Mu lühike (lühem kui 24 tundi) visiit Tallinna on läbi ja oli mõnus aeg, väikeste üllatustega. Vähemalt ei vaevanud mind seekord paranoia, nagu eelmisel korral ja vb järgmisel korral.
Hääletamine läks lausa nii hästi, et sain esimesele autole, mida hääletasin ja juht osutus Viljandimaalt pärit inimeseks. Ja mõnusat juttu sai ka ajada. Esimesed üllatused tabasid mind juba autos, kui mulle hakkas muudkui kõnesid tulema, inimestelt, kes pole mulle nädalaid helistanud. Kõigepealt Katre, siis Kertu, Mall ja lõpuks õde. Sain ilusti lennujaama ja ootasin seal mingi tunnikese-poolteist, enne kui õde om mehega tuli. Ja kõige suurem üllatus oli lennujaamas oma tädi näha, kes sama lennu peale läks. Ta oli Eestis puhkusel olnud ja läks nüüd tagasi tööle Inglismaale.
Kui me Heleniga hiljem tema juurde sõitsime, ootasime Hobujaamas trammi, kui nägime meie kinnastega jalgpallurit ehk väravavahti, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli olnud. Soovisime isiklikult ka õnne ja kuulsime talt, et ta käis väiksel lõikusel ja järgmised 2-3 mängu ta ei mängi, Floraga mänguks tahab siiski mänguvalmis olla. Ja siis pidime juba trammi peale astuma. Käisime poest läbi ja jõudsime AK uudiseid natuke näha enne eurovisooni.
Eesti laul oli ikka liiga hea selle võistluse jaoks, arvan ma. Üks netikommentaar ütles hästi, et vaadates neid laule, mis edasi said, peaksime õnnelikud olema, et me finaali ei saanud! Mingis osas nõustun, kuna näiteks Venemaa, Serbia ja Valgevene edaspääs oli suht vastukarva mulle. Helen hääletas Portugali poolt ja ta sai edasi õnneks. Erilist lemmikut mul sel aastal pole, aga Saksamaal on hea laul (lauljanna meenutab Iirist ja kannab Taize risti), Islandil ja Taanil on hea laul. Ma pole kõiki muudkui kuulnud ka. Kohe me magama ei läinud, ma möllasin netis ja nii olimegi mingi kaheni üleval.
Üks põhjus, miks ma ka Helenile külla läksin, oli nende väike must kass Mooses. Ülinunnu ja tore kass on! Muudkui vaata ja imesta ja naera ja heldi peaaegu iga ta liigutuse peale. Alguses ta veidi võõristas mind ega usaldanud, kuid kui ma ta sülle võtsin ja teda sellest hirmsast tolmuimejast eemal hoidsin, siis pärast seda julges ta mulle hiljem ise sülle tulla.
Tänane hommik algas kümne paiku ja kass oli hullult aktiivne ja mängis muudkui. Kahe paiku hakkasin häälega tagasi tulema. Minuga sama bussi pealt tuli veel üks neiu hääletama ja see auto, mis teda mõne minuti pärast peale võttis, korjas mindki peale. Sõit kulges rahulikult ja mõnusasti.
Täna õhtuks kutsuti mind teatrisse ühe näitlejast sõbra sünnipäeva puhul ning kui ma Tartusse jõudsin, sain suht ühika lähedal maha autolt ning käisin poes ära. Poes nägin aga sedasama sünnipäevalast :D sain isiklikult käppa suruda ja emmata ning juhised, kuidas sinna Genikate klubisse sisse saab, ma nimelt pole seal veel kunagi käinud.
Olen veidi unine, kuid rahul ja veidralt õnnelik. Nüüd on põhjust taas ootama hakata ning vahepeal sisustan aega eksamite ja Tuleviku mängudega. Kahe nädala pärast algab jalka MM ka.
No comments:
Post a Comment