii rott, mul oli oma toit kaasas, laenasin vaid panni ja hiljem pakkus ta jäätist) ja ajasime juttu enne uinumist. reede päeval sain Annekaga tunniks ajaks kokku, kuid nii hea ja tore oli temagagi rääkida, et see tund venis kuidagi eriti pikaks, mis oli muidugi väga hea tunne!
täna (laupäeval) tegin suht hullumeelse lükke oma plaanidesse ehk läksin tagasi Tartusse, Floral oli seal mäng. ja kuna meil endal täna mängu polnud, siis why not sellele mängule minna, hea lähedal ja põnev vastasseis. linna hääletasin pool tundi, panin oma raske pagasi teiste fännide auto peale ja ise asusin hääletama. ilm oli nii ilus, et see vist isegi takistas peale saamist. igatahes olin seal tee ääres tund ja 10 minutit, enne kui peatus J. Johanson :) see turris juustega lauljaonu. temaga sain Leieni. sealt edasi juba sebe bussiga, millest me just enne Leiet mööda sõitsime. tee pea nägime imakauneid auravaid põlde, mille kohta J.J ütleski "haldjapõllud". need olid tõesti ilusad!
bussis ootas mind Ulvi enda kõrvale istuma ja temagagi sai terve ülejäänud tee juttu aetud. Tartusse jõudes jooksin statale ja jõudsin teise poolaja alguseks. seis oli 1-0 tammeka kasuks. flora mängis ikka suht mannetult ja olid isegi selle 1-2 kaotuse sellise mängupildiga ära teeninud. taktika oli ka paigast ära. oma lohutusvärava nad 90+3 minuti penaltist said. pärast mängu jalutasin koos Marekiga linna, ta aitas mul ka ühte pagasikotti tassida. teel rääkisime peamiselt ikka jalkast. meie väravavaht Aiko teeb ta treeninggrupis ka lastele trenni. tal on selline huvitav traditsioon, et käia hooaja jooksul kõikide meeskondade kodumängul vähemalt korra. seekord oli siis Tammeka kord. Kuressaares on tal sel hooajal käimata, kuid kuna mänge on nii vähe alles jäänud ja võimalusi ka, siis tuleb ta vist Tuleviku hooaja viimast mängu vaatama, mis just Kures peaks toimuma (eks näis, mis ilm 6.novembriks teeb). jõudsin ilusti bussile ka ja Tallinnasse, tulin Heleni juurde ja käisin õhtul poes viimaseid vajalikke asju ostmas, nt hambapasta ja külaliskost.
homme Kertu perele külla ja õhtul paadi peale :D ma nii tahaks juba Lilliani näha, ja Annet. ostsin Annekese soksi kaasa :) sooduka pärast ostsin, kuid nime märkasin alles hiljem, hehheheeee
väsinud, aga õnnelik!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)