Viimased päevad on eriti kummalised olnud. Esmaspäeva õhtul oli see suur tüli, teisipäeval tulin kodust ära. Bussipeatuses kohtusin ühe väga toreda sugulasega, keda oli suur rõõm üle pika aja näha ja igast asjust rääkida. Linnas postitasin õele arvuti juhtme, mille ta oli koju unustanud ja läksin Katre juurde. Sealt läksime juba koos tema ja ta emaga mängule, mille Tulevik VÕITIS!!! Meil oli nii palju võimalusi, kuid väravaks lõime vaid ühe, seis oleks võinud vabalt ka 10-0 olla, kuid ikka päästis vastaseid kas väravapost, meie enda ebaõnn või hea väravavaht. Igatahes tuli üle pika aja taas võit, ja nüüd on hea tunne laupäeval Flora vastu minna. Kes tahab mängule tulla, andku endast märku mulle kuidagi ja pole problempsi. Kell 17 alekoki staadionil, muidu :)
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
No comments:
Post a Comment