Vähemalt on MM põnev, suurtest jalgpalliriikidest on juba kaotuse vastu pidanud võtma Hispaania, Pr.maa ja nüüd Saksamaa ka. Loodan, et Itaaliat sama saatus pühapäeval ei taba! Inglismaa viik USA-ga oli ju ka tegelikult nagu kaotus...
on antud õigustatud pendlaid ja mitte-õigustatud, juba jagatakse punaseid kaarte, täna ei realiseeritud penaltit ära, mängitakse käega ja väikesed kaklused. ULME!
Friday, June 18, 2010
elu pealinnas
On vist aeg väikeseks vahekokkuvõttes mu elust ja olust Tallinnas. On päris kiire olnud seni ja tore ka. Juba esmaspäeval läksin Nimetasse, Itaalia mängu vaatama. Teisipäeval käisin Paides Tuleviku mängul. Mängu, mille pidime kindlasti võitma, me kaotasime. Masendav ja kurb! Ei tea, mis toimus mängijate peas. Esimesel poolajal lõi meie mängija värava, aga kahjuks käega ja see ei lugenud. Siis lõi Paide ka, kuid ka nende oma ei lugenud. Lõpuks nad sudisid selle värava ära ja said ka pendla, mille sisse lõid. Mõlemad väravad endistelt Tuleviku mängijatelt! Teisel poolajal suutis Tulevik end aktiivsemalt liigutama hakata ja me saime ühe nurgalöögi teise järel, kuid sisse neist ükski ei läinud. Ja nii oligi 0-2 kaotus. Me suudame viigistada tabeli liidriga ja samas kaotada tabeli viimasele... Õnneks ka meie lähimad konkurendid punkte ei saanud. Pärast mängu tuli Katre minu juurde, Lauri tõi meid korterisse ka ilusti.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Tuesday, June 15, 2010
JäPe
JäPe oli vägev! Võin ausalt öelda, et mul on ülimalt hea meel, et osalesin, kuigi see pole üldsegi sobiv linnas pidamiseks, kuid kuna aeg ja koht ja muud asjaolud mulle sobisid, siis andsin oma nõusoleku seal väikegrupijuhina abistada. Minu ja Eleri grupis oli nii tuttavaid inimesid (kiusatuse-poiss, üks inimene foorumteatri koolituselt kuu aega tagasi, Kuressaare noortejuht, Õnne Põdra õde) kui ka võõraid, nii nagu ikka. Ja kokkuvõttes oli väga tore meil grupiga, saime Piibli ja elu üle arutleda, just nii nagu jutujärg läks ja mängida saime ka. Reedel oli meil teenimispunkt ka linnas, jagasime inimestele ta-su-ta vett (mitmed ei uskunud, et tasuta saab) ja kutsusime inimesi laulupeole. Kalev sai mitu korda korvi inimestelt, aga muidu oli ta tubli! Ja Egil aitas pudelitele kleepse peale panna.
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Sunday, June 13, 2010
teadaanne
eilne panuse tõstmine kukkus halvasti välja ehk tulemus on negatiivne. vastus oli 'ei'.
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
Saturday, June 12, 2010
väsinud, aga õnnelik
tänane hommik tuli ikka väga raskelt, olin väga unine! siis tuli aga elu sisse ja oli juba päris tore olla. eks selle väsimusega kaasnevad ikka lollid naljad, nagu ikka :D aga nüüd, kui maha istusin, ründab uni ikka väga tugevalt. lähen nüüd ühikasse ja üritan veidi magada, kui toanaaber laseb...
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
Friday, June 11, 2010
eriti hea on olla!
lisaks muule heale, tunnen ma end JäPe ajal ikka eriti hästi end. nii palju head ja positiivset nii Jumalas kui inimestes on mu ümber. kuigi aeg on veidi kehv ja JäPe pole ikkagi linnas pidamiseks, on siin siiski nii palju head. kallistuste puudumise üle ei pea siin ammugi kurtma!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
Monday, June 07, 2010
Flora mängust ja CISVi grillõhtust
Aeg on taas veidi jagada seda imelist elu, mida ma praegu elan ning teatada mõned uudised.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Friday, June 04, 2010
viimane eksamihinne...
ma sain tänase eksami B!!!
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
sess on peaaegu läbi!
Värskeid uudiseid tuleb ikka igal päeval ja kogu aeg on huvitav!
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Thursday, June 03, 2010
juuni on käes
Viimased päevad on eriti kummalised olnud. Esmaspäeva õhtul oli see suur tüli, teisipäeval tulin kodust ära. Bussipeatuses kohtusin ühe väga toreda sugulasega, keda oli suur rõõm üle pika aja näha ja igast asjust rääkida. Linnas postitasin õele arvuti juhtme, mille ta oli koju unustanud ja läksin Katre juurde. Sealt läksime juba koos tema ja ta emaga mängule, mille Tulevik VÕITIS!!! Meil oli nii palju võimalusi, kuid väravaks lõime vaid ühe, seis oleks võinud vabalt ka 10-0 olla, kuid ikka päästis vastaseid kas väravapost, meie enda ebaõnn või hea väravavaht. Igatahes tuli üle pika aja taas võit, ja nüüd on hea tunne laupäeval Flora vastu minna. Kes tahab mängule tulla, andku endast märku mulle kuidagi ja pole problempsi. Kell 17 alekoki staadionil, muidu :)
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Tuesday, June 01, 2010
teraapia
jah, hommik on õhtust targem. sain hästi magada ja nägin ilusat und :)
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
Monday, May 31, 2010
rollercoaster
elu sel nädalavahetusel on olnud suhteliselt nagu ameerika mägedel, ikka üles ja alla. enamus ajast olen olnud all. kõrghetk oli laupäeva õhtu, kui Siiri külas käis ja saunas käisime koos, eurot vaatasime ja kui pühapäeval teda tee äärde hääleta,a saatsin, siis saime ka veel pikalt elu tähtsatel teemadel rääkida. ja see oli ülihea! ja madalhetk on täna õhtul, praegu. silmad on nutmisest valusad ja tahaks juba kodust ära minna, teadmata, millal ma tagasi tulen. hommik on aga tavaliselt õhtust targem, homme on ilmselt juba uued mõtted ja tunded tänaõhtuse kohta.
Tulevik kaotas laupäeval, kuigi taas tegime suht hea mängu (eriti väravavaht, kellest kartsime küll halvimat), see üks väike eksimus aga maksis kätte. homme uus võimalus ja võitu on klubil vaja nagu õhku!
olen sel nädalavahetusel palju hääletanud: reedel tartust viljandisse sain ühe saksa neiuga, kes vist Soomaa keskuses töötab; laupäeval jäin bussist maha ja läksin häälega linna ning pärast mängu tulin häälega koju ka.
ilm on olnud haruldaselt ilus sel nädalavahetusel. lubati vihma ja äikest, kuid mina täna näiteks sain päris palju päikest võtta, nii lebotades (õppisin tegelikult) kui aiamaal tööd tehes. aga vihm ja äike vist jõuavad homme kohale hoopis...
kaks eksamit on veel jäänud, vb isegi kolm aga kaks neist on järeleksamit. reedese eksami sain E ja lähen teen uuesti seda. sama saatus ootab ilmselt eelmise nädala teisipäevast eksamit ka. aga ma ei nurise, aega mul on ja olengi parema meelega Tartus õppimas kui vaevlen kodus.
vot selline elu mul siis praegu. läbi raskuste tähtede poole :) siiski olen kindel, et igas halvas on ka midagi head. pean selle vaid üles leidma...
Tulevik kaotas laupäeval, kuigi taas tegime suht hea mängu (eriti väravavaht, kellest kartsime küll halvimat), see üks väike eksimus aga maksis kätte. homme uus võimalus ja võitu on klubil vaja nagu õhku!
olen sel nädalavahetusel palju hääletanud: reedel tartust viljandisse sain ühe saksa neiuga, kes vist Soomaa keskuses töötab; laupäeval jäin bussist maha ja läksin häälega linna ning pärast mängu tulin häälega koju ka.
ilm on olnud haruldaselt ilus sel nädalavahetusel. lubati vihma ja äikest, kuid mina täna näiteks sain päris palju päikest võtta, nii lebotades (õppisin tegelikult) kui aiamaal tööd tehes. aga vihm ja äike vist jõuavad homme kohale hoopis...
kaks eksamit on veel jäänud, vb isegi kolm aga kaks neist on järeleksamit. reedese eksami sain E ja lähen teen uuesti seda. sama saatus ootab ilmselt eelmise nädala teisipäevast eksamit ka. aga ma ei nurise, aega mul on ja olengi parema meelega Tartus õppimas kui vaevlen kodus.
vot selline elu mul siis praegu. läbi raskuste tähtede poole :) siiski olen kindel, et igas halvas on ka midagi head. pean selle vaid üles leidma...
Wednesday, May 26, 2010
euronägemus 2010
Mu lühike (lühem kui 24 tundi) visiit Tallinna on läbi ja oli mõnus aeg, väikeste üllatustega. Vähemalt ei vaevanud mind seekord paranoia, nagu eelmisel korral ja vb järgmisel korral.
Hääletamine läks lausa nii hästi, et sain esimesele autole, mida hääletasin ja juht osutus Viljandimaalt pärit inimeseks. Ja mõnusat juttu sai ka ajada. Esimesed üllatused tabasid mind juba autos, kui mulle hakkas muudkui kõnesid tulema, inimestelt, kes pole mulle nädalaid helistanud. Kõigepealt Katre, siis Kertu, Mall ja lõpuks õde. Sain ilusti lennujaama ja ootasin seal mingi tunnikese-poolteist, enne kui õde om mehega tuli. Ja kõige suurem üllatus oli lennujaamas oma tädi näha, kes sama lennu peale läks. Ta oli Eestis puhkusel olnud ja läks nüüd tagasi tööle Inglismaale.
Kui me Heleniga hiljem tema juurde sõitsime, ootasime Hobujaamas trammi, kui nägime meie kinnastega jalgpallurit ehk väravavahti, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli olnud. Soovisime isiklikult ka õnne ja kuulsime talt, et ta käis väiksel lõikusel ja järgmised 2-3 mängu ta ei mängi, Floraga mänguks tahab siiski mänguvalmis olla. Ja siis pidime juba trammi peale astuma. Käisime poest läbi ja jõudsime AK uudiseid natuke näha enne eurovisooni.
Eesti laul oli ikka liiga hea selle võistluse jaoks, arvan ma. Üks netikommentaar ütles hästi, et vaadates neid laule, mis edasi said, peaksime õnnelikud olema, et me finaali ei saanud! Mingis osas nõustun, kuna näiteks Venemaa, Serbia ja Valgevene edaspääs oli suht vastukarva mulle. Helen hääletas Portugali poolt ja ta sai edasi õnneks. Erilist lemmikut mul sel aastal pole, aga Saksamaal on hea laul (lauljanna meenutab Iirist ja kannab Taize risti), Islandil ja Taanil on hea laul. Ma pole kõiki muudkui kuulnud ka. Kohe me magama ei läinud, ma möllasin netis ja nii olimegi mingi kaheni üleval.
Üks põhjus, miks ma ka Helenile külla läksin, oli nende väike must kass Mooses. Ülinunnu ja tore kass on! Muudkui vaata ja imesta ja naera ja heldi peaaegu iga ta liigutuse peale. Alguses ta veidi võõristas mind ega usaldanud, kuid kui ma ta sülle võtsin ja teda sellest hirmsast tolmuimejast eemal hoidsin, siis pärast seda julges ta mulle hiljem ise sülle tulla.
Tänane hommik algas kümne paiku ja kass oli hullult aktiivne ja mängis muudkui. Kahe paiku hakkasin häälega tagasi tulema. Minuga sama bussi pealt tuli veel üks neiu hääletama ja see auto, mis teda mõne minuti pärast peale võttis, korjas mindki peale. Sõit kulges rahulikult ja mõnusasti.
Täna õhtuks kutsuti mind teatrisse ühe näitlejast sõbra sünnipäeva puhul ning kui ma Tartusse jõudsin, sain suht ühika lähedal maha autolt ning käisin poes ära. Poes nägin aga sedasama sünnipäevalast :D sain isiklikult käppa suruda ja emmata ning juhised, kuidas sinna Genikate klubisse sisse saab, ma nimelt pole seal veel kunagi käinud.
Olen veidi unine, kuid rahul ja veidralt õnnelik. Nüüd on põhjust taas ootama hakata ning vahepeal sisustan aega eksamite ja Tuleviku mängudega. Kahe nädala pärast algab jalka MM ka.
Hääletamine läks lausa nii hästi, et sain esimesele autole, mida hääletasin ja juht osutus Viljandimaalt pärit inimeseks. Ja mõnusat juttu sai ka ajada. Esimesed üllatused tabasid mind juba autos, kui mulle hakkas muudkui kõnesid tulema, inimestelt, kes pole mulle nädalaid helistanud. Kõigepealt Katre, siis Kertu, Mall ja lõpuks õde. Sain ilusti lennujaama ja ootasin seal mingi tunnikese-poolteist, enne kui õde om mehega tuli. Ja kõige suurem üllatus oli lennujaamas oma tädi näha, kes sama lennu peale läks. Ta oli Eestis puhkusel olnud ja läks nüüd tagasi tööle Inglismaale.
Kui me Heleniga hiljem tema juurde sõitsime, ootasime Hobujaamas trammi, kui nägime meie kinnastega jalgpallurit ehk väravavahti, kellel eelmisel päeval sünnipäev oli olnud. Soovisime isiklikult ka õnne ja kuulsime talt, et ta käis väiksel lõikusel ja järgmised 2-3 mängu ta ei mängi, Floraga mänguks tahab siiski mänguvalmis olla. Ja siis pidime juba trammi peale astuma. Käisime poest läbi ja jõudsime AK uudiseid natuke näha enne eurovisooni.
Eesti laul oli ikka liiga hea selle võistluse jaoks, arvan ma. Üks netikommentaar ütles hästi, et vaadates neid laule, mis edasi said, peaksime õnnelikud olema, et me finaali ei saanud! Mingis osas nõustun, kuna näiteks Venemaa, Serbia ja Valgevene edaspääs oli suht vastukarva mulle. Helen hääletas Portugali poolt ja ta sai edasi õnneks. Erilist lemmikut mul sel aastal pole, aga Saksamaal on hea laul (lauljanna meenutab Iirist ja kannab Taize risti), Islandil ja Taanil on hea laul. Ma pole kõiki muudkui kuulnud ka. Kohe me magama ei läinud, ma möllasin netis ja nii olimegi mingi kaheni üleval.
Üks põhjus, miks ma ka Helenile külla läksin, oli nende väike must kass Mooses. Ülinunnu ja tore kass on! Muudkui vaata ja imesta ja naera ja heldi peaaegu iga ta liigutuse peale. Alguses ta veidi võõristas mind ega usaldanud, kuid kui ma ta sülle võtsin ja teda sellest hirmsast tolmuimejast eemal hoidsin, siis pärast seda julges ta mulle hiljem ise sülle tulla.
Tänane hommik algas kümne paiku ja kass oli hullult aktiivne ja mängis muudkui. Kahe paiku hakkasin häälega tagasi tulema. Minuga sama bussi pealt tuli veel üks neiu hääletama ja see auto, mis teda mõne minuti pärast peale võttis, korjas mindki peale. Sõit kulges rahulikult ja mõnusasti.
Täna õhtuks kutsuti mind teatrisse ühe näitlejast sõbra sünnipäeva puhul ning kui ma Tartusse jõudsin, sain suht ühika lähedal maha autolt ning käisin poes ära. Poes nägin aga sedasama sünnipäevalast :D sain isiklikult käppa suruda ja emmata ning juhised, kuidas sinna Genikate klubisse sisse saab, ma nimelt pole seal veel kunagi käinud.
Olen veidi unine, kuid rahul ja veidralt õnnelik. Nüüd on põhjust taas ootama hakata ning vahepeal sisustan aega eksamite ja Tuleviku mängudega. Kahe nädala pärast algab jalka MM ka.
Tuesday, May 25, 2010
the best!
jällegi teab Jumal paremini, mis mulle hea on ja mis ma tegema peaks ja kuhu minema. kuna mul suht pankrott on praegu, mõtlesin koju minna täna pärast eksamit. helistasin õele, kas ta ka tuleb, kuid kuna ta meheke sõidab alles õhtul kodumaale, kutsus Helen mind hoopis Tallinna, siis saame koos eurovisiooni vaadata ja ta annab mulle raha ka. nii et täna ma eü-sse ei lähe, vaid häälega pealinna. ilm on praegu veel paljulubav häälega minemiseks. minu eilne peamine mure oligi, kus ja kellega siin Tartus eurot vaadata (ja vaadata ma seda kindlasti tahan!).
eksamist. käisin vaid ühes loengus selles aines, kuid ma loodan, et tegin ära. eelmised eksamid olen kõik C-d saanud, loodan sellegi nii hästi teha (kardan nimelt halvemalt kui C). päris F-i ma ilmselt ei saa.
väikesed plaanimuudatused on toimunud ka jalkakalendris, kuna järgmine mäng on meil juba laupäeval kodus Transi vastu. minu teada pidi see hoopis 1.juunil olema. eks siis tuleb väikesed korrektiivid teha plaanidesse.
eksamist. käisin vaid ühes loengus selles aines, kuid ma loodan, et tegin ära. eelmised eksamid olen kõik C-d saanud, loodan sellegi nii hästi teha (kardan nimelt halvemalt kui C). päris F-i ma ilmselt ei saa.
väikesed plaanimuudatused on toimunud ka jalkakalendris, kuna järgmine mäng on meil juba laupäeval kodus Transi vastu. minu teada pidi see hoopis 1.juunil olema. eks siis tuleb väikesed korrektiivid teha plaanidesse.
Monday, May 24, 2010
kevadlaagrist
Nagu juba eelnevast postitusest aru võis saada, oli mul vägev nädalavahetus laagris! Nagu ikka, on cisvikatega koos imetore aega koos veeta, ning eks aeg möödub kuidagi kiiresti, eriti kui on hea olla. Sain juba vanade sõpradega vanu nalju meelde tuletada, osa inimesi põhjalikumalt tundma õppida ja täiesti uusi inimesi sain samuti tundma. Minu eelmistest Norra laagritest oli kohal vaid 3 poissi, üks tüdruk pidi ka tulema, kuid kahjuks ei tulnud. Aga Matu ja Henry on ikka nii nunnud, terve reedese õhtusöögi imiteerisid nad meie ühise laagri rahvast ja palusid mul ära arvata, keda nad järgi tegid :D ja muidugi meenutasid minu nalju, a'la 50-60, kuss-kuss, ise tegin jne.
Seal laagrikohas (umbes 15 km Tartust) oli meeletult palju sääski. Esimene öö sain siiski päris hästi magada, kuid laupäevane öö oli metsik. Kahest läksin magama, neljast ärkasin ja passisin üle poole tunni üleval. Sääskede pärast olid aknad ka kinni pandud ja õhku oli seal napilt. Jalutasin koridoris ja lõpuks pärast mitut edutut katset seal klassiruumis magama jääda, kolisin koridori. Kuid ka seal äratasid kaheksa paiku sääsed mind üles. Lisaks veel osad inimesed, kes olid juba ärganud ja ringi liikusid. Ühikas oli selles mõttes veider tagasi olla, et seal ei pidanud iga mõne sekundi järel vehkima, üritades mõnda neist ära tappa.
Üleväsimus andis ka vahepeal pühapäeval tunda, kuid hulluks läks see alles siis, kui tagasi ühikasse jõudsin ja siis magasin tunnikese. Isegi nii hull, et panin õe kõne kinni, arvates, et see juba äratus on. Nagu juba öeldud, on nende inimestega suur rõõm koos olla. Ja nii, kui me viimaste seltskondadega Kaarli ja Taneli ema ootasime, mängisime igasuguseid mõistatusmänge. Panin need juba kirja, siis saan edaspidi neid kasutada! Näiteks homme eü-s või kolmapäeval vaksalis.
Süüa sai seal väga hästi, nagu enamustes laagrites. Kuid see nädal tuleb mul suht säästunädal, vaatan, kas saan 60 krooniga nädala jooksul hakkama. Kui ei saa, eks siis pean kuskilt küsima.
Laupäeva õhtul sain ka veidi Meistrite Liiga finaali vaadata, vist rohkem kui ühe poolaja kahe poolaja peale kokku, vahepeal oli meil lauluaeg. Olin siiski Bayerni poolt, seega on veidi kahju, et nad ei võitnud. Reedeõhtust Eesti-Soome mängu ma ei näinud, kuna just siis oli meil õhtusöök ja esimesed mängud.
Füüsilise poole pealt annavad end mitmed asjad tunda pärast laagrit. Näiteks mõned sääsekublad, jooksmisest valusad jalad ja kaks uut sinikat. Ühe neist tekitasin endale ise, kui ma Punamütsikese balletti versiooni harjutamise ajal endale ise jala peale astusin. Nii õnnetult, et see valus koht sattus just sinna, kus varbavahe-papud vastu nahka puutuvad. Muidugi valutavad ka puusakondid ja roiete juurest, kuna magasime põrandal ja ma pole ausalt öeldes seda ammu teinud. Üks vana emotsionaalne haav kisti ka lahti, kuid eks siis peab sellele veel aega paranemiseks andma.
Järgmine kord, kui neid toredaid inimesi saan jälle näha, on ilmselt juuni teises pooles. Kaks neist lõpetavad keskkooli ja toimub ka grillõhtu neile, kes suvel laagrisse lähevad. Kuigi ma ei lähe, siis minna võin ikkagi.
Seal laagrikohas (umbes 15 km Tartust) oli meeletult palju sääski. Esimene öö sain siiski päris hästi magada, kuid laupäevane öö oli metsik. Kahest läksin magama, neljast ärkasin ja passisin üle poole tunni üleval. Sääskede pärast olid aknad ka kinni pandud ja õhku oli seal napilt. Jalutasin koridoris ja lõpuks pärast mitut edutut katset seal klassiruumis magama jääda, kolisin koridori. Kuid ka seal äratasid kaheksa paiku sääsed mind üles. Lisaks veel osad inimesed, kes olid juba ärganud ja ringi liikusid. Ühikas oli selles mõttes veider tagasi olla, et seal ei pidanud iga mõne sekundi järel vehkima, üritades mõnda neist ära tappa.
Üleväsimus andis ka vahepeal pühapäeval tunda, kuid hulluks läks see alles siis, kui tagasi ühikasse jõudsin ja siis magasin tunnikese. Isegi nii hull, et panin õe kõne kinni, arvates, et see juba äratus on. Nagu juba öeldud, on nende inimestega suur rõõm koos olla. Ja nii, kui me viimaste seltskondadega Kaarli ja Taneli ema ootasime, mängisime igasuguseid mõistatusmänge. Panin need juba kirja, siis saan edaspidi neid kasutada! Näiteks homme eü-s või kolmapäeval vaksalis.
Süüa sai seal väga hästi, nagu enamustes laagrites. Kuid see nädal tuleb mul suht säästunädal, vaatan, kas saan 60 krooniga nädala jooksul hakkama. Kui ei saa, eks siis pean kuskilt küsima.
Laupäeva õhtul sain ka veidi Meistrite Liiga finaali vaadata, vist rohkem kui ühe poolaja kahe poolaja peale kokku, vahepeal oli meil lauluaeg. Olin siiski Bayerni poolt, seega on veidi kahju, et nad ei võitnud. Reedeõhtust Eesti-Soome mängu ma ei näinud, kuna just siis oli meil õhtusöök ja esimesed mängud.
Füüsilise poole pealt annavad end mitmed asjad tunda pärast laagrit. Näiteks mõned sääsekublad, jooksmisest valusad jalad ja kaks uut sinikat. Ühe neist tekitasin endale ise, kui ma Punamütsikese balletti versiooni harjutamise ajal endale ise jala peale astusin. Nii õnnetult, et see valus koht sattus just sinna, kus varbavahe-papud vastu nahka puutuvad. Muidugi valutavad ka puusakondid ja roiete juurest, kuna magasime põrandal ja ma pole ausalt öeldes seda ammu teinud. Üks vana emotsionaalne haav kisti ka lahti, kuid eks siis peab sellele veel aega paranemiseks andma.
Järgmine kord, kui neid toredaid inimesi saan jälle näha, on ilmselt juuni teises pooles. Kaks neist lõpetavad keskkooli ja toimub ka grillõhtu neile, kes suvel laagrisse lähevad. Kuigi ma ei lähe, siis minna võin ikkagi.
Sunday, May 23, 2010
äge!
väga tore laager on, lapsed ja noored on nii vahvad!!! eriti kui nad on nii mõnusas organisatsioonis nagu CISV! is nice :P eriti hea on näh oma eelmise suve laagri kahte last siin, kuid kahest ülejäänust tunnen puudust.
homme puhkan, et siis teisipäevaseks eksamiks õppima hakata!
homme puhkan, et siis teisipäevaseks eksamiks õppima hakata!
Friday, May 21, 2010
üliilus!
Eile oli imetore päev! Eksam läks loodetavasti suht-koht hästi. Aga pärast seda läksin raamatukokku. Juba seal nägin ma Carmenit. Siis pärast õues Annekat oodates nägin ühte vahvat noormeest, kes meile eelmisel nädalavahetusel koolitust tegi. Vahetasime mõned laused ja juba siis tuligi Annekas. Rääkisime täna algava laagri asju ja muud juttu ka. Siis nägin ma ühte neiut, kes küll kahjuks kuulas muusikat ja mind vist ei märganud. Ühte sõpra nägin vist hommikul must autoga mööda sõitmas. Ja kui ma pärastlõunal H-d töö juures ootasin, siis läks must üks tuttav mööda. Viljandis Jaanikat oodates läks H vend mööda. Nii et sõpru-tuttavaid oli eile igal pool!
Annekaga koos oldud aja jooksul helistas ema ja kurtis muret, et Jaanika tahaks sauna tulla, kuna Vanemuine a'ka Vassiili on mõneks päevaks Eestis ja võiks ju meie juurde tulla. Emal oli küll tööasju teha, kuid kuna ma olin varem emale teatanud, et tulen neljapäeval üheks õhtuks koju, siis oligi plaan tehtud! Ja oli ülihea õhtu. Tegime koos süüa, ma koristasin sauna ja saun oli niiiiii hea! Saunajuttu sai ka aetud Jaanikaga. Seni, kui mehed saunas olid (mu sugulane oli ka meil metsa tegemas samal ajal), ajasime tüdrukutega niisama juttu, Karmela oli ka seal. Kuulasime neid Avandi ja Sepa eurolugusid, eriti kummitas meil taas “Pilvede embuses” :D tore oli näha, et Teet on ikka see sama hull ja mõnus Teet. Ma pole teda ju peaaegu aasta aega näinud ja septembri alguses tuleb ta jälle tagasi Eestisse. Kesköö paiku oli pidu läbi ja uni tuli hea, pärast nii head sauna ja seltskonda.
Täna tulin oma sugulasega Tartusse, ta elab Tartu lähedal. See oli hea, et temaga sain, kuna pidin kodust laagri jaoks madratsi tooma ja häälega oleks sellise asjaga tülikas tulla olnud. Ja juttu jätkus meil ka kauemaks :)
Aga täna lähen CISV-i laagrisse. Seal saab ka kindlasti ülitore olema, muud moodi ei saagi ju! Eriti tahaks näha neid lapsi, kellega ma olen Norras laagris käinud ja viis neist (kaheksast) tulevad ka sinna. Muidugi ka põnevad mängud ja kreisid naljad.
Järgmisel nädalal on mul kaks eksamit ja eurovisiooni tahaks ka ikka näha. Ehk saan end teisipäevast võistlust Anneka juurde vaatama sebida, laupäevaks kutsusin Säraka külla ja sauna.
Elu on ikka veel uskumatult ilus ja huvitav!
Annekaga koos oldud aja jooksul helistas ema ja kurtis muret, et Jaanika tahaks sauna tulla, kuna Vanemuine a'ka Vassiili on mõneks päevaks Eestis ja võiks ju meie juurde tulla. Emal oli küll tööasju teha, kuid kuna ma olin varem emale teatanud, et tulen neljapäeval üheks õhtuks koju, siis oligi plaan tehtud! Ja oli ülihea õhtu. Tegime koos süüa, ma koristasin sauna ja saun oli niiiiii hea! Saunajuttu sai ka aetud Jaanikaga. Seni, kui mehed saunas olid (mu sugulane oli ka meil metsa tegemas samal ajal), ajasime tüdrukutega niisama juttu, Karmela oli ka seal. Kuulasime neid Avandi ja Sepa eurolugusid, eriti kummitas meil taas “Pilvede embuses” :D tore oli näha, et Teet on ikka see sama hull ja mõnus Teet. Ma pole teda ju peaaegu aasta aega näinud ja septembri alguses tuleb ta jälle tagasi Eestisse. Kesköö paiku oli pidu läbi ja uni tuli hea, pärast nii head sauna ja seltskonda.
Täna tulin oma sugulasega Tartusse, ta elab Tartu lähedal. See oli hea, et temaga sain, kuna pidin kodust laagri jaoks madratsi tooma ja häälega oleks sellise asjaga tülikas tulla olnud. Ja juttu jätkus meil ka kauemaks :)
Aga täna lähen CISV-i laagrisse. Seal saab ka kindlasti ülitore olema, muud moodi ei saagi ju! Eriti tahaks näha neid lapsi, kellega ma olen Norras laagris käinud ja viis neist (kaheksast) tulevad ka sinna. Muidugi ka põnevad mängud ja kreisid naljad.
Järgmisel nädalal on mul kaks eksamit ja eurovisiooni tahaks ka ikka näha. Ehk saan end teisipäevast võistlust Anneka juurde vaatama sebida, laupäevaks kutsusin Säraka külla ja sauna.
Elu on ikka veel uskumatult ilus ja huvitav!
Thursday, May 20, 2010
võtan aja maha
viimastel päevadel on olnud suht kiire, aga tore. siiski pole olnud mahti pikemat aega netis olla, et blogi kirjutada. teisipävane filmiõhtu eü-s oli mõnus, film oli suht hea, pakkudes uusi ja tänapäevaseid vaatenurki. film oli sellest, kuidas oleks Jeesuse elulugu 21.sajandi Lõuna-Aafrika vabariigis ja nimeks "Son of Man". osad inimesed lahkusid juba enne filmi, üks filmi ajal (ta oli seda varem näinud) ja osad lahkusid kohe pärast lõppu, jättes minu, K, I ja A veel arutama ja koristama. ühikasse minnes tuli K vastu, kes läks ööraamatukokku.
eile võtsin ma lõpuks eksamimaterjali kätte, kirjutasin veel konspekti ja printisin osad materjalid välja. õhtul käisin veel kristlust avastamas. ja öösel siis õppisin. üritasin normaalsel ajal magama minna, kui toanaaber tuli poole ühe paiku ja hakkas muidugi süüa tegema ja seda mitte eriti vaikselt, nagu ikka. arvan, et poole kahe paiku jäin lõpuks magama. enne kuute käisin wc-s ja kella 8 ärkasin, et veel õppida. kummaline, et ma nii viimasele hetkele jätan oma õppimise. samas kui ma varem kätte võtaks, tekiks sellest kiiresti tüdimus (ühtesid ja samu asju üle lugedes), nii et enne eksamit tekib frustatsioon. isegi täna ma juba ootasin, et tuleks juba õppejõud ja hakkaks pihta selle eksamiga! nii et pole põhjust nuriseda. kui just hinne väga halb ei tule...
täna saan Annekaga kokku, et homset laagrit arutada täpsemalt, õhtul loodan koju minna (sauna tahaks!) ja homme juba tagasi Tartusse. nii lihtne ongi.
olen sel nädalal palju filme vaadanud ja eks nad on mind igaüks kummalisel viisil kõnetanud. palju veidraid seoseid. sellised asjad panevad naeratama :)
eile võtsin ma lõpuks eksamimaterjali kätte, kirjutasin veel konspekti ja printisin osad materjalid välja. õhtul käisin veel kristlust avastamas. ja öösel siis õppisin. üritasin normaalsel ajal magama minna, kui toanaaber tuli poole ühe paiku ja hakkas muidugi süüa tegema ja seda mitte eriti vaikselt, nagu ikka. arvan, et poole kahe paiku jäin lõpuks magama. enne kuute käisin wc-s ja kella 8 ärkasin, et veel õppida. kummaline, et ma nii viimasele hetkele jätan oma õppimise. samas kui ma varem kätte võtaks, tekiks sellest kiiresti tüdimus (ühtesid ja samu asju üle lugedes), nii et enne eksamit tekib frustatsioon. isegi täna ma juba ootasin, et tuleks juba õppejõud ja hakkaks pihta selle eksamiga! nii et pole põhjust nuriseda. kui just hinne väga halb ei tule...
täna saan Annekaga kokku, et homset laagrit arutada täpsemalt, õhtul loodan koju minna (sauna tahaks!) ja homme juba tagasi Tartusse. nii lihtne ongi.
olen sel nädalal palju filme vaadanud ja eks nad on mind igaüks kummalisel viisil kõnetanud. palju veidraid seoseid. sellised asjad panevad naeratama :)
Tuesday, May 18, 2010
eksam
eelmise nädala eksami sain jälle C. ülehomme on järgmine eksam ja siis nädalavahetuseks CISV laagrisse. loodan, et suvised ilmad nädalavahetusel meid maha ei jäta. täna on juba päris suvi tartus :D
Monday, May 17, 2010
jälle üks pikk tekst...
Ei teagi kohe, kust alustada, et rääkida oma nädalavahetusest. See on olnud mitmes mõttes hea ja imeline ja muud positiivsed sõnad. Eelkõige õpetlik ja kinnitav. Käisin natuke Tallinnas ja alguses ma kartsin seda käiku sinna, kuid kokkuvõttes oli see super!
Mu nädalavahetus algas tegelikult juba neljapäeval, kui pärast eksamit Mauksile ja Julvaile Nooruse ühikasse külla läksin. Väga mõnus õhtupoolik oli meil! Nädalavahetus jätkus reede pärastlõunal, kui ma hääletama läksin. Oli väga palav ilm. Sain toyota sportautole, kuid juht kartis neid kiiruskaameraid nii väga, et enamuse teest sõitis ta 80-ga või veelgi vähema kiirusega. Kui oli vaja mööda sõita või kiirendada, siis tegi ta seda küll sportautole kohaselt, seda võin kinnitada! Teel saatis meid 80ndate ja 90ndate muusika koos videotega, mida ta makk võimaldas. Ei, tore oli! Tal oli vaja minna Nõmme teele oma pruudi juurde ja õnneks oskasin ma teda sinna juhatada. Nõmme teele jõudes tegi ta kässariga spin'i, et mind sadama juurde viia, et ma saaksin õe juurde minna. Uus ja huvitav kogemus see spin :D ja tuli suht ootamatult mu jaoks.
Heleni juures sain lühikest aega olla, kuna tal oli vaja kuhugi minna ja mina läksin oma pealinnas käigu eesmärki täitma. Tahaks väga loota, et õnnestus!
Seejärel, suhteliselt raske südamega, läksin tagasi linna (sealt, kuhu ma läinud olin) ja mind kutsuti koolitusele. Seal oli juba tuttavaid nägusid ja mõned võõrad ka, kes said selle õhtu ja järgneva päeva jooksul tuttavaks. Nagu ma mitu korda selle nv jooksul ütlesin, olen ma suhteliselt avatud uutele kogemustele ning selle asemel, et minna Heleni korterisse, võeti mind Püha Vaimu kogudusemajas hästi vastu ja sain osa mõnusast koolitusest. Tegelikult isegi kahest koolitusest, laupäeva hommikul oli veel üks. Reede õhtune koolitus venis peaaegu keskööni, kuid see oli väga lahe ja uudne kogemus! Inimesed on ikka nii huvitavad.
Laupäeval aitasin Helenil hommikupalvust teha. Läks hästi. Laupäevasel koolitusel sain teada, et ma olen õnnelik inimene. Ja arenenud. Kuid alati võib juurde õppida ja seda ma ka tegin. Aga Eesti on ikka nii väike :) nimelt tuli välja, et too mimm koolitaja, kes meil seal oli, läheb pärast koolitust samuti Tartusse Tammeka-Tuleviku mängule, kuna ta tunneb ühte Viljandi poissi, kes Tammekas mängib. Me Heleniga tulime bussiga Tartusse, esialgse hääletamise plaani asemel. Ja meie poolvend tuli ka mängule. Need vähesed, kes olid mu kutset jalkat vaatama tulla vastu võtnud, said teda seal näha, ehk siis Carmen. Mäng ise oli kokkuvõttes halb, kuna me kaotasime. Siiski ei mänginud Tulevik üldse halvasti. Esimesel poolajal lihtsalt mängijad jooksid Tammeka omade järel, kuid teisel poolajal tekkis meilgi ridamisi võimalusi. Nagu Art tõdes ja ennustas, et kui ise ei löö, lüüakse sulle. Ja nii läkski, kui 60nda mänguminuti paiku Tammeka umbes minutilise vahega kaks väravat lõi. Oli võimalus ka kolmandaks, kuid too eelnevalt mainitud Viljandi kutt lõi penalti meetrijagu üle värava! Kui meil muus osas õnne pole, siis vähemalt selles eile vedas, et vihma ei hakanud sadama, kuigi taeva värvi järgi oleks seda iga hetk oodanud küll. Pärast mängu tõi Timo minu ja mu venna mu ühika juurde.
Pühapäeval käisin Tartu Jaani kirikus teenistusel. Ja oli väga hea, et läksin. Seal oli parasjagu leeripüha ja üldse tore. Kuid kõige tähtsam oli ikkagi see kindlus, mille ma sealt sain. Ma tean täpselt, mida ma tahan, aga nüüd pean veel vaatama, kuidas seda saada. Mõned sammud sellel teel olen juba astunud, kuid olen alles oma tee alguses. See silmailu ja südamevalu, mis mind reede õhtul valdas, on nüüdseks kadunud. Ja nagu ikka, ei jää praegu üle muud, kui oodata. Mitte, et ma poleks seda juba mitu nädalat teinud :) kuid usun, et see kõik saab seda väärt olema.
Täna käisin koolis proovitundi andmas, kohal oli 4 õpilast ja tund läks väga hästi. Väike ebakindluse hetk oli, kuid tunni eesmärgid ja plaan sai täidetud. Siinkohal tuli väga kasuks eelnev praktikakogemus, eriti tunni planeerimise osas. Olen rahul :) ja sain jälle palju jalutada, ühikast Tammelinna ja tagasi.
Tore on sõpradele niisama töö juurde külla minna paariks minutiks või kohtuda ühe Siberist tagasitulnud sõbraga :)
Mu nädalavahetus algas tegelikult juba neljapäeval, kui pärast eksamit Mauksile ja Julvaile Nooruse ühikasse külla läksin. Väga mõnus õhtupoolik oli meil! Nädalavahetus jätkus reede pärastlõunal, kui ma hääletama läksin. Oli väga palav ilm. Sain toyota sportautole, kuid juht kartis neid kiiruskaameraid nii väga, et enamuse teest sõitis ta 80-ga või veelgi vähema kiirusega. Kui oli vaja mööda sõita või kiirendada, siis tegi ta seda küll sportautole kohaselt, seda võin kinnitada! Teel saatis meid 80ndate ja 90ndate muusika koos videotega, mida ta makk võimaldas. Ei, tore oli! Tal oli vaja minna Nõmme teele oma pruudi juurde ja õnneks oskasin ma teda sinna juhatada. Nõmme teele jõudes tegi ta kässariga spin'i, et mind sadama juurde viia, et ma saaksin õe juurde minna. Uus ja huvitav kogemus see spin :D ja tuli suht ootamatult mu jaoks.
Heleni juures sain lühikest aega olla, kuna tal oli vaja kuhugi minna ja mina läksin oma pealinnas käigu eesmärki täitma. Tahaks väga loota, et õnnestus!
Seejärel, suhteliselt raske südamega, läksin tagasi linna (sealt, kuhu ma läinud olin) ja mind kutsuti koolitusele. Seal oli juba tuttavaid nägusid ja mõned võõrad ka, kes said selle õhtu ja järgneva päeva jooksul tuttavaks. Nagu ma mitu korda selle nv jooksul ütlesin, olen ma suhteliselt avatud uutele kogemustele ning selle asemel, et minna Heleni korterisse, võeti mind Püha Vaimu kogudusemajas hästi vastu ja sain osa mõnusast koolitusest. Tegelikult isegi kahest koolitusest, laupäeva hommikul oli veel üks. Reede õhtune koolitus venis peaaegu keskööni, kuid see oli väga lahe ja uudne kogemus! Inimesed on ikka nii huvitavad.
Laupäeval aitasin Helenil hommikupalvust teha. Läks hästi. Laupäevasel koolitusel sain teada, et ma olen õnnelik inimene. Ja arenenud. Kuid alati võib juurde õppida ja seda ma ka tegin. Aga Eesti on ikka nii väike :) nimelt tuli välja, et too mimm koolitaja, kes meil seal oli, läheb pärast koolitust samuti Tartusse Tammeka-Tuleviku mängule, kuna ta tunneb ühte Viljandi poissi, kes Tammekas mängib. Me Heleniga tulime bussiga Tartusse, esialgse hääletamise plaani asemel. Ja meie poolvend tuli ka mängule. Need vähesed, kes olid mu kutset jalkat vaatama tulla vastu võtnud, said teda seal näha, ehk siis Carmen. Mäng ise oli kokkuvõttes halb, kuna me kaotasime. Siiski ei mänginud Tulevik üldse halvasti. Esimesel poolajal lihtsalt mängijad jooksid Tammeka omade järel, kuid teisel poolajal tekkis meilgi ridamisi võimalusi. Nagu Art tõdes ja ennustas, et kui ise ei löö, lüüakse sulle. Ja nii läkski, kui 60nda mänguminuti paiku Tammeka umbes minutilise vahega kaks väravat lõi. Oli võimalus ka kolmandaks, kuid too eelnevalt mainitud Viljandi kutt lõi penalti meetrijagu üle värava! Kui meil muus osas õnne pole, siis vähemalt selles eile vedas, et vihma ei hakanud sadama, kuigi taeva värvi järgi oleks seda iga hetk oodanud küll. Pärast mängu tõi Timo minu ja mu venna mu ühika juurde.
Pühapäeval käisin Tartu Jaani kirikus teenistusel. Ja oli väga hea, et läksin. Seal oli parasjagu leeripüha ja üldse tore. Kuid kõige tähtsam oli ikkagi see kindlus, mille ma sealt sain. Ma tean täpselt, mida ma tahan, aga nüüd pean veel vaatama, kuidas seda saada. Mõned sammud sellel teel olen juba astunud, kuid olen alles oma tee alguses. See silmailu ja südamevalu, mis mind reede õhtul valdas, on nüüdseks kadunud. Ja nagu ikka, ei jää praegu üle muud, kui oodata. Mitte, et ma poleks seda juba mitu nädalat teinud :) kuid usun, et see kõik saab seda väärt olema.
Täna käisin koolis proovitundi andmas, kohal oli 4 õpilast ja tund läks väga hästi. Väike ebakindluse hetk oli, kuid tunni eesmärgid ja plaan sai täidetud. Siinkohal tuli väga kasuks eelnev praktikakogemus, eriti tunni planeerimise osas. Olen rahul :) ja sain jälle palju jalutada, ühikast Tammelinna ja tagasi.
Tore on sõpradele niisama töö juurde külla minna paariks minutiks või kohtuda ühe Siberist tagasitulnud sõbraga :)
Subscribe to:
Posts (Atom)