Friday, August 31, 2012

augusti kiire lõpp

Täna on reede ja see nädal on olnud jube kiire ja mul on tunne, nagu mul oleks kahe nädala materjal kirjutamata :) kuigi tegelikult vaid 5 päeva.
Igatahes, esmaspäeval häälega pealinnast koju. Sadas, kuid suurema saju olin bussipeatuses varjus ja varsti sain autole Imaverre. Oli vaikne sõit. Imaverest sain juhile, kes vist muidu poleks hääletajat võtnud, aga hakkas jälle vaikselt sadama. Õhtul bussiga maale.
Teisipäeval koristasin maja emaga, käisin vanaemal külas ja rattaga linnas. Viimane kord sõitsin pikemalt rattaga Saksamaal kevadel. Ja enne seda... aastaid tagasi! Kuid meil oli mäng ja muidu oleks ma pidanud häälega linna minema ja õhtul bussiga poolele maale sõitma ja ootama, et keegi autoga vastu tuleks. Vend siis pakkus oma ratast ja läksingi :) minnes oli kõik ok, 45 minutiga olin kodust staadioni juures. Mäng oli 0-2 kaotus, kuigi see oleks võinud palju suurem olla. Tagasi minnes andsid valusad kannid juba tunda ja see 12km tagasi oli päris valus, lisaks hakkas juba pimedaks minema. Ja see viimane tõus oli väääääga raske! Aga mägedest alla sõita oli vahva :) ja õhtul sai pärast ülihead sauna! Enne kuivasid lava peal sibulad, kuid tolleks õhtuks võeti need ära ja sai leili võtta korralikult.

Kolmapäeva hommikul vara üles ja hääletama, sihtkohaks Riia. Alustasin kodu juures kell 9.15 ja liiklus oli nii väike, kuid sain 8km edasi. Sealt sain rekkaga Pärnu poole, Riia poole viiva tee äärest ka suure masinaga Riia lähistele. Sealt edasi paar kilti ja olin linna ääres kella 13-ks. Sealt oli vaja valida õige buss ning kella 14-ks olin kesklinnas, kus mulle Läti liider J ja neiu A vastu tulid :D tegime ühe McPikniku ja meiega liitus neiu L oma sugulasega. Käisime siis koos linnas ringi, saatsime A tööle ja istusime pargis, nautisime ilusat päikeselist ilma ja ajasime juttu. Rääkisime elust ja suvest ja laagrist jne. Kella 18 paiku läks L koju rongiga, mina ja J läksime vanalinna A töö juurde. Kella 19-st läks A koju, lubadusega tunni aja pärast uuesti kokku saada. Mina ja J jalutasime kesklinnast veidi kaugemale mingisse odavasse alkopoodi, tema võttis väikse õlle ja mina siidri, istusime sadama ääres ja vaatasime päikeseloojangut ning arutasime Eesti ja Läti mineviku üle :D kui jahedaks ja pimedaks hakkas minema, jalutasime linna poole tagasi. Ning varsti oligi aeg mul bussi peale minna. Mul oli ülitore päev Riias! Kahju ainult, et poiskasid ei näinud. Järgmine kord siis :) igatahes arvas J, et kuna ma häälega tulen, et siis ma jõuan mingi kella 16 paiku kohale. Ha!

Kolmeks olin tagasi ühikas, läksin magama. Neljapäeval oli töö juures koosolek, kus midagi erilist ei saanudki selgeks, ainult see, et järgmisel päeval (ehk täna) on koolitus-väljasõit Maarja külla. Panime Tangiga ka end siis kirja.
Täna kell 9 asusime teele ja koolitus hakkas kell 11. Müstika, sest ega me nii kaugele ka ei sõitnud, lihtsalt mökutamist oli ilgelt palju! Ja seetõttu jäid palju planeeritud asjad tegemata, kuid päris palju saime ikkagi ära tehtud. Tagasiteel oli mul ülemusega vaidlus. Igatahes tuleb "huvitav" töö-aasta ilmselt, ootan nii huvi kui kartusega. Esimesed nädalad tulevad tööl ilmselt hullumeelsed, kuna lastel on vaja harjuda taas pikemalt kodust eemalolekuga, meile tuleb paar uut last, oleme ümber korraldanud enamuste laste toad jne. Ja mul on kõige esimene öövahetus! Pean olema valmis kõige hullemaks. Kuid kõige tähtsam on see, et ma olen valmis. Valmis tööks ja selleks, et Tartu on jälle minu linn. Suvel ma seda ei tunne, kuid nüüd tunnen end siin juba koduselt ja hästi.

Koolituselt tuleks venis ja nii jäin järgmisele üritusele hiljaks. Üks mu laagri neiudest oli Lõunakeskuses uisutamas ja teine neiu tuli ka vaatama. Pärast jõime teed ja ajasime juttu. Peamiselt sellest, kuidas me laagrit igatseme ja mis asjad meile seda meelde tuletavad, ja mul nalju tegime jälle :D Pärast kui M oli koju läinud, tulime K-ga linna tagasi ja ta tuli mulle ühikasse külla, nii tunniks ajaks. Nii vahva oli neid näha :D

Erikult sain ka kirja vahepeal. Homme pulma, pühapäeval võib-olla töö juurde appi seinu värvima, esmaspäevaks vaja ju valmis saada :) esmaspäeval kell 12 aktus ja otse sealt tööle... eks ma siis kirjutan hiljem, kuidas see läks.

Monday, August 27, 2012

10 päeva utad

Viimane postitus oli kümme päeva tagasi, nii mõndagi põnevat on juhtunud.
Läksin ikkagi laupäeval kogu oma kodinatega Viljandisse, sest Jaanus ja Kalmer tulid Soome poolt autoga ja nii sain nendega maale ja kõik oma asjad ning kassi kaasa võtta. Õhtune mäng oli Tammekaga 0-0 viik, kuigi mõlemad lõid ka väravad, kuid kumbagi ei loetud. Pärast seda minu juurde sauna, rääkisime elust ja naersime kahe video üle: Lembitu Kuuse kommenteerimas sümf. orkestrit spordi moodi ja Sepa/Avandi Das Megahyper "Are you rjeedi?" :D kaua me ei hänginud saunas, kella üheni vist, siis poisid läksid ära.
Vabal päeva 20.08 oli meil kohalikus kultuurimajas avamine, kuigi maja pole veel päris valmis, kuid juba saab seal üritusi pidada. Mina mäletan seda veel sellest ajast, kui seal kooli jõulupidusid peeti :) oli palju sugulasi-tuttavaid ja koosolemine kestis kella 22-ni vist. Õde oli ka õnneks maal ja oli tore koos olla.

Vahepeal tegin maal tööd ka, väikseid ja tüütuid tegevusi, kuid oli abi vaja ning sain aidata, kuigi ma suurest rõõmust lakke ei hüpanud. Samas sain omaette olla, oma muusikat kuulata ja oma laagri- ja muid mõtteid veeretada sel ajal :)

Kolmapäeval oli meil karikamäng Rakverega, võitsime 2-0, neljapäev-reede jälle vaiksed päevad maal, vahepeal oli vihma, aga tööd sai ikka teha. Või muude asjadega tegeleda, näiteks oma tuba ja riidekappi koristada, et otsustada, mida Tartusse kaasa võtta ja mida mitte.
Reede hilisõhtul ma saingi autoga Tartusse oma kodinatega. Ühe mu Taani-laagri lapse vanemad olid Saaremaalt tulemas autoga ja võtsid mind lahkelt peale. Keskööks olin ühikas ning isegi selline Tartu-igatsus tuli peale, või tahe tagasi sinna linna juba minna. Suvel ei ole ma kunagi Tartus olnud, kuid sügisest kevadeni on seal super olla.

Laupäeval häälega Paidesse. Mäoni oli okei, kuid seal jalutasin ma mingi 30 minutit, kuni autole sain. Sellega Paide äärelinna kella 14-ks, mil meie mäng hakkas ja linnas ma ka orienteerusin mingi pool tundi, enne kui statale jõudsin. poisid õnneks ootasid mu ära, enne kui Tsiki esimese värava lõi peaga :) isegi meie vv tuli külakuhja väravat tähistama :D teisel poolajal lõime ühe veel ja kusjuures sellele andis väravasöödu just meie vv Palm! mängu VIDEO väravatest ja muudest olukordadest.
Pärast mängu oli mul, Kallal ja Katrel mure, kuidas tagasi Tallinna saada. Juba eelmisel hooajal saime teada, et uuele peatreenerile ei meeldi, kui fännid kaasa sõidavad, kuid seekord saime erandi! Kuid poisid pidid kõigepealt kuskil pesema end pärast mängu, kuskil Paide ujulas. Keegi aga ei teadnud, kus see asub. Hakkasime otsima ja läksime kahel korral valesti, enne kui õige koha üles leidsime. Tagasiteel ajasime meie (kolm fänni) ja mängija E terve tee juttu ja nii tore oli :) Kui E meil varem mängis, jättis ta tookord mulle suht ülbe mulje, kuid tegelikult on tegemist vahva, sõbraliku ja naljaka inimesega :) ning kui Kallaga Tallinnas bussijaama juures maha saime, tuli ka mängija J maha ning ajasime sõbralikku juttu mõned minutid, mis meil ühist teed oli. Ülivahva päev oli! Õhtu möödus rahulikult õe juures.

Täna käisin hommikul kirikus, siis vanatädiga kooki ka teed kohvikus joomas ning pärastlõunal sünnipäeval :) jällega üliarmas pärastlõuna, kuigi mind maasika-aroonimorsiga üle kallati! riided pessu ja asendusriided selga, millest ühe ma endale ka päriseks osta võisin. ilus tumesinise-musta triibuline sviiter!

Arsenali hooaeg on ka alanud, kahe 0-0 viigiga, isegi ühtegi kaarti pole meie omad saanud. Seoses laupäevaga sain ühe kirja täna, millele oli natuke raske vastust komponeerida, kuid sain hakkama ja loodetavasti pikka viha ei peeta enam meie peale.

Edasised plaanid hõlmavad endas homme maale minekut, teisipäeval kodumäng floraga, kolmapäeval häälega Riiga, kolmapäeval Tartus töö juures koosolek, siis tahaks vahpeal oma lastega kokku saada Tartus, 1.september pulmad ja 3.september töö. Ja nii ta hakkab minema! Töö ja magistritöö peamised märksõnad :) 7.09 eesti-rumeenia valikmäng ja järgmisel päeval Kertule külla.

Thursday, August 16, 2012

jalka :)

Läksin teisipäeval häälega Viljandisse. Kokku läks 2h 45 minutit, milles t30min oli tee ääres seismine. Sain kokku kolme autoga ning jõudsin õigeks ajaks. Rahvast oli ülivähe, ilm oli okei ja mäng läks 1-1, kuigi oleksime võinud ka võita selle mängu. Vaheajal sain rannas Vanemuise ja Jaanikaga kokku põgusalt, nii armas oli näha neid!
Ööseks läksin Kai juurde, seal ühte Pere&Kodu numbrit sirvides leidsin oma ristitütre kohta käiva artikli :D. Hommikul läksin rongiga Tallinna tagasi ja sain Kissuga kokku, käisime väljas lõunatamas ja pärastlõunal statale laulma. jalkaliit tahab juurutada miskit staadionilaulupidude traditsiooni ja sinna end lauljana regades saime tasuta pääsmed. Muidugi pidime 4h varem seal olema, et proovi teha ja suppi süüa :) mäng ise oli ka ilus, lisaks Eesti ilusale mängule ja võidule (90+2 min Vassiljevi karistuslöögist!) sain ka näha võõramaalastest tipp-mängijaid, Arsenali väravavahti Szczesny't ja Dortmundi ründajat. Täiega vahva! Ja enne kui Kostja seda karistuslööki läks andma, käis mul peast läbi mõte, et kui ta nüüd ära lööb, siis läheb stata hulluks :) ja õnneks läkski! Ulme vend ikka!
Mängult tagasu tulles oli selline mõnus rahulolu sees. Korterisse tagasi jõudes oli aga uudis Arsenali kapteni kindlast üleminekust. Ja mitte niisama, vaid vaenlase ja konkurendi juurde! Foorumist leidsin sellise nalja, nagu "Kui Szczesny Eesti-Poola mängult tagasi jõudis, oli Van Persie juba maha müüdud!" Eks näis, kuidas tal seal läheb siis. Laupäeval hakkab juba hooaeg ju :D

Täna käisin kirikus palvusel. Nägin seal oma vanatädi, keda ka enne Taani minekut üle pikkade aastate nägin. Mul olid väiksed isiklikud põhjused, miks ma minna tahtsin, nii perekonna kui 7a taguse sündmusega seoses.
Jään Tallinna hoopis esmaspäevani, mitte laupäevani, nagu esialgu plaanis oli. Homme pidi ka ilus ilm olema, nädalavahetus pidi vihmale kiskuma. Aga randa vist päris ei jõua. Tahaks hoopis Maarjaga kokku saada, kes kodumaad väisamas on.
Laagri pilte tilgub ikka veel fesarisse ja tänu jalkale vist olen sellest mullist hakanud vaikselt välja tulema, kuigi kui augusti lõpus Riiga minek, siis saab taas laagrit meenutada oma kuuevarbaliste sõpradega, hehheeee!

Monday, August 13, 2012

mullist välja?

Kuna mul on aega maa ja ilm käes ning ei ole mingeid põletavaid üritusi, kus osaleda, siis olen saanud olla oma laagri mullis, kaks nädalat juba. Ja ma ei kurda üldse. Kui ma eelmine neljapäev A vanematega kokku sain, oli mul nii hea meel rääkida laagrist inimestega, kes enam-vähem teavad, mida see tegelikult tähendas! Mitte ainult mulle, aga A-le :) ja nii me rääkisimegi poolteist tundi laagrist.
Laupäeval oli esimene tõsisem tuleproov, kuna sain oma jalkafännidest sõpradega kokku, pluss veel üks eelmise suve kolleeg oma vennaga. aga ka A tuli mängule :) saime suht vara linnas kokku, käisime toidupoes ja läksime stata juurde teisi ootama. Seni ajasime juttu, laagrist ja muust. tegelikult oli tore oma jalka sõpru näha üle pika aja, kuid A kohalolek aitas mul selles mullis veel olla. Mäng ise oli 0-3 kaotus, kuid ka mängu suutsin lõpuks sisse elada ja nautisin tuttavaid inimesi. Pärast mängu sain küüti alekoki juurde, sest sain tasuta pileti flora-kure mängule. see oli ikka päris masendav kogemus ja elamus... flora "fännid" lasid kuuel korral püro, mitte suitsutõrvikuid, vaid lihtsalt pauku. see oli päris häiriv. mäng oli ka tujutu. mina nautisin samal ajal õhtust päikest ja seltskonda, sest mängupilt midagi erilist ei pakkunud. pärast mängu jäin veel Jamesiga pläkutama.
Eile käisin kirikus ja pärastlõunal Induri sünnipäeval. olin esimene, kes kohale jõudis ja üks viimastest, kes keskööl lahkus (keskööl pandi koht kinni lihtsalt). see oli vahva üritus, sest nägin oma Famiilia sõpru, seal oli üks väike armas tüdruk, kes minuga mängida tahtis (kuigi mängimine seisnes selles, et ma istusin mängunurgas, kuni ta multikaid vaatas :)) ja üldse oli tore õhtu. Lõpuks mängisime kingituseks saadud lauamängu ka. õnneks ma ei kaotanud. koju jõudsin lõputseremoonia ajal.

Hakkasin Erikule kirja ka kirjutama, oma laagrist, nii et see on aidanud mul seal mullis olla. Olen rääkinud laagri rahvaga, vaadanud pilte jne. Kuid kõige vahvam on kuulda tänaval kõndides raadiost laule, mida laagris laulsime ja siis idiootselt omaette naeratades :) laupäeval enne A-ga kokku saamist oli näiteks SEE laul, mida ma seal esimest korda kuulsin, ja see sobis meie laagri meluga kokku, mõned sõnad lähevad täiega täppi, nii et soovitan kuulata. Ja just seda videot me laagris ka vaatasime, kui seda laulsime :)
A-ga toidupoes käies tõid meile naeratuse näiteks energiajoogid ja mängusiga, sest need olid laagri rahvaga seotud. ja üldse on mul praegu Taani paranoia, sest nii palju mu sõbrad-tuttavaid lähevad sinna uuel õppeaastal kooli, või lihtsalt on läbisõidul jne. päris creepy :) neid väikseid asju on veel, mis mulle pidevalt laagrit meenutavad. isegi eile sünnipäeval, kui tuli jutuks, mis keegi suvel teinud on, siis mul oli üks laagrist saadud t-sräk seljas ja siis ma rääkisin sellest organisatsioonist jne :) ühtede sõprade poeg saab kevadel 14 ja nad oleks ka huvitet, et ta sinna saaks minna. hoian neid kursis siis!
mul on käe ümber ikka need laagris saadud käepaelad, ja kannan sõrmust, mida ma muidu ei kannaks. käin igal võimalusel seelikuga, sest mulle hakkas see laagris meeldima. kannan punamütsikese+kurja hundi kõrvarõngaid, mis ostsin. the list goes on and on :D

kasshoidmine aga läheb hästi ja rahulikult, saame hästi läbi. tervis on ka tagasi. homme lähen esimest korda pärast laagrit hääletama :) Viljandis on mäng, jään ööseks sinna ja hommikul rongiga tagasi ning siis näen Kirsikest, kellega tahaks väga laagrikogemusi vahetada. ma jään talle vist elu lõpuni tänuvõlglaseks, sest tänu temale ma CISV-is olen ning olen nii paljude vapustavate inimeste ja kogemuste võrra rikkam!

Wednesday, August 08, 2012

tervem ja Tallinnas

Pühapäeval tulin bussiga Tallinna ja õe juurde. Bussisõidu ajal oli mu kurk suht okei, kuid hiljem läks päris valusaks. Pärastlõunal jäin kassiga üksi, noored läksid Rootsi paadi peale.
Esmaspäev oli esimene päev, kui ei olnud enam nii valus. Sain isegi poes ära käia. Ilmad ei ole eriti soojad ja seega olen vältinud õues käimist. Vaatan pigem olümpiat, päris huvitav on olnud :) eile oli ka vähem valulik ja sain juba normaalset toitu süüa, kuigi end siin kaaludes on selgeks saanud, et nende kõige hullemate päevade ajal peale sunnitud "paast" on natuke kaalu langetanud.
Täna lõpeb mu antibiootikumide kuur. Kuigi näiteks haigutada on ikka veel tundlik, ei saa suud täiesti lahti teha. Rääkida on juba normaalne, kuigi rääkida on mul siin ainult kassiga :) või kui keegi helistab.

Kui poes käisin, siis oli ikka imelik tagasi Eestis olla. Väike laagripohmakas on veel alles. Eriti kui meie international staff ikka veel pilte fesarisse üles laeb. Tal on neid umbes 3500 ja ta kategoriseerib neid. Eile pani ta näiteks üles pilte meie ekskursioonist jäätmekäitlusjaama ja lõbustusparki. Nii ei põhjust naeratamiseks ja meenutamiseks on ikka veel :) homme saan A vanematega kokku, et veel laagrist rääkida.

Täna võistleb olümpial sõber Risto. Käisime lastena koos võistlustantsu trennis ja noortena koos TenSingis. Hoian pöidlaid-varbaid talle täna!

Saturday, August 04, 2012

haige

vähem kui nädal kodus olla ja juba olen ma haige. mitte tavaline köha ja nohu, vaid ikka korralikult angiinis. kaks päeva tagasi oli õhtul juba veider ja valus neelatada. järgmine päev läks noorpaar kodust kaugele tööle ja ei plaaninud ööseks koju tulla. siis hiljem päeval läks mul see neelatamine veelgi valusamaks ja ma hakkasin kahtlustama angiini. helistasin siis Marilile, kuna ta pidi külla tulema lapsega, aga sellise haigusega polnud see tark mõte.
öö oli päris hull ja valus, nii et mõtlesin isegi vahepeal kiirabi kutsumisele, kuid kuna plaanisin nagunii hommikul bussiga linna arstile minna, siis üritasin edasi magada. igatahes iga väike asi, mida tegin, oli nii valus, näiteks söömine, neelatamine, pea pööramine paremale poole, haigutamine, rääkimine... õde andis mulle retsepti antibiootikumidele ja tulin koju. bussiga poolele teele ja siis 40 min jalutamist kuuma ilmaga. jõudsin 30 minutit varem koju kui otse tulnud bussiga tulles. ja just sel päeval, kui mul on valus rääkida, oli maal väga palju suhtlemist külarahvaga. noorpaari ikka veel kodus ka ei olnud.
päeva peale läks neelatamine vähem valulikuks, kuid käisin pidealt kraanikausi juures seda lima sülitamas, ei tahtnud seda alla neelata ja vähem valus oli see meetod ka. enne magaminekut läks jälle valulikuks ja tegin tassi teed ja palavik tekkis ka, pluss külmavärinad. öösel oli äikesetorm, kuid muus osas läks öö rahulikumalt.

homme üritan kindlasti Tallinna minna, kassi hoidma. pidin ka ühe lapse vanematega kokku saama, kuid ma ei saa praegu rääkida palju ega valjult. nii et selle ürituse lükkan edasi. täna õhtul on FC Viljandil kodumäng, kuid sinna minek pole praeguse seisundi juures üldse tark. natuke on kahju, sest meie keskkaitsja valiti juuli parimaks ja ta saab täna auhinna kätte :)
maalt ära minek on aga õige otsus, ja ma juba ootan homset.

Wednesday, August 01, 2012

august jne

Juulikuu oli lihtsalt fantastiline, kuid nüüd on see läbi. August tuleb suht vaikne vist. Olen maal ja tegelen oma asjadega, vahepeal aitan ema ka, marjade korjamisel. just nagu ta oleks mind laagrist selle pärast tagasi oodanud, et mind maal tööle panna. eriti hull see ei ole, kuna saan olla oma laagri mõtetega üksi :)
Kummaline, kuidas see praegune post-camp tunne sarnaneb mu kõige esimese laagriga. Rääkisin ka Erikuga sellest täna, ta oli nõus :) seoseid on veelgi: koju tulles oli Norra JC Julie mulle Prahast postkaardi saatnud, nii nagu mina talle neli aastat tagasi Prahast; tulin taas tagasi veidi vigastatuna (4a tagasi vasak küünarnukk, praegu parema jala ankle) ja ka praegu ei ole mul mingit erilist tahtmist isegi jalkat vaadata. meil oli eile Narvas mäng ning peamine mitte-minemise põhjus on rahapuudus ja aeg on ka ebamugav. nii et esimene mäng minu jaoks on laupäeval kodus levadia vastu.

Ülejäänud nädala olengi maal, pühapäeval Tallinna kaheks nädalaks, õe kassi hoidma. Siis saan ühe oma lapsega näiteks randa minna :) ilmad pidid ka ilusad olema. veel loodan augustist seda, et Tank mulle maale külla jõuaks tulla, teeme sauna ja pläkutame.
Päris augusti lõpus tahaks väga häälega Riiga minna, et oma läti kuuevarbalisi laagrilisi näha. mugavalt lähedal ju :)
Septembri esimesel päeval aga pulmad =) sain täna kutse, mis oli meeldiv üllatus. kihlumisest sain teada laagris fesari abil. veel üks kihlumine leidis hiljuti aset ning ehk toimuvad selle aastanumbri sees ka pulmad, kuid selleks peab veidi reisima. vahva ju, kui inimesed on leidnud endale kaaslase eluks ajaks. eriti, kui nad on nii ilusad ja kallid sõbrad :D nii et esimesel septembril jääb mul ära jalka ja kahjuks ka Joanna koolisaatmine.

Nii et august paistab tulevat suht rahulik. Olümpiat saab korralikult vaadata ja laagri delegatsioonide riikidele kaasa elatud :)

kaunis lõpp ja imelik kodu

Viimane postitus oli mu vabal päeval. Käisin jalkat vaatamas. Enne aga hängisin itaalia liidri ja tema ühe CISV-i sõbraga. Mäng oli lahe, kodumeeskond võitis 2-1. Vastaste eest mängis EM-i üks kangelane Krohn-Dehli. Üks staffidest andis mulle kaasa oma puna-valge Adi dressika, mis pidavat õnne ja võidu tooma. Ja tõi ka :)
Pärast mängu läksin ühte perre, mis oli nii tore! Ema töötab Gröönimaal ning ma palusin tal mulle järgmine kord postkaardi saata ja ta sõidab sinna jälle 10 päeva pärast. Ajasime kaua juttu ja järgmisel päeval käisime metsas jalutamas ning nautisime niisama ilusat ilma, enne kui mind ja Itaalia liidrit tagasi viidi.
Eelmise nädala teisipäeval käisime ka rannas, õnneks oli väga ilus ilm. Kirbuturg oli ka seal linnakeses, ostsin omale uued päikseprillid. Eriti palju ma ei päevitanud, kuna oli korraga liiga kuum, kartsin ära põleda. Õhtul olid kõik üliväsinud.
Neljapäeval oli meil Gala Night, noored läksid paarides ja liidrid teenindasid neid õhtusöögil. Hiljem oli tants ja pidu. Minu poiss valiti peo kuningaks :) 3 aastat tagasi pani ta talendishow kinni, nüüd sai peokuninga tiitli. Kusjuures Open Day'st alates kutsuti teda hüüdnimega "Delicious", nüüd lisandus selle ette tiitel "King" :) Täiskasvanud eriti ei tantsinud, vaid me tegime mänge. Selliseid trikikaid, kus mingi osa ei tea trikki ja üritab ära arvata. Üks uus lemmik, mis ma laagris ära õppisin, on "Good dog or bad dog?", ehk saan seda millalgi kohalikus laagris teha.
Viimane päev oli põnev, kuid lõpp oli muidugi pisarates, sest lahkumine oli lähedal. Kirjutasime üksteisele sõnumeid raamatusse ja kui ma enda oma esimest korda lugesin, ajas see mind täiega nutma! Nad olid nii ilusaid asju minu kohta öelnud seal :) mõned lausa üllatasid oma sõnavõtuga ja see tegi nii õnnelikuks! Olen seda raamatukest üle kümne korra lugenud kindlasti tagasitulekust alates.
Õhtune küünalde süütamine ja kallistusring oli aga väga pisaraterohke. Igaüks sai süüdata küünla ja midagi kõigile öelda. Minu lapsed olid tublid, eriti A, kes pidas neist kõige pikema ja ilusama kõne. Üldse olid minu lapsed tublid seal laagris, nad õppisid seal nii palju, nii enda kui maailma kohta, kuigi see tee ei olnud ügaühele kerge. Eriti tore oli mu poisi kommentaar selle kohta, kuidas ta mõistab nüüd paremini oma 3-aasta tagust Village'it :D
Ülejäänud õhtu oli rahulikum. Olin kaua üleval, kuid kella 2 paiku läksin paariks tunniks pikali. Ameeriklased lahkusid esimesena 5.30 paiku ja pärast seda tagasi magama kaheks tunniks. Hommikusöök ja laagripaiga koristus, viimased asjade pakkimised ja toa koristus. Võtsin laagrist kaasa uue tumesinise seeliku ja Vagabondi mustad kontsakingad. enda poolt jätsin kaks dressikat maha. Tulin tagasi CISV Kolumbia, USA, Kanada ja Taani särkidega :) (kõik peale USA oma on sinised!)

Pärast seda sai veel viimaseid pilte tehtud kallite inimestega. Brasiilia ja osad staffid jäid veel koolimajja, ülejäänud läksid bussiga Aalborgi. Meid, taanlasi ja Kanada delegatsioon pandi maha rongijaamas, meie ja taanlased pluss üks staffidest läksime sama rongi peale, kuigi kaks delegatsiooni olime erinevates vagunites. rongisõit läks rahulikult, sain mõneks hetkeks silma ka kinni lasta ja lugesin oma laste raamatukesi :)
Kopenhaageni rongijaama oli meile vastu tulnud üks taani noormees Asbjörn :) mina ja H olime koos temaga Village'is kolm aastat tagasi, ning tema girlfriend oli see staff, kes meiega tagasi sõitis ja tema õde taani delegatsiooni liider :D nii et saime mõneks hetkeks kokku, ja see oli nii tore!
Kopenhaageni lennujaamas saime veel oma kuuevarbaliste naabritega kokku ja lendasime koos Riiga. Sealt edasi juba üksi Eesti poole. Ööseks läksin õe juurde.

Järgmisel päeval läksime õega Tallinna lennujaama, sest meie Rootsi poolõed lendasid koju tagasi. Ega nad ei teadnud kindlalt, et me neile vastu läheme, kuid saime koos hommikust süüa murul ja aitasime neil lahendada üleliigse pagasi mure. nüüd on mul uued tennised ja šampoon+palsam+dušigeel :)
pärastlõunase rongiga tulin Viljandisse, mind toodi autoga koju ja sain üksi kodus olla. esmaspäev oli väga imelik, kõik tundus nii vale ja tühi. vaikus, mida tavaliselt siin maal naudin, oli halb, kui olen harjunud 35 lärmaka teismelisega enda ümber. saun oli keskpärane, kuigi sain ilusti puhtaks. pidin oma küüned ka maha lõikama, kuigi need olid laagris jällegi suure tähelepanu all (jälle küsiti, kas need on mu enda omad ja paluti pidevalt end kõditada nendega käsivarre siseküljelt).

Mul on alati väga raske CISV-i laagrist tagasi tulla, sest mu pere ja lähedased sõbrad ei saa aru, mida ma olen just kogenud ja läbi elanud, eriti aga seda, miks ma seda ikka ja jälle tahan teha! ma võin ju pilte näidata ja rääkida, kuid ikkagi jääb see neile võõraks. Esmaspäeval aga sain kokku Marili ja Teeduga ja ma usun, et nemad saavad vist päris hästi aru minust. veetsin nende mõlemaga mõnusalt aega ja oli väga vahva õhtu. ööseks läksin Teedu juurde, kus oli mingi prantsuse tüüp, kellele ma üldiselt CISV-ist rääkisin ja õhtul vaatasime filmi "In America".
Eile lõõgastusin kodus, korjasin marju ja kirjutasin oma laagrilistega ja nii mõnigi asi sai selgeks. Laagri-pohmakas aga kestab. Sarnaneb veidi tundega pärast mu esimest CISV-i Village'it, mis tähendab seda, et see kogemus oli jällegi ülitugev. Ma olen nii õnnelik, et mul see võimalus oli ja õppida tundma selliseid vapustavaid inimesi. Nüüd läks mu kuhu-reisida nimekiri palju pikemaks! Esimene katsetus seda lühendada võib toimuda juba augusti lõpus, kui tahaks Riiga hääletada ja oma kuuevarbalisi naabreid külastada :)

Nüüd olümpia lainele!