elu on ilus aga keeruline.
mida teha, kui süda ütleb ühte ja mõistus teist? kas minna või jääda? kuna tegemist on homsete küsimustega, siis otsustamiseks palju aega ei ole. tahaks niiiiiii väga minna, aga samas oleks õige jääda. ei taha haiget teha, kuid tänu ühele teatud onule ma usun, et suurt probleemi ei tule. minekuks aga on ka väga hea põhjus, ja sellel on väga tähtis eelis. muidu jääb midagi väga olulist puudu mu elus. nii et põhimõtteliselt on otsus juba tehtud. aga kõik võib veel muutuda ju.
miks tehakse teistele haiget? sõnade ja tegudega? ja kui juba ette teada, et see haiget teeb, milleks siis üldse seda öelda? ühte ütlemist eilsest õhtust ma kahetsen kuid täna otsustasin et teist sellist viga ma ei tee. iseasi kas see oleks üldse haiget teinud. parem karta kui kahetseda, onju? ja minevik peab mingil hetkel jäämagi minevikuks ja võtta aega olevikuks või tulevikuks.
haiget saamise ja haiget tegemise juures on oluliseks faktoriks andestamine. keegi on öelnud, et andestamine on tugevate privileeg. ju siis olen nii tugev, et andestada - talle ja ka endale. aga kas sina suudad endale andestada? ma loodan küll. mitte tingimata homme-ülehomme vaid ühel ilusal päeval :)
see kevad hakkab mulle järjest enam meeldima. see on vast pöördvõrdeline sellega mis looduses toimub. täna käisin tädil külas ja ta maja juures imeilusat oja vulisemist vaatamas. sinililli ei ole veel näinud, kahjuks. ja aias mulle täna täitsa meeldis askeldada. tulemus on ilus :)
2 comments:
Ma ei saanud mitte midagi aru.
mnjaa, arusaadav.
mu elu ei ole praegu pelgalt käisin-seal ja tegin-seda.
järgmine postitus peaks veidi selgitama mu dilemmat kuna lõpuks läks kõik hästi.
Post a Comment