jah, mu eilses päevas oli väga palju Tulevikku eile! isegi enne, kui ma Viljandisse jõudsin :)
laupäeva hommikul ma koristasin korterit ja pakkisin oma asju kokku. kaklesin ka kassiga, kes muidu on hullult nunnu, aga mitte siis kui ta mind küünistab. üks lõikehaav on mul vasaku käe peopesas ja teine parema käe ühel sõrmel. ausalt, toakassil pole nii pikki küüniseid vaja ja minu soovitus on neid natuke lõigata.
Viljandisse läksin häälega. kui ma buss nr 2 ootasin, siis üks vanem naine küsis, kas ma ka Milaanosse lähen, aga vastasin, et lähen hoopis Viljandisse. paari hetke pärast ta imestas, et kas lennukiga :) ja häälega sõitmise eest kiitis mind mu julguse pärast.
kui ma seal tee ääres siis seisin, sõitis umbes 15 minuti pärast must Tuleviku meeskonnabuss mööda. arvasingi, et nad ka ehk umbes samal ajal liikuma hakkavad, ja selle väikse punase Izusu tunnen ma nagunii ammu ära :) ja siis, ja siis, ja siis peatus üks valge Peugeot, mille roolis meie väravavaht (praegu vigastuse pärast ei mängi), kõrvalistmel tema kaunis abikaasa (neil on täna 1. pulma-aastapäev, muide!). jõudsin juba küsida, kas nad Viljandisse sõidavad, kuid kui nägin tagaistmel ühte mängijat ja siis ma sain juba aru, et muidugi sõidavad! oli tore ja rahulik sõit. üritasime meeskonnabussile järgi jõuda, kuid nägime neid alles Kükitast mööda sõites. ise tegime söögipausi Mäekülas, kuhu aga meeskond ka natuke hiljem tuli. Kükital oli hull järjekord olnud.
jõudsime Viljandisse, noored läksid alla järve äärde ja mina raamatukokku. seal nägin Jamesi. siis sain stata juures Kertu ja Jüriga kokku, enne kui nad pealinna tagasi sõitsid. ja siis algas juba mäng :) Tulevik oli enne eilset ainuke meeskond, kes polnud Tammekale väravat löönud. selle vea me parandasime, kohe neljakordselt!!! alustuseks põrutas Stüf (minu kaasreisja Aiko autos), siis andis ta mõned minutid hiljem värava ette söödu Ottisele, kes ei eksinud. kuid 2-0 ei ole veel ohutu seis, nagu tõestas meile sel aastal Kuressaare. kuid ega Tammekal neid vastuväravaid kuskilt ei paistnud ja siis me lõime igaks juhuks kaks väravat veel. alustuseks Luigendi tsenderdus, mis otse sisse läks ja vaid minut varem mängu tulnud vaid 16-aastane Raudsepp põrutas ja ilusti paremalt öörelt ühe sisse. vaid teine mäng tal Tuleviku eest! väravad on olemas vaatamiseks SIIN. vaadake kindlasti, need on lihtsalt nii ilusad! ühe värava me lõime veel, kuid seal võttis joonekohtunik suluseisu, kuid too mängija, kes sulus oli, ütles hiljem, et see läks Tammeka enda venna pihta ja seega oleks pidanud värav lugema. eriti hea meel on mul sellest, et väravad said kirja meie uued ja noored mängumehed, vaid Luigend on korra skoorinud sel hooajal. eriti hea meel on Ottise värava üle, kuna ta lihtsalt on räige tööloom platsil, igale poole ta jõuab, ise vist minust ka lühem. väike, aga tubli!
pärast mängu rääkisin veel ühe neiuga, kelle vend oleks tolle viienda värava enda nimele saanud ja kellega ma juuni alguses Tartus kohtusin. tore õde-venda on! ja kuna minu noorpaar oli Lätis festivalil, siis kutsusin ma kaasfännid enda juurde sauna. võidusauna =) olime mina, Art, Kalmer, James, Kai ja Katre ning tema boyfriend, üks Tuleviku mängija. temaga olen ka korra juba varem saunas käinud, paar hooaega tagasi. eks ta algul vist tundis end veidi kohmetult ja see oli arusaadav, kuid ajapikku läks kõike kergemaks. eriti siis, kui James kohale tuli (veidi hiljem tuli, ta käis kontserdil ja me poleks nagunii ühesse autosse kõik korraga ära mahtunud) ja oma tavapärast vürtsikat sõnavara hakkas kasutama. nalja sai oi kui palju! kesköö paiku oli pidu läbi :)
täna jõudis noorpaar Lätist koju. ja siis mul hakkas jälle imelik olla nendega koos. ja tänasin mõttes Jumalat, et ma ei pea ülejäänud suve nendega kodus olema! kolmas ratas jalgratta all, või viies ratas vankri all, oleneb palju rahvast on; kui teine noorpaar ka kodus on, siis see viimane variant.
aga täna lugesin ühe raamatu otsast lõpuni läbi, veidi üle 300 lk. saksa keelest tõlgitud ja suht halvasti tõlgitud. kuigi ma eriti suur ekspert pole saksa keele ala, siis 7 aastat õppimist on oma jälje kuskile mälusoppi jätnud. kaks raamatut, mis mul pooleli on, jätsin Tallinna ja seega pean midagi muud homseks välja mõtlema. Erikule peaks ka kirjutama ikka enne äraminekut.
nüüd ma pean veel välja mõtlema, kuidas ma teisipäeval Tallinna saan. rong pole variant, kellaajad ei sobi. bussiga ka eriti mitte ja jääb variant häälega minna :) eks näis
Sunday, July 18, 2010
Wednesday, July 14, 2010
päike pistab!
kallid lugejad. ma sain täna väikse kuumarabanduse! tegelikult ei tea ma, kas see oli suur või väike, mul pole varem olnud. selles mõttes oli vist väike, et haiglasse ma ei läinud. kuigi see kogemus oli väga ebameeldiv, oli see siiski Jumala poolt hoitud. lugege edasi, ja otsustage ise, kas oli või mitte.
käisin täna Partsuga rannas, kümest läksime, et kõige kuumemat aega vältida. mina olin seal kaks tundi ja ei tahtnud kauem olla, et põlemist vältida. parts jäi minust veel Piritale. jalutasin ühe peatuse edasi, et bussipiletit r-kioskist osta. siis tuli buss 1A. oli suur buss küll, kuid palju rahvast oli ka seal juba ootamas. lasin siis sel minna, rahvast täispungitud. busse ju tuleb veel, mõtlesin. üks noormees Saksamaa särgiga mõtles vist samamoodi. ja tuligi järgmine buss. Narva mnt-l sõites, paar peatust enne Hobujaama, läks mul väga halvaks olemine. pilt läks eest ära, raske oli jalul olla ja peaaegu mitte midagi nähes astusin bussilt Hobujaamas maha ning istusin kohe tänavale. too saksa särgiga noormees tuli juurde ja aitas mul varjulisse kohta istuda. võtsin kotist omale veepudelid ning valasin sealt vett omale pähe ja jõin ka. kui olin enam-vähem OK, läks noormees ära.
mina aga istusin seal edasi ja kui päike hakkas mu istumiskohta paistma, tõusin ja jalutasin mujale. siis sain aru, et üksi ma sealt kuidagi koju minna ei saa! jäin siis lootma, et ehk näen kedagi tuttavat, ükskõik kui kauget tuttavat ja ma saan paluda tal aidata mul kas trammiga või jala koju minna. aga kedagi ei tulnud. saatsin siis Katrele (üks teine tore ja hea Katre, mitte too Viljandi tsikk) sõnumi, et ta mulle helistaks, mul ta abi vaja. vastust ei tulnud mõnda aega ja juba olin ma jõudnud istuma minna endise postimaja ette trepile CC Plaza kõrval. ja siis helistas Katre. ta ise oli Tallinnast 40km kaugusel rannas ja oli alles õhtul linna tagasi tulemas. kuid ta sai saata ühe oma sõbra (vb õe) poiss-sõbra mulle autoga järgi. olen seda tüüpi Nimetas ka näinud, nii et oli OK. ei olnud kaugele mul minna, kuid ikkagi ei julgenud ma üksi minna. taksoraha mul polnud. sain K-ga ilusti maja ette.
maja juurde jõudes tuli välja, et vool on läinud. oli mingi suuremat sorti voolukatkestus olnud Tallinnas. õnneks oli maja ees trepil vari ja suht hea jahe tuul, nii et polnud probleemi oma kehva enesetundega seal natuke istuda. varsti sain sisse. tegin veidi süüa ja külma kakaod ning magasin tsipake. nüüd enne AK-d julgesin välja poodi minna, et homme mitte nälga jääda. enesetunne on juba suht talutav, iiveldus on üle läinud ja loodan, et kõige hullem on möödas, et homme see asi mulle mõju ei avalda. igatahes homme ei plaani ma küll siit korterist väljuda! loen parem raamatut.
ja mitte tavalist raamatut, vaid "Eclipse'i", mille filmi ma eile Kertuga kinos vaatamas käisin. film oli teisest osast parem, kuid siiski raamatust erinev. loen seda just selleks, et meenutada, kuidas asjad "tegelikult" olid :P aga esimese osa soundtrack'ile vastast pole, ikka veel!
väga tore oli jälle Kertuga kokku saada ja täna Partsuga ka. pole ju teda aasta aega näinud, nagu täna asju meenutades selgus. tore, et tal hästi läheb ja ta õnnelik ning oma otsustega rahul on. loodetvasti näene teda järgmisena augusti lõpul Tuleviku mängul Tallinnas :)
seniks aga tsauks!
käisin täna Partsuga rannas, kümest läksime, et kõige kuumemat aega vältida. mina olin seal kaks tundi ja ei tahtnud kauem olla, et põlemist vältida. parts jäi minust veel Piritale. jalutasin ühe peatuse edasi, et bussipiletit r-kioskist osta. siis tuli buss 1A. oli suur buss küll, kuid palju rahvast oli ka seal juba ootamas. lasin siis sel minna, rahvast täispungitud. busse ju tuleb veel, mõtlesin. üks noormees Saksamaa särgiga mõtles vist samamoodi. ja tuligi järgmine buss. Narva mnt-l sõites, paar peatust enne Hobujaama, läks mul väga halvaks olemine. pilt läks eest ära, raske oli jalul olla ja peaaegu mitte midagi nähes astusin bussilt Hobujaamas maha ning istusin kohe tänavale. too saksa särgiga noormees tuli juurde ja aitas mul varjulisse kohta istuda. võtsin kotist omale veepudelid ning valasin sealt vett omale pähe ja jõin ka. kui olin enam-vähem OK, läks noormees ära.
mina aga istusin seal edasi ja kui päike hakkas mu istumiskohta paistma, tõusin ja jalutasin mujale. siis sain aru, et üksi ma sealt kuidagi koju minna ei saa! jäin siis lootma, et ehk näen kedagi tuttavat, ükskõik kui kauget tuttavat ja ma saan paluda tal aidata mul kas trammiga või jala koju minna. aga kedagi ei tulnud. saatsin siis Katrele (üks teine tore ja hea Katre, mitte too Viljandi tsikk) sõnumi, et ta mulle helistaks, mul ta abi vaja. vastust ei tulnud mõnda aega ja juba olin ma jõudnud istuma minna endise postimaja ette trepile CC Plaza kõrval. ja siis helistas Katre. ta ise oli Tallinnast 40km kaugusel rannas ja oli alles õhtul linna tagasi tulemas. kuid ta sai saata ühe oma sõbra (vb õe) poiss-sõbra mulle autoga järgi. olen seda tüüpi Nimetas ka näinud, nii et oli OK. ei olnud kaugele mul minna, kuid ikkagi ei julgenud ma üksi minna. taksoraha mul polnud. sain K-ga ilusti maja ette.
maja juurde jõudes tuli välja, et vool on läinud. oli mingi suuremat sorti voolukatkestus olnud Tallinnas. õnneks oli maja ees trepil vari ja suht hea jahe tuul, nii et polnud probleemi oma kehva enesetundega seal natuke istuda. varsti sain sisse. tegin veidi süüa ja külma kakaod ning magasin tsipake. nüüd enne AK-d julgesin välja poodi minna, et homme mitte nälga jääda. enesetunne on juba suht talutav, iiveldus on üle läinud ja loodan, et kõige hullem on möödas, et homme see asi mulle mõju ei avalda. igatahes homme ei plaani ma küll siit korterist väljuda! loen parem raamatut.
ja mitte tavalist raamatut, vaid "Eclipse'i", mille filmi ma eile Kertuga kinos vaatamas käisin. film oli teisest osast parem, kuid siiski raamatust erinev. loen seda just selleks, et meenutada, kuidas asjad "tegelikult" olid :P aga esimese osa soundtrack'ile vastast pole, ikka veel!
väga tore oli jälle Kertuga kokku saada ja täna Partsuga ka. pole ju teda aasta aega näinud, nagu täna asju meenutades selgus. tore, et tal hästi läheb ja ta õnnelik ning oma otsustega rahul on. loodetvasti näene teda järgmisena augusti lõpul Tuleviku mängul Tallinnas :)
seniks aga tsauks!
Monday, July 12, 2010
minu jalka MM
nii, kuu aega kestnud jalka MM on nüüdseks läbi. lõpp-tulemus mulle üldse ei meeldinud. ahjaa, keda jalka teema täiesti külmaks jätab, võib selle postituse lugemata jätta.
kui MM algas, siis toimus meil Tartus hoopis JäPe, nii et esimene pilguheit MM-i mängule oli 11. juunil Illegaardis Uruguay-Pr.maa mäng, astusin vaid sisse, et skoori teada saada. oli siis 0-0 ja lõppes see ka nii. päris mängu sain ise vaadata järgmisel päeval, Argentiina-Nigeeria mängu teist poolaega enne Tuleviku mängu Katre juures ning samal õhtul nägin ka ilusat Inglismaa-USA viigimängu Tartus Risttee kontoris, kuhu astusin sisse umbes minut enne vv Greene'i äpardust. oli ilus õhtu! esimene täismäng, mida nägin, oli pärast JäPe lõppu Saksamaa-Austraalia mäng, taas Risttee kontoris.
kuna ma järgmisel päeval Tallinna kolisin, vaatasin järgmist mängu Itaalia-Paraguay vahel juba Nimetas. edasi vaatasin ma mänge kas Nimetas või Heleni juures, korra ka Molly's ja Hellas Hundis. mõned kuulsid ka mu lubadust finaali mitte vaadata, kui see peaks toimuma Brasiilia-Inglismaa vahel. mõlemad said oma alagrupist ka edasi. kahjuks ei saanud minu lemmikud (juba 10 aastat lemmikud!) Itaaliast suht napilt alagrupist edasi, kuigi paistis esmapilgul see suht kerge grupp olevat. kuid see, kuidas nad ei suutnud mängu lõpus seda 3-3 viigiväravat Slovakkiale lüüa, oli ikka väga kurb minu jaoks. olin sel ajal kodus ja sain üksi oma kurbust välja elada.
MM on selles mõttes hea üritus, et aitab end nö järje peal hoida väljaspool Euroopat toimuvaga, eriti mängijatega. enamus neist on muidugi Euroopa klubijalgpallist tuttavad, kuid osad (veel) mitte. seega väga tänuväärne üritus :) tänu MM-idele ei toetaks ma näiteks ei USA-d ega Uruguay'd, kuid seekord näitasid mõlemad sisu ja tublidust. olen üle saanud oma nooruses tekkinud vastumeelsusele Saksamaa vastu ning toetasin neid sel korral usinasti. kuid Inglismaa, Brasiilia, Argentiina vist jäävadki elu lõpuni vastumeelseks. ja "tänu" teatud mängijatele praegu ka Portugal ja Hispaania.
veel on mul hea meel sellest, et enamus tähtmängijaid, kellelt sel MM-il oodati säravat mängu ja finaali jõudmist, ei löönud isegi mitte väravat! näiteks Messi, Rooney, Torres, Kakà. kahjuks jõudis korra sihile Cristina, kuid õnneks polnud tegemist mängu otsustava väravaga, kui nad 7-0 Põhja-Korea purustasid. tollel toredal õhtul, kui Saksamaa Inglismaad 4-1 võitsid, kirjutas üks mu saksa sõber "Rooney who???" ja see nali käibib minul ja Katrel siiamaani :D
üldiselt sõltus see, kelle poolt olla, konkreetsest mängust, eriti pärast alagrupiturniri, kuna minu poisid ju edasi ei saanud. seega olin ma saksa-hispaania mängus saksa poolt, pronksimängus aga pigem uruguay poolt, kuigi ka saksa võidu üle oli hea meel.
finaali vaatasin eile Nimetas. esimest poolaega sees, kus oli aga nii palav ning õnneks oli väljas Diana seltskonnas üks vaba tool ja ülejäänud mängu vaatasin seal. Vabakal oli kuuldavasti metsikult palju rahvast ning kui seal lisaaja esimesel poolel pilt eest ära läks, tormasid inimesed vanalinna esimeste telekate ette. Nimeta pole teab mis kaugel sellest, ja nii kogunes meie taha ja ette ja ümber palju rahvast. nii palju, et võiduväravat ma ei näinud, kuna venkud seisid mul ees. isegi kui ma ise püsti tõusin, pidin end korralikult väänama, et osakestki ekraani näha. ja ma ei liialda praeguse jutuga! palusime neil nii eesti kui vene keeles maha istuda, kuid ega nood ei kuulanud ju, kehitasid vaid õlgu. ja kui veel värav tuli, läks asi hullemaks, kuna siis oli vaja ju tähistada, kuigi mäng polnud veel läbi. ma ei teadnud isegi, kes värava lõi! ja kui kuulsin, et too daiver Iniesta, olin ikka väga pettunud. ta vähemalt kahel korral sukeldus ilmselgelt, korra isegi penaltit nõudes. pennut ei tulnud, kuid siis oleks ju pidanud kollane tulema sukeldumise eest, aga kohtunik oli ka vist hispaania poolt.
kokkuvõttes oli sel MM-il palju põnevaid mänge ja ilusaid väravaid, aga ka kehva mängu kohtunike ning näitlemist mängijate poolt. kolmanda koha mäng oli nii ilus ja pingevaba, et see oligi nagu finaal juba :P hollandist nii kahju, kuid õnneks tuli tiitel Euroopasse ja riigile, kes polnud seda varem võitnud. kuid sama oleks olnud ka Hollandi võidu puhul, seega eriti kurb oli neid eile näha. ühed nutsid õnnest, teised kurbusest. kuid selline on sport, keegi võidab ja keegi kaotab. ainuke rõõmuhetk oli eile aga uudis, et Forlan valiti selle MM-i parimaks mängijaks :D ainuõige otsus FIFA poolt!
Eesti on järgmiseks EM-iks samas alagrupis lausa kolme sellel MM-il mänginud meeskonnaga - Itaalia, Serbia ja Slovakkia. Itaaliaga juba 3.septembril, mil meie vastu astub ilmselt päris palju uuenenud meeskond võrreldes MM-iga. mina igatahes lähen seda mängu küll vaatama :D
kui MM algas, siis toimus meil Tartus hoopis JäPe, nii et esimene pilguheit MM-i mängule oli 11. juunil Illegaardis Uruguay-Pr.maa mäng, astusin vaid sisse, et skoori teada saada. oli siis 0-0 ja lõppes see ka nii. päris mängu sain ise vaadata järgmisel päeval, Argentiina-Nigeeria mängu teist poolaega enne Tuleviku mängu Katre juures ning samal õhtul nägin ka ilusat Inglismaa-USA viigimängu Tartus Risttee kontoris, kuhu astusin sisse umbes minut enne vv Greene'i äpardust. oli ilus õhtu! esimene täismäng, mida nägin, oli pärast JäPe lõppu Saksamaa-Austraalia mäng, taas Risttee kontoris.
kuna ma järgmisel päeval Tallinna kolisin, vaatasin järgmist mängu Itaalia-Paraguay vahel juba Nimetas. edasi vaatasin ma mänge kas Nimetas või Heleni juures, korra ka Molly's ja Hellas Hundis. mõned kuulsid ka mu lubadust finaali mitte vaadata, kui see peaks toimuma Brasiilia-Inglismaa vahel. mõlemad said oma alagrupist ka edasi. kahjuks ei saanud minu lemmikud (juba 10 aastat lemmikud!) Itaaliast suht napilt alagrupist edasi, kuigi paistis esmapilgul see suht kerge grupp olevat. kuid see, kuidas nad ei suutnud mängu lõpus seda 3-3 viigiväravat Slovakkiale lüüa, oli ikka väga kurb minu jaoks. olin sel ajal kodus ja sain üksi oma kurbust välja elada.
MM on selles mõttes hea üritus, et aitab end nö järje peal hoida väljaspool Euroopat toimuvaga, eriti mängijatega. enamus neist on muidugi Euroopa klubijalgpallist tuttavad, kuid osad (veel) mitte. seega väga tänuväärne üritus :) tänu MM-idele ei toetaks ma näiteks ei USA-d ega Uruguay'd, kuid seekord näitasid mõlemad sisu ja tublidust. olen üle saanud oma nooruses tekkinud vastumeelsusele Saksamaa vastu ning toetasin neid sel korral usinasti. kuid Inglismaa, Brasiilia, Argentiina vist jäävadki elu lõpuni vastumeelseks. ja "tänu" teatud mängijatele praegu ka Portugal ja Hispaania.
veel on mul hea meel sellest, et enamus tähtmängijaid, kellelt sel MM-il oodati säravat mängu ja finaali jõudmist, ei löönud isegi mitte väravat! näiteks Messi, Rooney, Torres, Kakà. kahjuks jõudis korra sihile Cristina, kuid õnneks polnud tegemist mängu otsustava väravaga, kui nad 7-0 Põhja-Korea purustasid. tollel toredal õhtul, kui Saksamaa Inglismaad 4-1 võitsid, kirjutas üks mu saksa sõber "Rooney who???" ja see nali käibib minul ja Katrel siiamaani :D
üldiselt sõltus see, kelle poolt olla, konkreetsest mängust, eriti pärast alagrupiturniri, kuna minu poisid ju edasi ei saanud. seega olin ma saksa-hispaania mängus saksa poolt, pronksimängus aga pigem uruguay poolt, kuigi ka saksa võidu üle oli hea meel.
finaali vaatasin eile Nimetas. esimest poolaega sees, kus oli aga nii palav ning õnneks oli väljas Diana seltskonnas üks vaba tool ja ülejäänud mängu vaatasin seal. Vabakal oli kuuldavasti metsikult palju rahvast ning kui seal lisaaja esimesel poolel pilt eest ära läks, tormasid inimesed vanalinna esimeste telekate ette. Nimeta pole teab mis kaugel sellest, ja nii kogunes meie taha ja ette ja ümber palju rahvast. nii palju, et võiduväravat ma ei näinud, kuna venkud seisid mul ees. isegi kui ma ise püsti tõusin, pidin end korralikult väänama, et osakestki ekraani näha. ja ma ei liialda praeguse jutuga! palusime neil nii eesti kui vene keeles maha istuda, kuid ega nood ei kuulanud ju, kehitasid vaid õlgu. ja kui veel värav tuli, läks asi hullemaks, kuna siis oli vaja ju tähistada, kuigi mäng polnud veel läbi. ma ei teadnud isegi, kes värava lõi! ja kui kuulsin, et too daiver Iniesta, olin ikka väga pettunud. ta vähemalt kahel korral sukeldus ilmselgelt, korra isegi penaltit nõudes. pennut ei tulnud, kuid siis oleks ju pidanud kollane tulema sukeldumise eest, aga kohtunik oli ka vist hispaania poolt.
kokkuvõttes oli sel MM-il palju põnevaid mänge ja ilusaid väravaid, aga ka kehva mängu kohtunike ning näitlemist mängijate poolt. kolmanda koha mäng oli nii ilus ja pingevaba, et see oligi nagu finaal juba :P hollandist nii kahju, kuid õnneks tuli tiitel Euroopasse ja riigile, kes polnud seda varem võitnud. kuid sama oleks olnud ka Hollandi võidu puhul, seega eriti kurb oli neid eile näha. ühed nutsid õnnest, teised kurbusest. kuid selline on sport, keegi võidab ja keegi kaotab. ainuke rõõmuhetk oli eile aga uudis, et Forlan valiti selle MM-i parimaks mängijaks :D ainuõige otsus FIFA poolt!

Eesti on järgmiseks EM-iks samas alagrupis lausa kolme sellel MM-il mänginud meeskonnaga - Itaalia, Serbia ja Slovakkia. Itaaliaga juba 3.septembril, mil meie vastu astub ilmselt päris palju uuenenud meeskond võrreldes MM-iga. mina igatahes lähen seda mängu küll vaatama :D
Sunday, July 11, 2010
absoluutselt
absoluutselt ei viitsi mitte midagi teha selliste kuumade ilmadega. tahaks lihtsalt kogu aeg lebotada, sest lihtsalt nii palav on! aga nüüd on mul reedest alates nett olemas, kuna olen Heleni mehe korteris nende nunnut kassi valvamas-hoidmas. et ikka söödud-joodud saaks ja kassi wc-d aeg-ajalt puhastada. enamuse ajast on Mooses ülinunnu, kuid ta tema ei jõua selle kuumaga midagi eriti teha. hommikuti ei saa ma väga kaua magada, kuna kass ei lase lihtsalt :) ka on mul mõned kriimustused juures nüüd. aga isegi neti olemasolu ei pane mind automaatselt blogima, kui viitsimist pole
eelmine nädal oli selline rahulik. Katre oli ka Tallinnas. sai koos rannas käidud, Vabaduse platsil ja Nimetas jalgpalli vaadatud ning niisama linnas hängitud. jalutasin vahepeal taas jala kesklinna ja Akadeemia tee vahet.
jalgpalli MM-ist tuleb homme eraldi miskine kokkuvõttev postitus, kui see püha üritus lõplikult läbi on. eile Tulevik kaotas Levadiale 0-3. mäng toimus kell 14, mis oli ikka väga palav aeg. eks ikka selle MM-i pärast selline kellaaeg, et kõik jõuaks pronksimänguks kodudesse võõrsilmängudelt. ma ise vist lähen finaali Nimetasse vaatama.
eks ma olen siin Tallinnas elades ja linnas liikudes näinud ka sõpru-tuttavaid-tuntud inimesi. ei, ma ei kahetse, et siia kuuks ajaks elama tulin. järmgine nädal tuleb rahulik, veedan ilmselt enamuse ajast siin korteris, kuna ei kujuta ette, mida niisama linnas selliste ilmadega teha. küll aga lähen ülehomme Kertuga kinno :D
võtan praegu rahulikult ja iga päeva korraga, vaatan mis elu pakub :)
eelmine nädal oli selline rahulik. Katre oli ka Tallinnas. sai koos rannas käidud, Vabaduse platsil ja Nimetas jalgpalli vaadatud ning niisama linnas hängitud. jalutasin vahepeal taas jala kesklinna ja Akadeemia tee vahet.
jalgpalli MM-ist tuleb homme eraldi miskine kokkuvõttev postitus, kui see püha üritus lõplikult läbi on. eile Tulevik kaotas Levadiale 0-3. mäng toimus kell 14, mis oli ikka väga palav aeg. eks ikka selle MM-i pärast selline kellaaeg, et kõik jõuaks pronksimänguks kodudesse võõrsilmängudelt. ma ise vist lähen finaali Nimetasse vaatama.
eks ma olen siin Tallinnas elades ja linnas liikudes näinud ka sõpru-tuttavaid-tuntud inimesi. ei, ma ei kahetse, et siia kuuks ajaks elama tulin. järmgine nädal tuleb rahulik, veedan ilmselt enamuse ajast siin korteris, kuna ei kujuta ette, mida niisama linnas selliste ilmadega teha. küll aga lähen ülehomme Kertuga kinno :D
võtan praegu rahulikult ja iga päeva korraga, vaatan mis elu pakub :)
Thursday, July 01, 2010
indeed!
nii palju siis vihmasest ja tubasest päevast! ilm oli veelgi päikeselisem ja soojem kui eile, eile tuli vahepeal isegi vihma mõned minutid ning õhtul oli jahe.
täna sõin hommikusööki otse peenralt ehk siis maasikaid. ühes kohas oli nii palju marju, et tõin toast fotoka ja tegin sellest klõpsu. selline vaatepilt avanes mulle sealt lehtede vahelt:
ülejäänud päev möödus suht rahulikult. lugesin ajalehti, tegime süüa emaga, käisin vennaga linnas, kui ta oma pruuti bussi peale viis. ma käisin pangas samal ajal. suht ajalooline hetk oli täna see, et ma käisin linnas täna, seljas kleit! ikka päris ilus suvine kleit oli. viimati, kui oli põhjust kleiti kanda, oli vist aasta tagasi Tromsös Eesti rahvusõhtul. ma olen rohkem selline püksi-inimene muidu. seega oli kuidagi eriline kleidiga olla. ja mitte ainult kodus, vaid linnas avalikes kohtades, nagu pank, raamatukogu ja toidupood.
tegelesin täna tegelikult ka tubaste tegevustega, näiteks lugesin netist ühte raamatut. seda polnud võimalik arvutisse salvestada, vaid ainult netist sai lugeda ja vaid veel neli päeva on see üleval. üks osa populaarsest Videviku saagast on see väike raamat, 178 lk. päris hea lugemine oli!
üritasin õhtul ka natuke telekat vaadata, aga see digilevi hakkmine ja pildi kokku jooksmine ajas nii närvi, et uudiseid ei saanudki vaadata, kuna pilt oli selline ühtlane vikerkaare mass ja heli hakkis ikka täiega. loodan, et homseks jalkamänguks on see mure kadunud :)
tahaks ühe pildi veel panna siia. olen viimasel ajal feisbukki pannud üles naljakaid tekste ja pilte käimasoleva MM-i kohta. viimane neist on selline pilt:
täna sõin hommikusööki otse peenralt ehk siis maasikaid. ühes kohas oli nii palju marju, et tõin toast fotoka ja tegin sellest klõpsu. selline vaatepilt avanes mulle sealt lehtede vahelt:
ülejäänud päev möödus suht rahulikult. lugesin ajalehti, tegime süüa emaga, käisin vennaga linnas, kui ta oma pruuti bussi peale viis. ma käisin pangas samal ajal. suht ajalooline hetk oli täna see, et ma käisin linnas täna, seljas kleit! ikka päris ilus suvine kleit oli. viimati, kui oli põhjust kleiti kanda, oli vist aasta tagasi Tromsös Eesti rahvusõhtul. ma olen rohkem selline püksi-inimene muidu. seega oli kuidagi eriline kleidiga olla. ja mitte ainult kodus, vaid linnas avalikes kohtades, nagu pank, raamatukogu ja toidupood.
tegelesin täna tegelikult ka tubaste tegevustega, näiteks lugesin netist ühte raamatut. seda polnud võimalik arvutisse salvestada, vaid ainult netist sai lugeda ja vaid veel neli päeva on see üleval. üks osa populaarsest Videviku saagast on see väike raamat, 178 lk. päris hea lugemine oli!
üritasin õhtul ka natuke telekat vaadata, aga see digilevi hakkmine ja pildi kokku jooksmine ajas nii närvi, et uudiseid ei saanudki vaadata, kuna pilt oli selline ühtlane vikerkaare mass ja heli hakkis ikka täiega. loodan, et homseks jalkamänguks on see mure kadunud :)
tahaks ühe pildi veel panna siia. olen viimasel ajal feisbukki pannud üles naljakaid tekste ja pilte käimasoleva MM-i kohta. viimane neist on selline pilt:
palju head!
elu on selline suht 50-60 praegu. mõnikord on nii hea ja tore olla, aga aeg-ajalt ka veidi madalamal tuju. viimastel päevadel peamiselt seal ülevamal pool õnneks. pean taas kalendri kõrvale võtma, et vaadata, millest kirjutada :)
nii, eelmisel laupäeval varahommikuse rongiga Tallinna. jõudsin veel Mustakale korterisse nii, et sain tunnikese magada. rongis eriti ei saanud, vähemalt mitte järjepidevalt. siis vahetasin riided ja läksin Jaani kirikusse. nägin seal ka Jaani, kes ristimistalituse pidi läbi viima. tavaliselt olen mina see, kes tervitades teda alustuseks kallistab, kuid seekord algatas tema selle. ja ristimistalitlus oli nii hea ja Jaanilik, et eriti mõnus oli seal olla!
ristimise aftekas oli samuti ülilahe. saime Heleniga koos Joannaga mängida, mina seekord vähem ja Helen rohkem. aeg lendas seal olles ka väga kiiresti mööda ja juba me läksimegi Heleniga mingite norrakatega kohtuma. tegelikult saime kõigepealt kokku ja siis sõitsime koos Nõmmele. veetsime seal ühe mõnusa õhtupooliku, mängisime ja saime lähemalt tuttavaks. ka seal läks aeg nii kiiresti mööda, et juba me lippasime MM mängu vaatama Nimetasse, teiseks poolajaks läksime aga juba Jahu tänava korterisse. kuna mäng läks lisaajale, jäin ma sinna ööseks.
pühapäeval läksin Mustakale, lebotasin seal natuke ja läksin linna tagasi. norrakad laulsid ühel noortemissal ja toimus saksamaa-inglismaa mäng. selle noortemissa tõttu nägin vaid teist poolaega, kuid ma ei nutnud. samuti ei nutnud ma inglismaa kaotuse pärast, vastupidi! kohe pärast mängu läksin kirikusse tagasi, et nortiseda veel midagi teha ja just siis nad olidki kirikust ära minemas, kui ma sinna jõudsin. läksime siis ühte mitmest St.Patrickust sööma ja ka seal sai palju toredat juttu aetud ja nalju tehtud. Argentiina-Mehhiko mängu vaatasin juba Jahu tänaval aga ööseks läksin ikka oma korterisse.
esmasbal viisime nortsid Rocca al Maresse shoppama, õhtul läks neil lennuk. mina olin enamuse ajast Eike ja Kareni ja Camarioniga ning aitasime neil shopata. ise ma sain omale uued kõrvaklapid ja olen väga rahul nendega! nad kinkisid meile kolmele eestlasele (mina, Eike ja Siimon) paberist punase südame ilusate sõnadega. mulle kirjutati 90% norra keeles, kuna nad teadsid, et ma aru saan sellest. nii ootamatult armas üllatus nende poolt! kui norrakad olid hotelli läinud, hängisin mina veel Eikega linnas. käisime Kristiines ja passisime raekoja platsil, kuniks Helenilt korteri võtmed saime ja sinna Hollandi-Slovakkia mängu vaatama läksime. kui see läbi, lahkusime noorpaari juurest.
teisipäeval tulin häälega Viljandisse, sain suht kiiresti peale ja kahe autoga kohale. rottisin veidi raamatukogu wifit, kuid kuuest pandi see kinni. Liverpooli pubi on pankrotis ja suures vennas näitas Kanepi mängu, seega MM-i mängu ma ei näinud. läksin siis hoopis raekoja platsile Katret ja Kaid ootama, et koos mängule minna. mäng algas paljutõotavalt, Aiko oli tagasi ja puha. kahjuks aga sai ta juba umbes 10 minuti möödumist nii kurvalt vigastada, et lasi värava näppude vahelt sisse ja murdis samas ka midagi seal käes ära. kiire väravavahtide vahetus ja ega Tulevik siis vastastele väravate "kinkimist" ei lõpetanud. meie enda vigadest lasime neil veel lüüa. lõpus väike lohutuspenalt, mille Kula küll sisse lõi, kuid lõppseis ikkagi 1-4 meie kahjuks. nüüd laupäeval ülitähtis mäng kodus Kurega. ei taha midagi lubada siin, et neil puuri täis lööme eelmise kaotuse eest. olen oma ülbustest õppinud, et ei maksa enne õhtut midagi hõisata!
laupäevaõhtust naabrite heitlust hispaania-portugali naiskondade vahel nägin vaid teist poolaega. meil läks pärast Tuleviku mängu jalutuskäik maxima juurde ja arutelu selle juures nii pikale, et sain kümnese bussiga poolele teele ja siis sealt autoga koju. muidu plaanisin häälega koju minna. saime päris mitu asja selgemaks räägitud seal oma fännigängiga. ja nalja ka muidugi, James ju oli ka seal! olingi pigem hispaania poolt.
täna (kolmapäeval) oli päris palav ilm, kuid õnneks oli tuul ka tugev ja me saime emaga aiamaal möllata ehk rohida ja kõplaga vehkida. niipalju siis tubastest tegevustest, Marili :) õhtul sai sauna ka, mis oli muidugi ülihea! ja mängisime ussisõnade mängu, mille mina üllatuslikult võitsin. olin kindel, et vennal on rohkem punkte, kuid ikkagi oli minul.
homme veel üks jalgpallivaba päev ja ei teagi, mis homme teeme. oleneb ilmast vist. mul tegelikult vaja paar kirja valmis kirjutada, nii paberil kui meili teel. ehk jõuan homme tegeleda. reedel taas MM-i lainel; laupäeval vanatädi mehe matused, Tuleviku mäng ja tagasi Tallinna sõit.
maasikaid on kodus ikka meeletult palju iga päev. täna võtsime ka esimesed värsked kartulid aiamaalt. saan koduaias segamatult päevitada. ja lõppude lõpuks on nii hea oma arvutiga netis olla :) ahjaa, mul on nüüd käekell, ilus sinine Fishbone'i oma.
nii, eelmisel laupäeval varahommikuse rongiga Tallinna. jõudsin veel Mustakale korterisse nii, et sain tunnikese magada. rongis eriti ei saanud, vähemalt mitte järjepidevalt. siis vahetasin riided ja läksin Jaani kirikusse. nägin seal ka Jaani, kes ristimistalituse pidi läbi viima. tavaliselt olen mina see, kes tervitades teda alustuseks kallistab, kuid seekord algatas tema selle. ja ristimistalitlus oli nii hea ja Jaanilik, et eriti mõnus oli seal olla!
ristimise aftekas oli samuti ülilahe. saime Heleniga koos Joannaga mängida, mina seekord vähem ja Helen rohkem. aeg lendas seal olles ka väga kiiresti mööda ja juba me läksimegi Heleniga mingite norrakatega kohtuma. tegelikult saime kõigepealt kokku ja siis sõitsime koos Nõmmele. veetsime seal ühe mõnusa õhtupooliku, mängisime ja saime lähemalt tuttavaks. ka seal läks aeg nii kiiresti mööda, et juba me lippasime MM mängu vaatama Nimetasse, teiseks poolajaks läksime aga juba Jahu tänava korterisse. kuna mäng läks lisaajale, jäin ma sinna ööseks.
pühapäeval läksin Mustakale, lebotasin seal natuke ja läksin linna tagasi. norrakad laulsid ühel noortemissal ja toimus saksamaa-inglismaa mäng. selle noortemissa tõttu nägin vaid teist poolaega, kuid ma ei nutnud. samuti ei nutnud ma inglismaa kaotuse pärast, vastupidi! kohe pärast mängu läksin kirikusse tagasi, et nortiseda veel midagi teha ja just siis nad olidki kirikust ära minemas, kui ma sinna jõudsin. läksime siis ühte mitmest St.Patrickust sööma ja ka seal sai palju toredat juttu aetud ja nalju tehtud. Argentiina-Mehhiko mängu vaatasin juba Jahu tänaval aga ööseks läksin ikka oma korterisse.
esmasbal viisime nortsid Rocca al Maresse shoppama, õhtul läks neil lennuk. mina olin enamuse ajast Eike ja Kareni ja Camarioniga ning aitasime neil shopata. ise ma sain omale uued kõrvaklapid ja olen väga rahul nendega! nad kinkisid meile kolmele eestlasele (mina, Eike ja Siimon) paberist punase südame ilusate sõnadega. mulle kirjutati 90% norra keeles, kuna nad teadsid, et ma aru saan sellest. nii ootamatult armas üllatus nende poolt! kui norrakad olid hotelli läinud, hängisin mina veel Eikega linnas. käisime Kristiines ja passisime raekoja platsil, kuniks Helenilt korteri võtmed saime ja sinna Hollandi-Slovakkia mängu vaatama läksime. kui see läbi, lahkusime noorpaari juurest.
teisipäeval tulin häälega Viljandisse, sain suht kiiresti peale ja kahe autoga kohale. rottisin veidi raamatukogu wifit, kuid kuuest pandi see kinni. Liverpooli pubi on pankrotis ja suures vennas näitas Kanepi mängu, seega MM-i mängu ma ei näinud. läksin siis hoopis raekoja platsile Katret ja Kaid ootama, et koos mängule minna. mäng algas paljutõotavalt, Aiko oli tagasi ja puha. kahjuks aga sai ta juba umbes 10 minuti möödumist nii kurvalt vigastada, et lasi värava näppude vahelt sisse ja murdis samas ka midagi seal käes ära. kiire väravavahtide vahetus ja ega Tulevik siis vastastele väravate "kinkimist" ei lõpetanud. meie enda vigadest lasime neil veel lüüa. lõpus väike lohutuspenalt, mille Kula küll sisse lõi, kuid lõppseis ikkagi 1-4 meie kahjuks. nüüd laupäeval ülitähtis mäng kodus Kurega. ei taha midagi lubada siin, et neil puuri täis lööme eelmise kaotuse eest. olen oma ülbustest õppinud, et ei maksa enne õhtut midagi hõisata!
laupäevaõhtust naabrite heitlust hispaania-portugali naiskondade vahel nägin vaid teist poolaega. meil läks pärast Tuleviku mängu jalutuskäik maxima juurde ja arutelu selle juures nii pikale, et sain kümnese bussiga poolele teele ja siis sealt autoga koju. muidu plaanisin häälega koju minna. saime päris mitu asja selgemaks räägitud seal oma fännigängiga. ja nalja ka muidugi, James ju oli ka seal! olingi pigem hispaania poolt.
täna (kolmapäeval) oli päris palav ilm, kuid õnneks oli tuul ka tugev ja me saime emaga aiamaal möllata ehk rohida ja kõplaga vehkida. niipalju siis tubastest tegevustest, Marili :) õhtul sai sauna ka, mis oli muidugi ülihea! ja mängisime ussisõnade mängu, mille mina üllatuslikult võitsin. olin kindel, et vennal on rohkem punkte, kuid ikkagi oli minul.
homme veel üks jalgpallivaba päev ja ei teagi, mis homme teeme. oleneb ilmast vist. mul tegelikult vaja paar kirja valmis kirjutada, nii paberil kui meili teel. ehk jõuan homme tegeleda. reedel taas MM-i lainel; laupäeval vanatädi mehe matused, Tuleviku mäng ja tagasi Tallinna sõit.
maasikaid on kodus ikka meeletult palju iga päev. täna võtsime ka esimesed värsked kartulid aiamaalt. saan koduaias segamatult päevitada. ja lõppude lõpuks on nii hea oma arvutiga netis olla :) ahjaa, mul on nüüd käekell, ilus sinine Fishbone'i oma.
Friday, June 25, 2010
afterthoughts
tegelikult on mul väga hea meel, et ma eilset kurva lõpuga Itaalia mängu turvaliste koduseinte vahel vaatasin. ja mul on täna juba parem ja rahulikum tuju. tänaöine uni oli kummaline kuid rahustav.
täna siis portugali-brasiilia mäng. olen vist portugali poolt, kuigi ka neid ei tahaks ma MM-i võitmas näha. brasiiliat tahan veel vähem :) ning õhtul tšiili-hispaania mäng. eks ma ikka vaatan seda.
kodus on suht hea olla, eriti muidugi saunas käia. mu näonahal on ikka väga hea meel sellest! ja juuksed on hoopis puhtamad. aga mu missioon Tallinnas ei ole veel lõppenud ja ma lähen sinna tagasi homme, come what may.
üks asi, mille peale ma olen viimasel ajal mõelnud on eesti ja inglise keel. kuna ma peamiselt suhtlen oma pereliikmetega, olen ka mina sunnitud kasutama pidevalt inglise keelt, kuna nii Helenil kui emal on välismaa mehed, vennal ka võõramaalasest pruut, kuid temaga ei ole ma peaaegu üldse rääkinud. ja ma tunnen puudust eesti keeles suhtlemisest oma pereringis. nii Helen kui ema räägivad isegi minuga vahel inglise keeles, kuigi otsest vajadust selleks ei ole. mina tahaks ikka omale partnerit, kellega ma sama keelt räägin! mitte, et ma nii teiste valikut halvustaksin, kuid enda mätta otsast vaadatuna on minu soov just selline!
edit: olen ikkagi brasiilia poolt praegu, kuna elevandiluurannikul on samuti edasipääsuvõimalus veel, kui nad põhja-koreal puuri korralikult täis taovad ja portugal kaotab.
ja homme lähen varahommikuse rongiga tallinna :P
täna siis portugali-brasiilia mäng. olen vist portugali poolt, kuigi ka neid ei tahaks ma MM-i võitmas näha. brasiiliat tahan veel vähem :) ning õhtul tšiili-hispaania mäng. eks ma ikka vaatan seda.
kodus on suht hea olla, eriti muidugi saunas käia. mu näonahal on ikka väga hea meel sellest! ja juuksed on hoopis puhtamad. aga mu missioon Tallinnas ei ole veel lõppenud ja ma lähen sinna tagasi homme, come what may.
üks asi, mille peale ma olen viimasel ajal mõelnud on eesti ja inglise keel. kuna ma peamiselt suhtlen oma pereliikmetega, olen ka mina sunnitud kasutama pidevalt inglise keelt, kuna nii Helenil kui emal on välismaa mehed, vennal ka võõramaalasest pruut, kuid temaga ei ole ma peaaegu üldse rääkinud. ja ma tunnen puudust eesti keeles suhtlemisest oma pereringis. nii Helen kui ema räägivad isegi minuga vahel inglise keeles, kuigi otsest vajadust selleks ei ole. mina tahaks ikka omale partnerit, kellega ma sama keelt räägin! mitte, et ma nii teiste valikut halvustaksin, kuid enda mätta otsast vaadatuna on minu soov just selline!
edit: olen ikkagi brasiilia poolt praegu, kuna elevandiluurannikul on samuti edasipääsuvõimalus veel, kui nad põhja-koreal puuri korralikult täis taovad ja portugal kaotab.
ja homme lähen varahommikuse rongiga tallinna :P
vahepealne nädal
ma pole juba nädal aega siia kirjutanud, uus rekord vist. ei mäleta, et oleks varem nii pikka pausi sees olnud. või noh, tegelt reiside ajal vist ikka on olnud. aga nagu juba öeldud, siis Tallinnas mul püsiühendust pole ja netti saan rottida vaid teiste juures, peamiselt Heleni, korra ka Kertu juures. kusjuures tänu sellele viimasele olen ma nüüd uue Fishbone'i käekella omanik. nii et tänud Kertule! teda võin ma veel tänada ühe ilusa lause eest, mis ta mulle seal olles ütles, kuid mida ma siin blogis kahjuks korrata ei saa.
eelmisest nädalast veel nii palju, et reedel käisin oma Famiilia sõbra lõpetamisel Estonias. istusin rõdul ja sealt kõrgelt tundsin ta kohe ta "soengu" järgi ära :) laupäeval pidin minema Pärnusse isale külla, kuid tundsin end nii väsinud ja haigena, et pidasin targemaks ikkagi Tallinna jääda. sain korralikult välja magada ja puhata. õhtul läksin Heleni juurde ja sain siis telefoni teel isaga rääkida. ta arvas, et ma olen ta peale pahane ja selle pärast ei käinud teistega koos külas, kuid seekord ei olnud põhjus selles. jäin Heleni juurde ööseks, et pühabal kirikusse minna ja olen väga rahul, et käisin. pärastlõunal läksin linna Itaalia mängu vaatama. uurisime olukorda nii Nimetas, Molly's ja lõpuks peatusime Hellas Hundis. uskumatult mannetu mäng ja vedas, et viik tuli! eriti kuna täna selgus, kui kurjasti nende punktide vähesus kätte maksis! ja pärast seda mängu tegin ma ühe oma väikse plaani teoks, millele ma juba Tallinna kolimisest saadik olen mõelnud. ehk jala Mustamäele minna :) Heleni korter asub suhteliselt selle linnaosa lõpus ja kes teab, kui kaugel see kesklinnast on, aimab mu plaani suurust. alustasin siis vanalinnast ja Tõnismäele jõudes tegin natuke sohki, ehk astusin trollile. põhjus: kuna ees ootasid suured ja keerulised ristmikud. Kristiine keskuse kõrval astusin trollilt maha, vaatasin kella ja hakkasin jalutama. läksin trolli nr 2 marsruuti mööda ehk sõpruse pst ja vilde tee kaudu. tegin ka väikse poepeatuse ja tunni aja pärast olingi juba korteris :) väsinuna, aga väga rahul!
esmaspäeval võtsin ette tee Tartusse. hääletasin mingi 50 min ja sain siis toreda juhi peale. sain otse sinna, kuhu vaja ehk Maaülikooli juurde. tahtsin sõbrantsi lõpetamisele minna, kuid kahjuks seal ma teda ei näinud. küll aga oma paralleelklassivenda, kes ka lõpetas. Tartus sadas vihma ja ma kiirustasin Treffneri kooli lõpetamisele Vanemuise juurde. seal kohtusin juba tuttavate CISVikatega ja sain seal oma õnnitlused ja kallistused edasi anda. vihma sadas ikka veel ja siis ma läksin tolle Maaülikooli lõpetanu juurde külla, kus sain oma õnnesoovid ikkagi isiklikult üle anda. läks veel nii toredasti, et olin viimane lahkuja ning mul oli au Mai toredat perekonda abistada kolimisel ehk asjade autosse tassimisel. vihma sada järjest tugevamini siis juba. lõpuks sain läbi lompide minna ühikasse, kus mind ootas ees öömaja. mu teksad ja tennised olid ikka suht märjad juba sinna jõudes! kõigepealt aga vaatasime perenaise ja väga väsinud kassiga Hispaania mängu netist.
teisipäeval oli huvitav päev. algas see vihmasaju ja mu jahiga uutele jalanõudele. üksi ma sobivaid ei leidnud. siis juba liikusin õega Härma kooli, kus meie vend keskkooli lõpetas. ta sai suht alguses oma tunnistuse ja diplomi kätte ning me Heleniga läksime vahepeal Tiiki Carmenile külla, et üks ümbrik kokku meisterdada. aktus venis nii pikaks, et Helen jäi rongist maha, kuid meil oli vennaga nii tore, et sellest polnud suurt hullu midagi. otsustasime siis hilisema rongiga minna ja vahepeal linna minna, sööma ja mulle jalanõusid edasi otsima. Terranovast ma need lõpuks leidsin ja rongis sain juba puhtad ja kuivad sokid ning papud jalga panna. rongis tegime veel kahekesi lollakaid pilte fotokaga :) Tallinna jõudes läksin Helenile külla, põit tühjendama, kooki sööma ja jalkat vaatama.
kolmapäeval tulin rongiga Viljandisse, noorpaar oli samal ajal linnas ja tulid mulle rongi vastu. mul oli palavast ilmast tingitud vedelikupuudusest peavalu ja ma tahtsin kiiresti koju minna. lisaks oli veel kella viiest jalka algamas. aga nemad viisid mind hoopis mõneks ajaks Järveotsale, kus mingi jaaniüritus toimus. mul polnud erilist tuju seal olla. küll aga tuli seal minu juurde üks noormees ja ma ei tundnud teda absoluutselt ära, kuid kui ta oma nime ütles, hakkas mul koitma. tegu oli ühe Lihula tüübiga, kes kunagi mind ja Helenit häälega peale võttis ja see oli tore sõit. ma polnud teda aga väljaspool autorooli kohanud ega aimanud, kui pikk ta tegelikult on ja nägu oli ka mu mälestustes hoopis teine, aga rõõm oli teda seal kohata ja et tema mu ära tundis ja tuli juttu ajama. õnneks viis varsti noorpaar mind koju, tegime süüa ja hakkasime inglismannide mängu vaatama. tüübid tulid rongi alt välja ja said ikkagi edasi. järgmiseks vastaseks pühapäeval Saksamaa, kes samuti alagrupi viimase mänguga edasipääsu kindlustas. kahjuks ei saa sama öelda minu lemmikute kohta, kes oleks vajanud vaid ühte väravat veel, mis oleks nad grupist edasi viinud. kahjuks ärkasid nad liiga hilja ja nii on MM nende jaoks lõppenud. ja õhtul hiljem sai Taani Jaapanilt suht haledalt lüüa. Jaapan on muidu tubli, karistuslööke oskavad vähemalt hästi lüüa :) Paraguay tüübid panevad loodetavasti selle teadmise kõrva taha omale!
Jaanilaupäev möödus mul rahulikult. kahe jalka mängu vahel korjasin kodus maasikaid ja käisin saunas. pärast mänge tegime noorpaariga väljas lõket. poole kahe paiku läksid nad magama, mina plaanisin kindlalt päikesetõusuni vastu pidada. vahepeal panin veel puid lõkkesse ja pidasin "jänestega" (a'ka Sõrmuste Vennaskond) sms-vestlust ja mõtlesin niisama elu üle järele. kella neljast alates ootasin tee peal seda tõusu ja lõpuks ta tuli. väga ilus oli! poole viiest sain tuttu minna.
täna tulid õde ja ta bf maale, koristasime maja põhjalikult, vaatasime jalkat ja tegime sauna. minu õhtu oli juba varaselt rikutud, kui Itaalia kaotas. onu B-ga ei meeldi mulle jalkat koos vaadata, aga mis teha.
veel tasub paar asja ära märkida. esmaspäeval tartus olles lugesin netist, et just selles bussipeatuses, mida mina Mustakal kasutan, on üks inimene ära tapetud. päris hull, või mis! maale koju tulles sain teada, et mu vanatädi mees on surnud.
veel juhtus esmaspäeva õhtul üks kummaline asi. nüüd läheb jutt veidi segaseks, kuid muud moodi ma seda siin edasi anda ei saa. üks asi, mida ma ootan ühest kohast, tuli hoopistükkis teisest kohast. see tundus esialgu asju keerulisemaks tegevat, kuid nüüd võin öelda, et tegi hoopis selgemaks. vähemalt minu jaoks. selgemaks, aga tegelikult keerulisemaks ka, minu mõttemaailma jaoks. eks ma siis ootan edasi.
nüüd on plaan veel üks päev kodus olla ja laupäeva hommikul kuidagi Tallinna saada, seal üks tähtis üritus toimumas. ja pühabal juba põnevusmäng :) nüüd ongi mul olla vist kõige rohkem Saksamaa ja Hollandi poolt, USA ka natuke. või noh, oleneb konkreetsest mängust. nt Brasiilia-Tšiili mängu kohta ma ei nuta, kui seda ei näe, kui peaks nii minema. Itaalia väljalangemisega vähenes mu huvi järgmiste mängude vastu tuntavalt. pole enam kedagi, kelle poolt kirega olla.
eelmisest nädalast veel nii palju, et reedel käisin oma Famiilia sõbra lõpetamisel Estonias. istusin rõdul ja sealt kõrgelt tundsin ta kohe ta "soengu" järgi ära :) laupäeval pidin minema Pärnusse isale külla, kuid tundsin end nii väsinud ja haigena, et pidasin targemaks ikkagi Tallinna jääda. sain korralikult välja magada ja puhata. õhtul läksin Heleni juurde ja sain siis telefoni teel isaga rääkida. ta arvas, et ma olen ta peale pahane ja selle pärast ei käinud teistega koos külas, kuid seekord ei olnud põhjus selles. jäin Heleni juurde ööseks, et pühabal kirikusse minna ja olen väga rahul, et käisin. pärastlõunal läksin linna Itaalia mängu vaatama. uurisime olukorda nii Nimetas, Molly's ja lõpuks peatusime Hellas Hundis. uskumatult mannetu mäng ja vedas, et viik tuli! eriti kuna täna selgus, kui kurjasti nende punktide vähesus kätte maksis! ja pärast seda mängu tegin ma ühe oma väikse plaani teoks, millele ma juba Tallinna kolimisest saadik olen mõelnud. ehk jala Mustamäele minna :) Heleni korter asub suhteliselt selle linnaosa lõpus ja kes teab, kui kaugel see kesklinnast on, aimab mu plaani suurust. alustasin siis vanalinnast ja Tõnismäele jõudes tegin natuke sohki, ehk astusin trollile. põhjus: kuna ees ootasid suured ja keerulised ristmikud. Kristiine keskuse kõrval astusin trollilt maha, vaatasin kella ja hakkasin jalutama. läksin trolli nr 2 marsruuti mööda ehk sõpruse pst ja vilde tee kaudu. tegin ka väikse poepeatuse ja tunni aja pärast olingi juba korteris :) väsinuna, aga väga rahul!
esmaspäeval võtsin ette tee Tartusse. hääletasin mingi 50 min ja sain siis toreda juhi peale. sain otse sinna, kuhu vaja ehk Maaülikooli juurde. tahtsin sõbrantsi lõpetamisele minna, kuid kahjuks seal ma teda ei näinud. küll aga oma paralleelklassivenda, kes ka lõpetas. Tartus sadas vihma ja ma kiirustasin Treffneri kooli lõpetamisele Vanemuise juurde. seal kohtusin juba tuttavate CISVikatega ja sain seal oma õnnitlused ja kallistused edasi anda. vihma sadas ikka veel ja siis ma läksin tolle Maaülikooli lõpetanu juurde külla, kus sain oma õnnesoovid ikkagi isiklikult üle anda. läks veel nii toredasti, et olin viimane lahkuja ning mul oli au Mai toredat perekonda abistada kolimisel ehk asjade autosse tassimisel. vihma sada järjest tugevamini siis juba. lõpuks sain läbi lompide minna ühikasse, kus mind ootas ees öömaja. mu teksad ja tennised olid ikka suht märjad juba sinna jõudes! kõigepealt aga vaatasime perenaise ja väga väsinud kassiga Hispaania mängu netist.
teisipäeval oli huvitav päev. algas see vihmasaju ja mu jahiga uutele jalanõudele. üksi ma sobivaid ei leidnud. siis juba liikusin õega Härma kooli, kus meie vend keskkooli lõpetas. ta sai suht alguses oma tunnistuse ja diplomi kätte ning me Heleniga läksime vahepeal Tiiki Carmenile külla, et üks ümbrik kokku meisterdada. aktus venis nii pikaks, et Helen jäi rongist maha, kuid meil oli vennaga nii tore, et sellest polnud suurt hullu midagi. otsustasime siis hilisema rongiga minna ja vahepeal linna minna, sööma ja mulle jalanõusid edasi otsima. Terranovast ma need lõpuks leidsin ja rongis sain juba puhtad ja kuivad sokid ning papud jalga panna. rongis tegime veel kahekesi lollakaid pilte fotokaga :) Tallinna jõudes läksin Helenile külla, põit tühjendama, kooki sööma ja jalkat vaatama.
kolmapäeval tulin rongiga Viljandisse, noorpaar oli samal ajal linnas ja tulid mulle rongi vastu. mul oli palavast ilmast tingitud vedelikupuudusest peavalu ja ma tahtsin kiiresti koju minna. lisaks oli veel kella viiest jalka algamas. aga nemad viisid mind hoopis mõneks ajaks Järveotsale, kus mingi jaaniüritus toimus. mul polnud erilist tuju seal olla. küll aga tuli seal minu juurde üks noormees ja ma ei tundnud teda absoluutselt ära, kuid kui ta oma nime ütles, hakkas mul koitma. tegu oli ühe Lihula tüübiga, kes kunagi mind ja Helenit häälega peale võttis ja see oli tore sõit. ma polnud teda aga väljaspool autorooli kohanud ega aimanud, kui pikk ta tegelikult on ja nägu oli ka mu mälestustes hoopis teine, aga rõõm oli teda seal kohata ja et tema mu ära tundis ja tuli juttu ajama. õnneks viis varsti noorpaar mind koju, tegime süüa ja hakkasime inglismannide mängu vaatama. tüübid tulid rongi alt välja ja said ikkagi edasi. järgmiseks vastaseks pühapäeval Saksamaa, kes samuti alagrupi viimase mänguga edasipääsu kindlustas. kahjuks ei saa sama öelda minu lemmikute kohta, kes oleks vajanud vaid ühte väravat veel, mis oleks nad grupist edasi viinud. kahjuks ärkasid nad liiga hilja ja nii on MM nende jaoks lõppenud. ja õhtul hiljem sai Taani Jaapanilt suht haledalt lüüa. Jaapan on muidu tubli, karistuslööke oskavad vähemalt hästi lüüa :) Paraguay tüübid panevad loodetavasti selle teadmise kõrva taha omale!
Jaanilaupäev möödus mul rahulikult. kahe jalka mängu vahel korjasin kodus maasikaid ja käisin saunas. pärast mänge tegime noorpaariga väljas lõket. poole kahe paiku läksid nad magama, mina plaanisin kindlalt päikesetõusuni vastu pidada. vahepeal panin veel puid lõkkesse ja pidasin "jänestega" (a'ka Sõrmuste Vennaskond) sms-vestlust ja mõtlesin niisama elu üle järele. kella neljast alates ootasin tee peal seda tõusu ja lõpuks ta tuli. väga ilus oli! poole viiest sain tuttu minna.
täna tulid õde ja ta bf maale, koristasime maja põhjalikult, vaatasime jalkat ja tegime sauna. minu õhtu oli juba varaselt rikutud, kui Itaalia kaotas. onu B-ga ei meeldi mulle jalkat koos vaadata, aga mis teha.
veel tasub paar asja ära märkida. esmaspäeval tartus olles lugesin netist, et just selles bussipeatuses, mida mina Mustakal kasutan, on üks inimene ära tapetud. päris hull, või mis! maale koju tulles sain teada, et mu vanatädi mees on surnud.
veel juhtus esmaspäeva õhtul üks kummaline asi. nüüd läheb jutt veidi segaseks, kuid muud moodi ma seda siin edasi anda ei saa. üks asi, mida ma ootan ühest kohast, tuli hoopistükkis teisest kohast. see tundus esialgu asju keerulisemaks tegevat, kuid nüüd võin öelda, et tegi hoopis selgemaks. vähemalt minu jaoks. selgemaks, aga tegelikult keerulisemaks ka, minu mõttemaailma jaoks. eks ma siis ootan edasi.
nüüd on plaan veel üks päev kodus olla ja laupäeva hommikul kuidagi Tallinna saada, seal üks tähtis üritus toimumas. ja pühabal juba põnevusmäng :) nüüd ongi mul olla vist kõige rohkem Saksamaa ja Hollandi poolt, USA ka natuke. või noh, oleneb konkreetsest mängust. nt Brasiilia-Tšiili mängu kohta ma ei nuta, kui seda ei näe, kui peaks nii minema. Itaalia väljalangemisega vähenes mu huvi järgmiste mängude vastu tuntavalt. pole enam kedagi, kelle poolt kirega olla.
Friday, June 18, 2010
MM so far
Vähemalt on MM põnev, suurtest jalgpalliriikidest on juba kaotuse vastu pidanud võtma Hispaania, Pr.maa ja nüüd Saksamaa ka. Loodan, et Itaaliat sama saatus pühapäeval ei taba! Inglismaa viik USA-ga oli ju ka tegelikult nagu kaotus...
on antud õigustatud pendlaid ja mitte-õigustatud, juba jagatakse punaseid kaarte, täna ei realiseeritud penaltit ära, mängitakse käega ja väikesed kaklused. ULME!
on antud õigustatud pendlaid ja mitte-õigustatud, juba jagatakse punaseid kaarte, täna ei realiseeritud penaltit ära, mängitakse käega ja väikesed kaklused. ULME!
elu pealinnas
On vist aeg väikeseks vahekokkuvõttes mu elust ja olust Tallinnas. On päris kiire olnud seni ja tore ka. Juba esmaspäeval läksin Nimetasse, Itaalia mängu vaatama. Teisipäeval käisin Paides Tuleviku mängul. Mängu, mille pidime kindlasti võitma, me kaotasime. Masendav ja kurb! Ei tea, mis toimus mängijate peas. Esimesel poolajal lõi meie mängija värava, aga kahjuks käega ja see ei lugenud. Siis lõi Paide ka, kuid ka nende oma ei lugenud. Lõpuks nad sudisid selle värava ära ja said ka pendla, mille sisse lõid. Mõlemad väravad endistelt Tuleviku mängijatelt! Teisel poolajal suutis Tulevik end aktiivsemalt liigutama hakata ja me saime ühe nurgalöögi teise järel, kuid sisse neist ükski ei läinud. Ja nii oligi 0-2 kaotus. Me suudame viigistada tabeli liidriga ja samas kaotada tabeli viimasele... Õnneks ka meie lähimad konkurendid punkte ei saanud. Pärast mängu tuli Katre minu juurde, Lauri tõi meid korterisse ka ilusti.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Kolmapäeval mõtlesime Katrega Esiliiga mängule minna, oma vormilise duubli mängu vaatama. Läksimegi siis Maarjamäele, kuid seal oli kuidagi nadi olla ja läksime kohe sama bussiga hoopis alekokile Flora duubli mängule, kus mõned meie eelmise hooaja tähtmängijad pallisid. Ja mõned meie praegused mängijad olid ka seda seal vaatamas. Ja õhtul jõudsime veel päeva viimast MM-i mängu Molly'sse vaatama. Ja enne magamaminekut pani Katre mulle oma peaga laksaka vastu nina, valutab siiamaani, õnneks sinikat ei tulnud.
Neljapäeval, ehk eile läksime Katrega lahku: tema ühe sõbrantsi ja mina Kertu juurde. Oli tore seda peret jälle näha ja imestada, kuid suureks mõned selle pere liikmed kasvanud on. Eriti Säde ja Sassu :D Kassiga oli selline tore lugu, et juba pikemat aega on ta minuga alati nii kuri olnud, kuid eile trügis küll ise mulle külje alla magama. Nii armas! Pärast MM-i mänge tulin läbi öise Tallinna oma korterisse.
On küll hoopis teistmoodi Tallinnas olla, elades siin pikemalt kui lihtsalt paar päeva. Aga kui on pidevalt midagi teha, kuhugi minna jne, siis möödub aeg kuidagi kiiremini ka, nii et saan hakkama. Usun, et tulen ka pärast Jaanipäeva siia tagasi. Muudki põhjust ju on, kuna järgmise nädala laupäeval on Säde risitmine ja esimese sünnipäeva tähistamine. Võib-olla lähen koju alles MM-i finaali ajaks. Oleneb muidugi, kes seal mängivad ja kus ma sel juhul seda vaadata tahan. Vaatabs, mis üldiselt juuli mulle toob.
Eile sooviti mult väikest intervjuud, kuid nende mikrofoni kujundust nähes ütlesin ma kohe, et Reportrisse ma küll saada ei taha.
Aga muidu olen rahul oma otsusega osa oma suvest Tallinnas veeta. Kui ei oleks, läheks ma vb koju, kuid vb ka mitte, kangekaelne nagu ma olen.
Täna käisin sõbra lõpetamisel Estonias :) homme läheme õe-vennaga Pärnusse isale külla ja vb randa ka, kui ilma on. Pühapäeval saan ehk puhata, aga tahaks kirikusse ka minna ja pärastlõunal on Itaalia mäng. Esmaspäeval juba Tartusse koolilõpetamistele ja varsti koju jaanipäevaks. Mul korteris netti pole, rotin tavaliselt Heleni oma, eile Kertu oma, seega eriti juttu ei tule siia.
Tuesday, June 15, 2010
JäPe
JäPe oli vägev! Võin ausalt öelda, et mul on ülimalt hea meel, et osalesin, kuigi see pole üldsegi sobiv linnas pidamiseks, kuid kuna aeg ja koht ja muud asjaolud mulle sobisid, siis andsin oma nõusoleku seal väikegrupijuhina abistada. Minu ja Eleri grupis oli nii tuttavaid inimesid (kiusatuse-poiss, üks inimene foorumteatri koolituselt kuu aega tagasi, Kuressaare noortejuht, Õnne Põdra õde) kui ka võõraid, nii nagu ikka. Ja kokkuvõttes oli väga tore meil grupiga, saime Piibli ja elu üle arutleda, just nii nagu jutujärg läks ja mängida saime ka. Reedel oli meil teenimispunkt ka linnas, jagasime inimestele ta-su-ta vett (mitmed ei uskunud, et tasuta saab) ja kutsusime inimesi laulupeole. Kalev sai mitu korda korvi inimestelt, aga muidu oli ta tubli! Ja Egil aitas pudelitele kleepse peale panna.
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Ausõna, mulle tuletati selle JäPega meelde, kui väga ma seda üritust igatsesin ja kui ülihea üritus see on! Ja seda meeldetuletust tegid just inimesed, keda tavaliselt just sellistel noorteüritustel kohtan. Eriline rõõm oli mul sel aastal Pilistvere noortest, eriti Rasmusest! Uskumatu, milline hea ja tubli noormees tast saanud on! Carlist ka :) mäletan neid veel kui nad 10-11 olid, kui esimest korda neid Põltsu talvelaagris nägime ja iga aastaga on nad ikka järjest rohkem rõõmu pakkunud! Seekord oli neil oma kooriga just sel ajal esinemine, kui Raekoja platsil Trepikoda esines ja kuna ma viimaseid olen juba mitmel kontserdil kuulnud, jäin oma noori sõpru kuulama-vaatama. Carl tegi veel nii stiilse sisenemise, et ta tuli rattaga kodust ning jõudis teise laulu keskel kohale ning astus oma ratturikostüümis lavale, Rasmuse kõrvale. Dirigent ütles talle pärast, et ta oleks võinud ikka kahe laulu vahepeal tulla, aga just nii oligi kõige stiilsem, nii Carlilik. Rasmus laulis solisti ka natuke ning kaks tüdrukut olid nagu inglid oma lauluhäälega. Vapustav! Meenutas oma nooruaega Evi noortekooris ja Jaanika gospelkooris! Aga laulda sain ka mina sel JäPel, nii ülistuslause programmi ajal kui Taize palvustel hilisõhtutel. Nii et igati korda läinud JäPe! Siiski kaldun arvama, et järgmisel aastal (11.-14.august Pilistveres) ma taas ei lähe, kuid eks näis, mis tegelikult saab.
Kuna väikegrupid kogunesid hommikul kell 9, siis pidin enne kaheksat ärkama hommikuti ja kuna Taize palvused olid keskööl, siis magama sain ma tavaliselt kella 1 paiku. Siinjuures tänusõnad Crefyle, kes mind igal õhtul autoga ühikasse viis. Temast oli ka mul suur rõõm :) ja temal minust ka vist, kuna ta ütles Mallile, et ta sai üle pika aja oma konna-laksu kätte. Why not, eksju! Ja tollest lühikesest uneajast tingitud väsimusest tegin ma seal ikka suht lollusi inimestele. Heas mõttes! Loodan, et ma kedagi ei pahandanud oma lollide naljadega.
Laupäeval tegin ma väikese ringsõidu Viljandisse Tuleviku mängule, mille me 1-2 Sillamäele kaotasime, kuid meie kauni viigivärava lõi Luigend, millest oli mul väga hea meel. Ta on nüüd tiitlepretendent selle hooaja noorimale väravalööjale, ta vaid 17a ja 6 kuud umbes. Aga kahju, et ta peret vaatamas ei olnud sel korral! Lõpuks siiski kaotasime, kuigi mängu lõpus oli meil veel võimalusi viigistada. Kuresood oli hea näha ja ta ise tunnistas pärast mängu, et tal on vale särk seljas! Nii armas! Ja siis ma nägin, et ta vanemad on seal ja küsisin, kas nad sõidavad Tartu poole. Nende siht oli Elva, kuid sain nendega Sangla risti, kust ma siis edasi hääletasin ja sain edukalt autole ning jõudsin Tartusse just selleks ajaks usa-inglismaa mängule, kui USA oma viigivärava sai. Ülihea!
Pühapäeval, kui JäPe läbi oli, läksin ma ühikasse ja magasin veidi ning hakkasin siis asju juba pakkima. Sain Eglega kokku lepitud, et viin oma kapi tema tuppa hoiule sügiseni. Kuna ma olin ikkagi unevõlas JäPest, läksin kesköö paiku magama, kuna hommikul pidin edasi pakkima, toa ära koristama ja veel linnas pangas ära käima ja mul polnud aimugi, millal Mari-Ann omadega valmis saab, et mind ja mu asju peale võtta. Ja nii ma siis pakkisin ja pesin ja koristasin. Sain Marili kirja ka kätte, kui käisin majajuhatajaga rääkimas. Kui mina olin omadega valmis ja niisama ühikas passisin, tulid kolm M-i Läänemaalt mulle külla, üks neist mu endine toanaaber Maarja. Lisaks veel Mall oma vennaga. Veetsime seal mu toas siis veidi aega, tassisime vihtasid Malli tuppa ja ootasime väljas Mari-Anni. Enne kella nelja hakkasime liikuma. Väike peatus Põltsus, kus kaks inimest maha panime ja Titta kolis meie autosse. Oli väga tore sõit, lahendasime mõistatusi ja rääkisime anekdoote, et juht magama ei jääks. Tallinnas laadisime Pille-Riini tühjaks kambakesi ja saime Heleniga ilusti Mustamäele. Tegime väikse tassi teed ja jõudsin juba osa asju lahti pakkida, kui linna läksime Itaalia-Paraguay mängule Nimetasse. Mäng oli 1-1, kuid kuna mõlemad riigid on tõenõolised pretendendid grupist edaspääsule, siis oli selline tulemus vist kõige parem. Oleneb muidu teistest selle grupi mängudest. Olen kindel, et Itaalia saab edasi. Ahjaa, väike lubadus ka minu poolt: kui peaks juhtuma selline häbiväärne lugu, et finaalis mängivad Inglismaa ja Brasiilia, siis mina seda mängu ei vaata! Kuigi selline vastasseis võib aset leida juba enne finaali, kuid siis ma vb seda vaatan, pole veel otsustanud.
Nimetas oli tore vana hea gäng koos ja oli mõnus mängu vaadata. Kuigi Helen kutsus mind ööseks enda juurde, tulin ma ikkagi Mustakale, kuna plaanisin kaua magada, kuid nemad lähevad ju hommikul kooli ja tööle. Lisaks, mis mõtet on mul siis Mustakal elada, kui ma mujal ööbin. Selleks ma ju tulin, et veidi omaette elada, nagu päris elu. Ja seni mulle meeldib see.
Täna väike reis Paidesse Tuleviku mängule ja selle mängu me lihtsalt peame võitma! Saan sinna Koksi sugulase Lauriga. Häälega on selles mõttes jama Paidesse minna, kuna see Mäo ümbersõit on juba avatud ja sealt ehitustandrilt on suht nadi jalutada Paide poole. Neljapäeval lähen Kertu perele külla, reedel üks koolilõpetamine siin Tallinnas ja laupäeval vist Pärnusse isa vaatama. Esmaspäev-teisipäev mööduvad mul Tartus, koolilõpetamistel. Ja siis ongi juba jaanipäev ju!
Sunday, June 13, 2010
teadaanne
eilne panuse tõstmine kukkus halvasti välja ehk tulemus on negatiivne. vastus oli 'ei'.
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
nüüd ma tahaks lihtsalt puhata ja mängida ja nutta ja magada.
kui ma olen jälle normaalse inimese moodi end tundma hakanud ja end välja puhanud, siis kirjutan sellest imelisest JäPest lähemalt. seniks aga kukimuki!
Saturday, June 12, 2010
väsinud, aga õnnelik
tänane hommik tuli ikka väga raskelt, olin väga unine! siis tuli aga elu sisse ja oli juba päris tore olla. eks selle väsimusega kaasnevad ikka lollid naljad, nagu ikka :D aga nüüd, kui maha istusin, ründab uni ikka väga tugevalt. lähen nüüd ühikasse ja üritan veidi magada, kui toanaaber laseb...
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
ja siis lähen juba Viljandisse mängule, õhtul tagasi. kesköisele Taize palvusele jõuan ilusti. homme viimane JäPe päev. eks ma kirjutan kunagi rohkem, mis muljed mul on. muljeid ju on hulgi!
p.s kui ma varem kirjutasin natuke pokkerimängijaks olemisest, siis täna ma tõstsin panuseid, aga mitte kõige kõrgemale. vaatabs, millega vastatakse.
Friday, June 11, 2010
eriti hea on olla!
lisaks muule heale, tunnen ma end JäPe ajal ikka eriti hästi end. nii palju head ja positiivset nii Jumalas kui inimestes on mu ümber. kuigi aeg on veidi kehv ja JäPe pole ikkagi linnas pidamiseks, on siin siiski nii palju head. kallistuste puudumise üle ei pea siin ammugi kurtma!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
käisin kodus ka natukeseks, oli päris OK. saun oli nii hea ja emaga sain veidi rääkida. ta ikka muretseb selle pärast, kuidas ma Tallinnas hakkama saan, kuritegevus jne. aga küll ma saan!
jalka MM algab täna, kuigi mina näen esimest mängu alles ilmselt pühapäeva õhtul. enne lihtsalt pole eriti aega ja igat mängu ma ka ei pea vaatama. nt jääb mul homme nägemata usa-inglismaa mäng, kuna tulen samal ajal Viljandist Tuleviku mängult bussiga Tartusse tagasi. ma ei nuta! peaasi, et ma esmaspäeval Itaalia mängu näen :) saan õnneks suure tõenäosusega Mari-Anni autoga pealinna, mis mu pagasit arvestades on suurepärane variant!
elu on eriti ilus, kuid võib veelgi ilusamaks minna, ma tean!
Monday, June 07, 2010
Flora mängust ja CISVi grillõhtust
Aeg on taas veidi jagada seda imelist elu, mida ma praegu elan ning teatada mõned uudised.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Alustuseks tahan ikka rääkida, kui palju toredaid inimesi ja sündmusi mu ümber on! Terve see nädal on olnud nii hea, kuigi algas ta päris kurvalt ja masendavalt. Kuid kõik see, mis sellele on järgnenud, paneb tundma, nagu oleks see kuu aega tagasi olnud! Ja sellest halvast on saanud nii palju head, nii et ka selle eest pean tänulik olema. Ja olengi!
Reedel oli mul, nagu juba teate, viimane eksam ja sain selle B. Õhtul sain veidi Mariliga netis rääkida, mis oli väga suureks abiks ja rõõmuks. Ning hiljem veel sellel õhtul sain teada, et ta mure on asjata (kui mäletad, mille pärast muretsesid, siis võid ka sina selle üle rõõmus olla!). Käisin õhtul Plink Plonki klubis kontserdil. Teadsin, et sinna tuleb üks vana tuttav ja seega oli mul hea meel teda seal näha ja vahepealseid uudiseid jagada. Tal oli seal paar sõpra ka kaasas ja tutvusin nendega. Üks neist küsis kohe pärast seda, et kas ma olen Tuleviku fänn. Nii lahe on sellist lauset kuulda! Aga see neiu on nimelt ühe meie uue ja noore mängija vend ning Jane mäletab mind juba aastalõputurniiridelt ning käis kahel viimasel Tuleviku kodumängul Transi ja Lootuse vastu, kuna just siis sai ta vend esimesi kordi mängu. Ja ilmselt tuleb ta ka järgmistele mängudele. Floraga mängule ei saanud ta tulla, kuna tal on täna kirves Krulli eksam. Ja seal kontserdil siis saime koos rokkida, sest muusika oli väga hea! Igast huvitavat rahvast oli seal, üks jalgpallur, siis tolle lõputöö juhendaja, millest nüüd suur meediafuroor on tekitatud ja mõnda Viljandi rahvast nägin seal veel. Väga meeldejääv õhtu oli!
Pärast kontserti hängisime natuke linnas ringi, kuid midagi eriti teha polnud ja kella kaheks olin tagasi ühikas. Laupäeval läksin siis Tallinnasse Tuleviku mängule. Häälega ja sain kahe autoga, mõlema juhid naised. See oli midagi uut! Teise auto roolis üks eesti naine, kes juba kuus aastat Soomes Espoos elab ja käis Tartus hambaarsti juures ja tal oli terve suu tuimestuse all terve sõidu.
Enne mängu jõudsin veel Heleni juurest läbi minna ja siis juba statale. Jäin veidi üle viie mintui hiljaks. Kirsike tuli ka mängule ning James on tagasi Eestis! Katre ja Steve tulid ka. Ja see mäng oli super. Läksime Tomsoni ilusast kauglöögist juhtima ja ülejäänud mängu olime enamuses kaitses, kuigi ka siis tekkis meil võimalusi. Teisel poolajal jobistas Flora meile tagasi ja mäng lõppeski 1-1. Mul on nii hea meel, et saime “emalaevale” nii hästi vastu. Eriti kuna mängujärgsetes intervjuudes ütlesid nii Lelov kui Luigend, et tihe mängugraafik on mehed ikka päris ära väsitanud ja mängudest taastumine on raske. Pärast mängu saime Steve'i ja Katrega linna Kissuga. Hängisime veel veidi linnas tingi ja siis läksime lahku. Heleni juures tegime süüa (no mina käisin ainult poes asju ostmas).
Öö möödus diivanil kassi seltsis, magas mul armsasti padja kõrval. Aga hommikul ronis ta teki alla ja hakkas jalgu närima ning unest polnud enam eriti asja. Käisime Heleniga kirikus ka, seal oli leeritamine ja Absakas laulis. Nägin ka Maid enne teenistust ja üks vana tuttav Priit oli kirikus. Tiinat nägin ka. Kauaks ei saanud ma pärast teenistust jääda, kuna pidin Kirsikesega häälega Tartusse tulema. Saime kahe autoga, mõlemad Citroenid :) Tln-st saime minutiga peale, Kosel ootasime mingi 20 min. saime ilusti mu ühika lähedale, käisime poes, ma vahetasin plätud tenniste vastu ja siis võttis Jaana meid juba auto peale.
Sõitsime CISVi grillõhtule Suure-Kambjasse. Ja see oli ülimalt lahe ja tore üritus. Mul on ikka väga hea meel, et ma sellest imest olen osa saanud! Seal grillõhtul sõime, jõime, kiikusime ja sõitsime paadiga. Kui me sõitsime, siis R ja M jätsid meid saarele mingi pooleks tunniks, ma ei teagi kus nad vahepeal selle paadiga ära käisid. Aga meil olid seal saarel jänesed ja mängisime ja veetmiseks Around the World mängu, millele Tanel väga kiiresti pihta sai! Aga kogu selle õhtu juures oli kõige toredam see, et Kati oli seal ja me saime koos olla. Ma ei tea, millal ma jälle neid vahvaid inimesi näen. Paari neist peaks ma Tartus kooli lõpuaktustel nägema enne jaanipäeva. Annekas lõpetab ja Tanel peaks mu venna lõpetamisel laulma.
Aga õhtu polnud veel läbi! Tartus ootas mind ja Kissut Kristjan, kes tahtis mingit hennamaalijat katsetada ja ma sain ka ühe pildi oma vasaku käevarre siseküljele! Kuna see möks pidi tükk aega kuivama, siis oli terve õhtu suht orbiku tunne peal, kuna ei saanud eriti midagi selle käega teha. Hea, et ma siis vasakule lasin teha! Kõige ebamugavam oli õhtul riietuda selle orbiku käega. Õhtul käisin veel kolmandal korrusel oma fotokal järel ja sain sellest pilti ka teha. Ööseks panin paberi peale joonistusele, et voodi seda puru täis ei läheks ja see möks kauem peal oleks. Elu on tore! Peal peaks püsima see pilt paar nädalat.
Ja nüüd lubatud uudised! Täna hommikul helistati mulle ja teatati, et ma ei saanud seda tööd, kuhu kandideerisin. Kooliks oli Tartu Kristlik Põhikool Tammelinnas, ja nad valisid kogenuma inimese kui mina. Teine uudis on see, et kolin nädalaks-paariks Tallinna täpselt nädala pärast. Tartus lõpeb leping mul ära ja ma ei taha koju minna suveks. Vähemalt mitte kauaks ajaks! Ja nii saan ma Heleni Mustamäe korterisse minna seniks. Ei tea veel, kas ainult jaanipäevani või kauemaks. Sest 20.juulil sõidan ma kuuks ajaks Norra tööle, tagasi Lia tallu. Ja sealt naasen 24. augustil. Ja siis ongi juba suvi läbi :D vot sellised uudised praegu mul!
Sellel nädalal kirjutan selle essee ära, mis veel vaja. Kolmapäeval lähen korraks koju, viin asju sinna ühikast. Neljapäeval hakkab Tartus JäPe, kus olen väikegrupijuht, laupäeval on Tuleviku mäng Viljandis ja esmaspäeval siis kolin pealinna. Ja vaatan jalka MM-i rahus.
Friday, June 04, 2010
viimane eksamihinne...
ma sain tänase eksami B!!!
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
nüüd veel üks essee ja siis on läbi selleks aastaks! võite õnne soovida :)
sess on peaaegu läbi!
Värskeid uudiseid tuleb ikka igal päeval ja kogu aeg on huvitav!
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Kui kolmapäeval oma “eksamilt” tulin, siis nägin koridoris Laurat oma boyfriendiga vetsu minemas ja ütlesin neile ikka tere, ja lõppu lisasin 'noorpaar' ja selle peale küsis Laura, et kuidas ma tean. Ma ütlesin, et ma ei tea midagi. Ja nüüd eile nägin Laurat oma õega oma tuppa minemas. Panin oma asjad siis tuppa ja läksin asja uurima. Ja saingi teada, et ta kihlus laupäeval! Seega oli see nende noorpaariks nimetamine päris täpne. Just Siiriga rääkisime, et nii paljud meie sõpruskonnast kas abielluvad ja/või saavad lapsi. Tore ju!
Jäin sinna tuppa päris kauaks, kuna nad pakkusid mulle süüa ja juua, ja päikseprillid andsid mulle ka. Olen ikka rott küll! Liisa üks sõber oli seal Tiigis kaitsmisel kohal olnud, kui toda mu eelmises postituses lõputööd kaitsti ja ka selle sõpsi arvates oli kaitsja ülbe ja rumal. Sain siis neile lähemalt rääkida, mis seal täpsemalt toimus. Rääkisime siis veel igast huvitavatest teemadest, kuid siis pidid neiud minema edasi õppima, peda psühhi, kõikide “lemmik” ainet :) sain kuulda, et too lõputöö sai hindeks E, aga see on ju ikkagi positiivne tulemus!
Tänane kõige värskem uudis on see, et täna oli mu viimane eksam, kuna ühe aine pean ma uuesti järgmisel aastal võtma, kuna ma ei saa loengutest puudumise tõttu toda kodutööd esitada. Nüüd jääb mul üle ootama jääda tänase eksami tulemust ja kirjutada üks essee, siis on sess läbi. Nüüd on selline väike jama lugu, et ma saan kokku 29 EAP-d ja see 1 puuduolev EAP võib saada määravaks sügisesel stipijagamisel. Loodame siiski parimat! Tolle töökoha kohta uudiseid pole veel teatatud, kas ma sain selle koha või mitte.
Suve kohta on mingid plaanid mul peas küpsemas, kuid enne pean ma veel õega läbi rääkima. Miks temaga? Eks siis räägin lähemalt, kui asi selgemaks saab, mis peaks juhtuma selle nädala lõpus. Väike mässumeelsus tõstab mus pead...
Thursday, June 03, 2010
juuni on käes
Viimased päevad on eriti kummalised olnud. Esmaspäeva õhtul oli see suur tüli, teisipäeval tulin kodust ära. Bussipeatuses kohtusin ühe väga toreda sugulasega, keda oli suur rõõm üle pika aja näha ja igast asjust rääkida. Linnas postitasin õele arvuti juhtme, mille ta oli koju unustanud ja läksin Katre juurde. Sealt läksime juba koos tema ja ta emaga mängule, mille Tulevik VÕITIS!!! Meil oli nii palju võimalusi, kuid väravaks lõime vaid ühe, seis oleks võinud vabalt ka 10-0 olla, kuid ikka päästis vastaseid kas väravapost, meie enda ebaõnn või hea väravavaht. Igatahes tuli üle pika aja taas võit, ja nüüd on hea tunne laupäeval Flora vastu minna. Kes tahab mängule tulla, andku endast märku mulle kuidagi ja pole problempsi. Kell 17 alekoki staadionil, muidu :)
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Pärast võidumängu ja võidusõitu (Art tõi meid autoga alt järve äärest linna) läkisme lastekaitsepäeva kontserile kultrahoovi. Tundsin seal end väga vanana, kuid õnneks oli seal ka tuttavaid nägusid, kellega sai elust rääkida. L näiteks rääkis Suures Vennas õlleklaasi taga (ma jõin bailey'st) oma viimasest õnnetusest. Öö möödus mul rahulikult Katre juures ja uni oli suhteliselt lühike. H ei sõitnud seekord Tartusse ja seega läksin hoopis bussiga. Tartus kiire käik ühikasse, et saaks asjad ära viia ja siis eksamile. Seal sain teada, et miskine referaat on vaja eksamile pääsemiseks esitada. Peamiselt praktika tõttu ma kahjuks neisse loengutesse ei jõudnud ja seega polnud mul referaadist aimugi, meeldetuletavat meili õppejõult ka ei tulnud, kuigi mõned õppejõud on varem saatnud. Seega pean selle kodutöö ära tegema, et saaks eksamile üldse. Ma olin nii sooda omadega juba enne eksamit, nii et peahoonest siirdusin kohe ühikasse tagasi, väike põige neljandale Eleri juurde ja siis magama. Enne kella 11-e sain voodisse, kuid toanaaber just tõusis samal ajal üles ja hakkas toimetama, seega ei olnud uni just eriti kvaliteetne, kuid sellest piisas, et mind inimeseks teha.
Seejärel siirdusin Tiiki, kuna seal kaitsti üht intrigeerivat bakatööd, teemal “Ideoloogilised manipulatsioonid, kristluse ja kommunismi näitel”. Ja meid, kristlasi, kogunes sinna suht palju! Ma pole ammu juba kedagi nii ülbet inimest näinud, kui oli too kaitsja, ausõna! Mõnikord läheb mul endal ka enesekindlus ülbusega segi, kuid see juhtum oli liiga räige. Kui oli aeg publikust küsimusi esitada, siis sai sõna mu ees istuv M, kes juba kuu aega on haige olnud ja ta käed värisesid täiega, kui ta rääkis, kuid vaikida ta ei saanud sellise teema juures ning ta tõi ikka väga õigeid tähelepanekuid faktivigade ja üldistuste kohta välja. Kuid kaitsja oli lausa nii kindel, et ta tegi seal juures täitsa tõsiselt ühe rängima faktivea, mida ma seni ülikoolis iialgi kuulnud olen. Nimelt ajas ta sassi Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi, nimetades 16.sajandi usureformaatorit mustanahaliseks!!! See on juba üldhariduse teema ju! Ja tema juhendaja veel kiitis seda tööd, näidates samal ajal ka enda rumalust, et ta muuhulgas sellise vea on läbi lasknud.
Veel mõtteid, mis mul tekkis hiljem selle töö kohta. Nimelt juba ajaliste mõõtmete suhtes on suht kohatu neid kahte võrrelda. Ajaloolisi fakte oskab igaüks välja tuua, kuid analüüsida nende kontekste, seoseid jne, see nõuab juba kõrgemat taset. Igatahes tundus mulle, et see töö on lihtsalt niisama nö põlve peal valmis vorbitud. Kaitsja mainis mitmel korral M-le vastates, et ta pole kodus teoloogias. Seda enam on kummaline, et ta valis oma töö teemaks midagi, mis on talle võõras. Okei, võib valida, kuid siis võta vaevaks ka see endale selgeks teha ja siis võid sa täielikult oma seisukohti kaitsta ja teha seda õigetel alustel! M ütles pärast, et tal on häbi, et sellise lõputööga saab lõpetada ülikooli, milles on olemas usuteaduskond! Ma ei ole kibestunud, et ta kirjutas kristluse vastasel teemal, kuid ta tegi seda nii vigaselt, et kurb on lausa.
Pärast veel ukse taga autoriga arutamist, mis erilisi tulemusi ei andnud, saatsin koos Liisiga M-i koju. Mulle meeldib jala käia toredate inimestega, kuid kui jalas on väga hõõruvad jalanõud (jep, Eleri, ka mul hõõruvad; pakun neid edasi õele) ja nii oli väga õnnis tunne neid ühikas jalast ära võtta ja vasaku varba peal suurt villi näha, õnneks polnud katki läinud.
Ülejäänud õhtu möödus rahulikult ühikas, vaatasin filme ja kuulasin muusikat ja kirjutasin seda teksti :)
ahjaa, sain oma neljanda C sel sessil, nii et nüüd jääb vaid kaks eksamit teha, homme ja 17ndal juunil, sinna vahepeale peaks üks essee esitamine ära mahtuma. küll ma hakkama saan!
Tuesday, June 01, 2010
teraapia
jah, hommik on õhtust targem. sain hästi magada ja nägin ilusat und :)
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
sel nädalal saavad loodetavasti paljud küsimused vastuse, seega ootan huviga, mis ees ootab. osad küsimused on juba vastuse saanud, kuid neid on mul veel :D
ahjaa, mul on õnneks üks hea teraapia moodus tuju tõstmiseks. lugesin eile öösel enne magaminekut neid kahte CISVi laagri raamatuid, kus laagri osalejad olid mulle midagi kirjutanud. ja südame tegid need asjad seal soojaks! ja veel, otsisin täna ühte teatud karpi, ja seal sees oli selliseid nö tagasiside asju veel, ikka aastate tagant oli neid seal. üks isegi aastast 2005. uskumatu, kuidas aeg lendab :P äkki peaks osad neist Tartusse kaasa võtma, et oleks neid ju hea veel lugeda.
eile ununes täitsa eurovisioonist kirjutada suures frustratsioonis. igatahes olen võidulauluga rahul, mina ja ema ennustasime õigesti, kui enne hääletamist panuseid panime :D ning selles ajast saadik kummitavad erinevad laulud mul peas, küll üks laul, siis teine ja nii mitu korda järjest! näiteks kummitavad islandi, küprose, taani, inglise, iiri, iisraeli lugu. ja nüüd ma tõmbasin omale need laulud ka... et veel kuulata.
Subscribe to:
Posts (Atom)