mu elu on viimasel ajal nagu elaks ameerika mägedel, üles ja alla ning nii kiiresti.
tänane päev on selle heaks näiteks. jäin hommikul bussist maha (üks hea möödasõitja ütles mulle, et buss läks juba ära) ja nii läksin taas tee äärde hääletama. aru ma ei taipa milleks beed bussgraafikud siis on kui bussid mingi 10 minutit varem tulevad? hommikul võiks ju täpselt käia. ja siis pärast vinguvad, et rahvas ei sõida jne.
igatahes sain ühe kena tudengineiu autole, kes Viljandisse akadeemiasse kooli sõitis. ma läksin siis bussijaama, et tartu bussile minna. vabu kohti oli bussis küll, kuid nendel laiutasid noorte inimeste väiksed pagasid. nii läksingi kõige tagumisse pinki istuma. mõni egoist pidi siiski oma kodinad kokku panema, et keegi sinna ikkagi istuda saaks. jobud, ma ütleks!
mina kuulasin veidi muusikat ja raadiot sõidu ajal. tartusse ja ühikasse jõudes maandusin kohe oma voodile ning lasin päikesel läbi aknaklaasi end soojendada. see oli niiiiii mõnus. jäin isegi veidi tukkuma, kuid ärkasin selle peale, et jahe hakkas kui päike oli edasi ja mu pealt ära liikunud.
asjatasin siis veidi oma toas, koristasin ja panin asju kokkupoole. homme tuleb suurem koristamine, kuna ei taha Jaanikat väga tolmuses keskkonnas vastu võtta. ta helistas ka ja täpsustas millal ta homme tuleb. tore. mulle ongi seltsi vaja, muidu lähen hulluks!
kooli ja lõputööga on selline lugu, et ehk lähen kergema vastupanu teed kui algul plaanis oli. eks näis. ka selle peab kiiresti ära otsutsama ja nii ehk naa tegutsema hakkama.
aga minu klassivend tuli eile jalgpallis Hollandi meistriks ning temast saab ilmselt esimene eestlane, kes kunagi Meistrite Liigas mängida saab! is nice, I like :D
ma elan praegu laupäevade nimel!
No comments:
Post a Comment