Nädalavahetus möödus ilusti ja toredalt! Laupäeval mängis Tulevik Tartus Tammekaga 2-2 viiki, meie lõime kolm väravat. Esiteks viis meid tsenderdusega juhtima Katre peika Mikuke. Tõeline iluvärav 35 meetrilt, mis oli tegelikult tsenderdus, aga läks hoopis tagumisse ristnurka sisse :D
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!
No comments:
Post a Comment