Monday, May 13, 2013

plaanimata ja planeeritud puhkus

Ikka ei läinud eelmine nädal, nii nagu plaanitud.
Teisipäeval oli EÜ. Rahvast oli vähe, aga minul oli nii palju mõtteid. Teema on isiklik ja keeruline. Varem olen ikka arvanud, et armastus on otsus või valik, kuid oma viimase kolme aasta kogemuse põhjal ei ole ma enam nii kindel. Vastasime ka küsimusele, et mis värvi on armastus. Mina vastasin küsimusega, et mis värvi on tema silmad. Spontaanne vastus, ma pole selle peale varem nii mõelnud. Teema jätkub sel nädalal.

Kolmapäeval pidin tööle minema, mu lemmik tööpäev, sest kolleegid on nii vahvad. Esmaspäevad on ka vahvad, kuid kolmapäevane vahetus on ideaalne lõpp töönädalale. Kuid öösel kella 4 paiku väljutasin oma õhtusöögi. Kella 6 paiku väljutasin joodud vee. Kella 8 ja 11 ajal väljutasin juba sappi, sest ei olnud vahepeal midagi tarbinud. Palavik ja seljavalu oli ka. Kella 14.30 paiku öökisin tühja, mis oli eriti ebameeldiv. Siis jõin jälle vett ja magasin 2h ning ärgates oli enesetunne parem. Palavik oli ka läinud ja enam ei väljutanud midagi. Ütlematagi selge, et tööle ma ei jõudnud, magasin ja valutasin enamuse päevast. Siis magasin kella 20-ni ja jäin ärkvele. Moonika tõi poest kurki ja banaani, et ma midagi süüa saaks selle hella kõhuga.
Neljapäeval olin juba ise nii palju jalul, et käisin duši all ja poes.
Reedel oli Moonikal kaks eksamit ja kui enne tegin ettepanku mingit filmi vaadata vms, siis ta ütles, et tahaks pigem üksi olla. Seda arvesse võttes tegin plaani minna õhtul jalkat vaatama, Tammeka mängis Kaljuga. Mäng hakkas hilja ja jalutasin rahulikult sinna ja tagasi. Mäng ise oli ikka teistmoodi, kui pole kellegi poolt olla. Jälgisin siis hoopis meie endisi mängijaid, osad neist juba ammu Tuleviku särki kandnud ja vaid üks platsil olnutest oli veel eelmine aasta FC Viljandi ridades. Ühte oma endist õpilast praktika ajast nägin ka ja üht CISVikat, noort jalgpallurit, kellel endal oli mäng. Näen teda sel nädalal laagris ka. Ei, tore oli. 1.juunil on Tammekal Kurega mäng, äkki lähen jälle endisi mängijaid vaatama...

Aga selles jalutuskäigul staadionile ja tagasi oli midagi maagilist ja kummalist, niimoodi üksi rahulikult omas mullis läbi linna kulgeda. Kell 22 ühikasse tagasi jõudes Moonika juba magas.

Laupäeval häälega Viljandisse, sain ühe toreda mehe peale, kes oli uudishimulik, kuid kui mitu korda tööd mainisin, siis täpsemalt ta ei uurinud. Ootasin õe ära ja sõitsime maale, kus meid oodata ei juletud. Tegime sauna ja süüa, koristasime, ajasime juttu. Pühapäeval oli emadepäev ja sõime hommikul kooki, andsime kingitusi ja lõpuks panime kartulid ja sibulad maha. Vend tuli ka, kui me õega hakkasime ära tulema maalt. Kuna tal oli rongini aega, käisime kohvikus söömas. Mina tegin Teedu juures aega parajaks, kuni Pärnust tulev küüt Viljandisse jõudis. Teetu ega Partsi kodus ei olnud, kuid andsin teada, et sinna lähen ja teadsin, kus võti on. Parts vahepeal käis korra seal asju võtmas, kuid läks siis jälle teele.

Öösel välkus Tartus välk ja müristas äike, õhk on värske. Algab uus töönädal.

Monday, May 06, 2013

mai algas

Plaanisin ja tahtsin eelmise nädala teisipäeval minna Pilisverre mälestuskontserdile, kuid mitmete asjaolude tõttu otsustasin mitte minna ja hoopis osaleda EÜ kevadpäevade arutlusõhtul, ja ei kahetse üldse! Külalised olid põnevad, teema intrigeeriv (karsklus ja alkoholi tarbimine, mis mitmetel põhjustel on mulle oluline) ja õhtu venis päris pikaks! Jaa, see teema on mulle oluline. Tegelikult arvan, et ei leidu eestlast, kelle lähikondsete seas ei oleks mõnda alkohoolikut. Kui selline eestlane on olemas, kellel ei ole, siis palju õnne. Mina see igatahes ei ole. Ma ei hakka praegu neid oma põhjuseid siin lahkama, kuid mõtlesin jälle nende peale nii teisipäeval kui pärast seda. Sealt edasi on tulnud mõtted selle kohta, kuidas ma üldse olen saanud selliseks, milline ma praegu olen - oma meeldimiste ja vastumeelsustega (nt vürtsised toidud), empaatia- ja töövõime, väike perfektsionism ja kangekaelsus, abivalmidus jne jne. Kodust ma vist neid kõiki kaasa ei saanud. Kust siis?

Igatahes oli mul eelmine nädal palju aega mõelda, sest enamuse ajast olin toas ja põdesin kõhuvalu.
Siiski käisin kolmapäeval Tuleviku mängul Tartus, Viljandi rahvast oli veel tulnud. Hängisin palju ka Tangiga, käis minul külas, käisin tal külas, käisime jalkat vaatamas, nägime kobrast ja olime Ska Faktori kontserdil. Kevad on ka lõpuks kohal, olen juba seeliku ja kingadega poes käinud (sukkade jaoks oli juba palav ja tee oli lühike) ja eile käisin kleidiga kirikus.
Eile õhtul läksin kolleeg M-le külla, et vaadata nö näosaate finaali ja see oli nii lahe! Andekas ja naljakas, lihtsalt väga vahva!

Täna jälle tööle, nii naljakas paus on olnud see peaaegu nädal aega. Suveks tuli üks tore asi ka, nädal aega Prangli saarel lastelaagris Mustamäe kiriku lastega. Vahva viis veeta nädal enne jaanipäeva ühes väikesaarel :) Sellised uudised on ju toredad ja mida kõike veel, kuid see toob jällegi igast mõtteid, näiteks üks tsitaat, mis ikka on liiga valus tõde minu jaoks: Instead of wondering when your next vacation is, maybe you should set up a life you don't need to escape from...

Laupäeval oli mu parima sõbra sünnipäev, keda ma kuu aja pärast näen, kui ta pulma lähen. Ühel Kanada sõbral oli ka, kirjutaisn talle FB-sse kirja, ja kui ta vastas, siis ajasime juttu natuke. Tutvusime 5 aastat tagasi ja temaga rääkimine tegi mind õnnelikuks. Veel on suureks rõõmu allikaks RA, igast intervjuud ja pildid. Kuigi ma ei liialda, kui ütlen, et viimased 6 kuud on talt Kääbiku filmi kohta küsitud ühesid ja samu küsimusi! Ja ta vastab ka samamoodi. Kuidas intervjueerijad ei ole vaadanud eelnevaid ja ei suuda välja mõelda uusi küsimusi? Aru ma ei taipa! Aga ta on ikka viisakas ja ehk kergendatudki, et vastab ühtedele ja samadele küsimustele. Mõned fännikohtumised, mis on nüüd netti tulnud, on vahvad lugemised. Mees on nii viisakas ja tagasihoidlik. Mul on hea meel, et selline näitleja ja inimene on olemas. Ja et ma saan sellest andest osa.
Kui Arsenal manuga mängis, siis näitas publiku seas üht Kääbiku näitlejat JN-i kahel korral. Äratundmisrõõm oli suur, kuigi ta oli manu poolt, aga tema tegelane (Bofur) on väga lahe, oma šoti katsendiga. Ja lõpetuseks, olen kuulanud Kääbiku soundtracki ka, ja sealt on üks hea lugu: Song of the Lonely Mountain.