Friday, April 03, 2009

eesti-armeenia

Ma olen viimasel aastal ikka kahtlaselt tihti Tallinna sattunud, hoolimata selle kaugusest Viljandist ja Tartust. Need paar tundi nende kahe linna vahel on juba päris tuttavaks saanud. Ja hääletuskohad on väga kodused juba.
Põhjused, miks ma seal nii tihti käin on kas a) jalgpall – Tuleviku või koondise mängud või b) lähen kellelegi sünnipäevale või külla. Sageli ühildan need kaks ettevõtmist ka. Nagu üleeile-eilegi kui läksin häälega tallinna. Seisin mingi 40 minutit tee ääres, kuni autole sain. Ja nii jäin nö tööle pool tundi hiljaks, kuid sellest polnud hullu miskit. Endine Tuleviku mängija Arge juhatas taas stewardi vägesid Eesti-Armeenia mängul. Ma sain päris hea koha seekord, üleval suht nurga peal. Sealt oli väravale ja fännisektorile hea vaade. Ka Pareiko head tõrjed olid mul otse silme ees esimesel poolajal ja Sander Puri (samuti pool hooaega Tulevikus mänginud oma kolmikvennaga) teisel poolajal löödud värav oli ka täpselt minu silme ees. Selle nelja tunniga hakkas päris jahe seal ka, tuul puhus aeg-ajalt ikka kõvasti mu peale. Ja seal nii seistes-juhatades nägin päris palju tuttavaid nägusid, kõik jalgpalliga seotud ofkoors: Kudu, Tölpus, Lillevere, Kristal, Juks, Uiboleht, Martin Normann (endine Tuleviku duubli mängija), Puride isa, Martin Reim, Flora naisfännitarid ning Levadia mängija Nikita Andrejev oli seal oma “peikaga”, nagu James kindlasti ütleks. Too teine tüüp ütles mulle tere ka millegipärast.
Tööd oli ka õnneks eile, kuna staadionil oli vast mingi 7000 rahvast ikka kohal. Niisama tühja mingi nurga peal passida oleks ka mõttetu olnud. Kui juba passida, siis kasulikult :) algul saatiski Arge mind kohta, kuhu ma teadsin, et eriti rahvast ei tule kuid õnneks sain lõpuks normaalsesse kohta. Peamised küsimused olid ikka et kus WC või kohvik või mingi sektor on. Nii tore, et ma saan midagi sellist teha, inimestele abiks olla ja samas koondise mängu vaadata ja väike raha ka. 12. augusti Eesti-Brasiilia mängule panin ka end kirja tööle, kuid selle eest raha ei saa. Sellise mängu puhul ma ei nuta eriti. Aga sügisel on õnneks kaks kodumängu, kuhu tahaks minna. Ja saan ka ilmselt.
Pärast mängu hängisin Heleni uues kontoris. Uuem, suurem ja palju parema vaatega platsile! Seal sain veel korvpalli vaadata telekast, kui TÜ Rock lisaaja viimasel sekundil visatud kolmesega balti liiga finaali sai. Jesss! Helen koristas kontori ära ja siis läksime tema juurde. Äratus oli hommikul vara. Helen läks kooli ja mina Partsu juurde külla. Ta oli just samal hommikul alles töölt tulnud, nii et lasin tal 11 paiku tuttu minna ja tulin ise häälega Tartusse tagasi. Peale sain ühele uhkele Audile, kes sinna samma teeäärde tõmbas, et autojuhti vahetada. Noormees ei olnud veel nimelt eilsest hollika peost kaineks saanud ja nii sai neiu rooli. Vedas ja sain kesklinna nendega. Tulin ühikasse, käisin pesemas ja siis läksin Ihastesse lastega laagriks Kaera-Jaani tantsu õppima :P see läks paremini kui ma arvata oskasin. Muidugi erinevus eelmise aastaga on meeletu. Esiteks lapsed juba tunnevad üksteist (aasta tagasi alustasime tantsuga alles juunikuus, kuu enne laagrisse minekut) ja nüüd oli juba tants, mille järgi seda teha. Nii et päris mõnus oli, lapsed on nii toredad :D
täna sain lõputöö juhendajaga kokku ja saime päris palju ära räägitud ja plaane tehtud, kuidas ja kust infot leida jms. järmgine kokkusaamine kolmapäeval :) sellest saab vast ikkagi asja ka!!!

Olen viimasel ajal palju taas Tulevikule mõelnud, tingituna pikast koondise mängude tekitatud pausist. Täpsemalt sellele, et ega loodus ikka tühja kohta ei salli, ja seda ka Tulevikus. Väikesed koosseisu muudatused on meilgi toimunud ja lausa nii, et meil vahetusid Andreid (Savotškini asemele tuli Veis), Alekseid (Savitski asemele Jahhimovitš), Aleksandr (Sahharovi asemele Kulatšenko), kollaste kaartide koguja (Arge asemele Reinsoo) ja tugevate audisissevisete tegija (Talimaa asemele Taska).

No comments: