laupäeval läksin ma Tallinna. bussisõidu ajal sain teada, et arsenali mängu ei toimu ilma pärast. võtsin ette plaan b ehk helistasin ühele erasmuse sakslannale, kes ka tallinnas oli, kuid kui ma linna jõudsin, oli ta juba oma hostelis ja valmistus õhtuseks ooperiskäiguks. seega plaan c ehk heleni ppk noortekas jaani kirikus. oli väga armas ja tore, nagu alati. pärast seda natuke kukus Kissul tööl külas ja siis hängisime mõnede inglaste ja šotlastega molly's. õhtu lõppes heleni juures. kirjutasin valmis oma viimased jõulukaardid, et need siis posti panna. enne eksamit lihtsalt ei jõudnud sellega tegeleda!
pühapäev oli üks pikk aga väga tore päev! hommikul väike šopping virus, kiirkäik mustaka korterisse ning ristikäik Kertu juurde. ristikäik, kuna läksime kolme ristivanemana oma Joannale külla, kellel juhtus olema 5. ristimise aastapäev. ja Kertugi sai sünnipäeva puhul kingituse meilt. saime olla seal häbiväärselt vähe aega, kuid kuna meid kolme on nõnna keeruline üldse kokku ajada, on tulemus siiski märkimisväärne. saime maitsvat kooki, tutvuda laste käekäikudega ja meenutada vanu aegu. alguses kusjuures Joanna kartis meid kolme, pidin kingituse laua peale panema, sealt julges ta selle siis võtta ja lahti teha. nunnukas! ja väike Sädegi lõbustas meid väikse tantsuga, kui oli lõunaunest ärganud.
kella neljaks olime aga juba Kalevi spordihallis, vahetasime riided, registreerisime end ära ja jäime oma etteastet ootama. viimased kolm vaprat jõudsid rongi pealt suht enne kella viite kohale, kuid kuna turniiri käik venis, siis oldi graafikuga umbes 15-20 min lõhki. mis põhjustas meile väikest muret, kuid kõik lahenes lõpuks probleemideta.
meid oli turniirile tulnud kaheksa: mina, sis, Katre, Jaanus, James, Lauri, Janek ja sosku. viimane neist oli väravas, James oli kapten ning Katre ja Janek olid vahetuspingil, vähemalt kaks esimest mängu. meil oli kokku neli mängu: Paide, Flora, Kuressaare ja Sillamäe vastu (just sellises järjekorras). Paide eest mängis mul sõber Priit, ka eelmisel aastal juba. Paide selle turniiri lõpuks ka võitis, kuid me näitasime head mängu ja kaotasime ainult 0-1. teine mäng emalaeva vastu oli juba parem, James viis meid juhtima ning suht mängu lõpus lasime tagasi lüüa. see oli juba esimene märk meie arengust võrreldes aasta tagusega, kuna saime punkti kirja :) see jäi meie (kui ka flora) ainsaks punktiks sellel turniiril. ja vaid parem väravate vahe jättis nemad viimaseks ja tõstis meid 9. kohale :D koht parem kui aasta tagasi! kui sellises tempos jätkame, on 8.a pärast võit meie!
juba esimeses mängus said Katre põlved päris korralikult marrastada ning Janekulgi oli valus. teises mängus oli Janekul juba väga valus ja ma läksin tema asemel väljakule. kuid midagi väga hullu polnud õnneks.
ja siis tekkis mure, kuna graafikust oldi ikka veel maas. ka fännide laululahing ei päästnud midagi. viimase info kohaselt soovisid osaleda 5 meeskonda kümnest, kuid kui lauluks läks, esitasid oma kava hoopis kaheksa fännigruppi. vaadates ja kuulates toimunut, on mul hea meel, et me ei osalenud. lisaks meile ei laulnud ka Kure fännid midagi.
probleem oli selles, et Katre pidi jõudma bussile ja Jaanus paadile ning me olime niigi palunud ühe mängu võrra enda mängu sillamäega varasemaks tõsta, et nad mõlemad saaks nii mängida kui ka õigeks ajaks bussile/paadile. me ei saanud ka kohapeal enda mänguaega muuta ja nii pidimegi viimase mängu pidama vahetusteta. kusjuures juba kolmanda mängu Kure vastu suutsin ma kogu mängu ehk 9 min platsil olla. eelmisel aastal pidasin vaevalt 3-4 min vastu. seega ka isiklik areng oli märgatav, mitte ainult võistkondlik :) pärast teist mängu loobus Katre oma põlvede pärast mängimast, aga õnneks sai Janek ikkagi ka viimases kahes mängus osaleda. kolmanda mängu kaotasime 1-4 Kuressaarele, meie värava lõi Lauri. meie mängujoonis kadus nii ära, et tuligi selline pakk. viimaseks mänguks üritasime taas kaitsvast taktikast kinni pidada, kuid siiski 0-2 kaotus. tolles mängus sain minagi platsi ja ühe vastasmängijaga lähemalt tuttavaks. õigemini selle teise mängija õlaga, mis mind platsile lükkas. lamasin seal paar sekundit ja tõusin üles. tahtsin teada, kui hull asi siis oli. pea tuikas veel paar minutit hiljem, aga verd ei tulnud, nii et korras nagu Norras :) vahetusi meil ju nagunii polnud ja see oli meie viimane mäng ja midagi tõsist ju ei juhtunud ka. ahjaa, Paidega mängus sain Roometilt palliga vastu vasakut säärt, kuid õnneks oli seal kaitse peal, muidu oleks vist suht halvasti olnud. nii et kokkuvõttes, 9.koht, 1p, väravate vahe 2-8 (-6) ja rõõmus meeleolu ning mõnus väsimus. oma hääle karjusin ma ka suht ära seal platsil. aga väga tore oli jälle! lihased hakkasid valutama alles eile, kui koju olin tulnud. mokk andis veel veidi täna hommikul tunda ja too vasak jalg, kuhu palliga sain, on ka veidi valusam.
eile koju jõudes oli maja ikka suht jahe. panin kohe tule ahju ja pliidi alla. viimast kütsin üle 12 tunni ja alles siis läks enam-vähem soojaks. siis läksin aga magama ja täna hommikul oli taas jahe. nüüd saab aga pidevalt kütta ja maja soojana hoida. vend tuli täna oma neiuga koju, tegime sauna ning homme tahaks maja koristada, teine noorpaar tuleb Tallinnast ja käime homme linnas poes ka ära. vend kutsus ühe oma sõbra ka jõulude ajal siia. ta oli vist aasta tagasi samuti siin. loodan vaid, et nüüd ei tule "vedela leiva" jõulud, kus pidevalt õllet libistatakse.
käisin täna oma vanaema juures külas. pole teda kevadest saadik näinud, kuna suvel ma eriti maal polnud ja sügisel ei leidnud samuti mahti sinna minna. täna siis tegin väikse mõnusa jalutuskäigu sinna ja tagasi.
mnjah, jõulud. vaatabs, millised nad sel aastal tulevad.
Tuesday, December 21, 2010
Saturday, December 18, 2010
lühidalt
olen kodus;
täna lähen Tln;
sain oma esimese jõulukingi kätte (tonaabrilt Pilgrimi kõrvarõngad, kuna ta töötab seal);
ootan ja kardan võrdselt pühapäevast fänniturniiri, iga päev on tulnud uusi meiega liitujaid kui ka üks vigastuse tõttu loobuja;
sain eile veidi häirivaid uudiseid, kuid midagi ametlikku pole veel.
täna lähen Tln;
sain oma esimese jõulukingi kätte (tonaabrilt Pilgrimi kõrvarõngad, kuna ta töötab seal);
ootan ja kardan võrdselt pühapäevast fänniturniiri, iga päev on tulnud uusi meiega liitujaid kui ka üks vigastuse tõttu loobuja;
sain eile veidi häirivaid uudiseid, kuid midagi ametlikku pole veel.
Monday, December 13, 2010
ööloom
uneaeg on viimasel ajal eriti hiliseks lükkunud. kodus käies olen magama saanud nii kella 1 kui 3 paiku. eelmise nädala teisipäeval hakkasime kulla toanaabriga pilte vaatama. kord näitas tema oma arvutist ja siis mina. perest ja reisidest peamiselt. siis läksin vist poole 4 paiku tuttu alles. aga väga lahe öö oli :D
laupäeval oli üks väga kummaline õhtu. toanaaber oli tutvunud kõrvalelava naabripoisi R-ga. tollel oli sel nv-l kaks sõpra pealinnast külas, H ja I. päeval olid nad Tangi juures tööl käinud ja siis õhtul (mingi kella 11 või 12 paiku...) koputasid meie uksele, kutsusid tanstima vist. selles tsai alguse üks pikem jutuajamine ja vestlusring. Tangil oli veel üks sõps külas, mu nimekaim. niisiis kolm noormeest ja kolm neidu. alguses oli jutt ukse peal, kuid kui H ütles välja ühe lause, pahvatasime meie kolm kõvasti naerma, kuna see oli meie jaoks väga aktuaalne teema (kahjuks ei saa ma seda praegu avaldada, vb hiljem). tüüp oli siis segaduses ja Tank kutsus ta sisse, et pikemalt sel teemal rääkida. või pigem ülekuulata. andsime talle tooli ja uks jäi pärani lahti. ja sealt läks vestlus muudkui edasi ja edasi. sõber I käis vahepeal ära ja vahepeal oli meie seltsis, naaber R oli väga vähe aega ja siis seisis ka ukselävel ainult. jututeemad läksid muudkui edasi, vahepeal ka tagasi.
see tüüp H on ikka paras frukt küll. nii perfektsionist ja kinni oma põhimõtetes, vahepeal isegi endale vastu rääkides. mina osalesin vestluses vähe, ainult kuulasin, naersin ja mõtlesin kuuldu järele üle. osade vaadetega ma nõustusin, osadega mitte. ma ei ole kusjuures siiani veel otsustanud, kas see, mida ma kogesin, oli üks suurimaid ülbusi, mida ma näinud olen või mis see täpselt oli. tüüp väitis endal väga madala enesehinnangu olevat. ja siis käitus täiega vastu sellele :) nii et segane lugu. vaatsin FB-st, et mul temaga 4 ühist sõpra...
kella 2 paiku tüübid lahkusid, läksid välja. H oli vist mu nimekaimule silma peale pannud ja hiljem koridoris küsiti ta käest kontakte. ta ei andnud.
pühapäeval tüübid lahkusid ja käisid isegi head aega ütlemas, sel ajal kui ma üksi toas olin. rääkisin siis I-ga veidi. H siiberdas ka sealt mööda, kuid kui nägi, et teisi kahte neiut pole, ei jäänud kauaks. ja vaid mõni minut hiljem tuli Tank koju :) ühe teise sõbrannaga. nad tegid süüa ja mina pesin lõpuks nõud. tööjaotus missugune!
täna sain ma lõpuks oma ettekande tehtud ja tekkis elav arutelu :) see oli lahe. soovitan seda teksti lugeda, see pole üldse keeruline ja link on paar postitust allpool.
homme on EÜ jõulupidu, kuhu mu Soomussõidukike ka lubas tulla :) kuigi "hoiatasin" teda, et see on kristlik üritus ja kui talle midagi ei meeldi, võib ta ära jalutada. ja kell 12 läheme kinno Narnia kolmandat filmi vaatama.
laupäeval oli üks väga kummaline õhtu. toanaaber oli tutvunud kõrvalelava naabripoisi R-ga. tollel oli sel nv-l kaks sõpra pealinnast külas, H ja I. päeval olid nad Tangi juures tööl käinud ja siis õhtul (mingi kella 11 või 12 paiku...) koputasid meie uksele, kutsusid tanstima vist. selles tsai alguse üks pikem jutuajamine ja vestlusring. Tangil oli veel üks sõps külas, mu nimekaim. niisiis kolm noormeest ja kolm neidu. alguses oli jutt ukse peal, kuid kui H ütles välja ühe lause, pahvatasime meie kolm kõvasti naerma, kuna see oli meie jaoks väga aktuaalne teema (kahjuks ei saa ma seda praegu avaldada, vb hiljem). tüüp oli siis segaduses ja Tank kutsus ta sisse, et pikemalt sel teemal rääkida. või pigem ülekuulata. andsime talle tooli ja uks jäi pärani lahti. ja sealt läks vestlus muudkui edasi ja edasi. sõber I käis vahepeal ära ja vahepeal oli meie seltsis, naaber R oli väga vähe aega ja siis seisis ka ukselävel ainult. jututeemad läksid muudkui edasi, vahepeal ka tagasi.
see tüüp H on ikka paras frukt küll. nii perfektsionist ja kinni oma põhimõtetes, vahepeal isegi endale vastu rääkides. mina osalesin vestluses vähe, ainult kuulasin, naersin ja mõtlesin kuuldu järele üle. osade vaadetega ma nõustusin, osadega mitte. ma ei ole kusjuures siiani veel otsustanud, kas see, mida ma kogesin, oli üks suurimaid ülbusi, mida ma näinud olen või mis see täpselt oli. tüüp väitis endal väga madala enesehinnangu olevat. ja siis käitus täiega vastu sellele :) nii et segane lugu. vaatsin FB-st, et mul temaga 4 ühist sõpra...
kella 2 paiku tüübid lahkusid, läksid välja. H oli vist mu nimekaimule silma peale pannud ja hiljem koridoris küsiti ta käest kontakte. ta ei andnud.
pühapäeval tüübid lahkusid ja käisid isegi head aega ütlemas, sel ajal kui ma üksi toas olin. rääkisin siis I-ga veidi. H siiberdas ka sealt mööda, kuid kui nägi, et teisi kahte neiut pole, ei jäänud kauaks. ja vaid mõni minut hiljem tuli Tank koju :) ühe teise sõbrannaga. nad tegid süüa ja mina pesin lõpuks nõud. tööjaotus missugune!
täna sain ma lõpuks oma ettekande tehtud ja tekkis elav arutelu :) see oli lahe. soovitan seda teksti lugeda, see pole üldse keeruline ja link on paar postitust allpool.
homme on EÜ jõulupidu, kuhu mu Soomussõidukike ka lubas tulla :) kuigi "hoiatasin" teda, et see on kristlik üritus ja kui talle midagi ei meeldi, võib ta ära jalutada. ja kell 12 läheme kinno Narnia kolmandat filmi vaatama.
Saturday, December 11, 2010
enne ja pärast Monikat ja selle ajal kah
läksin just vahetult enne tormi ja tuisku maale. no ega ma ei teadnud, et torm tulekul on. aga kodus sai tänu sellele lund rookida ikka tublisti. eriti kuna emal oli tööasjadega tegemist, siis olin mina see, kes õues labidaga vehkis. sain veelgi kasulik olla, kuna tassisin puid majja ja sauna, tegin sooja süüa, kui ema näljast nõrkenuna koju tuli ja muud pisemad asjad ka.
läksin nagu ikka, häälega. joppas ja sain Pärnusse minevale autole. juht ootas mind veel paar minutit Viljandis, et ma saaksin raamatukokku raamatud ära viia ja siis saingi koju.
neljapäeval käisime linnas, kui tuisk juba pihta oli hakanud. ma rookisin õue tühjaks, et saaks autoga üldse välja õuest. sauna ei olnud mõtet sel õhtul teha, kuna tunnel, mis sinna viis, oli lootusetult kinni tuisanud. vool meil õnneks ära ei läinud ja maja püsis ka soe. reedel sai veel veidi roogitud ja sauna juurde tunnel tehtud. paar tundi kütmist ja saime puhtaks pesta end. ja täna tulingi juba tagasi tartusse.
eks jah, seda tormi ja tuisku oli seni mõnus toast vaadata, kuni tuli minna välja sellega võitlema ja tagajärgi likvideerima. aga tore oli. selline rahulik kodusolemise aeg oli seekord.
tänane EÜ suurkogu oli ka asjalik ning lõpus vabas vormis vestlesime lõpuks eriti kummalistel teemadel. nüüd järgmine nädal kulub vaid neljapäeaseks eksamiks valmistumiseks, mis sisaldab endas vaid raamatute lugemist, nii erialast kui ilukirjandust. reedel lähen oma "tütrele" külla. sõitsime täna koos Tartusse samas bussis. ta hoidis isegi mulle istekohta enda kõrval. olin vist viimane või eelviimane, kes bussi läks ja vabu kohti oli suht vähe juba järgi jäänud.
kuigi see, et ma läksin koju kolmapäeval ja lahkusin öaupäeval, ajas mu ajaarvestuse suht sassi. koju jõudes oli mul täielik reede tunne ja tänane hommik oli nagu esmaspäeva. vot sellised lood.
läksin nagu ikka, häälega. joppas ja sain Pärnusse minevale autole. juht ootas mind veel paar minutit Viljandis, et ma saaksin raamatukokku raamatud ära viia ja siis saingi koju.
neljapäeval käisime linnas, kui tuisk juba pihta oli hakanud. ma rookisin õue tühjaks, et saaks autoga üldse välja õuest. sauna ei olnud mõtet sel õhtul teha, kuna tunnel, mis sinna viis, oli lootusetult kinni tuisanud. vool meil õnneks ära ei läinud ja maja püsis ka soe. reedel sai veel veidi roogitud ja sauna juurde tunnel tehtud. paar tundi kütmist ja saime puhtaks pesta end. ja täna tulingi juba tagasi tartusse.
eks jah, seda tormi ja tuisku oli seni mõnus toast vaadata, kuni tuli minna välja sellega võitlema ja tagajärgi likvideerima. aga tore oli. selline rahulik kodusolemise aeg oli seekord.
tänane EÜ suurkogu oli ka asjalik ning lõpus vabas vormis vestlesime lõpuks eriti kummalistel teemadel. nüüd järgmine nädal kulub vaid neljapäeaseks eksamiks valmistumiseks, mis sisaldab endas vaid raamatute lugemist, nii erialast kui ilukirjandust. reedel lähen oma "tütrele" külla. sõitsime täna koos Tartusse samas bussis. ta hoidis isegi mulle istekohta enda kõrval. olin vist viimane või eelviimane, kes bussi läks ja vabu kohti oli suht vähe juba järgi jäänud.
kuigi see, et ma läksin koju kolmapäeval ja lahkusin öaupäeval, ajas mu ajaarvestuse suht sassi. koju jõudes oli mul täielik reede tunne ja tänane hommik oli nagu esmaspäeva. vot sellised lood.
Tuesday, December 07, 2010
ilus päev!
täna on olnud väga tore päev. käisin koolitusel ja lõpus tehti meile HTG-s tuur ka. nägin seal koolis kahte sõpra, kes seal õpivad. nad olid mind nähes väga üllatunud, Triin ei tundnud algul mind äragi :)
õnnesoovid kallile Kertule, nii sünnipäeva kui roosade uudiste puhul, siis veel õnna ja armastust noorpaar H ja L-le ning minu emale ka!!!
õnnesoovid kallile Kertule, nii sünnipäeva kui roosade uudiste puhul, siis veel õnna ja armastust noorpaar H ja L-le ning minu emale ka!!!
Monday, December 06, 2010
180 kraadine pööre
kui mul veel mõni aeg tagasi oli peal masendus ja tusatuju, ma kartsin jõule (tegelikult see kartus pole kadunud) ja vahepeal oli tunne, et jätaks sel aastal jõulud üldse ära (minu jaoks, mitte üldiselt). nüüdseks on aga tuju palju parem ning lausa ootan jõule. detsember ju läheb niii kiiresti, nagu Tank eile tähele pani.
kui ma eilse postituse tegin umbes siis, kui pool mu päevast oli juba läbi ja teine pool ootas alles ees, siis just see teine pool mainib pikemat kirjaruumi.
alustuseks avastasime Tangiga, et meil on üks ühine sõber, kes elas kunagi meie toast üle koridori. selle toa kaudu selguski, et me mõlemad K-d tunneme. tegelikult oleks see nii ehk naa välja tulnud, sest vaid mõni tund hiljem tuli K mulle külla. Tank magas parasjagu, kuid ajasime ta üles. vaat kus lops!
uudised ja üllatused sellega ei piirdunud, kaugel sellest! vahepeal helistas mulle Katre, kes tahtis ühte võimalikku uudist teatada. seoses Tulevikuga muidugi. kuid uudis pole veel 100% kindel. kui see kuulujutt tõele vastab, küll siis enne aastavahetust ka mingi teade selle kohta tuleb ja küll ma siis sellest siin veel kirjutan. veidi aega hiljem helistas mulle ema, kes telefoni otsas rõõmupisaraid valas (no oli aru saada kõne toonist, et ta neid just enne on valanud). vot see oli alles tõeline üllatupomm! samas kategoorias, kui üks sügisene uudis, kuid eilne üllatas mind veelgi rohkem!
ja see kõik juhtus samal ajal, kui ma üritasin ühte filmi vaadata arvutist :) mul avanes nimelt võimalus vaadata ühe oma lemmik krimikirjaniku teoste paari ekraniseeringut, mis valmistas suure pettumuse, btw. pettumus seisnes peamiselt selles, et kui raamatus oli peategelaseks pikk ja sihvakas mees-advokaat oma varastes kolmekümnendates, siis filmis oli sama tegelast kujutatud 60-aastase vanema mehena. sama jutt tema nais-sektretäri kohta. raamatus oli tema suurimaks abiliseks üks detektiiv, filmis aga noorem advokaat (kes sai teha neid asju, mida tegi raamatu-advokaat). aga noh, eks ma siis loen rohkem raamatuid :)
toda ettekannet, mille tänaseks tegin, ei saanud ma aga veel ette kanda, kuna eelmistest seminaridest oli veel hunnik rahvast, kes oma õigel päeval seda teha ei saanud ja nii oli tänaseks kuhjunud rohkem ettekandeid kui tänaseks kirja sai pandud ja nii jäi meil ajast puudu. minu ettekande tekst, muideks tegeles krimikirjandusega, ja mulle väga meeldis see artikkel. netis loetav, muideks SIIN.
nii et mul oli õigus, oodates masendava novembri lõppu, kuna detsember on hulga toredam kuu. viva la detsember!
kui ma eilse postituse tegin umbes siis, kui pool mu päevast oli juba läbi ja teine pool ootas alles ees, siis just see teine pool mainib pikemat kirjaruumi.
alustuseks avastasime Tangiga, et meil on üks ühine sõber, kes elas kunagi meie toast üle koridori. selle toa kaudu selguski, et me mõlemad K-d tunneme. tegelikult oleks see nii ehk naa välja tulnud, sest vaid mõni tund hiljem tuli K mulle külla. Tank magas parasjagu, kuid ajasime ta üles. vaat kus lops!
uudised ja üllatused sellega ei piirdunud, kaugel sellest! vahepeal helistas mulle Katre, kes tahtis ühte võimalikku uudist teatada. seoses Tulevikuga muidugi. kuid uudis pole veel 100% kindel. kui see kuulujutt tõele vastab, küll siis enne aastavahetust ka mingi teade selle kohta tuleb ja küll ma siis sellest siin veel kirjutan. veidi aega hiljem helistas mulle ema, kes telefoni otsas rõõmupisaraid valas (no oli aru saada kõne toonist, et ta neid just enne on valanud). vot see oli alles tõeline üllatupomm! samas kategoorias, kui üks sügisene uudis, kuid eilne üllatas mind veelgi rohkem!
ja see kõik juhtus samal ajal, kui ma üritasin ühte filmi vaadata arvutist :) mul avanes nimelt võimalus vaadata ühe oma lemmik krimikirjaniku teoste paari ekraniseeringut, mis valmistas suure pettumuse, btw. pettumus seisnes peamiselt selles, et kui raamatus oli peategelaseks pikk ja sihvakas mees-advokaat oma varastes kolmekümnendates, siis filmis oli sama tegelast kujutatud 60-aastase vanema mehena. sama jutt tema nais-sektretäri kohta. raamatus oli tema suurimaks abiliseks üks detektiiv, filmis aga noorem advokaat (kes sai teha neid asju, mida tegi raamatu-advokaat). aga noh, eks ma siis loen rohkem raamatuid :)
toda ettekannet, mille tänaseks tegin, ei saanud ma aga veel ette kanda, kuna eelmistest seminaridest oli veel hunnik rahvast, kes oma õigel päeval seda teha ei saanud ja nii oli tänaseks kuhjunud rohkem ettekandeid kui tänaseks kirja sai pandud ja nii jäi meil ajast puudu. minu ettekande tekst, muideks tegeles krimikirjandusega, ja mulle väga meeldis see artikkel. netis loetav, muideks SIIN.
nii et mul oli õigus, oodates masendava novembri lõppu, kuna detsember on hulga toredam kuu. viva la detsember!
Sunday, December 05, 2010
Jaagu sünnipäev
olin maal üürikesed vähem kui 24 tundi, enne kui tagasi Tartusse tulin. leidsin ühe bussi, mis peatub ka minu küla teeotsal. aga ainult Tartu-suunal. ühikasse jõudes nägin, et Tank on juba toa aknad ära toppinud. ta ütles, et oli konkreetselt sisse puhunud tuult ja sel nädalavahetusel on tuul eriti tugev olnud, nii et tavalised väiksed miinuskraadid tunduvad palju krõbedamad.
õhtul läksin ühikast Eleriga Annelinna Jaagu sünnipäevale. too on sõber EÜ-st. meid oli mõnusalt vähe seal. veel kolm EÜ-kat, üks Jaagu kursavend (keda ma olen vist Taryus varem ka näinud) ja üks koolikaaslane, kelles ma tundsin ära oma õe kursaõe noorema õe. nii et vähemalt minu jaoks olid kõik seal enam-vähem tuttavad näod.
sõime-jõime-jutustasime-mängisime. Jaak oli sünnipäevaks saanud mängu "Black stories", kus on 50 surmaga seotud lugu, mida peab ära arvama. olid ka need vanad ja kulunud mind-crackers, a'la "mees läheb õhtul koju, kustutab tule ja läheb magama; hommikul vaatab aknast välja ja laseb end maha. miks?". aga seal oli veelgi veidramaid juhtumisi. selle mänguga on kahjuks nii, et kui oled juba korra neid kuulnud, siis sellega lõbu piirdub. kui just vaadata, kuidas teised fakte välja noolivad. Jaaguga seda paaril korral juhtus, et ta teadis juba juhtumit, mida teised arvasid ja sai samuti küsimustele vastata.
veel mängisime Aliast ja minu suust kostus väga tihti sõna "sangad", kui üritasin sõna arvata :D see pakkus teistel palju nalja. veel oli meil Avega lõbus, kui nillisime Sepa/Avandi eurovisiooni plaati. aar juu rjeedi? :) lihtsalt liiga naljakas!
hakkasime Eleriga umbes poole kolme paiku sealt tulema, jalutasime öises talvises Tartus ja rääkisime. oli hea! tuppa jõudsin, siis Tank oli just tuttu minemas. mina jäin mingi neljast magama. kummaline, kuidas talvel ja jõuluajal uneaeg oma rütmi täiesti kaotab, vähemalt minu jaoks. pole mingi probleem kahe-kolmeni üleval olla, olgu siis põhjus milline tahes.
täna tegelen kooliasjadega, homme on kaks seminari, ühes neist pean ettekande tegema ja teine (tegelikult ajaliselt esimene neist) algab õppejõu arstilkäigu tõttu kella 10.15 asemel kell 9. ja siis on selleks nädalaks loengutega peaaegu kõik. teisipäeval on küll üks koolitus ja kolmapäeva hommikul ka üks loeng. siis ei teagi, mis ma teen. kas lähen koju või jään Tartu. Tank sõidab ta kolmapäeval kodumaile. ja kuni 16ndani pean lugema vaid kohustuslikku kirjandust eksami jaoks.
õhtul läksin ühikast Eleriga Annelinna Jaagu sünnipäevale. too on sõber EÜ-st. meid oli mõnusalt vähe seal. veel kolm EÜ-kat, üks Jaagu kursavend (keda ma olen vist Taryus varem ka näinud) ja üks koolikaaslane, kelles ma tundsin ära oma õe kursaõe noorema õe. nii et vähemalt minu jaoks olid kõik seal enam-vähem tuttavad näod.
sõime-jõime-jutustasime-mängisime. Jaak oli sünnipäevaks saanud mängu "Black stories", kus on 50 surmaga seotud lugu, mida peab ära arvama. olid ka need vanad ja kulunud mind-crackers, a'la "mees läheb õhtul koju, kustutab tule ja läheb magama; hommikul vaatab aknast välja ja laseb end maha. miks?". aga seal oli veelgi veidramaid juhtumisi. selle mänguga on kahjuks nii, et kui oled juba korra neid kuulnud, siis sellega lõbu piirdub. kui just vaadata, kuidas teised fakte välja noolivad. Jaaguga seda paaril korral juhtus, et ta teadis juba juhtumit, mida teised arvasid ja sai samuti küsimustele vastata.
veel mängisime Aliast ja minu suust kostus väga tihti sõna "sangad", kui üritasin sõna arvata :D see pakkus teistel palju nalja. veel oli meil Avega lõbus, kui nillisime Sepa/Avandi eurovisiooni plaati. aar juu rjeedi? :) lihtsalt liiga naljakas!
hakkasime Eleriga umbes poole kolme paiku sealt tulema, jalutasime öises talvises Tartus ja rääkisime. oli hea! tuppa jõudsin, siis Tank oli just tuttu minemas. mina jäin mingi neljast magama. kummaline, kuidas talvel ja jõuluajal uneaeg oma rütmi täiesti kaotab, vähemalt minu jaoks. pole mingi probleem kahe-kolmeni üleval olla, olgu siis põhjus milline tahes.
täna tegelen kooliasjadega, homme on kaks seminari, ühes neist pean ettekande tegema ja teine (tegelikult ajaliselt esimene neist) algab õppejõu arstilkäigu tõttu kella 10.15 asemel kell 9. ja siis on selleks nädalaks loengutega peaaegu kõik. teisipäeval on küll üks koolitus ja kolmapäeva hommikul ka üks loeng. siis ei teagi, mis ma teen. kas lähen koju või jään Tartu. Tank sõidab ta kolmapäeval kodumaile. ja kuni 16ndani pean lugema vaid kohustuslikku kirjandust eksami jaoks.
Friday, December 03, 2010
nädala teine pool
kolmapäeval oli ülikooli aastapäev ja selle puhul alates kella 12-st leonguid polnud. isegi ülikooli raamatukogu pandi sel kellajal kinni. minu loeng oli aga enne keskpäeva.
läksin mina aga siis traditsioonilisele rongkäigule, kui nägin tänaval Jamesi. teda on lihtne ära tunda. ja nagu ikka, oli teda suur rõõm näha, rääkida ja nalja teha. kui üks meeskorporatsioon meile oma mõõkadega lähenes, peitsin end tema selja taha. päris naljakas oli. igatahes olin meie kohtumise tõttu sunnitud oma EÜ seltskonnaga liituma nö käigu pealt, siis kui nad meist parajasti möödusid. ilm oli talviselt kuiv, kui see rõve soolasegu sõiduteel välja arvata. saime osa rektori ja muude asjapulkade kõnest (eelmisel aastal jõudsime just rektori kõne lõpuks kohale).
seejärel liikusime Eleri ja Mairega Roosi majja, et teha suppi ja oodata mängudeõhtule tulijaid. neid oli meeldivalt vähe, selles mõttes, et saime kõik ühte ja sama mängu mängida, ei pidanud grupeeruma. ja mu toanaaber tuligi :) ja talle väga meeldis, rääkisime veel eilegi sellest üritusest. kokku oli meid seal tipp-hetkel 9 ja osad jäid hiljaks, nii et Mairel oli harukordne võimalus seletada lausa kolmel korral Saboteuri mängu reegleid :D aga mängitud me saime. teisena võtsime ette minu SkipBo kaardid ja lõpuks, kui osad olid juba lahkunud, viimase kuue inimesega Aliase. kaks neist olid välismaalased, kuid soomlane oskab juba väga hästi meie keelt (probleem tekitas talle sõna 'tagala'), kuid saksa neiu selgitas inglise keeles oma sõnu. ülimõnus õhtu oli!
neljapäeva molutasin ma suht maha. kuigi lugesin ühe kohustusliku raamatu läbi, nii et mitte asjatult. täna tulin koju. häälega. päris jahe oli, kuid 5minutiga sain peale ja ilusti Viljandisse. koju tulles oli emal klient siin ja neil läks päris mitu tundi paberite tegemisega. mina tegin süüa ja pliidi alla tule :) tänase õhtu olen suht arvuti taga veetnud. thank God for youtube! too näitleja, kelle pildi ma siia hiljuti postitasin, ei ole mitte ainult hea näitleja, vaid ka hea ja huvitav inimene. vaatasin tema antud intervjuusid ja lihtsalt nautisin! kusjuures ühes miniseriaalis meenutas ta ühe nurga alt mu esimest lemmikjalgpallur Tottit. aga videoõhtu lõpetuseks ma lihtsalt pidin hoopis teistsugust videot vaatama! et ikka asi aus oleks.
aga juba homme sõidan päeval tagasi Tartusse. sünnipäevale lähen. ja esmaspäeval on mul seminaris ettekanne, kuid vajalik raamat on Tartus, seega pidanuksin nagunii millalgi pühapäeval minema. 2in1 seega.
fänniturniiriga seoses on tulnud uudis, et oleme jälle samas alagrupis koos flora, sillamäe ja kurega, vapruse asemel on sel aastal paide. nii et saab sõber priiduga vastastikku madistada :) meie alagrupp on ristitud juba ette surmagrupiks, kuna eelmise aasta esikolmik on üheskoos. kuid samas inimesed ei pruugi ju üldse mängidagi! meil on mure, kuna Art on oma osalemise osas väga kahtlev. peab veel uurima ja vb ka moosima. tuleb vast jälle tore üritus!
läksin mina aga siis traditsioonilisele rongkäigule, kui nägin tänaval Jamesi. teda on lihtne ära tunda. ja nagu ikka, oli teda suur rõõm näha, rääkida ja nalja teha. kui üks meeskorporatsioon meile oma mõõkadega lähenes, peitsin end tema selja taha. päris naljakas oli. igatahes olin meie kohtumise tõttu sunnitud oma EÜ seltskonnaga liituma nö käigu pealt, siis kui nad meist parajasti möödusid. ilm oli talviselt kuiv, kui see rõve soolasegu sõiduteel välja arvata. saime osa rektori ja muude asjapulkade kõnest (eelmisel aastal jõudsime just rektori kõne lõpuks kohale).
seejärel liikusime Eleri ja Mairega Roosi majja, et teha suppi ja oodata mängudeõhtule tulijaid. neid oli meeldivalt vähe, selles mõttes, et saime kõik ühte ja sama mängu mängida, ei pidanud grupeeruma. ja mu toanaaber tuligi :) ja talle väga meeldis, rääkisime veel eilegi sellest üritusest. kokku oli meid seal tipp-hetkel 9 ja osad jäid hiljaks, nii et Mairel oli harukordne võimalus seletada lausa kolmel korral Saboteuri mängu reegleid :D aga mängitud me saime. teisena võtsime ette minu SkipBo kaardid ja lõpuks, kui osad olid juba lahkunud, viimase kuue inimesega Aliase. kaks neist olid välismaalased, kuid soomlane oskab juba väga hästi meie keelt (probleem tekitas talle sõna 'tagala'), kuid saksa neiu selgitas inglise keeles oma sõnu. ülimõnus õhtu oli!
neljapäeva molutasin ma suht maha. kuigi lugesin ühe kohustusliku raamatu läbi, nii et mitte asjatult. täna tulin koju. häälega. päris jahe oli, kuid 5minutiga sain peale ja ilusti Viljandisse. koju tulles oli emal klient siin ja neil läks päris mitu tundi paberite tegemisega. mina tegin süüa ja pliidi alla tule :) tänase õhtu olen suht arvuti taga veetnud. thank God for youtube! too näitleja, kelle pildi ma siia hiljuti postitasin, ei ole mitte ainult hea näitleja, vaid ka hea ja huvitav inimene. vaatasin tema antud intervjuusid ja lihtsalt nautisin! kusjuures ühes miniseriaalis meenutas ta ühe nurga alt mu esimest lemmikjalgpallur Tottit. aga videoõhtu lõpetuseks ma lihtsalt pidin hoopis teistsugust videot vaatama! et ikka asi aus oleks.
aga juba homme sõidan päeval tagasi Tartusse. sünnipäevale lähen. ja esmaspäeval on mul seminaris ettekanne, kuid vajalik raamat on Tartus, seega pidanuksin nagunii millalgi pühapäeval minema. 2in1 seega.
fänniturniiriga seoses on tulnud uudis, et oleme jälle samas alagrupis koos flora, sillamäe ja kurega, vapruse asemel on sel aastal paide. nii et saab sõber priiduga vastastikku madistada :) meie alagrupp on ristitud juba ette surmagrupiks, kuna eelmise aasta esikolmik on üheskoos. kuid samas inimesed ei pruugi ju üldse mängidagi! meil on mure, kuna Art on oma osalemise osas väga kahtlev. peab veel uurima ja vb ka moosima. tuleb vast jälle tore üritus!
Wednesday, December 01, 2010
filmid
ahjaa, seoses oma toanaabriga unustasin paar asja mainimata eile. teen seda siis täna.
kui esmaspäeva õhtul vaatasin filmi "Väikesed naised" (lugesin seda raamatut just ja tahtsin filmi ka vaadata), siis oli pool filmist juba käinud, kui Tank koju tuli ja küsis, kas võib ka muga seda vaadata. ja vaatasimegi toredasti koos. selgitasin talle ka vahepeal, kes keegi on ja mis toimub.
eile kutsus Tank mind gen-klubisse pöffi lõpetamise tasuta filmiõhtule. ütlesin, et mul hommikul loeng ja ei viitsi välja minna. aga küsis mult, ega mul mingit head filmi pole. see oli kesköö paiku :) ja siis vaatasime filmi "Minu mustikakarva ööd", mida ma vist vaatasin juba kolmandat korda. väga hea film on! ja ikka sain alles kahest magama :) Tank oli lõpus juba väsinud ka ja toetas oma pead mu õlale vahepeal. just enne filmi rääkis ta oma eelmisest suhtest mulle ja selle praegusest olukorrast. no nagu sõbrannad :) ta on tore! kutsusin ta täna EÜ lauamänguõhtule ka ja lubas tulla.
kui esmaspäeva õhtul vaatasin filmi "Väikesed naised" (lugesin seda raamatut just ja tahtsin filmi ka vaadata), siis oli pool filmist juba käinud, kui Tank koju tuli ja küsis, kas võib ka muga seda vaadata. ja vaatasimegi toredasti koos. selgitasin talle ka vahepeal, kes keegi on ja mis toimub.
eile kutsus Tank mind gen-klubisse pöffi lõpetamise tasuta filmiõhtule. ütlesin, et mul hommikul loeng ja ei viitsi välja minna. aga küsis mult, ega mul mingit head filmi pole. see oli kesköö paiku :) ja siis vaatasime filmi "Minu mustikakarva ööd", mida ma vist vaatasin juba kolmandat korda. väga hea film on! ja ikka sain alles kahest magama :) Tank oli lõpus juba väsinud ka ja toetas oma pead mu õlale vahepeal. just enne filmi rääkis ta oma eelmisest suhtest mulle ja selle praegusest olukorrast. no nagu sõbrannad :) ta on tore! kutsusin ta täna EÜ lauamänguõhtule ka ja lubas tulla.
Tuesday, November 30, 2010
ajalugu kordub
minu käesolev aasta "ähvardab" lõppeda sarnaselt sellele, kuidas ta algas. see, et praegu käib Lugemisaasta 2010, ei mõjuta eriti seda, et ma sel aastal olen nii palju lugenud. aga ma tõesti olen ja ma naudin seda! samuti igast filmide vaatamine (eriti raamat+film). ja seda kõike tegin ma kooli kõrvalt, näpistasin õhtuti neiks tegevusteks aega. ja nüüd on sama jama :) muudkui tahaks lugeda ja filme vaadata, samal ajal kooliasjad kukil. õnneks on osad raamatud kohustusliku kirjanduse osa. kuid kui mulle on antud üks raamat, millel on järg, olen ka selle otsa ära lugenud! hull? vist küll. raamatukoi? ainult heas mõttes :D
sarnasus on ka ilmas. jaanuar-veebruar olid ju nii külmad ja lumised, et praegu on kuidagi eriti mõnus teha tassike(sed) teed, pugeda teki sisse, panna jalga soojad sokid ja lugeda-vaadata. vara läheb pimedaks ja on külm, õue eriti ei kipu kauaks ajaks. kui aasta alguses oli ikka väga külm, siis soojendasin end arvuti adapteriga, see karp, mis soojaks läheb. ja selle päras tmulle tegelt praegune ilm ka meeldib.
pühapäev möödus rahulikult kodus. tegime süüa, vaatasin telekat. eile ärkasin 6.30, et bussidega Tartusse kooli tulla. silmad valutasid küll paaris loengus, aga sain hakkama. nädalavahetusel oli toanaaber (hüüdnimega Tank, hakkan seda siin vist kasutama ka, tema on mind juba konnaks kutsunud ühes oma kirjas :)) ühe oma sõpsiga ette võtnud toa seinte värvimise. pool seina saime värvivabaks sellest koledast rohelisest, kuid osa mitte. nii et nüüd on meil kahevärviline sein :) mis on tegelikult päris lahe. mitte kole, vaid omamoodi ilus. värv oli vana ja tükkis alguses ning kogu seina jaoks poleks sellest nagunii jätkunud. ehk saan millalgi ka pilte remondist üles panna. mis tuletab meelde, et oktoobri skandinaavia tripist pole ma ikka veel lubatud pilte üles pannud... häbi on. kodus olles on alati meelest ära läinud ja nädala sees olen max tunni-kaks netis kuskil wifis. panen selleks nv-ks meeldetuletuse pildid üles panna!
detsembri plaanidest veel nii palju, et need on veidi segi löödud. üritused kipuvad kattuma. fänniturniiri päevale pandi veel CISVi mängudepäev Tartus ja EÜ Tartu suurkogu on tollel nädalavahetusel kui vist pidi olema Kertu sünnipäev. ja kaks eksamit saan ka detsembris ära teha, üks neist kohe päev pärast fänniturniiri. seni üritan ikka rohkem kooliga seotud raamatud kugeda, kodutöid kirjutada jne. aga filmidel on ka juba järjekord! ja raamatutel ka, paljud neist peavad kevadet ootama!
tahaks ühe pildi ka panna, kommentaariks ütlen vaid nii palju, et on mu viimase aja lemmiknäitleja. kuna ma varem pole sellised pilte mingitest lemmikutest pannud, siis võib tekkida palju küsimusi (kes, kus, miks). aga neid võite mult ise küsida. kes ta ära tunneb ja nime teab, palun mitte kommentaarides avaldada.
sarnasus on ka ilmas. jaanuar-veebruar olid ju nii külmad ja lumised, et praegu on kuidagi eriti mõnus teha tassike(sed) teed, pugeda teki sisse, panna jalga soojad sokid ja lugeda-vaadata. vara läheb pimedaks ja on külm, õue eriti ei kipu kauaks ajaks. kui aasta alguses oli ikka väga külm, siis soojendasin end arvuti adapteriga, see karp, mis soojaks läheb. ja selle päras tmulle tegelt praegune ilm ka meeldib.
pühapäev möödus rahulikult kodus. tegime süüa, vaatasin telekat. eile ärkasin 6.30, et bussidega Tartusse kooli tulla. silmad valutasid küll paaris loengus, aga sain hakkama. nädalavahetusel oli toanaaber (hüüdnimega Tank, hakkan seda siin vist kasutama ka, tema on mind juba konnaks kutsunud ühes oma kirjas :)) ühe oma sõpsiga ette võtnud toa seinte värvimise. pool seina saime värvivabaks sellest koledast rohelisest, kuid osa mitte. nii et nüüd on meil kahevärviline sein :) mis on tegelikult päris lahe. mitte kole, vaid omamoodi ilus. värv oli vana ja tükkis alguses ning kogu seina jaoks poleks sellest nagunii jätkunud. ehk saan millalgi ka pilte remondist üles panna. mis tuletab meelde, et oktoobri skandinaavia tripist pole ma ikka veel lubatud pilte üles pannud... häbi on. kodus olles on alati meelest ära läinud ja nädala sees olen max tunni-kaks netis kuskil wifis. panen selleks nv-ks meeldetuletuse pildid üles panna!
detsembri plaanidest veel nii palju, et need on veidi segi löödud. üritused kipuvad kattuma. fänniturniiri päevale pandi veel CISVi mängudepäev Tartus ja EÜ Tartu suurkogu on tollel nädalavahetusel kui vist pidi olema Kertu sünnipäev. ja kaks eksamit saan ka detsembris ära teha, üks neist kohe päev pärast fänniturniiri. seni üritan ikka rohkem kooliga seotud raamatud kugeda, kodutöid kirjutada jne. aga filmidel on ka juba järjekord! ja raamatutel ka, paljud neist peavad kevadet ootama!
tahaks ühe pildi ka panna, kommentaariks ütlen vaid nii palju, et on mu viimase aja lemmiknäitleja. kuna ma varem pole sellised pilte mingitest lemmikutest pannud, siis võib tekkida palju küsimusi (kes, kus, miks). aga neid võite mult ise küsida. kes ta ära tunneb ja nime teab, palun mitte kommentaarides avaldada.
Sunday, November 28, 2010
raporteerin kodust
teate, selline ilus talvine ilm on mu tuju päris hästi parandanud. palju parem ja ilusam on, kui lihtsalt mõttetu lörts ja vihm ja pimedus. ja valgem on ka :) see on lihtsalt ilus, mis ma muud öelda oskan!
isegi kodus on hea olla. seda on minust halb ja egoistlik tunnistada, aga ilma ühe teatud onuta on siin päris mõnusalt kodune olla. kuigi rääkisin ka temaga telefoni teel, kuidas koolis läheb jne. ja saun muidugi :) lihtsalt nii hea.
ja vend ja õde on ka kodus. vend enamuse asjast muidugi tegeleb oma (minu arvates) mõttetu hobiga, kuid saime täna kambakesi asjalikud ka olla, kui köögivilju keldrisse panime külma eest. ja Mooses on meid siin valgel ajal lõbustanud oma linnuvaatlustega :D lund pelgab ja õues ei taha olla, aga akna tagant on ju nii põnev seal toidu järel käivaid linde vaadata ja neid "püüda". ehk siis peaga vastu akent hüpata või lihtsalt käpaga äsada. muidugi peab enne hüpet korralikult kõrvad peadligi hiilima. ning kuna linde käib seal mitu, ei suuda ta alati otsustada, millist linnukest püüda. päris naljakas :) kui pimedaks läheb, ei käi linnud ja ei näe ka Mosse neid püüda. nii oli ta päris väsinud oma "jahist" ja magas.
suutsin end veidi vigastada ka kodus olles, täitsa kogemata. panin uusi asju pesumasinasse, kui vasaku käe neljanda sõrmega vastu masinat läksin. nii õnnetult, et küüs murdus ära nii, et verd hakkas tulema. ehk siis veidi kaugemalt murdus ära, kust ta nö läbipaistvaks muutub kasvades. kuna ma pidin kohe pärast seda üritust kartuleid koorima, ei saanud ma seda siiski teha ja õde andis oma käitumisega mõista, nagu arvaks ta, nagu ma oleks meelega oma küüne nii ära murdnud, et pääseda koorimisest! saunas pidin 50-60 pesemiseks vaid üht kätt kasutama. hea, et see parema käega ei juhtunud!
reedel tulin häälega Viljandisse, sain 5 minutiga peale ning sõit kulges rahulikult ja vaikselt. sain maha sellises kohas, kust pidin linna pääsemiseks täitsa uut teed mööda minema, kuid linna ma jõudsin ja sain ühe kurva ja mureliku sõbraga kokku. läksime uude City lokaali ja rääkisime. algul tema oma murest ja siis lõpuks saime ka minust rääkida. kui seal suht külmaks läks, siirdusime Paalalinna õdede Pilvarite juurde. oli väga lahe neid jälle näha ja kuulda P Norras oldud kooliajast. õhtul hiljem tuli ema meile kõigile autoga linna vastu, kuigi oleks vabalt ilusti viimasele bussile jõudnud :)
paratamatult puudutavad mind mu sõprade elud ja sündmused ning mõtlen nendega seoses ka oma elule läbi nende aspektide. sel nädalal näiteks olid teemaks sünnipäev ning lahkuminek. nagu elus ikka, midagi head ja midagi halba, rõõmsat ja kurba, õnnelikku ja valusat. btw, oma järgmise sünnipäeva veedan praktika avaseminaris. muidugi mitte terve päeva, kuid mingi osa sellest ja mõni päev pärast süntarit on mul eksam. nii et pidu ei tule, vähemalt mitte õigel päeval. ehk pärast sessi? eks näis ;) ja kui tuleb, siis ühikas, mitte maal.
regasin meid aastalõputurniirile ära, kuid me ei tea veel, kas saame mängida. see otsustatakse 1.detsembril. mis ei ole sugugi kaugel. mul on hea meel, et november läbi saab. see on kuidagi aasta kõige negatiivsem kuu mu jaoks. igas teises ehk ülejäänud 11-s suudan ma leida midagi positiivset, kuid november... nojah, kui keegi oskab mind aidata, siis olge aga lahked kommentaariumisse oma mõtteid jätma.
isegi kodus on hea olla. seda on minust halb ja egoistlik tunnistada, aga ilma ühe teatud onuta on siin päris mõnusalt kodune olla. kuigi rääkisin ka temaga telefoni teel, kuidas koolis läheb jne. ja saun muidugi :) lihtsalt nii hea.
ja vend ja õde on ka kodus. vend enamuse asjast muidugi tegeleb oma (minu arvates) mõttetu hobiga, kuid saime täna kambakesi asjalikud ka olla, kui köögivilju keldrisse panime külma eest. ja Mooses on meid siin valgel ajal lõbustanud oma linnuvaatlustega :D lund pelgab ja õues ei taha olla, aga akna tagant on ju nii põnev seal toidu järel käivaid linde vaadata ja neid "püüda". ehk siis peaga vastu akent hüpata või lihtsalt käpaga äsada. muidugi peab enne hüpet korralikult kõrvad peadligi hiilima. ning kuna linde käib seal mitu, ei suuda ta alati otsustada, millist linnukest püüda. päris naljakas :) kui pimedaks läheb, ei käi linnud ja ei näe ka Mosse neid püüda. nii oli ta päris väsinud oma "jahist" ja magas.
suutsin end veidi vigastada ka kodus olles, täitsa kogemata. panin uusi asju pesumasinasse, kui vasaku käe neljanda sõrmega vastu masinat läksin. nii õnnetult, et küüs murdus ära nii, et verd hakkas tulema. ehk siis veidi kaugemalt murdus ära, kust ta nö läbipaistvaks muutub kasvades. kuna ma pidin kohe pärast seda üritust kartuleid koorima, ei saanud ma seda siiski teha ja õde andis oma käitumisega mõista, nagu arvaks ta, nagu ma oleks meelega oma küüne nii ära murdnud, et pääseda koorimisest! saunas pidin 50-60 pesemiseks vaid üht kätt kasutama. hea, et see parema käega ei juhtunud!
reedel tulin häälega Viljandisse, sain 5 minutiga peale ning sõit kulges rahulikult ja vaikselt. sain maha sellises kohas, kust pidin linna pääsemiseks täitsa uut teed mööda minema, kuid linna ma jõudsin ja sain ühe kurva ja mureliku sõbraga kokku. läksime uude City lokaali ja rääkisime. algul tema oma murest ja siis lõpuks saime ka minust rääkida. kui seal suht külmaks läks, siirdusime Paalalinna õdede Pilvarite juurde. oli väga lahe neid jälle näha ja kuulda P Norras oldud kooliajast. õhtul hiljem tuli ema meile kõigile autoga linna vastu, kuigi oleks vabalt ilusti viimasele bussile jõudnud :)
paratamatult puudutavad mind mu sõprade elud ja sündmused ning mõtlen nendega seoses ka oma elule läbi nende aspektide. sel nädalal näiteks olid teemaks sünnipäev ning lahkuminek. nagu elus ikka, midagi head ja midagi halba, rõõmsat ja kurba, õnnelikku ja valusat. btw, oma järgmise sünnipäeva veedan praktika avaseminaris. muidugi mitte terve päeva, kuid mingi osa sellest ja mõni päev pärast süntarit on mul eksam. nii et pidu ei tule, vähemalt mitte õigel päeval. ehk pärast sessi? eks näis ;) ja kui tuleb, siis ühikas, mitte maal.
regasin meid aastalõputurniirile ära, kuid me ei tea veel, kas saame mängida. see otsustatakse 1.detsembril. mis ei ole sugugi kaugel. mul on hea meel, et november läbi saab. see on kuidagi aasta kõige negatiivsem kuu mu jaoks. igas teises ehk ülejäänud 11-s suudan ma leida midagi positiivset, kuid november... nojah, kui keegi oskab mind aidata, siis olge aga lahked kommentaariumisse oma mõtteid jätma.
Thursday, November 25, 2010
külm tali
kuna aknad on toppimata meil toas, siis panime eile kardinad ette toas. enne ikka konkreetselt tuul puhus, eriti mulle, kes ma aknale lähemal elan oma voodiga. ja eile oli palju parem ning täna hommikul ka. enne käis riietumine kiiresti, kuna nii külm oli. ning kuna kardinad on ilusad heledad, kuigi suht tihedad, siis tuba on esialgu suht võõras, kuid palju ilusam. kes tahab, tulge vaatama. eraldi soolaleivakat vist ei tule, kuna olen seal juba kaks kuud elanud ja remont ei kulge kuidagi. ma ju loen pidevalt raamatuid. eile laenutasin kolm uut kohustuslikku raamatut ning tänasega lõpetasin neist kaks ära. lasteraamatud ju ei ole eriti paksud ning neid on kerge lugeda :)
loenguid hakkab järjest vähemaks jääma ja detsembris on juba esimesed eksamid.
loenguid hakkab järjest vähemaks jääma ja detsembris on juba esimesed eksamid.
Wednesday, November 24, 2010
tegevusetus
olen kuidagi passiivseks jäänud. mulle tegelikult meeldib aktiivne elu, ikka kuskile vaja minna ja midagi teha, korraldada või osaleda. võib-olla on oma osa jalkahooaja lõpul, et olen rohkem passiivseks jäänud. kirge enam pole. ma ei tea tea, kas inimesed kujutavad endale ette, kui palju tegelikult Tulevik mulle tähendab. ma ise küll tean :) aga praegu ongi rohkem aega vaja kooliasjadeks. kuigi jalka võttis peamiselt mu nädalavahetused enda alla, mitte ei seganud otseselt kooliskäimist nädala sees. no paaril korral on mängud küll teisipäeviti olnud, aga väga harva.
tahtsin eile pärast EÜ-d minna Illekasse Arsenali mängu vaatama vennaga. jäin mõned minutid hiljaks, kuid võlvi alla jõudes nägin enda ees tuttavat kuju. James :D Illekas mängu ei näidatud ja mõnes kohas veel, kus lootsime seda vaadata. nii jäime big beni alla niisama rääkima. fänniturniirist peamiselt - eelmisest aastast ja selle aasta omast. et ma siis praegu ajangi seda rahvast kokku, kes mängiks sel aastal :) 50-60 on seltskond koos, kuid järgmise nädala alguses tahaks lõplikult kindel olla, et me osaleme ja kes täpsemalt mängivad. mõned kutsed on veel vastuseta.
James on minu arvates üks huvitavaimaid ja targemaid ja muidugi naljakamaid inimesi mu sõpruskonnas. temaga tutvumine on ka omaette lugu ju. aga sõprus ja side ja sama huvi on jäänud. teda on alati suur rõõm näha. ja rääkida olen ka temaga saanud, muredest ja mõtetest. sel suvel rääkisime ka, kui Maarjamäelt selel suure kuumusega Tuleviku mängult kesklinna jalutasime mööda Pirita äärt. ja tol korral ütles ta ühe kummalisema mõtte, mis mind on painama jäänud. kuna see on siiane meievahele jäänud, ei hakka ma seda ka siin avaldama. aga kogu selle tema tarkuse juures on see mõte jäänud ainsaks vastuoluks... selle tema konkreetse loogikaga ma ei nõustu.
Catcher in the Rye ehk Kuristik rukkis! teen selle raamatu kohta täna kirjanduse didaktika seminaris ettekande kolmest tunnikavast. ei tea, kas olen hästi hakkama saanud või mitte. kuna need on justkui väljamõeldud olukorras, siis oli keeruline olla konkreetne ja täpne neis kavades, et tegevused 3x45 minuti sisse ära mahutada. loodan siiski, et saan positiivset tagasisidet :)
tahtsin eile pärast EÜ-d minna Illekasse Arsenali mängu vaatama vennaga. jäin mõned minutid hiljaks, kuid võlvi alla jõudes nägin enda ees tuttavat kuju. James :D Illekas mängu ei näidatud ja mõnes kohas veel, kus lootsime seda vaadata. nii jäime big beni alla niisama rääkima. fänniturniirist peamiselt - eelmisest aastast ja selle aasta omast. et ma siis praegu ajangi seda rahvast kokku, kes mängiks sel aastal :) 50-60 on seltskond koos, kuid järgmise nädala alguses tahaks lõplikult kindel olla, et me osaleme ja kes täpsemalt mängivad. mõned kutsed on veel vastuseta.
James on minu arvates üks huvitavaimaid ja targemaid ja muidugi naljakamaid inimesi mu sõpruskonnas. temaga tutvumine on ka omaette lugu ju. aga sõprus ja side ja sama huvi on jäänud. teda on alati suur rõõm näha. ja rääkida olen ka temaga saanud, muredest ja mõtetest. sel suvel rääkisime ka, kui Maarjamäelt selel suure kuumusega Tuleviku mängult kesklinna jalutasime mööda Pirita äärt. ja tol korral ütles ta ühe kummalisema mõtte, mis mind on painama jäänud. kuna see on siiane meievahele jäänud, ei hakka ma seda ka siin avaldama. aga kogu selle tema tarkuse juures on see mõte jäänud ainsaks vastuoluks... selle tema konkreetse loogikaga ma ei nõustu.
Catcher in the Rye ehk Kuristik rukkis! teen selle raamatu kohta täna kirjanduse didaktika seminaris ettekande kolmest tunnikavast. ei tea, kas olen hästi hakkama saanud või mitte. kuna need on justkui väljamõeldud olukorras, siis oli keeruline olla konkreetne ja täpne neis kavades, et tegevused 3x45 minuti sisse ära mahutada. loodan siiski, et saan positiivset tagasisidet :)
Tuesday, November 23, 2010
nv
lubasin kirjutada, kui nv tore oli. tegelikult ikka oli ka.
reedel oli Trt Pauluses noortekas, kuhu läksin. nägin palju toredaid inimesi, tegime asjalikku mõttetööd ja lõpuks tutvusime kiriku ulatusliku remondiga, mis oli tõesti impressive!
laupäeval häälega Tallinnasse. poolteist tundi seisin seal, lõpuks hakkas päris külm jalgadel. ja paranoia ründas mind jälle. kuid sain lõpuks auto peale. sõit oli suht vaikne, Annas ostis juht mulle ja endale jäätist (mitte, et mul niisamagi veel jahe polnud!). sain ilusti kesklinna, läksin Nimetasse Arsenali mängu vaatama (häbiväärne ja kole 2-3 kaotus) ja siis Jaani kirikusse Heleni ppk noortekale. neil oli noorem grupp külas, nii 10-12 aastased. oli tore! õhtu lõppes rahulikult korteris.
pühapäeval käisime kirikus, siis läksin Famiilia sünnipäevale bowlingusse. juba esimese viskega murdsin ühe küüne. ega ma eriti hästi ei mänginud eriti, kuid teine ring oli juba palju parem. mõnus oli taas Famiilia liikmeid näha :D pärast seda taas kirikusse. õhtul rongiga Tartusse.
andsin eile väikse nö intervjuu, millest kasvas välja pikem jutuajamine ja arutelu ja kurtmine ja seletamine. tegelikult oli hea! aitäh, kallis sõber!
muidu on elu ikka suht vaikne, tegelen kooliasjadega peamiselt ja mõtle nelu üle järele.
reedel oli Trt Pauluses noortekas, kuhu läksin. nägin palju toredaid inimesi, tegime asjalikku mõttetööd ja lõpuks tutvusime kiriku ulatusliku remondiga, mis oli tõesti impressive!
laupäeval häälega Tallinnasse. poolteist tundi seisin seal, lõpuks hakkas päris külm jalgadel. ja paranoia ründas mind jälle. kuid sain lõpuks auto peale. sõit oli suht vaikne, Annas ostis juht mulle ja endale jäätist (mitte, et mul niisamagi veel jahe polnud!). sain ilusti kesklinna, läksin Nimetasse Arsenali mängu vaatama (häbiväärne ja kole 2-3 kaotus) ja siis Jaani kirikusse Heleni ppk noortekale. neil oli noorem grupp külas, nii 10-12 aastased. oli tore! õhtu lõppes rahulikult korteris.
pühapäeval käisime kirikus, siis läksin Famiilia sünnipäevale bowlingusse. juba esimese viskega murdsin ühe küüne. ega ma eriti hästi ei mänginud eriti, kuid teine ring oli juba palju parem. mõnus oli taas Famiilia liikmeid näha :D pärast seda taas kirikusse. õhtul rongiga Tartusse.
andsin eile väikse nö intervjuu, millest kasvas välja pikem jutuajamine ja arutelu ja kurtmine ja seletamine. tegelikult oli hea! aitäh, kallis sõber!
muidu on elu ikka suht vaikne, tegelen kooliasjadega peamiselt ja mõtle nelu üle järele.
Thursday, November 18, 2010
sügisväsimus
kirjutas siia midagi? aga mida? ja ei viitsi ka. negatiivset ja segast filosoofilist tektsi ei taha ju ka kirjutada. tegelikult polegi midagi negatiivset, lihtsalt tüdimus on. filosoofilist juttu ei oska ma ka kokku panna, segaseid mõtteid on liiga palju, mis üksteisega ei seostu ka. ja lugejatel on ka veider, sest ei tea, millest ma kirjutan, küsida ka võib-olla ei julge ja muud jamad. nii et milleks? kui nädalavahetusel midagi eriti toredat ei juhtu, siis ei teagi, millal jälle kirjutan.
panime täna K-ga veel nö tapeeti toas. pidime eile panema, aga ta tuli kell pool neli ja keeras magama. hommikuni välja. ma käisin vahepeal Anneka juures koondise mängu vaatamas telekast. homme vist trt paulusesse noortekale.
ema käis ka täna Tartus, tõi asju, süüa ja kardinaid. oli jälle väsinud ja muretses teeolude pärast, mis teda koduteel ootasid. remondi kohta ei öelnud eriti midagi.
panime täna K-ga veel nö tapeeti toas. pidime eile panema, aga ta tuli kell pool neli ja keeras magama. hommikuni välja. ma käisin vahepeal Anneka juures koondise mängu vaatamas telekast. homme vist trt paulusesse noortekale.
ema käis ka täna Tartus, tõi asju, süüa ja kardinaid. oli jälle väsinud ja muretses teeolude pärast, mis teda koduteel ootasid. remondi kohta ei öelnud eriti midagi.
Sunday, November 14, 2010
veel meediakajastusest
kuna olen kodus, saan ka telekat vaadata. täna plaanisin vaadata vormel-1 viimast ja otsustavat etappi. vaatasin netist, et otseülekanne hakkab kell 16 ja sättisin end vaatama. vahpeal oli muidugi reklaami ja kui lõpuni oli umbes 15 ringi, käisin vahepeal netis jalkatulemusi jälgimas (Arsenal võitis 2-1 ja Alkmaar 2-0) ja vaatan korraga ka postimees.ee-d, kus on juba kirjas, et Vettel on maailmameister ja tsitaat ka temalt, et uskumatu tunne on! nojah, järelikult ei vaadanudki ma otseülekannet! ja kui lõpuni oli kolm ringi, pandi reklaam peale! mis mõttes nagu! ja siis ma nägingi, et sealt kus sõit pausile minnes pooleli jäi, sealt ta ka jätkus... sellest vist siis ajanihe, või ma ei teagi. ka kommentaatorite jutt jätkus sama koha pealt, kus enne pooleli jäi. ma vanasti mäletan ikka seda juttu, et "noh, nüüd teeme väike pausi" ja "pausi ajal juhtus nii mõndagi põnevat, ...".
ei, aga tore, et on uus maailmameister, ja läbi aegade kõige noorem ka. viimati vaatasin vormelit vist kevadel. aastaid kümme või rohkemgi tagasi vaatasin ikka usinasti, siis oli põnev. kui schumacher muudkui võitma hakkas, oli juba igav. ja jalka võttis selle koha üle, kui pühapäeviti liigamängud olid veel 5 hooaega tagasi. nüüd teadupärast on laupäeviti mänguvoorud.
tänu oma tekstianalüüsi ainele olen hakanud reklaame teise pilguga vaatama ja kuulama. sealseid elemente, nagu sõnakasutus ja intonatsioon ja lavastused jms. põnev on!
ja rääkisime emaga asjad sirgemaks. ja jälle ma saan aru, kui halb inimene ja tütar ma olen (olnud). tüüpiline. kurb. mida ma sellest seekord õppisin? loodan, et nii mõndagi.
taas leidis kinnitust fakt, et mida kõrgemad ootused, seda suurem pettumus ees ootab.
ei, aga tore, et on uus maailmameister, ja läbi aegade kõige noorem ka. viimati vaatasin vormelit vist kevadel. aastaid kümme või rohkemgi tagasi vaatasin ikka usinasti, siis oli põnev. kui schumacher muudkui võitma hakkas, oli juba igav. ja jalka võttis selle koha üle, kui pühapäeviti liigamängud olid veel 5 hooaega tagasi. nüüd teadupärast on laupäeviti mänguvoorud.
tänu oma tekstianalüüsi ainele olen hakanud reklaame teise pilguga vaatama ja kuulama. sealseid elemente, nagu sõnakasutus ja intonatsioon ja lavastused jms. põnev on!
ja rääkisime emaga asjad sirgemaks. ja jälle ma saan aru, kui halb inimene ja tütar ma olen (olnud). tüüpiline. kurb. mida ma sellest seekord õppisin? loodan, et nii mõndagi.
taas leidis kinnitust fakt, et mida kõrgemad ootused, seda suurem pettumus ees ootab.
suure ringi küsimus
Kui asutuse lahtioleku aegade infos on kirjas "Teenindus on suletud iga kuu kolmel viimasel reedel!", siis millal ta on suletud? Kui kuus on neli reedet, siis vaid esimesel on ta lahti, ülejäänud reeded suletud, jah?
Peab vist siis lihtsalt mõnel reedel kohale minema ja üle kaema :)
Tegelikult on mul uut passi vaja ja siis võiks ehk ka koos sellega idee-kaardi ära teha ja otsisin Tartus kohta, kus seda teha saab.
ahjaa, päris veidraid asju pakutakse täna postimees.ee vahendusel vaadata. paar näidet: Pildid: Mustamäel oli kannatanuga põleng; Galerii: Saksa loomaaia põlengus hukkus 26 looma. why not, eksju? ma ise neid galeriisid ei vaadanud, äkki polegi jubedaid pilte, aga see, millest pilte pakutakse, no ei kutsu vaatama küll!
Peab vist siis lihtsalt mõnel reedel kohale minema ja üle kaema :)
Tegelikult on mul uut passi vaja ja siis võiks ehk ka koos sellega idee-kaardi ära teha ja otsisin Tartus kohta, kus seda teha saab.
ahjaa, päris veidraid asju pakutakse täna postimees.ee vahendusel vaadata. paar näidet: Pildid: Mustamäel oli kannatanuga põleng; Galerii: Saksa loomaaia põlengus hukkus 26 looma. why not, eksju? ma ise neid galeriisid ei vaadanud, äkki polegi jubedaid pilte, aga see, millest pilte pakutakse, no ei kutsu vaatama küll!
Saturday, November 13, 2010
toanaaber
mu uus toanaaber on ikka paras tegelane küll. kahju hakkab kohe tast. tavaliselt käib ta õhtuti väljas, ilmselt kas zavoodis või gen-klubis või ma ei teagi kus. ühel ööl oli sõpradega zeppelini katusel käinud näiteks. paaril korral on ta ka minemata jätnud. kuid kui läheb, siis tuleb ma-ei-teagi-mis-kell, vist nelja-viie paiku, ma arvan. mõnikord ma ei ärka üles, kui ta tuleb, mõnikord ärkan.
ta käib ju tööl ka, igal hommikul vaja kella 10-ks Taskus olla. aru ma ei taipa, kuidas ta nii jõuab. aga kuna suht alles Senegalist tagasi tuli, siis on vaja ju kõik vanad sõbrad üle vaadata ja juua nendega. seni on ta ikka jõudnud igal hommikul korralikult tööle. ärkab kella 8 paiku, teeb kohvi ja läheb siis.
eile öösel tuli ta vist mingi noormehega, kes õnneks tuppa ei jäänud. hommikul kell 8 hakkas aga äratus tööle. kuna K magas nii sügavalt, siis ta ei ärganud. ja nii see siis tilises, ja vahepeal oli vait mõni minut. ja siis hakkas uuesti peale, järjest valjemini. lõpuks tilises ta tavaline äratuskell, mille ma mõne aja pärast kinni vajutasin. ja mobiil ka rohkem ei häälitsenud äratust, vaid andis hoopis mõista, et aku on juba väga tühi. lasin tal siis edasi magada ja kui mini äratus helises 9.20 siis ajasin ka K üles. ta oli ühe ropsuga üleval ja istus voodi serva peal. ta ei olnud veel kaineks saanud, btw! ja siis hakkas seletama omaette. näiteks küsis, kas sajalsied kirjutatakse kokku või lahku. vastasin et kokku, ja siis ta imestas, et misasja ma seletan, mis kokku. jätsin ta siis omaette vestma (nt kindlustusest pajatas) ja lõpuks näitas oma muhku otsaees, mis ta zavoodis saanud oli. mitu korda tänas ta mind, et ta ikka üles ajasin ja kobis siis tööle.
tulin mina häälega Tartust Viljandisse. teist korda mu elus tuli Tartus kontroll peale, kes mu ISICut nähes küsis ikka üle, kas ma ikka õpin. ütlesin, et kehtisus on ju kaardil kirjas, mille peale onu naeris ja siis kinnitasin, et õpin ülikoolis. hääletama asudes sadas juba vihma ja nii sain mõne minutoga peale. noorpaar, kellest noormehel rooli taga oli suht pohmakas. puhjas tegid nad tankimis- ja burksipeatuse, mille tõttu ma oma koju viivast bussist maha jäin. muidu oleks vabalt jõudnud.
viljandis helistasin emale, et ehk on ta linnas, kuid ei olnud, käisin siis linnaraamatukogus ja siis läksin taksoga linnaserva, kust sain kojumineva auto peale. linnas sain K-lt sms-i, et ma talle telefoniakulaadija viiksin, kuid üritasin helistada ka, kuid loogish, et see oli välja lülitatud. nii et ta vist jäigi mind ootama sinna... ja sms-i saa ma enda telefoniga saata, ei teagi miks. see jama oli juba varem ka, enne kui ma uue telefoni sain.
kodus tegin süüa, ema tegi tööasju ja panin pesu pesema. õhtul saab sauna!!! juustele on nii suur erinevus kas neid pesta saunas või niisama dušši all. erinevus on märgata, eriti mulle endale :) kodus on tegelikult hea olla, onu B on belgias oma ema juures, aga seni pole me emaga kahe nädala tagustest asjadest rääkinud. ehk jõuab veel.
ta käib ju tööl ka, igal hommikul vaja kella 10-ks Taskus olla. aru ma ei taipa, kuidas ta nii jõuab. aga kuna suht alles Senegalist tagasi tuli, siis on vaja ju kõik vanad sõbrad üle vaadata ja juua nendega. seni on ta ikka jõudnud igal hommikul korralikult tööle. ärkab kella 8 paiku, teeb kohvi ja läheb siis.
eile öösel tuli ta vist mingi noormehega, kes õnneks tuppa ei jäänud. hommikul kell 8 hakkas aga äratus tööle. kuna K magas nii sügavalt, siis ta ei ärganud. ja nii see siis tilises, ja vahepeal oli vait mõni minut. ja siis hakkas uuesti peale, järjest valjemini. lõpuks tilises ta tavaline äratuskell, mille ma mõne aja pärast kinni vajutasin. ja mobiil ka rohkem ei häälitsenud äratust, vaid andis hoopis mõista, et aku on juba väga tühi. lasin tal siis edasi magada ja kui mini äratus helises 9.20 siis ajasin ka K üles. ta oli ühe ropsuga üleval ja istus voodi serva peal. ta ei olnud veel kaineks saanud, btw! ja siis hakkas seletama omaette. näiteks küsis, kas sajalsied kirjutatakse kokku või lahku. vastasin et kokku, ja siis ta imestas, et misasja ma seletan, mis kokku. jätsin ta siis omaette vestma (nt kindlustusest pajatas) ja lõpuks näitas oma muhku otsaees, mis ta zavoodis saanud oli. mitu korda tänas ta mind, et ta ikka üles ajasin ja kobis siis tööle.
tulin mina häälega Tartust Viljandisse. teist korda mu elus tuli Tartus kontroll peale, kes mu ISICut nähes küsis ikka üle, kas ma ikka õpin. ütlesin, et kehtisus on ju kaardil kirjas, mille peale onu naeris ja siis kinnitasin, et õpin ülikoolis. hääletama asudes sadas juba vihma ja nii sain mõne minutoga peale. noorpaar, kellest noormehel rooli taga oli suht pohmakas. puhjas tegid nad tankimis- ja burksipeatuse, mille tõttu ma oma koju viivast bussist maha jäin. muidu oleks vabalt jõudnud.
viljandis helistasin emale, et ehk on ta linnas, kuid ei olnud, käisin siis linnaraamatukogus ja siis läksin taksoga linnaserva, kust sain kojumineva auto peale. linnas sain K-lt sms-i, et ma talle telefoniakulaadija viiksin, kuid üritasin helistada ka, kuid loogish, et see oli välja lülitatud. nii et ta vist jäigi mind ootama sinna... ja sms-i saa ma enda telefoniga saata, ei teagi miks. see jama oli juba varem ka, enne kui ma uue telefoni sain.
kodus tegin süüa, ema tegi tööasju ja panin pesu pesema. õhtul saab sauna!!! juustele on nii suur erinevus kas neid pesta saunas või niisama dušši all. erinevus on märgata, eriti mulle endale :) kodus on tegelikult hea olla, onu B on belgias oma ema juures, aga seni pole me emaga kahe nädala tagustest asjadest rääkinud. ehk jõuab veel.
Thursday, November 11, 2010
living someone else's life?
täitsa pekkis, ma olen nii veider viimasel ajal. ei ole üldse nagu mina.
igatahes ma tahaks, et midagi muutuks mu praeguses elus. seltskonnas olen ikka tore ja rõõmus, mulle meeldivad inimesed mu ümber, ma ei näitle, aga üksi jäädes...
loen küll raamatuid (laste- ja noortekirjanduse kohustulik kirjandus :)) ja on mõnus. osaliselt on mu langenud tuju põhjuseks ilmselt sel nv-l eesootav kojuminek. kardan või pelgan. ei tea ju, mis seal ees ootab. aga minema peab.
sügisene ja talvine ilm ei ole mu tujule küll negatiivset mõju avaldanud. kuigi on pime ja sombune ja vihmane. ilmaga saan ma hakkama.
üks lugu kummitab mul viimasel ajal. võib-olla selle pärast, et ma seda nii palju kuulan :) kuigi BSB jäi minu pubekaajas mitte-lemmikute hulka, siis nende viimase korra reunioni plaadi peal on üks hea ja mõnus lugu.
ja noh, teed on hakanud jälle Rooma viima. ei tea, miks? ja millal nad kohale jõuavad?
igatahes ma tahaks, et midagi muutuks mu praeguses elus. seltskonnas olen ikka tore ja rõõmus, mulle meeldivad inimesed mu ümber, ma ei näitle, aga üksi jäädes...
loen küll raamatuid (laste- ja noortekirjanduse kohustulik kirjandus :)) ja on mõnus. osaliselt on mu langenud tuju põhjuseks ilmselt sel nv-l eesootav kojuminek. kardan või pelgan. ei tea ju, mis seal ees ootab. aga minema peab.
sügisene ja talvine ilm ei ole mu tujule küll negatiivset mõju avaldanud. kuigi on pime ja sombune ja vihmane. ilmaga saan ma hakkama.
üks lugu kummitab mul viimasel ajal. võib-olla selle pärast, et ma seda nii palju kuulan :) kuigi BSB jäi minu pubekaajas mitte-lemmikute hulka, siis nende viimase korra reunioni plaadi peal on üks hea ja mõnus lugu.
ja noh, teed on hakanud jälle Rooma viima. ei tea, miks? ja millal nad kohale jõuavad?
Monday, November 08, 2010
hooajalõpu nv
Mul oli väga tore nädalavahetus. Uued naljad ja sündmused, mida hea sõnaga meenutada.
Reede pärastlõunal läksin Kõrvekülla CISVi laagrisse. Sain seal olla napid 3 tundi, aga need olid toredad tunnid. Nägin vanu sõpru ja ka uusi nägusid. Panin end ka järgmiseks suveks paari laagrisse liidrikandidadiks. Eks näis, kas valitakse ja kas ma ikka 100% otsustan seda teha. Just enne lahkumist nägin kahte jänese venda, kolmas tuli hiljem ja teda ma ei näinudki.
Sain ilusti rongijaama autoga ja läksin rongiga Tallinna. Sealt õe juurde, lõpetasin kollaaži ära ja siis poole kahest tuttu. Äratus oli pool seitse, trammiga bussijaama ja Kuressaare bussi peale. Üks Kure fänn tuli ka kuskilt otse peole ja üritas siis sõidu ajal end välja magada. Praami peal parkis Tuleviku buss end täpselt meie bussi kõrvale ja ka teised fännid tulid sama praamiga. Näitasin ka neile kollaaži ja nad olid rahul minu valiku ja tööga.
Ilm oli Kuressaares selline inglaslik, vihma ja päikest vaheldumisi. Mängu alguses rõõmustas meid fakt, et Luigi on ka kaasa tulnud, kuigi ta kaartide tõttu ei saanud mängida. Ma olin ju ta emale nädala sees kirjutanud, et ta Luigile fännide poolt tänusõnad hooaja eest edasi annaks. Pärast mängu läksin küsima, kas sai teate kätte ja küsisin ka miks ta siis kaasa tuli. Ta ütles, et muidugi ta tuli, hooaja viimane mäng ju. Üks põhjus oli veel, aga sellest hiljem. Mäng ise oli Tuleviku selle hooaja halvemaid. Mäng, mida Lelov oli terve hooaja kartnud, ses mõttes, et äkki see saab otsustavaks tabeliseisu koha pealt. Kokkuvõttes ei otsustanud see midagi, meie 7.koht oli kindel ja Kure läheb võidule vaatamata üleminekutele. Aga lasta Kurel endale 4 väravat lüüa, see oli küll halb. Meie lõime 2, nii et lõpp-seis 2-4 kaotus meile. Samas olid nende väravad meie kaitseliini jämedatest vigadest, mida oli väga halb vaadata. Aikole oli ka puhkust antud, kuigi ta oli ikka kaasas. Hea oli see, et Armand sai ka ikka värava kirja. Oli ta ju esimeses pooles meie tipuründaja, kuid korjas vaid kollaseid kaarte.
Pärast mängu tegime meeskonnaga koos pilti ja jagasime kingitusi. Kalmer ja Katre olid jälle muffineid teinud, mis neile väga meeldisid. Lelov ja Taska said sünnipäeva puhul lilled ka ning muidugi kollaaži ja artiklid andsime üle.
Meie Katrega sõitsime meeskonnabussiga tagasi Tallinna. Oli tore ja lõbus sõit. Meeskond vaatas neid pilte ja lugesid artikleid, sõid muffineid ja sai osasid seiku hooajast meenutatud. Vahepeal tuli Luigi napoleonikoogiga, kuna tal jaanuaris sünnipäev ju. See oli nii lahe, kuidas ta seda ütles, kui Aiko küsis, mille puhul kook on. Aiko vastas, et selle peale ei oskagi kohe õnne soovida! :D meenutasime ka mu Aiko ja Leloviga häälega sõitmisi. Ahjaa, praamiga sõtisime Katrega jänest. Tagasiteel praami peal nägime Raini, kes on ju Katrega koos ppk-s käinud.
Tallinnasse jõudes sain Joelile rääkida, mida M.H mulle sügisel ütles. Ja kui Joelile ütlesin, et ma ta õpetajat tunnen, siis Joel küsis, et kas M.H on mu klemm! Nägin pühapäeval teda ja ütlesin edasi! Nii et nüüd me oleme kindlasti klemmid :D
Tallinnas läksin Heleni juurde. Läbi vanalinna jalutades nägin ühte tuttavat, keda ma viimati kohtasin 2a tagasi Praha tänavatel. Aitasin tal seal veidi aega viita, ta nagunii ootas ja passis seal niisama. Ta ühel bändil tuli just uus plaat välja, mida ta mulle näitas. Kujundus oli ilus sinine ja kollane :)
Pühapäeval oli mul tihe päevakava, mis hõlmas endas teenistust Jaanis, Esiliiga mängu, Arsenali mängu ja Emmause missat ehk siis kirik-jalka-jalka-kirik :D tihe päev! Rongis oli ka tore, läksin ühe noorpaariga koos ja nalja sai meil palju kokkuvõttes. Rongiajad on nii hulluks tehtud, et rong jõudis kolmveerand kesköö kohale, aga õnneks oli meile üks ühine hea sõber autoga vastu tulnud ja keskööks olin juba ühikas. Ilm oli juba talvine ju Tartus. Minu soov, et lumi võib pärast 6.novembrit tulla, läks täide :D jalkahooaeg ei aga veel läbi, üleminekud ja üks koondise mäng on veel kahe järgmise nädala jooksul. Aga mina neile vist ei lähe.
Tallinna lähen vist jälle kahe nädala pärast, paar külaskäiku on juba soolas. Sel nädalavahetusel vist lähen koju. Üldse ei taha, aga niiväga tahaks ainult saunas käia. Ja talvejalanõud peaks Tartusse tooma. Reedel teeme vist veidi remonti toas K-ga.
Rääkisin teisipäeval EÜ-s mõnest oma endisest paranoiast, mis mul olnud on. Käimasolemast paranoiast ma ei rääkinud, aga sel nv-l oli see eriti hull. Mõnes mõttes olen ja ikka omadega suht sassis, aga muretsemiseks pole põhjust. Teistel. Minul vist on.
Sain täna kaks kirja: ühe Saksamaalt sõbrants Saskialt ja teise endalt. Ei, ma pole Muhv, aga see kiri, mis ma Henningule saatsin, tuli mulle tagasi. Saadan homme uuesti, seekord õige sihtnumbriga!
Reede pärastlõunal läksin Kõrvekülla CISVi laagrisse. Sain seal olla napid 3 tundi, aga need olid toredad tunnid. Nägin vanu sõpru ja ka uusi nägusid. Panin end ka järgmiseks suveks paari laagrisse liidrikandidadiks. Eks näis, kas valitakse ja kas ma ikka 100% otsustan seda teha. Just enne lahkumist nägin kahte jänese venda, kolmas tuli hiljem ja teda ma ei näinudki.
Sain ilusti rongijaama autoga ja läksin rongiga Tallinna. Sealt õe juurde, lõpetasin kollaaži ära ja siis poole kahest tuttu. Äratus oli pool seitse, trammiga bussijaama ja Kuressaare bussi peale. Üks Kure fänn tuli ka kuskilt otse peole ja üritas siis sõidu ajal end välja magada. Praami peal parkis Tuleviku buss end täpselt meie bussi kõrvale ja ka teised fännid tulid sama praamiga. Näitasin ka neile kollaaži ja nad olid rahul minu valiku ja tööga.
Ilm oli Kuressaares selline inglaslik, vihma ja päikest vaheldumisi. Mängu alguses rõõmustas meid fakt, et Luigi on ka kaasa tulnud, kuigi ta kaartide tõttu ei saanud mängida. Ma olin ju ta emale nädala sees kirjutanud, et ta Luigile fännide poolt tänusõnad hooaja eest edasi annaks. Pärast mängu läksin küsima, kas sai teate kätte ja küsisin ka miks ta siis kaasa tuli. Ta ütles, et muidugi ta tuli, hooaja viimane mäng ju. Üks põhjus oli veel, aga sellest hiljem. Mäng ise oli Tuleviku selle hooaja halvemaid. Mäng, mida Lelov oli terve hooaja kartnud, ses mõttes, et äkki see saab otsustavaks tabeliseisu koha pealt. Kokkuvõttes ei otsustanud see midagi, meie 7.koht oli kindel ja Kure läheb võidule vaatamata üleminekutele. Aga lasta Kurel endale 4 väravat lüüa, see oli küll halb. Meie lõime 2, nii et lõpp-seis 2-4 kaotus meile. Samas olid nende väravad meie kaitseliini jämedatest vigadest, mida oli väga halb vaadata. Aikole oli ka puhkust antud, kuigi ta oli ikka kaasas. Hea oli see, et Armand sai ka ikka värava kirja. Oli ta ju esimeses pooles meie tipuründaja, kuid korjas vaid kollaseid kaarte.
Pärast mängu tegime meeskonnaga koos pilti ja jagasime kingitusi. Kalmer ja Katre olid jälle muffineid teinud, mis neile väga meeldisid. Lelov ja Taska said sünnipäeva puhul lilled ka ning muidugi kollaaži ja artiklid andsime üle.
Meie Katrega sõitsime meeskonnabussiga tagasi Tallinna. Oli tore ja lõbus sõit. Meeskond vaatas neid pilte ja lugesid artikleid, sõid muffineid ja sai osasid seiku hooajast meenutatud. Vahepeal tuli Luigi napoleonikoogiga, kuna tal jaanuaris sünnipäev ju. See oli nii lahe, kuidas ta seda ütles, kui Aiko küsis, mille puhul kook on. Aiko vastas, et selle peale ei oskagi kohe õnne soovida! :D meenutasime ka mu Aiko ja Leloviga häälega sõitmisi. Ahjaa, praamiga sõtisime Katrega jänest. Tagasiteel praami peal nägime Raini, kes on ju Katrega koos ppk-s käinud.
Tallinnasse jõudes sain Joelile rääkida, mida M.H mulle sügisel ütles. Ja kui Joelile ütlesin, et ma ta õpetajat tunnen, siis Joel küsis, et kas M.H on mu klemm! Nägin pühapäeval teda ja ütlesin edasi! Nii et nüüd me oleme kindlasti klemmid :D
Tallinnas läksin Heleni juurde. Läbi vanalinna jalutades nägin ühte tuttavat, keda ma viimati kohtasin 2a tagasi Praha tänavatel. Aitasin tal seal veidi aega viita, ta nagunii ootas ja passis seal niisama. Ta ühel bändil tuli just uus plaat välja, mida ta mulle näitas. Kujundus oli ilus sinine ja kollane :)
Pühapäeval oli mul tihe päevakava, mis hõlmas endas teenistust Jaanis, Esiliiga mängu, Arsenali mängu ja Emmause missat ehk siis kirik-jalka-jalka-kirik :D tihe päev! Rongis oli ka tore, läksin ühe noorpaariga koos ja nalja sai meil palju kokkuvõttes. Rongiajad on nii hulluks tehtud, et rong jõudis kolmveerand kesköö kohale, aga õnneks oli meile üks ühine hea sõber autoga vastu tulnud ja keskööks olin juba ühikas. Ilm oli juba talvine ju Tartus. Minu soov, et lumi võib pärast 6.novembrit tulla, läks täide :D jalkahooaeg ei aga veel läbi, üleminekud ja üks koondise mäng on veel kahe järgmise nädala jooksul. Aga mina neile vist ei lähe.
Tallinna lähen vist jälle kahe nädala pärast, paar külaskäiku on juba soolas. Sel nädalavahetusel vist lähen koju. Üldse ei taha, aga niiväga tahaks ainult saunas käia. Ja talvejalanõud peaks Tartusse tooma. Reedel teeme vist veidi remonti toas K-ga.
Rääkisin teisipäeval EÜ-s mõnest oma endisest paranoiast, mis mul olnud on. Käimasolemast paranoiast ma ei rääkinud, aga sel nv-l oli see eriti hull. Mõnes mõttes olen ja ikka omadega suht sassis, aga muretsemiseks pole põhjust. Teistel. Minul vist on.
Sain täna kaks kirja: ühe Saksamaalt sõbrants Saskialt ja teise endalt. Ei, ma pole Muhv, aga see kiri, mis ma Henningule saatsin, tuli mulle tagasi. Saadan homme uuesti, seekord õige sihtnumbriga!
Monday, November 01, 2010
runaway bride
jah, ma jooksin eile õhtul kodust ära! tundsin end nii näruselt ja lasin lihtsalt jalga. ega enesetunne sellest paremaks ei läinud. aga Tartusse ma jõudsin ja kuidagigi ka magama jäin. põgenemise ajendiks ei olnud seekord vaidlus, sest ma lahkusin enne, kui see oleks võinud üldse toimuda. mis ei oleks muidu vist aset leidnud... aga millalgi ta vist siiski toimub. siis kui ma järgmisena koju lähen.
täna oli täispikk koolipäev, neli loengut. tahaks juba ühikasse minna! ja juua sooja teed, kuulata head muusikat (eile kuulasin Within Temptationit) ja elu üle järele mõelda.
eks ma olen varemgi kodust eemale hoidnud, näiteks kui ma suvel Liasse tööle läksin, kuid tookord oli planeeritud ja läbimõeldud. eile õhtul ma lihtsalt pakkisin asjad kokku (osad asjad unustasin maha, mis tahtsin kaasa võtta) ja läksin bussi peale. pidin küll mingi 20min ootama ja linnas ka 45min, aga see polnud oluline.
homme saan rahulikult kauem magada enne kooli minekut. silmad valutavad. ja siis ajan veidi laupäevaks asju...
täna oli täispikk koolipäev, neli loengut. tahaks juba ühikasse minna! ja juua sooja teed, kuulata head muusikat (eile kuulasin Within Temptationit) ja elu üle järele mõelda.
eks ma olen varemgi kodust eemale hoidnud, näiteks kui ma suvel Liasse tööle läksin, kuid tookord oli planeeritud ja läbimõeldud. eile õhtul ma lihtsalt pakkisin asjad kokku (osad asjad unustasin maha, mis tahtsin kaasa võtta) ja läksin bussi peale. pidin küll mingi 20min ootama ja linnas ka 45min, aga see polnud oluline.
homme saan rahulikult kauem magada enne kooli minekut. silmad valutavad. ja siis ajan veidi laupäevaks asju...
Sunday, October 31, 2010
rahulikult kulgen
viimased päevad on läinud rahulikult. liigagi rahulikult, ma ütleks.
nüüd on selge, et ma kevadel ei lõpeta. ei leidnud sel nädalal juhendajat ja olen juba varem maninud ka muid probleeme sellega seoses. aga pole hullu. kuigi ma seda kevadel ei kirjuta, võin ma sellega siiski tegeleda ja rahulikumalt seda kokku kirjutada, uurimust analüüsida jne. ju siis oligi nii parem.
kui neljapäeval selle viimase postituse olin ära teinud, läksin Tartus raekojaplatsi lugemistuppa. tahtsin vaadata, kas ja mis James laupäevasest Tammekaga viigimänguts kirjutas. kirjutas küll ja väga hästi, temale omaselt. lisaks heitsin pilgu surmakuulutustele. ja nägin, et mu kõige esimene ja kõige parem inglise keele õpetaja on surnud. päris kurb oli pärast seda ühikasse tagasi minna. ta oli mu õpetaja maakoolis vist kolm aastat ja need olid tõesti ilusad ajad. ta oli vapustav õpetaja! lausa suure algustähega Õpetaja! ja inimesena oli ta ka suurepärane :) ta käis ka samas kirikus kus mina ja kui ta meid seal nägi (ta on ja mu õde ja venda õpetanud), andis alati kommi ja nimetas oma lasteks. ma teietasin teda alati, kuigi korra ta ütles, et pole vaja. aga austus tema vastu oli nii suur, et ma ei saanud muud moodi! ta oleks novembri alguses 91-aastaseks saanud.
reedel sain pärast leongut poolvennaga peahoones kokku. aitasin tal ESTRIga lähemalt tuttavaks saada. ja rääkisime muudestki asjadest :) ta on tore!
Viljandisse tulin häälega. sain ühe jehoovatunnistajast onu peale. nimetas ennast kristlaseks, kuid lõpuks ta ikka ütles, et on jehoova tunnistaja. eks ma ta eelneva jutu põhjal aimasin ka, ja seega hoidsin neid halvustavad või naeruvääristavad kommentaarid endale. vedas. Vaiblasse sain temaga ja siis võttis juba järgmine auto, mis mööda maanteed tuli, mind peale. väike peatus Tänassilmas ja olingi Viljandis.
koju jõudes ajasin vennaga juttu, tegime sauna ja ma ma vaatasin õhtul telekat. nagu öeldud, rahulik.
laupäeval sain noorpaariga linna, läksin Katre juurest läbi, et osasid pilte nillida kollaaži jaoks. ja siis jalutasime rahulikult linna mängule. oli ilus päikesepaisteline sügispäev. isegi nii ilus ilm oli, et Art tuli mängule jala :) mäng ise oli päris hea. Aikol oli tihe tööpäev, kuid lõpuks pidi temagi välja võtma. suutsime 89 minutit ilusat 0-0 seisu hoida, kuid just mängu lõpus löödi meile ära. hetk enne lõpuvilet oli meil ka reaalne viigivõimalus, kuid ime jäi sündimata ja pidime vastu võtma kaotuse. poolajal käisime Katrega sooja tegevaid mängijaid pildistamas, kollaaži jaoks, kuid ega ma vist sellest seeriast pilti ei saanud. pean ikka mujalt neid leidma.
pärast mängu jälle Katre juurde, et fotokast pildid kätte saada ja siis bussi peale. koju jõudes vaatasin netist, kuidas Flora selle aasta meistriks tuleb. tulidki! ehk siis vaja lubadus täita ja Beef-boy'le külla minna :D õnneks ei lähe ma üksi, M-E pidi ka tulema.
mul on seekord kodus väga veider olla. emal on nii kiire olnud, et ma polegi temaga üldse rääkida saanud. oma mitte-lõpetamisest ega remondist ega õppelaenu intressidest. ka täna oli ta metsas ja ma ei teagi, kas ma saan temaga veel rääkida enne minekut. on plaan täna Tartusse minna, kuna hommikul kell 10 vaja loengus olla. kui ma teda ei näe, eks ma siis pean talle lihtsalt kirjutama, aga see on ka päris tobe ju. ainukesed lohutused selle kodusoleku ajal on olnud Mooses ja saun (Viljandis käik siia alla ei käi, kuna see kodust väljaspool).
järgmine nädal tuleb 50-60. kooliga kiiret pole, küll aga tegelen ilmselt iga päev mingi aja selle kollaažiga. valin pilte, kleebin ja kirjutan. see on tore, ma tean juba, et ma naudin seda tegevust täiega :) kahjuks ei mängi laupäeval Luigi ja Kula, nad said kollased kaardid eile. kuid Elvis ja Sini on tagasi. me pole veel otsustanud kuidas me Kuressaarde läheme ja kuidas tagasi tuleme. üks variant on mul minna meeskonnabussiga pealinna pärast mängu, kuna Katre päikesepoiss tahab Viljandisse minna meie ekipaažiga. eks näis.
ahjaa, on suur võimalus, et ma saan uuel nädalal oma telefoni tööle. ei, seda pole Taanist leitud, kuid saan Elisast uue sim-kaardi oma vana numbriga. asi seegi halval ajal. eks ma ikka loodan, et mu telefon ikka veel leitakse Lökkenist. kirjutan homme Ivarile selle kohta veel kirja.
nüüd on selge, et ma kevadel ei lõpeta. ei leidnud sel nädalal juhendajat ja olen juba varem maninud ka muid probleeme sellega seoses. aga pole hullu. kuigi ma seda kevadel ei kirjuta, võin ma sellega siiski tegeleda ja rahulikumalt seda kokku kirjutada, uurimust analüüsida jne. ju siis oligi nii parem.
kui neljapäeval selle viimase postituse olin ära teinud, läksin Tartus raekojaplatsi lugemistuppa. tahtsin vaadata, kas ja mis James laupäevasest Tammekaga viigimänguts kirjutas. kirjutas küll ja väga hästi, temale omaselt. lisaks heitsin pilgu surmakuulutustele. ja nägin, et mu kõige esimene ja kõige parem inglise keele õpetaja on surnud. päris kurb oli pärast seda ühikasse tagasi minna. ta oli mu õpetaja maakoolis vist kolm aastat ja need olid tõesti ilusad ajad. ta oli vapustav õpetaja! lausa suure algustähega Õpetaja! ja inimesena oli ta ka suurepärane :) ta käis ka samas kirikus kus mina ja kui ta meid seal nägi (ta on ja mu õde ja venda õpetanud), andis alati kommi ja nimetas oma lasteks. ma teietasin teda alati, kuigi korra ta ütles, et pole vaja. aga austus tema vastu oli nii suur, et ma ei saanud muud moodi! ta oleks novembri alguses 91-aastaseks saanud.
reedel sain pärast leongut poolvennaga peahoones kokku. aitasin tal ESTRIga lähemalt tuttavaks saada. ja rääkisime muudestki asjadest :) ta on tore!
Viljandisse tulin häälega. sain ühe jehoovatunnistajast onu peale. nimetas ennast kristlaseks, kuid lõpuks ta ikka ütles, et on jehoova tunnistaja. eks ma ta eelneva jutu põhjal aimasin ka, ja seega hoidsin neid halvustavad või naeruvääristavad kommentaarid endale. vedas. Vaiblasse sain temaga ja siis võttis juba järgmine auto, mis mööda maanteed tuli, mind peale. väike peatus Tänassilmas ja olingi Viljandis.
koju jõudes ajasin vennaga juttu, tegime sauna ja ma ma vaatasin õhtul telekat. nagu öeldud, rahulik.
laupäeval sain noorpaariga linna, läksin Katre juurest läbi, et osasid pilte nillida kollaaži jaoks. ja siis jalutasime rahulikult linna mängule. oli ilus päikesepaisteline sügispäev. isegi nii ilus ilm oli, et Art tuli mängule jala :) mäng ise oli päris hea. Aikol oli tihe tööpäev, kuid lõpuks pidi temagi välja võtma. suutsime 89 minutit ilusat 0-0 seisu hoida, kuid just mängu lõpus löödi meile ära. hetk enne lõpuvilet oli meil ka reaalne viigivõimalus, kuid ime jäi sündimata ja pidime vastu võtma kaotuse. poolajal käisime Katrega sooja tegevaid mängijaid pildistamas, kollaaži jaoks, kuid ega ma vist sellest seeriast pilti ei saanud. pean ikka mujalt neid leidma.
pärast mängu jälle Katre juurde, et fotokast pildid kätte saada ja siis bussi peale. koju jõudes vaatasin netist, kuidas Flora selle aasta meistriks tuleb. tulidki! ehk siis vaja lubadus täita ja Beef-boy'le külla minna :D õnneks ei lähe ma üksi, M-E pidi ka tulema.
mul on seekord kodus väga veider olla. emal on nii kiire olnud, et ma polegi temaga üldse rääkida saanud. oma mitte-lõpetamisest ega remondist ega õppelaenu intressidest. ka täna oli ta metsas ja ma ei teagi, kas ma saan temaga veel rääkida enne minekut. on plaan täna Tartusse minna, kuna hommikul kell 10 vaja loengus olla. kui ma teda ei näe, eks ma siis pean talle lihtsalt kirjutama, aga see on ka päris tobe ju. ainukesed lohutused selle kodusoleku ajal on olnud Mooses ja saun (Viljandis käik siia alla ei käi, kuna see kodust väljaspool).
järgmine nädal tuleb 50-60. kooliga kiiret pole, küll aga tegelen ilmselt iga päev mingi aja selle kollaažiga. valin pilte, kleebin ja kirjutan. see on tore, ma tean juba, et ma naudin seda tegevust täiega :) kahjuks ei mängi laupäeval Luigi ja Kula, nad said kollased kaardid eile. kuid Elvis ja Sini on tagasi. me pole veel otsustanud kuidas me Kuressaarde läheme ja kuidas tagasi tuleme. üks variant on mul minna meeskonnabussiga pealinna pärast mängu, kuna Katre päikesepoiss tahab Viljandisse minna meie ekipaažiga. eks näis.
ahjaa, on suur võimalus, et ma saan uuel nädalal oma telefoni tööle. ei, seda pole Taanist leitud, kuid saan Elisast uue sim-kaardi oma vana numbriga. asi seegi halval ajal. eks ma ikka loodan, et mu telefon ikka veel leitakse Lökkenist. kirjutan homme Ivarile selle kohta veel kirja.
Thursday, October 28, 2010
igast asjuist
Olen sel nädalal väga unine olnud ja külmkapp oma lärmaka eraeluga ei lase eriti sujuvalt uinuda öösiti, kuid olen sel nädalal eeskujulikult koolis käinud, igas loengus-seminaris, mis on ette nähtud. Täna tegin seminaris luuleanalüüsi ettekande ka ja panin värsimõõduga pange :) aga muidu läks hästi ja rääkisin huvitavaid fakte P.H elust.
Veel koolist: kui ma nüüd omale juhendajat ei leia, siis ma kevadel ei lõpeta. Ja praegu tüürib küll sinnapoole, homme on veel võimalus lõputöö projetki viia dekanaati. Ja kui ma ei lõpeta, siis on mu peas juba muud huvitavad plaanid tekkinud alternatiiviks, kuna mul läheb selle mitte-lõpetamisega ju pool või terve aasta kaduma.
Toanaabriga saan hästi läbi, kuigi näen teda harva. Öösiti on ta ikka varajastel tundidel tulnud. täna hommikul saime veel veidi juttu ajada ja siis läks ta kodumaile, homme lähen mina ka. Kuid ühiseid remondiplaane oleme juba teinud küll. Vaatame mõlemad, mis vahendid meil mõlemal kodus on, värve näiteks ja pahtlit jms.
Olen jõudumööda ka Tuleviku selle hooaja kollaažiga tegelenud ja pildid on peaaegu lõplikult välja valitud. Mõne mängijaga on vaid muret, kas pole pilti, või head pilti või ei suuda kahe pildi vahel valida. panin need oma fotkisse ka üles, kuid album on kaitstud parooliga. kes tahab piiluda, küsigu mult parool, annan lahkesti :) ja aadressi ma ka praegu siia ei pane, kuna paroolita seda nagunii vaadata ei saa ju.
Veel koolist: kui ma nüüd omale juhendajat ei leia, siis ma kevadel ei lõpeta. Ja praegu tüürib küll sinnapoole, homme on veel võimalus lõputöö projetki viia dekanaati. Ja kui ma ei lõpeta, siis on mu peas juba muud huvitavad plaanid tekkinud alternatiiviks, kuna mul läheb selle mitte-lõpetamisega ju pool või terve aasta kaduma.
Toanaabriga saan hästi läbi, kuigi näen teda harva. Öösiti on ta ikka varajastel tundidel tulnud. täna hommikul saime veel veidi juttu ajada ja siis läks ta kodumaile, homme lähen mina ka. Kuid ühiseid remondiplaane oleme juba teinud küll. Vaatame mõlemad, mis vahendid meil mõlemal kodus on, värve näiteks ja pahtlit jms.
Olen jõudumööda ka Tuleviku selle hooaja kollaažiga tegelenud ja pildid on peaaegu lõplikult välja valitud. Mõne mängijaga on vaid muret, kas pole pilti, või head pilti või ei suuda kahe pildi vahel valida. panin need oma fotkisse ka üles, kuid album on kaitstud parooliga. kes tahab piiluda, küsigu mult parool, annan lahkesti :) ja aadressi ma ka praegu siia ei pane, kuna paroolita seda nagunii vaadata ei saa ju.
Monday, October 25, 2010
veidikesest remondist
Nädalavahetus möödus ilusti ja toredalt! Laupäeval mängis Tulevik Tartus Tammekaga 2-2 viiki, meie lõime kolm väravat. Esiteks viis meid tsenderdusega juhtima Katre peika Mikuke. Tõeline iluvärav 35 meetrilt, mis oli tegelikult tsenderdus, aga läks hoopis tagumisse ristnurka sisse :D
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!
Saturday, October 23, 2010
great success!
eile oli väga palju head, mis meele heaks tegi: sain poest väga palju vajalikke asju: tapeediliimi, suure pintsli ja kummikindad, kaanega prügiämbri ja sooja dressipluusi. lisaks veel ühika kolitoast kaks tooli ja sooja vaiba ning kõige tipuks info, et uus toanaaber tuleb esmaspäeval ja on eesti rahvusest. pidin ka eile ühele sõbrale külla minema, aga see üritus ei toimunud.
alustasin eile tapeedi mahavõtmisega ja täna tegin seda veel. üks toanurk on veel tegemata, kuid senised vaatlused paljastasid, et kõige rohkem pesitsesid prussakad mu toas kolmes toa nurgas: enim oli surnud prussakaid ja elutegevuse ülejääke tapeedi all seal nurgas, kus varem oli külmkapp, siis veel soojatorude juures nurgas ja ka seal nurgas, kus on minu voodi. täpselt aknalaua all oli ka üks tegevuspaik neil! just seal, kus mu pea on tavaliselt. õnneks ühtki elusat isendit polnud, kuid neid surnuid oli erinevates suurustes ikka sadu, ma pakun. päris rõve!
teen seda praegu üksi ja töömaht on ikka päris suur! ja mõned vahendid on mul veel puudu. näiteks oleks vaja suurt musta prügikotti (või kahte), ristpeaga kruvikeerajat ja tolmuimejat.
esialgse info järgi Lökkenist mu telefoni leitud pole. seega olen endiselt kättesaamatu telefoni teel :) kuid kes soovib tulla homme mulle remondi juures appi, siis homme (pühapäeval) millalgi kella 13 paiku alustan uuesti. kuigi ma ei kujuta ette, kuidas appitulijad vastu võtta. helistada mulle ju ei saa! ainuke variant on vist see, et kes soovib tulla, siis kella 13-13.15 vahel olen all ühika peaukse juures ja võtan abilisi vastu... kui keegi hiljem soovib tulla, siis ma ei tea. ütlete valvelauas, et tulite palatisse 449 (ühika pikem tiib, uks on kaunistatud cd-dega, küll üles leiate).
alustasin eile tapeedi mahavõtmisega ja täna tegin seda veel. üks toanurk on veel tegemata, kuid senised vaatlused paljastasid, et kõige rohkem pesitsesid prussakad mu toas kolmes toa nurgas: enim oli surnud prussakaid ja elutegevuse ülejääke tapeedi all seal nurgas, kus varem oli külmkapp, siis veel soojatorude juures nurgas ja ka seal nurgas, kus on minu voodi. täpselt aknalaua all oli ka üks tegevuspaik neil! just seal, kus mu pea on tavaliselt. õnneks ühtki elusat isendit polnud, kuid neid surnuid oli erinevates suurustes ikka sadu, ma pakun. päris rõve!
teen seda praegu üksi ja töömaht on ikka päris suur! ja mõned vahendid on mul veel puudu. näiteks oleks vaja suurt musta prügikotti (või kahte), ristpeaga kruvikeerajat ja tolmuimejat.
esialgse info järgi Lökkenist mu telefoni leitud pole. seega olen endiselt kättesaamatu telefoni teel :) kuid kes soovib tulla homme mulle remondi juures appi, siis homme (pühapäeval) millalgi kella 13 paiku alustan uuesti. kuigi ma ei kujuta ette, kuidas appitulijad vastu võtta. helistada mulle ju ei saa! ainuke variant on vist see, et kes soovib tulla, siis kella 13-13.15 vahel olen all ühika peaukse juures ja võtan abilisi vastu... kui keegi hiljem soovib tulla, siis ma ei tea. ütlete valvelauas, et tulite palatisse 449 (ühika pikem tiib, uks on kaunistatud cd-dega, küll üles leiate).
Friday, October 22, 2010
makeover
no küll ikka kaevatakse ja ehitatakse siin Tartus. juba pikemalt aega "otsitakse kulda" Tiigi, Veski ja Kastani tänava kandis ja Küüni tänav on ka ikka veel suht ülesküntud. ja muidugi renoveeritakse maju. eilse päeva tipp oli lisaks ärajäänud loengule (mingit kirja või infot ei olnud, lihtsalt õppejõudu ei tulnud ja nii ma läksin ühikasse) ka avastus, et Tartu postkontorit vana koha peal pole. no ma pole ammu seal käinud ka, kuid eile tahtsin minna. tünga sain! täna siis öeldi mulle, et see hansakeskusesse kolinud nüüd. why not!
eks ma ise hakka ka täna väikest remonti tegema. vaatan kas leian kuskilt tapeediliimi poest ja hakkan täna vana tapeeti maha kiskuma, et siis näiteks homme uut panema. uus tapeet seisneb minu puhul vanades ajalehtedes :) mõned inglisekeelsed suure formaadiga lehed leidsin ka kodust. vist Armeenia reisidest alles jäänud, kui neid lennukis lugesin. ja suurel hulgal on mul kasutamata Jalka postreid. ma nagunii neid kõiki tsurkasid üles ei pane. mõned arsenali ja eesti mängijate omad panin kõrvale küll.
saatsin täna Henningule päris kirja :D kollases ümbrikus.
tore on jälgida netis, kuidas inimesed erinevalt reageerivad tänasele lumesajule. osad rõõmustavad, et esimene lumi jne ja teised on murelikumad. eks need autojuhid, kel rehvid veel vahetamata, neil on põhjust ka... mina aga loodan, et vähemalt homme ei saja ja üldse enne 7.novembtit suurem lumi veel taeva jääb, sest 6. novembril on hooaja viimane mäng!
eks ma ise hakka ka täna väikest remonti tegema. vaatan kas leian kuskilt tapeediliimi poest ja hakkan täna vana tapeeti maha kiskuma, et siis näiteks homme uut panema. uus tapeet seisneb minu puhul vanades ajalehtedes :) mõned inglisekeelsed suure formaadiga lehed leidsin ka kodust. vist Armeenia reisidest alles jäänud, kui neid lennukis lugesin. ja suurel hulgal on mul kasutamata Jalka postreid. ma nagunii neid kõiki tsurkasid üles ei pane. mõned arsenali ja eesti mängijate omad panin kõrvale küll.
saatsin täna Henningule päris kirja :D kollases ümbrikus.
tore on jälgida netis, kuidas inimesed erinevalt reageerivad tänasele lumesajule. osad rõõmustavad, et esimene lumi jne ja teised on murelikumad. eks need autojuhid, kel rehvid veel vahetamata, neil on põhjust ka... mina aga loodan, et vähemalt homme ei saja ja üldse enne 7.novembtit suurem lumi veel taeva jääb, sest 6. novembril on hooaja viimane mäng!
Thursday, October 21, 2010
pikalt leerilaagrist!
See norrakate leerilaager, kus me Taanis käisime kuuekesi (mina, Jaanus, Jaanika, Teet, Karmela ja Raido), oli üks väga eriline laager. Esiteks juba see, et selline seltskond meid sattus sinna minema ja lisaks veel see, et see on suure tõenäosusega viimane leerilaager Taanis, mida Ivar korraldab. Ta ei jõua enam. Edaspidi vist tehakse KRIK'iga koostööd. Ka laste grupp oli väga eriline. Ma ei maini siin ühtegi lapse täisnime (v.a Henning), vaid initsiaalidega. Kes taibukam on, võib need ise kuidagi näoga kokku viia, kui on laagri pilte näinud. Aga miks ma Henningule erandi teen nime pärast? Sest ma ei saa muudmoodi :D temaga oli mul laagris eriline sõprus ja side, mille üle mul on väga hea meel. Praegu peame FB-s kirjavahetust ka. Ta ei oska eriti hästi inglise keelt, seega ei olnud meie suhtlus Taanis eriti rääkimisel põhinev. Sain osadelt liidritelt ta kohta taustainfot, mida ta ka ise mulle hiljem usaldas ja nüüd kirjade teel veelgi rohkem räägib. Tal pole üldsegi kerge elu olnud (ma ei hakka nendesse sündmustesse laskuma siin blogis) ja mul on hea meel, et ma suutsin ta usalduse ja sõpruse võita. Ma ei oska öelda, millal see klikk juhtus, võin vaid aimata ja meenub üks juhtum küll, mis võis selle pöörde tuua. Ka teised eestlased olid talle kokkuvõttes kallid, kuna kui me laupäeva varahommikul kella 4 paiku Gvarvi jõudsime, siis enamus leerilapsi tõmbasid suht kohe jeed. Kui õnnestus kellegagi hüvasti jätta selles virr-varris, oli hea (mul hea meel, et S-i ja T-d sain kallistada näiteks), kuid Henning tuli ise meile kõigile käppa andma.
Terve see leerilaste grupp oli väga tore. Mitmekülgne ja kirju, aga imeline. Mul tekkis paratamatult võrdlus 4 aasta taguse samasuguse leerilaagriga. Vahe on tohutu! Tookord oli meie ja leerilaste vahel distants. Mäletan, et ka nemad said mulle omal moel kalliks, kuid see kõik oli ikkagi distantsilt. Seekord oli lausa kolm-neli leerilast, kellele mina isiklikult suht lähedale jõudsin. Näiteks M-ga pidasin juba teisel õhtul maha usaldusliku vestluse, mis oli talle suureks abiks, ma loodan. Siis S-i ma lohutasin, kui ta üksi väljas nuttis ühe õhtusöögi ajal. Ta ei tahtnud mulle rääkida, mis juhtus, kuid olin vaid seal ta kõrval, tõin salvrätte pisarate kuivatamiseks. Kui ta soovis üksi jääda, lahkusin. Kuid hiljem viisin talle sooja jope ümber ja kuulsin, kuidas ta ühele teisele liidrile norra keeles oma murest rääkis ja sain 50-60 aru ka. Ja siis oli seal üks teine leerilaps E, kes üldse inglise keelt ei osanud ja temale piisas vaid meie naeratusest või käest õla peal või paist. Või Jaanusega maadlusest :D Ja üks leerilaps S oli täiega heatahtlik ja sõbralik ja soe inimene, temaga sai palju nalja. Ja oli grupp tüdrukuid, kes ka laagri lõpuks avanesid. Üldse kasvas terve leerigrupp selle aja jooksul palju ühtsemaks. Nad võtsid üksteist paremini omaks, kuigi eks seal mingid sotsiaalsed piirid ikka säilisid. Aga areng oli silmnähtav!
Ka liidritegrupp oli suht eriline ja erinäoline. Olid kuus hullu eestlast, hull kirikuõpetaja (üks ta poegadest oli leerilaps, teine liidrina abis), siis üks hullult hea laulja, aga hull mees (kelle kaks last olid liidritena abis), peakorraldaja Ivar, ameeriklannast kirikumuusik, veel üks neiu Caroline, üks väga armas abielupaar Johannes ja Jorid, bussijuht Roald ja siis kaks naist veel. Nende kahega viimasega ma ei suhelnud üldse. Nad vist ei osanud eriti inglise keelt ka. Üks neist oli ühe poisi S-i ema. Oli kuri naine, üldse mitte tüüpiline sõbralik norrakas. Berit ja Ole Arnfinn olid suht selle laagri klounid (kui meie 6 välja arvata, aga meie olime väliskülalised ju) ning nende lapsed arutasid omavahel kord, et no mis nad teevad selliste vanematega! Ei, väga lahe oli!!!
Laagri tegevustest rääkides. Meil oli päevas kaks workshopi. Üks loominguline tegevus (kolm gruppi) ja siis päris mitu jumalateenistuse ettevalmistamise gruppi. Mina olin Meie Isa palve dramatiseeringu grupis. Henning oli ka ja ma mõtlen nüüd tagantjärgi, et see oli talle parim grupp. Need kolm loovtöötuba olid toidu valmistamine, klaasist küünlajalgade maalimine ja õhupallidest palvehelmete valmistamine. Terve nende leeriaja teema ongi palvehelmed ja igaüks sai endale need käe ümber ning õhtustel palvustel räägiti erinevate värvi pärlite tähendustest.
Kahel korral käisime Aalborgis. Alustuseks loomaaias ja paar päeva hiljem shoppamas ja oma teenistust pidamas. Shoppamise ajal olin mina raamatukogus netis. Ootasin ühte summat oma arvele, kuid see polnud veel tulnud, seega polnud mul millegi eest shopata. Hiljem see summa ikka tuli ja ma sain omale 2011 a märkmiku osta ning norra soksi ka natuke. Lahkumispäeval käisime Lökkeni Action-House'is, kus ma tõenäoliselt oma telefoni ära kaotasin.
Veel käisime rannas. Kui 4 a tagasi oli meil liivakujude võistlus, siis seekord anti lastele lihtsalt mõned labidad ja rannas mängimise ämbrid-kühvlid kätte ja nii nad ise möllasid. Osad poisid hüppasid luidete pealt alla saltodega. Osad otsisid erinevaid rannakarpe. Osad kaevasid auke või teineteist liiva sisse. Ja siis traditsiooniline kala küpsetamine rannal :D mina nautisin noorpaari J ja R fotoka võlusid, kuni aku tühjaks sai.
Ilmad olid meil ilusad, paistis päike ja veidi tuult ka (Taani ju! Tuulegeneraatorite maa). Sadama hakkas alles lahkumispäeval. Norra jõudes oli seal juba miinuskraadid varahommikul ja korralik härmatis maas. Sinna, kus päike päeval ei paistnud, ei sulanudki see ära.
Norras elasime mõned päevad ühe vanapaari juures, kus Jaanika on juba aastaid käinud peatumas, kui ta sealkandis elanud on. Ja selles majas saab hullumoodi süüa! Olin varem vaid jutte kuulnud, nüüd sain omal nahal seda kogeda. On üks veider ja omamoodi naine see Guri küll! Kui olime Taanist tagasi, olid nad kahekesi Oslos ja tulid õhtul. Me just nautisime omaette olemist ja tegutsemist, kuid kui ta hakkas koju jõudma umbes 40 min pärast, helistas ta ja ütles: “ärge kartke, ma jõuan varsti ja toidan teid!” Teedul õnnestus tol õhtul ühest roast eemale nihverdada, kuigi see polnud üldse kerge.
Reisi viimane päev oli eriti raske. Unerütm oli täiega sassi aetud. Nagu juba ütlesin, jõudsime laupäeva varahommikul Taanist tagasi. Meie aitasime veel treileri lahti pakkida kella 4-5 paiku ja siis saime tuttu. Uni ei tulnud kohe. Pidasime Teeduga veel ühe pikema vestluse maha, rääkisime laagrist. Laupäeva päeval ärkasin kella 14 paiku. Õhtul tuli hull unekas peale, kuid hiljem und ei tulnud tükk aega. See oli halb, kuna kella 6 paiku pidime taas ärkama, et kodumaale tulla. Kell 8 läks buss Oslosse, saime seal Ivari tütrega kokku, väike kohvitamine ja siis juba lennukasse, kus ka meil üks probleem tekkis. Õnneks lahenes kõik hästi. Kuid sellest suurest unisusest olid hõõrumised ka kerged tulema. Eriti minu ja Jaanika vahel. Kuid oleme ikka sõbrad edasi! Bussis vaatasime Jaanuse laagripilte ja sellest oli mul terve päeva carsickness (eesti keeles eraldi sõna vist pole selle nähtuse jaoks?), samuti siis kui Gardemoenisse sõitsime ja lennukiga ka. Tartusse tulin orksist leitud küüdiga. Bussi jaoks mul poleks raha olnud. Ja sain ilusti ühikasse ka oma pagasiga.
Ma ei mäletanud täpselt, mismoodi Taani välja näeb. Kuid kui seal ringi sõitsime, siis mõtlesin, et seal küll elada ei tahaks. Enamuses on seal ikka kivimajad. Ja kivimajad on reeglina külmad. Ma tahaks ikka puumajas elada! Selles mõttes on Norra hea, et seal saab puumajades elada külas olles. Isegi igapäevaste asjade erinevust märkad reisdes. Näiteks Taanis olid meie laagripaigas isegi pistikutel oma lülitid! Kuid kuna see pole enam eriti moodne ehitis, siis vb kodudes neid pole. Või kasvõi dušisegistid on hoopis teistmoodi kui ma harjunud olen.
Pidasime seal ühe hullu Eesti õhtu ka maha! Tegime seal neile suht tsirkust, näiteks “kui lava peal ei oleks mind” ja kaameradraamat. Riietevahetusmäng toimus paar päeva varem ja kilemängu ajal jooksid peaaegu kõik ära! Kuid lastele meeldis :) võib-olla polnud kõik asjad neile arusaadavad või huvitavad või naljakad, kuid meile endile meeldis väga seda teha! Näitasime neile veel Ida-Virumaa venelasi, setusid, ja Saaremaa viikingeid. Päev varem tegime kaameradraama proovi. Paljud meist polnud seda aastaid teinud, Raido tegi üldse esimest korda (ta oli kaameramees) ja see proov oli lihtsalt nii naljakas, et meil kõigil kõhud valutasid naermisest! Päris õhtu ajal pani Teet korra matsu ka (balletti ajal). Vesterni varianti tegime vist proovis kõik esimest korda, kuid päris õhtul ununes karate-variant ära. Komöödiat ei teinud, muidu oleks liiga pikaks läinud.
Ahjaa, sõna “pikk”. Üritasime selle kasutamist laagris vältida, kuid eks ta ikka kogemata lipsas üle huulte, ja siis oli meil kuuel naljakas. Norrakad õnneks eriti ei kuulnud. Meie omavaheline laagri nali on aga väljend “käi perse!”. See on vist mingist videost ja Karmela vist alustas sellega. Nii et laagri teisel poolel saatsime üksteist pidevalt erinevatel põhjustel perse. Üks leerilaps S palus mult kahel korral, et ma talle eestikeelseid roppusi õpetaksin. Keeldusin. Kuid tagantjärgi mõeldes, kui nad oleks vaid aru saanud, mida me ütleme üksteisele, oleks kohe üks “tore” väljend neil selge.
Muidugi tuli teemaks see, miks mul ikka need ripsmed värvilised on. G isegi ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest näinud selliste ripsmetega.
Oli ülimalt meeldejääv reis ja laager. Oli tore näha vanu sõpru Vebjörni oma poja Samueliga, Ragnhild Eliset, kaksikuid Ingvildi ja Marthet, Ingerit (töötasime talvel koos Lias). Bö-s ostukeskuses käies nägime juhuslikult Tovet, kes on alati Viljandis käies meie jurues peatunud ja ühes poes oli üks mu nelja-aasta tagune leerilaps müüjana tööl. See oli mu 12. reis Norra. Juba veebruaris tuleb sealt grupp Viljandisse. Ivar ütles, et võtab kolm leerilast ka kaasa, kuid kelle täpsemalt, selgub enne jõule. Ja siis tuleb ilmselt taas mu maakodus saunakas nendega! Üritan ikka minna kooli kõrvalt siis maale :D ja kui maikuus on neil noortel leeritamine, siis on Ivar mõne meie seast, kes liider oli, ka leeritamisele kutsunud. Ma olen korra juba käinud, 2007. kevadel. Kui ka sel korral keegi kutsutakse, siis loodan, ehk olen mina üks. Kutsutakse kahel erineval nädalavahetusel, kuna leerilapsed on kahest eri kirikust.
sain täna jälle Henningult kirja, kus ta kirjutab veelgi rohkem oma minevikust. poiss on oma 14 (1.jaanuaril saab 15) eluaasta kohta liiga palju pidanud kannatama! aga ta ootab mult tavalist kirja ka :) kirjutan selle täna valmis ja saadan homme ära. lisan kaasa ka pildi meist kahest, mille bussis tagasiteel tegime!
Terve see leerilaste grupp oli väga tore. Mitmekülgne ja kirju, aga imeline. Mul tekkis paratamatult võrdlus 4 aasta taguse samasuguse leerilaagriga. Vahe on tohutu! Tookord oli meie ja leerilaste vahel distants. Mäletan, et ka nemad said mulle omal moel kalliks, kuid see kõik oli ikkagi distantsilt. Seekord oli lausa kolm-neli leerilast, kellele mina isiklikult suht lähedale jõudsin. Näiteks M-ga pidasin juba teisel õhtul maha usaldusliku vestluse, mis oli talle suureks abiks, ma loodan. Siis S-i ma lohutasin, kui ta üksi väljas nuttis ühe õhtusöögi ajal. Ta ei tahtnud mulle rääkida, mis juhtus, kuid olin vaid seal ta kõrval, tõin salvrätte pisarate kuivatamiseks. Kui ta soovis üksi jääda, lahkusin. Kuid hiljem viisin talle sooja jope ümber ja kuulsin, kuidas ta ühele teisele liidrile norra keeles oma murest rääkis ja sain 50-60 aru ka. Ja siis oli seal üks teine leerilaps E, kes üldse inglise keelt ei osanud ja temale piisas vaid meie naeratusest või käest õla peal või paist. Või Jaanusega maadlusest :D Ja üks leerilaps S oli täiega heatahtlik ja sõbralik ja soe inimene, temaga sai palju nalja. Ja oli grupp tüdrukuid, kes ka laagri lõpuks avanesid. Üldse kasvas terve leerigrupp selle aja jooksul palju ühtsemaks. Nad võtsid üksteist paremini omaks, kuigi eks seal mingid sotsiaalsed piirid ikka säilisid. Aga areng oli silmnähtav!
Ka liidritegrupp oli suht eriline ja erinäoline. Olid kuus hullu eestlast, hull kirikuõpetaja (üks ta poegadest oli leerilaps, teine liidrina abis), siis üks hullult hea laulja, aga hull mees (kelle kaks last olid liidritena abis), peakorraldaja Ivar, ameeriklannast kirikumuusik, veel üks neiu Caroline, üks väga armas abielupaar Johannes ja Jorid, bussijuht Roald ja siis kaks naist veel. Nende kahega viimasega ma ei suhelnud üldse. Nad vist ei osanud eriti inglise keelt ka. Üks neist oli ühe poisi S-i ema. Oli kuri naine, üldse mitte tüüpiline sõbralik norrakas. Berit ja Ole Arnfinn olid suht selle laagri klounid (kui meie 6 välja arvata, aga meie olime väliskülalised ju) ning nende lapsed arutasid omavahel kord, et no mis nad teevad selliste vanematega! Ei, väga lahe oli!!!
Laagri tegevustest rääkides. Meil oli päevas kaks workshopi. Üks loominguline tegevus (kolm gruppi) ja siis päris mitu jumalateenistuse ettevalmistamise gruppi. Mina olin Meie Isa palve dramatiseeringu grupis. Henning oli ka ja ma mõtlen nüüd tagantjärgi, et see oli talle parim grupp. Need kolm loovtöötuba olid toidu valmistamine, klaasist küünlajalgade maalimine ja õhupallidest palvehelmete valmistamine. Terve nende leeriaja teema ongi palvehelmed ja igaüks sai endale need käe ümber ning õhtustel palvustel räägiti erinevate värvi pärlite tähendustest.
Kahel korral käisime Aalborgis. Alustuseks loomaaias ja paar päeva hiljem shoppamas ja oma teenistust pidamas. Shoppamise ajal olin mina raamatukogus netis. Ootasin ühte summat oma arvele, kuid see polnud veel tulnud, seega polnud mul millegi eest shopata. Hiljem see summa ikka tuli ja ma sain omale 2011 a märkmiku osta ning norra soksi ka natuke. Lahkumispäeval käisime Lökkeni Action-House'is, kus ma tõenäoliselt oma telefoni ära kaotasin.
Veel käisime rannas. Kui 4 a tagasi oli meil liivakujude võistlus, siis seekord anti lastele lihtsalt mõned labidad ja rannas mängimise ämbrid-kühvlid kätte ja nii nad ise möllasid. Osad poisid hüppasid luidete pealt alla saltodega. Osad otsisid erinevaid rannakarpe. Osad kaevasid auke või teineteist liiva sisse. Ja siis traditsiooniline kala küpsetamine rannal :D mina nautisin noorpaari J ja R fotoka võlusid, kuni aku tühjaks sai.
Ilmad olid meil ilusad, paistis päike ja veidi tuult ka (Taani ju! Tuulegeneraatorite maa). Sadama hakkas alles lahkumispäeval. Norra jõudes oli seal juba miinuskraadid varahommikul ja korralik härmatis maas. Sinna, kus päike päeval ei paistnud, ei sulanudki see ära.
Norras elasime mõned päevad ühe vanapaari juures, kus Jaanika on juba aastaid käinud peatumas, kui ta sealkandis elanud on. Ja selles majas saab hullumoodi süüa! Olin varem vaid jutte kuulnud, nüüd sain omal nahal seda kogeda. On üks veider ja omamoodi naine see Guri küll! Kui olime Taanist tagasi, olid nad kahekesi Oslos ja tulid õhtul. Me just nautisime omaette olemist ja tegutsemist, kuid kui ta hakkas koju jõudma umbes 40 min pärast, helistas ta ja ütles: “ärge kartke, ma jõuan varsti ja toidan teid!” Teedul õnnestus tol õhtul ühest roast eemale nihverdada, kuigi see polnud üldse kerge.
Reisi viimane päev oli eriti raske. Unerütm oli täiega sassi aetud. Nagu juba ütlesin, jõudsime laupäeva varahommikul Taanist tagasi. Meie aitasime veel treileri lahti pakkida kella 4-5 paiku ja siis saime tuttu. Uni ei tulnud kohe. Pidasime Teeduga veel ühe pikema vestluse maha, rääkisime laagrist. Laupäeva päeval ärkasin kella 14 paiku. Õhtul tuli hull unekas peale, kuid hiljem und ei tulnud tükk aega. See oli halb, kuna kella 6 paiku pidime taas ärkama, et kodumaale tulla. Kell 8 läks buss Oslosse, saime seal Ivari tütrega kokku, väike kohvitamine ja siis juba lennukasse, kus ka meil üks probleem tekkis. Õnneks lahenes kõik hästi. Kuid sellest suurest unisusest olid hõõrumised ka kerged tulema. Eriti minu ja Jaanika vahel. Kuid oleme ikka sõbrad edasi! Bussis vaatasime Jaanuse laagripilte ja sellest oli mul terve päeva carsickness (eesti keeles eraldi sõna vist pole selle nähtuse jaoks?), samuti siis kui Gardemoenisse sõitsime ja lennukiga ka. Tartusse tulin orksist leitud küüdiga. Bussi jaoks mul poleks raha olnud. Ja sain ilusti ühikasse ka oma pagasiga.
Ma ei mäletanud täpselt, mismoodi Taani välja näeb. Kuid kui seal ringi sõitsime, siis mõtlesin, et seal küll elada ei tahaks. Enamuses on seal ikka kivimajad. Ja kivimajad on reeglina külmad. Ma tahaks ikka puumajas elada! Selles mõttes on Norra hea, et seal saab puumajades elada külas olles. Isegi igapäevaste asjade erinevust märkad reisdes. Näiteks Taanis olid meie laagripaigas isegi pistikutel oma lülitid! Kuid kuna see pole enam eriti moodne ehitis, siis vb kodudes neid pole. Või kasvõi dušisegistid on hoopis teistmoodi kui ma harjunud olen.
Pidasime seal ühe hullu Eesti õhtu ka maha! Tegime seal neile suht tsirkust, näiteks “kui lava peal ei oleks mind” ja kaameradraamat. Riietevahetusmäng toimus paar päeva varem ja kilemängu ajal jooksid peaaegu kõik ära! Kuid lastele meeldis :) võib-olla polnud kõik asjad neile arusaadavad või huvitavad või naljakad, kuid meile endile meeldis väga seda teha! Näitasime neile veel Ida-Virumaa venelasi, setusid, ja Saaremaa viikingeid. Päev varem tegime kaameradraama proovi. Paljud meist polnud seda aastaid teinud, Raido tegi üldse esimest korda (ta oli kaameramees) ja see proov oli lihtsalt nii naljakas, et meil kõigil kõhud valutasid naermisest! Päris õhtu ajal pani Teet korra matsu ka (balletti ajal). Vesterni varianti tegime vist proovis kõik esimest korda, kuid päris õhtul ununes karate-variant ära. Komöödiat ei teinud, muidu oleks liiga pikaks läinud.
Ahjaa, sõna “pikk”. Üritasime selle kasutamist laagris vältida, kuid eks ta ikka kogemata lipsas üle huulte, ja siis oli meil kuuel naljakas. Norrakad õnneks eriti ei kuulnud. Meie omavaheline laagri nali on aga väljend “käi perse!”. See on vist mingist videost ja Karmela vist alustas sellega. Nii et laagri teisel poolel saatsime üksteist pidevalt erinevatel põhjustel perse. Üks leerilaps S palus mult kahel korral, et ma talle eestikeelseid roppusi õpetaksin. Keeldusin. Kuid tagantjärgi mõeldes, kui nad oleks vaid aru saanud, mida me ütleme üksteisele, oleks kohe üks “tore” väljend neil selge.
Muidugi tuli teemaks see, miks mul ikka need ripsmed värvilised on. G isegi ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest näinud selliste ripsmetega.
Oli ülimalt meeldejääv reis ja laager. Oli tore näha vanu sõpru Vebjörni oma poja Samueliga, Ragnhild Eliset, kaksikuid Ingvildi ja Marthet, Ingerit (töötasime talvel koos Lias). Bö-s ostukeskuses käies nägime juhuslikult Tovet, kes on alati Viljandis käies meie jurues peatunud ja ühes poes oli üks mu nelja-aasta tagune leerilaps müüjana tööl. See oli mu 12. reis Norra. Juba veebruaris tuleb sealt grupp Viljandisse. Ivar ütles, et võtab kolm leerilast ka kaasa, kuid kelle täpsemalt, selgub enne jõule. Ja siis tuleb ilmselt taas mu maakodus saunakas nendega! Üritan ikka minna kooli kõrvalt siis maale :D ja kui maikuus on neil noortel leeritamine, siis on Ivar mõne meie seast, kes liider oli, ka leeritamisele kutsunud. Ma olen korra juba käinud, 2007. kevadel. Kui ka sel korral keegi kutsutakse, siis loodan, ehk olen mina üks. Kutsutakse kahel erineval nädalavahetusel, kuna leerilapsed on kahest eri kirikust.
sain täna jälle Henningult kirja, kus ta kirjutab veelgi rohkem oma minevikust. poiss on oma 14 (1.jaanuaril saab 15) eluaasta kohta liiga palju pidanud kannatama! aga ta ootab mult tavalist kirja ka :) kirjutan selle täna valmis ja saadan homme ära. lisan kaasa ka pildi meist kahest, mille bussis tagasiteel tegime!
Wednesday, October 20, 2010
kadunud
ma pole veel oma Taani laagri kohta postitust tegema hakanud, nii kiire ja unine on olla pidevalt.
aga seda ma pean igaks juhuks teatama, et mobiiltelefon kadus mul Taanis ära. ma tean, millal ma teda viimati nägin, nii et on väike lootus see veel tagasi saada, kui see sealt ühest majast leitakse, kus me käisime mõneks tunniks. muidugi on ka variant, et see on ära varastatud, kuna jätsin oma jope umbes pooleks tunniks rippuma. palusin küll ühel kaasmaalasel silm peal hoida. ja jope varrukas oli ka veel fotokas, mis alles jäi. samas lüliasin ma telefoni enne sinna majja minekut välja ja ma ei näe põhjust, miks ma oleksin ta pidanud sinna üldse kaasa võtma. eks näis.
igatahes praegu mulle helistada ei saa, ise samuti ei saa. küll aga sain kodust oma vana SE panni ja ühe mint'i kaardi, nii et vähemalt äratuskell on mul olemas.
kooliga läheb väääga kiireks nüüd mul, see ja järgmine nädal vähemalt. siis vaatab, mis edasi. no ja varsti on ju veel sess. ilmad liiguvad juba talvisema ilme poole. loodan vaid, et jalgpallihooaja saame enne suuremat lund ära lõpetatud. vaid kolm mängu ju veel jäänud. eilse 4-0 võiduga Lootuse üle on meie tabelisse jäämine suht-koht kindel. öeldakse, et Lootus sureb viimasena. sel hooajal sobib see ütlus, kuna nad surevad liigatabeli viimasena :) btw, laupäeval kell 17 Tulevikul Tartus mäng. kes tahavad ja saavad tulla, andku teada, sebime tasuta sisse ja kuigi ilmad pole enam kõige vaatajasõbralikumad, loodame kuidagi ikka hakkama saada.
aga seda ma pean igaks juhuks teatama, et mobiiltelefon kadus mul Taanis ära. ma tean, millal ma teda viimati nägin, nii et on väike lootus see veel tagasi saada, kui see sealt ühest majast leitakse, kus me käisime mõneks tunniks. muidugi on ka variant, et see on ära varastatud, kuna jätsin oma jope umbes pooleks tunniks rippuma. palusin küll ühel kaasmaalasel silm peal hoida. ja jope varrukas oli ka veel fotokas, mis alles jäi. samas lüliasin ma telefoni enne sinna majja minekut välja ja ma ei näe põhjust, miks ma oleksin ta pidanud sinna üldse kaasa võtma. eks näis.
igatahes praegu mulle helistada ei saa, ise samuti ei saa. küll aga sain kodust oma vana SE panni ja ühe mint'i kaardi, nii et vähemalt äratuskell on mul olemas.
kooliga läheb väääga kiireks nüüd mul, see ja järgmine nädal vähemalt. siis vaatab, mis edasi. no ja varsti on ju veel sess. ilmad liiguvad juba talvisema ilme poole. loodan vaid, et jalgpallihooaja saame enne suuremat lund ära lõpetatud. vaid kolm mängu ju veel jäänud. eilse 4-0 võiduga Lootuse üle on meie tabelisse jäämine suht-koht kindel. öeldakse, et Lootus sureb viimasena. sel hooajal sobib see ütlus, kuna nad surevad liigatabeli viimasena :) btw, laupäeval kell 17 Tulevikul Tartus mäng. kes tahavad ja saavad tulla, andku teada, sebime tasuta sisse ja kuigi ilmad pole enam kõige vaatajasõbralikumad, loodame kuidagi ikka hakkama saada.
Monday, October 18, 2010
vaadates tagasi
olen tagasi oma Skandinaavia tripilt, kuid selle kohta saan pikemalt ja põhjalikumalt kirjutada alles hiljem. vähemalt avaldada kirjutatu, kuna olen ikka veel reisist väsinud ja unine ning pean lihtsalt pikemalt kirjutama sellest, et ikka kõigest kirjutatud saaks. ja pean täna keskööks ühe kodutöö ära saatma.
aga praegu saan vaid öelda, et reis ja eriti leerilaager olid väga õnnistatud ja edukad, erilised mitmes mõttes. nii et öelda on palju :) teil on, mida oodata!
aga praegu saan vaid öelda, et reis ja eriti leerilaager olid väga õnnistatud ja edukad, erilised mitmes mõttes. nii et öelda on palju :) teil on, mida oodata!
Friday, October 08, 2010
post scriptum
ahjaa, pilte olen ka muidugi teinud, kuna lossis oli väga palju pildistada! aga ma ei tea veel, millal neid teistega netis jagada saan.
vahekokkuvõte Rootsist ja natuke Norrast
Olin väikses külas nimega Bjärka-Säby ja seal on üks loss 19.sajandi lõpust ning selle juures on suht suur kompleks. Meie ei elanud lossis, vaid nn piiblikooli majas. Kirjutasin seda teksti juba Rootsis olles, seega on kasutusel oleviku ajavorm.
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.
Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.
Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!
Sunday, October 03, 2010
paadisõit
tänane päev on olnud väga tore. käisin hommikul Jaani kirikus. kui sisse astusin, laulis parasjagu Absakas :) enne armulauda nägin ka Partsu ja armulaual käisin Tiina juures. Viljandi gäng :)
sain keskturult omale uued tennised, vist on kasutatud, aga 50 eegu eest ja olen väga rahul. veel pole teada, kas nad ka hõõruma hakkavad. loodan, et mitte!
Kertu juures oli ülitore olla, näha kui suureks lapsed vahepeal kasvanud on ja Joannaga mängida (tal on kaks lemmikmängu, mida me alati mängime) ja hoida Sädet süles. varsti tuleb veel üks väike põnn sinna perre :) kevadelaps.
sain nendega linna ja läksin oma asjadele järele. sain ilusti laevale, kajutis kolm naist veel. kuid telekas meil ei töötanud korralikult ja üks naine käis uurimas. selle tulemusena saime uue kajuti, suurema ja aknaga merele :) see neljas ei tulnud meiega, kuna teda polnud parasjagu kajutis. ja kuna meil on kolm potentsiaalset alumisel voodil magada tahtjat, aga vaid kaks alumist voodit, siis ongi vist nii hea.
kahe tunni limiit on siin wifi kasutamisel. kirjutan praegu ja tulen hiljem veel tagasi netti, et jalkatulemusi näha. jep, olen sõltuvuses!
ei, tore reis tuleb, ma tean!
sain keskturult omale uued tennised, vist on kasutatud, aga 50 eegu eest ja olen väga rahul. veel pole teada, kas nad ka hõõruma hakkavad. loodan, et mitte!
Kertu juures oli ülitore olla, näha kui suureks lapsed vahepeal kasvanud on ja Joannaga mängida (tal on kaks lemmikmängu, mida me alati mängime) ja hoida Sädet süles. varsti tuleb veel üks väike põnn sinna perre :) kevadelaps.
sain nendega linna ja läksin oma asjadele järele. sain ilusti laevale, kajutis kolm naist veel. kuid telekas meil ei töötanud korralikult ja üks naine käis uurimas. selle tulemusena saime uue kajuti, suurema ja aknaga merele :) see neljas ei tulnud meiega, kuna teda polnud parasjagu kajutis. ja kuna meil on kolm potentsiaalset alumisel voodil magada tahtjat, aga vaid kaks alumist voodit, siis ongi vist nii hea.
kahe tunni limiit on siin wifi kasutamisel. kirjutan praegu ja tulen hiljem veel tagasi netti, et jalkatulemusi näha. jep, olen sõltuvuses!
ei, tore reis tuleb, ma tean!
Saturday, October 02, 2010
haldjapõld
elu ei ole üldse igav, kui hääletada :) taas on mul põnevaid lugusid sellest kirjutada.
reedel tulin Viljandisse. mul on koti peale Nike märgi peale õmmeldud Tuleviku logo ja juht märkas seda ning arvas, et ma olen Tuleviku naiskonna mängija. kuid sõidu ajal rääkisime jalgpallist ja spordist ja vist muust ka. hääletamisest näiteks. sain temaga bussijaama ja nägin seal ema autot. helistasin, et äkki saan temaga koju. ei võtnud vastu. läksin siis kiiresti jala Kanterburgi Katre juurde, et talle mälupulk ja sall anda. ikka veel ema ei reageerinud mu kõnele ning läksin bussiga koju. õhtul sai sauna! meil on ikka nii hea saun :D
ahjaa, neljapäeva öö veetsin Eleri juures. tal polnud toanaabrit kodus, oli juba nädalavahetuseks koju läinud. taas sai toreda inimesega kvaliteetaega veedetud, tegime koos süüa (seekord ei olnudki ma nii rott, mul oli oma toit kaasas, laenasin vaid panni ja hiljem pakkus ta jäätist) ja ajasime juttu enne uinumist. reede päeval sain Annekaga tunniks ajaks kokku, kuid nii hea ja tore oli temagagi rääkida, et see tund venis kuidagi eriti pikaks, mis oli muidugi väga hea tunne!
täna (laupäeval) tegin suht hullumeelse lükke oma plaanidesse ehk läksin tagasi Tartusse, Floral oli seal mäng. ja kuna meil endal täna mängu polnud, siis why not sellele mängule minna, hea lähedal ja põnev vastasseis. linna hääletasin pool tundi, panin oma raske pagasi teiste fännide auto peale ja ise asusin hääletama. ilm oli nii ilus, et see vist isegi takistas peale saamist. igatahes olin seal tee ääres tund ja 10 minutit, enne kui peatus J. Johanson :) see turris juustega lauljaonu. temaga sain Leieni. sealt edasi juba sebe bussiga, millest me just enne Leiet mööda sõitsime. tee pea nägime imakauneid auravaid põlde, mille kohta J.J ütleski "haldjapõllud". need olid tõesti ilusad!
bussis ootas mind Ulvi enda kõrvale istuma ja temagagi sai terve ülejäänud tee juttu aetud. Tartusse jõudes jooksin statale ja jõudsin teise poolaja alguseks. seis oli 1-0 tammeka kasuks. flora mängis ikka suht mannetult ja olid isegi selle 1-2 kaotuse sellise mängupildiga ära teeninud. taktika oli ka paigast ära. oma lohutusvärava nad 90+3 minuti penaltist said. pärast mängu jalutasin koos Marekiga linna, ta aitas mul ka ühte pagasikotti tassida. teel rääkisime peamiselt ikka jalkast. meie väravavaht Aiko teeb ta treeninggrupis ka lastele trenni. tal on selline huvitav traditsioon, et käia hooaja jooksul kõikide meeskondade kodumängul vähemalt korra. seekord oli siis Tammeka kord. Kuressaares on tal sel hooajal käimata, kuid kuna mänge on nii vähe alles jäänud ja võimalusi ka, siis tuleb ta vist Tuleviku hooaja viimast mängu vaatama, mis just Kures peaks toimuma (eks näis, mis ilm 6.novembriks teeb). jõudsin ilusti bussile ka ja Tallinnasse, tulin Heleni juurde ja käisin õhtul poes viimaseid vajalikke asju ostmas, nt hambapasta ja külaliskost.
homme Kertu perele külla ja õhtul paadi peale :D ma nii tahaks juba Lilliani näha, ja Annet. ostsin Annekese soksi kaasa :) sooduka pärast ostsin, kuid nime märkasin alles hiljem, hehheheeee
väsinud, aga õnnelik!!!
reedel tulin Viljandisse. mul on koti peale Nike märgi peale õmmeldud Tuleviku logo ja juht märkas seda ning arvas, et ma olen Tuleviku naiskonna mängija. kuid sõidu ajal rääkisime jalgpallist ja spordist ja vist muust ka. hääletamisest näiteks. sain temaga bussijaama ja nägin seal ema autot. helistasin, et äkki saan temaga koju. ei võtnud vastu. läksin siis kiiresti jala Kanterburgi Katre juurde, et talle mälupulk ja sall anda. ikka veel ema ei reageerinud mu kõnele ning läksin bussiga koju. õhtul sai sauna! meil on ikka nii hea saun :D
ahjaa, neljapäeva öö veetsin Eleri juures. tal polnud toanaabrit kodus, oli juba nädalavahetuseks koju läinud. taas sai toreda inimesega kvaliteetaega veedetud, tegime koos süüa (seekord ei olnudki ma nii rott, mul oli oma toit kaasas, laenasin vaid panni ja hiljem pakkus ta jäätist) ja ajasime juttu enne uinumist. reede päeval sain Annekaga tunniks ajaks kokku, kuid nii hea ja tore oli temagagi rääkida, et see tund venis kuidagi eriti pikaks, mis oli muidugi väga hea tunne!
täna (laupäeval) tegin suht hullumeelse lükke oma plaanidesse ehk läksin tagasi Tartusse, Floral oli seal mäng. ja kuna meil endal täna mängu polnud, siis why not sellele mängule minna, hea lähedal ja põnev vastasseis. linna hääletasin pool tundi, panin oma raske pagasi teiste fännide auto peale ja ise asusin hääletama. ilm oli nii ilus, et see vist isegi takistas peale saamist. igatahes olin seal tee ääres tund ja 10 minutit, enne kui peatus J. Johanson :) see turris juustega lauljaonu. temaga sain Leieni. sealt edasi juba sebe bussiga, millest me just enne Leiet mööda sõitsime. tee pea nägime imakauneid auravaid põlde, mille kohta J.J ütleski "haldjapõllud". need olid tõesti ilusad!
bussis ootas mind Ulvi enda kõrvale istuma ja temagagi sai terve ülejäänud tee juttu aetud. Tartusse jõudes jooksin statale ja jõudsin teise poolaja alguseks. seis oli 1-0 tammeka kasuks. flora mängis ikka suht mannetult ja olid isegi selle 1-2 kaotuse sellise mängupildiga ära teeninud. taktika oli ka paigast ära. oma lohutusvärava nad 90+3 minuti penaltist said. pärast mängu jalutasin koos Marekiga linna, ta aitas mul ka ühte pagasikotti tassida. teel rääkisime peamiselt ikka jalkast. meie väravavaht Aiko teeb ta treeninggrupis ka lastele trenni. tal on selline huvitav traditsioon, et käia hooaja jooksul kõikide meeskondade kodumängul vähemalt korra. seekord oli siis Tammeka kord. Kuressaares on tal sel hooajal käimata, kuid kuna mänge on nii vähe alles jäänud ja võimalusi ka, siis tuleb ta vist Tuleviku hooaja viimast mängu vaatama, mis just Kures peaks toimuma (eks näis, mis ilm 6.novembriks teeb). jõudsin ilusti bussile ka ja Tallinnasse, tulin Heleni juurde ja käisin õhtul poes viimaseid vajalikke asju ostmas, nt hambapasta ja külaliskost.
homme Kertu perele külla ja õhtul paadi peale :D ma nii tahaks juba Lilliani näha, ja Annet. ostsin Annekese soksi kaasa :) sooduka pärast ostsin, kuid nime märkasin alles hiljem, hehheheeee
väsinud, aga õnnelik!!!
Thursday, September 30, 2010
rekord on õhus
käesolev nädal on suht ulmeline olnud, ma ütleks. ja see "rekord", mis nö õhus on, selle ületamine on veel käimas. nimelt, nagu ma olen kirjutanud, siis on mul toas prussakad. tuba ma vahetama ei hakka (kuigi kohe-kohe on kaks varianti tekkimas samas ühikas, väga ilusad ja korralikud toad), aga homme tehakse minu ja kahes kõrvaltoas tõrjet. ja siis ma lähen kaheks nädalaks ära. nii et isegi kui keegi neist sinna veel jääb, siis plaanin ta lihtsalt nälga jätta :)
aga rekord ise seisneb selles, et olen igal ööl alates eelmise nädala neljapäevast maganud erinevas kohas. praegune seis on siis neljapäeva ööst alates selline: ühika tuba, mustamäe korter, Iani korter sadama lähedal, Malli tuba ühikas, Carmi juures, Laura toas ühikas, Malli tuba ..., maal kodus, Iani korter Tln-s, paat M/S Victoria ja siis kuskil Rootsis järgmised 3 ööd. ehk siis tänane öö on veel lahtine, kus maandun. kuna eesmärk on vältida kahte järgnevat ööd ühes kohas, siis Malli juurde ilmselt ei lähe, kuigi oleksin seal oodatud.
natuke rott on olla tegelikult niimoodi, kohast kohta käia, küsida, kas võin minna. kuigi mõned korrad on mind ise ka kutsutud, nii et on vähem rott olnud :) ja kusjuures eks ma ise olen ka saanud neile inimestele olla abiks ja seltskonnaks. ja hea on teada, et sõbrad aitavad hädast välja! ahjaa, eelmine samalaadne rekord on olnud vist neli ööd järjestikku erinevates kohtades.
ühikatoast mind pole prussakad lõplikult välja ajanud, päeval ja õhtul saan ikka seal viibida, kuid koolikohustused ja seltskondlikud üritused pole nagunii jätnud eriliselt palju aega seal viibida. kuigi isegi päeval/õhtul rändab mu pilk aeg-ajalt seintele-põrandale, et ehk sibab seal mõni väike karamellikarva elukas ringi. kusjuures see, et ma nad üldse avastasin, võin vist öelda, et kuna ma oma toas külmkappi ja teisi kappe liigutasin, siis ma häirisin neid. on nad ju muidu öise eluviisiga, kuid esimest kohtasin päeval kas kella 14 või 18 paiku, ei mäleta täpselt enam.
täna siis viimane koolipäev enne reisule minekut :) eile ostsin ära paadipileti Stockholmi ja bussipileti Linköpingusse. Lia norrakad jõuavad minust hiljem kohale, aga eks mul on siis aega veidi kas Linköpingut või Bjärke Säby't avastada.
sain eile Lillianilt kuulda, et elurütm on sealses retreat-keskuses veidi erinev, ehk hommikupalvus on kell 7 (eesti aja järgi kell 8) ja õhtusöök kell 17. kuid Lillian lohutas, et nad võtavad mingit toiduvaru kaasa, mida õhtul hiljem näksida :) oi, ma nii tahaks neid juba näha. ja reisile minna. enam mind ei kohuta mõte üksinda reisimisest ja seiklemisest, vaid oskan seda juba nautida.
aga rekord ise seisneb selles, et olen igal ööl alates eelmise nädala neljapäevast maganud erinevas kohas. praegune seis on siis neljapäeva ööst alates selline: ühika tuba, mustamäe korter, Iani korter sadama lähedal, Malli tuba ühikas, Carmi juures, Laura toas ühikas, Malli tuba ..., maal kodus, Iani korter Tln-s, paat M/S Victoria ja siis kuskil Rootsis järgmised 3 ööd. ehk siis tänane öö on veel lahtine, kus maandun. kuna eesmärk on vältida kahte järgnevat ööd ühes kohas, siis Malli juurde ilmselt ei lähe, kuigi oleksin seal oodatud.
natuke rott on olla tegelikult niimoodi, kohast kohta käia, küsida, kas võin minna. kuigi mõned korrad on mind ise ka kutsutud, nii et on vähem rott olnud :) ja kusjuures eks ma ise olen ka saanud neile inimestele olla abiks ja seltskonnaks. ja hea on teada, et sõbrad aitavad hädast välja! ahjaa, eelmine samalaadne rekord on olnud vist neli ööd järjestikku erinevates kohtades.
ühikatoast mind pole prussakad lõplikult välja ajanud, päeval ja õhtul saan ikka seal viibida, kuid koolikohustused ja seltskondlikud üritused pole nagunii jätnud eriliselt palju aega seal viibida. kuigi isegi päeval/õhtul rändab mu pilk aeg-ajalt seintele-põrandale, et ehk sibab seal mõni väike karamellikarva elukas ringi. kusjuures see, et ma nad üldse avastasin, võin vist öelda, et kuna ma oma toas külmkappi ja teisi kappe liigutasin, siis ma häirisin neid. on nad ju muidu öise eluviisiga, kuid esimest kohtasin päeval kas kella 14 või 18 paiku, ei mäleta täpselt enam.
täna siis viimane koolipäev enne reisule minekut :) eile ostsin ära paadipileti Stockholmi ja bussipileti Linköpingusse. Lia norrakad jõuavad minust hiljem kohale, aga eks mul on siis aega veidi kas Linköpingut või Bjärke Säby't avastada.
sain eile Lillianilt kuulda, et elurütm on sealses retreat-keskuses veidi erinev, ehk hommikupalvus on kell 7 (eesti aja järgi kell 8) ja õhtusöök kell 17. kuid Lillian lohutas, et nad võtavad mingit toiduvaru kaasa, mida õhtul hiljem näksida :) oi, ma nii tahaks neid juba näha. ja reisile minna. enam mind ei kohuta mõte üksinda reisimisest ja seiklemisest, vaid oskan seda juba nautida.
Tuesday, September 28, 2010
seal me olime
vaatamata sügiseselt tuulisele ja niiskele ilmale on elu ikka ilus ja hea. kuna ma siiski kardan oma toas ööbida (kuigi inimeste kallale nad ei kipu, nagu mind lohutati), siis olen erinevates paikades öömaja leidnud: pühabal ühikas kolmandal korrusel, ja eile kutsus Carm mind külla, filmi "siin me oleme" vaatama ja ööseks lubas ka jääda. kuigi ilm oli suht sitt, siis võtsin varju, panin soojalt riidesse, vajalikud aksessuaarid kaasa ja läksin läbi vihma ja tuule. film oli hea, kuid eriti tore oli vaadata, kuidas Yasmin seda nautis ja täiega naeris :D tema jaoks olid ingl.k supakad all. öö möödus vaatamata nohule rahulikult, magasin hästi!
hommikul läbi tuulise linna ühikasse, kus valvelaua juures oli üks Viljandi neiu seal kohvitamas Riinaga. sain siis teada, et reedel tehakse minu ja mu kõrvaltubades prusskatõrjet! ja täna ööseks kutsus L mind enda tuppa, ühika esimesele korrusele. see on hea, kuna siis ei ole mul hommikul kaugele minna koolipäevaks ettevalmistusi tegema, kuna loengud algavad juba kell 10.
reedel pärast tõrjetegevust lähen koju maale. laupäeval toimuma pidanud Tuleviku mäng K-J lootusega lükati noortekoondise mängude tõttu edasi, nii et minu järgmine Tuleviku mäng on alles 3 nädala pärast! muidu oleks see väike vaheaeg suht väljakannatamatu, kuid ma sisustan seda aega mõnusa reisiga Põhjamaadesse :D ja siis 19.10 toimub see mäng Lootusega. vahepeal jääb mul nägemata karikamäng HaServiga ja liigamäng Transi vastu. ja siis ongi ainult 4 mängu veel hooaja lõpuni: Lootuse, Levadia, Tammeka ja Kurega.
kusjuures kui ma Skandinaaviast tagasi olen, siis plaanin teha oma ühikatoas tapeedivahetus-talgud. kõik, kes tahavad ja saavad ja oskavad tapeeti vahetada, on appi teretulnud! jutt siis 22.-24 oktoobri nädalavahetusest. kusjuures laupäeval, 23ndal on Tulevikul Tartus mäng ka, kuhu on veelgi rohkemad inimesed teretulnud vaatama ja kaasa elama :D
vot sellist elu elangi praegu. igav ei ole igatahes!
hommikul läbi tuulise linna ühikasse, kus valvelaua juures oli üks Viljandi neiu seal kohvitamas Riinaga. sain siis teada, et reedel tehakse minu ja mu kõrvaltubades prusskatõrjet! ja täna ööseks kutsus L mind enda tuppa, ühika esimesele korrusele. see on hea, kuna siis ei ole mul hommikul kaugele minna koolipäevaks ettevalmistusi tegema, kuna loengud algavad juba kell 10.
reedel pärast tõrjetegevust lähen koju maale. laupäeval toimuma pidanud Tuleviku mäng K-J lootusega lükati noortekoondise mängude tõttu edasi, nii et minu järgmine Tuleviku mäng on alles 3 nädala pärast! muidu oleks see väike vaheaeg suht väljakannatamatu, kuid ma sisustan seda aega mõnusa reisiga Põhjamaadesse :D ja siis 19.10 toimub see mäng Lootusega. vahepeal jääb mul nägemata karikamäng HaServiga ja liigamäng Transi vastu. ja siis ongi ainult 4 mängu veel hooaja lõpuni: Lootuse, Levadia, Tammeka ja Kurega.
kusjuures kui ma Skandinaaviast tagasi olen, siis plaanin teha oma ühikatoas tapeedivahetus-talgud. kõik, kes tahavad ja saavad ja oskavad tapeeti vahetada, on appi teretulnud! jutt siis 22.-24 oktoobri nädalavahetusest. kusjuures laupäeval, 23ndal on Tulevikul Tartus mäng ka, kuhu on veelgi rohkemad inimesed teretulnud vaatama ja kaasa elama :D
vot sellist elu elangi praegu. igav ei ole igatahes!
Sunday, September 26, 2010
lakooniliselt
kuna mul pole praegu ei erilist tuju ega tahtmist, siis teen lühidalt.
neljapäeva päeval avastasin oma toast prussaka, öösel aga veel mitu-mitu tükki. selle tulemusena sain öösel vaid 4 tundi magada, kuna kartsin magama jääda nende elukatega ja panin ella 2-3 paiku mürki neile söögiks. hommikul vara äratus, häälega Viljandisse, sealt seltskonnaga Tallinna. poolel teel läks auto katski, nii et seiklesime seal tln-trt maanteel ja paides saime kahel korral autot lükata. tallinna jõudsime kohale pooleteist tundi planeeritust hiljem, kuid polnud sellest miskit hullu viga. saime natuke siis aidata ja sebida.
mina ka karmela olime piltimüügi letis, kuid eriti palju rahvast meie juures ei käinud, vast mingi 20 piletit müüsime. enamus olid eelmüügist ostnud või said kooriliikmetelt osta odavamalt nö sõbrapiletid. kirik (Kaarli) oli suht täis ja mina ei jäänud kontserdil ühestki laulust ilma. Oslo Gospelkoor on ikka päris kõva sõna gospelmuusika vallas, ja nad on tõesti head! tekkis paratamatult võrdlus valge gospeli ettevõtmisega, aga no erinevus on nagu öö ja päev. osad OGC laulud tuletasid noorust meelde ja enda kooris laulmisi :D kuigi kurk pole veel päris tere, siis laulsin ikka päris palju kaasa, ei saanud teistmoodi! väga palju tuttavaid ja sõpru nägin enne kontserti :)
ööseks läksin Merkaga mustaka korterisse. kuna ma olin väga suures unevõlas, siis läksimegi suht kohe magama. ma ärkasin kell 11, et asju pakkida ja linna minna. oli plaanis minna OGC-ga bowlima, nö tänuõritus vabatahtlikele. oli väga ilus ja soe ja päikeseline ilm, nii et läksin jala enamuse teest. bowlingusse kohale jõudes kuulsime, et kuigi meile oldi öeldud, et kell 15 algab, oli tegelikult broneering kella 16.30ks tehtud. kuid selleks ajaks ei saanud me Kallaga jääda. egas midagi, jalutasime siis stata poole mustakalt. aega oli palju ja Kalla tegi Matsis lõunapausi.
kell 17 algas Tuleviku mäng flora vastu. esimese poolaja suutsime ilusti 0-0 teha, kuid teisel poolajal toodi sisse Post. õnneks ei löönud tema meile eile väravat, kuid ühe lasime siiski sisse. meie oleme vist sel hooajal teine klubi, kes pole lasknud Postil väravat endale lüüa :) 0-1 kaotus, kuigi meeskond mängis hästi ja olid meilgi omad võimalused. kahjuks polnud meil Kulat mängul, isegi mitte pingil. meid oli fännisektoris vaid 4: mina, Kalla, Art ja Jaanus. Sinilaiu pere vaatas ta isa kontorist, Kammisted olid ka kuskil. pärast mängu istusin veel Nimetas, vaatasin Milani mängu ja siis tulime korterisse Heleniga.
ja täna peaks siis tagasi Tartusse minema, tagasi prussakatega tuppa. ei taha väga. aga alles homme saan külast uurida, et kas on mõni tuba, kuhu ma saaksin hoopis sisse kolida, sest niimoodi ei taha ma küll elada, et ma kardan magama jääda nende elukate pärast! mis elu see oleks...
neljapäeva päeval avastasin oma toast prussaka, öösel aga veel mitu-mitu tükki. selle tulemusena sain öösel vaid 4 tundi magada, kuna kartsin magama jääda nende elukatega ja panin ella 2-3 paiku mürki neile söögiks. hommikul vara äratus, häälega Viljandisse, sealt seltskonnaga Tallinna. poolel teel läks auto katski, nii et seiklesime seal tln-trt maanteel ja paides saime kahel korral autot lükata. tallinna jõudsime kohale pooleteist tundi planeeritust hiljem, kuid polnud sellest miskit hullu viga. saime natuke siis aidata ja sebida.
mina ka karmela olime piltimüügi letis, kuid eriti palju rahvast meie juures ei käinud, vast mingi 20 piletit müüsime. enamus olid eelmüügist ostnud või said kooriliikmetelt osta odavamalt nö sõbrapiletid. kirik (Kaarli) oli suht täis ja mina ei jäänud kontserdil ühestki laulust ilma. Oslo Gospelkoor on ikka päris kõva sõna gospelmuusika vallas, ja nad on tõesti head! tekkis paratamatult võrdlus valge gospeli ettevõtmisega, aga no erinevus on nagu öö ja päev. osad OGC laulud tuletasid noorust meelde ja enda kooris laulmisi :D kuigi kurk pole veel päris tere, siis laulsin ikka päris palju kaasa, ei saanud teistmoodi! väga palju tuttavaid ja sõpru nägin enne kontserti :)
ööseks läksin Merkaga mustaka korterisse. kuna ma olin väga suures unevõlas, siis läksimegi suht kohe magama. ma ärkasin kell 11, et asju pakkida ja linna minna. oli plaanis minna OGC-ga bowlima, nö tänuõritus vabatahtlikele. oli väga ilus ja soe ja päikeseline ilm, nii et läksin jala enamuse teest. bowlingusse kohale jõudes kuulsime, et kuigi meile oldi öeldud, et kell 15 algab, oli tegelikult broneering kella 16.30ks tehtud. kuid selleks ajaks ei saanud me Kallaga jääda. egas midagi, jalutasime siis stata poole mustakalt. aega oli palju ja Kalla tegi Matsis lõunapausi.
kell 17 algas Tuleviku mäng flora vastu. esimese poolaja suutsime ilusti 0-0 teha, kuid teisel poolajal toodi sisse Post. õnneks ei löönud tema meile eile väravat, kuid ühe lasime siiski sisse. meie oleme vist sel hooajal teine klubi, kes pole lasknud Postil väravat endale lüüa :) 0-1 kaotus, kuigi meeskond mängis hästi ja olid meilgi omad võimalused. kahjuks polnud meil Kulat mängul, isegi mitte pingil. meid oli fännisektoris vaid 4: mina, Kalla, Art ja Jaanus. Sinilaiu pere vaatas ta isa kontorist, Kammisted olid ka kuskil. pärast mängu istusin veel Nimetas, vaatasin Milani mängu ja siis tulime korterisse Heleniga.
ja täna peaks siis tagasi Tartusse minema, tagasi prussakatega tuppa. ei taha väga. aga alles homme saan külast uurida, et kas on mõni tuba, kuhu ma saaksin hoopis sisse kolida, sest niimoodi ei taha ma küll elada, et ma kardan magama jääda nende elukate pärast! mis elu see oleks...
Thursday, September 23, 2010
sügis Tartus
täna saabus ametlikult sügis, varahommikul kella 6 paiku. mina magasin sel ajal oma uues ühikatoas esimest ööd õndsat und.
viimasel ajal ongi suht kiire olnud, nii kooli kui kolimise kui muude ürituste arvelt.
pühapäeval oli selles mõttes keeruline päev, et sai jälle kodus emaga asju südamelt ära rääkida ning õhku klaarida.
esmaspäeval tulin häälega Tartusse, sain väga kiiresti peale ja oli tore juht. tundsin oma suure pagasi koorma all veel tõbe sees olevat ning seega jätsin päeva viimase loengu ära. teisipäeval oligi ainult üks loeng ning õhtul oli väga mõnus EÜ raamatuõhtu. mina võtsin kaasa oma 2008. ja 2009 CISV-i lastelaagrites saadud message book'id. neid lugedes tulevad alati ilusad mälestused ja head inimesed meelde!
eile oli päris kiire päev: hommikul loengusse suure seljakotiga, sealt ühikasse võtmete järgi, siis tagasi loengusse, pärast seda käisin veel Viljandi mnt-l viimaste lasjadel järgi ning tulin siis bussiga ühikasse. buss nr 7 sõidab täpselt sellel marsruudil :D ja mul oli tõesti rasked pagasid.
alguses tundus tuba väga kõle ja tühi ja kole, kuid kui sain juba oma asju lahti pakkida ja kappi-riiulisse sättida, oli kohe parem tunne. kuigi eelmise elaniku kaunistusi peaks natuke eemaldama, ei sobi need mulle. seina peal on nt suur punane skorpion joonistatud, kuid sellest ma vist lahti ei saa. mul on tuppa veel vaja kardinaid ja vaipa, külmkapp on õnneks olemas (kuigi suht valju eraeluga, kuid peame lihstalt koos hakkama saama seal väikeses toas). ka riiulitega kappe on toas piisavalt. õhtul kolisin ülejäänud asjad ka tuppa, mis mul siin samas ühikas teiste inimeste tubades olid ja nüüd on juba nagu päris :) olen rahul!
eile õhtul olin Eleril külas (elame samas koridoris nüüd) ning vaatasin tema ja Venna suvise Türgi ja Gruusia reisi pilte ning paljuski meenustasid nedd mulle mu 2007.a Armeenia reise, ning vaatasin õhtul siis neid pilte ka, koos Eleriga.
täna on mul veel kool, homme Viljandisse ja Tallinnasse. tuleb vist äge nädalavahetus! tervis hakkab ka varsti korda minema, ilmad on ilusad (kuigi lubas terve nädala vihma) ja mida muud veel vaja?
viimasel ajal ongi suht kiire olnud, nii kooli kui kolimise kui muude ürituste arvelt.
pühapäeval oli selles mõttes keeruline päev, et sai jälle kodus emaga asju südamelt ära rääkida ning õhku klaarida.
esmaspäeval tulin häälega Tartusse, sain väga kiiresti peale ja oli tore juht. tundsin oma suure pagasi koorma all veel tõbe sees olevat ning seega jätsin päeva viimase loengu ära. teisipäeval oligi ainult üks loeng ning õhtul oli väga mõnus EÜ raamatuõhtu. mina võtsin kaasa oma 2008. ja 2009 CISV-i lastelaagrites saadud message book'id. neid lugedes tulevad alati ilusad mälestused ja head inimesed meelde!
eile oli päris kiire päev: hommikul loengusse suure seljakotiga, sealt ühikasse võtmete järgi, siis tagasi loengusse, pärast seda käisin veel Viljandi mnt-l viimaste lasjadel järgi ning tulin siis bussiga ühikasse. buss nr 7 sõidab täpselt sellel marsruudil :D ja mul oli tõesti rasked pagasid.
alguses tundus tuba väga kõle ja tühi ja kole, kuid kui sain juba oma asju lahti pakkida ja kappi-riiulisse sättida, oli kohe parem tunne. kuigi eelmise elaniku kaunistusi peaks natuke eemaldama, ei sobi need mulle. seina peal on nt suur punane skorpion joonistatud, kuid sellest ma vist lahti ei saa. mul on tuppa veel vaja kardinaid ja vaipa, külmkapp on õnneks olemas (kuigi suht valju eraeluga, kuid peame lihstalt koos hakkama saama seal väikeses toas). ka riiulitega kappe on toas piisavalt. õhtul kolisin ülejäänud asjad ka tuppa, mis mul siin samas ühikas teiste inimeste tubades olid ja nüüd on juba nagu päris :) olen rahul!
eile õhtul olin Eleril külas (elame samas koridoris nüüd) ning vaatasin tema ja Venna suvise Türgi ja Gruusia reisi pilte ning paljuski meenustasid nedd mulle mu 2007.a Armeenia reise, ning vaatasin õhtul siis neid pilte ka, koos Eleriga.
täna on mul veel kool, homme Viljandisse ja Tallinnasse. tuleb vist äge nädalavahetus! tervis hakkab ka varsti korda minema, ilmad on ilusad (kuigi lubas terve nädala vihma) ja mida muud veel vaja?
Saturday, September 18, 2010
täis räige kui ilus päev!
üritan lühidalt kirjutada tänasest.
aga täna on olnud lihtsalt suurepärane päev! esiteks võitis Tulevik Sillamäe kalevit 3-2! läksime juhtima 2-0 esimesel poolajal. teisel sai üks sillamäe leedukas otse punase, kuid siiski lõid nad meile kaks tagasi. kuid vaid minut hiljem lõi Kula oma teise värava, otse karistuslöögist! lihtsalt nii ilus ja hea :D need 3p olid meile vajalikud kui õhk, kuna samal ajal võitis paide tammekat. tore oli ka kahte endist Tuleviku mängijat näha. tänased kaks väravat ja muid momente videos SIIN.
kusjuures mängule läksin häälega. pool tundi olin tee ääres, ükski auto ei peatunud. siis hakkas sadama ja auto peatus. avasin tagumise ukse ja hakkasin küsima, et kas Viljandisse saan nendega, kui nägin seal tuttavat nägu istumas. üks tensinglane neiu Helena :) tulid metsast seenelt. sain nendega ilusti vanalinna ja sealt juba kenasti alla statale. kolmas järjestikune hääletamine, kui tuttava inimese peale saan. mis toimub, kas Eesti hakkab juba tõesti nii väikseks jääma?
pärast mängu läksin Katre juurde pilte mälupulgale saama. seal olles helistas Jaanika ja kutsus sauna oma uude majakoju. ja kuna Teet jõudis täna iirimaalt tagasi, siis tuli tema ka. käisin aga vahepeal kodus ära, kus oli rõõm oma tädi oma mehega näha korraks külas. minu noorpaar aga läks nagunii linna peole, nii et sain ka mina kodust ära minna. Jaanika ja Raido maakodu on ilmselt üks ilus koht. jõudsime sinna suht pimedas ja kõike ilu ei saanudki kohe näha. aga saun oli super, seltskond ka. nüüd sain vähemalt kõhulihastele muud koormust ka peale köhimise, ehk siis päris palju sai naerda! Teet isegi imestas, et miks me peaaegu iga ta nalja peale naerame nii palju. aga oli ka põhjust!
ahjaa, enne sauna minekut maandusin Teedu juures. noormees magas ja ärkas minu kopsimise ja hõikumise peale. eriti siis kui ma "Vassiili" hüüdsin, siis ta sai aru, et see pole uni, vaid reaalsus :D ja uued papud kinkis ta ka mulle. mine veel kellegi jalatseid kiitma ja uudistama...
ei, aga super päev on olnud! Tuleviku võidust ma ikka julgesin unistada, eriti kui me juba 2-0 juhtisime. tegelikult oleks kokkuvõttes viigiga rahul olnud, kuna nad on ikkagi profimeeskond, meie amatöörid. kuid miks viigistada, kui on võimalik ka võita! ja õhtune kallite sõpradega koos olemine - hindamatu!
aga täna on olnud lihtsalt suurepärane päev! esiteks võitis Tulevik Sillamäe kalevit 3-2! läksime juhtima 2-0 esimesel poolajal. teisel sai üks sillamäe leedukas otse punase, kuid siiski lõid nad meile kaks tagasi. kuid vaid minut hiljem lõi Kula oma teise värava, otse karistuslöögist! lihtsalt nii ilus ja hea :D need 3p olid meile vajalikud kui õhk, kuna samal ajal võitis paide tammekat. tore oli ka kahte endist Tuleviku mängijat näha. tänased kaks väravat ja muid momente videos SIIN.
kusjuures mängule läksin häälega. pool tundi olin tee ääres, ükski auto ei peatunud. siis hakkas sadama ja auto peatus. avasin tagumise ukse ja hakkasin küsima, et kas Viljandisse saan nendega, kui nägin seal tuttavat nägu istumas. üks tensinglane neiu Helena :) tulid metsast seenelt. sain nendega ilusti vanalinna ja sealt juba kenasti alla statale. kolmas järjestikune hääletamine, kui tuttava inimese peale saan. mis toimub, kas Eesti hakkab juba tõesti nii väikseks jääma?
pärast mängu läksin Katre juurde pilte mälupulgale saama. seal olles helistas Jaanika ja kutsus sauna oma uude majakoju. ja kuna Teet jõudis täna iirimaalt tagasi, siis tuli tema ka. käisin aga vahepeal kodus ära, kus oli rõõm oma tädi oma mehega näha korraks külas. minu noorpaar aga läks nagunii linna peole, nii et sain ka mina kodust ära minna. Jaanika ja Raido maakodu on ilmselt üks ilus koht. jõudsime sinna suht pimedas ja kõike ilu ei saanudki kohe näha. aga saun oli super, seltskond ka. nüüd sain vähemalt kõhulihastele muud koormust ka peale köhimise, ehk siis päris palju sai naerda! Teet isegi imestas, et miks me peaaegu iga ta nalja peale naerame nii palju. aga oli ka põhjust!
ahjaa, enne sauna minekut maandusin Teedu juures. noormees magas ja ärkas minu kopsimise ja hõikumise peale. eriti siis kui ma "Vassiili" hüüdsin, siis ta sai aru, et see pole uni, vaid reaalsus :D ja uued papud kinkis ta ka mulle. mine veel kellegi jalatseid kiitma ja uudistama...
ei, aga super päev on olnud! Tuleviku võidust ma ikka julgesin unistada, eriti kui me juba 2-0 juhtisime. tegelikult oleks kokkuvõttes viigiga rahul olnud, kuna nad on ikkagi profimeeskond, meie amatöörid. kuid miks viigistada, kui on võimalik ka võita! ja õhtune kallite sõpradega koos olemine - hindamatu!
Thursday, September 16, 2010
haigusest ja seentest
teisipäeval oli ilus sügisene ilm. lausa nii ilus, et ma otsustasin ikkagi pärastlõunal Paidesse minna. otsustain, et vaatan teisipäeval enesetunde ja tervise ning ilma pealt, kas võtan selle reisi ette. Katre ema lubas isegi oma koha autos mulle loovutada. õnneks polnud seda vaja, sest James tuli mängule otse Paidest, oma väikese perega. ta naist ja last nägin viimati vist enne jõule.
meie sõit Paidesse kulges rahulikult ja hästi. jõudsime ilusti mängu ajaks kohale. meid oli päris palju sinna tulnud: viiene ekipaaž Viljandist, Sinilaiu perest 3tk, Kammisted ning Jamesi pere. mõlemad mängu väravad löödi esimesel poolajal, meie poolt Kula 1-0 ning Paide poolt 1-1 A.Sillaste, meie endine mängija. teine poolaeg oli tegelikult meie oma, rohkete võimalustega, kuid nagu tihti juhtub, ei suuda me neid kuidagi väravasse sisse saada. see 1p, mis me saime, on siiski rahuldav. muidugi soovisime väga võitu, kuna see oleks tabeliseisu meie jaoks kindlamaks teinud, kuid korra me oleme Paidele ka kaotanud. Lelov ütles pärast mängu, et vaat kui hea mängija ta on kasvatanud. mõnes mõttes kahju, et igal aastal saab Lelov Tulevikku kamba noori mängijaid, ja siis hiljem maitseb mingi teine klubi tema töö vilju.
pärast mängu tõi Art minid koju, nagu ikka, kui võõrsil mängime ja ma kaasa sõidan. viimasel kahel aastal olen suht vähe teiste fännidega koos sõitnud. Pinska ja Päri vahel lükkasid kaks inimest oma vana Zigulli, ilma igasuguste ohutuledeta! hea, et me sisse ei sõitnud, pool 22 on juba suht pime siinmail.
eile möödus suht rahulikult. magasin kella 13-ni, käisime linnas arsti juures (mu vasak kõrv on lõpuks ometi lukust lahti ja ma kuulen normaalselt!!! see on mul peaaegu jõuludest saadik juba vahelduva eduga lukus olnud), aga homme lähen jälle, vaatame kuidas köha laheneb. päris hästi on juba, kuna venna nõuandel tegin kummelitee auruvanni eile õhtul ja täna hommikul. täna teen ka enne magamaminekut.
pärast arsti juures käiku läksime Viljandi taaskasutuskeskusesse. mina veetsin enamuse ajast raamaturiiulite vahel ja saak oli 3 raamatut. kui maksma läksin, selgus, et selle keskuse pidaja on väga huvitav ja sõbralik mees. rääkis mulle veidi ajaloost. ja kui ma selle kaarhalli ühel seinal nägin suutr Tuleviku plagu rippumas, küsisin selle kohta. ta ütles, et kuna ta klubi toetab, siis andis klubi talle selle bänneri. müügis see muidugi polnud :D aga südame tegi soojaks seda seal nähes. kui olime linnast koju jõudnud, hakkas vihma sadama ja nii ei saanudki midagi asjalikku õhtul teha. mina lugesin raamatut ning vaatasin netist Arsenali mängu. võimas 6-0 mäng oli :D praegu nillin eestlaste tulemusi euroopa liigas. Raku koduklubi juba võitis, Zenjovi mängus on praegu poolaeg.
täna lugesin taas päris palju oma raamatut, kuid ema ja venna käisid metsas seenel ja tulid päris suure saagiga tagasi ning õhtu kulus nende puhastamisele. sauna tegin ka, aga kui mina lõpuks minna sain, oli tuli juba ära kustunud. aga vähemalt sain oma käed sellest mustast ja oranžist mahlast puhtaks!
tegelikult on mul kahju, kui mu praegune raamat läbiloetud saab, kuna seda seeriat on veel kaks raamatut, aga Tartu raamatukogudest pole ma seda veel leidnud. aga tahaks neid ka ikka lugeda! kui muud üle ei jää, siis võtan nood käsile, mis ma eile ostsin.
meie sõit Paidesse kulges rahulikult ja hästi. jõudsime ilusti mängu ajaks kohale. meid oli päris palju sinna tulnud: viiene ekipaaž Viljandist, Sinilaiu perest 3tk, Kammisted ning Jamesi pere. mõlemad mängu väravad löödi esimesel poolajal, meie poolt Kula 1-0 ning Paide poolt 1-1 A.Sillaste, meie endine mängija. teine poolaeg oli tegelikult meie oma, rohkete võimalustega, kuid nagu tihti juhtub, ei suuda me neid kuidagi väravasse sisse saada. see 1p, mis me saime, on siiski rahuldav. muidugi soovisime väga võitu, kuna see oleks tabeliseisu meie jaoks kindlamaks teinud, kuid korra me oleme Paidele ka kaotanud. Lelov ütles pärast mängu, et vaat kui hea mängija ta on kasvatanud. mõnes mõttes kahju, et igal aastal saab Lelov Tulevikku kamba noori mängijaid, ja siis hiljem maitseb mingi teine klubi tema töö vilju.
pärast mängu tõi Art minid koju, nagu ikka, kui võõrsil mängime ja ma kaasa sõidan. viimasel kahel aastal olen suht vähe teiste fännidega koos sõitnud. Pinska ja Päri vahel lükkasid kaks inimest oma vana Zigulli, ilma igasuguste ohutuledeta! hea, et me sisse ei sõitnud, pool 22 on juba suht pime siinmail.
eile möödus suht rahulikult. magasin kella 13-ni, käisime linnas arsti juures (mu vasak kõrv on lõpuks ometi lukust lahti ja ma kuulen normaalselt!!! see on mul peaaegu jõuludest saadik juba vahelduva eduga lukus olnud), aga homme lähen jälle, vaatame kuidas köha laheneb. päris hästi on juba, kuna venna nõuandel tegin kummelitee auruvanni eile õhtul ja täna hommikul. täna teen ka enne magamaminekut.
pärast arsti juures käiku läksime Viljandi taaskasutuskeskusesse. mina veetsin enamuse ajast raamaturiiulite vahel ja saak oli 3 raamatut. kui maksma läksin, selgus, et selle keskuse pidaja on väga huvitav ja sõbralik mees. rääkis mulle veidi ajaloost. ja kui ma selle kaarhalli ühel seinal nägin suutr Tuleviku plagu rippumas, küsisin selle kohta. ta ütles, et kuna ta klubi toetab, siis andis klubi talle selle bänneri. müügis see muidugi polnud :D aga südame tegi soojaks seda seal nähes. kui olime linnast koju jõudnud, hakkas vihma sadama ja nii ei saanudki midagi asjalikku õhtul teha. mina lugesin raamatut ning vaatasin netist Arsenali mängu. võimas 6-0 mäng oli :D praegu nillin eestlaste tulemusi euroopa liigas. Raku koduklubi juba võitis, Zenjovi mängus on praegu poolaeg.
täna lugesin taas päris palju oma raamatut, kuid ema ja venna käisid metsas seenel ja tulid päris suure saagiga tagasi ning õhtu kulus nende puhastamisele. sauna tegin ka, aga kui mina lõpuks minna sain, oli tuli juba ära kustunud. aga vähemalt sain oma käed sellest mustast ja oranžist mahlast puhtaks!
tegelikult on mul kahju, kui mu praegune raamat läbiloetud saab, kuna seda seeriat on veel kaks raamatut, aga Tartu raamatukogudest pole ma seda veel leidnud. aga tahaks neid ka ikka lugeda! kui muud üle ei jää, siis võtan nood käsile, mis ma eile ostsin.
Monday, September 13, 2010
väga ilus päev!
täiesti ulme, kui tore päev on olnud! nii palju vanu sõpru kohanud, juttu ajanud, lohutanud, kuulnud uudiseid, saanud ülivägeva kutse ja üldse, ilm oli ka väga ilus, sügiseselt soe ja päikeseline.
kui eile veel plaanisin täna Tartu minna, siis öösel magama jääda püüdes andsin alla. no ei saanud jälle rahulikult uinuda. muidugi laupäeva öö vastu pühapäeva oli veelgi hullumeelsem. kuna ma nii palju teed joon, siis on vaja ju öösel põiel käia.
seega ärkasin täna plaanitust tund aega hiljem, läksin kella kümnest bussiga linna arsti juurde. kohtusin oma uue perearstiga esimest korda, kuigi ta meil juba tükimat aega on. väga tore naisterahvas on! sain oma hädadele siis leevendust ka ja muidugi paar asja pidin apteegist pärast ostma, 245 eegu eest. õnneks oli veel Norra-palka veel järel ja sain rohud kätte. kui kabineti ukse taha istuma jõudsin, väljus sealt hoopis vana tuttav Kusti oma naise ja lapsega. üritasin nalja ka teha neile, aga ei tulnud eriti välja. arsti juurest tulles ja bussijaama minnes nägin tänaval veel ühte sõpra. nägin teda ka laupäeval, kuid siis me eriti ei rääkinud. nüüd täna embasime ka ja siis selgus, et ta vajab lohutust. andsin endast parima mida sellises delikaatses olukorras anda võib! kuid siis pidime lahku minema, ma apteeki/poodi/bussi peale, ta sai emaga kokku.
bussis oli sugulane. tolle Kristjani vanem vend, kes mul enne Tartusse sõitu kodus külas käis. ka temaga rääkisime terve tee juttu ja veel bussi pealt maha tulles ei läinud kohe kumbki oma teed. koju minnes tundsin end nii hästi, kuna arsti juures läks kardetust paremini. sain oma murele kiiremat leevendust :) kuid pean kolmapäeval siiski tagasi minema.
ma tundsin end kui mu praegu poolelioleva raamatuseeria kangelannana ning jalutasin õues ringi natuke. tegelikult 'tuigerdasin' oleks õigem öelda :) pea on ikka veel paksult vatti täis. ja siis sattusin onu B juurde, kus ajasime juttu mingi peaaegu pool tunnikest vist. vot see oli hea! mul on sel nv-l tunne, nagu ta väldiks mind ja seega oli see vestlus eriti hea. jäin spontaanselt ta töö juurde istuma ja passima.
kuna ma füüsilist tööd teha ei jõua praegu, siis andis ema mulle hoopis sobivama ja istuva töö, ehk seeni puhastada. täielik seene-uputus on metsa all praegu! ja eile tegin ka väikse portsu puhastamist, kuid kardan, et tuleb veel. aga siis pole vist mina see, kes neid puhastab. aga võib-olla siiski.
seente puhastamise ajal tuli mulle kaks kõnet, üks väike tööpakkumine ja üks sõber tuli külla, kui kuulis, et ma kodumail olen. vahepeal sain netist ka teada, et üks sõber on kihlatud. nii et õhtu lõppes ühe superkutsega, mis võimaldab mul 10 päeva pärast minna appi Oslo Gospelkoori kontserti ette valmistama ning lõpuks ka tasuta konsterdile :D nau chance of a lifetime! nad on varem ka Eestis käinud paaril korral, kuid mul pole siis üldse raha olnud, et piletiga minna. ja nüüd siis selline võimalus :)
nii et elu käib ikka omasoodu, oled siis haige või mitte. kuid tänu sellele, et ma haige olen ja kauemaks Viljandimaale jäin, oli mul põhjust see positiivne postitus kirjutada! everything happens for a reason!
kui eile veel plaanisin täna Tartu minna, siis öösel magama jääda püüdes andsin alla. no ei saanud jälle rahulikult uinuda. muidugi laupäeva öö vastu pühapäeva oli veelgi hullumeelsem. kuna ma nii palju teed joon, siis on vaja ju öösel põiel käia.
seega ärkasin täna plaanitust tund aega hiljem, läksin kella kümnest bussiga linna arsti juurde. kohtusin oma uue perearstiga esimest korda, kuigi ta meil juba tükimat aega on. väga tore naisterahvas on! sain oma hädadele siis leevendust ka ja muidugi paar asja pidin apteegist pärast ostma, 245 eegu eest. õnneks oli veel Norra-palka veel järel ja sain rohud kätte. kui kabineti ukse taha istuma jõudsin, väljus sealt hoopis vana tuttav Kusti oma naise ja lapsega. üritasin nalja ka teha neile, aga ei tulnud eriti välja. arsti juurest tulles ja bussijaama minnes nägin tänaval veel ühte sõpra. nägin teda ka laupäeval, kuid siis me eriti ei rääkinud. nüüd täna embasime ka ja siis selgus, et ta vajab lohutust. andsin endast parima mida sellises delikaatses olukorras anda võib! kuid siis pidime lahku minema, ma apteeki/poodi/bussi peale, ta sai emaga kokku.
bussis oli sugulane. tolle Kristjani vanem vend, kes mul enne Tartusse sõitu kodus külas käis. ka temaga rääkisime terve tee juttu ja veel bussi pealt maha tulles ei läinud kohe kumbki oma teed. koju minnes tundsin end nii hästi, kuna arsti juures läks kardetust paremini. sain oma murele kiiremat leevendust :) kuid pean kolmapäeval siiski tagasi minema.
ma tundsin end kui mu praegu poolelioleva raamatuseeria kangelannana ning jalutasin õues ringi natuke. tegelikult 'tuigerdasin' oleks õigem öelda :) pea on ikka veel paksult vatti täis. ja siis sattusin onu B juurde, kus ajasime juttu mingi peaaegu pool tunnikest vist. vot see oli hea! mul on sel nv-l tunne, nagu ta väldiks mind ja seega oli see vestlus eriti hea. jäin spontaanselt ta töö juurde istuma ja passima.
kuna ma füüsilist tööd teha ei jõua praegu, siis andis ema mulle hoopis sobivama ja istuva töö, ehk seeni puhastada. täielik seene-uputus on metsa all praegu! ja eile tegin ka väikse portsu puhastamist, kuid kardan, et tuleb veel. aga siis pole vist mina see, kes neid puhastab. aga võib-olla siiski.
seente puhastamise ajal tuli mulle kaks kõnet, üks väike tööpakkumine ja üks sõber tuli külla, kui kuulis, et ma kodumail olen. vahepeal sain netist ka teada, et üks sõber on kihlatud. nii et õhtu lõppes ühe superkutsega, mis võimaldab mul 10 päeva pärast minna appi Oslo Gospelkoori kontserti ette valmistama ning lõpuks ka tasuta konsterdile :D nau chance of a lifetime! nad on varem ka Eestis käinud paaril korral, kuid mul pole siis üldse raha olnud, et piletiga minna. ja nüüd siis selline võimalus :)
nii et elu käib ikka omasoodu, oled siis haige või mitte. kuid tänu sellele, et ma haige olen ja kauemaks Viljandimaale jäin, oli mul põhjust see positiivne postitus kirjutada! everything happens for a reason!
Saturday, September 11, 2010
kõik teed viivad Rooma?
mul on küll selline tunne sel aastal tekkinud, et kõik teed viivad Rooma. muidugi on see vaid metafoor selle kohta, mida ma tegelikult öelda tahan. aga nagu ma mõnikord ikka kirjutan, siis läbi lillede või ümbernurga juttu. tulin selle Roomaga võrdluse peale reede varahommikul kella 4 paiku. veider kellaaeg selliste asjade peale mõtlemiseks, ma tean, aga nii ta läks.
igatahes, Itaalias olen ma käinud, aga Rooma pole veel jõudnud, küll aga väiksematesse linnadesse. ka see lause sobib mu metafooriga hästi kokku. Rooma kui too võrdpilt on mind jälitanud ja kummitanud juba päris hea mitu aastat, suht-koht alates Tartusse kolimisest saadik, erinevade intervallide ja intensiivsusega. ja kuidas ma pole ka üritanud (varem ei olnud isegi vaja üritada, ta ise vajus mingiks ajaks unustusse) sellest "üle saada", ujub see ikka ja taas pinnale. tundub, et ma siiski pean kunagi sinna Rooma jõudma! aga millal? nood eelmainitud pinnale ujumised panevadki mind mõtlema selle peale, et kuigi ma tahaks võib-olla Milaanosse minna, siis viivad siiski kõik teed lõpuks Rooma. ikkagi pealinn ja Igavene Linn.
nüüd tagasi vaadates tõi too Eesti-Itaalia mäng mulle selle toreda riigi jälle lähemale ja tuletas end taas meelde. kuid neid muid "Roomaga" seotud meeldetuletajaid on mu ümber pea iga päev ja igal pool. isegi Carmeni toas on kaks tükki. naeratasin ja imestasin omaette, kui neid märkasin :) siiski olen ma vahepeal peaaegu leppinud sellega, et "Rooma" linna mul erilist asja pole, kuid siis leian end taas sinna viiva tee pealt. nii võib ju hulluks minna!
selgitan siis veidi ka asjaolusid, mis viisid mind selle metafoorini kell 4 hommikul. läksime neljapäeval mingi kesköö paiku voodisse. rääkisime seal pimedas natukene juttu, elust ja inimestest. oli vist poole kahe paiku, kui tundus targem olevat magama jääda. üritasime siis mõlemad. mind segas aga köha, nii iga paari minuti järel. paar korda olin juba peaaegu uinumas, kui köhahoog vahele segas. seega otsustasin poole kolme paiku minna kööki ja teha tassikese teed. võtsin ka raamatu kaasa ja lugesin mõnuga tund ja 10min, nii et kolmveerand neli olin tagasi voodis. seal ma siis mõtlesin loetu üle järele (ilukirjandus, aga hea lugemine on!) ning tulingi tolle "kõik teed viivad Rooma" mõtte peale.
too unetu öö lõi segi mu plaani Annekaga linnas kokku saada, kuna magasin poole 12-ni ja tulin siis häälega Viljandisse. kusjuures enne mind oli veel üks paar ja üks noormees hääletamas. kuid peale sain mina esimesena! otsustavaks faktoriks sai see, et juhi kõrval istus mu esimese klassi klassijuhataja :D ja roolis tema poeg, kelle sünnipäeva ma alati tean. see oli tore kokkusattumine ja sain ilusti linna nendega. siis jala vaksalisse, kust sain juba kahe noorpaariga koju. kui mul varem oli "kolmas ratas vankri all" või "viies ratas vankri all" tunne, siis nüüd lausa "seitsmes ratas vankri all".
eile õhtul grillisime veidi, sai sauna ja niisama rahulikult oldud. täna käisin linnas Tuleviku mängul. läksin häälega, ja peale võttis mind... Tuleviku peatreener M.Lelov!!! ta ju elab Pärnus. ma olin esimene hääletaja, keda ta peale on võtnud ja mind "päästis" mu Tuleviku sall. oli tore 12km sõit =) enne mängu kohtusin ühe Prantsuse vanapaariga, kes käisid Trepimäe juures oleva maja juures, kus tolle mehe ema sündinud oli. neil olid sellest majast vanad pildid ka kaasas :D nii armas lugu. hea, et ma peatusin ja juttu tegin.
mäng ise oli hea ja ilus ja rahuldav, kuni üleminutiteni. Lelov ootas neid, et teha strateegiline vahetus, kuid jäi sellega veidi hiljaks, kuna kalju uus elevandiluuranniku mängija koksas selle ühe värava ära, ja jättis meid pahastena ja tühjade pihkudega. see üks punktki libises käest. oli väga valus kaotus!!! ja kusjuures Kulal oli enne seda sajane võimalus, mille ta vv-le sülle lõi. kui ise ei löö, lüüakse sulle. jalgpalli murphy seadus. ja nagu veel meie kaotusest vähe oleks, said kaks lähikonkurenti ka võidud kirja. praeguses tabeliseisus me peame taha vaatama ning punktivahed on nüüd väga vaikesed. tuleb pingeline hooaja lõpp, kuid seda enam on põhjust mängudele minna! järgmisena juba teisipäeval Paides. väikest lohutust pakkus Arsenali võit ja mänju käest lastud võit, tulemuseks viik, samuti üleminutitel.
esmaspäeval peaks arsti juurde minema.
igatahes, Itaalias olen ma käinud, aga Rooma pole veel jõudnud, küll aga väiksematesse linnadesse. ka see lause sobib mu metafooriga hästi kokku. Rooma kui too võrdpilt on mind jälitanud ja kummitanud juba päris hea mitu aastat, suht-koht alates Tartusse kolimisest saadik, erinevade intervallide ja intensiivsusega. ja kuidas ma pole ka üritanud (varem ei olnud isegi vaja üritada, ta ise vajus mingiks ajaks unustusse) sellest "üle saada", ujub see ikka ja taas pinnale. tundub, et ma siiski pean kunagi sinna Rooma jõudma! aga millal? nood eelmainitud pinnale ujumised panevadki mind mõtlema selle peale, et kuigi ma tahaks võib-olla Milaanosse minna, siis viivad siiski kõik teed lõpuks Rooma. ikkagi pealinn ja Igavene Linn.
nüüd tagasi vaadates tõi too Eesti-Itaalia mäng mulle selle toreda riigi jälle lähemale ja tuletas end taas meelde. kuid neid muid "Roomaga" seotud meeldetuletajaid on mu ümber pea iga päev ja igal pool. isegi Carmeni toas on kaks tükki. naeratasin ja imestasin omaette, kui neid märkasin :) siiski olen ma vahepeal peaaegu leppinud sellega, et "Rooma" linna mul erilist asja pole, kuid siis leian end taas sinna viiva tee pealt. nii võib ju hulluks minna!
selgitan siis veidi ka asjaolusid, mis viisid mind selle metafoorini kell 4 hommikul. läksime neljapäeval mingi kesköö paiku voodisse. rääkisime seal pimedas natukene juttu, elust ja inimestest. oli vist poole kahe paiku, kui tundus targem olevat magama jääda. üritasime siis mõlemad. mind segas aga köha, nii iga paari minuti järel. paar korda olin juba peaaegu uinumas, kui köhahoog vahele segas. seega otsustasin poole kolme paiku minna kööki ja teha tassikese teed. võtsin ka raamatu kaasa ja lugesin mõnuga tund ja 10min, nii et kolmveerand neli olin tagasi voodis. seal ma siis mõtlesin loetu üle järele (ilukirjandus, aga hea lugemine on!) ning tulingi tolle "kõik teed viivad Rooma" mõtte peale.
too unetu öö lõi segi mu plaani Annekaga linnas kokku saada, kuna magasin poole 12-ni ja tulin siis häälega Viljandisse. kusjuures enne mind oli veel üks paar ja üks noormees hääletamas. kuid peale sain mina esimesena! otsustavaks faktoriks sai see, et juhi kõrval istus mu esimese klassi klassijuhataja :D ja roolis tema poeg, kelle sünnipäeva ma alati tean. see oli tore kokkusattumine ja sain ilusti linna nendega. siis jala vaksalisse, kust sain juba kahe noorpaariga koju. kui mul varem oli "kolmas ratas vankri all" või "viies ratas vankri all" tunne, siis nüüd lausa "seitsmes ratas vankri all".
eile õhtul grillisime veidi, sai sauna ja niisama rahulikult oldud. täna käisin linnas Tuleviku mängul. läksin häälega, ja peale võttis mind... Tuleviku peatreener M.Lelov!!! ta ju elab Pärnus. ma olin esimene hääletaja, keda ta peale on võtnud ja mind "päästis" mu Tuleviku sall. oli tore 12km sõit =) enne mängu kohtusin ühe Prantsuse vanapaariga, kes käisid Trepimäe juures oleva maja juures, kus tolle mehe ema sündinud oli. neil olid sellest majast vanad pildid ka kaasas :D nii armas lugu. hea, et ma peatusin ja juttu tegin.
mäng ise oli hea ja ilus ja rahuldav, kuni üleminutiteni. Lelov ootas neid, et teha strateegiline vahetus, kuid jäi sellega veidi hiljaks, kuna kalju uus elevandiluuranniku mängija koksas selle ühe värava ära, ja jättis meid pahastena ja tühjade pihkudega. see üks punktki libises käest. oli väga valus kaotus!!! ja kusjuures Kulal oli enne seda sajane võimalus, mille ta vv-le sülle lõi. kui ise ei löö, lüüakse sulle. jalgpalli murphy seadus. ja nagu veel meie kaotusest vähe oleks, said kaks lähikonkurenti ka võidud kirja. praeguses tabeliseisus me peame taha vaatama ning punktivahed on nüüd väga vaikesed. tuleb pingeline hooaja lõpp, kuid seda enam on põhjust mängudele minna! järgmisena juba teisipäeval Paides. väikest lohutust pakkus Arsenali võit ja mänju käest lastud võit, tulemuseks viik, samuti üleminutitel.
esmaspäeval peaks arsti juurde minema.
Subscribe to:
Posts (Atom)