Friday, April 29, 2016

Mängisin saksa

Saksamaal taas käidud. Tundub, et see võib saada mingiks traditsiooniks, et aprillis seal käia. Eelduseks muidugi, et mul siis ikka vaheaeg on :P järgmiseks aastaks igatahes on mul pakkumine ja koolipoolne soov minuga jätkata. Positiivne!
Reisisin seekord päris pikal marsruudil: München-Augsburg-Tübingen-Gomaringen-Hamburg. Lendasin Riia kaudu.
Münchenis ma kellegi kodus öömaja ei leidnud, seega jäi ainukeseks variandiks Hostel. Vaatasin eelnevalt kaardilt üle, kus rongijaama lähedal mõni odav hostel on. Leidsin, kuigi pidin vahepeal ühelt noortegrupilt abi küsima. Kooserdasid seal tänavanurgal ja rääkisid inglise keelt. Leidsin ühe hostel, mis kaardi järgi pidi olema 39eur, aga vastuvõtulauas öeldi, et kuna linnas on mingi laat-festival, on hinnad kõrgemad. Kell oli 21 õhtul, ja mul õnneks oli selline raha olemas, jäin siis sinna. Olin 6-ses toas, naabriteks prantslanna, hispaanlanna, horvaat ja 2 sakslast. Tulin hommikul koos selle hispaanlasega ära ka.
Rongiga Augsburgi, pagas rongijaama kappi hoiule ja linna peale kooserdama. Ilus kevad oli. Käisin Augsburgi fännipoes ja ühes kiriku juures tegutsevas kohvikus, kohalikul raekojaplatsil. Ega eriti palju aega ei olnud, tahtsin varakult staadionile jõuda. Mängupiletiga saab tasuta sinna ja tagasi sõita. Turvakontrollist ilusti läbi, kava käes, otsisin oma koha üles. Istusin sellises kohas, kuhu varsti hakkas päike näkku paistma. Mõnus! Augsburgi meeskond tuli minu ette sooja ka tegema jne. Ei hakka rohkem kordama, mis mängus ja pärast seda toimus. Lihtsalt vedas, et olin veidi hilisemale rongile piletid võtnud, muidu poleks vist jõudnud Rakuga kokku saada ajaliselt. Tübingeni sõites jäi üks rong hiljaks, nii et pidin hilisõhtul perroonil umbes 50min ootama. Kohale jõudes sadas seal vihma. Kui Marili juurde jõudsin, embasime mu jaki ribadeks :D õnneks andis ta uue jaki mulle selle katkise asemele, mille ta ise mulle mõned aastad tagasi andis.

Kuna oli pärast keskööd aeg, läksin suht kiiresti magama. Pühapäeval sadas taas vihma, aga leidsime mõnetunnise augu, et metsa ja linnavahele kahekesi jalutama minna, olime mingi 2h ära ja siis tulid ta poisid ja abikaasa ka. Meie tegime väiksema tiiru ja läksime väiksema poisiga koju, söögiaeg hakkas tulema. Siis hakkas uuesti sadama, ja meie tegime õhtul sauna, et keegi haigeks ei jääks :D
Esmaspäeval oli Marili tööl, mina olin tema abikaasa ja väiksemaga kodus. Käisime vanemal koos lasteaias järgi, ikka sadas veidi. Kui lapsed magasid, vaatasime filmi koos. Selline mõnus puhkus, nii mulle kui Marilile.
Teisipäeval läksime taas metsa jalutama. Seekord oli ilm selge ja soe ning Marilil kaasas üks vanem kolleeg, kellega nad käivadki teisipäeviti metsas. Tegime taas peaaegu 2h ringi, mina aitasin ka last kärutada metsas, külavahel asfaldil lükkas Marili ise. Nägin eesleid ka oma ringkäigul :D tegin kohe peatuse ja vaatasin neid.
Teisipäeval läksime Mariliga Tübingeni, et seal ühe sakslase J-ga kokku saada, kes eelmine aasta vabatahtlik oli ja meil Mustamäel teenistustel käis teise sakslasega. Sõime-jõime-ajasime juttu, meenutasime ühiseid seiklusi ja sõpru. Helistasime ka sellele teisel sakslasele, ning peaaegu terve vestlus käis eesti keeles! S ütles lihtsalt sõnu, mida ta mäletas nt jõuluseiklus, tammetõruloomad jne. Üllatavalt palju on neil meeles! Plaanivad suvel Eestisse ka tulla. Ülimalt vahva õhtu oli meil kolmekesi :D
Kolmapäeval käisime poes ja mina tegin süüa, kana-nuudlisuppi. Õhtul oli Saksa karikas poolfinaali mäng, mida siis telekast vaatasime. Neljapäeva hommikul viidi mind taas rongijaama, et ma saaks edasi sõita.

Ükski rong seekord ei hilinenud nii, et ma oleks millestki maha jäänud. Jõudsin pärast 6,5h rongides Hamburgi, kus mul oli vastas vana sõber Saskia, kellega 8a tagasi Norras CISVi laagris kohtusime ja headeks sõpradeks saime. Olen teda vahepeal juba 3x näinud, ja mõned kirjad vahetanud. Nii et vanad sõbrad juba! Kui sinna jõudsin, käisin pesemas ja sõime, siis läksime linna.
Hamburg on selles mõttes vahva linn, et kuigi ma olin seal juba 3. korda, on seal ikka kohti, kus ma käinud pole. Tegime pika jalutuskäigu linna ja käisime ühe sõjas pommitada saanud kiriku varemetes, mida kirikuna ei taastatagi, vaid jäetakse mälestusmärgina alles. Õhtu lõppes iiri pubis, kuhu tuli ka üks gospelkoori aegadest sõbranna, kes seal elab ja õpib. Sain samuti 2a tagasi pärast oma laagrit temaga kokku. Vaatasime pubis Arsenali mängu koos ja pläkutasime.
Reedel läksime taas linna, ühe nende kirikutorni, mis pole Oleviste kõrval mitte midagi. Isegi lift on seal ja korralikud trepid. Kui Saskia peaks Eestisse tulema, viin ta Olevistesse :D
Pärastlõunal istusime mingi 3-4h Vapianos, kuhu tulid ka 2a taguse laagri 2 nooremkasvatajad ja üks laps :D see laps on nüüd teismeline, 13a ja minu noored on saanud täiskasvanuteks. Noormehel kasvab juba habe ning nad hakkavad oma õpinguid lõpetama. Nii vahva oli kokku saada! Kirjutasime kõik Erikule sünnipäevakaardi ka. Hiljem jalutasime tüdrukutega linnas ja läksime koju. Vaatasime Saskiaga ühs komöödiat kreeka perest Ameerikas :) sain koolis oma kreeka kolleegilt üle küsida, kas nii ongi asjad :D
Laupäeval saime veel Kristiga kohvikus kokku, ning Saskia viis mind lennujaama. Lennukasse tulid veel need nooremkasvatajad nii, et mul oli mõlemaga ka üks-ühele aega rääkida, neiu F tuli varem ja noormees J sai kauemaks jääda. Kui Vapianos olime, siis tutvustas J mind oma emale (ja laagris olles samuti), et "this is my real mom", sest laagris olin just mina nooremkasvatajate nö ema, ehk vastutav staff. Ja mind kutsutugi kas "JC mommy" või "JC queen". Või "JC mommy-queen" :D

Tallinna jõudes oli siin ikka jube külm, jõudsin kuidagi koju, ning rongijaamast kodu poole kõndides ning pagasit järgi vedades hakkasid sõrmed küll külmetama!
Pühapäeval oli mul ppk Mustamäel, ning üks sõber tuli ööseks, et varahommikul lennukile minna. Mina igatahes jäin veidi tõbiseks, ja olen terve töönädala halvasti maganud ning tatistanud. Aga tööl ikka käisin, seega tulebki postitus alles nüüd, töönädala lõpus. Igatahes ülivahva nädal oli!

Saturday, April 23, 2016

Bundesliga mängust

Järgneb kopi-peist minu soccerneti foorumisse kirjutatud kirjatükist, kuidas ma Bundesliga ja Raku mängu vaatamas käisin. Varsti tuleb postitus Saksamaa reisist üldiselt ja võib-olla üks postitus teemal "üksi reisimine".


Käisin eelmisel nädalavahetusel Augsburgi-Stuttgarti mängul. Pileti ostsin klubi kodukalt 1. aprillil ja tuli päev enne äralendu tähitud postiga. Lendasin Münchenisse, olin öö hostelis ja laupäeva hommikul rongiga Augsburgi. Sain natuke ka linnas ringi vaadata. Käisin fännipoes ja ütlesin teenindajale, et olen linnas, et oma klassivenna mängu vaadata. Selgus, et Ragnar on ta lemmikmängija klubis, selline kindel ja rahulik.

Mängupilet tagab tasuta ühistranspordi staadionile ja tagasi linna mõned tunnid enne ja pärast mängu. Kuigi ega keegi seda ei kontrollinud ega midagi. Kogu linnas on aru saada, et on mängupäev!

Istusin 13. reas, mis oli platsile piisavalt lähedal. Soojendust tegi samuti kodumeeskond minu ees. Olen tavaliselt võimalusel Augsburgi mänge striiminud, nii et meeskond on juba tuttav. Seekord oli aga paar noort, kelle nime nägin ja kuulsin esimest korda, üks noor hollandlane ja Opare, kellele lauldi, kui ta meie ees auti sisse viskas. Päris mitmeid Stuttgarti särkidega inimesi oli aga kodumeeskonna sektoris. Silma jäid ka mõned nr 5 fännisärkidega inimesed.

Suhteliselt mängu alguses oli ühes tribüüni otsas kaklus, mida siis asjapulgad lahendama läksid. Mängu see ei seganud.
Rakul endal oli ka paar head võimalust skoorida, ja üldse tegi hea mängu. Õnneks tuli ka võit. Mõlemad vv-d tegid ilusaid tõrjeid (ühe Hitzi oma sain videosse ka).
Osa rahvast hakkas u 5min enne normaalaega lahkuma staadionilt. Enamus jäi ikka kohale, et meeskonda tervitada ja õnnitleda, ning nende tänu vastu võtta. Osad mängijad võtsid oma lapsed ka tervitusringile kaasa.
Mul oli seljas Raku nime ja numbriga koondise särk. Selletõttu said osad mu naabrid kõrval ja taga aru, et olen Eestist. Neile nii meeldis, et keegi on tulnud välismaalt nende mängu vaatama. Kui värav oli, siis tervitasime samuti üksteist käeplaksuga. Kui ütlesin, et Klavaniga olen koos koolis käinud, küsisid, kas tahaksin temaga kokku saada. Endal mul sellist plaani ei olnud, aga olin muidugi nõus.

Üks mu vestluskaaslastest on ka juhatuse liige, ühe laps käib Raku pojaga samas lasteaias ning kolmas väitis, et on Raku naaber. Pärast tervitusringi läksime siis vip sissepääsu juurde. See "naaber" sai vabalt sisse minna, mind ei lubatud muidugi. Üks uksehoidja küsis isegi, et milline õpilane Raku koolis oli
Ootasin siis õues, kuni mind sisse kutsutakse, kui Raku tuleb. Seni tulid välja Caiuby, Hitz, Werner, Esswein, Trochisky ja see noor hollandlane, kellele kohe pildi ja autogrammi soovijad juurde läksid.
Siis kutsuti mind sisse ja vestlesime Rakuga mingi 10min. Ta oli ikka väga üllatunud mind nähes!
Ja siis läksin trammiga tagasi linna, et oma sõbrale külla tulla, kes Stuttgarti lähedal elab. Rongis oli palju nende fänne muidugi.

Vastasfännidele oli väike ala, aga ka nemad olid päris häälekad, kuigi siis laulsid kodufännid nad üle.

Ülivahva kogemus ja boonuseks Rakuga kohtumine. Ning nad võitsid plaanisin ka aasta tagasi mängule minna, kuid siis ei leidnud sobivat viisi ega aega. Ja ei tea ju, kaua ta seal veel mängib, nii et pidin lihtsalt minema lõpuks. Õnneks ei olnud ta vigastatud ka, kuigi mäng oleks ikkagi vahva kogemus olnud, kuna olen mängijaid tundma õppinud nende aastatega, ja tema kodumeeskond ikkagi, ning tabeliseis on pingeline.

Wednesday, April 06, 2016

Korduma kippuvad inimesed

Kõplan juba poolteist aastat hommikuti tööle pm sama marsruuti mööda, enam-vähem samal kellaajal ka. Harva lähen bussiga, kui ilm on kehv, kaasas on raske pagas või olen haige olnud ja tervis pole veel täiesti tagasi, et 20 minutiline jalutuskäik vastu pidada.
Sellel teel on mingid inimesed, keda näen sageli. Ühte neist nägin mõned nädalad tagasi Pealtnägija saates eksperdina esinemas :D
Kuna teel on 3 kooli, siis kipuvad just nende õpilased-muud tegelased korduma, kasvõi juba tuttavast seljakotist mööda kõndimine, või kui sama tädi rattaga vastu tuleb. Mõnikord mõtlen, et "huvitav, kas täna seda tegelast näen?". Üks neist ei ole enam korduma kippunud, sellest sügisest alates. Ju on ta ära kolinud või töökohta vahetanud.

Üks korduma kippuv inimene on paralleelklassiõde Viljandist, keda olen bussipeatuses näinud, kuid mitte väga tihti. Näen teda siis, kui ta tavalisest hiljem tööle läheb.
Osa korduma kippuvatest inimestest on ka mu töö juurest, pered või õpilased või kolleegid.

Tagasi koju tulen erinevaid teid pidi ja ebaregulaarsetel kellaaegadel, seega sellel teel korduma kippuvaid inimesi ei ole.

Aga, kui nemad on minu jaoks KKI, olen ju mina nende jaoks ka!