kuna olen kodus, saan ka telekat vaadata. täna plaanisin vaadata vormel-1 viimast ja otsustavat etappi. vaatasin netist, et otseülekanne hakkab kell 16 ja sättisin end vaatama. vahpeal oli muidugi reklaami ja kui lõpuni oli umbes 15 ringi, käisin vahepeal netis jalkatulemusi jälgimas (Arsenal võitis 2-1 ja Alkmaar 2-0) ja vaatan korraga ka postimees.ee-d, kus on juba kirjas, et Vettel on maailmameister ja tsitaat ka temalt, et uskumatu tunne on! nojah, järelikult ei vaadanudki ma otseülekannet! ja kui lõpuni oli kolm ringi, pandi reklaam peale! mis mõttes nagu! ja siis ma nägingi, et sealt kus sõit pausile minnes pooleli jäi, sealt ta ka jätkus... sellest vist siis ajanihe, või ma ei teagi. ka kommentaatorite jutt jätkus sama koha pealt, kus enne pooleli jäi. ma vanasti mäletan ikka seda juttu, et "noh, nüüd teeme väike pausi" ja "pausi ajal juhtus nii mõndagi põnevat, ...".
ei, aga tore, et on uus maailmameister, ja läbi aegade kõige noorem ka. viimati vaatasin vormelit vist kevadel. aastaid kümme või rohkemgi tagasi vaatasin ikka usinasti, siis oli põnev. kui schumacher muudkui võitma hakkas, oli juba igav. ja jalka võttis selle koha üle, kui pühapäeviti liigamängud olid veel 5 hooaega tagasi. nüüd teadupärast on laupäeviti mänguvoorud.
tänu oma tekstianalüüsi ainele olen hakanud reklaame teise pilguga vaatama ja kuulama. sealseid elemente, nagu sõnakasutus ja intonatsioon ja lavastused jms. põnev on!
ja rääkisime emaga asjad sirgemaks. ja jälle ma saan aru, kui halb inimene ja tütar ma olen (olnud). tüüpiline. kurb. mida ma sellest seekord õppisin? loodan, et nii mõndagi.
taas leidis kinnitust fakt, et mida kõrgemad ootused, seda suurem pettumus ees ootab.
No comments:
Post a Comment