Monday, October 25, 2010

veidikesest remondist

Nädalavahetus möödus ilusti ja toredalt! Laupäeval mängis Tulevik Tartus Tammekaga 2-2 viiki, meie lõime kolm väravat. Esiteks viis meid tsenderdusega juhtima Katre peika Mikuke. Tõeline iluvärav 35 meetrilt, mis oli tegelikult tsenderdus, aga läks hoopis tagumisse ristnurka sisse :D
Meid oli sinna kogunenud päris kenake hulk: Viljandist 5-ne ekipaaž, mina Tartust, Sosku Tallinnast ja Sinilaiu kaks esivanemat. Kuna Sini sai juba teisel minutil kulmu omal lõhki, siis mängis esimese poolaja küll ära, kuid siis vahetati välja ja pere viis ta haiglasse õmblema. Selles olukorras saadud kollase kaardi tõttu on tal järgmine nv vaba :) Tartu viigivärava kinkis neile meie keskkaitsja Unn. Olevat olnud samasugune omavärav, mis Sidorenkov Sloveeniale lõi. Ei tea, pole ise seda väravat näinud. Kuid kolmanda värava lõime jälle meie, meie uskumatult kibe töörügaja Ottis sai oma teise tabamuse sel hooajal kirja. Kuid 2-2 viigivärava lõid tartlased ise. Oli väga kiire ja võitluslik mäng, nii et ka Liivamäel on järgmine nv vaba, ei pea Viljandisse sõitma.
Pärast mängu tulin ühikasse ja sattusin Lauraga kokku, kellele ma pidin tegelikult juba reedel külla minema. Sain ta mehelt akudrelli, et veidi oma toas mööbeldada kuid kolme kruvi ta ikkagi lahti ei võtnud. Viisin siis drelli tagasi ja jäin nende soolaleivakale. Oli palju uusi nägusid, kuid väga tore õhtu oli!
Pühapäeval käisin Tartu Jaanis kirikus. Seal nägin vana sõpra Meelist (keda Parts peaks mäletama 2003.a Rootsi reisist :D). Meelis tuli mulle hea meelega appi tapeeti panema ja umbes pooleteise tunniga saime ühe seina peaaegu valmis. Üksi oleks ma seda ei tea kui kaua pannud. Kuna mul rippus toas sisse kolides seinal neli inimluud ja Meelis on arstiks õppinud (lõpetamata), siis selgitas ta lahkelt, mis luud need on, kus asuvad ja mis nad ladina keeles on. Mul oli seal inimese otsmikuluu (ilmselt vanainimese oma), kõrva siseluu, üks selgroolüli nimme-piirkonnast ja alumine kaelalüli. Täiesti ehtsad inimluud!
Ülejäänud pärastlõuna veetsin vastasseinalt tapeedimahavõtmisega, veega veidi üle niisutada ja siis noaga maha. Pool seina sain tehtud. Palusin täna majajuhatajalt, et kui töömehed saavad, et nad mul köögikapi seinalt maha võtaks, et ma saaksin selle tagant ka tapeedi maha koorida. Lisaks kinnitati pistikupesad paremini, need olid nii lahtised, et hirmu ajasid peale! Õhtul läksin taas Laurale külla. Seekord oli ta üksi. Jõime teed ja rääkisime paar tundi juttu, igast elu teemadel. Oli väga armas :) ja sain õhtul hilja oma koolitöö ka ta arvutis ja netis tehtud (mille pärast ma sinna alguses üldse läksin, kuna keskööks oli vaja tänase seminari jaoks küsimused tekstide kohta ära saata). Täna aitas Mall ka mu snepperiga tuttavamaks saada, ehk leidis üles selle nupu, mis ei lase uksel alati lukku mina.
Täna hommikul ärkasin 8.45. Üsna varsti pärast seda tuli uus toanaaber K, elab Rakveres ja õpib lasteaiakasvatajaks. Väga tore ja sõbralik neiu tundub esmamulje põhjal. Hakkame vist hästi läbi saama :D õhtul, kui kella 18 paiku mõlemad taas ühikas oleme, tahaks edasisi remondiplaane arutada temaga.
Olen olnud väikses kirjavahetuses ka Ivariga pärast leerilaagrit ja ta kirjutas mulle, et kui ta kolmapäeval Henningut nägi, siis oli too väga õnnelik ja rõõmus minuga suhtlemise ja meie sõpruse pärast! “I saw a happy man on Wednesday! Henning was so proud and glad for the contact with you!!!” kirjutas ta mulle! Need laused tegid mind väga rõõmsaks!!! Loodan, et Henning täna või homme mu kirja ka kätte saab ja siis jään suure huviga tema vastust ootama, mis ei tule kindlasti midagi tavapärast.
Käesolev koolinäda ltuleb loengute osas veidi hõredam kui tavaliselt, kuna ühe aine loengud said läbi (need olid mul K ja N kell 18.15-19.45) ja ühel õppejõul on kooliõpetajate koolitamisega tegemist. Praegu ju vaheaeg ja siis on neil aega end ise koolitada. Aga see ei tähenda, et mul rohkem aega lebotamiseks on. Vastupidi: hoolimata selles, millal ma siis lõpuks lõpetan, pean ma oma lõputöö projekti ära esitama. Mis tähendab juhendajate leidmist ja teema ning ajakava paika panemist. Lisaks on mul neljapäeval ühes seminaris ettekanne. Ikkagi: elu on lill!

Saturday, October 23, 2010

great success!

eile oli väga palju head, mis meele heaks tegi: sain poest väga palju vajalikke asju: tapeediliimi, suure pintsli ja kummikindad, kaanega prügiämbri ja sooja dressipluusi. lisaks veel ühika kolitoast kaks tooli ja sooja vaiba ning kõige tipuks info, et uus toanaaber tuleb esmaspäeval ja on eesti rahvusest. pidin ka eile ühele sõbrale külla minema, aga see üritus ei toimunud.
alustasin eile tapeedi mahavõtmisega ja täna tegin seda veel. üks toanurk on veel tegemata, kuid senised vaatlused paljastasid, et kõige rohkem pesitsesid prussakad mu toas kolmes toa nurgas: enim oli surnud prussakaid ja elutegevuse ülejääke tapeedi all seal nurgas, kus varem oli külmkapp, siis veel soojatorude juures nurgas ja ka seal nurgas, kus on minu voodi. täpselt aknalaua all oli ka üks tegevuspaik neil! just seal, kus mu pea on tavaliselt. õnneks ühtki elusat isendit polnud, kuid neid surnuid oli erinevates suurustes ikka sadu, ma pakun. päris rõve!
teen seda praegu üksi ja töömaht on ikka päris suur! ja mõned vahendid on mul veel puudu. näiteks oleks vaja suurt musta prügikotti (või kahte), ristpeaga kruvikeerajat ja tolmuimejat.

esialgse info järgi Lökkenist mu telefoni leitud pole. seega olen endiselt kättesaamatu telefoni teel :) kuid kes soovib tulla homme mulle remondi juures appi, siis homme (pühapäeval) millalgi kella 13 paiku alustan uuesti. kuigi ma ei kujuta ette, kuidas appitulijad vastu võtta. helistada mulle ju ei saa! ainuke variant on vist see, et kes soovib tulla, siis kella 13-13.15 vahel olen all ühika peaukse juures ja võtan abilisi vastu... kui keegi hiljem soovib tulla, siis ma ei tea. ütlete valvelauas, et tulite palatisse 449 (ühika pikem tiib, uks on kaunistatud cd-dega, küll üles leiate).

Friday, October 22, 2010

makeover

no küll ikka kaevatakse ja ehitatakse siin Tartus. juba pikemalt aega "otsitakse kulda" Tiigi, Veski ja Kastani tänava kandis ja Küüni tänav on ka ikka veel suht ülesküntud. ja muidugi renoveeritakse maju. eilse päeva tipp oli lisaks ärajäänud loengule (mingit kirja või infot ei olnud, lihtsalt õppejõudu ei tulnud ja nii ma läksin ühikasse) ka avastus, et Tartu postkontorit vana koha peal pole. no ma pole ammu seal käinud ka, kuid eile tahtsin minna. tünga sain! täna siis öeldi mulle, et see hansakeskusesse kolinud nüüd. why not!
eks ma ise hakka ka täna väikest remonti tegema. vaatan kas leian kuskilt tapeediliimi poest ja hakkan täna vana tapeeti maha kiskuma, et siis näiteks homme uut panema. uus tapeet seisneb minu puhul vanades ajalehtedes :) mõned inglisekeelsed suure formaadiga lehed leidsin ka kodust. vist Armeenia reisidest alles jäänud, kui neid lennukis lugesin. ja suurel hulgal on mul kasutamata Jalka postreid. ma nagunii neid kõiki tsurkasid üles ei pane. mõned arsenali ja eesti mängijate omad panin kõrvale küll.

saatsin täna Henningule päris kirja :D kollases ümbrikus.

tore on jälgida netis, kuidas inimesed erinevalt reageerivad tänasele lumesajule. osad rõõmustavad, et esimene lumi jne ja teised on murelikumad. eks need autojuhid, kel rehvid veel vahetamata, neil on põhjust ka... mina aga loodan, et vähemalt homme ei saja ja üldse enne 7.novembtit suurem lumi veel taeva jääb, sest 6. novembril on hooaja viimane mäng!

Thursday, October 21, 2010

pikalt leerilaagrist!

See norrakate leerilaager, kus me Taanis käisime kuuekesi (mina, Jaanus, Jaanika, Teet, Karmela ja Raido), oli üks väga eriline laager. Esiteks juba see, et selline seltskond meid sattus sinna minema ja lisaks veel see, et see on suure tõenäosusega viimane leerilaager Taanis, mida Ivar korraldab. Ta ei jõua enam. Edaspidi vist tehakse KRIK'iga koostööd. Ka laste grupp oli väga eriline. Ma ei maini siin ühtegi lapse täisnime (v.a Henning), vaid initsiaalidega. Kes taibukam on, võib need ise kuidagi näoga kokku viia, kui on laagri pilte näinud. Aga miks ma Henningule erandi teen nime pärast? Sest ma ei saa muudmoodi :D temaga oli mul laagris eriline sõprus ja side, mille üle mul on väga hea meel. Praegu peame FB-s kirjavahetust ka. Ta ei oska eriti hästi inglise keelt, seega ei olnud meie suhtlus Taanis eriti rääkimisel põhinev. Sain osadelt liidritelt ta kohta taustainfot, mida ta ka ise mulle hiljem usaldas ja nüüd kirjade teel veelgi rohkem räägib. Tal pole üldsegi kerge elu olnud (ma ei hakka nendesse sündmustesse laskuma siin blogis) ja mul on hea meel, et ma suutsin ta usalduse ja sõpruse võita. Ma ei oska öelda, millal see klikk juhtus, võin vaid aimata ja meenub üks juhtum küll, mis võis selle pöörde tuua. Ka teised eestlased olid talle kokkuvõttes kallid, kuna kui me laupäeva varahommikul kella 4 paiku Gvarvi jõudsime, siis enamus leerilapsi tõmbasid suht kohe jeed. Kui õnnestus kellegagi hüvasti jätta selles virr-varris, oli hea (mul hea meel, et S-i ja T-d sain kallistada näiteks), kuid Henning tuli ise meile kõigile käppa andma.
Terve see leerilaste grupp oli väga tore. Mitmekülgne ja kirju, aga imeline. Mul tekkis paratamatult võrdlus 4 aasta taguse samasuguse leerilaagriga. Vahe on tohutu! Tookord oli meie ja leerilaste vahel distants. Mäletan, et ka nemad said mulle omal moel kalliks, kuid see kõik oli ikkagi distantsilt. Seekord oli lausa kolm-neli leerilast, kellele mina isiklikult suht lähedale jõudsin. Näiteks M-ga pidasin juba teisel õhtul maha usaldusliku vestluse, mis oli talle suureks abiks, ma loodan. Siis S-i ma lohutasin, kui ta üksi väljas nuttis ühe õhtusöögi ajal. Ta ei tahtnud mulle rääkida, mis juhtus, kuid olin vaid seal ta kõrval, tõin salvrätte pisarate kuivatamiseks. Kui ta soovis üksi jääda, lahkusin. Kuid hiljem viisin talle sooja jope ümber ja kuulsin, kuidas ta ühele teisele liidrile norra keeles oma murest rääkis ja sain 50-60 aru ka. Ja siis oli seal üks teine leerilaps E, kes üldse inglise keelt ei osanud ja temale piisas vaid meie naeratusest või käest õla peal või paist. Või Jaanusega maadlusest :D Ja üks leerilaps S oli täiega heatahtlik ja sõbralik ja soe inimene, temaga sai palju nalja. Ja oli grupp tüdrukuid, kes ka laagri lõpuks avanesid. Üldse kasvas terve leerigrupp selle aja jooksul palju ühtsemaks. Nad võtsid üksteist paremini omaks, kuigi eks seal mingid sotsiaalsed piirid ikka säilisid. Aga areng oli silmnähtav!
Ka liidritegrupp oli suht eriline ja erinäoline. Olid kuus hullu eestlast, hull kirikuõpetaja (üks ta poegadest oli leerilaps, teine liidrina abis), siis üks hullult hea laulja, aga hull mees (kelle kaks last olid liidritena abis), peakorraldaja Ivar, ameeriklannast kirikumuusik, veel üks neiu Caroline, üks väga armas abielupaar Johannes ja Jorid, bussijuht Roald ja siis kaks naist veel. Nende kahega viimasega ma ei suhelnud üldse. Nad vist ei osanud eriti inglise keelt ka. Üks neist oli ühe poisi S-i ema. Oli kuri naine, üldse mitte tüüpiline sõbralik norrakas. Berit ja Ole Arnfinn olid suht selle laagri klounid (kui meie 6 välja arvata, aga meie olime väliskülalised ju) ning nende lapsed arutasid omavahel kord, et no mis nad teevad selliste vanematega! Ei, väga lahe oli!!!
Laagri tegevustest rääkides. Meil oli päevas kaks workshopi. Üks loominguline tegevus (kolm gruppi) ja siis päris mitu jumalateenistuse ettevalmistamise gruppi. Mina olin Meie Isa palve dramatiseeringu grupis. Henning oli ka ja ma mõtlen nüüd tagantjärgi, et see oli talle parim grupp. Need kolm loovtöötuba olid toidu valmistamine, klaasist küünlajalgade maalimine ja õhupallidest palvehelmete valmistamine. Terve nende leeriaja teema ongi palvehelmed ja igaüks sai endale need käe ümber ning õhtustel palvustel räägiti erinevate värvi pärlite tähendustest.
Kahel korral käisime Aalborgis. Alustuseks loomaaias ja paar päeva hiljem shoppamas ja oma teenistust pidamas. Shoppamise ajal olin mina raamatukogus netis. Ootasin ühte summat oma arvele, kuid see polnud veel tulnud, seega polnud mul millegi eest shopata. Hiljem see summa ikka tuli ja ma sain omale 2011 a märkmiku osta ning norra soksi ka natuke. Lahkumispäeval käisime Lökkeni Action-House'is, kus ma tõenäoliselt oma telefoni ära kaotasin.
Veel käisime rannas. Kui 4 a tagasi oli meil liivakujude võistlus, siis seekord anti lastele lihtsalt mõned labidad ja rannas mängimise ämbrid-kühvlid kätte ja nii nad ise möllasid. Osad poisid hüppasid luidete pealt alla saltodega. Osad otsisid erinevaid rannakarpe. Osad kaevasid auke või teineteist liiva sisse. Ja siis traditsiooniline kala küpsetamine rannal :D mina nautisin noorpaari J ja R fotoka võlusid, kuni aku tühjaks sai.
Ilmad olid meil ilusad, paistis päike ja veidi tuult ka (Taani ju! Tuulegeneraatorite maa). Sadama hakkas alles lahkumispäeval. Norra jõudes oli seal juba miinuskraadid varahommikul ja korralik härmatis maas. Sinna, kus päike päeval ei paistnud, ei sulanudki see ära.
Norras elasime mõned päevad ühe vanapaari juures, kus Jaanika on juba aastaid käinud peatumas, kui ta sealkandis elanud on. Ja selles majas saab hullumoodi süüa! Olin varem vaid jutte kuulnud, nüüd sain omal nahal seda kogeda. On üks veider ja omamoodi naine see Guri küll! Kui olime Taanist tagasi, olid nad kahekesi Oslos ja tulid õhtul. Me just nautisime omaette olemist ja tegutsemist, kuid kui ta hakkas koju jõudma umbes 40 min pärast, helistas ta ja ütles: “ärge kartke, ma jõuan varsti ja toidan teid!” Teedul õnnestus tol õhtul ühest roast eemale nihverdada, kuigi see polnud üldse kerge.

Reisi viimane päev oli eriti raske. Unerütm oli täiega sassi aetud. Nagu juba ütlesin, jõudsime laupäeva varahommikul Taanist tagasi. Meie aitasime veel treileri lahti pakkida kella 4-5 paiku ja siis saime tuttu. Uni ei tulnud kohe. Pidasime Teeduga veel ühe pikema vestluse maha, rääkisime laagrist. Laupäeva päeval ärkasin kella 14 paiku. Õhtul tuli hull unekas peale, kuid hiljem und ei tulnud tükk aega. See oli halb, kuna kella 6 paiku pidime taas ärkama, et kodumaale tulla. Kell 8 läks buss Oslosse, saime seal Ivari tütrega kokku, väike kohvitamine ja siis juba lennukasse, kus ka meil üks probleem tekkis. Õnneks lahenes kõik hästi. Kuid sellest suurest unisusest olid hõõrumised ka kerged tulema. Eriti minu ja Jaanika vahel. Kuid oleme ikka sõbrad edasi! Bussis vaatasime Jaanuse laagripilte ja sellest oli mul terve päeva carsickness (eesti keeles eraldi sõna vist pole selle nähtuse jaoks?), samuti siis kui Gardemoenisse sõitsime ja lennukiga ka. Tartusse tulin orksist leitud küüdiga. Bussi jaoks mul poleks raha olnud. Ja sain ilusti ühikasse ka oma pagasiga.

Ma ei mäletanud täpselt, mismoodi Taani välja näeb. Kuid kui seal ringi sõitsime, siis mõtlesin, et seal küll elada ei tahaks. Enamuses on seal ikka kivimajad. Ja kivimajad on reeglina külmad. Ma tahaks ikka puumajas elada! Selles mõttes on Norra hea, et seal saab puumajades elada külas olles. Isegi igapäevaste asjade erinevust märkad reisdes. Näiteks Taanis olid meie laagripaigas isegi pistikutel oma lülitid! Kuid kuna see pole enam eriti moodne ehitis, siis vb kodudes neid pole. Või kasvõi dušisegistid on hoopis teistmoodi kui ma harjunud olen.

Pidasime seal ühe hullu Eesti õhtu ka maha! Tegime seal neile suht tsirkust, näiteks “kui lava peal ei oleks mind” ja kaameradraamat. Riietevahetusmäng toimus paar päeva varem ja kilemängu ajal jooksid peaaegu kõik ära! Kuid lastele meeldis :) võib-olla polnud kõik asjad neile arusaadavad või huvitavad või naljakad, kuid meile endile meeldis väga seda teha! Näitasime neile veel Ida-Virumaa venelasi, setusid, ja Saaremaa viikingeid. Päev varem tegime kaameradraama proovi. Paljud meist polnud seda aastaid teinud, Raido tegi üldse esimest korda (ta oli kaameramees) ja see proov oli lihtsalt nii naljakas, et meil kõigil kõhud valutasid naermisest! Päris õhtu ajal pani Teet korra matsu ka (balletti ajal). Vesterni varianti tegime vist proovis kõik esimest korda, kuid päris õhtul ununes karate-variant ära. Komöödiat ei teinud, muidu oleks liiga pikaks läinud.
Ahjaa, sõna “pikk”. Üritasime selle kasutamist laagris vältida, kuid eks ta ikka kogemata lipsas üle huulte, ja siis oli meil kuuel naljakas. Norrakad õnneks eriti ei kuulnud. Meie omavaheline laagri nali on aga väljend “käi perse!”. See on vist mingist videost ja Karmela vist alustas sellega. Nii et laagri teisel poolel saatsime üksteist pidevalt erinevatel põhjustel perse. Üks leerilaps S palus mult kahel korral, et ma talle eestikeelseid roppusi õpetaksin. Keeldusin. Kuid tagantjärgi mõeldes, kui nad oleks vaid aru saanud, mida me ütleme üksteisele, oleks kohe üks “tore” väljend neil selge.

Muidugi tuli teemaks see, miks mul ikka need ripsmed värvilised on. G isegi ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest näinud selliste ripsmetega.
Oli ülimalt meeldejääv reis ja laager. Oli tore näha vanu sõpru Vebjörni oma poja Samueliga, Ragnhild Eliset, kaksikuid Ingvildi ja Marthet, Ingerit (töötasime talvel koos Lias). Bö-s ostukeskuses käies nägime juhuslikult Tovet, kes on alati Viljandis käies meie jurues peatunud ja ühes poes oli üks mu nelja-aasta tagune leerilaps müüjana tööl. See oli mu 12. reis Norra. Juba veebruaris tuleb sealt grupp Viljandisse. Ivar ütles, et võtab kolm leerilast ka kaasa, kuid kelle täpsemalt, selgub enne jõule. Ja siis tuleb ilmselt taas mu maakodus saunakas nendega! Üritan ikka minna kooli kõrvalt siis maale :D ja kui maikuus on neil noortel leeritamine, siis on Ivar mõne meie seast, kes liider oli, ka leeritamisele kutsunud. Ma olen korra juba käinud, 2007. kevadel. Kui ka sel korral keegi kutsutakse, siis loodan, ehk olen mina üks. Kutsutakse kahel erineval nädalavahetusel, kuna leerilapsed on kahest eri kirikust.

sain täna jälle Henningult kirja, kus ta kirjutab veelgi rohkem oma minevikust. poiss on oma 14 (1.jaanuaril saab 15) eluaasta kohta liiga palju pidanud kannatama! aga ta ootab mult tavalist kirja ka :) kirjutan selle täna valmis ja saadan homme ära. lisan kaasa ka pildi meist kahest, mille bussis tagasiteel tegime!

Wednesday, October 20, 2010

kadunud

ma pole veel oma Taani laagri kohta postitust tegema hakanud, nii kiire ja unine on olla pidevalt.
aga seda ma pean igaks juhuks teatama, et mobiiltelefon kadus mul Taanis ära. ma tean, millal ma teda viimati nägin, nii et on väike lootus see veel tagasi saada, kui see sealt ühest majast leitakse, kus me käisime mõneks tunniks. muidugi on ka variant, et see on ära varastatud, kuna jätsin oma jope umbes pooleks tunniks rippuma. palusin küll ühel kaasmaalasel silm peal hoida. ja jope varrukas oli ka veel fotokas, mis alles jäi. samas lüliasin ma telefoni enne sinna majja minekut välja ja ma ei näe põhjust, miks ma oleksin ta pidanud sinna üldse kaasa võtma. eks näis.
igatahes praegu mulle helistada ei saa, ise samuti ei saa. küll aga sain kodust oma vana SE panni ja ühe mint'i kaardi, nii et vähemalt äratuskell on mul olemas.

kooliga läheb väääga kiireks nüüd mul, see ja järgmine nädal vähemalt. siis vaatab, mis edasi. no ja varsti on ju veel sess. ilmad liiguvad juba talvisema ilme poole. loodan vaid, et jalgpallihooaja saame enne suuremat lund ära lõpetatud. vaid kolm mängu ju veel jäänud. eilse 4-0 võiduga Lootuse üle on meie tabelisse jäämine suht-koht kindel. öeldakse, et Lootus sureb viimasena. sel hooajal sobib see ütlus, kuna nad surevad liigatabeli viimasena :) btw, laupäeval kell 17 Tulevikul Tartus mäng. kes tahavad ja saavad tulla, andku teada, sebime tasuta sisse ja kuigi ilmad pole enam kõige vaatajasõbralikumad, loodame kuidagi ikka hakkama saada.

Monday, October 18, 2010

vaadates tagasi

olen tagasi oma Skandinaavia tripilt, kuid selle kohta saan pikemalt ja põhjalikumalt kirjutada alles hiljem. vähemalt avaldada kirjutatu, kuna olen ikka veel reisist väsinud ja unine ning pean lihtsalt pikemalt kirjutama sellest, et ikka kõigest kirjutatud saaks. ja pean täna keskööks ühe kodutöö ära saatma.
aga praegu saan vaid öelda, et reis ja eriti leerilaager olid väga õnnistatud ja edukad, erilised mitmes mõttes. nii et öelda on palju :) teil on, mida oodata!

Friday, October 08, 2010

post scriptum

ahjaa, pilte olen ka muidugi teinud, kuna lossis oli väga palju pildistada! aga ma ei tea veel, millal neid teistega netis jagada saan.

vahekokkuvõte Rootsist ja natuke Norrast

Olin väikses külas nimega Bjärka-Säby ja seal on üks loss 19.sajandi lõpust ning selle juures on suht suur kompleks. Meie ei elanud lossis, vaid nn piiblikooli majas. Kirjutasin seda teksti juba Rootsis olles, seega on kasutusel oleviku ajavorm.
Seal on kaks järve ja päris saun! On ka elektrikas, kuid ka päris puudega köetav saun!
Loss on täitsa loss! Nii palju tube ja treppe ja toad on väga ilusad, antiikmööbliga, suured maalid ja ahjud/kaminad, suured-väiksed lauad toolidega ja diivanid. Nagu öeldud, täitsa loss! See mulle väga meeldib! Päeva viimane palvus toimub lossis kõige üleval ühes väikses katusealuses ruumis, muidu lossi tiibhoones asuvas kabelis.
Elurütm on siinses kohas hoopis teistmoodi. Muidugi ei saa ma sinna midagi parata, et ma seda muudkui Liaga võrdlen (usun, ma pole ainuke!) ning siiani on võrdlus Lia kasuks. Siin on liiga palju piiranguid ja reegleid minu jaoks. Samuti on erinev ka asukoht: Lia asub metsa sees, lähim naaber on mingi 10 km kaugusel. Siin aga on 100m kaugusel külast läbiminev asfalttee ja inimeste elumajad on väga lähedal. Teisipäeva hommikul nägid osad meist suurt lambakarja oma aknast mööda minemas (minu toa aken on teisel pool). Sain ühes toas elada Lillianiga, kuigi alguses pidin Mareikega olema, soovis Lillian tuba vahetada temaga. Mina olen rahul!
Jõudsin siia enne neid. Bussiga oli ilge jama, sest pidin ostma bussiga sõitmiseks 100SEKi maksva kaardi ja siis bussis võeti kindel summa maha sellest. Olin algul arvestanud, et 31 SEKi läheb mul siia B-Si sõitmiseks, kuid pilet oli hoopis vist 22, kuid 100 rootsi raha läks ikka arvelt maha. Mul oli selle kaardiga jama ajal hull peavalu ja nii ei olnud ma teenindaja vastu eriti sõbralik.
Veel on siin erinev päevarütm. On neli palvust: kell 6, 12, 18 ja 20.30. Pärast esimest palvust tegime tavaliselt “happy hour'i” ehk siis veel tunnike und enne hommikusööki. Teisipäeval kohtusime ühe nö venna ja hiljem kirikuõpetajaga, kes meile lähemalt siinsest elust rääkisid. Üks piirang, mille pärast mina siia ei tuleks, on see, et lühikeseks ajaks siia tulla ei saa. Aasta on miinimum ja kolm aastat maksimum. Samuti ei saa siinsed töötegijad palka ning koju puhkusekski sõitmiseks on vaja enda sääste. Samas on neil nädalalõpud vabad, kui Lias võib su ainuke vaba päev nädalas sattuda mistahes nädalapäevale.
Palvused on siin tugevalt ortodokslikud, minu hinnangul, kuigi ühtegi õigeusu kiriku liiget siin pole. Palvused meeldivad mulle Lias ikka palju rohkem! Ju olen ma nendega rohkem harjunud ja muu elugagi. Välismaalastest pole neil siin väljaspool Skandinaaviat kedagi. Praegu on üks norrakas kuid on ka olnud taanlasi. Samas on neid nö House People'eid palju rohkem kui meil ja külalisi käib neil vähem. Aga nagu öeldud, kompleks on siin suur ja selle hooldamine on suur töö.
Ilmad on olnud sügiseselt ilusad ehk päikest ja tuult ja värvilisi puid.
Kolmapäeva oli meie viimane päev seal. Õhtul toimus armulauaga teenistus, 2 tundi ja kogu teenistuse sisu oli armulaua ettevalmistamine. Oli väga ilus! Sain enam-vähem aru ka ja kaasa laulda osa liturgia ja Taize laule. Pärast palvust oli chill, me rääkisime ühe norrakaga, kes seal vennaskonnas elab. Ka päeval rääkisime temaga. Ikka tekkisid küsimused, mille kaudu kahte kohta võrrelda. Jalgpallist sain ka temaga rääkida natuke :)
Eile, neljapäeval lahkusime seal. Pärast hommikupalvust ei teinud me happy-hour'it, kuna oli vaja buss ära pakkida, et kohe pärast hommikusööki lahkuda. Nii et olingi kella 5.45-st üleval ja bussis ma ka ei maganud. Tegime kaks suuremat peatust, sõime ja ostlesime. Teise peatuse ajal käisin jooksuga linnas pangas ära, et rootsi raha norra omaks vahetada, et ma ikka rongipileti omale osta saaksin. Saingi ja sõitsin Kongsvingerist Oslosse. Mulle oli sinna vastu tulnud Vebjörn oma varsti kaheseks saava poja Samueliga ning Ragnhild Elise liitus ka kohe meiega. Sõitsime siis kaksikute juurde. Jalutasime veidi ka linnas, et mingisse kohvikusse astuda, kuid siiski tulime tagasi korterisse ja sõime jäätist ning rääkisime juttu. Oli väga lahe õhtu :D Ragnhildi näen täna ka veel linnas. Veel saan kokku Ingeriga, kes eelmisel talvel koos minuga Lias oli.

Täiega lahe reis on olnud! Jumal on mind palju hoidnud ja õnnistanud sellel teel. Nüüd veel paar päeva puhkust ja siis juba Taani rasket Norra noortega töö tegemist!

Sunday, October 03, 2010

paadisõit

tänane päev on olnud väga tore. käisin hommikul Jaani kirikus. kui sisse astusin, laulis parasjagu Absakas :) enne armulauda nägin ka Partsu ja armulaual käisin Tiina juures. Viljandi gäng :)
sain keskturult omale uued tennised, vist on kasutatud, aga 50 eegu eest ja olen väga rahul. veel pole teada, kas nad ka hõõruma hakkavad. loodan, et mitte!
Kertu juures oli ülitore olla, näha kui suureks lapsed vahepeal kasvanud on ja Joannaga mängida (tal on kaks lemmikmängu, mida me alati mängime) ja hoida Sädet süles. varsti tuleb veel üks väike põnn sinna perre :) kevadelaps.
sain nendega linna ja läksin oma asjadele järele. sain ilusti laevale, kajutis kolm naist veel. kuid telekas meil ei töötanud korralikult ja üks naine käis uurimas. selle tulemusena saime uue kajuti, suurema ja aknaga merele :) see neljas ei tulnud meiega, kuna teda polnud parasjagu kajutis. ja kuna meil on kolm potentsiaalset alumisel voodil magada tahtjat, aga vaid kaks alumist voodit, siis ongi vist nii hea.
kahe tunni limiit on siin wifi kasutamisel. kirjutan praegu ja tulen hiljem veel tagasi netti, et jalkatulemusi näha. jep, olen sõltuvuses!

ei, tore reis tuleb, ma tean!

Saturday, October 02, 2010

haldjapõld

elu ei ole üldse igav, kui hääletada :) taas on mul põnevaid lugusid sellest kirjutada.
reedel tulin Viljandisse. mul on koti peale Nike märgi peale õmmeldud Tuleviku logo ja juht märkas seda ning arvas, et ma olen Tuleviku naiskonna mängija. kuid sõidu ajal rääkisime jalgpallist ja spordist ja vist muust ka. hääletamisest näiteks. sain temaga bussijaama ja nägin seal ema autot. helistasin, et äkki saan temaga koju. ei võtnud vastu. läksin siis kiiresti jala Kanterburgi Katre juurde, et talle mälupulk ja sall anda. ikka veel ema ei reageerinud mu kõnele ning läksin bussiga koju. õhtul sai sauna! meil on ikka nii hea saun :D
ahjaa, neljapäeva öö veetsin Eleri juures. tal polnud toanaabrit kodus, oli juba nädalavahetuseks koju läinud. taas sai toreda inimesega kvaliteetaega veedetud, tegime koos süüa (seekord ei olnudki ma nii rott, mul oli oma toit kaasas, laenasin vaid panni ja hiljem pakkus ta jäätist) ja ajasime juttu enne uinumist. reede päeval sain Annekaga tunniks ajaks kokku, kuid nii hea ja tore oli temagagi rääkida, et see tund venis kuidagi eriti pikaks, mis oli muidugi väga hea tunne!
täna (laupäeval) tegin suht hullumeelse lükke oma plaanidesse ehk läksin tagasi Tartusse, Floral oli seal mäng. ja kuna meil endal täna mängu polnud, siis why not sellele mängule minna, hea lähedal ja põnev vastasseis. linna hääletasin pool tundi, panin oma raske pagasi teiste fännide auto peale ja ise asusin hääletama. ilm oli nii ilus, et see vist isegi takistas peale saamist. igatahes olin seal tee ääres tund ja 10 minutit, enne kui peatus J. Johanson :) see turris juustega lauljaonu. temaga sain Leieni. sealt edasi juba sebe bussiga, millest me just enne Leiet mööda sõitsime. tee pea nägime imakauneid auravaid põlde, mille kohta J.J ütleski "haldjapõllud". need olid tõesti ilusad!
bussis ootas mind Ulvi enda kõrvale istuma ja temagagi sai terve ülejäänud tee juttu aetud. Tartusse jõudes jooksin statale ja jõudsin teise poolaja alguseks. seis oli 1-0 tammeka kasuks. flora mängis ikka suht mannetult ja olid isegi selle 1-2 kaotuse sellise mängupildiga ära teeninud. taktika oli ka paigast ära. oma lohutusvärava nad 90+3 minuti penaltist said. pärast mängu jalutasin koos Marekiga linna, ta aitas mul ka ühte pagasikotti tassida. teel rääkisime peamiselt ikka jalkast. meie väravavaht Aiko teeb ta treeninggrupis ka lastele trenni. tal on selline huvitav traditsioon, et käia hooaja jooksul kõikide meeskondade kodumängul vähemalt korra. seekord oli siis Tammeka kord. Kuressaares on tal sel hooajal käimata, kuid kuna mänge on nii vähe alles jäänud ja võimalusi ka, siis tuleb ta vist Tuleviku hooaja viimast mängu vaatama, mis just Kures peaks toimuma (eks näis, mis ilm 6.novembriks teeb). jõudsin ilusti bussile ka ja Tallinnasse, tulin Heleni juurde ja käisin õhtul poes viimaseid vajalikke asju ostmas, nt hambapasta ja külaliskost.
homme Kertu perele külla ja õhtul paadi peale :D ma nii tahaks juba Lilliani näha, ja Annet. ostsin Annekese soksi kaasa :) sooduka pärast ostsin, kuid nime märkasin alles hiljem, hehheheeee

väsinud, aga õnnelik!!!

Thursday, September 30, 2010

rekord on õhus

käesolev nädal on suht ulmeline olnud, ma ütleks. ja see "rekord", mis nö õhus on, selle ületamine on veel käimas. nimelt, nagu ma olen kirjutanud, siis on mul toas prussakad. tuba ma vahetama ei hakka (kuigi kohe-kohe on kaks varianti tekkimas samas ühikas, väga ilusad ja korralikud toad), aga homme tehakse minu ja kahes kõrvaltoas tõrjet. ja siis ma lähen kaheks nädalaks ära. nii et isegi kui keegi neist sinna veel jääb, siis plaanin ta lihtsalt nälga jätta :)
aga rekord ise seisneb selles, et olen igal ööl alates eelmise nädala neljapäevast maganud erinevas kohas. praegune seis on siis neljapäeva ööst alates selline: ühika tuba, mustamäe korter, Iani korter sadama lähedal, Malli tuba ühikas, Carmi juures, Laura toas ühikas, Malli tuba ..., maal kodus, Iani korter Tln-s, paat M/S Victoria ja siis kuskil Rootsis järgmised 3 ööd. ehk siis tänane öö on veel lahtine, kus maandun. kuna eesmärk on vältida kahte järgnevat ööd ühes kohas, siis Malli juurde ilmselt ei lähe, kuigi oleksin seal oodatud.
natuke rott on olla tegelikult niimoodi, kohast kohta käia, küsida, kas võin minna. kuigi mõned korrad on mind ise ka kutsutud, nii et on vähem rott olnud :) ja kusjuures eks ma ise olen ka saanud neile inimestele olla abiks ja seltskonnaks. ja hea on teada, et sõbrad aitavad hädast välja! ahjaa, eelmine samalaadne rekord on olnud vist neli ööd järjestikku erinevates kohtades.

ühikatoast mind pole prussakad lõplikult välja ajanud, päeval ja õhtul saan ikka seal viibida, kuid koolikohustused ja seltskondlikud üritused pole nagunii jätnud eriliselt palju aega seal viibida. kuigi isegi päeval/õhtul rändab mu pilk aeg-ajalt seintele-põrandale, et ehk sibab seal mõni väike karamellikarva elukas ringi. kusjuures see, et ma nad üldse avastasin, võin vist öelda, et kuna ma oma toas külmkappi ja teisi kappe liigutasin, siis ma häirisin neid. on nad ju muidu öise eluviisiga, kuid esimest kohtasin päeval kas kella 14 või 18 paiku, ei mäleta täpselt enam.

täna siis viimane koolipäev enne reisule minekut :) eile ostsin ära paadipileti Stockholmi ja bussipileti Linköpingusse. Lia norrakad jõuavad minust hiljem kohale, aga eks mul on siis aega veidi kas Linköpingut või Bjärke Säby't avastada.
sain eile Lillianilt kuulda, et elurütm on sealses retreat-keskuses veidi erinev, ehk hommikupalvus on kell 7 (eesti aja järgi kell 8) ja õhtusöök kell 17. kuid Lillian lohutas, et nad võtavad mingit toiduvaru kaasa, mida õhtul hiljem näksida :) oi, ma nii tahaks neid juba näha. ja reisile minna. enam mind ei kohuta mõte üksinda reisimisest ja seiklemisest, vaid oskan seda juba nautida.

Tuesday, September 28, 2010

seal me olime

vaatamata sügiseselt tuulisele ja niiskele ilmale on elu ikka ilus ja hea. kuna ma siiski kardan oma toas ööbida (kuigi inimeste kallale nad ei kipu, nagu mind lohutati), siis olen erinevates paikades öömaja leidnud: pühabal ühikas kolmandal korrusel, ja eile kutsus Carm mind külla, filmi "siin me oleme" vaatama ja ööseks lubas ka jääda. kuigi ilm oli suht sitt, siis võtsin varju, panin soojalt riidesse, vajalikud aksessuaarid kaasa ja läksin läbi vihma ja tuule. film oli hea, kuid eriti tore oli vaadata, kuidas Yasmin seda nautis ja täiega naeris :D tema jaoks olid ingl.k supakad all. öö möödus vaatamata nohule rahulikult, magasin hästi!
hommikul läbi tuulise linna ühikasse, kus valvelaua juures oli üks Viljandi neiu seal kohvitamas Riinaga. sain siis teada, et reedel tehakse minu ja mu kõrvaltubades prusskatõrjet! ja täna ööseks kutsus L mind enda tuppa, ühika esimesele korrusele. see on hea, kuna siis ei ole mul hommikul kaugele minna koolipäevaks ettevalmistusi tegema, kuna loengud algavad juba kell 10.
reedel pärast tõrjetegevust lähen koju maale. laupäeval toimuma pidanud Tuleviku mäng K-J lootusega lükati noortekoondise mängude tõttu edasi, nii et minu järgmine Tuleviku mäng on alles 3 nädala pärast! muidu oleks see väike vaheaeg suht väljakannatamatu, kuid ma sisustan seda aega mõnusa reisiga Põhjamaadesse :D ja siis 19.10 toimub see mäng Lootusega. vahepeal jääb mul nägemata karikamäng HaServiga ja liigamäng Transi vastu. ja siis ongi ainult 4 mängu veel hooaja lõpuni: Lootuse, Levadia, Tammeka ja Kurega.
kusjuures kui ma Skandinaaviast tagasi olen, siis plaanin teha oma ühikatoas tapeedivahetus-talgud. kõik, kes tahavad ja saavad ja oskavad tapeeti vahetada, on appi teretulnud! jutt siis 22.-24 oktoobri nädalavahetusest. kusjuures laupäeval, 23ndal on Tulevikul Tartus mäng ka, kuhu on veelgi rohkemad inimesed teretulnud vaatama ja kaasa elama :D

vot sellist elu elangi praegu. igav ei ole igatahes!

Sunday, September 26, 2010

lakooniliselt

kuna mul pole praegu ei erilist tuju ega tahtmist, siis teen lühidalt.
neljapäeva päeval avastasin oma toast prussaka, öösel aga veel mitu-mitu tükki. selle tulemusena sain öösel vaid 4 tundi magada, kuna kartsin magama jääda nende elukatega ja panin ella 2-3 paiku mürki neile söögiks. hommikul vara äratus, häälega Viljandisse, sealt seltskonnaga Tallinna. poolel teel läks auto katski, nii et seiklesime seal tln-trt maanteel ja paides saime kahel korral autot lükata. tallinna jõudsime kohale pooleteist tundi planeeritust hiljem, kuid polnud sellest miskit hullu viga. saime natuke siis aidata ja sebida.
mina ka karmela olime piltimüügi letis, kuid eriti palju rahvast meie juures ei käinud, vast mingi 20 piletit müüsime. enamus olid eelmüügist ostnud või said kooriliikmetelt osta odavamalt nö sõbrapiletid. kirik (Kaarli) oli suht täis ja mina ei jäänud kontserdil ühestki laulust ilma. Oslo Gospelkoor on ikka päris kõva sõna gospelmuusika vallas, ja nad on tõesti head! tekkis paratamatult võrdlus valge gospeli ettevõtmisega, aga no erinevus on nagu öö ja päev. osad OGC laulud tuletasid noorust meelde ja enda kooris laulmisi :D kuigi kurk pole veel päris tere, siis laulsin ikka päris palju kaasa, ei saanud teistmoodi! väga palju tuttavaid ja sõpru nägin enne kontserti :)
ööseks läksin Merkaga mustaka korterisse. kuna ma olin väga suures unevõlas, siis läksimegi suht kohe magama. ma ärkasin kell 11, et asju pakkida ja linna minna. oli plaanis minna OGC-ga bowlima, nö tänuõritus vabatahtlikele. oli väga ilus ja soe ja päikeseline ilm, nii et läksin jala enamuse teest. bowlingusse kohale jõudes kuulsime, et kuigi meile oldi öeldud, et kell 15 algab, oli tegelikult broneering kella 16.30ks tehtud. kuid selleks ajaks ei saanud me Kallaga jääda. egas midagi, jalutasime siis stata poole mustakalt. aega oli palju ja Kalla tegi Matsis lõunapausi.
kell 17 algas Tuleviku mäng flora vastu. esimese poolaja suutsime ilusti 0-0 teha, kuid teisel poolajal toodi sisse Post. õnneks ei löönud tema meile eile väravat, kuid ühe lasime siiski sisse. meie oleme vist sel hooajal teine klubi, kes pole lasknud Postil väravat endale lüüa :) 0-1 kaotus, kuigi meeskond mängis hästi ja olid meilgi omad võimalused. kahjuks polnud meil Kulat mängul, isegi mitte pingil. meid oli fännisektoris vaid 4: mina, Kalla, Art ja Jaanus. Sinilaiu pere vaatas ta isa kontorist, Kammisted olid ka kuskil. pärast mängu istusin veel Nimetas, vaatasin Milani mängu ja siis tulime korterisse Heleniga.

ja täna peaks siis tagasi Tartusse minema, tagasi prussakatega tuppa. ei taha väga. aga alles homme saan külast uurida, et kas on mõni tuba, kuhu ma saaksin hoopis sisse kolida, sest niimoodi ei taha ma küll elada, et ma kardan magama jääda nende elukate pärast! mis elu see oleks...

Thursday, September 23, 2010

sügis Tartus

täna saabus ametlikult sügis, varahommikul kella 6 paiku. mina magasin sel ajal oma uues ühikatoas esimest ööd õndsat und.
viimasel ajal ongi suht kiire olnud, nii kooli kui kolimise kui muude ürituste arvelt.
pühapäeval oli selles mõttes keeruline päev, et sai jälle kodus emaga asju südamelt ära rääkida ning õhku klaarida.
esmaspäeval tulin häälega Tartusse, sain väga kiiresti peale ja oli tore juht. tundsin oma suure pagasi koorma all veel tõbe sees olevat ning seega jätsin päeva viimase loengu ära. teisipäeval oligi ainult üks loeng ning õhtul oli väga mõnus EÜ raamatuõhtu. mina võtsin kaasa oma 2008. ja 2009 CISV-i lastelaagrites saadud message book'id. neid lugedes tulevad alati ilusad mälestused ja head inimesed meelde!
eile oli päris kiire päev: hommikul loengusse suure seljakotiga, sealt ühikasse võtmete järgi, siis tagasi loengusse, pärast seda käisin veel Viljandi mnt-l viimaste lasjadel järgi ning tulin siis bussiga ühikasse. buss nr 7 sõidab täpselt sellel marsruudil :D ja mul oli tõesti rasked pagasid.
alguses tundus tuba väga kõle ja tühi ja kole, kuid kui sain juba oma asju lahti pakkida ja kappi-riiulisse sättida, oli kohe parem tunne. kuigi eelmise elaniku kaunistusi peaks natuke eemaldama, ei sobi need mulle. seina peal on nt suur punane skorpion joonistatud, kuid sellest ma vist lahti ei saa. mul on tuppa veel vaja kardinaid ja vaipa, külmkapp on õnneks olemas (kuigi suht valju eraeluga, kuid peame lihstalt koos hakkama saama seal väikeses toas). ka riiulitega kappe on toas piisavalt. õhtul kolisin ülejäänud asjad ka tuppa, mis mul siin samas ühikas teiste inimeste tubades olid ja nüüd on juba nagu päris :) olen rahul!
eile õhtul olin Eleril külas (elame samas koridoris nüüd) ning vaatasin tema ja Venna suvise Türgi ja Gruusia reisi pilte ning paljuski meenustasid nedd mulle mu 2007.a Armeenia reise, ning vaatasin õhtul siis neid pilte ka, koos Eleriga.
täna on mul veel kool, homme Viljandisse ja Tallinnasse. tuleb vist äge nädalavahetus! tervis hakkab ka varsti korda minema, ilmad on ilusad (kuigi lubas terve nädala vihma) ja mida muud veel vaja?

Saturday, September 18, 2010

täis räige kui ilus päev!

üritan lühidalt kirjutada tänasest.
aga täna on olnud lihtsalt suurepärane päev! esiteks võitis Tulevik Sillamäe kalevit 3-2! läksime juhtima 2-0 esimesel poolajal. teisel sai üks sillamäe leedukas otse punase, kuid siiski lõid nad meile kaks tagasi. kuid vaid minut hiljem lõi Kula oma teise värava, otse karistuslöögist! lihtsalt nii ilus ja hea :D need 3p olid meile vajalikud kui õhk, kuna samal ajal võitis paide tammekat. tore oli ka kahte endist Tuleviku mängijat näha. tänased kaks väravat ja muid momente videos SIIN.
kusjuures mängule läksin häälega. pool tundi olin tee ääres, ükski auto ei peatunud. siis hakkas sadama ja auto peatus. avasin tagumise ukse ja hakkasin küsima, et kas Viljandisse saan nendega, kui nägin seal tuttavat nägu istumas. üks tensinglane neiu Helena :) tulid metsast seenelt. sain nendega ilusti vanalinna ja sealt juba kenasti alla statale. kolmas järjestikune hääletamine, kui tuttava inimese peale saan. mis toimub, kas Eesti hakkab juba tõesti nii väikseks jääma?
pärast mängu läksin Katre juurde pilte mälupulgale saama. seal olles helistas Jaanika ja kutsus sauna oma uude majakoju. ja kuna Teet jõudis täna iirimaalt tagasi, siis tuli tema ka. käisin aga vahepeal kodus ära, kus oli rõõm oma tädi oma mehega näha korraks külas. minu noorpaar aga läks nagunii linna peole, nii et sain ka mina kodust ära minna. Jaanika ja Raido maakodu on ilmselt üks ilus koht. jõudsime sinna suht pimedas ja kõike ilu ei saanudki kohe näha. aga saun oli super, seltskond ka. nüüd sain vähemalt kõhulihastele muud koormust ka peale köhimise, ehk siis päris palju sai naerda! Teet isegi imestas, et miks me peaaegu iga ta nalja peale naerame nii palju. aga oli ka põhjust!
ahjaa, enne sauna minekut maandusin Teedu juures. noormees magas ja ärkas minu kopsimise ja hõikumise peale. eriti siis kui ma "Vassiili" hüüdsin, siis ta sai aru, et see pole uni, vaid reaalsus :D ja uued papud kinkis ta ka mulle. mine veel kellegi jalatseid kiitma ja uudistama...
ei, aga super päev on olnud! Tuleviku võidust ma ikka julgesin unistada, eriti kui me juba 2-0 juhtisime. tegelikult oleks kokkuvõttes viigiga rahul olnud, kuna nad on ikkagi profimeeskond, meie amatöörid. kuid miks viigistada, kui on võimalik ka võita! ja õhtune kallite sõpradega koos olemine - hindamatu!

Thursday, September 16, 2010

haigusest ja seentest

teisipäeval oli ilus sügisene ilm. lausa nii ilus, et ma otsustasin ikkagi pärastlõunal Paidesse minna. otsustain, et vaatan teisipäeval enesetunde ja tervise ning ilma pealt, kas võtan selle reisi ette. Katre ema lubas isegi oma koha autos mulle loovutada. õnneks polnud seda vaja, sest James tuli mängule otse Paidest, oma väikese perega. ta naist ja last nägin viimati vist enne jõule.
meie sõit Paidesse kulges rahulikult ja hästi. jõudsime ilusti mängu ajaks kohale. meid oli päris palju sinna tulnud: viiene ekipaaž Viljandist, Sinilaiu perest 3tk, Kammisted ning Jamesi pere. mõlemad mängu väravad löödi esimesel poolajal, meie poolt Kula 1-0 ning Paide poolt 1-1 A.Sillaste, meie endine mängija. teine poolaeg oli tegelikult meie oma, rohkete võimalustega, kuid nagu tihti juhtub, ei suuda me neid kuidagi väravasse sisse saada. see 1p, mis me saime, on siiski rahuldav. muidugi soovisime väga võitu, kuna see oleks tabeliseisu meie jaoks kindlamaks teinud, kuid korra me oleme Paidele ka kaotanud. Lelov ütles pärast mängu, et vaat kui hea mängija ta on kasvatanud. mõnes mõttes kahju, et igal aastal saab Lelov Tulevikku kamba noori mängijaid, ja siis hiljem maitseb mingi teine klubi tema töö vilju.
pärast mängu tõi Art minid koju, nagu ikka, kui võõrsil mängime ja ma kaasa sõidan. viimasel kahel aastal olen suht vähe teiste fännidega koos sõitnud. Pinska ja Päri vahel lükkasid kaks inimest oma vana Zigulli, ilma igasuguste ohutuledeta! hea, et me sisse ei sõitnud, pool 22 on juba suht pime siinmail.
eile möödus suht rahulikult. magasin kella 13-ni, käisime linnas arsti juures (mu vasak kõrv on lõpuks ometi lukust lahti ja ma kuulen normaalselt!!! see on mul peaaegu jõuludest saadik juba vahelduva eduga lukus olnud), aga homme lähen jälle, vaatame kuidas köha laheneb. päris hästi on juba, kuna venna nõuandel tegin kummelitee auruvanni eile õhtul ja täna hommikul. täna teen ka enne magamaminekut.
pärast arsti juures käiku läksime Viljandi taaskasutuskeskusesse. mina veetsin enamuse ajast raamaturiiulite vahel ja saak oli 3 raamatut. kui maksma läksin, selgus, et selle keskuse pidaja on väga huvitav ja sõbralik mees. rääkis mulle veidi ajaloost. ja kui ma selle kaarhalli ühel seinal nägin suutr Tuleviku plagu rippumas, küsisin selle kohta. ta ütles, et kuna ta klubi toetab, siis andis klubi talle selle bänneri. müügis see muidugi polnud :D aga südame tegi soojaks seda seal nähes. kui olime linnast koju jõudnud, hakkas vihma sadama ja nii ei saanudki midagi asjalikku õhtul teha. mina lugesin raamatut ning vaatasin netist Arsenali mängu. võimas 6-0 mäng oli :D praegu nillin eestlaste tulemusi euroopa liigas. Raku koduklubi juba võitis, Zenjovi mängus on praegu poolaeg.
täna lugesin taas päris palju oma raamatut, kuid ema ja venna käisid metsas seenel ja tulid päris suure saagiga tagasi ning õhtu kulus nende puhastamisele. sauna tegin ka, aga kui mina lõpuks minna sain, oli tuli juba ära kustunud. aga vähemalt sain oma käed sellest mustast ja oranžist mahlast puhtaks!
tegelikult on mul kahju, kui mu praegune raamat läbiloetud saab, kuna seda seeriat on veel kaks raamatut, aga Tartu raamatukogudest pole ma seda veel leidnud. aga tahaks neid ka ikka lugeda! kui muud üle ei jää, siis võtan nood käsile, mis ma eile ostsin.

Monday, September 13, 2010

väga ilus päev!

täiesti ulme, kui tore päev on olnud! nii palju vanu sõpru kohanud, juttu ajanud, lohutanud, kuulnud uudiseid, saanud ülivägeva kutse ja üldse, ilm oli ka väga ilus, sügiseselt soe ja päikeseline.

kui eile veel plaanisin täna Tartu minna, siis öösel magama jääda püüdes andsin alla. no ei saanud jälle rahulikult uinuda. muidugi laupäeva öö vastu pühapäeva oli veelgi hullumeelsem. kuna ma nii palju teed joon, siis on vaja ju öösel põiel käia.
seega ärkasin täna plaanitust tund aega hiljem, läksin kella kümnest bussiga linna arsti juurde. kohtusin oma uue perearstiga esimest korda, kuigi ta meil juba tükimat aega on. väga tore naisterahvas on! sain oma hädadele siis leevendust ka ja muidugi paar asja pidin apteegist pärast ostma, 245 eegu eest. õnneks oli veel Norra-palka veel järel ja sain rohud kätte. kui kabineti ukse taha istuma jõudsin, väljus sealt hoopis vana tuttav Kusti oma naise ja lapsega. üritasin nalja ka teha neile, aga ei tulnud eriti välja. arsti juurest tulles ja bussijaama minnes nägin tänaval veel ühte sõpra. nägin teda ka laupäeval, kuid siis me eriti ei rääkinud. nüüd täna embasime ka ja siis selgus, et ta vajab lohutust. andsin endast parima mida sellises delikaatses olukorras anda võib! kuid siis pidime lahku minema, ma apteeki/poodi/bussi peale, ta sai emaga kokku.
bussis oli sugulane. tolle Kristjani vanem vend, kes mul enne Tartusse sõitu kodus külas käis. ka temaga rääkisime terve tee juttu ja veel bussi pealt maha tulles ei läinud kohe kumbki oma teed. koju minnes tundsin end nii hästi, kuna arsti juures läks kardetust paremini. sain oma murele kiiremat leevendust :) kuid pean kolmapäeval siiski tagasi minema.
ma tundsin end kui mu praegu poolelioleva raamatuseeria kangelannana ning jalutasin õues ringi natuke. tegelikult 'tuigerdasin' oleks õigem öelda :) pea on ikka veel paksult vatti täis. ja siis sattusin onu B juurde, kus ajasime juttu mingi peaaegu pool tunnikest vist. vot see oli hea! mul on sel nv-l tunne, nagu ta väldiks mind ja seega oli see vestlus eriti hea. jäin spontaanselt ta töö juurde istuma ja passima.
kuna ma füüsilist tööd teha ei jõua praegu, siis andis ema mulle hoopis sobivama ja istuva töö, ehk seeni puhastada. täielik seene-uputus on metsa all praegu! ja eile tegin ka väikse portsu puhastamist, kuid kardan, et tuleb veel. aga siis pole vist mina see, kes neid puhastab. aga võib-olla siiski.
seente puhastamise ajal tuli mulle kaks kõnet, üks väike tööpakkumine ja üks sõber tuli külla, kui kuulis, et ma kodumail olen. vahepeal sain netist ka teada, et üks sõber on kihlatud. nii et õhtu lõppes ühe superkutsega, mis võimaldab mul 10 päeva pärast minna appi Oslo Gospelkoori kontserti ette valmistama ning lõpuks ka tasuta konsterdile :D nau chance of a lifetime! nad on varem ka Eestis käinud paaril korral, kuid mul pole siis üldse raha olnud, et piletiga minna. ja nüüd siis selline võimalus :)

nii et elu käib ikka omasoodu, oled siis haige või mitte. kuid tänu sellele, et ma haige olen ja kauemaks Viljandimaale jäin, oli mul põhjust see positiivne postitus kirjutada! everything happens for a reason!

Saturday, September 11, 2010

kõik teed viivad Rooma?

mul on küll selline tunne sel aastal tekkinud, et kõik teed viivad Rooma. muidugi on see vaid metafoor selle kohta, mida ma tegelikult öelda tahan. aga nagu ma mõnikord ikka kirjutan, siis läbi lillede või ümbernurga juttu. tulin selle Roomaga võrdluse peale reede varahommikul kella 4 paiku. veider kellaaeg selliste asjade peale mõtlemiseks, ma tean, aga nii ta läks.
igatahes, Itaalias olen ma käinud, aga Rooma pole veel jõudnud, küll aga väiksematesse linnadesse. ka see lause sobib mu metafooriga hästi kokku. Rooma kui too võrdpilt on mind jälitanud ja kummitanud juba päris hea mitu aastat, suht-koht alates Tartusse kolimisest saadik, erinevade intervallide ja intensiivsusega. ja kuidas ma pole ka üritanud (varem ei olnud isegi vaja üritada, ta ise vajus mingiks ajaks unustusse) sellest "üle saada", ujub see ikka ja taas pinnale. tundub, et ma siiski pean kunagi sinna Rooma jõudma! aga millal? nood eelmainitud pinnale ujumised panevadki mind mõtlema selle peale, et kuigi ma tahaks võib-olla Milaanosse minna, siis viivad siiski kõik teed lõpuks Rooma. ikkagi pealinn ja Igavene Linn.
nüüd tagasi vaadates tõi too Eesti-Itaalia mäng mulle selle toreda riigi jälle lähemale ja tuletas end taas meelde. kuid neid muid "Roomaga" seotud meeldetuletajaid on mu ümber pea iga päev ja igal pool. isegi Carmeni toas on kaks tükki. naeratasin ja imestasin omaette, kui neid märkasin :) siiski olen ma vahepeal peaaegu leppinud sellega, et "Rooma" linna mul erilist asja pole, kuid siis leian end taas sinna viiva tee pealt. nii võib ju hulluks minna!

selgitan siis veidi ka asjaolusid, mis viisid mind selle metafoorini kell 4 hommikul. läksime neljapäeval mingi kesköö paiku voodisse. rääkisime seal pimedas natukene juttu, elust ja inimestest. oli vist poole kahe paiku, kui tundus targem olevat magama jääda. üritasime siis mõlemad. mind segas aga köha, nii iga paari minuti järel. paar korda olin juba peaaegu uinumas, kui köhahoog vahele segas. seega otsustasin poole kolme paiku minna kööki ja teha tassikese teed. võtsin ka raamatu kaasa ja lugesin mõnuga tund ja 10min, nii et kolmveerand neli olin tagasi voodis. seal ma siis mõtlesin loetu üle järele (ilukirjandus, aga hea lugemine on!) ning tulingi tolle "kõik teed viivad Rooma" mõtte peale.
too unetu öö lõi segi mu plaani Annekaga linnas kokku saada, kuna magasin poole 12-ni ja tulin siis häälega Viljandisse. kusjuures enne mind oli veel üks paar ja üks noormees hääletamas. kuid peale sain mina esimesena! otsustavaks faktoriks sai see, et juhi kõrval istus mu esimese klassi klassijuhataja :D ja roolis tema poeg, kelle sünnipäeva ma alati tean. see oli tore kokkusattumine ja sain ilusti linna nendega. siis jala vaksalisse, kust sain juba kahe noorpaariga koju. kui mul varem oli "kolmas ratas vankri all" või "viies ratas vankri all" tunne, siis nüüd lausa "seitsmes ratas vankri all".
eile õhtul grillisime veidi, sai sauna ja niisama rahulikult oldud. täna käisin linnas Tuleviku mängul. läksin häälega, ja peale võttis mind... Tuleviku peatreener M.Lelov!!! ta ju elab Pärnus. ma olin esimene hääletaja, keda ta peale on võtnud ja mind "päästis" mu Tuleviku sall. oli tore 12km sõit =) enne mängu kohtusin ühe Prantsuse vanapaariga, kes käisid Trepimäe juures oleva maja juures, kus tolle mehe ema sündinud oli. neil olid sellest majast vanad pildid ka kaasas :D nii armas lugu. hea, et ma peatusin ja juttu tegin.
mäng ise oli hea ja ilus ja rahuldav, kuni üleminutiteni. Lelov ootas neid, et teha strateegiline vahetus, kuid jäi sellega veidi hiljaks, kuna kalju uus elevandiluuranniku mängija koksas selle ühe värava ära, ja jättis meid pahastena ja tühjade pihkudega. see üks punktki libises käest. oli väga valus kaotus!!! ja kusjuures Kulal oli enne seda sajane võimalus, mille ta vv-le sülle lõi. kui ise ei löö, lüüakse sulle. jalgpalli murphy seadus. ja nagu veel meie kaotusest vähe oleks, said kaks lähikonkurenti ka võidud kirja. praeguses tabeliseisus me peame taha vaatama ning punktivahed on nüüd väga vaikesed. tuleb pingeline hooaja lõpp, kuid seda enam on põhjust mängudele minna! järgmisena juba teisipäeval Paides. väikest lohutust pakkus Arsenali võit ja mänju käest lastud võit, tulemuseks viik, samuti üleminutitel.

esmaspäeval peaks arsti juurde minema.

Wednesday, September 08, 2010

ootused ja lootused

mul on neid palju, noid ootusi ja lootusi. samuti sinna hulka kartusi ja pelgamisi. kuid oodata on rohkem siiski :) näiteks olen osade loengute ja seminaride koha pealt põnevil. sain juba kaheks järgmiseks nädalaks kolmapäevaks kodutöö, mis tuleb mulle väga kasuks. et ma ise polnud selle peale varem tulnud! kuid nüüd pean uue PSG õppekava läbi lugema.
ootan veel näiteks oktoobri algust, kui ma võtan ette väikse ringreisi Põhja-Euroopas. nimelt sõidan 3.10 õhtul paadiga Rootsi, sealt bussiga ühte mitmest Köpingist, mis seal riigis leidub ja sealt siis väiksesse kohta nimega Bjärke Säby, kus ma saan veeta mõnusalt mõned päevad Lia rahvaga. ja see pole veel kõik :) ma sõidan koos nendega tagasi Norra, kust ma sõidan Telemarki maakonda, kust ma lähen hulga norrakate ja mõne eestlasega Taani noorte norrakate leerilaagrisse :) olen sellises ettevõtmises juba korra varem osalenud, vist 5 aastat tagasi. ja on ülitore, et saan seda taas teha! Taanis oleme vist umbes nädala ning siis läheme tagasi Norra ning sealt tagasi Eestisse. kuna põhimõtteliselt on mul Rootsi paadipilet juba olemas (tänu Mai sõpsile sain eriti odavalt), siis võib vast öelda, et reis on 100% kindel! koolis olen ka juba õppejõudusid informeerinud ning olen valmis midagi ette või järele tegema nood kaks nädalat, mis ma Eestist ära olen. ilmselt jääb mul nägemata ka Tuleviku kodumäng transrasvadega narvast...kuid õnneks mitte rohkem, kuna samal ajal on Eesti koondisel taas valikmängud.

täna ma esimesse loengusse ei läinud. mind on tabanud köha ja kurguvalu, mis andis täna hommikul rõvega väsimuse ja nõrkusega tunda. magasin siis veidi ja tulin kirjanduse didaktika ainesse. olen väsinud ja seega vist õhtune loeng jääb mul ka ära. praegu käib vist mingine viirus ringi, päris paljud on sellised väheke tõbised. nii ka mina. õnneks ei andnud eile see haigusevimm tunda eilsel EÜ avaõhtul. sain seal abiks olla ja inimestega toredasti aega veeta. õnneks sain Grete autoga koju.
aga arsti juurde peaks ma niiehknaa minema, kõrv teeb jälle haiget ja muret. eks näis, millal on mul aega Viljandi perearsti juurde saatelehe järele minna.

seniks aga läheb elu edasi, hoolimata sellest kes on haige ja kes mitte. nii nagu tõdes Jaanus oma blogis, et "Osad saavad lapsi, teised kihluvad, kolmandad abielluvad, aga mina......elan oma elu edasi..." (kasutan tsitaati ilma luba küsimata, kuid kui soovid, et seda siin poleks, anna teada!). just nii tunnen ka mina. viimase nädala uudised hõlmavadki end teateid abiellumisest ja lapsesaamisest (nimesid nimetamata, ofkoors!), aga mina? ma ei nuta, et mul neid muresid ja rõõme veel ei ole, kuigi mõnikord mõtlen, et mis siis kui... eks ma pean oma aega ootama ja senikaua tegelen ma muul moel oma elu sisustamisega (vt postituse algust). sest kui need elu suured sündmused tulevad, muutub mu praegune elu kindlasti. muud moodi pole mõeldavgi ju. aga miks mitte seni seda elu nautida ja rõõmu tunda. tulevad uued rõõmud, suuremad ja teistsugused. ja siis on, mida eelnevast meenutada!

nii et taas on paslik lõpetada postitus tõdemusega, et elu on siiski ilus! ja mul on palju, mille eest Jumalale siin elus tänulik olla =) olge teie ka, kallid lugejad.

Tuesday, September 07, 2010

rõõmsalt elust

Tegelikult on päris tore tagasi Eestis olla, tuttavate inimeste ja ürituste ja kohtade ja naljade keskel. Pühapäeval käisin Tallinnas Emmause missal, kus oli palju vahvaid sõpru! Neid sõpru nägin juba enne missat, kui Maarja ja Timo mind Kaarli pst-l ootasid. Nad olid mind näinud ja jäid mind ootama :D kuna me päris palju varem kohale jõudsime, siis saime teenistuse käigule kaasa aidata. Mina tahtsin kirjakohta lugeda ja need kaks pandi küünlaid kandma. Päris lahe oli M.H ülestunnistus, et ta ei saagi enam Tuleviku üle nalja teha, kuna üks ta õpilane meil mängib. Kui teda veidi hiljem Tuleviku mängule kutsusin, vastas M, et ega see nüüd nii hull ka pole :D hehheheeee. Sain lisaks Lauriga reedese mängu üle muljetada, ta oli ka statal. Ja kuna ta õde töötasb kuskil, kust Itaalia meeskond läbi läks, siis leidis ta ühe Itaalia Jalgpalliliidu logoga koti, kus oli paar kedrasid. Ma nillisin neid terve õhtu ning eile ka veel ja nüüd lõpuks lubas Lauri need mulle anda :)
Pärast teenistust jooksin rongile. Kuigi mind üritati meelitada mingile filmiõhtule, siis mõtlesingi, et kui rongist maha jään, siis lähen. Kuid rong väljus hoopis 20min hiljem nagunii, nii et jõudsin ilusti. Rongisõit kulges suht kiiresti, kuna sisustasin seda raamatu ja muusikaga. Oli väga lahe nädalavahetus, kuigi kaotasin oma eelmisel suvel Norrast ostetud ilusa kõrvarõnga ära, ja ühe Mai antud kinda kaotasin kuskil stata juures ära ning ka Eesti kaotas.
Eile oli mul esimene koolipäev, kolm loengut. Paari nädala pärast hakkab esmaspäeviti neli loengut olema. Vaid üks neist kestis eile ettenähtud 90 minutit, teised lõppesid varem, kuna olid sellised sissejuhatavad loengud. Kusjuures mõlemal oli sama õppejõud :) aga mul on sel aastal päris head ja huvitavad ained ning õppejõud. Ei midagi kerget, aga miks peakski olema, kui ma ikka kvaliteetset haridust tahan saada. Täna on mul vaid üks loeng, reeded on vabad. Kolmapäevad on suht tropid, kuna esimene loeng on 10-12, siis on üks loengune paus, siis 14-16 loeng ja jälle paus, ning lõpuks 18-20 jälle loeng. Neljapäeviti on ka kolm loengut, kuid ainult ühe pausiga.
Eile õhtul oli meil EÜ-katega väike lõigame-kleebime-voldime õhtu, ehk tegime tänaseks avaürituseks rebastele pakkide jaoks paberist kotte. Ma oskan nüüd paberkotti voltida :) aitäh Elerile selle eest! Oli päris lõbus õhtu ning kokkuvõttes ka väga asjalik. Ma loodan, et tuleb palju toredaid inimesi täna! Eleri tegi mu uute pükste kohta komplimendi, öeldes, et need on "nii Norra". Täitsa nõus temaga ja panen need püksid ka täna EÜ-sse jalga!
Samas on avatud ka paranoia-hooaeg mu jaoks. Arvasin, et Tartus see mind ei jälita, kuid eile üks hetk tõestas vastupidist. Seni ahistas mind see tunne Tallinnas. Ei ole kerge, kuid selline ma kord juba olen!
Olen juba nädal aega Tartus elanud ja mu igapäevane marsruut kulgeb üle raudtee. nüüd olen juba kolmel korral pidanud seisma jääma ja 49-60 vagunilise rongi läbi laskma. Jaa, ma olen neid kütuse vms vaguneid lugenud seal seistes :)
Eelmisel reedel, kui Mai juures maandusin, lubas ta oma korterikaaslaselt uurida, kas ta saab mind aidata odavalt Rootsi saada 3. oktoobril. Ja saabki, mingi paarisajase summa eest saan paadiga üle mere sõita! Et see postitus pikaks ei läheks, kirjutan oma Põhja-Euroopa ringreisi plaanidest kunagi hiljem.