kuidagi harjumatu oli reedel tartus olla, varem olen ikka kas viljandisse või viimasel ajal ka tallinna läinud sel päeval. seekord aga pakkisin laupäeval asjad, et reisile minna. ja reisi marsruut oli tartu-tallinn-viljandi :) päris pik sõit! tartust sain häälega oma lemmikauto Chrysleriga mäosse. enne mäod tekkis hullem autode rong, kuid 90% neist keeras paide poole ära: türil oli lillelaat tol päeval! hääletasin siis edasi ja sain ühe maasturi peale, mille juht just nimelt lillelaada eest põgenes. elab seal kandis ja läks liiga rahva- ja autoderohkeks tema jaoks see asi seal. sain ilusti kesklinna ka ja aega jäi ülegi. kaljukitsede kokkutulek jäi kuidagi kesiseks osavõtu poolest. meid oli 4 tüdrukut :P aga väga tore oli! nii väikese seltskonnaga ei tekkinud eriti probleemi ka, et kuhu maanduda. lõpuks olimegi kolumbuses viru tänava matsi kohal. eesti on ikka väike, leidsime jälle ühiseid tuttavaid ja muidugi ühiseid jooni. ühega sain 3 apelsini nalju teha :P see paar tundi, mis ma nendega koos olin, olid mõnusad ja huvitavad. aga pidin esimesena lahkuma, sest sain heleniga kokku ja läksime häälega viljandisse. saime ühe ägeda autojuhi ja ta väga katkise bemmi peale, aga kosele me sellega saime ja Tuleviku sall aitas meid autole, mis meid otse viljandisse viis. eriti muhe, kas pole? kogu mu hääletamine tol päeval oli väga kiire, ei pidanud üldse kaua tee ääres olema. viljandisse jõudsime kella seitsmest, ja kuna järgmine buss väljus pooleteise tunni pärast ja kella 9 paiku oleks me koju jõudnud, saatis ema björni meile autoga linna järgi. veider mees on see björn. kahjuks pean ütlema, et enamuse ajast tunnen ma end tema seltskonnas imelikult. mulle ei ole vaja 60-aastast lasteaeda ega 22-aastaselt isa mängida. aga ema on väga õnnelik ja muu ei olegi ju tähtis... ma ei peagi temaga väga palju aega koos veetma. no tegelikult sel neljapäeval tuleb ta emale appi mu asju kolima tartusse ja siis ma lähen koos nendega koju. aga reedel on nad pärnus kandis ja mina kodus ning viljandis. laupäeval on jalka, aga ma ei tea kas nad tulevad või mitte, vahet pole eriti.
igatahes, koju jõudes tegime maitsvat süüa ja grillisime. sauna sai ka :) saun on parim asi, mille pärast koju minna!
pühapäeval läksime kirikusse. ma pole juba päris ammu oma kirikus teenistusel käinud ja hea oli jälle seal olla. eriti kui oli leeritamine ning 3 gospelkoori laulsid koos :) ka nägin üle pika aja kamariat. meie kallistus kestis kaua!
kuigi vihma sadas, läksime heleniga pärast teenistust jalkat vaatama, duubel mängis kernu meeskonnaga. kui olime alles Trepimäest alla minemas, kuulsime kuidas 1-0 löödi. kohe jäi ka vihm järgi ja esimene poolaeg lõppes seisul 5-0. pole paha, onju! teise poolaja alguses ütles Art, et kernu peaks õnnelik olema, kui me neile üle kümne ei löö. aga lõime! kuna lubasin jaanikale minna appi suure gospelgala ettevalmistamisele, siis lahkusin enne mängu lõppu seisult 7-0. aga Trepimäest üles minnes kuulsin kui löödi 8-0 ja lõppskoor jäi 11-0! kas me pole mitte tublid? väravad sain kirja 4 Mutle, 3 Henn, 2 Tamm, 1 Tölpus ja Tutk (tema tegi kaitseliinist soolorünnaku ja lõpetas selle väravaga!). mängijad ise olid ka rõõmsad, skoorimise ja meie pärast :)
gospelteenisus läks vägevalt. kohal olid viimsi, tartu ja viljandi gospelkoorid, kokku nii 50 liiget ja 11-liikmeline bänd. oi see oli vägev õhtu! ning lõpuks nägin ma jälle siirit, kes naasis norrast. marta oli ka eestis, teda sain kallistada üle veel pikema aja. ja sidekas(üldsusele rohkem tuntud kui anna-liisa supp) laulis kooriga kaasa. üldse oli sel õhtul palju toredaid inimesi koos ja mina olin väga õnnelik. ma lahkusin koorist siis kui jalkamängud laupäevale tõsteti, kooriproovidega samale päevale. sest tegelikult ma viisi ei pea, kuigi laulda mulle väga meeldib. aga siis ma tegin valiku, mida ma ei kahetse. vaatasin ja kuulasin seda koori eile ning ma ei näinud seal enam endale kohta. aga see aeg, mis ma seal laulsin, on ülimalt meeldejääv, eriti meie reisid saaremaale :D
täna läksin häälega kodust viljandisse ja tartusse tulin bussiga. ei olnud erilist tuju häälega tulla. kuidagi külm ilm oli ja ma pole veel päris terve. loodan, et homme on parem ja soojem ilm.
1 comment:
Eks oma ema uue mehega (kes pole sinu isa) on ikka raske harjuda. Ma esimesel katsel oma ema uue mehega ei harjunudki ja õnneks oli minu sisetunne selle mehe suhtes ka õige - õnneks jättis ema ta maha ka peagi. Ja ema praeguse mehega, kes laua abikaasaks sai, oli ka veidi kohatu. Ikkagi täiesti võõras inimene MINU kodus. Aga jah, tegelikult on see nüüd ju tema kodu ja minul on oma kodu oma perega. Nii et lõpuks leppisin :)
Post a Comment