Thursday, April 16, 2009

kaks õhtut

Teisipäevane EÜ õhtu läks toredasti ja huvitavalt, nagu oodata oligi. Jõudsime vaielda, üksteist täiendada ning lõpuks lõbusaid lugusid rääkida. Süüa sai ka, maitsvat küpsisetorti. Kui ametlik osa läbi oli, tuli üks tuttav minuga rääkima ning üks saatuslik küsimus viis selleni, et sain taas oma murest rääkida, mis juba tükk aega aktuaalne ja valus on. Talle polnud see väga võõras teema. Igatahes kümnest olin juba tagasi ühikas. Toanaaber tuli kella üheteistkümne paiku ja hakkas msn-is tsättima, kusjuures kõlarid olid ka tal sees ja kõige vaiksemalt ta klaviatuuri ei kasutanud.
Eile õhtul sain oma teksadele ühe asja ära panna juba, venna juures oli triikraud täitsa olemas. Helen pidi ka tulema Tartusse meiega Arsenali-Villareali mängu vaatama, kuid ta ei tundnud end selle reisi jaoks kõige paremini ning läks koju paranema. Läksime siis kahekesi vennaga, kuid meiega liitusid ka Mürakas (korterikaaslane kaks aastat) ning Erki. Üldse oli seal väikses keldrisaalis palju rahvast. Mitte-jalgpallihuvilised, kes nurga tagant välja ilmusid ja lootsid sealt vabu istekohti leida, ehmusid ning mõni astus sammu tagasi ka. Ega nad vist aru saanud miks seal nii palju rahvast on koos :) ja selle kahe tunni jooksul, mis ma seal olin, tuli neid inimesi ikka päris palju aeg-ajalt nurga tagant välja. Üks jalkatulemus oli meeldiv ja teine mitte. Kui on siin maailmas kaks jalgpalli-inimest, kes mulle kõige ebameeldivad on, siis neid kahte võis eile ühest telekast näha. Isegi Oliver Kahn ei ole mulle iial nii vastumeelt olnud kui need kaks!
Venna juurest sain kätte ka kirja, mis Erik oli maale saatnud. Seekord oli ümbrik suur ja paks. Ma muidugi teadsin, et mingit üllatust ta mulle plaanib kirjaga saata. Ja seal sees oli üks CD rootsi onu muusikaga ning juures olid laulusõnad ära tõlgituna (rootsi – inglise). Ega ma saa kehvem olla :) juba mõlgub mõttes teha plaat valikuga Urmas Alendri lugudest, kuna neid on nii palju häid laule ning ka seos Rootsiga on olemas. Erik kirjutas veel, et neil on veel päris talv seal (vähemalt kirja kirjutamise ajal), lund sajab ega taha veel ära sulada.

Mul on viimasel ajal tekkinud väikesed enese-haletsuse ja enesehinnangulanguse hood. Ikka on tunne, et ma olen ikka üks paras jobu ja luuser. Sest kui ma lasen endale valetada ning ära kasutada, siis leian ma ikka, et ma pole ise piisavalt hea olnud ja nii selleks võimaluse andnud. Aga aeg-ajalt on ka vastupidine tunne õnneks ning ma usun endiselt, et see kõik oli ikkagi millekski vajalik. Kõige suuremad (negatiivsed) muutused on õnneks natuke ära silutud, kuid mitte lõplikult.

ma siiski arvan, et ma ei lähe täna välja. üksi on natuke nadi ja kohatu võõrasse kohta minna. üritan siis vähem luuser olla ja kooliasju teha hoopis.

2 comments:

Jaanus said...

Kas need kaks mängijat, kellest sa räägid on Rooney nimeline Inglise kuninganna alam ning teine on see ilusa värava löönud "noormees"?

flat spoon girl said...

mnjaa, kui sa nüüd seda klouni ka veel mainid, siis on neid ebameeldivaid tüüpe lausa kolm. teine neist on tõesti kristiina ning kolmas too nätsuga tüüp keda sir'iks kutsutakse, samast kambast.