Enne augusti alguses toimuvat Youth Meetingut (edaspidi YM) sain maal puhata, üht Luxemburgi CISVikat Tallinnas tuuritada ja folgil käia. Folgil nägin palju endisi kolleege Tartust, ja kontserdid olid ka ülihead. Kooserdasin 3 nädala jooksul 4x hilja õhtul Tallinna lennujaamas seoses CISViga: tulin ise laagrist tagasi, käisin vastas kahel oma lapsel, kes tulid Hispaaniast, ristitütrel käisin vastas, kes tuli Norrast ja käisin meie YM-i Mehhiko delegatsioonil vastas.
Laager toimus meil Kehtnas, Rapla külje all. Olime mingis hostelis, söömas käisime pubis, nii et iga päev saime sinna ja tagasi jalutada 4x läbi mõisapargi. Hommikust sõime oma hostelis.
Riikidest olid Eesti, Soome, Iisrael, Mehhiko ja Šveits (kuigi kõik olid prantslased tegelikult), igast riigist 6 last, (viimastel oli ainult 3tk). Staffe oli 4-5, üks läks vahepeal koju, kuid siis ühe staffi peiks täitis tühja koha. Ekskursioon oli meil Pärnusse, pakendivaba poodi, ja rappa viisime nad ka. Mehhiklased käisid ujumas seal, sest kodus ei saa seda teha, kuigi vesi oli külm! Ilmad olid õnneks mõlemal päeval ilusad ja soojad ja kuivad, kuigi vahepeal laagri ajal ei saanud üldse õue, vihma sadas.
Osad ütlesid, et ma olen hull, et ühe suve jooksul 2 CISVi laagrit tegin. Eks ma ise kartsin ka, et teine laager varjutab esimese mälestused ja muljed. Aga üldse ei kahetse, et neil oli kedagi vaja ning end sinna lubasin, kuigi liider olla meeldib mulle palju rohkem!
Sain osade lastega eriti lähedaseks, ja nii on jälle vaja reisiplaane teha. Oktoobrikuiseks vaheajaks on 75% juba plaanid tehtud, kuigi Soome tahaks ka väga lähiajal jõuda :) aastavahetuse plaanid on tehtud (Taize kokkusaamine Riias), kuid ehk lähen sealt sünnipäevaks edasi.
Mõlemad selle suve laagrid olid imelised!!! Kõigist mu kümnest, on ainult 1,5, mille kohta ma nii ei ütleks. Alustuseks see aastavahetuse YM EEstis, kuna see oli lihtsalt liiga lühike. Teine poolik, on üks laager, millest mul ei ole ühtki kokkusaamist olnud hiljem, kuigi oli toredaid inimesi jne. Aga mingi aga on jäänud sellest.
Laager lõppes, nagu ikka pisarais ja magamata. Tulime siis Iisraeli ja Mehhiko delegatsioonidega Tallinna, Iisraelil oli õhtuse lennuni aega ja said vanalinna näha ning shopata, mehhiklased jäid ööseks Tallinna. Mina plaanisin suure hurraaga kell 19 õhtul magama minna, aga kõht oli niiiii tühi, et ärkasin üles. Sõin natuke ja olin paar tundi üleval, kell 22 siis magama. Laupäeval pesupäev, pühapäeval kirikusse, esmaspäeval tagasi tööle. Küll oli raske esmaspäeval ärgata!
Koolis on meil ajakavasid ja tundide aegu ning pikkuseid muudetud, nii et nii lastel kui täiskasvanutel on veel vaja aega, et harjuda. Ja mul oli segadust ka veel, kellega ja kui palju täpsemalt tööle hakkan, keda jälitama hakkan :) aga tore oli kolleege ning lapsi näha! Remont on ka veel pooleli, ja osad klassiruumid on ümber tõstetud.
Wednesday, August 24, 2016
Friday, July 22, 2016
Taani CISV laager
Olen juba päris mitu päeva tagasi olnud Taanist! See oli mu 9. CISV laager, ja kümnes tuleb augustis kohe otsa, kui kohalik staff olen 2 nädalat kestval Youth Meetingul.
Olen kindel, et see on teine mind kõige rohkem mõjutanud laager. Esimene 2008.a muidugi selles on kõige mõjukam, sest see oli mu esimene. See praegune aga õpetas mind nii palju. Tulin koju ja hakkan oma elu ümber korraldama. Rääkisime näiteks sellest, kui palju keemiat ja kahjulikke asju on meie kehahoolduses. Ja üldse, et rohkem keskkonda säästvalt tarbida ja elada. Ma ei olnud ainuke, keda see laager inspireeris.
Laager ise oli üliäge! Täiskasvanute grupp oli ülimalt kokkuhoidev ja sõbralik, konflikte polnud absoluutselt. Laste vahel oli, kuid need lahendasime õpetlikult ära! Meil oli ainult üks mees täiskasvanute seas, aga sellest polnud mingit probleemi. Eks ta kuulis päris paljudest suusahooaegadest, nii laste kui täiskasvanute omadest :)
Mina olin kusjuures alguses päris hirmutav ja veider paljude jaoks (ja mitte ainult laste jaoks!), kuid lõpuks said nad ikka aru, et ma olen täie mõistuse juures. Või noh, 50-60. Aga tegin seal tõesti päris palju hullusid nalju, õnneks keegi solvatuna ei tundnud end.
Riikidest oli meil Eesti, Taani, Saksa, Tšehhi, Usa, Brasiilia, Kolumbia, Tai ja Indoneesia (alguses pidi tulema Belgia, kuid asendus nendega). Staffid olid taanlased ja üks sakslane. Lapsed olid vanuses 14a. Ja nad said ise oma laagrit korraldada, otsuseid vastu võtta (ühiselt koosolekutel) ja minu üks tüdrukutest oli koos ühe ameerika neiuga koosolekute juhatajad. Ma olen nii uhke!
Ka tegevusi said nad ise planeerida ja täiskasvanud olid neid abistamas. Minu grupi esimene tegevus läks täiega aia taha, ja ma lasin sel meelega juhtuda, nad õppisid sellest nii palju! See programm ongi selle eesmärgiga, et pakkuda neile turvalist keskkonda õppimiseks ja katsetamiseks ja läbikukkumiseks. Ja meil läks see õnneks, noorte grupp oli nii ühtehoidev ja sõbralikud (konfliktid tegid neid veelgi tugevamaks grupiks!) ja üks 3h tegevus oli eriti avameelne ja emotsionaalne, polnud vist ühtki kuiva silma ja kurba südant.
Päris palju kristlasi oli ka osalejate hulgas, mis oli vahva. Ja ka teistega sai arutada neil teemadel või mainida kristlase vaatevinklit. Eks oli neid lapsi, kellega sain lähedasemaks, kuid kõik said kalliks mulle ja nii armas oli lugeda nende kirju laagri lõpus. Osad olid päris üllatava sisuga. Ja ise kirjutasin osadele ka väga pika ja isikliku kirja.
Mul olid kaasas ka kummist siga ja Kevin, kes sai uusi jälgijaid ja fänne laagrist :D ta oli mu kaaslane Gala õhtul! Kaks inimest joonistasid minu sõnumitesse ta pildi, üks poiss kirjutas talle eraldi sõnumi minu raamatusse.
Minu delegatsioon oli ikka üliäge! Ühele tüdrukule olin teist, teisele kolmandat korda liidriks, ühe poisi vanema vennaga käisime eelmine aasta Poolas. Nad on ikka nii erinevad, see on nii vahva, ja teist poissi tean kohalikest laagritest, aga teda ennast sain nüüd paremini tundma.
Kuna oli jalka EM samal ajal, siis avanes paljudele tihti vaatepilt minust õhtuti mööda koridore jooksmas, et oma tuppa mängu ja/või seisu vaatama minna, ja siis ootas ukse taga seltskond, kes tahtis ka tulemust teada. Finaali ajaks võtsin vaba päeva ja olin Kopenhagenis oma eelmiste laagrite sõpradega, ja järgmisel päeval saime linnas ka osadega kokku. Õnneks oli ilus soe ilm mu vabal päeval. Kohtusin ka oma 2a taguse Village'i Taani lapsega, ja ajasin ta vanematega juttu. See oli nii vahva!
Paaril õhtul sõime osade liidritega köögis jäätist ja lõpu poole jutustas see meeliider õuduslugusid, ka lastele. Ja laagri märksõnaks said ka nn mõistujutud, kus peab mingi triki ära arvama või vastuse leidma. Mul oli ka paar tükki varrukast võtta, aga õppisin ka juurde. Laagri lauluks kujunes ootamatult "Welcome to Estonia", kui seda ühel hommikul äratuseks kasutasime. Järgmine kord mängisime Ewertit ja draakoneid, aga nõuti WtE laulu, ja pidevalt ümiseti seda. Päris äge! Laagri grupi nimi fesaris on ka WtE!
Päris viimasel õhtul vahatasime 7 lapse ja meesliidri jalgu! Mu lemmikfraas oli järgmisel hommikul: ma ei saa šortse kanda ju nii! :D
Ma ei saa kõiki laagri nalju siia kirja panna, sest keegi ei saaks neist ilma selgitamata aru. See ongi kõige nõmedam tagasituleku osas, et keegi kodustest ei saa aru, laagris saavad kõik ja mitte midagi ei pea selgitama!
Kui tagasi tulin öösel, viidi mind autoga koju, võtsin dušši ja läksin magama. Kuigi olin viimasel ööl maganud 2+2 tundi ja olime sisuliselt terve päeva lennujaamas (8h kolme delegatsiooniga), siis ma kaua ei maganud. Esmaspäeval magasin aga 12.30-ni! Käisin ka postkontoris pakil järel, mis Taist tuli ja nägin kahte sõpra. Ma ei tahtnud aga üldse kodust välja minna, aga nii läks tavaellu naasmine ruttu ja valutult. Sain neile oma laagrist rääkida :D teisipäeval läksin nagunii Tartusse, et augusti YM staffidega asju paika panna, kes mille eest vastutab jms. 5h läks meil :) mina hakkan laagri blogi tegema, jälle!
Nüüd olen maal puhata saanud, eile käisin Viljandis jalkat vaatamas, nägin nii palju tuttavaid nägusid :) Raku läks vahepeal Liver Failure'isse ja täitis oma unistuse. Tubli poiss! Mul on nii hea meel, et aprillis Augsburgis ta mängul ära käisin!
Pilte näeb fesarist ja minu ning Kevini instast.
Olen kindel, et see on teine mind kõige rohkem mõjutanud laager. Esimene 2008.a muidugi selles on kõige mõjukam, sest see oli mu esimene. See praegune aga õpetas mind nii palju. Tulin koju ja hakkan oma elu ümber korraldama. Rääkisime näiteks sellest, kui palju keemiat ja kahjulikke asju on meie kehahoolduses. Ja üldse, et rohkem keskkonda säästvalt tarbida ja elada. Ma ei olnud ainuke, keda see laager inspireeris.
Laager ise oli üliäge! Täiskasvanute grupp oli ülimalt kokkuhoidev ja sõbralik, konflikte polnud absoluutselt. Laste vahel oli, kuid need lahendasime õpetlikult ära! Meil oli ainult üks mees täiskasvanute seas, aga sellest polnud mingit probleemi. Eks ta kuulis päris paljudest suusahooaegadest, nii laste kui täiskasvanute omadest :)
Mina olin kusjuures alguses päris hirmutav ja veider paljude jaoks (ja mitte ainult laste jaoks!), kuid lõpuks said nad ikka aru, et ma olen täie mõistuse juures. Või noh, 50-60. Aga tegin seal tõesti päris palju hullusid nalju, õnneks keegi solvatuna ei tundnud end.
Riikidest oli meil Eesti, Taani, Saksa, Tšehhi, Usa, Brasiilia, Kolumbia, Tai ja Indoneesia (alguses pidi tulema Belgia, kuid asendus nendega). Staffid olid taanlased ja üks sakslane. Lapsed olid vanuses 14a. Ja nad said ise oma laagrit korraldada, otsuseid vastu võtta (ühiselt koosolekutel) ja minu üks tüdrukutest oli koos ühe ameerika neiuga koosolekute juhatajad. Ma olen nii uhke!
Ka tegevusi said nad ise planeerida ja täiskasvanud olid neid abistamas. Minu grupi esimene tegevus läks täiega aia taha, ja ma lasin sel meelega juhtuda, nad õppisid sellest nii palju! See programm ongi selle eesmärgiga, et pakkuda neile turvalist keskkonda õppimiseks ja katsetamiseks ja läbikukkumiseks. Ja meil läks see õnneks, noorte grupp oli nii ühtehoidev ja sõbralikud (konfliktid tegid neid veelgi tugevamaks grupiks!) ja üks 3h tegevus oli eriti avameelne ja emotsionaalne, polnud vist ühtki kuiva silma ja kurba südant.
Päris palju kristlasi oli ka osalejate hulgas, mis oli vahva. Ja ka teistega sai arutada neil teemadel või mainida kristlase vaatevinklit. Eks oli neid lapsi, kellega sain lähedasemaks, kuid kõik said kalliks mulle ja nii armas oli lugeda nende kirju laagri lõpus. Osad olid päris üllatava sisuga. Ja ise kirjutasin osadele ka väga pika ja isikliku kirja.
Mul olid kaasas ka kummist siga ja Kevin, kes sai uusi jälgijaid ja fänne laagrist :D ta oli mu kaaslane Gala õhtul! Kaks inimest joonistasid minu sõnumitesse ta pildi, üks poiss kirjutas talle eraldi sõnumi minu raamatusse.
Minu delegatsioon oli ikka üliäge! Ühele tüdrukule olin teist, teisele kolmandat korda liidriks, ühe poisi vanema vennaga käisime eelmine aasta Poolas. Nad on ikka nii erinevad, see on nii vahva, ja teist poissi tean kohalikest laagritest, aga teda ennast sain nüüd paremini tundma.
Kuna oli jalka EM samal ajal, siis avanes paljudele tihti vaatepilt minust õhtuti mööda koridore jooksmas, et oma tuppa mängu ja/või seisu vaatama minna, ja siis ootas ukse taga seltskond, kes tahtis ka tulemust teada. Finaali ajaks võtsin vaba päeva ja olin Kopenhagenis oma eelmiste laagrite sõpradega, ja järgmisel päeval saime linnas ka osadega kokku. Õnneks oli ilus soe ilm mu vabal päeval. Kohtusin ka oma 2a taguse Village'i Taani lapsega, ja ajasin ta vanematega juttu. See oli nii vahva!
Paaril õhtul sõime osade liidritega köögis jäätist ja lõpu poole jutustas see meeliider õuduslugusid, ka lastele. Ja laagri märksõnaks said ka nn mõistujutud, kus peab mingi triki ära arvama või vastuse leidma. Mul oli ka paar tükki varrukast võtta, aga õppisin ka juurde. Laagri lauluks kujunes ootamatult "Welcome to Estonia", kui seda ühel hommikul äratuseks kasutasime. Järgmine kord mängisime Ewertit ja draakoneid, aga nõuti WtE laulu, ja pidevalt ümiseti seda. Päris äge! Laagri grupi nimi fesaris on ka WtE!
Päris viimasel õhtul vahatasime 7 lapse ja meesliidri jalgu! Mu lemmikfraas oli järgmisel hommikul: ma ei saa šortse kanda ju nii! :D
Ma ei saa kõiki laagri nalju siia kirja panna, sest keegi ei saaks neist ilma selgitamata aru. See ongi kõige nõmedam tagasituleku osas, et keegi kodustest ei saa aru, laagris saavad kõik ja mitte midagi ei pea selgitama!
Kui tagasi tulin öösel, viidi mind autoga koju, võtsin dušši ja läksin magama. Kuigi olin viimasel ööl maganud 2+2 tundi ja olime sisuliselt terve päeva lennujaamas (8h kolme delegatsiooniga), siis ma kaua ei maganud. Esmaspäeval magasin aga 12.30-ni! Käisin ka postkontoris pakil järel, mis Taist tuli ja nägin kahte sõpra. Ma ei tahtnud aga üldse kodust välja minna, aga nii läks tavaellu naasmine ruttu ja valutult. Sain neile oma laagrist rääkida :D teisipäeval läksin nagunii Tartusse, et augusti YM staffidega asju paika panna, kes mille eest vastutab jms. 5h läks meil :) mina hakkan laagri blogi tegema, jälle!
Nüüd olen maal puhata saanud, eile käisin Viljandis jalkat vaatamas, nägin nii palju tuttavaid nägusid :) Raku läks vahepeal Liver Failure'isse ja täitis oma unistuse. Tubli poiss! Mul on nii hea meel, et aprillis Augsburgis ta mängul ära käisin!
Pilte näeb fesarist ja minu ning Kevini instast.
Sunday, June 19, 2016
Puhata ja mängida
Olen maal. Hea on. Saun, värsked maasikad, vaikus ja rahu. Jalka EM.
See nädal oli E-R poiste linnalaager koguduses. Osad olid tuttavad, osad täitsa uued näod. Iga päev algas ühise laulmise ja mängimisega, siis Piiblitund, teemaks Taaniel. Üks norrakas tegi mänge (kuigi mina tegin ka, sest tal ei olnud piisavalt, et aega ära täita), teine mängis klaverit. Pärast seda sõime ja läksime kuskile vahvasse kohta - batuudikeskusesse, bowlingut mängima, seiklusparki ronima või kinno. Kolmapäeval olime terve päeva Rakveres, sealses veekeskuses ja kirikus ja linnuses :) Nii et kui koju jõudsin, olin omadega päris läbi. Iga päev ärkasin kell 8, ja enne keskööd magama ei saanud, vaatasin jalkat. Kolmapäeval olin nii väsinud, et läksin kell 23 juba magama, ühe poolaja vaatasin ikka ära, rohkem ei jõudnud.
Veel olid meil abiks 2 abielupaari Soomest. Vanemad, u 60-70aastased, on meil juba 3a abiks olnud, naine oskab vene keelt ka, mees on kokk. Nooremad (21 ja 22, suvel on neil 3a pulma-aastapäev!), saatis Titta. S ja J on 2 kuud Eestis erinevates laagrites. Vahvad noored :) ja nemad aitasid peamiselt selle vanema mehega köögis. Nii hea oli laagrit teha, kui ei pidanud laste kantseldamisele ja sisulisele poolele lisaks mõtlema toidule ja koristamisele. Nii sain iga päev (va kolmapäev) veidi pärast kella 17-t kodu poole hakata minema, ja päeva esimese mängu lõpuminutiteks koju jõuda. Itaalia on ikka eriliselt toredad, ootasid mu ära, millal reedel koju jõuan, enne kui võiduvärava skoorisid!!!
On päris hea plaan teha poistele ja tüdrukutele eraldi laagreid. Kuid pakun, et tüdrukute laager tuleb väsitavam, millegipärast. Norrakaid ei ole seekord abiks, nad on tagasi kodus juba siis. Ise tunnen, et sain päris hästi hakkama, kuigi halb tunne oli üksi see nö paha kutt olla, kes kogu aeg pahandab ja noomib. Kuid tagasiside oli positiivne lastelt.
Laupäeval plaanisin ärgata kell 9, kuid olin juba enne 8-t üleval! Käisin korra Kristiines, siis pakkisin asjad ja läksin Tuleviku karikamängule, mis hakkas kell 11.30! Ilm oli tuuline ja vahelduva vihmaga, mängu lõpus jäigi vihm sadama. Võitsime 4-0. Tulin siis meeskonna bussiga tagasi Viljandisse ja ema tuli linna autoga vastu, sest mul oli jahe, bussini tund aega ja ilm oli jube vihmane! Kodus siis mässisin end suleteki sisse ja vaatasin päeva esimest mängu. Õhtul kahe mängu vahel sai sauna ka! Õhtune Portugali mäng oli ilus, kuidas Kristiina ja Portugali koondis hävisid. 0-0 viik Austriaga, kui lööd pendla mööda, ei ole millegagi uhkustada!
Täna hommikul veel vihma sadas, kui ärkasin, kuid päeva peale vihm möödus, tuul jäi ja kuivatas. Sai natuke ka maasikaid korjata :)
Homme linna ja Tartusse, vaja augusti laagri osas asju arutada teistega. Tahaks väga ka juuksuris ära käia, näiteks kolmapäeval. Tallinnas seal salongis, kus viimati käisin, olid esimesed vabad ajad alles juuli alguses! Eks näis.
Alagrupiturniir saab läbi, kui veel Eestis olen, edasiste mängude vaatamise osas kindlus puudub. Ehk laupäeval, kui lapsi veel pole, saab midagi vaadata. Seniks aga, puhkus alaku!
See nädal oli E-R poiste linnalaager koguduses. Osad olid tuttavad, osad täitsa uued näod. Iga päev algas ühise laulmise ja mängimisega, siis Piiblitund, teemaks Taaniel. Üks norrakas tegi mänge (kuigi mina tegin ka, sest tal ei olnud piisavalt, et aega ära täita), teine mängis klaverit. Pärast seda sõime ja läksime kuskile vahvasse kohta - batuudikeskusesse, bowlingut mängima, seiklusparki ronima või kinno. Kolmapäeval olime terve päeva Rakveres, sealses veekeskuses ja kirikus ja linnuses :) Nii et kui koju jõudsin, olin omadega päris läbi. Iga päev ärkasin kell 8, ja enne keskööd magama ei saanud, vaatasin jalkat. Kolmapäeval olin nii väsinud, et läksin kell 23 juba magama, ühe poolaja vaatasin ikka ära, rohkem ei jõudnud.
Veel olid meil abiks 2 abielupaari Soomest. Vanemad, u 60-70aastased, on meil juba 3a abiks olnud, naine oskab vene keelt ka, mees on kokk. Nooremad (21 ja 22, suvel on neil 3a pulma-aastapäev!), saatis Titta. S ja J on 2 kuud Eestis erinevates laagrites. Vahvad noored :) ja nemad aitasid peamiselt selle vanema mehega köögis. Nii hea oli laagrit teha, kui ei pidanud laste kantseldamisele ja sisulisele poolele lisaks mõtlema toidule ja koristamisele. Nii sain iga päev (va kolmapäev) veidi pärast kella 17-t kodu poole hakata minema, ja päeva esimese mängu lõpuminutiteks koju jõuda. Itaalia on ikka eriliselt toredad, ootasid mu ära, millal reedel koju jõuan, enne kui võiduvärava skoorisid!!!
On päris hea plaan teha poistele ja tüdrukutele eraldi laagreid. Kuid pakun, et tüdrukute laager tuleb väsitavam, millegipärast. Norrakaid ei ole seekord abiks, nad on tagasi kodus juba siis. Ise tunnen, et sain päris hästi hakkama, kuigi halb tunne oli üksi see nö paha kutt olla, kes kogu aeg pahandab ja noomib. Kuid tagasiside oli positiivne lastelt.
Laupäeval plaanisin ärgata kell 9, kuid olin juba enne 8-t üleval! Käisin korra Kristiines, siis pakkisin asjad ja läksin Tuleviku karikamängule, mis hakkas kell 11.30! Ilm oli tuuline ja vahelduva vihmaga, mängu lõpus jäigi vihm sadama. Võitsime 4-0. Tulin siis meeskonna bussiga tagasi Viljandisse ja ema tuli linna autoga vastu, sest mul oli jahe, bussini tund aega ja ilm oli jube vihmane! Kodus siis mässisin end suleteki sisse ja vaatasin päeva esimest mängu. Õhtul kahe mängu vahel sai sauna ka! Õhtune Portugali mäng oli ilus, kuidas Kristiina ja Portugali koondis hävisid. 0-0 viik Austriaga, kui lööd pendla mööda, ei ole millegagi uhkustada!
Täna hommikul veel vihma sadas, kui ärkasin, kuid päeva peale vihm möödus, tuul jäi ja kuivatas. Sai natuke ka maasikaid korjata :)
Homme linna ja Tartusse, vaja augusti laagri osas asju arutada teistega. Tahaks väga ka juuksuris ära käia, näiteks kolmapäeval. Tallinnas seal salongis, kus viimati käisin, olid esimesed vabad ajad alles juuli alguses! Eks näis.
Alagrupiturniir saab läbi, kui veel Eestis olen, edasiste mängude vaatamise osas kindlus puudub. Ehk laupäeval, kui lapsi veel pole, saab midagi vaadata. Seniks aga, puhkus alaku!
Friday, June 10, 2016
Pärast maid tuleb juuni
Juhtus jah nii, et mai jäi tühjaks.
Ja täna sai kool läbi, tulin läbi linna, kleit ja kingad ja süli lilli täis. Ise sain vähe, aga adopteerisin osade kolleegide lilled omale :)
Mai algas mul Tartus, oli Taani laagri laste ja peredega esimene kokkusaamine, ja muidugi Arsenali mäng Illegaardis :D
Muidu mai nagu mai ikka - töö koolis, töö kirikus, järeleaitamistunnid, mentorlus, kodugrupid, eurovisioon, CISV Kevadlaager, jalgpall - igast liigade lõpud ja finaalid, koolis igast toredad üritused kooli lõpu puhul. Tavaliselt reede õhtuti olen täiega kutu töönädalast, kuigi siis saab laupäeval puhata, pühapäeval jälle töö (kirikus).
Juuni algas Lindpere lahkumismänguga. Minu kõrval istus esimese poolaja üks Eesti jalgpalli legend. Rääkis oma lugusid, jagasin ka natuke, ja plaanisin kodus järgi uurida, kes ta on, kuid ta näitas oma A-kat kohtunikulitsentsi, ja sealt nägin ta nime. Tegemist on hetkel 83-aastase endise mängija ja treeneriga.
Olen tegelenud ka esmaspäeval algava koguduse juures toimuva lastelaagri korraldamisega. Ühes laagris saan olla, teise ajal olen juba Taanis teises laagris. Nii et juunis ongi vähe puhkuseaega, et jalkat vaadata. Pool- ja veerandfinaalid ja finaal vist jäävad nägemata. Finaali osas tegelikult lootust on, aga mitte midagi kindlat.
Juulis on ka natuke vaba aega, augustis aga korraldan juba taas laagrit. Augusti lõpus tagasi tööle, õnneks samasse kooli.
Eile oli koolis lõpupidude aeg, igal klassil oli oma pidu. Sain ka tänuks kaardi ja šoksi. Kui mina oma tänusõnu hakkasin ütlema, ei saanud pisarate tõttu kõike öelda, mida tahtsin, 17 õpilase ja 13 ema ees.
Täna oli lõputseremoonia ja töötajate lõuna. Pidin osadele õpilastele-peredele-kolleegidele head aega ütlema. Osad lubasid külla tulla varsti. Seekord ma ei nutnud, võrreldes eelmise aastaga oli olukord ikkagi viisakam.
Mul on ikka vedanud töökoha ja kolleegidega. Ikka vaks vahet, kas töötada Eesti tavakoolis, või meil. Või õpilastel õppida! Minu kutsumus on ikka lastega töötamine, ja minu Tallinnasse tulek on olnud suureks õnnistuseks.
Ja täna sai kool läbi, tulin läbi linna, kleit ja kingad ja süli lilli täis. Ise sain vähe, aga adopteerisin osade kolleegide lilled omale :)
Mai algas mul Tartus, oli Taani laagri laste ja peredega esimene kokkusaamine, ja muidugi Arsenali mäng Illegaardis :D
Muidu mai nagu mai ikka - töö koolis, töö kirikus, järeleaitamistunnid, mentorlus, kodugrupid, eurovisioon, CISV Kevadlaager, jalgpall - igast liigade lõpud ja finaalid, koolis igast toredad üritused kooli lõpu puhul. Tavaliselt reede õhtuti olen täiega kutu töönädalast, kuigi siis saab laupäeval puhata, pühapäeval jälle töö (kirikus).
Juuni algas Lindpere lahkumismänguga. Minu kõrval istus esimese poolaja üks Eesti jalgpalli legend. Rääkis oma lugusid, jagasin ka natuke, ja plaanisin kodus järgi uurida, kes ta on, kuid ta näitas oma A-kat kohtunikulitsentsi, ja sealt nägin ta nime. Tegemist on hetkel 83-aastase endise mängija ja treeneriga.
Olen tegelenud ka esmaspäeval algava koguduse juures toimuva lastelaagri korraldamisega. Ühes laagris saan olla, teise ajal olen juba Taanis teises laagris. Nii et juunis ongi vähe puhkuseaega, et jalkat vaadata. Pool- ja veerandfinaalid ja finaal vist jäävad nägemata. Finaali osas tegelikult lootust on, aga mitte midagi kindlat.
Juulis on ka natuke vaba aega, augustis aga korraldan juba taas laagrit. Augusti lõpus tagasi tööle, õnneks samasse kooli.
Eile oli koolis lõpupidude aeg, igal klassil oli oma pidu. Sain ka tänuks kaardi ja šoksi. Kui mina oma tänusõnu hakkasin ütlema, ei saanud pisarate tõttu kõike öelda, mida tahtsin, 17 õpilase ja 13 ema ees.
Täna oli lõputseremoonia ja töötajate lõuna. Pidin osadele õpilastele-peredele-kolleegidele head aega ütlema. Osad lubasid külla tulla varsti. Seekord ma ei nutnud, võrreldes eelmise aastaga oli olukord ikkagi viisakam.
Mul on ikka vedanud töökoha ja kolleegidega. Ikka vaks vahet, kas töötada Eesti tavakoolis, või meil. Või õpilastel õppida! Minu kutsumus on ikka lastega töötamine, ja minu Tallinnasse tulek on olnud suureks õnnistuseks.
Friday, April 29, 2016
Mängisin saksa
Saksamaal taas käidud. Tundub, et see võib saada mingiks traditsiooniks, et aprillis seal käia. Eelduseks muidugi, et mul siis ikka vaheaeg on :P järgmiseks aastaks igatahes on mul pakkumine ja koolipoolne soov minuga jätkata. Positiivne!
Reisisin seekord päris pikal marsruudil: München-Augsburg-Tübingen-Gomaringen-Hamburg. Lendasin Riia kaudu.
Münchenis ma kellegi kodus öömaja ei leidnud, seega jäi ainukeseks variandiks Hostel. Vaatasin eelnevalt kaardilt üle, kus rongijaama lähedal mõni odav hostel on. Leidsin, kuigi pidin vahepeal ühelt noortegrupilt abi küsima. Kooserdasid seal tänavanurgal ja rääkisid inglise keelt. Leidsin ühe hostel, mis kaardi järgi pidi olema 39eur, aga vastuvõtulauas öeldi, et kuna linnas on mingi laat-festival, on hinnad kõrgemad. Kell oli 21 õhtul, ja mul õnneks oli selline raha olemas, jäin siis sinna. Olin 6-ses toas, naabriteks prantslanna, hispaanlanna, horvaat ja 2 sakslast. Tulin hommikul koos selle hispaanlasega ära ka.
Rongiga Augsburgi, pagas rongijaama kappi hoiule ja linna peale kooserdama. Ilus kevad oli. Käisin Augsburgi fännipoes ja ühes kiriku juures tegutsevas kohvikus, kohalikul raekojaplatsil. Ega eriti palju aega ei olnud, tahtsin varakult staadionile jõuda. Mängupiletiga saab tasuta sinna ja tagasi sõita. Turvakontrollist ilusti läbi, kava käes, otsisin oma koha üles. Istusin sellises kohas, kuhu varsti hakkas päike näkku paistma. Mõnus! Augsburgi meeskond tuli minu ette sooja ka tegema jne. Ei hakka rohkem kordama, mis mängus ja pärast seda toimus. Lihtsalt vedas, et olin veidi hilisemale rongile piletid võtnud, muidu poleks vist jõudnud Rakuga kokku saada ajaliselt. Tübingeni sõites jäi üks rong hiljaks, nii et pidin hilisõhtul perroonil umbes 50min ootama. Kohale jõudes sadas seal vihma. Kui Marili juurde jõudsin, embasime mu jaki ribadeks :D õnneks andis ta uue jaki mulle selle katkise asemele, mille ta ise mulle mõned aastad tagasi andis.
Kuna oli pärast keskööd aeg, läksin suht kiiresti magama. Pühapäeval sadas taas vihma, aga leidsime mõnetunnise augu, et metsa ja linnavahele kahekesi jalutama minna, olime mingi 2h ära ja siis tulid ta poisid ja abikaasa ka. Meie tegime väiksema tiiru ja läksime väiksema poisiga koju, söögiaeg hakkas tulema. Siis hakkas uuesti sadama, ja meie tegime õhtul sauna, et keegi haigeks ei jääks :D
Esmaspäeval oli Marili tööl, mina olin tema abikaasa ja väiksemaga kodus. Käisime vanemal koos lasteaias järgi, ikka sadas veidi. Kui lapsed magasid, vaatasime filmi koos. Selline mõnus puhkus, nii mulle kui Marilile.
Teisipäeval läksime taas metsa jalutama. Seekord oli ilm selge ja soe ning Marilil kaasas üks vanem kolleeg, kellega nad käivadki teisipäeviti metsas. Tegime taas peaaegu 2h ringi, mina aitasin ka last kärutada metsas, külavahel asfaldil lükkas Marili ise. Nägin eesleid ka oma ringkäigul :D tegin kohe peatuse ja vaatasin neid.
Teisipäeval läksime Mariliga Tübingeni, et seal ühe sakslase J-ga kokku saada, kes eelmine aasta vabatahtlik oli ja meil Mustamäel teenistustel käis teise sakslasega. Sõime-jõime-ajasime juttu, meenutasime ühiseid seiklusi ja sõpru. Helistasime ka sellele teisel sakslasele, ning peaaegu terve vestlus käis eesti keeles! S ütles lihtsalt sõnu, mida ta mäletas nt jõuluseiklus, tammetõruloomad jne. Üllatavalt palju on neil meeles! Plaanivad suvel Eestisse ka tulla. Ülimalt vahva õhtu oli meil kolmekesi :D
Kolmapäeval käisime poes ja mina tegin süüa, kana-nuudlisuppi. Õhtul oli Saksa karikas poolfinaali mäng, mida siis telekast vaatasime. Neljapäeva hommikul viidi mind taas rongijaama, et ma saaks edasi sõita.
Ükski rong seekord ei hilinenud nii, et ma oleks millestki maha jäänud. Jõudsin pärast 6,5h rongides Hamburgi, kus mul oli vastas vana sõber Saskia, kellega 8a tagasi Norras CISVi laagris kohtusime ja headeks sõpradeks saime. Olen teda vahepeal juba 3x näinud, ja mõned kirjad vahetanud. Nii et vanad sõbrad juba! Kui sinna jõudsin, käisin pesemas ja sõime, siis läksime linna.
Hamburg on selles mõttes vahva linn, et kuigi ma olin seal juba 3. korda, on seal ikka kohti, kus ma käinud pole. Tegime pika jalutuskäigu linna ja käisime ühe sõjas pommitada saanud kiriku varemetes, mida kirikuna ei taastatagi, vaid jäetakse mälestusmärgina alles. Õhtu lõppes iiri pubis, kuhu tuli ka üks gospelkoori aegadest sõbranna, kes seal elab ja õpib. Sain samuti 2a tagasi pärast oma laagrit temaga kokku. Vaatasime pubis Arsenali mängu koos ja pläkutasime.
Reedel läksime taas linna, ühe nende kirikutorni, mis pole Oleviste kõrval mitte midagi. Isegi lift on seal ja korralikud trepid. Kui Saskia peaks Eestisse tulema, viin ta Olevistesse :D
Pärastlõunal istusime mingi 3-4h Vapianos, kuhu tulid ka 2a taguse laagri 2 nooremkasvatajad ja üks laps :D see laps on nüüd teismeline, 13a ja minu noored on saanud täiskasvanuteks. Noormehel kasvab juba habe ning nad hakkavad oma õpinguid lõpetama. Nii vahva oli kokku saada! Kirjutasime kõik Erikule sünnipäevakaardi ka. Hiljem jalutasime tüdrukutega linnas ja läksime koju. Vaatasime Saskiaga ühs komöödiat kreeka perest Ameerikas :) sain koolis oma kreeka kolleegilt üle küsida, kas nii ongi asjad :D
Laupäeval saime veel Kristiga kohvikus kokku, ning Saskia viis mind lennujaama. Lennukasse tulid veel need nooremkasvatajad nii, et mul oli mõlemaga ka üks-ühele aega rääkida, neiu F tuli varem ja noormees J sai kauemaks jääda. Kui Vapianos olime, siis tutvustas J mind oma emale (ja laagris olles samuti), et "this is my real mom", sest laagris olin just mina nooremkasvatajate nö ema, ehk vastutav staff. Ja mind kutsutugi kas "JC mommy" või "JC queen". Või "JC mommy-queen" :D
Tallinna jõudes oli siin ikka jube külm, jõudsin kuidagi koju, ning rongijaamast kodu poole kõndides ning pagasit järgi vedades hakkasid sõrmed küll külmetama!
Pühapäeval oli mul ppk Mustamäel, ning üks sõber tuli ööseks, et varahommikul lennukile minna. Mina igatahes jäin veidi tõbiseks, ja olen terve töönädala halvasti maganud ning tatistanud. Aga tööl ikka käisin, seega tulebki postitus alles nüüd, töönädala lõpus. Igatahes ülivahva nädal oli!
Reisisin seekord päris pikal marsruudil: München-Augsburg-Tübingen-Gomaringen-Hamburg. Lendasin Riia kaudu.
Münchenis ma kellegi kodus öömaja ei leidnud, seega jäi ainukeseks variandiks Hostel. Vaatasin eelnevalt kaardilt üle, kus rongijaama lähedal mõni odav hostel on. Leidsin, kuigi pidin vahepeal ühelt noortegrupilt abi küsima. Kooserdasid seal tänavanurgal ja rääkisid inglise keelt. Leidsin ühe hostel, mis kaardi järgi pidi olema 39eur, aga vastuvõtulauas öeldi, et kuna linnas on mingi laat-festival, on hinnad kõrgemad. Kell oli 21 õhtul, ja mul õnneks oli selline raha olemas, jäin siis sinna. Olin 6-ses toas, naabriteks prantslanna, hispaanlanna, horvaat ja 2 sakslast. Tulin hommikul koos selle hispaanlasega ära ka.
Rongiga Augsburgi, pagas rongijaama kappi hoiule ja linna peale kooserdama. Ilus kevad oli. Käisin Augsburgi fännipoes ja ühes kiriku juures tegutsevas kohvikus, kohalikul raekojaplatsil. Ega eriti palju aega ei olnud, tahtsin varakult staadionile jõuda. Mängupiletiga saab tasuta sinna ja tagasi sõita. Turvakontrollist ilusti läbi, kava käes, otsisin oma koha üles. Istusin sellises kohas, kuhu varsti hakkas päike näkku paistma. Mõnus! Augsburgi meeskond tuli minu ette sooja ka tegema jne. Ei hakka rohkem kordama, mis mängus ja pärast seda toimus. Lihtsalt vedas, et olin veidi hilisemale rongile piletid võtnud, muidu poleks vist jõudnud Rakuga kokku saada ajaliselt. Tübingeni sõites jäi üks rong hiljaks, nii et pidin hilisõhtul perroonil umbes 50min ootama. Kohale jõudes sadas seal vihma. Kui Marili juurde jõudsin, embasime mu jaki ribadeks :D õnneks andis ta uue jaki mulle selle katkise asemele, mille ta ise mulle mõned aastad tagasi andis.
Kuna oli pärast keskööd aeg, läksin suht kiiresti magama. Pühapäeval sadas taas vihma, aga leidsime mõnetunnise augu, et metsa ja linnavahele kahekesi jalutama minna, olime mingi 2h ära ja siis tulid ta poisid ja abikaasa ka. Meie tegime väiksema tiiru ja läksime väiksema poisiga koju, söögiaeg hakkas tulema. Siis hakkas uuesti sadama, ja meie tegime õhtul sauna, et keegi haigeks ei jääks :D
Esmaspäeval oli Marili tööl, mina olin tema abikaasa ja väiksemaga kodus. Käisime vanemal koos lasteaias järgi, ikka sadas veidi. Kui lapsed magasid, vaatasime filmi koos. Selline mõnus puhkus, nii mulle kui Marilile.
Teisipäeval läksime taas metsa jalutama. Seekord oli ilm selge ja soe ning Marilil kaasas üks vanem kolleeg, kellega nad käivadki teisipäeviti metsas. Tegime taas peaaegu 2h ringi, mina aitasin ka last kärutada metsas, külavahel asfaldil lükkas Marili ise. Nägin eesleid ka oma ringkäigul :D tegin kohe peatuse ja vaatasin neid.
Teisipäeval läksime Mariliga Tübingeni, et seal ühe sakslase J-ga kokku saada, kes eelmine aasta vabatahtlik oli ja meil Mustamäel teenistustel käis teise sakslasega. Sõime-jõime-ajasime juttu, meenutasime ühiseid seiklusi ja sõpru. Helistasime ka sellele teisel sakslasele, ning peaaegu terve vestlus käis eesti keeles! S ütles lihtsalt sõnu, mida ta mäletas nt jõuluseiklus, tammetõruloomad jne. Üllatavalt palju on neil meeles! Plaanivad suvel Eestisse ka tulla. Ülimalt vahva õhtu oli meil kolmekesi :D
Kolmapäeval käisime poes ja mina tegin süüa, kana-nuudlisuppi. Õhtul oli Saksa karikas poolfinaali mäng, mida siis telekast vaatasime. Neljapäeva hommikul viidi mind taas rongijaama, et ma saaks edasi sõita.
Ükski rong seekord ei hilinenud nii, et ma oleks millestki maha jäänud. Jõudsin pärast 6,5h rongides Hamburgi, kus mul oli vastas vana sõber Saskia, kellega 8a tagasi Norras CISVi laagris kohtusime ja headeks sõpradeks saime. Olen teda vahepeal juba 3x näinud, ja mõned kirjad vahetanud. Nii et vanad sõbrad juba! Kui sinna jõudsin, käisin pesemas ja sõime, siis läksime linna.
Hamburg on selles mõttes vahva linn, et kuigi ma olin seal juba 3. korda, on seal ikka kohti, kus ma käinud pole. Tegime pika jalutuskäigu linna ja käisime ühe sõjas pommitada saanud kiriku varemetes, mida kirikuna ei taastatagi, vaid jäetakse mälestusmärgina alles. Õhtu lõppes iiri pubis, kuhu tuli ka üks gospelkoori aegadest sõbranna, kes seal elab ja õpib. Sain samuti 2a tagasi pärast oma laagrit temaga kokku. Vaatasime pubis Arsenali mängu koos ja pläkutasime.
Reedel läksime taas linna, ühe nende kirikutorni, mis pole Oleviste kõrval mitte midagi. Isegi lift on seal ja korralikud trepid. Kui Saskia peaks Eestisse tulema, viin ta Olevistesse :D
Pärastlõunal istusime mingi 3-4h Vapianos, kuhu tulid ka 2a taguse laagri 2 nooremkasvatajad ja üks laps :D see laps on nüüd teismeline, 13a ja minu noored on saanud täiskasvanuteks. Noormehel kasvab juba habe ning nad hakkavad oma õpinguid lõpetama. Nii vahva oli kokku saada! Kirjutasime kõik Erikule sünnipäevakaardi ka. Hiljem jalutasime tüdrukutega linnas ja läksime koju. Vaatasime Saskiaga ühs komöödiat kreeka perest Ameerikas :) sain koolis oma kreeka kolleegilt üle küsida, kas nii ongi asjad :D
Laupäeval saime veel Kristiga kohvikus kokku, ning Saskia viis mind lennujaama. Lennukasse tulid veel need nooremkasvatajad nii, et mul oli mõlemaga ka üks-ühele aega rääkida, neiu F tuli varem ja noormees J sai kauemaks jääda. Kui Vapianos olime, siis tutvustas J mind oma emale (ja laagris olles samuti), et "this is my real mom", sest laagris olin just mina nooremkasvatajate nö ema, ehk vastutav staff. Ja mind kutsutugi kas "JC mommy" või "JC queen". Või "JC mommy-queen" :D
Tallinna jõudes oli siin ikka jube külm, jõudsin kuidagi koju, ning rongijaamast kodu poole kõndides ning pagasit järgi vedades hakkasid sõrmed küll külmetama!
Pühapäeval oli mul ppk Mustamäel, ning üks sõber tuli ööseks, et varahommikul lennukile minna. Mina igatahes jäin veidi tõbiseks, ja olen terve töönädala halvasti maganud ning tatistanud. Aga tööl ikka käisin, seega tulebki postitus alles nüüd, töönädala lõpus. Igatahes ülivahva nädal oli!
Saturday, April 23, 2016
Bundesliga mängust
Järgneb kopi-peist minu soccerneti foorumisse kirjutatud kirjatükist, kuidas ma Bundesliga ja Raku mängu vaatamas käisin. Varsti tuleb postitus Saksamaa reisist üldiselt ja võib-olla üks postitus teemal "üksi reisimine".
Käisin eelmisel nädalavahetusel Augsburgi-Stuttgarti mängul. Pileti ostsin klubi kodukalt 1. aprillil ja tuli päev enne äralendu tähitud postiga. Lendasin Münchenisse, olin öö hostelis ja laupäeva hommikul rongiga Augsburgi. Sain natuke ka linnas ringi vaadata. Käisin fännipoes ja ütlesin teenindajale, et olen linnas, et oma klassivenna mängu vaadata. Selgus, et Ragnar on ta lemmikmängija klubis, selline kindel ja rahulik.
Mängupilet tagab tasuta ühistranspordi staadionile ja tagasi linna mõned tunnid enne ja pärast mängu. Kuigi ega keegi seda ei kontrollinud ega midagi. Kogu linnas on aru saada, et on mängupäev!
Istusin 13. reas, mis oli platsile piisavalt lähedal. Soojendust tegi samuti kodumeeskond minu ees. Olen tavaliselt võimalusel Augsburgi mänge striiminud, nii et meeskond on juba tuttav. Seekord oli aga paar noort, kelle nime nägin ja kuulsin esimest korda, üks noor hollandlane ja Opare, kellele lauldi, kui ta meie ees auti sisse viskas. Päris mitmeid Stuttgarti särkidega inimesi oli aga kodumeeskonna sektoris. Silma jäid ka mõned nr 5 fännisärkidega inimesed.
Suhteliselt mängu alguses oli ühes tribüüni otsas kaklus, mida siis asjapulgad lahendama läksid. Mängu see ei seganud.
Rakul endal oli ka paar head võimalust skoorida, ja üldse tegi hea mängu. Õnneks tuli ka võit. Mõlemad vv-d tegid ilusaid tõrjeid (ühe Hitzi oma sain videosse ka).
Osa rahvast hakkas u 5min enne normaalaega lahkuma staadionilt. Enamus jäi ikka kohale, et meeskonda tervitada ja õnnitleda, ning nende tänu vastu võtta. Osad mängijad võtsid oma lapsed ka tervitusringile kaasa.
Mul oli seljas Raku nime ja numbriga koondise särk. Selletõttu said osad mu naabrid kõrval ja taga aru, et olen Eestist. Neile nii meeldis, et keegi on tulnud välismaalt nende mängu vaatama. Kui värav oli, siis tervitasime samuti üksteist käeplaksuga. Kui ütlesin, et Klavaniga olen koos koolis käinud, küsisid, kas tahaksin temaga kokku saada. Endal mul sellist plaani ei olnud, aga olin muidugi nõus.
Üks mu vestluskaaslastest on ka juhatuse liige, ühe laps käib Raku pojaga samas lasteaias ning kolmas väitis, et on Raku naaber. Pärast tervitusringi läksime siis vip sissepääsu juurde. See "naaber" sai vabalt sisse minna, mind ei lubatud muidugi. Üks uksehoidja küsis isegi, et milline õpilane Raku koolis oli
Ootasin siis õues, kuni mind sisse kutsutakse, kui Raku tuleb. Seni tulid välja Caiuby, Hitz, Werner, Esswein, Trochisky ja see noor hollandlane, kellele kohe pildi ja autogrammi soovijad juurde läksid.
Siis kutsuti mind sisse ja vestlesime Rakuga mingi 10min. Ta oli ikka väga üllatunud mind nähes!
Ja siis läksin trammiga tagasi linna, et oma sõbrale külla tulla, kes Stuttgarti lähedal elab. Rongis oli palju nende fänne muidugi.
Vastasfännidele oli väike ala, aga ka nemad olid päris häälekad, kuigi siis laulsid kodufännid nad üle.
Ülivahva kogemus ja boonuseks Rakuga kohtumine. Ning nad võitsid plaanisin ka aasta tagasi mängule minna, kuid siis ei leidnud sobivat viisi ega aega. Ja ei tea ju, kaua ta seal veel mängib, nii et pidin lihtsalt minema lõpuks. Õnneks ei olnud ta vigastatud ka, kuigi mäng oleks ikkagi vahva kogemus olnud, kuna olen mängijaid tundma õppinud nende aastatega, ja tema kodumeeskond ikkagi, ning tabeliseis on pingeline.
Käisin eelmisel nädalavahetusel Augsburgi-Stuttgarti mängul. Pileti ostsin klubi kodukalt 1. aprillil ja tuli päev enne äralendu tähitud postiga. Lendasin Münchenisse, olin öö hostelis ja laupäeva hommikul rongiga Augsburgi. Sain natuke ka linnas ringi vaadata. Käisin fännipoes ja ütlesin teenindajale, et olen linnas, et oma klassivenna mängu vaadata. Selgus, et Ragnar on ta lemmikmängija klubis, selline kindel ja rahulik.
Mängupilet tagab tasuta ühistranspordi staadionile ja tagasi linna mõned tunnid enne ja pärast mängu. Kuigi ega keegi seda ei kontrollinud ega midagi. Kogu linnas on aru saada, et on mängupäev!
Istusin 13. reas, mis oli platsile piisavalt lähedal. Soojendust tegi samuti kodumeeskond minu ees. Olen tavaliselt võimalusel Augsburgi mänge striiminud, nii et meeskond on juba tuttav. Seekord oli aga paar noort, kelle nime nägin ja kuulsin esimest korda, üks noor hollandlane ja Opare, kellele lauldi, kui ta meie ees auti sisse viskas. Päris mitmeid Stuttgarti särkidega inimesi oli aga kodumeeskonna sektoris. Silma jäid ka mõned nr 5 fännisärkidega inimesed.
Suhteliselt mängu alguses oli ühes tribüüni otsas kaklus, mida siis asjapulgad lahendama läksid. Mängu see ei seganud.
Rakul endal oli ka paar head võimalust skoorida, ja üldse tegi hea mängu. Õnneks tuli ka võit. Mõlemad vv-d tegid ilusaid tõrjeid (ühe Hitzi oma sain videosse ka).
Osa rahvast hakkas u 5min enne normaalaega lahkuma staadionilt. Enamus jäi ikka kohale, et meeskonda tervitada ja õnnitleda, ning nende tänu vastu võtta. Osad mängijad võtsid oma lapsed ka tervitusringile kaasa.
Mul oli seljas Raku nime ja numbriga koondise särk. Selletõttu said osad mu naabrid kõrval ja taga aru, et olen Eestist. Neile nii meeldis, et keegi on tulnud välismaalt nende mängu vaatama. Kui värav oli, siis tervitasime samuti üksteist käeplaksuga. Kui ütlesin, et Klavaniga olen koos koolis käinud, küsisid, kas tahaksin temaga kokku saada. Endal mul sellist plaani ei olnud, aga olin muidugi nõus.
Üks mu vestluskaaslastest on ka juhatuse liige, ühe laps käib Raku pojaga samas lasteaias ning kolmas väitis, et on Raku naaber. Pärast tervitusringi läksime siis vip sissepääsu juurde. See "naaber" sai vabalt sisse minna, mind ei lubatud muidugi. Üks uksehoidja küsis isegi, et milline õpilane Raku koolis oli
Ootasin siis õues, kuni mind sisse kutsutakse, kui Raku tuleb. Seni tulid välja Caiuby, Hitz, Werner, Esswein, Trochisky ja see noor hollandlane, kellele kohe pildi ja autogrammi soovijad juurde läksid.
Siis kutsuti mind sisse ja vestlesime Rakuga mingi 10min. Ta oli ikka väga üllatunud mind nähes!
Ja siis läksin trammiga tagasi linna, et oma sõbrale külla tulla, kes Stuttgarti lähedal elab. Rongis oli palju nende fänne muidugi.
Vastasfännidele oli väike ala, aga ka nemad olid päris häälekad, kuigi siis laulsid kodufännid nad üle.
Ülivahva kogemus ja boonuseks Rakuga kohtumine. Ning nad võitsid plaanisin ka aasta tagasi mängule minna, kuid siis ei leidnud sobivat viisi ega aega. Ja ei tea ju, kaua ta seal veel mängib, nii et pidin lihtsalt minema lõpuks. Õnneks ei olnud ta vigastatud ka, kuigi mäng oleks ikkagi vahva kogemus olnud, kuna olen mängijaid tundma õppinud nende aastatega, ja tema kodumeeskond ikkagi, ning tabeliseis on pingeline.
Wednesday, April 06, 2016
Korduma kippuvad inimesed
Kõplan juba poolteist aastat hommikuti tööle pm sama marsruuti mööda, enam-vähem samal kellaajal ka. Harva lähen bussiga, kui ilm on kehv, kaasas on raske pagas või olen haige olnud ja tervis pole veel täiesti tagasi, et 20 minutiline jalutuskäik vastu pidada.
Sellel teel on mingid inimesed, keda näen sageli. Ühte neist nägin mõned nädalad tagasi Pealtnägija saates eksperdina esinemas :D
Kuna teel on 3 kooli, siis kipuvad just nende õpilased-muud tegelased korduma, kasvõi juba tuttavast seljakotist mööda kõndimine, või kui sama tädi rattaga vastu tuleb. Mõnikord mõtlen, et "huvitav, kas täna seda tegelast näen?". Üks neist ei ole enam korduma kippunud, sellest sügisest alates. Ju on ta ära kolinud või töökohta vahetanud.
Üks korduma kippuv inimene on paralleelklassiõde Viljandist, keda olen bussipeatuses näinud, kuid mitte väga tihti. Näen teda siis, kui ta tavalisest hiljem tööle läheb.
Osa korduma kippuvatest inimestest on ka mu töö juurest, pered või õpilased või kolleegid.
Tagasi koju tulen erinevaid teid pidi ja ebaregulaarsetel kellaaegadel, seega sellel teel korduma kippuvaid inimesi ei ole.
Aga, kui nemad on minu jaoks KKI, olen ju mina nende jaoks ka!
Sellel teel on mingid inimesed, keda näen sageli. Ühte neist nägin mõned nädalad tagasi Pealtnägija saates eksperdina esinemas :D
Kuna teel on 3 kooli, siis kipuvad just nende õpilased-muud tegelased korduma, kasvõi juba tuttavast seljakotist mööda kõndimine, või kui sama tädi rattaga vastu tuleb. Mõnikord mõtlen, et "huvitav, kas täna seda tegelast näen?". Üks neist ei ole enam korduma kippunud, sellest sügisest alates. Ju on ta ära kolinud või töökohta vahetanud.
Üks korduma kippuv inimene on paralleelklassiõde Viljandist, keda olen bussipeatuses näinud, kuid mitte väga tihti. Näen teda siis, kui ta tavalisest hiljem tööle läheb.
Osa korduma kippuvatest inimestest on ka mu töö juurest, pered või õpilased või kolleegid.
Tagasi koju tulen erinevaid teid pidi ja ebaregulaarsetel kellaaegadel, seega sellel teel korduma kippuvaid inimesi ei ole.
Aga, kui nemad on minu jaoks KKI, olen ju mina nende jaoks ka!
Thursday, March 31, 2016
märtsikuust
Et märts tühjaks ei jääks!
Arsenalil ei ole märts üldse hästi kulgenud, kahjuks. Langesime CL-ist, Fakapist ja liigatabelit tipust välja.
Aga märtsi alguses oli üks kallis norra sõber Eestis, taas oma leerilastega, ja nii vahva oli koos uisutamas ja söömas käia, ja rääkida ning naltsi teha. Ja ristitütar sai lõpuks oma CISVi laagri raha kingituseks kätte :) suvel peaaegu terve juuli ta siis Norras! Ning mu kool tähistas fäncy õhtusöögiga oma 20.juubelit :) mul on väga hea meel, et sinna tööle sattusin peaaegu 2a tagasi.
Juba veebruari lõpus hakkas Tuleviku jaoks Esiliiga hooaeg, olen juba kahte mängu vaatamas käinud - üht Tallinnas meeletu külmaga ja kodus oli võidumäng.
Märtsis alustasin Mustamäel ka tuutordamisega, seni on 2 last käinud. Ühega on vaja ikka iga kord veidi maadelda (mitte füüsiliselt!, aga see teine ongi väsitavam) ja teisega oleme peamiselt matemaatikat teinud.
Mu sõbrad käisid töö juures külas, näitasin koolimaja, osasid klassiruume ja õpetajaid. Neile väga meeldis :D hiljem samal õhtul käisin teatris, õe klassivenna kirjutatud ja lavastatud etendus oli Kultuurikatlas. Päris hea oli!
2 kodugruppi on ka juba toimunud, ja ülimalt vahvad on olnud! Oleme saanud koos palvetada, jagada lugusid, Piiblit lugeda. Sõpradega on ju nagunii hea kokku saada, aga veelgi toredam on kaaskristlastega Jumalast rääkida!
Palmipuudepüha ajal olin maal, emal oli veidi abi vaja. Nii et terve laupäeva veetsin arvuti ees. Vahepeal oli Arsenali paus (võidumäng, vahelduseks!). Ja pühapäeval käisin hommikul saunas ja pärast linnas Tuleviku mängul.
22.märtsil viisin norrakad Ewert ja draakonite kontserdile Saku Suurhalli. Neil ei olnud mingit aimu, mis seal ees ootab. B oli kolme lugu kuulnud varem ja ühe tundis ta kontserdil ära ka, M ei olnud mitte ühtki lugu kuulanud enne. Aga neile VÄGA meeldis :D ja mulle ka, muidugi! Kertu oli ka seal oma mehega, ning üks mu kolleeg koolist.
Suurel Neljapäeval käisime Eesti-Norra mängul. Mina hoidsin töö juures lapsi, seni kuni lastel oli oma vanematega konverentsid, ehk jagasid, mida nad õppinud on ja mis teemadega tegelenud. Jalka oli kahjuks igav, 0-0 jäi, erilisi võimalusi kummalgi poolel polnud, kuigi pigem domineeris Norra. Aga seltskond oli tore: mina ainukese eestlasena, norrakad M ja B, B 3 pereliiget, mu ameeriklasest kolleeg ühe belglasega ja üks kreeklane mu koolist. Aga jahe oli!
Ülestõusmispühade ajal käisin Suurel Reedel Ristiteel, laupäeva õhtul Kaarlis vigiilial, pühapäeval oli teenistus Mustamäel. Pärast teenistust oli Teedu sünnipäev. Väga vahva seltskond oli sealt läbi voorimas. Hilja õhtul saabusid E&I Kesk-Ameerikast, keda ma majutasin enda juures :P enne reisi olid nad ka minu juures.
Esmaspäev ja teisipäev mul tööd ei olnud, aga esmaspäeval oli minu juures kodugrupp, teispäeval tuutordamine Mustakal ja õhtul Eesti-Serbia mäng. Norrakas M on suht jalkakauge, aga ütles, et kui veel on võimalust, siis ta tuleks veel. Ja võimalus tuli, sest ameeriklane ja belglane ei tulnud. Too mäng oli palju põnevam, ja nägime väravat ka. Kahjuks Eesti võrku.
Homme saabub eelmise aasta norra neiu E, kes jääb minu juurde nädalavahetuseks!!! Jeeeee!
Arsenalil ei ole märts üldse hästi kulgenud, kahjuks. Langesime CL-ist, Fakapist ja liigatabelit tipust välja.
Aga märtsi alguses oli üks kallis norra sõber Eestis, taas oma leerilastega, ja nii vahva oli koos uisutamas ja söömas käia, ja rääkida ning naltsi teha. Ja ristitütar sai lõpuks oma CISVi laagri raha kingituseks kätte :) suvel peaaegu terve juuli ta siis Norras! Ning mu kool tähistas fäncy õhtusöögiga oma 20.juubelit :) mul on väga hea meel, et sinna tööle sattusin peaaegu 2a tagasi.
Juba veebruari lõpus hakkas Tuleviku jaoks Esiliiga hooaeg, olen juba kahte mängu vaatamas käinud - üht Tallinnas meeletu külmaga ja kodus oli võidumäng.
Märtsis alustasin Mustamäel ka tuutordamisega, seni on 2 last käinud. Ühega on vaja ikka iga kord veidi maadelda (mitte füüsiliselt!, aga see teine ongi väsitavam) ja teisega oleme peamiselt matemaatikat teinud.
Mu sõbrad käisid töö juures külas, näitasin koolimaja, osasid klassiruume ja õpetajaid. Neile väga meeldis :D hiljem samal õhtul käisin teatris, õe klassivenna kirjutatud ja lavastatud etendus oli Kultuurikatlas. Päris hea oli!
2 kodugruppi on ka juba toimunud, ja ülimalt vahvad on olnud! Oleme saanud koos palvetada, jagada lugusid, Piiblit lugeda. Sõpradega on ju nagunii hea kokku saada, aga veelgi toredam on kaaskristlastega Jumalast rääkida!
Palmipuudepüha ajal olin maal, emal oli veidi abi vaja. Nii et terve laupäeva veetsin arvuti ees. Vahepeal oli Arsenali paus (võidumäng, vahelduseks!). Ja pühapäeval käisin hommikul saunas ja pärast linnas Tuleviku mängul.
22.märtsil viisin norrakad Ewert ja draakonite kontserdile Saku Suurhalli. Neil ei olnud mingit aimu, mis seal ees ootab. B oli kolme lugu kuulnud varem ja ühe tundis ta kontserdil ära ka, M ei olnud mitte ühtki lugu kuulanud enne. Aga neile VÄGA meeldis :D ja mulle ka, muidugi! Kertu oli ka seal oma mehega, ning üks mu kolleeg koolist.
Suurel Neljapäeval käisime Eesti-Norra mängul. Mina hoidsin töö juures lapsi, seni kuni lastel oli oma vanematega konverentsid, ehk jagasid, mida nad õppinud on ja mis teemadega tegelenud. Jalka oli kahjuks igav, 0-0 jäi, erilisi võimalusi kummalgi poolel polnud, kuigi pigem domineeris Norra. Aga seltskond oli tore: mina ainukese eestlasena, norrakad M ja B, B 3 pereliiget, mu ameeriklasest kolleeg ühe belglasega ja üks kreeklane mu koolist. Aga jahe oli!
Ülestõusmispühade ajal käisin Suurel Reedel Ristiteel, laupäeva õhtul Kaarlis vigiilial, pühapäeval oli teenistus Mustamäel. Pärast teenistust oli Teedu sünnipäev. Väga vahva seltskond oli sealt läbi voorimas. Hilja õhtul saabusid E&I Kesk-Ameerikast, keda ma majutasin enda juures :P enne reisi olid nad ka minu juures.
Esmaspäev ja teisipäev mul tööd ei olnud, aga esmaspäeval oli minu juures kodugrupp, teispäeval tuutordamine Mustakal ja õhtul Eesti-Serbia mäng. Norrakas M on suht jalkakauge, aga ütles, et kui veel on võimalust, siis ta tuleks veel. Ja võimalus tuli, sest ameeriklane ja belglane ei tulnud. Too mäng oli palju põnevam, ja nägime väravat ka. Kahjuks Eesti võrku.
Homme saabub eelmise aasta norra neiu E, kes jääb minu juurde nädalavahetuseks!!! Jeeeee!
Monday, February 29, 2016
hüppeaasta
Kuna on leap year, siis mõtlesin, et kirjutan postituse sellisel haruldasel kuupäeval, nagu täna on.
Olin nädalavahetusel Tartus, ja mõtteid ning elamusi oli palju.
Läksin sinna liinibussiga, mis jõudis kell 19 sinna. Käisin poes, et hommikuks ja CISVi ürituseks midagi süüa osta ka läksin ühikasse. Elasin seal ühikas ju 5 aastat, ja ööbisin isegi oma vanas toas, kuigi sellest remondist, mida mina Tangiga seal tegin, pole midagi alles eriti.
Aga enne magamaminekut olin külas samas koridoris ühel teisel EÜ sõbral. Jõime teed ja mängisime lauamänge.
Alustuseks Scrabble'it. Saksakeelsete nuppude ja tähtedega, aga eesti ja inglisekeelsete sõnadega :) Mina võitsin. Pika puuga. Pärast seda mängisime Tark mees taskus mängu, kus on ette antud täht/tähed, ja paar teemat, ning peab kindla aja jooksul selle tähega algavaid sõnu mõtlema, ning siis loetakse pärast punktid kokku. Palju loomingulisust on seal :) Kas teadsite, et naine on imetaja?
Ja kui oli aeg sealmaal, et magama minna. Mina läksin kesköö paiku voodisse. Aga nädalavahetus on ju ideaalne aeg, et pidu panna. Mis sest, et elad ühikas ja peaks idee poolest teiste inimestega arvestama. Ja mööda koridori liikudes lärmates ei saa ka teiste tubade elanikud magada. Kella 1 ajal tuli siis valvur ja palus neil vaiksemalt olla. Nagu ütles C, siis parim asi, mida õhikas kuulda võib, on lause "Ok, lähme Zav(ood)i!"
Nii et hommikul koridori lõppu pirne pesema, pissile ja hambaid pesema minnes ning avastades, et oled hambaharja seljakotti unustanud, sai selgeks, et ma ei igatse ühikaelu üldse taga! Need 5a oli okei, aga nüüd väga tagasi ei roniks sinna elama. Või sattus minu koridoris elama vaiksemat eluviisi eelistavad inimesed.
Hommikul nägin igatahes ka toa originaalelanikud. Ja siis läksin kirikusse. Oli ikka teistmoodi küll ilma õpetaja Urmaseta, ja õpetaja Triinu ka polnud, kes on lapsega kodus. Tuli selline mõte, et võiks enda ametlikult ka Mustamäele nüüd üle tuua.
Pärast teenistust oli natuke aega, jalustasin siis rahulikult läbi kesklinna. Ikka on muutunud asjad. Väiksed, aga muutunud. Isegi kaubamaja sisemus on täiesti teistmoodi! Tegin ühe tiiru seal sees.
Edasi läksin juba CISV üritusele, kus nägin juba vanu tuttavaid nägusid, eriti 4 oma last :) ja muid karvaseid oli ka. UUsi lapsi oli ka muidugi, kes tahaksid laagrisse minna. Nii vahva! Mina saan 99% tõenäosusega taas StepUpi minna lõpuks!!! 3 nädalat Taanis nelja 14-aastasega :) mulle nii meeldib see programm! Ja ristitütar oli ka kohal.
Pärast võtsin 3 oma noort ja läksime Illekasse Arsenali mängule, kus olid ka tuttavad jalkasõbrad ees, enamus Arsenali fänne, osa mänu fännid. Kahjuks Arsenal seekord kaotas. Aga neid oli vahva näha. Nemad ju Tallinna ei satu, ikka siis näeme, kui mul Tartusse asja on. Pärast mängu sain kohvikus endise kolleegiga kokku. Ikka on põhjust temaga kontakteeruda, kui Tartus olen. Ja oli ka seekord tore! Ostsime koogid üksteisele ja siis saatis ta mind auto peale. Tagasi tulin küüdiga.
Esimene tööpäev pärast pausi oli vahva, ikka sai kuulda, kes oli kus reisil käinud, ja ka samale lennule sattunud :) selle III klassi poisiga läks ka suht hästi, töötas kaasa, kuigi enamuse ajast ajas ikka oma joru. Siit saab ainult paremaks minna :)
Ja meil Mustamäel hakkavad toimuma noorte täiskasvanute kodugrupid. Täna oli koosolek, panime paika asjad.
Olin nädalavahetusel Tartus, ja mõtteid ning elamusi oli palju.
Läksin sinna liinibussiga, mis jõudis kell 19 sinna. Käisin poes, et hommikuks ja CISVi ürituseks midagi süüa osta ka läksin ühikasse. Elasin seal ühikas ju 5 aastat, ja ööbisin isegi oma vanas toas, kuigi sellest remondist, mida mina Tangiga seal tegin, pole midagi alles eriti.
Aga enne magamaminekut olin külas samas koridoris ühel teisel EÜ sõbral. Jõime teed ja mängisime lauamänge.
Alustuseks Scrabble'it. Saksakeelsete nuppude ja tähtedega, aga eesti ja inglisekeelsete sõnadega :) Mina võitsin. Pika puuga. Pärast seda mängisime Tark mees taskus mängu, kus on ette antud täht/tähed, ja paar teemat, ning peab kindla aja jooksul selle tähega algavaid sõnu mõtlema, ning siis loetakse pärast punktid kokku. Palju loomingulisust on seal :) Kas teadsite, et naine on imetaja?
Ja kui oli aeg sealmaal, et magama minna. Mina läksin kesköö paiku voodisse. Aga nädalavahetus on ju ideaalne aeg, et pidu panna. Mis sest, et elad ühikas ja peaks idee poolest teiste inimestega arvestama. Ja mööda koridori liikudes lärmates ei saa ka teiste tubade elanikud magada. Kella 1 ajal tuli siis valvur ja palus neil vaiksemalt olla. Nagu ütles C, siis parim asi, mida õhikas kuulda võib, on lause "Ok, lähme Zav(ood)i!"
Nii et hommikul koridori lõppu pirne pesema, pissile ja hambaid pesema minnes ning avastades, et oled hambaharja seljakotti unustanud, sai selgeks, et ma ei igatse ühikaelu üldse taga! Need 5a oli okei, aga nüüd väga tagasi ei roniks sinna elama. Või sattus minu koridoris elama vaiksemat eluviisi eelistavad inimesed.
Hommikul nägin igatahes ka toa originaalelanikud. Ja siis läksin kirikusse. Oli ikka teistmoodi küll ilma õpetaja Urmaseta, ja õpetaja Triinu ka polnud, kes on lapsega kodus. Tuli selline mõte, et võiks enda ametlikult ka Mustamäele nüüd üle tuua.
Pärast teenistust oli natuke aega, jalustasin siis rahulikult läbi kesklinna. Ikka on muutunud asjad. Väiksed, aga muutunud. Isegi kaubamaja sisemus on täiesti teistmoodi! Tegin ühe tiiru seal sees.
Edasi läksin juba CISV üritusele, kus nägin juba vanu tuttavaid nägusid, eriti 4 oma last :) ja muid karvaseid oli ka. UUsi lapsi oli ka muidugi, kes tahaksid laagrisse minna. Nii vahva! Mina saan 99% tõenäosusega taas StepUpi minna lõpuks!!! 3 nädalat Taanis nelja 14-aastasega :) mulle nii meeldib see programm! Ja ristitütar oli ka kohal.
Pärast võtsin 3 oma noort ja läksime Illekasse Arsenali mängule, kus olid ka tuttavad jalkasõbrad ees, enamus Arsenali fänne, osa mänu fännid. Kahjuks Arsenal seekord kaotas. Aga neid oli vahva näha. Nemad ju Tallinna ei satu, ikka siis näeme, kui mul Tartusse asja on. Pärast mängu sain kohvikus endise kolleegiga kokku. Ikka on põhjust temaga kontakteeruda, kui Tartus olen. Ja oli ka seekord tore! Ostsime koogid üksteisele ja siis saatis ta mind auto peale. Tagasi tulin küüdiga.
Esimene tööpäev pärast pausi oli vahva, ikka sai kuulda, kes oli kus reisil käinud, ja ka samale lennule sattunud :) selle III klassi poisiga läks ka suht hästi, töötas kaasa, kuigi enamuse ajast ajas ikka oma joru. Siit saab ainult paremaks minna :)
Ja meil Mustamäel hakkavad toimuma noorte täiskasvanute kodugrupid. Täna oli koosolek, panime paika asjad.
Saturday, February 27, 2016
jan+vee
Mu viimased postid on olnud reisist. Pärast reisi oli taas töö, ja nüüd on mul terve nädal vaheaeg olnud :)
Kuna olin taas täiskohaga tööl, oli harjumist ja õppimist palju, kuigi juba enne jõulu sain aimu, mis mind jaanuaris ees hakkab ootama. Sisuliselt siis olen II klassi abiõpetaja, sest õpilasi on palju, ja ühel lapsel pean eriliselt silma peal hoidma, ka siis kui lapsed õues mängivad, nii et puhkepause saan vähem nüüd. On ka uus õpilane, kes inglise keelt ei oska, nii et töötan meeleldi temaga, tore tüdruk on ja osad õpilased aitavad tõlkida kui vaja. Jätkan ka III klassi poisiga tööd.
Veebruaris oli II klassi õpetaja 4 päeva haige, nii et asendasin ühe ameeriklasega tema tunde. Ei olnud kerge, aga hakkama saime. Selle III klassi poisiga vist saavutasime ka väikse läbimurde. Ühel päeval ajasin ta endast väga välja. Mõtlesin, et see kas teeb meie koostöö kergemaks või raskemaks. Tundub, et pigem teeb kergemaks, sest ma olen kangekaelne ja näitan talle, et ta peab neid asju tegema, ei saa ainult päevad läbi raamatuid lugeda. Igatahes enne vaheaega saime ta kergemini tööle, ilma uste paugutamiseta. Loodan, et vaheaeg mingit karuteenet ei tee meile õpetajaga, et peame uuesti pushima hakkama. Esmaspäeval näebs :)
Ikka tuutordan pärast tunde. Üks mu õpilane oli koos oma isaga presidendi vastuvõtul ka.
Jaanuaris oli meil veel EELK Perelaager, kus olin korraldustiimis, ja väga vahva laager oli! Minu kogudusest oli ka kaks peret, ning laupäeva öösel olin ühele ja pühapäeval enne lahkumist teisele perele vaherahu korraldajaks. Loodan, et minust oli abi ka neile.
Mu korterikaaslane pidas oma sünnipäeva, mis oli väga vahva. Järgmine päev läksin appi koristama ja pakkima, siis läksime jalkat vaatama, Tulevikul oli treeningmäng. Üks kauaaegne sõber sai ka meeskonda :) Mäng oli küll sisehallis ja meil oli tekk kaasas, aga ikka tulime enne lõppu ära, nii külm oli! Õnneks sain õhtul korraks sauna.
Täna hakkas Tulevikul Esiliiga hooaeg. Väljas on palju lund ja ei ole eriti soe, seega ma täna ei läinud mängule, kuigi see on Tallinnas. Lähen täna Tartusse ka nagunii, ja ei tahtnud külmast värisevana minna. Aga neljapäeval lähen küll nende mängule.
Jaanuari lõpus oli meie kooli korraldada neidude korvpallivõistlus, olid koolid Bakuust ja Peterburist, lätlased ei tulnud. Kuna meil kooli sekretär oli ära, palus ta mind appi. Nii et neljapäeval saabusid külalised, reedel ja laupäeval olid mängud. Mina olin kontaktisik, kui oli vaja midagi korraldada busside või peredega. Sain ühe tüdrukuga lastehaiglas ka käia röntgenis.
Ja meie võistkond võitis turniiri!!! See oli nii suur üllatus. Sest mängisime sisuliselt terve turniiri kahe vahetusega, kui Bakuul oli kahe võistkonna jagu mängijaid kaasas ja nende treener oli nii karm ja vali. Aga meie omad mängisid ilusti meeskonnana ja võitsid ära! Nii äge, ma olin nii uhke nende üle!
Veebruari alguses sain uue passi kätte ja nägin seal üht oma endist kolleegi Tartust, tulime koos koju, ta elab mul kõrvaltänavas. Võtsime ta lapse ka lasteaiast kaasa. Pidasime ühe norra vabatahtliku sünnipäeva, käisime söömas ja minu juures vaatasime "Dogma" filmi. Üle prahi hea film ikka! Käisin ka õel ta uues kohas külas ja soolaleival.
Käisin ühe uue kolleegiga ERSO kontserdil, väga hea oli! Oleme koos palju jalkat vaatamas käinud, kuigi ta on L'pooli fänn. Aga pigem oleme Arsenali vaadanud. Ükskord oli Pooli mäng kohe pärast meie mängu, aga B oli väsinud, ja nii et jäänud me seda vaatama.
Veebruaris lagasid ka uued TST õhtud, sel kevadel teeb neid meie uus peapiiskop, ja esimesel korral oli nii palju rahvast. Üks norrakas tuli ka, ja ta sai ikka enamusest aru, õppis uue sõna, "oluline" :)
Olen ikka Mustamäel ppk õpetaja, ja nüüd palgaline ka. Enne sõbrapäeva käisime uisutamas ka lastega, nii vahva oli. Osad väiksemad ikka kukkusid mitu korda, osad uisutasid enamuse ajast seinast kinni hoides, osad kihutasid nagu profid ringi. Peame ühe korra veel minema, sest osad olid haiged.
Vaheajal käisin maal, pole ju selle aastanumbri sees käinud. Külastasin vanaema pansionaadis, kus ta veebruari algusest alates elab. Algus on tal seal raske olnud, aga loodan, et läheb paremaks. Nüüd ei pea ta ise süüa tegema ega tuba kütma. Õnneks oma mu ema talle toeks olnud.
Neljapäeval, kui tagasi koju tulin, oli meil lauamänguõhtu. Kella poole kaheni olid viimased külalised. Täna lähen Tartusse. Saan Jaani kirikusse minna (selle õpetaja, kes mindki ristis-leeritas, suri jaanuari lõpus kahjuks), CISV üritus on ja saan Illegaardis sõpradega Arsenali mängu vaadata :)
Kuna olin taas täiskohaga tööl, oli harjumist ja õppimist palju, kuigi juba enne jõulu sain aimu, mis mind jaanuaris ees hakkab ootama. Sisuliselt siis olen II klassi abiõpetaja, sest õpilasi on palju, ja ühel lapsel pean eriliselt silma peal hoidma, ka siis kui lapsed õues mängivad, nii et puhkepause saan vähem nüüd. On ka uus õpilane, kes inglise keelt ei oska, nii et töötan meeleldi temaga, tore tüdruk on ja osad õpilased aitavad tõlkida kui vaja. Jätkan ka III klassi poisiga tööd.
Veebruaris oli II klassi õpetaja 4 päeva haige, nii et asendasin ühe ameeriklasega tema tunde. Ei olnud kerge, aga hakkama saime. Selle III klassi poisiga vist saavutasime ka väikse läbimurde. Ühel päeval ajasin ta endast väga välja. Mõtlesin, et see kas teeb meie koostöö kergemaks või raskemaks. Tundub, et pigem teeb kergemaks, sest ma olen kangekaelne ja näitan talle, et ta peab neid asju tegema, ei saa ainult päevad läbi raamatuid lugeda. Igatahes enne vaheaega saime ta kergemini tööle, ilma uste paugutamiseta. Loodan, et vaheaeg mingit karuteenet ei tee meile õpetajaga, et peame uuesti pushima hakkama. Esmaspäeval näebs :)
Ikka tuutordan pärast tunde. Üks mu õpilane oli koos oma isaga presidendi vastuvõtul ka.
Jaanuaris oli meil veel EELK Perelaager, kus olin korraldustiimis, ja väga vahva laager oli! Minu kogudusest oli ka kaks peret, ning laupäeva öösel olin ühele ja pühapäeval enne lahkumist teisele perele vaherahu korraldajaks. Loodan, et minust oli abi ka neile.
Mu korterikaaslane pidas oma sünnipäeva, mis oli väga vahva. Järgmine päev läksin appi koristama ja pakkima, siis läksime jalkat vaatama, Tulevikul oli treeningmäng. Üks kauaaegne sõber sai ka meeskonda :) Mäng oli küll sisehallis ja meil oli tekk kaasas, aga ikka tulime enne lõppu ära, nii külm oli! Õnneks sain õhtul korraks sauna.
Täna hakkas Tulevikul Esiliiga hooaeg. Väljas on palju lund ja ei ole eriti soe, seega ma täna ei läinud mängule, kuigi see on Tallinnas. Lähen täna Tartusse ka nagunii, ja ei tahtnud külmast värisevana minna. Aga neljapäeval lähen küll nende mängule.
Jaanuari lõpus oli meie kooli korraldada neidude korvpallivõistlus, olid koolid Bakuust ja Peterburist, lätlased ei tulnud. Kuna meil kooli sekretär oli ära, palus ta mind appi. Nii et neljapäeval saabusid külalised, reedel ja laupäeval olid mängud. Mina olin kontaktisik, kui oli vaja midagi korraldada busside või peredega. Sain ühe tüdrukuga lastehaiglas ka käia röntgenis.
Ja meie võistkond võitis turniiri!!! See oli nii suur üllatus. Sest mängisime sisuliselt terve turniiri kahe vahetusega, kui Bakuul oli kahe võistkonna jagu mängijaid kaasas ja nende treener oli nii karm ja vali. Aga meie omad mängisid ilusti meeskonnana ja võitsid ära! Nii äge, ma olin nii uhke nende üle!
Veebruari alguses sain uue passi kätte ja nägin seal üht oma endist kolleegi Tartust, tulime koos koju, ta elab mul kõrvaltänavas. Võtsime ta lapse ka lasteaiast kaasa. Pidasime ühe norra vabatahtliku sünnipäeva, käisime söömas ja minu juures vaatasime "Dogma" filmi. Üle prahi hea film ikka! Käisin ka õel ta uues kohas külas ja soolaleival.
Käisin ühe uue kolleegiga ERSO kontserdil, väga hea oli! Oleme koos palju jalkat vaatamas käinud, kuigi ta on L'pooli fänn. Aga pigem oleme Arsenali vaadanud. Ükskord oli Pooli mäng kohe pärast meie mängu, aga B oli väsinud, ja nii et jäänud me seda vaatama.
Veebruaris lagasid ka uued TST õhtud, sel kevadel teeb neid meie uus peapiiskop, ja esimesel korral oli nii palju rahvast. Üks norrakas tuli ka, ja ta sai ikka enamusest aru, õppis uue sõna, "oluline" :)
Olen ikka Mustamäel ppk õpetaja, ja nüüd palgaline ka. Enne sõbrapäeva käisime uisutamas ka lastega, nii vahva oli. Osad väiksemad ikka kukkusid mitu korda, osad uisutasid enamuse ajast seinast kinni hoides, osad kihutasid nagu profid ringi. Peame ühe korra veel minema, sest osad olid haiged.
Vaheajal käisin maal, pole ju selle aastanumbri sees käinud. Külastasin vanaema pansionaadis, kus ta veebruari algusest alates elab. Algus on tal seal raske olnud, aga loodan, et läheb paremaks. Nüüd ei pea ta ise süüa tegema ega tuba kütma. Õnneks oma mu ema talle toeks olnud.
Neljapäeval, kui tagasi koju tulin, oli meil lauamänguõhtu. Kella poole kaheni olid viimased külalised. Täna lähen Tartusse. Saan Jaani kirikusse minna (selle õpetaja, kes mindki ristis-leeritas, suri jaanuari lõpus kahjuks), CISV üritus on ja saan Illegaardis sõpradega Arsenali mängu vaadata :)
Thursday, January 28, 2016
Belgia Brüssel
Jaanuar hakkab läbi saama, mul veel Brüsselis olemisest kirjutamata!
Igatahes nägin Madriid-Brüssel lennul ära teise päikesetõusu, üritasin time-lapse'iga filmida ka, aga ei tulnud eriti välja.
Lend maandus õigel ajal, vastas oli eelmise suve CISVi laagri Belgia liider S. Lootsin ka osade lastega kokku saada, et ei õnnestunud. Kuna Lõuna-Belgias oli rongidel streik, oli mõjutatud ka Brüsseli rongiliiklus. Võtsime siis takso S-i juurde. Ta üürib korterit Brüsselist väljas väikelinnas oma õe korteri all. Õde oli parajasti puhkusel, nii et sain oma korteri. Ega ma muud seal ei teinud, kui maganud, sõin ju S-i juures. Magama läksin aga kohe, et paariks tunniks puhata. Siis läksime pealinna, mingid rongid ikka sõitsid õnneks, aga ebakindel oli kõik.
Minu algne plaan hõlmas rongiga Amsterdami minekut, et seal sõpru näha ja koju lennata. Kui aga tuli e-mail streigi teatega, pidin leidma alternatiivi. Selleks sai liinibuss. Läksime ostsime mulle järgmiseks hommikuks piletid ära ja läksime linna. Tahtsin second-händ poodidesse natuke minna. Ja külastasime ka raekoja platsi, mis oli tõesti ilus.
Kui tahtsime sööma minna, maandusime iiri pubis. Kuid kuna vahepeal köök ei tööta seal riigis, siis süüa saime tellida hiljem. Hästi tore ja veidi hullumeelne neiu teenindas meid. S pidi vahepeal minema ühele koosolekule, mina jäin veel pubisse ja üksi linna kooserdama. Pidin ka ühe eestlasega kokku saama, aga ta jäi haigeks. Seega ma kaugele ei kooserdanud rongijaamast, kus pidime hiljem S-iga taas kokku saama. Käisin toidupoes, ühes turistikas ning ostsin paar kaarti ja marki.
Rongid taas ei sõitnud ja võtsime taas takso koju. Lebotasime natuke S-i juures, pläkutasime jne. Kella 1 paiku läksime tuttu, mina ikka ülakorrusele. Hommikul olin üksi, S oli koolis tööl juba. Sõin-jõin, pakkisin asjad ja läksin rongijaama. Buss pidi minema 11.15, olin 10.20 rongijaamas. Rongid ei tulnud ega tulnud. Kirjutasin siis oma postkaardid ära ja panin teele. Rong tuli veidi pärast kella 11-t. Mul oli sõita vaid üks peatus, aga seal on ka Eurolines'il oma check-in, mis suleti kell 11. Rongilt minnes pidin veidi liikuma ka bussijaama. Eelmine päev oli mul väga tore teenindaja, ja jõudsin kella 11.15 tema leti juurde, sain järgmisele bussile pileti.
See tähendas, et mul on ca 2h vaba aega. Väljas sadas (Eestis oli samal ajal -20 kraadi) ja mul oli pagas, nii et õue ma ei kippunud. Leidsin mõistliku hinnaga kohviku, kus sõin ja istusin. Kui aeg oli käes, läksin oma bussi check-ini tegema. Sõit kulges hästi, kuulasin muusikat.
Esialgu pidi buss Amsterdami jõudma kell 17.45. Amsterdami lähistel olid ummikud. Ja lõpuks jäigi buss 50 minutit hiljaks. Bussi lõpp-peatus oli ma-ei-tea-kus linna lähedal. Õnneks oli rongijaam sealsamas, sain kuidagi oma rongipileti lennujaama ning kella 19 ajal olingi Schipolis, tund aega kojulennuni. Õnneks järjekorda polnud, tegin tšekinni ära ja läksin oma väravasse. Nii et ühtki vaba minutit mul Hollandi pealinnas ei olnud!
Tallinnas maandusin õigel ajal, aga jube külm oli ja mul polnud ilmale vastavaid riideid, nii et taksoga tulin isegi koju. Taksoarve ikka tunduvalt väiksem, kui reisidel oli!
Kokku oli reisi saldo 11 päeva, 5 lendu, 4 riiki, 12 CISVi sõbra taasnägemine 4 laagrist. Algselt lootsin näha inimesi 6st laagrist, kuid Madriidis ja Amsterdamis ei vedanud sellega. Pluss reisid rongide, metroo, busside, taksode ja autodega.
Mul on juba ostetud piletid aprillivaheajaks Saksamaale, kus samuti plaanis CISVi sõpru külastada Hamburgis. Ja oma parimat sõbra peret, ning klassivenna mängu vaadata.
Igatahes nägin Madriid-Brüssel lennul ära teise päikesetõusu, üritasin time-lapse'iga filmida ka, aga ei tulnud eriti välja.
Lend maandus õigel ajal, vastas oli eelmise suve CISVi laagri Belgia liider S. Lootsin ka osade lastega kokku saada, et ei õnnestunud. Kuna Lõuna-Belgias oli rongidel streik, oli mõjutatud ka Brüsseli rongiliiklus. Võtsime siis takso S-i juurde. Ta üürib korterit Brüsselist väljas väikelinnas oma õe korteri all. Õde oli parajasti puhkusel, nii et sain oma korteri. Ega ma muud seal ei teinud, kui maganud, sõin ju S-i juures. Magama läksin aga kohe, et paariks tunniks puhata. Siis läksime pealinna, mingid rongid ikka sõitsid õnneks, aga ebakindel oli kõik.
Minu algne plaan hõlmas rongiga Amsterdami minekut, et seal sõpru näha ja koju lennata. Kui aga tuli e-mail streigi teatega, pidin leidma alternatiivi. Selleks sai liinibuss. Läksime ostsime mulle järgmiseks hommikuks piletid ära ja läksime linna. Tahtsin second-händ poodidesse natuke minna. Ja külastasime ka raekoja platsi, mis oli tõesti ilus.
Kui tahtsime sööma minna, maandusime iiri pubis. Kuid kuna vahepeal köök ei tööta seal riigis, siis süüa saime tellida hiljem. Hästi tore ja veidi hullumeelne neiu teenindas meid. S pidi vahepeal minema ühele koosolekule, mina jäin veel pubisse ja üksi linna kooserdama. Pidin ka ühe eestlasega kokku saama, aga ta jäi haigeks. Seega ma kaugele ei kooserdanud rongijaamast, kus pidime hiljem S-iga taas kokku saama. Käisin toidupoes, ühes turistikas ning ostsin paar kaarti ja marki.
Rongid taas ei sõitnud ja võtsime taas takso koju. Lebotasime natuke S-i juures, pläkutasime jne. Kella 1 paiku läksime tuttu, mina ikka ülakorrusele. Hommikul olin üksi, S oli koolis tööl juba. Sõin-jõin, pakkisin asjad ja läksin rongijaama. Buss pidi minema 11.15, olin 10.20 rongijaamas. Rongid ei tulnud ega tulnud. Kirjutasin siis oma postkaardid ära ja panin teele. Rong tuli veidi pärast kella 11-t. Mul oli sõita vaid üks peatus, aga seal on ka Eurolines'il oma check-in, mis suleti kell 11. Rongilt minnes pidin veidi liikuma ka bussijaama. Eelmine päev oli mul väga tore teenindaja, ja jõudsin kella 11.15 tema leti juurde, sain järgmisele bussile pileti.
See tähendas, et mul on ca 2h vaba aega. Väljas sadas (Eestis oli samal ajal -20 kraadi) ja mul oli pagas, nii et õue ma ei kippunud. Leidsin mõistliku hinnaga kohviku, kus sõin ja istusin. Kui aeg oli käes, läksin oma bussi check-ini tegema. Sõit kulges hästi, kuulasin muusikat.
Esialgu pidi buss Amsterdami jõudma kell 17.45. Amsterdami lähistel olid ummikud. Ja lõpuks jäigi buss 50 minutit hiljaks. Bussi lõpp-peatus oli ma-ei-tea-kus linna lähedal. Õnneks oli rongijaam sealsamas, sain kuidagi oma rongipileti lennujaama ning kella 19 ajal olingi Schipolis, tund aega kojulennuni. Õnneks järjekorda polnud, tegin tšekinni ära ja läksin oma väravasse. Nii et ühtki vaba minutit mul Hollandi pealinnas ei olnud!
Tallinnas maandusin õigel ajal, aga jube külm oli ja mul polnud ilmale vastavaid riideid, nii et taksoga tulin isegi koju. Taksoarve ikka tunduvalt väiksem, kui reisidel oli!
Kokku oli reisi saldo 11 päeva, 5 lendu, 4 riiki, 12 CISVi sõbra taasnägemine 4 laagrist. Algselt lootsin näha inimesi 6st laagrist, kuid Madriidis ja Amsterdamis ei vedanud sellega. Pluss reisid rongide, metroo, busside, taksode ja autodega.
Mul on juba ostetud piletid aprillivaheajaks Saksamaale, kus samuti plaanis CISVi sõpru külastada Hamburgis. Ja oma parimat sõbra peret, ning klassivenna mängu vaadata.
Thursday, January 14, 2016
Spaania
Pärast seda, kui ma olin 2.jaanuaril istunud nö taksosse, mis mind Skopje lennujaama viis, võtsin suuna Hispaaniasse.
Veel sama päeva hommikul ei olnud kindel, kuhu ma ööseks lähen. Üks variant oleks olnud lennujaamas ööbida. Kirjutasin siis FB abil erinevatele inimestele, kes saaks mind aidata ja üheks ööks peavarju pakkuda ses linnas. Keegi ei vastanud, välja arvatud üks CISVikas, kellega olin enne reisi ühenduses olnud, kuid kes ka ise oli parasjagu puhkusel. Õnneks tuli ta ise samal õhtul tagasi, sest tal olid eksamid hakkamas. Ootasin teda lennujaamas 3h ja läksime tema juurde. Kell oli juba pärast kella 1-e, kui magama sain. Nii et väga palju pläkutada ei saanud, mina olin väsinud ja tema ka.
Kell 7 äratus, dušš ja metrooga rongijaama. Nii et olen Barcelonas ühe öö olnud, aga linna ei näinud. Siit küsimus: kas ma olen Barcelonas käinud, või mitte? :D Rongisõit kulges ilusti, nägin seda riiki ka lähemalt. Rongis sain lahketelt jaapanlastelt oma lahkuse eest magusat kartulit, kuid sõin selle alles Eestis ära.
Madriidis tuli mulle vastu mu 2014.a Village'i JC E, kelle "emme" ma seal laagris olin, sest olin just nende eest vastutav staff. Sain taas natuke magada, ja siis linna! Alguses olin üksi natuke. Ilm ei olnud eriti hea ja jalad hakkasid valutama, nii et kella 18 paiku maandusin mäkis, kus oli wifi. Muidu igas suvalises kohvikus ei ole muideks, selle pärast sai ka Mäkk valitud. Jõin sooja jooki ja planeerisin kahe sõbraga kokku saada.
Üks neist oli ameeriklane, keda augustis Tallinnas 24h võõrustasin, ja teisega olime 2009.a Põhja-Norras koos liidrid. Lõpuks tuli ka mu võõrustaja E linna :P Käisime koos Madriidi firmarooga churrosid söömas, kuuma šokolaadi kastetevaid saiapulki vms. Polnud paha! Ja väidetavalt linna parimas kohas, kus oli tõesti palju rahvast kogu aeg!
Õhtu lõppes ühes baaris, kuhu mind viidi, sest soovisin näha kohti, kuhu iga turist ei satu. Baar nagu baar ikka, aga allkorrusel olid madalad lauad-toolid, ja põrandal oli liiv :D aga muidugi olid seal kõik kohad hõivatud, nii et saime ainult korra vaadata ja oma smuutisid jõime ülakorrusel. Siis, kui kell oli meil 23, ja EEstis kesköö, sain õelt juba sünnipäevasõnumi telefoni :D
Päris sünnipäeval läksime E-ga linna. Peaeesmärgiks oli minna Real Madridi kodustaadioni SB tuurile. 19 eurot ja poolteist tundi läks meil seal. Piletijärjekorras seistes tuli sünnipäevakõne, mille ka vastu võtsin. Tuuril oli väga lõbus mu reisikaaslasel Kevinil. Kes on FB-st pilte näinud, teab, millest jutt. Saime ikka igal pool ära käia - riietusruumides, kuninglikus loožis, vahetusmeestepinkidel. Tegin ühe pildi ka Arsenali särgis. Keegi õnneks ei pahandanud ega välja ei visatud. Pressiruumis olles tuli veel üks kõne, seda vastu ei võtnud. Kusjuures vaid mõned tunnid pärast minu külaskäiku teatati sealsamas pressiruumis, et RM-i peatreener on vallandatud! Vot nii võimas olen :P
Pärast seda sõime lõunat ja jalutasime E-ga linna. Väga tore oli :D Ta pole ise ka sealt kunagi jala linna läinud, ikka metrooga. Nägin ära tähtsad purskkaevud, kus RM ja AM oma võite tähistavad jms. Saime taas kokku liidri M-ga, ja mind viidi ühte siseturgu, kus töötab mu kõige esimese CISVi laagri JC N, kes on juba 23-aastane, kevadel saab 24. Aga ta oli tööl ühes veinibaaris, ja vaba aega polnud. Me läksime siis sööma kuskile ja hiljem tagasi, kui ta veel tööl oli. Tegime plaani järgmine päev kohtuda, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Oleks tahtnud temaga rääkida, pole ju ammu näinud. Ja pilti ka teha ei õnnestunud koos.
Minu viimasel Madriidi päeval oli kindel plaan nö väikse venna Atletico staadionile tuurile minna. Tol päeval oli linnas aga kolmekuningapäevaparaad, ja ma arvan, et selle pärast staadionil ka tuuri polnud, sest kõik olid paraadile minemas. Saime E-ga ainult fännipoes käia (ostsin külmkapimagneti) ja oligi pidu läbi. Diego Simeone töökoht ohus ei olnud!
Võtsime kohalikult poest kohalikud mandariinid ja tagasi linna. Käisime ära kohalikus pargis. Pargis nägime redelitega inimesi. Ajas väga segadusse küll. Aga pargist tulles saime aru, kuhu need redelitega inimesed läksid. Paraadile! Et ikka paremini näha! Lapsed viskasid rahva hulka komme, sain ka ühe kätte. Pärast seda saime kokku paari E sõbraga, ka CISVikad ja üks neist teab ühte, kellega mina olen samuti laagris käinud :) Nii et väga tore õhtu oli meil. Pakkisin siis oma asjad ja hakkasime E-ga oma laagri pilte-videosid vaatama öösel.
Pärast paari tundi und ärkasin kell 4.15, et 6.25 Brüsseli lennule jõuda. E ema viis mind õnneks ära, saime läbi tühja linna sõita kell 5 hommikul.
Kivipõrandad võivad suvel kindlasti väga mõnusad olla, aga talvel kindlasti mitte. Sel ajal, kui mul +10-13 soojakraadi oli, hakkas Eestis vist lund maha tulema.
Madriid mulle väga meeldis, kuigi päris kesklinnas oli nii palju rahvast ja turiste, et see oli ainuke asi, mis mulle ei meeldinud. Muidu, väga meeldiv kogemus. Paljudest siltidest sain aru ka, kuigi olid hispaania keeles. Järgmine peatus: Brüssel!
Veel sama päeva hommikul ei olnud kindel, kuhu ma ööseks lähen. Üks variant oleks olnud lennujaamas ööbida. Kirjutasin siis FB abil erinevatele inimestele, kes saaks mind aidata ja üheks ööks peavarju pakkuda ses linnas. Keegi ei vastanud, välja arvatud üks CISVikas, kellega olin enne reisi ühenduses olnud, kuid kes ka ise oli parasjagu puhkusel. Õnneks tuli ta ise samal õhtul tagasi, sest tal olid eksamid hakkamas. Ootasin teda lennujaamas 3h ja läksime tema juurde. Kell oli juba pärast kella 1-e, kui magama sain. Nii et väga palju pläkutada ei saanud, mina olin väsinud ja tema ka.
Kell 7 äratus, dušš ja metrooga rongijaama. Nii et olen Barcelonas ühe öö olnud, aga linna ei näinud. Siit küsimus: kas ma olen Barcelonas käinud, või mitte? :D Rongisõit kulges ilusti, nägin seda riiki ka lähemalt. Rongis sain lahketelt jaapanlastelt oma lahkuse eest magusat kartulit, kuid sõin selle alles Eestis ära.
Madriidis tuli mulle vastu mu 2014.a Village'i JC E, kelle "emme" ma seal laagris olin, sest olin just nende eest vastutav staff. Sain taas natuke magada, ja siis linna! Alguses olin üksi natuke. Ilm ei olnud eriti hea ja jalad hakkasid valutama, nii et kella 18 paiku maandusin mäkis, kus oli wifi. Muidu igas suvalises kohvikus ei ole muideks, selle pärast sai ka Mäkk valitud. Jõin sooja jooki ja planeerisin kahe sõbraga kokku saada.
Üks neist oli ameeriklane, keda augustis Tallinnas 24h võõrustasin, ja teisega olime 2009.a Põhja-Norras koos liidrid. Lõpuks tuli ka mu võõrustaja E linna :P Käisime koos Madriidi firmarooga churrosid söömas, kuuma šokolaadi kastetevaid saiapulki vms. Polnud paha! Ja väidetavalt linna parimas kohas, kus oli tõesti palju rahvast kogu aeg!
Õhtu lõppes ühes baaris, kuhu mind viidi, sest soovisin näha kohti, kuhu iga turist ei satu. Baar nagu baar ikka, aga allkorrusel olid madalad lauad-toolid, ja põrandal oli liiv :D aga muidugi olid seal kõik kohad hõivatud, nii et saime ainult korra vaadata ja oma smuutisid jõime ülakorrusel. Siis, kui kell oli meil 23, ja EEstis kesköö, sain õelt juba sünnipäevasõnumi telefoni :D
Päris sünnipäeval läksime E-ga linna. Peaeesmärgiks oli minna Real Madridi kodustaadioni SB tuurile. 19 eurot ja poolteist tundi läks meil seal. Piletijärjekorras seistes tuli sünnipäevakõne, mille ka vastu võtsin. Tuuril oli väga lõbus mu reisikaaslasel Kevinil. Kes on FB-st pilte näinud, teab, millest jutt. Saime ikka igal pool ära käia - riietusruumides, kuninglikus loožis, vahetusmeestepinkidel. Tegin ühe pildi ka Arsenali särgis. Keegi õnneks ei pahandanud ega välja ei visatud. Pressiruumis olles tuli veel üks kõne, seda vastu ei võtnud. Kusjuures vaid mõned tunnid pärast minu külaskäiku teatati sealsamas pressiruumis, et RM-i peatreener on vallandatud! Vot nii võimas olen :P
Pärast seda sõime lõunat ja jalutasime E-ga linna. Väga tore oli :D Ta pole ise ka sealt kunagi jala linna läinud, ikka metrooga. Nägin ära tähtsad purskkaevud, kus RM ja AM oma võite tähistavad jms. Saime taas kokku liidri M-ga, ja mind viidi ühte siseturgu, kus töötab mu kõige esimese CISVi laagri JC N, kes on juba 23-aastane, kevadel saab 24. Aga ta oli tööl ühes veinibaaris, ja vaba aega polnud. Me läksime siis sööma kuskile ja hiljem tagasi, kui ta veel tööl oli. Tegime plaani järgmine päev kohtuda, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Oleks tahtnud temaga rääkida, pole ju ammu näinud. Ja pilti ka teha ei õnnestunud koos.
Minu viimasel Madriidi päeval oli kindel plaan nö väikse venna Atletico staadionile tuurile minna. Tol päeval oli linnas aga kolmekuningapäevaparaad, ja ma arvan, et selle pärast staadionil ka tuuri polnud, sest kõik olid paraadile minemas. Saime E-ga ainult fännipoes käia (ostsin külmkapimagneti) ja oligi pidu läbi. Diego Simeone töökoht ohus ei olnud!
Võtsime kohalikult poest kohalikud mandariinid ja tagasi linna. Käisime ära kohalikus pargis. Pargis nägime redelitega inimesi. Ajas väga segadusse küll. Aga pargist tulles saime aru, kuhu need redelitega inimesed läksid. Paraadile! Et ikka paremini näha! Lapsed viskasid rahva hulka komme, sain ka ühe kätte. Pärast seda saime kokku paari E sõbraga, ka CISVikad ja üks neist teab ühte, kellega mina olen samuti laagris käinud :) Nii et väga tore õhtu oli meil. Pakkisin siis oma asjad ja hakkasime E-ga oma laagri pilte-videosid vaatama öösel.
Pärast paari tundi und ärkasin kell 4.15, et 6.25 Brüsseli lennule jõuda. E ema viis mind õnneks ära, saime läbi tühja linna sõita kell 5 hommikul.
Kivipõrandad võivad suvel kindlasti väga mõnusad olla, aga talvel kindlasti mitte. Sel ajal, kui mul +10-13 soojakraadi oli, hakkas Eestis vist lund maha tulema.
Madriid mulle väga meeldis, kuigi päris kesklinnas oli nii palju rahvast ja turiste, et see oli ainuke asi, mis mulle ei meeldinud. Muidu, väga meeldiv kogemus. Paljudest siltidest sain aru ka, kuigi olid hispaania keeles. Järgmine peatus: Brüssel!
Sunday, January 10, 2016
Makedooniast
Teen siis reisi kohta ka paar märget ja ülestähendust, aga üks riik korraga :) siis on, mida oodata lugejatel.
Lahkusin 28.12 varahommikul. Sõitsin Viini kaudu. Sattusin samale lennule koos ühe perega töö juurest, ja laps ka ütles vanematele, et olen üks ta õpetajatest koolis. Ja enda teadmata oli samal lennul veel üks tuttav, kuid temaga kohtusime alles Viini lennujaamas, kui mina oma jätkulennu infot otsisin. Tore-tore!
Ma pole ammu passikontrollis käinud reisides. Viimati vist Inglismaal käies. Aga nüüd jälle. Lend natuke viibis, sudu tõttu, mis Skopjes on. Talvel on see tavaline asi seal, see õhureostus. Ja nii saabus minu lend koos ühe teisega ja nii oligi passikontrollis suur hulk rahvast. Ega neile ju ei lugenud sildid "EU" ja "MK" kodanikud, oli üks suur mass. Üle poole tunni vist olin seal, ja neile pakkus mu pass suurt huvi. Küsiti id-kaarti ka vaadata, vist arvati, et mingi väljamõeldud riik!
Lennujaamas ootas mind ühe lapse vanemad (külastasin eelmise suve Poola laagri 6 last ja liidrit), kes viisid mind Skopjesse ühe teise lapse juurde, kuhu jäin ööseks. Alguses magasin paar tundi, sest olin kell 5 ärganud (nende aja järgi kell 4!), siis sõime ja siis läksime linna. 2/6 lastest elavad just pealinnas, teised 4 ja liider elavad Velesi linnas. Kahjuks oli juba pime, kui linna läksime, seega paljud asjad jäid korralikult nägemata. Aga tore oli D ja S-iga ikkagi!
29.12 pandi mind Velesi bussi peale, kohale jõudes oli vastas mul B (tüdruk), ja läksime taksoga liidri Z koju, kus oli mu öömaja. Z ise oli tööl. Seega viisin asjad ära ja läksime B-ga linna. Väike linn, ühistransporti pole, sest majad on mäenõlvadel, tänavad on kitsad ja kõik on lähedal.
Alustasime ühest õigeusu kirikust. Neil on jõulud ka teisel ajal kui meil, nii et teised lapsed olid veel koolis, kui me B-ga linnas olime. Lõpuks kesklinna pargis kohtusime sünnipäevalaps G-ga ja läksime kohvikusse, sest kui pimedaks läks kella 17 ajal, läks jahedaks õues. Seal on kombeks, et kui tellid kohvi, tuuakse küsimata klaas vett ka kaasa :)
Siis läksin uuesti oma võõrustaja juurde, vahetasin riided ja õhtul tähistasime kõik 6kesi Inboxi kohvikus G sünnipäeva! Olen FB-s tihti näinud neid Inboxis, ja see on ühe lapse B (poiss) venna oma. Nii et seal olles ei pidanud ma kunagi oma söökide-jookide eest maksma!
30.12 külastasin Z-d tema töö juures, käisin B-ga (poiss) ühe mäe otsas asuva monumendi juures ja juuksuris (lõpuks ometi!). Olin ka tema juures kodus ning käisime taas Inboxis. Õhtul käisime Da Vinci kohvikus 6kesi.
Vana-aastaõhtul oli kella 13 päeva Inboxis noortele kontsert ja pidu, kuhu ka läksin, aga mingi aja pärast läksime poiste G ja B-ga G juurde koju. Seal oli tal üliarmas koer! Ja meil oli nii tore alati! Tüdrukuid ma sel aastal rohkem ei näinudki, hängisin liidri Z ja poistega.
Vana-aastaõhtul läksin B juurest üksi läbi linna Z juurde. Olin seda teed juba 4-5 korda kõndinud, tee oli ammu selge, aga B ikka muretses, kas ma ikka jõuan koju. Siis tehti mulle meik (mis mulle ei meeldinud, sest nägin võõras välja), ja läksime aastavahetuspeole Z-ga. Või noh, pigem oleks õige öelda karnevalile! Ma ei tea, kuidas emad oma tütreid niimoodi kodust välja lasid! Aga need lühikesed kleidid, kõrged kontsad ja hull meik! Aga seal on see normaalne, kahjuks. Z ise tegi tol päeval 10-le naisele meiki õhtuseks peoks. Ja jube külm oli ikka öösel, -10 vist. Z-l oli 4 sõbrannat veel seal, nii et saime koos tantsida (ehk siis oma laua ümber liigutada end kuidagi).
Alguses oli muusika, mille keelest aru sain ja tulid tuttavad ette. Kui aga bänd lavale tuli, olin vist küll ainuke, kes kaasa ei laulnud neid laule! Igatahes kella 2 ajal läksin üksi taksoga koju. Ma lihtsalt ei kannatanud enam seda suitsuhaisu välja! Panin hommikul kleidi õue tuulduma, kuid siis tuli sellele kütmise suitsulõhn juurde. Klubis oli meie laua peal meid ootamas pitsa ja mandlikauss, et kui öösel kõht tühjaks läheb, saab joomisele lisaks süüa ka midagi. Ei, põnev antropoloogiline kogemus oli! Eriti, kui õhukesi valgeid salvrätte pilluti, siis kõndisid need neiud oma surmalõksudes kontsadel nende peal, ja jäid sinna kinni! :D
Kui 1.jaanuaril ärkasin ja pesemast tulin, kuivatas Z mul fööniga ilusti juuksed ära! Seejärel viis ta isa mind, Z-d ja G-d lähedalasuva järve juurde jalutama. G-l oli ikka korralik pohmakas, ja see jalutuskäik tegi talle ainult head! Õhtul saime veel neljakesi kokku, tahtsin tagasi Da Vincisse minna, sest seal oli eelmine kord kena töötaja. Seekord ta ei olnud tööl, aga vahva oli meil ikkagi. Sain seal omale uue latte lusika :D
2.jaanuari pärastlõunal oli mul aeg lennujaama minna, aga hommikupoole saime veel poistega kokku, panime posti mu kirjad-kaardid ning andsin neile üle oma kingitused (fotod suvisest laagrist), ning jätsime Jumalaga. Nutsin, kui G-d viimast korda kallistasin.
Makedoonia oli külmem, kui arvasin, ja ka maja, kus olin, oli jahe koridorides, kus ei köetud. WC oli eriti külm! Korra läksin magama isegi dressipluusis. Sokid olid alati magama minnes jalas. Ja kui palju nad söövad! Tavaline lõuna on 4-käiguline. Ja eriti palju pidin sööma B juures, kus lihtsalt "ei" vastust ei aktsepteerita, ja B ise pani mu taldrikule igast asju. Nad arvasid, et olen liiga viisakas, et keeldun.
Kohvikukultuur on seal tugev, et ei käidagi nii palju väljas söömas, kui kohvitamas, ja siis väiksed salatid kõrvale, aga suuri roogasid ei söödud. Nii palju kui mina nägin. Süüakse ikka kodus!
Kohtusin kõigi 6 lapse ja liidriga, kohtusin 5 vanematega ja külastasin 4 erinevat kodu. Majad võivad küll räämas välja näha, kuid seest on tihti modernsed ja ilusad. Kindlasti on ka sama räämas kodusid, kui on majad. Ikkagi riik, mis alles ehitab end uuesti üles, nagu Eestigi kunagi. Odav väljas käia. Juuksuri eest maksin nt 7 euri.
Eestist oldi huvitatud, rääkisin palju ja jagasin infot. Kuna oli väike linn, siis kohtusin mitu korda samade inimestega, laste sõpradega. Üks oli guuglist õppinud, kuidas öelda "Tere, minu nimi on X, kuidas läheb?" :D Juuksur oli närvis, kas teeb ikka välismaalasele rahuldava soengu jne. Üldse olin vist väikest viisi kuulsus, sest paljud teadsid, et linnas olen, ja laste sõbrad juba küsisid neilt telefoni teel, millal ma ära lähen ja neil nende jaoks jälle aega on :D
Tahaks kunagi soojal ajal tagasi minna, ja rohkem ringi vaadata, neil on palju ajalugu ja mägesid. Ja sõbrad on mul seal juba ees ootamas! Pildid on FB-s, aga kui on küsimusi-kommentaare, ehk ununes midagi ära, siis kirjutage-joonistage julgelt!
Järgmine peatus ja postitus, millalgi: Hispaania!
Lahkusin 28.12 varahommikul. Sõitsin Viini kaudu. Sattusin samale lennule koos ühe perega töö juurest, ja laps ka ütles vanematele, et olen üks ta õpetajatest koolis. Ja enda teadmata oli samal lennul veel üks tuttav, kuid temaga kohtusime alles Viini lennujaamas, kui mina oma jätkulennu infot otsisin. Tore-tore!
Ma pole ammu passikontrollis käinud reisides. Viimati vist Inglismaal käies. Aga nüüd jälle. Lend natuke viibis, sudu tõttu, mis Skopjes on. Talvel on see tavaline asi seal, see õhureostus. Ja nii saabus minu lend koos ühe teisega ja nii oligi passikontrollis suur hulk rahvast. Ega neile ju ei lugenud sildid "EU" ja "MK" kodanikud, oli üks suur mass. Üle poole tunni vist olin seal, ja neile pakkus mu pass suurt huvi. Küsiti id-kaarti ka vaadata, vist arvati, et mingi väljamõeldud riik!
Lennujaamas ootas mind ühe lapse vanemad (külastasin eelmise suve Poola laagri 6 last ja liidrit), kes viisid mind Skopjesse ühe teise lapse juurde, kuhu jäin ööseks. Alguses magasin paar tundi, sest olin kell 5 ärganud (nende aja järgi kell 4!), siis sõime ja siis läksime linna. 2/6 lastest elavad just pealinnas, teised 4 ja liider elavad Velesi linnas. Kahjuks oli juba pime, kui linna läksime, seega paljud asjad jäid korralikult nägemata. Aga tore oli D ja S-iga ikkagi!
29.12 pandi mind Velesi bussi peale, kohale jõudes oli vastas mul B (tüdruk), ja läksime taksoga liidri Z koju, kus oli mu öömaja. Z ise oli tööl. Seega viisin asjad ära ja läksime B-ga linna. Väike linn, ühistransporti pole, sest majad on mäenõlvadel, tänavad on kitsad ja kõik on lähedal.
Alustasime ühest õigeusu kirikust. Neil on jõulud ka teisel ajal kui meil, nii et teised lapsed olid veel koolis, kui me B-ga linnas olime. Lõpuks kesklinna pargis kohtusime sünnipäevalaps G-ga ja läksime kohvikusse, sest kui pimedaks läks kella 17 ajal, läks jahedaks õues. Seal on kombeks, et kui tellid kohvi, tuuakse küsimata klaas vett ka kaasa :)
Siis läksin uuesti oma võõrustaja juurde, vahetasin riided ja õhtul tähistasime kõik 6kesi Inboxi kohvikus G sünnipäeva! Olen FB-s tihti näinud neid Inboxis, ja see on ühe lapse B (poiss) venna oma. Nii et seal olles ei pidanud ma kunagi oma söökide-jookide eest maksma!
30.12 külastasin Z-d tema töö juures, käisin B-ga (poiss) ühe mäe otsas asuva monumendi juures ja juuksuris (lõpuks ometi!). Olin ka tema juures kodus ning käisime taas Inboxis. Õhtul käisime Da Vinci kohvikus 6kesi.
Vana-aastaõhtul oli kella 13 päeva Inboxis noortele kontsert ja pidu, kuhu ka läksin, aga mingi aja pärast läksime poiste G ja B-ga G juurde koju. Seal oli tal üliarmas koer! Ja meil oli nii tore alati! Tüdrukuid ma sel aastal rohkem ei näinudki, hängisin liidri Z ja poistega.
Vana-aastaõhtul läksin B juurest üksi läbi linna Z juurde. Olin seda teed juba 4-5 korda kõndinud, tee oli ammu selge, aga B ikka muretses, kas ma ikka jõuan koju. Siis tehti mulle meik (mis mulle ei meeldinud, sest nägin võõras välja), ja läksime aastavahetuspeole Z-ga. Või noh, pigem oleks õige öelda karnevalile! Ma ei tea, kuidas emad oma tütreid niimoodi kodust välja lasid! Aga need lühikesed kleidid, kõrged kontsad ja hull meik! Aga seal on see normaalne, kahjuks. Z ise tegi tol päeval 10-le naisele meiki õhtuseks peoks. Ja jube külm oli ikka öösel, -10 vist. Z-l oli 4 sõbrannat veel seal, nii et saime koos tantsida (ehk siis oma laua ümber liigutada end kuidagi).
Alguses oli muusika, mille keelest aru sain ja tulid tuttavad ette. Kui aga bänd lavale tuli, olin vist küll ainuke, kes kaasa ei laulnud neid laule! Igatahes kella 2 ajal läksin üksi taksoga koju. Ma lihtsalt ei kannatanud enam seda suitsuhaisu välja! Panin hommikul kleidi õue tuulduma, kuid siis tuli sellele kütmise suitsulõhn juurde. Klubis oli meie laua peal meid ootamas pitsa ja mandlikauss, et kui öösel kõht tühjaks läheb, saab joomisele lisaks süüa ka midagi. Ei, põnev antropoloogiline kogemus oli! Eriti, kui õhukesi valgeid salvrätte pilluti, siis kõndisid need neiud oma surmalõksudes kontsadel nende peal, ja jäid sinna kinni! :D
Kui 1.jaanuaril ärkasin ja pesemast tulin, kuivatas Z mul fööniga ilusti juuksed ära! Seejärel viis ta isa mind, Z-d ja G-d lähedalasuva järve juurde jalutama. G-l oli ikka korralik pohmakas, ja see jalutuskäik tegi talle ainult head! Õhtul saime veel neljakesi kokku, tahtsin tagasi Da Vincisse minna, sest seal oli eelmine kord kena töötaja. Seekord ta ei olnud tööl, aga vahva oli meil ikkagi. Sain seal omale uue latte lusika :D
2.jaanuari pärastlõunal oli mul aeg lennujaama minna, aga hommikupoole saime veel poistega kokku, panime posti mu kirjad-kaardid ning andsin neile üle oma kingitused (fotod suvisest laagrist), ning jätsime Jumalaga. Nutsin, kui G-d viimast korda kallistasin.
Makedoonia oli külmem, kui arvasin, ja ka maja, kus olin, oli jahe koridorides, kus ei köetud. WC oli eriti külm! Korra läksin magama isegi dressipluusis. Sokid olid alati magama minnes jalas. Ja kui palju nad söövad! Tavaline lõuna on 4-käiguline. Ja eriti palju pidin sööma B juures, kus lihtsalt "ei" vastust ei aktsepteerita, ja B ise pani mu taldrikule igast asju. Nad arvasid, et olen liiga viisakas, et keeldun.
Kohvikukultuur on seal tugev, et ei käidagi nii palju väljas söömas, kui kohvitamas, ja siis väiksed salatid kõrvale, aga suuri roogasid ei söödud. Nii palju kui mina nägin. Süüakse ikka kodus!
Kohtusin kõigi 6 lapse ja liidriga, kohtusin 5 vanematega ja külastasin 4 erinevat kodu. Majad võivad küll räämas välja näha, kuid seest on tihti modernsed ja ilusad. Kindlasti on ka sama räämas kodusid, kui on majad. Ikkagi riik, mis alles ehitab end uuesti üles, nagu Eestigi kunagi. Odav väljas käia. Juuksuri eest maksin nt 7 euri.
Eestist oldi huvitatud, rääkisin palju ja jagasin infot. Kuna oli väike linn, siis kohtusin mitu korda samade inimestega, laste sõpradega. Üks oli guuglist õppinud, kuidas öelda "Tere, minu nimi on X, kuidas läheb?" :D Juuksur oli närvis, kas teeb ikka välismaalasele rahuldava soengu jne. Üldse olin vist väikest viisi kuulsus, sest paljud teadsid, et linnas olen, ja laste sõbrad juba küsisid neilt telefoni teel, millal ma ära lähen ja neil nende jaoks jälle aega on :D
Tahaks kunagi soojal ajal tagasi minna, ja rohkem ringi vaadata, neil on palju ajalugu ja mägesid. Ja sõbrad on mul seal juba ees ootamas! Pildid on FB-s, aga kui on küsimusi-kommentaare, ehk ununes midagi ära, siis kirjutage-joonistage julgelt!
Järgmine peatus ja postitus, millalgi: Hispaania!
Subscribe to:
Posts (Atom)