ma ootasin nädal aega, et narva minna. kuigi ees ootas pikk sõit, ootasin ma seda ikkagi väga. läksin laupäeva hommikul emaga linna, tema läks osalema projektis "teeme ära 2008". mina käisin linnas asju ajamas ja siis läksin jaanuse juurde. tegin seal endale ja Maarjale süüa ja siis oligi juba aeg hakata narva tripis osalejaid peale korjama: kalmer ja art liitusid meiega. jube palav ilm oli laupäeval!
ma juba aimasin, et meie reis tuleb huvitav, ja juba esimene seiklus ootas meid ees põltsamaal puhu-ristis, kui jaanuse uue volksu ratta seest kivi otsisime. olime just kruusateel sõitnud ja ju see kiva nii sinna sattus, hull kolin oli, nagu oleks summuti vastu maad lohisenud. võtsime rehvi alt ära ja leidsime kivi ka üles, oli teine pisikene. sellest seiklusest said alguse kaks selle reisi parooli: "helista tehasesse" ja "otsi suurte rindadega tädi". kuna meil tegelikult oli ka ajavaru, siis selle kasutasimegi selle pool tundi seda kivi taga ajades ära. midagi erilist enne narva jõudmist ei juhtunudki, kui et nägime tee ääres gruppi koristajaid ning paari suurt prügihunnikut. enamus olid rehvid sellest prügist...
narva kreenholmi staadioni juurde jõudsime ka tegelt suht vara, et saime põit kergendada kõrvalasuvas jäähallis. aga pileti mängule sain mina kui üliõpilane 10 eegu eest :) päris tore! mäng ise oli huvitav. pidasime esimese pooltunni vastu ning lõime viigiväravagi, kuid oma mängija eksimusest lasime neil jälle juhtima minna ning sekundid enne poolaja lõppu ikka lasime mängu käest ja seis oligi juba 3-1. teisel poolajal lõid nad juba 4-1, mis jäigi lõppseisuks. transi presidendist peatreener istus ka meie juures tribüünil (tal juhendamise keeld), ju tahtis kuulda kuidas meie mängu kommenteerime. üllataval kombel oli ka kohtunik päris normaalne... kuni hetkeni, kui ta meie mängijale keskringi lähedal tahtmatu käega mängu eest otse punase andis! kohtunik tõlgendas seda kui nn viimase lootuse kätt ning saatiski Tutki minema (Tutki isa oli selle mängu inspektor ning nägime neid kahte pärast mängu konsumis). mul jäi sõna otseses mõttes suu lahti ja sõnad olid otsas. hea oli see, et me vähemuses neil rohkem lüüa ei lasknud ja et ka meie skoorisime, viimases kolmes mängus oleme olnud nullipoisid. sellega mängu kohta positiivsed emotsioonid lõpevad... järgmine mäng on meil kodus narvaga sel laupäeval ning loodetavasti on meie põhimehed ka tagasi, vähemalt mõned neist. lugesime, et 8 põhimeest oli seekord puudu: luks ja naris inka eksamil; arge ja kudu kaartidega; henn, jevdo, talimaa, savo vigastusega. seda on liiga palju! lisaks sellele mängisid reedel duubli eest veel mutle, tamm ja alen, kes samuti narvas mängisid. narva publik millegi uuega ei üllatanud, meie suunas loobiti solvavaid ja mõnitavaid repliike (Art ütles pärast, ega mina ju aru saanud mida öeldi) ning isegi üks tühi saku õlle plekkpurk lendas meie suunas, pihta me ei saanud.
tagasisõit sujus igast huvitavate seikade saatel. esiteks saime jooksvalt telefoni teel teada flora mängu tulemust, mis nad 3-1 võitsid. siis hakkasid uuesti need suurte rindadega tädi ja tehasesse helistamise naljad pihta :) hämaras enne jõgevat aga märkas kalmer metsa vahel mingit suitsu tulevat. aeglustasime siis ja nägime, et auto suht sügaval kraavi sõitnud. kuna suitsu tuli, siis pidi see minutid enne meie saabumist juhtuma. helistasime kiiresti päästeteenistusse, sest siis me veel ei teadnud, kas keegi tõsiselt vigastatud on või mitte. kaks meest olid autos, elus ja terved. aga mitu päeva pidu pannud, joonud ja suht ebakaines olekus. aitasime nad välja autost, nad rääkisid et turvavööd olid neil õnneks kinni kui 150-ga sõitsid. õnneks oli kraavis maa pehme, kuhu nad maandusid. seal läks meil mingi 10-15 minutit ja sõitsime edasi. pimedas jooksis meil nugis (vist) üle tee, nii et jaanus pidurdas väääga järsult. ma olin ainuke, kes ei näinud seda looma, ja nii tuli see pidurdamine mulle kõige ootamatumalt. põltsust pilistvere poole mööda kruusateed sõites oli kaks jänest tee peal, üks jooksis päris mitu sik-sakki meie ees tee peale enne kui põllule otsustas minna. ja võhmast viljandi poole oli tee peal hästi palju konni... kell 11 olime umbes tagasi viljandis. jaanus viis viimasena mind koju.
sain selle reisi ajal aru, et Art on kaasreisijana palju lõbusam ja naljakam kui autojuhina :) enamus nalju tuli tema suust, muidugi jõudsime ka arutada jällegi tema kahte lemmikteemat: neegrid ja venelased. kui ta ise roolis on, on ta rohkem liiklusele keskendunud, kuid eile oli ta vabam ja minul oli küll naljakas :D teinekordki võiks keegi teine roolis olla!
laupäeval siis uuesti transiga mäng. kes vähegi viljandlastest saab, tulgu ikka kohale omasid toetama!
No comments:
Post a Comment