Olin väikses külas nimega Bjärka-Säby ja seal on üks loss 19.sajandi lõpust ning selle juures on suht suur kompleks. Meie ei elanud lossis, vaid nn piiblikooli majas. Kirjutasin seda teksti juba Rootsis olles, seega on kasutusel oleviku ajavorm.
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.
Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!
No comments:
Post a Comment