nii, eelmises postituses oli laste pilt. samal teemal ka jätkan :) eile hakkas uus retreat siin, kuhu tulid ühe Hamari koguduse liikmed. ja kuus last on ka siin. noorim on pooleteisene Gustav ja ülejäänud lapsed on enam-vähem samavanused, 8-10.
eilne tööpäeva algus oli tavaline, väike söögitegemine. aga seekord pidin mina Lillian olema teistele, ehk teadma mida ja kuidas teha. see oli 50-60, kuna osasid asju ma ei teadnud, aga kahjuks ei olnud ka kedagi targemt lähedal, kelle käest küsida ja see ajas mind närvi. meile öeldi mida teha, kuid mitte kuidas. ja nii olin ka mina aeg-ajalt peata kana. lõpuks laabus kõik siiski ja külalised said oma söögi õigeaegselt ja soojalt kätte.
eile oli ühel lapsel 9. aasta sünnipäev, mida me koogiga tähistasime. mina sain lauad katta nii kuidas mulle meele järgi oli ja tegin seda rõõmuga. ja pärast oli mul ja Larsil lastega poolteist tundi tegeleda. ainult suuremate lastega. mängisime tüdrukutega uno kaarte ja poisid lõbustasid end pinksi ja piljardiga ise. kuna mul oli juba seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis sel ajal kui nemad kuuekesi pinksi mängisid, olin mina omaette. aga õnneks tuli Lillian eile tagasi :P jälitasin teda ta tuppa, et Breaking Dawn kätte saada. saingi, kuid saan vb alles homme seda lugema hakata.
eile õhtul täitus mul siin täpselt kuu aega, ja Lars tähistas seda minu lummelükkamisega :D tegelikult oli see mu lahkumiskingitus. sest kui Ingeri viimane õhtu siin oli, siis lükkasin mina teda lumme. ja Lars tegi seda igaks juhuks, et ta ära ei unustaks :P
täna on minu ja Lilliani peamine ülesanne taas lastega tegeleda. olime all Nora toas (noortetuba), poisid hakkasid taas piljardit mängima ja Lillian rääkis tüdrukutele Assisi Fransiscusest. mina valvasin ja mängisin Gustaviga samal ajal. poisid panid kohe tähele, et mul jalkasärk seljas oli ja siis ma sain nendega ka jalkast rääkida. et Jaanusele head meelt valmistada, siis nad kõik kolm on ManU fännid. nad veel nii noored et ei tea, mis on hea! aga loserfool neile samuti ei meeldi, nii et millesgi olime ka ühel meelel. poisid arvasid et ma olen ka 16 või 18 :D komplimendid!
läksime siis lastega õue. siin sajab väikest lund juba jälle mitmendat päeva. poistel olid lumelauad, tüdrukutel suusad ja Gustavil käru, mida mina lükkasin. uneaeg ikkagi. Karolina isa tuli ka meiega, sest tütar nõudis. ja muidugi küsiti mult juba eile mitu korda, kust ma tulen, kauaks jään jne kui kuuldi et ma inglise keeles räägin. ja siis kui ütlesin tollele isale, et Eestist, siis ta ütles et ta üks hea sõber ja koolikaaslane oli Eestis paar aastat. ja muidugi võivad nüüd kõik, kes Bårdi teavad, käsi plakustada ja rõõmustada, sest just tema see sõber ongi! ja kusjuures ta teab vist ka Tiinat, kui too 90ndatel Norras elas ja õppis. nii et, lubjakas, kui sa MF-is koolis käisid, siis ta mäletab küll et seal paar eestlast oli sel ajal kui tema ja Bårdki seal käisid. maailm on väike :D
kuna lastega tegelemine läheb meil kuni kella 22-ni välja täna, siis on mu tööpäev täna kuidagi künklik, ei ole järjepidevust. nii et praegu, kui ma seda blogi kirjutan, on külalised pannkoogimajas ja mul poolteist tundi vaba aega. is nice!
ahjaa, Ulvi, sain eile su kirja ja paki kätte. suur aitähh! see tegi mind väga rõõmsaks. tusen takk! vastan sulle varsti, ma ju tean mida sa teada tahad :D
Saturday, February 07, 2009
Friday, February 06, 2009
eile ja täna
nii, eilne kinoskäik oli tore. olin üle pika aja tsivilisatsiooni keskel. kuigi ka siin on tihti võõrad näod, olen siiski tuttavas keskkonnas. aga eile läksime ju "välja" :P
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
Thursday, February 05, 2009
tagajärjed
jäin täna kaks tundi hiljaks tööle. kuna meil on kuu aega päris tihe graafik olnud, siis mul ununes ära, et tavaline päev ilma külalisteta algab meil kell 8. nojah, ma ärkasin, käisin pesemas ja olin kümneks juba üleval Nylias. perenaine arvas, et mul tervis halb, et nii kaua magan. aga siis asusin tegutsema pärast väikest einet. kõik oli tore selle hetkeni, kui meil oli rohkem kui tunniajane koosolek, mis mind tõsiselt muserdas!!! sain norra-keelsed materjalid, millest 95% aru sain. ja siis nad rääkisid ja vaidlesid ülejäänud aja, nii et mul oli väääga kohatu olla seal, nii et lausa paha tuju tuli peale. lõpuks avastasin tänasest lehest sudoku mida lahendada. ja panin oma tusamõtteid kirja. tavaliselt oleks ma lihtsalt lahkunud seltskonnast kui ma aru ei saa, kuid see oleks minust väga ebaviisakas ju olnud, koosolek ikkagi ju. paar asja sai selgemaks küll, kuid muidu oli see minu jaoks mõttetu ja mahavisatud aeg! mulle ei tõlgitud ka peaaegu midagi, kui siis asju mida juba teadsin. olen siin ikkagi juba kuu aeg olnud (homme õhtul on täpselt kuu aega).
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
Wednesday, February 04, 2009
fenomen
nagu tähelepanelikud lugejad on märganud, siis olen siin Norras oleku ajal päris palju teatud raamatutest kirjutanud. ja need on Twilight, New Moon, Eclipse, Breaking Dawn ja Midnight Sun. esimese raamatu põhjal tehtud filmi on huvlistel võimalik ka olnud kinos vaatamas käia. tegelikult sai minu väike huvi selle vastu just kinos alguse. ma ei mäleta kes seda mulle mainis, kuid juba sügisel öeldi mulle, et seda filmi lausa PEAB vaatama. jätsin selle meelde ja võtsin detsembris Tartus selle kinoskäigu Ulviga ette. tore oli, mulle väga meeldis.
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
Tuesday, February 03, 2009
lühidalt seekord
rääkisin eile oma Norra õe Lenega (ta on mu õde sellest saatuslikust 2001. aasta suvest, mil Tiina paljusid oma noori esimest korda Norrale tutvustas, ja mina olen talle selles eest NIIIII tänulik!), tema rääkis norra keeles ja mina inglise keeles enamuse jutust. tema on nüüd medõde, suurem vend Fredrik pangas töö ning noorem vend Filip lõpetab suvel keskkooli. nüüd on siis kindel, et neile 23. veebruaril külla lähen :D jess! Petteri ja Maybriti juurde tahaks ka minna, kuid pole veel end kokku võtnud et neile helistada. ehk homme õhtul.
täna hommikul oli esimene mõte, kui kardina eest ära tõmbasin "EI!", sest ma nägin vaevalt oma aknast välja, udu oli nii tihe ja rohke, et isegi puid oma akna all oli raske tuvastada. AGA, ilm läks ilusaks ja kargeks hiljem, päike tuli välja ja udu hajus aegamisi. sellistel hetkedel on raske mitte turist olla. läksin siis välja pildistama oma seebikaga (abiks ikka). tulemusi näeb siit. seal on muidugi eilsest ka pilte, tänased algavad pärast Krisitna pilti. ruumidest tehtud pildid kujutavad Herrens Lave't ning ka see kurikuulus jänes Marthe on seal täitsa olemas :D
homme lahkuvad külalised juba pärast hommikusööki, kuigi tavaliselt minnakse pärast lõunasööki. ja siis ongi meil siin vist kaks vaba päeva, ilma külalisteta. mulle meeldib!
täna hommikul oli esimene mõte, kui kardina eest ära tõmbasin "EI!", sest ma nägin vaevalt oma aknast välja, udu oli nii tihe ja rohke, et isegi puid oma akna all oli raske tuvastada. AGA, ilm läks ilusaks ja kargeks hiljem, päike tuli välja ja udu hajus aegamisi. sellistel hetkedel on raske mitte turist olla. läksin siis välja pildistama oma seebikaga (abiks ikka). tulemusi näeb siit. seal on muidugi eilsest ka pilte, tänased algavad pärast Krisitna pilti. ruumidest tehtud pildid kujutavad Herrens Lave't ning ka see kurikuulus jänes Marthe on seal täitsa olemas :D
homme lahkuvad külalised juba pärast hommikusööki, kuigi tavaliselt minnakse pärast lõunasööki. ja siis ongi meil siin vist kaks vaba päeva, ilma külalisteta. mulle meeldib!
Monday, February 02, 2009
uut ja huvitavat taas
Kuna mul on täna vaba päev, siis on mul aega kirjutada paarist viimasest päevast. Vahepeal on juhtunud vaid nii palju, et laupäeva õhtul osalesin ma kjaerlighet's maltid'il ehk armastuse söömaajal. Olen seda vaid seni kõrvalt jälginud aga nüüd sain ise teada mis see on. Põhimõtteliselt toimub see tavaliselt grupi retreadi viimasel õhtul. Kaetakse laud ning alguses süüakse vaikuses muusika saatel. Siis lauldakse mõned laulud, ning seejärel saadetakse kivi ringi käima. Umbes nagu TS-i impulsiring, et kelle käes on kivi/impuls, saab midagi öelda. Ega ma muidugi kõigest aru ei saanud, mis nad rääkisid oma retreadi kogemustest. Kui kivi minuni jõudis, rääkisin ka, inglise keeles muidugi. Panin nad paar korda naerma ka oma jutuga :) seejärel jagati armulauda, samuti ringis. Mina istusin perenaise paremal käel ja seega sain eelviimasena armulauda. Kui ma seda aga perenaisele jagasin, siis tegin seda eesti keeles ja see oli hea tunne! Kogu see asi võttis kaks tundi, kuigi tundus vaid pool tundi kestvat. Kui olen seda kõrvalt kogenud siis mõtlesin küll, et mis asja nad teevad seal niiii kaua. Nüüd ma siis tean :D ja kuna mu sõnavõtt oli suht tõsine, siis lahkudes avaldasid mõned naised (osalejate seal oli vaid üks mees...) mulle sõnatut toetust mind möödaminnes õlale puudutades. See oli nii hea tunne! Väga tore grupp oli see.
Järgmisel päeval oli veel üks jagamise ring kiviga, kuid see oli pigem tänuavaldamise koht. Ja mina jagasin nendega seda mõtet, et siin Lia talus on kerge olla õnnelik. Ja ma olengi!!! Õnneks on mul seda õnne veel kolm nädalat jäänud. Ma pole seni midagi erilist vussi keeranud, ükski nõu pole minu käes katki läinud (Lars seevastu on ikka paar korda pidanud kilde koristama enda järelt), ma pole end noaga lõiganud (kuigi vasaku käe rannet põletasin kuuma restiga korra ja sõrmeotsa tegin kummalisel viisil katki). Igatahes kavatsen ma siit sama tulemusega – jätta nõud ja end terveks, lahkuda :D Mõnikord ma unustan, et ma Norras olen. Kui on kaua vaikus olnud ja siis keegi hakkab norra keeles rääkima, tuleb mulle meelde, et ma võõras riigis olen. Kummaline, kas pole?
Pühapäev oli minu jaoks taas up-and-down päev. Ärkasin pärast seitset, et koos perenaisega hommikusööki ettevalmistada. Ja nii ma siis pidevalt haigutasin ja hõõrusin oma valusaid silmi ka veel paar tundi pärast äratust. Aga siis kui päev juba täies hoos oli, läks ka minu enesetunne järjest paremaks. Sain rääkida jalgpallist palju :) nimelt ühe tolle retreadi korraldaja abikaasa tuli appi mulle koristamise juures ja nii me rääkisime kus ja mitu korda ma Norras käinud olen, Tiinast, mu koolist ja eelmise suve Bergeni laagrist. Ta, Björn nimi, tegi mulle päris mitu komplimenti. Esiteks et ma norra keele intonatsiooni olen nii hästi ära tabanud (kui erinevaid kohanimesid ütlesin), siis mu inglise keele kohta, ja et ma siin köögis toimetamisel nii hästi orienteerun juba. Ja muidugi see avaldas muljet kui palju ma Norra jalgpallist tean, erinevaid klubisid. Ta oli väga huvitatud sellest CISV organisatsioonist ja laagrist ning sellest räägin ma alati suurima rõõmuga. Mäletan kuidas ma Prahas meie hostelis sellest tüdrukutele ühel päeval muudkui rääkisin ja rääkisin, no siis olid ka muljed palju värskemad ju. Nii et see Björn tõstis mu tuju väga palju. Näiteks kui perenaine teatas et sel neljapäeval kinno “Austraaliat” vaatama läheme ja küsis kas see on OK, siis Björn ütles et nad peaks mind hoopis jalkat vaatama viima, siis ma oleks õnnelik :D aga noh, praegu ei ole ju hooaeg, ei Eestis (sellepärast ma saangi siin olla!) ega Norras. Ja seda filmi tahtsin juba eestis vaadata.
Veel tõstis mu tuju Lilliani tuju. Ta osales selles samas retreadis ning see oli tema jaoks nagu puhkus. Ja puhkus teatavasti mõjub inimestele heasti. Ta oli nii jutukas ja vallatu, et me naersime ja lollitasime eile õhtul veidike. Täna hommikul sõitis ta viieks päevaks Bergenisse.
Eile õhtul helistasin ka emale jälle. Kodus on külm, et saunas oli külmunud veega probleeme kuid loodetavasti ei ole selle mõju kestev. Tahaks ikka kodus saunas edasi käia, eriti kui jalkahooaeg algab kuu aja pärast. Kuid samas sain temalt ka häid uudiseid, väga häid. Vahelduse mõttes päris tore ju. Nii hakkangi valimisteks valmistuma, kõigepealt pean kandideerimise nõusoleku vormi ära täitma ja postiga emale saatma ja siis võin siin rahulikult Norrat edasi nautida :)
Alustasin eile ka selle Twilighti saaga viienda osa lugemist, Midnight Sun kannab see nime. Ja seda pole veel raamatuna avaldatud, ei tea kas tulebki kunagi. Kuid osa sellest lekkis netti ning autor pani 12 või 13 esimest peatükki oma kodukale huvilistele alla laadimiseks. Ja see on vampiiri vaatevinklist kirjutatud sest esimesed neli osa on naispeaosalise mina-jutustus. Nii et loen huviga, kuigi pean seda tegema arvutist, ma ei hakka ju 264 lk välja printima siin! Jep, ma olen jätkuvalt õnnelik siin!
Järgmisel päeval oli veel üks jagamise ring kiviga, kuid see oli pigem tänuavaldamise koht. Ja mina jagasin nendega seda mõtet, et siin Lia talus on kerge olla õnnelik. Ja ma olengi!!! Õnneks on mul seda õnne veel kolm nädalat jäänud. Ma pole seni midagi erilist vussi keeranud, ükski nõu pole minu käes katki läinud (Lars seevastu on ikka paar korda pidanud kilde koristama enda järelt), ma pole end noaga lõiganud (kuigi vasaku käe rannet põletasin kuuma restiga korra ja sõrmeotsa tegin kummalisel viisil katki). Igatahes kavatsen ma siit sama tulemusega – jätta nõud ja end terveks, lahkuda :D Mõnikord ma unustan, et ma Norras olen. Kui on kaua vaikus olnud ja siis keegi hakkab norra keeles rääkima, tuleb mulle meelde, et ma võõras riigis olen. Kummaline, kas pole?
Pühapäev oli minu jaoks taas up-and-down päev. Ärkasin pärast seitset, et koos perenaisega hommikusööki ettevalmistada. Ja nii ma siis pidevalt haigutasin ja hõõrusin oma valusaid silmi ka veel paar tundi pärast äratust. Aga siis kui päev juba täies hoos oli, läks ka minu enesetunne järjest paremaks. Sain rääkida jalgpallist palju :) nimelt ühe tolle retreadi korraldaja abikaasa tuli appi mulle koristamise juures ja nii me rääkisime kus ja mitu korda ma Norras käinud olen, Tiinast, mu koolist ja eelmise suve Bergeni laagrist. Ta, Björn nimi, tegi mulle päris mitu komplimenti. Esiteks et ma norra keele intonatsiooni olen nii hästi ära tabanud (kui erinevaid kohanimesid ütlesin), siis mu inglise keele kohta, ja et ma siin köögis toimetamisel nii hästi orienteerun juba. Ja muidugi see avaldas muljet kui palju ma Norra jalgpallist tean, erinevaid klubisid. Ta oli väga huvitatud sellest CISV organisatsioonist ja laagrist ning sellest räägin ma alati suurima rõõmuga. Mäletan kuidas ma Prahas meie hostelis sellest tüdrukutele ühel päeval muudkui rääkisin ja rääkisin, no siis olid ka muljed palju värskemad ju. Nii et see Björn tõstis mu tuju väga palju. Näiteks kui perenaine teatas et sel neljapäeval kinno “Austraaliat” vaatama läheme ja küsis kas see on OK, siis Björn ütles et nad peaks mind hoopis jalkat vaatama viima, siis ma oleks õnnelik :D aga noh, praegu ei ole ju hooaeg, ei Eestis (sellepärast ma saangi siin olla!) ega Norras. Ja seda filmi tahtsin juba eestis vaadata.
Veel tõstis mu tuju Lilliani tuju. Ta osales selles samas retreadis ning see oli tema jaoks nagu puhkus. Ja puhkus teatavasti mõjub inimestele heasti. Ta oli nii jutukas ja vallatu, et me naersime ja lollitasime eile õhtul veidike. Täna hommikul sõitis ta viieks päevaks Bergenisse.
Eile õhtul helistasin ka emale jälle. Kodus on külm, et saunas oli külmunud veega probleeme kuid loodetavasti ei ole selle mõju kestev. Tahaks ikka kodus saunas edasi käia, eriti kui jalkahooaeg algab kuu aja pärast. Kuid samas sain temalt ka häid uudiseid, väga häid. Vahelduse mõttes päris tore ju. Nii hakkangi valimisteks valmistuma, kõigepealt pean kandideerimise nõusoleku vormi ära täitma ja postiga emale saatma ja siis võin siin rahulikult Norrat edasi nautida :)
Alustasin eile ka selle Twilighti saaga viienda osa lugemist, Midnight Sun kannab see nime. Ja seda pole veel raamatuna avaldatud, ei tea kas tulebki kunagi. Kuid osa sellest lekkis netti ning autor pani 12 või 13 esimest peatükki oma kodukale huvilistele alla laadimiseks. Ja see on vampiiri vaatevinklist kirjutatud sest esimesed neli osa on naispeaosalise mina-jutustus. Nii et loen huviga, kuigi pean seda tegema arvutist, ma ei hakka ju 264 lk välja printima siin! Jep, ma olen jätkuvalt õnnelik siin!
Friday, January 30, 2009
pool on läind ja pool on alles
Kas teate, kallid sõbrad, et pool minu ajast siin Norras on juba läbi? Ehk siis sama palju, kui olen siin juba olnud, ootab mind veel ees. Jaanuar ongi juba peaaegu läbi ja ometi pole seda nagu olnudki minu jaoks. Aeg seisab paigal. Ja veelgi veidram on see, et ilmselt jääb minu jaoks ka veebruar vahele :P kuigi ma ootan juba väga veebruari lõppu.
Ahjaa, selle veebruari lõpuga seaoses, need kes mu lugejatest veel ei tea, siis hehheheeee, mul on nüüd peika :) ...laenates Marili sõnavarast ühte teatud sõna. Tähelepanelikumad lugejad on ehk märganud, mis mu blogi nimi on. See seletab ka osasid teemasid, millest ma siin kirjutan. Sest need on tähtsad minu jaoks. Ja noh see uudis on vist kõige tähtsam üldse. Ma oleks võinud sellest ka juba nädal tagasi kirjutada, kuid kallid sõbrad, ma tahtsin teile ise seda uudist teatada, mitte et te sellest mu blogist loeksite. Nõustute minuga? Igatahes enamus reaktsioone oli seda väärt, et ma ise teile seda ütlen :D eriti Heleni oma! Nii et jah, kallid noormehed, ma ei ole enam vaba. Ja ometi tunnen ma end nii vabalt! Ma raban siin tööd teha ja see väsitab aga see ei loe! Mul on hea olla.
Mu eilsest emotsionaalsest postitusest võib eeldada, et mul oli paha tuju. No olin väga häiritud küll. Aga ma rääkisin perenaise ja Larsiga sellest ning palju kergem hakkas. Ja ma ei läinudki pahasena magama, hoopis vastupidi. Ansambel Bush laulab “Silence is not the way, we need to talk about it” ja nii ongi, et rääkimine aitab päris palju. Ning Larsiga on nii kerge igast asjadest rääkida. Ja kedagi teist ei ole valges majas enam: Lillian osaleb retreadil ning Inger on juba peaaegu nädal aega läinud olnud.
Jänes Marthe on siin viimasel ajal päris aktiivne olnud. Enam ma ei kohku kui teda tee peal näen. Täna sain isegi teda pildistada ja filmida. Fototõestused on olemas, ja üritan need homme ka siia üles panna. Tänane tööpäev on taas kiiresti läinud. Pesin väga suure hunniku nõusid täna ära. Suurima vist siiani. Süüa teeme õnneks kahte kohta korraga siin üleval köögis. Homme jälle pärastlõunal tööl. Hakka või ära harjuma :P aga ei, pühapäeval pean juba pool kaheksa virk ja kraps olema. Ja nii see aeg lendabi, paigal seistes...
Ahjaa, selle veebruari lõpuga seaoses, need kes mu lugejatest veel ei tea, siis hehheheeee, mul on nüüd peika :) ...laenates Marili sõnavarast ühte teatud sõna. Tähelepanelikumad lugejad on ehk märganud, mis mu blogi nimi on. See seletab ka osasid teemasid, millest ma siin kirjutan. Sest need on tähtsad minu jaoks. Ja noh see uudis on vist kõige tähtsam üldse. Ma oleks võinud sellest ka juba nädal tagasi kirjutada, kuid kallid sõbrad, ma tahtsin teile ise seda uudist teatada, mitte et te sellest mu blogist loeksite. Nõustute minuga? Igatahes enamus reaktsioone oli seda väärt, et ma ise teile seda ütlen :D eriti Heleni oma! Nii et jah, kallid noormehed, ma ei ole enam vaba. Ja ometi tunnen ma end nii vabalt! Ma raban siin tööd teha ja see väsitab aga see ei loe! Mul on hea olla.
Mu eilsest emotsionaalsest postitusest võib eeldada, et mul oli paha tuju. No olin väga häiritud küll. Aga ma rääkisin perenaise ja Larsiga sellest ning palju kergem hakkas. Ja ma ei läinudki pahasena magama, hoopis vastupidi. Ansambel Bush laulab “Silence is not the way, we need to talk about it” ja nii ongi, et rääkimine aitab päris palju. Ning Larsiga on nii kerge igast asjadest rääkida. Ja kedagi teist ei ole valges majas enam: Lillian osaleb retreadil ning Inger on juba peaaegu nädal aega läinud olnud.
Jänes Marthe on siin viimasel ajal päris aktiivne olnud. Enam ma ei kohku kui teda tee peal näen. Täna sain isegi teda pildistada ja filmida. Fototõestused on olemas, ja üritan need homme ka siia üles panna. Tänane tööpäev on taas kiiresti läinud. Pesin väga suure hunniku nõusid täna ära. Suurima vist siiani. Süüa teeme õnneks kahte kohta korraga siin üleval köögis. Homme jälle pärastlõunal tööl. Hakka või ära harjuma :P aga ei, pühapäeval pean juba pool kaheksa virk ja kraps olema. Ja nii see aeg lendabi, paigal seistes...
Thursday, January 29, 2009
back to reality
mul on täna olnud niii tore ja hea ja rõõmus ja õnnelik päev!!! hommikul sain kahe kalli inimesega rääkida ja nad tegid tuju heaks. eriti see plaan, mil mul Mariliga tuli =) ja tööpäev läks ka ruttu, kuigi mind jäeti vahepeal üksi kööki ja noh siis ma tundsin end taas kasutult. kuid kõik läks heasti ikka lõpuks.
kui olin Herrens Laave köögi ilusti ära koristanud, helistasin emale. kuid need uudised, mis sealt telefonitorust tulid, panid ikka paraja põntsu küll!!! see on absurdsuse tipp! seda ei oodanud küll keegi (no paari inimest tean, kes selle üle rõõmustavad). kõnele järgnenud palvuse ajal olin ikka päris pahane. sest minu emale ei tehta nii! samas tean, et ta pole midagi valesti teinud ega pea midagi kahetsema... ja ta ei tunnegi, ei süüd ega kahetust.
samas leidsin pärast palvuse lõppu sellise salmi piiblist (see annab lootust ja usku, et kõik pole veel läbi ja see jura lõpeb veel ilusti): Joel 2:20 "Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju."
kui olin Herrens Laave köögi ilusti ära koristanud, helistasin emale. kuid need uudised, mis sealt telefonitorust tulid, panid ikka paraja põntsu küll!!! see on absurdsuse tipp! seda ei oodanud küll keegi (no paari inimest tean, kes selle üle rõõmustavad). kõnele järgnenud palvuse ajal olin ikka päris pahane. sest minu emale ei tehta nii! samas tean, et ta pole midagi valesti teinud ega pea midagi kahetsema... ja ta ei tunnegi, ei süüd ega kahetust.
samas leidsin pärast palvuse lõppu sellise salmi piiblist (see annab lootust ja usku, et kõik pole veel läbi ja see jura lõpeb veel ilusti): Joel 2:20 "Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju."
kolimine
kuna meil on praegu kaks erinevat retreati korraga, siis toimus eile väike kolimine. mina askeldan nüüd kohas nimega Herrens Laave, mis oli kunagi laut-küün. ja see on tehtud majutuskohaks. väga mõnus ja õdus, ilusam kui Nylia. kuigi nüüd pean õppima seal orienteeruma, eriti köögis. ja see on valgele majale olulisemalt lähemal kui Nylia :P nii et kui ma pean pühapäeval hommikusööki ette valmistama, siis ei pea ma nii kaugele minema.
hämmastav milline kompleks siin on! kõik on olemas funktsioneerimiseks. ja kui varsti family retreat tuleb, siis hakkan seal palju aega veetma, kuna seal on lastele toimetamiseks vajalikud asjad. lahe!!!
küülik oli ka eile väljas aktiivne. nii armas :) ja kass on minu juurde jäänud, kuigi Lars on tagasi. Lars ütles et minu eelis on see, et minu tuba on kohe trepist üles jõudes, kui tema omasse minemiseks peab veel eksta meetreid minema ning laisale kassile loeb see päris palju :D hea loogika.
rääkisin täna oma kalli Mariliga ning meil tuli hea mõtes seoses meie ühise saksa sõbraga. mul läks kohe tuju veelgi paremaks sellest mõttest :D peab hakkama varsti selle peale mõtlema hakkama. õnneks on täna neljapäev! ja sinna on veel paar nädalat aega ka.
hämmastav milline kompleks siin on! kõik on olemas funktsioneerimiseks. ja kui varsti family retreat tuleb, siis hakkan seal palju aega veetma, kuna seal on lastele toimetamiseks vajalikud asjad. lahe!!!
küülik oli ka eile väljas aktiivne. nii armas :) ja kass on minu juurde jäänud, kuigi Lars on tagasi. Lars ütles et minu eelis on see, et minu tuba on kohe trepist üles jõudes, kui tema omasse minemiseks peab veel eksta meetreid minema ning laisale kassile loeb see päris palju :D hea loogika.
rääkisin täna oma kalli Mariliga ning meil tuli hea mõtes seoses meie ühise saksa sõbraga. mul läks kohe tuju veelgi paremaks sellest mõttest :D peab hakkama varsti selle peale mõtlema hakkama. õnneks on täna neljapäev! ja sinna on veel paar nädalat aega ka.
Wednesday, January 28, 2009
üllatus =)
mulle meeldivad üldjuhul üllatused. eriti sellised väiksed ja nunnud nagu eile õhtune oli. kui mina hakkasin alla valgesse majja minema, siis leidsin vähem kui poolel teel ühe väiksese musta värvi küüliku :D neil on siin küülikud juba mitu aastat olnud, praegu on kaks. ja Marthe on ainuke, kes on siin juba 7 aastat vabalt ringi jooksnud ja rebaste käest eluga pääsenud.
ma kohkusin algul veidi ära, kuid ta polnud vist tükk aega süüa saanud ja tuligi välja jahile. kätte ta end mulle ei andnud ja jooksis ka kiiremini kui mina :) juhtisin ta siis Bölgeni uksest siise, kust ta kohe omale näksimist leidis. aga jah, see ongi normaalne, et ta siin niimoodi ringi jookseb :D
lugesin eilse päeva jooksul veidi üle 200 lk raamatut. ja usun, et täna saan selle läbi. samas võin ma ju veel venitada ja homme alles lõpetada. eks näis.
helistasin eile emale ka. ta oli just Tovega uksest sisse astunud, kui ma kolmandat korda kodunumbrile proovisin helistada. peamiselt rääkisime uudiseid. konnaemal on nüüd näiteks uus auto, väiksem ja libedal ajal ohutum. ja vähem kütust võtab ka ofkoors. ning erinevalt kõigist meie varasematest autodest ei ole see punane vaid must :P siis rääkis ta veidi eilsest koosolekust, mis jättis nii palju otsi veel lahtiseks ja ei tea mis otsus sealt tuleb, seda saab vast järgmisel teisipäeval teada. aga neile anti lausa 2,5 tundi rääkida seal. ja noh lõpetasime kõne minu hea uudisega, mis ta veidi sõnatuks võttis kuid samuti ka rõõmsaks. homme helistan uuesti. täna on meie juures saunaõhtu norrakatele...
ma kohkusin algul veidi ära, kuid ta polnud vist tükk aega süüa saanud ja tuligi välja jahile. kätte ta end mulle ei andnud ja jooksis ka kiiremini kui mina :) juhtisin ta siis Bölgeni uksest siise, kust ta kohe omale näksimist leidis. aga jah, see ongi normaalne, et ta siin niimoodi ringi jookseb :D
lugesin eilse päeva jooksul veidi üle 200 lk raamatut. ja usun, et täna saan selle läbi. samas võin ma ju veel venitada ja homme alles lõpetada. eks näis.
helistasin eile emale ka. ta oli just Tovega uksest sisse astunud, kui ma kolmandat korda kodunumbrile proovisin helistada. peamiselt rääkisime uudiseid. konnaemal on nüüd näiteks uus auto, väiksem ja libedal ajal ohutum. ja vähem kütust võtab ka ofkoors. ning erinevalt kõigist meie varasematest autodest ei ole see punane vaid must :P siis rääkis ta veidi eilsest koosolekust, mis jättis nii palju otsi veel lahtiseks ja ei tea mis otsus sealt tuleb, seda saab vast järgmisel teisipäeval teada. aga neile anti lausa 2,5 tundi rääkida seal. ja noh lõpetasime kõne minu hea uudisega, mis ta veidi sõnatuks võttis kuid samuti ka rõõmsaks. homme helistan uuesti. täna on meie juures saunaõhtu norrakatele...
Tuesday, January 27, 2009
veel pilte
veel pilte leiab siit
vaba päev 3
täna on järjekordne vaba päev mul. seekord olen üksi seda tegemas ja ma ei kurda. eile oli kuidagi vaikne päev: perenaine ja Lars olid ära Oslos, Inger on ka läinud, Sigmund ja Kristina tegelesid külalistega. ja nii olingi Lillianiga terve õhtupooliku. jälle sai enamuse ajast lebotatud Bölgenis. vaikne oli. ja nüüd pole kedagi, kes palvustel klaveriga saadaks.
kass elas minu juures kuni Lars ära oli. vahepeal hüppas ta öösel alla narilt, minu pihta. aga ülejäänud aja oli jalutsis ilusti ja väga ei laiutanud.
täna magasin kauem, käisin pesemas rahulikult, lugesin raamatut ja olen netis sõpradega rääkinud. ja noh šokeerin vaikselt oma sõpru-sugulasi ja samas teen neil tuju heaks, olenevalt, kuidas keegi uudise vastu võtab :D mõnus! õhtul helistan emale, vähem kui tunni aja pärast. sest täna oli tal üks ülioluline koosolek, millest olen kuulnud, et see eriti hästi ei läinud, aga eks ma kuulen temalt täpsemalt.
olen üle poole juba Eclipse'i raamatuga. endiselt tundub et need räägivad minust ja mu elust. ja see on päris huvitav. kui ma enne reklaamisin et need kaks viimast osa, mis mul veel lugemata on, on vähemalt 500 lk, siis parandan ja ütlen et kolmas osa on üle 600 ja viimane on üle 700 lk :D aga huvitav on ja päris suures kirjas, nii et pole probleemi enne lahkumist nendega ühele poole saada. ainuke väike problems on, et kui Lillian sel nädalavahetusel Begrneisse läheb, siis võib ta selle neljanda osa kaasa võtta, kuna tal pole see veel läbi. eks ma pean siis seni ootama, kuni ta naaseb. ma soovitan neid lugeda, ja just inglise keeles (päris kerge sõnavaraga on need, lohutan). ilmselt on nendega samamoodi, nagu ühe Norra kirjaniku Dina-triloogiaga, et ma soovin et neid raamatuid oleks 100 selles seerias :) aga neli (või kolm) on ka parem kui mitte midagi.
homme algab uus retreat, milles ka mina hakkan osaliselt kaasa lööma, samal ajal toimkonnas olles. et ongi uut ja huvitavat, millest kirjutada siia. mitte et muidu ei oleks.
ja täna tuli päike välja :D
kass elas minu juures kuni Lars ära oli. vahepeal hüppas ta öösel alla narilt, minu pihta. aga ülejäänud aja oli jalutsis ilusti ja väga ei laiutanud.
täna magasin kauem, käisin pesemas rahulikult, lugesin raamatut ja olen netis sõpradega rääkinud. ja noh šokeerin vaikselt oma sõpru-sugulasi ja samas teen neil tuju heaks, olenevalt, kuidas keegi uudise vastu võtab :D mõnus! õhtul helistan emale, vähem kui tunni aja pärast. sest täna oli tal üks ülioluline koosolek, millest olen kuulnud, et see eriti hästi ei läinud, aga eks ma kuulen temalt täpsemalt.
olen üle poole juba Eclipse'i raamatuga. endiselt tundub et need räägivad minust ja mu elust. ja see on päris huvitav. kui ma enne reklaamisin et need kaks viimast osa, mis mul veel lugemata on, on vähemalt 500 lk, siis parandan ja ütlen et kolmas osa on üle 600 ja viimane on üle 700 lk :D aga huvitav on ja päris suures kirjas, nii et pole probleemi enne lahkumist nendega ühele poole saada. ainuke väike problems on, et kui Lillian sel nädalavahetusel Begrneisse läheb, siis võib ta selle neljanda osa kaasa võtta, kuna tal pole see veel läbi. eks ma pean siis seni ootama, kuni ta naaseb. ma soovitan neid lugeda, ja just inglise keeles (päris kerge sõnavaraga on need, lohutan). ilmselt on nendega samamoodi, nagu ühe Norra kirjaniku Dina-triloogiaga, et ma soovin et neid raamatuid oleks 100 selles seerias :) aga neli (või kolm) on ka parem kui mitte midagi.
homme algab uus retreat, milles ka mina hakkan osaliselt kaasa lööma, samal ajal toimkonnas olles. et ongi uut ja huvitavat, millest kirjutada siia. mitte et muidu ei oleks.
ja täna tuli päike välja :D
Sunday, January 25, 2009
eine kleine pause machen
Ei olnud eile aega pärast tööpäeva siia midagi kirjutada, sest niipea kui valmis saime, läksime sauna. Hommikul vaatasin telekast suusatamist, mis Otepääl toimus. Tore oli näha Eestit ja eestlasi ja meie ilusat lippu :) kahju ainult et eesti suusatajatel nii heasti ei läinud et vaid Jaak Mae punktikohale sõitis. Aga tubli ikkagi! Siis lugesin ma vahepeal Twilighti, mille ma täna lõpuni lugesin (palju informatiivsem ja parem kui film, kuigi nüüd tahaks uuesti filmi näha!).
Minu saabumisest saadik olen siin hullult rabelenud. Viimasel ajal on aga pigem selline lebo olnud. Eile näiteks ei olnudki muud teha kui külalistele armastus-söömaaeg ette valmistada ja see läks neljakesi niiiii kiiresti (Kristina sõbrants oli ka abis). Nii et lebotasime Bölgenis mingi pool tundi. Ja see kaks tundi ja 15 minutit, mis see söömaaeg kestis, olin ma raamatukogus netis ja muusikat kuulamas. Just enne kui see läbi sai, olin ma juba köögis luuramas, ega nad ilma minuta koristamist ei ole alustanud. Koristamine läks ka jube kiiresti, sest tegijaid oli 5-6, nii et kümneks nagu plaanitud, olime valmis ja saime sauna minna. Seekord liitus ka Lars meiega.
Paratamatult tekib võrdlus kodusaunaga ja/või Pilistvere omaga (sest Lars on seal saunas käinud ja no mina ka päris mitu korda:)). Jõudsin järeldusele, et mul pole koduigatsust vaid on saunaigatsus (homesick vs saunasick). Siinne on elektrikas, väga valgustatud leiliruumiga ja mahutab vaid neli inimest. Samas kui olen harjunud puuküttega ja hämara/pimeda ruumiga. Muljetasin Larsiga Pilistvere sauna teemal, ja Tiina oli talle üht-teist rääkinud-õpetanud. Kalev näiteks õpetas teda vihtlema, mis neidude jaoks siin oli suht arusaamatu tegevus. Pestuna läksin valgesse majja tagasi ja hängisme veel telekast uudiseid vaadates. Kui ma alguses läksin mõistlikul ajal magama (kella 22-23 ajal) siis eile sain kella üheks alles voodisse. Kassi sain ka oma tuppa, kuna ta oli Ingeri tuppa läinud aga ta on kassidele veidi allergiline. Eks ma pean harjuma, et kass minu juures on, kuna kui Lars vasrti vaikuse-reatreati teeb 5 päeva, siis kolib ta Nyliasse ja kass jääb minu hoole alla. Kusjuures ta leidis omale koha mu toas nari ülemisel voodil, kus talle meeldib olla. Nüüd pean aga oma toa ust lahti hoidma kuna siis saab ta tulla-minna millal tahab. Lahe!
Täna hommikul vaatasin jälle suusatamist. Vahepeal vaatas ka Sigmund (=peremees) minuga koos. Meeste finaal oli muidugi tore, viis norrakat ühe rootslase vastu =) pärast olin valmis köögis toimetama, kuid sain vahelduse mõttes hoopis tolmuimejaga töötada. Aga mitte tavalisega. Siin on nimelt selline süsteem, et tuleb mingi 15 meetrine toru pista seina sisse, ja siis hakkab ta tööle. Ja nii on neid tolmuimeja auke siin majas päris mitu. Mina algul arvasin oma rumaluses, et need on pistikud. Ma tõesti õpin iga päev siin midagi uut! Ma pakun, et ka 21. veebruaril, oma viimasel päeval siin, leian ma midagi uut siin. Ja veel tutvusin täna kuiviku-purustaja masinaga. Veel sain tolmu võtta tubadest.
Täna oli ka suht lebo olla. Naiskad läksid ära ja juba tuli 20 noort asemele. Õhtune nõudepesu läks kuidagi eriti kiiresti, kuigi olime vaid Lillianiga kahekesi. Ta läheb varsti viieks päevaks Bergenisse. Aga juba mina igatsen Ingerit, sest ta mängis meil palvustel klaverit, aga nüüd laulame ilma saateta. Andsin talle kingituseks Kalevi sokolaadi, kuigi ta saab seda alles pärast ülestõusmispühasid süüa, kuna tema uusaastalubadus oli sellest kraamist eemale hoida selle ajani.
Muust polegi nagu praegu rohkem kirjutada...
Minu saabumisest saadik olen siin hullult rabelenud. Viimasel ajal on aga pigem selline lebo olnud. Eile näiteks ei olnudki muud teha kui külalistele armastus-söömaaeg ette valmistada ja see läks neljakesi niiiii kiiresti (Kristina sõbrants oli ka abis). Nii et lebotasime Bölgenis mingi pool tundi. Ja see kaks tundi ja 15 minutit, mis see söömaaeg kestis, olin ma raamatukogus netis ja muusikat kuulamas. Just enne kui see läbi sai, olin ma juba köögis luuramas, ega nad ilma minuta koristamist ei ole alustanud. Koristamine läks ka jube kiiresti, sest tegijaid oli 5-6, nii et kümneks nagu plaanitud, olime valmis ja saime sauna minna. Seekord liitus ka Lars meiega.
Paratamatult tekib võrdlus kodusaunaga ja/või Pilistvere omaga (sest Lars on seal saunas käinud ja no mina ka päris mitu korda:)). Jõudsin järeldusele, et mul pole koduigatsust vaid on saunaigatsus (homesick vs saunasick). Siinne on elektrikas, väga valgustatud leiliruumiga ja mahutab vaid neli inimest. Samas kui olen harjunud puuküttega ja hämara/pimeda ruumiga. Muljetasin Larsiga Pilistvere sauna teemal, ja Tiina oli talle üht-teist rääkinud-õpetanud. Kalev näiteks õpetas teda vihtlema, mis neidude jaoks siin oli suht arusaamatu tegevus. Pestuna läksin valgesse majja tagasi ja hängisme veel telekast uudiseid vaadates. Kui ma alguses läksin mõistlikul ajal magama (kella 22-23 ajal) siis eile sain kella üheks alles voodisse. Kassi sain ka oma tuppa, kuna ta oli Ingeri tuppa läinud aga ta on kassidele veidi allergiline. Eks ma pean harjuma, et kass minu juures on, kuna kui Lars vasrti vaikuse-reatreati teeb 5 päeva, siis kolib ta Nyliasse ja kass jääb minu hoole alla. Kusjuures ta leidis omale koha mu toas nari ülemisel voodil, kus talle meeldib olla. Nüüd pean aga oma toa ust lahti hoidma kuna siis saab ta tulla-minna millal tahab. Lahe!
Täna hommikul vaatasin jälle suusatamist. Vahepeal vaatas ka Sigmund (=peremees) minuga koos. Meeste finaal oli muidugi tore, viis norrakat ühe rootslase vastu =) pärast olin valmis köögis toimetama, kuid sain vahelduse mõttes hoopis tolmuimejaga töötada. Aga mitte tavalisega. Siin on nimelt selline süsteem, et tuleb mingi 15 meetrine toru pista seina sisse, ja siis hakkab ta tööle. Ja nii on neid tolmuimeja auke siin majas päris mitu. Mina algul arvasin oma rumaluses, et need on pistikud. Ma tõesti õpin iga päev siin midagi uut! Ma pakun, et ka 21. veebruaril, oma viimasel päeval siin, leian ma midagi uut siin. Ja veel tutvusin täna kuiviku-purustaja masinaga. Veel sain tolmu võtta tubadest.
Täna oli ka suht lebo olla. Naiskad läksid ära ja juba tuli 20 noort asemele. Õhtune nõudepesu läks kuidagi eriti kiiresti, kuigi olime vaid Lillianiga kahekesi. Ta läheb varsti viieks päevaks Bergenisse. Aga juba mina igatsen Ingerit, sest ta mängis meil palvustel klaverit, aga nüüd laulame ilma saateta. Andsin talle kingituseks Kalevi sokolaadi, kuigi ta saab seda alles pärast ülestõusmispühasid süüa, kuna tema uusaastalubadus oli sellest kraamist eemale hoida selle ajani.
Muust polegi nagu praegu rohkem kirjutada...
Friday, January 23, 2009
jagatud rõõm on topelt rõõm
mu niigi head tuju tõstis tänane Tuleviku 3-0 võit treeningmängus Tammeka üle :P andsin Helenile juba mitu päeva tagasi Ingeri numbri, et sellele saab sms-i saata. otsisin siis õhtusöögi ajal teda taga, kuni ta lõpuks välja ilmus. aga ta telefoni aku oli tühi ning laadija all valges majas. õnneks laenas Lars oma aparaati ning kuni sõnumit veel ei tulnud, helistasin Helenile. ta helistas kohe tagasi ja teatas, et võitsime! skoorisid Luks, A. Sillaste ja Froll :D suurepärane! Tammeka polevat eriti üle poole platsigi saanud. ei üllata, ausalt öeldes. see, mida Tartus praegu jalgpalliga tehakse, et oleks ühelegi fännile meelepärane. ka Pärnus on probleeme, kuid Tartu saab ikkagi meeskonna välja panna, Pärnus on see ohus isegi esiliiga puhul. halvimal juhul maandutakse II liigas Vändra alevi esindusena. masendav!
aeg on suhteline
olen kirjutanud varem, et aeg lendab siin olles. tegelikult jõudsin täna järeldusele, et aeg seisab siin olles paigal. kui vaatan kalendrit, siis aeg tõesti lendab, sest muud moodi aru ei saa et päevad mööduvad. ma ei virise, et need nii ühesugused on. vastupidi, ma õpin siin nii palju asju! usun, et mu ema oleks mu üle uhke, kui ta mind siin näeks. askeldan ja kokkan ja koristan :D ja teen oma lolle nalju, heas mõttes. väga kodune on siin olla. alguses oli palju õppimist (kuidas kartulikoorimismasin või plekkpurkideavaja töötab, kuhu mingid nõud käivad, mis miskises pooluses asub jne). kuigi initsiatiivi näidata on ikkagi veel raske. täna tegin seda, kui Lillian oli kontoris hõivatud, siis ma hakkisin hapukurki toidu jaoks ja ta oli selle üle rõõmus. kuigi hakkida taipasin selle pärast, et eelmisel nädalal tegin sama rooga koos Larsiga.
minu peamine tegevus ongi siin toiduga seotud: toidutegemisel abistamine, serveerimine, nõude koristamine-pesemine-tagasi oma kohale panemine. ja mulle täiega meeldib :D eile oligi ainult kaks-kolm korda nõude pesemist ja pannkoogitaigna tegemine ning juba oligi minu vahetus läbi. why not! aga täna pesin ma külmikut :) selle kohta öeldakse siin väike külmkapp, kuid see on tegelikult väga suur. aga külm on seal küll, vaevalt kaks plusskraadi, kui seal riiuleid pesin. tulin ka korra käsi välja soojendama.
aga varsti saan hoopis lastega tegeleda, 3 pooleteise-aastast. kuid need magavad ju päris palju ja keelebarjääri nendega ei teki. võin isegi eesti keeles nendega rääkida, kui tahan! nii saan ka ehk rohkem jalutada kui seni, kuna nendega saab ju väljas kärutada.
homme ja ülehomme vaatan Otepääl toimuvat suuskamise MK-etappi siin telekast, nii et olen pärastlõunases vahetuses. ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib, kas hommikul või õhtul toimkonnas olla. praegune olukord, kus nad vahelduvad, on vast parim!
Jumal on hea!
minu peamine tegevus ongi siin toiduga seotud: toidutegemisel abistamine, serveerimine, nõude koristamine-pesemine-tagasi oma kohale panemine. ja mulle täiega meeldib :D eile oligi ainult kaks-kolm korda nõude pesemist ja pannkoogitaigna tegemine ning juba oligi minu vahetus läbi. why not! aga täna pesin ma külmikut :) selle kohta öeldakse siin väike külmkapp, kuid see on tegelikult väga suur. aga külm on seal küll, vaevalt kaks plusskraadi, kui seal riiuleid pesin. tulin ka korra käsi välja soojendama.
aga varsti saan hoopis lastega tegeleda, 3 pooleteise-aastast. kuid need magavad ju päris palju ja keelebarjääri nendega ei teki. võin isegi eesti keeles nendega rääkida, kui tahan! nii saan ka ehk rohkem jalutada kui seni, kuna nendega saab ju väljas kärutada.
homme ja ülehomme vaatan Otepääl toimuvat suuskamise MK-etappi siin telekast, nii et olen pärastlõunases vahetuses. ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib, kas hommikul või õhtul toimkonnas olla. praegune olukord, kus nad vahelduvad, on vast parim!
Jumal on hea!
Thursday, January 22, 2009
hea on!
Norras on ikka nii hea olla. Interneti kaudu saan aga sõpradega kontakteeruda. viimasel ajal eriti palju.
kui siia tulin, tahtsin norra keelt õppida rohkem. aga enamasti on sellega nii, et kui nad omavahel räägivad, siis ei tõmba küll kuulama ega õppima, sest ei tea ma jutu sisu, konteksti ja igaühel on ju oma dialekt. paari tuttavat sõna ikka aru saan. kuid enamasti lasen jalga seltskonnast. kas tulen netti, raamatut lugema või otsin muud seltskonda. AGA õnneks on siin ka selliseid, kes tahavad et ma õpiks vms. näiteks üks tore naine, Ingeborg (mitte segi ajada samanimelise perenaisega) küsis täna kas ma saan aru kui ta minuga norra keeles räägib ja ma vastasin, et kui ta veidi aeglasemalt räägib, siis sobib mulle väga :) ja nii ongi, tema räägib ja ma saan aru. iseasi palju mul meelde jääb. ja noh üks vanem onu Odd Arne ka eriti inglise keelt ei taha rääkida ja räägib norra keeles minuga. aga ta on tihti väljas ja ajab muid asju, nii et väga tihti ma temaga ei suhtle. ja täna läks ta üldse mõneks päevaks ära, vist naise juurde.
jaanuar on siin ebatavaliselt kiire sel aastal, nii väitis Lillian. nii et nad on ilmselt siin Tiinale väga tänulikud, et ma siia tema tutvuse kaudu abiks tulin. ja Inger on ka õnneks olemas, veel mõneks päevaks. täna läks üks seltskond ära ja täna tuli palju naisi siia, naiste retreat on siin :) meesterahvaid on siis sel ajal siin ainult kaks: peremees Sigmund ja Lars.
kui ma ühel õhtul läksin pahasena magama ja hommikul oli see kadunud, siis eile oli vastupidi. ma läksin väga õnnelikuna magama, kuid uni polnud suurem asi, nii et olen täna suht väsinud (eriti silmad) ja tahaks ruttu magama minna. aga ei saa, nii et võtsin kätte raamatu nimega Twilight, millest olen palju kirjutanud. loen seda, sest filmis on osad asjad hoopis teistmoodi kui raamatus ja rohkemgi veel. pealegi on Lillianil endal veel kolmas osa Eclipse lõpuni (vb on juba läbi saanud). aga täna tuli talle pakk, mille sees oli neljas osa, Breaking Dawn :) ma pakun et mingi 600 lk vähemalt! ootan juba selle lugemist...
elu on ilus ja inimesed on head, vähemalt need kes minule lähedal on :D
Õp 4:23 Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!
kui siia tulin, tahtsin norra keelt õppida rohkem. aga enamasti on sellega nii, et kui nad omavahel räägivad, siis ei tõmba küll kuulama ega õppima, sest ei tea ma jutu sisu, konteksti ja igaühel on ju oma dialekt. paari tuttavat sõna ikka aru saan. kuid enamasti lasen jalga seltskonnast. kas tulen netti, raamatut lugema või otsin muud seltskonda. AGA õnneks on siin ka selliseid, kes tahavad et ma õpiks vms. näiteks üks tore naine, Ingeborg (mitte segi ajada samanimelise perenaisega) küsis täna kas ma saan aru kui ta minuga norra keeles räägib ja ma vastasin, et kui ta veidi aeglasemalt räägib, siis sobib mulle väga :) ja nii ongi, tema räägib ja ma saan aru. iseasi palju mul meelde jääb. ja noh üks vanem onu Odd Arne ka eriti inglise keelt ei taha rääkida ja räägib norra keeles minuga. aga ta on tihti väljas ja ajab muid asju, nii et väga tihti ma temaga ei suhtle. ja täna läks ta üldse mõneks päevaks ära, vist naise juurde.
jaanuar on siin ebatavaliselt kiire sel aastal, nii väitis Lillian. nii et nad on ilmselt siin Tiinale väga tänulikud, et ma siia tema tutvuse kaudu abiks tulin. ja Inger on ka õnneks olemas, veel mõneks päevaks. täna läks üks seltskond ära ja täna tuli palju naisi siia, naiste retreat on siin :) meesterahvaid on siis sel ajal siin ainult kaks: peremees Sigmund ja Lars.
kui ma ühel õhtul läksin pahasena magama ja hommikul oli see kadunud, siis eile oli vastupidi. ma läksin väga õnnelikuna magama, kuid uni polnud suurem asi, nii et olen täna suht väsinud (eriti silmad) ja tahaks ruttu magama minna. aga ei saa, nii et võtsin kätte raamatu nimega Twilight, millest olen palju kirjutanud. loen seda, sest filmis on osad asjad hoopis teistmoodi kui raamatus ja rohkemgi veel. pealegi on Lillianil endal veel kolmas osa Eclipse lõpuni (vb on juba läbi saanud). aga täna tuli talle pakk, mille sees oli neljas osa, Breaking Dawn :) ma pakun et mingi 600 lk vähemalt! ootan juba selle lugemist...
elu on ilus ja inimesed on head, vähemalt need kes minule lähedal on :D
Õp 4:23 Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!
Wednesday, January 21, 2009
vaba päev 2
eile oli siis tüdrukutel vaba päev :P
ärkasin suht vara, ei taha ju vaba päeva maha magada. kümneks olin juba Nylias. hakkasin Erikule tagasi kirjutama, kuid see kiri ei ole veel valmis, lõpetan täna ära ja saadan homme teele Umea-sse.
üritasin hommikupoole ka siinseid pilte netti panna, kuid ei õnnestunud kuidagi, kuid õhtupoolikul sain nad siiski ülesse. pärast lõunapalvust võtsime tüdrukutega ühe DVD Lilliani kogumikust ning läksime valgesse majja seda vaatama. valituks osutus "The Lake House". ja päris normaalne film oli!
eile oli pidev siiberdamine üles ja alla valge maja ja Nylia vahet: hommikul üles, dvd-d vaatama alla, lõunat sööma üles, Obama ametissevannutamiseks alla, õhtusöögiks üles, sauna minekuks alla ja pärast sauna veelkord üles, palvuse lõpuks ja netti :P ja siis lõpuks tuttu minekuks pidin taas alla minema.
sauna läksime mingi kaheksa paiku, olime seal tunnikese. leiliruum on suur ja valgustatud, harjumatu mulle. mul on kodune leiliruum väiksem aga ikka mahutab rohkem inimesi kui see siin :) hüppasime siis kõik kolmekesi kahel korral lumme ka, põlved jäid terveks. aga see koht vasakul randmel, mille paar päeva tagasi ära põletasin, läks katki ja oli veidi valus. kratsisin end saunas ikka korralikult, pole ju kaks nädalat sauna saanud! ja see oli parim lõpp vabale päevale! laupäeval on taas lootust sauna saada, sest pühapäeval läheb Inger ära ja siis teeme õhtul hilja ühe lahkumis-saunaka :D kahju, et ta ära läheb, kuid mäen teda ilmselt oslos enne kui ma ära sõidan. ja meil on üks väike eriline plaan ka selleks päevaks :D sellest siis, kui see teoks saab.
kuigi Orkuti tänane õnnelause on: hakka raamatut lugema, siis ma usun, et Twilighti kolmanda osa Eclipse'i võtan kätte alates homsest. jep, väike sõltuvus on, see võib ka suureks sõltuvuseks saada :) heas mõttes muidugi!
hommikul nägin jälle mägesid ja järve selgelt om akna taga, kuid nüüdseks on udu tagasi. päikest pole juba mitu päeva, nädala jagu juba näinud. ja Lilliani sõnul on praegune aeg, kus külalistevabu päevi peaaegu polegi, üsna erandlik. pidevalt on tegemist ja asjatamist. veebruaris peaks rahulikumaks minema :) siis saame ehk rohkem kaardimänge mängida või dvd-sid vaadata. ja mul 2 500 lk-st raamatut läbi lugemata ju!
ärkasin suht vara, ei taha ju vaba päeva maha magada. kümneks olin juba Nylias. hakkasin Erikule tagasi kirjutama, kuid see kiri ei ole veel valmis, lõpetan täna ära ja saadan homme teele Umea-sse.
üritasin hommikupoole ka siinseid pilte netti panna, kuid ei õnnestunud kuidagi, kuid õhtupoolikul sain nad siiski ülesse. pärast lõunapalvust võtsime tüdrukutega ühe DVD Lilliani kogumikust ning läksime valgesse majja seda vaatama. valituks osutus "The Lake House". ja päris normaalne film oli!
eile oli pidev siiberdamine üles ja alla valge maja ja Nylia vahet: hommikul üles, dvd-d vaatama alla, lõunat sööma üles, Obama ametissevannutamiseks alla, õhtusöögiks üles, sauna minekuks alla ja pärast sauna veelkord üles, palvuse lõpuks ja netti :P ja siis lõpuks tuttu minekuks pidin taas alla minema.
sauna läksime mingi kaheksa paiku, olime seal tunnikese. leiliruum on suur ja valgustatud, harjumatu mulle. mul on kodune leiliruum väiksem aga ikka mahutab rohkem inimesi kui see siin :) hüppasime siis kõik kolmekesi kahel korral lumme ka, põlved jäid terveks. aga see koht vasakul randmel, mille paar päeva tagasi ära põletasin, läks katki ja oli veidi valus. kratsisin end saunas ikka korralikult, pole ju kaks nädalat sauna saanud! ja see oli parim lõpp vabale päevale! laupäeval on taas lootust sauna saada, sest pühapäeval läheb Inger ära ja siis teeme õhtul hilja ühe lahkumis-saunaka :D kahju, et ta ära läheb, kuid mäen teda ilmselt oslos enne kui ma ära sõidan. ja meil on üks väike eriline plaan ka selleks päevaks :D sellest siis, kui see teoks saab.
kuigi Orkuti tänane õnnelause on: hakka raamatut lugema, siis ma usun, et Twilighti kolmanda osa Eclipse'i võtan kätte alates homsest. jep, väike sõltuvus on, see võib ka suureks sõltuvuseks saada :) heas mõttes muidugi!
hommikul nägin jälle mägesid ja järve selgelt om akna taga, kuid nüüdseks on udu tagasi. päikest pole juba mitu päeva, nädala jagu juba näinud. ja Lilliani sõnul on praegune aeg, kus külalistevabu päevi peaaegu polegi, üsna erandlik. pidevalt on tegemist ja asjatamist. veebruaris peaks rahulikumaks minema :) siis saame ehk rohkem kaardimänge mängida või dvd-sid vaadata. ja mul 2 500 lk-st raamatut läbi lugemata ju!
Tuesday, January 20, 2009
pildid ja statement!
minu siinoleku ajal tehtud pildid leiate siit. seal on pilte sellest kohast, kus ma nüüd olen. käisime ja ükes metsamuuseumis, kus ma hunnikust topistest pilte tegin =) need karupojad on eriti nunnud! Lambad on Jaanusele, orav Siirile... ja teised pildid on viimaste päevade ilmast, millest olen juba kirjutanud. selle udu taga peaks idee poolest olema mäed ja/või järv. viimased pildid on lindude söögimajast, mis on täpselt söögitoa akna taga, nii et külalised võivad neid jälgida tulemas ja minemas.
vaba päev jätkub, ja kokkuvõte tänasest tuleb ilmselt homme. vahva on :D vaatasime just Obama ametisse vannutamist, siis sööme veidi ja läheme sauna ning värskesse lumme möllama. Kertu, mäletad mu sünnat, mis meie põlvedele kurvalt lõppes? praegu seda probleemi siin pole õnneks, hehehheeee
ja viimaste päevade ning oma siinoleku kohta on mul öelda vaid ühte: DEJA VU!!! praegu on see tähtis vaid mulle ja kahele lugejale veel, kuid ei tea kas nad taipavad, mida ma sellega mõtlen. aga see deja vu on veider. ei tea milleni see viib :P
vaba päev jätkub, ja kokkuvõte tänasest tuleb ilmselt homme. vahva on :D vaatasime just Obama ametisse vannutamist, siis sööme veidi ja läheme sauna ning värskesse lumme möllama. Kertu, mäletad mu sünnat, mis meie põlvedele kurvalt lõppes? praegu seda probleemi siin pole õnneks, hehehheeee
ja viimaste päevade ning oma siinoleku kohta on mul öelda vaid ühte: DEJA VU!!! praegu on see tähtis vaid mulle ja kahele lugejale veel, kuid ei tea kas nad taipavad, mida ma sellega mõtlen. aga see deja vu on veider. ei tea milleni see viib :P
Monday, January 19, 2009
ja juttu jätkub kauemaks...
olen siin veidi nagu lõbustuspargi karusellil. paar päeva tagasi (endiselt on nädalapäevade ja kuupäevade jälgimisega raskusi) läksin veidi pahasena magama, sest midagi oli muutumas või rikutud või kuidas iganes selle kohta öeldagi... igatahes olin segaduses ja peas oli vaid üks küsimus Jumalale: "miks?" ja ma ei tea kas see oli retooriline või mitte, pigem mitte. aga ma tean, et see inimene ei tahtnud mind üldsegi halvasti tundma panna, vastupidi. seda, kui palju ja mis on muutunud, saan ma 50-60 teada alles veebruari lõpus esimesel võimalusel, või märtsi alguses. võib-olla juba siin olles... igatahes olen isegi rõõmus, et sellega just siin "tegelen".
eile hommikul oli parem olla ning nagu eelmine postitus näitas, oli päris kiire päev. vähemalt seni kuni rahvas lahkus. siis oli taas maja vaikne ja ma mattusin taas imede-maailma. jõudsin eile nelja peatüki kaugusele lõpust ning täna lõpetasin Twilighti teise osa. kolmas on vist Ingeril praegu pooleli, nii et olen järjekorras :) endiselt tundus, nagu see raamat räägiks minu elust.
aga eilne õhtu oli ootamatult tore. hakkasin pärast kümmet õhtul tagasi majja minema, kuid uksed olid juba lukku pandud, kust tavaliselt välja saab. niisiis läksin tagasi raamatukokku, kus Lars oma yahoo postkasti korrastas. istusin ka maha ja hakkasime rääkima. ja nii läks poolteist tundi! jõudime rääkida koolist, tulevikust, oma sõpradest, Tiinast ja Janast :) ning muustki. enne keskööd saime Nyliast välja ja valgesse majja tuttu minna.
ärgates oli nii tihe udu ja peenike lumesadu, et ma ei näinud ei metsa ega mäge ega isegi mitte järve oma akna taga!!! ja nii on vaheldumisi täna, et kord on mägesid näha, kuid siis jälle mitte. aga ilus loodus on! ja Tiina saatis meile siia postkaardi Tallinnast ning mulle oli väike nurgake, eesti keeles. aitähh Tiina!
homme on vaba päev! ju aeg lendab nii kiiresti, kui olin siin 3-4 päeva olnud, tundus nagu nädal oleks möödunud. ja homme saab alles kaks nädalat, kui olen siin olnud, tundub nagu terve kuu! aeg lendab, nii et rõõmustav uudis neile, kes mind tagasi ootavad. kuigi ilmselt lendab aeg ainult minu jaoks, mitte teie jaoks :D upsi!
eile hommikul oli parem olla ning nagu eelmine postitus näitas, oli päris kiire päev. vähemalt seni kuni rahvas lahkus. siis oli taas maja vaikne ja ma mattusin taas imede-maailma. jõudsin eile nelja peatüki kaugusele lõpust ning täna lõpetasin Twilighti teise osa. kolmas on vist Ingeril praegu pooleli, nii et olen järjekorras :) endiselt tundus, nagu see raamat räägiks minu elust.
aga eilne õhtu oli ootamatult tore. hakkasin pärast kümmet õhtul tagasi majja minema, kuid uksed olid juba lukku pandud, kust tavaliselt välja saab. niisiis läksin tagasi raamatukokku, kus Lars oma yahoo postkasti korrastas. istusin ka maha ja hakkasime rääkima. ja nii läks poolteist tundi! jõudime rääkida koolist, tulevikust, oma sõpradest, Tiinast ja Janast :) ning muustki. enne keskööd saime Nyliast välja ja valgesse majja tuttu minna.
ärgates oli nii tihe udu ja peenike lumesadu, et ma ei näinud ei metsa ega mäge ega isegi mitte järve oma akna taga!!! ja nii on vaheldumisi täna, et kord on mägesid näha, kuid siis jälle mitte. aga ilus loodus on! ja Tiina saatis meile siia postkaardi Tallinnast ning mulle oli väike nurgake, eesti keeles. aitähh Tiina!
homme on vaba päev! ju aeg lendab nii kiiresti, kui olin siin 3-4 päeva olnud, tundus nagu nädal oleks möödunud. ja homme saab alles kaks nädalat, kui olen siin olnud, tundub nagu terve kuu! aeg lendab, nii et rõõmustav uudis neile, kes mind tagasi ootavad. kuigi ilmselt lendab aeg ainult minu jaoks, mitte teie jaoks :D upsi!
Sunday, January 18, 2009
it has been a loooooong day!
tõusin juba pool kaheksa, sest valmistasin täna Lillianiga hommikusööki. ja rabelemist oli täna kohe kahe eest, kuna pärast teenistust oli siin ühe väikese Thea Kristine ristimine ning pärast oli perekonnal-sugulastel söömine siin. hullult kooki oli neil kaasas, mingi 7 vähemalt! ja siis oligi hull jooksmine ja nõude pesemine.
aga õnneks saime mina ja Lillian kui esimesena alustajad ka varem vabaks. ja tulingi veidikeseks netti ning siis lõõgastun "New Mooni" edasi lugedes. kusjuures see osa, mis ma eile lugesin, oli nagu minu elust kirjutatud! ja pooleli jäi mul seal kohal, kui akna taga keegi kobistab. ja siin on viimasel ajal päris külm ja tuuline ja lumine olnud, et seegi oli nagu raamatust :P täna on lausa selline ilm, et isegi mägesid pole läbu udu näha, kuigi nad on niiiii lähedal. mäetippe pole juba mitu päeva näinud...
all for now =)
aga õnneks saime mina ja Lillian kui esimesena alustajad ka varem vabaks. ja tulingi veidikeseks netti ning siis lõõgastun "New Mooni" edasi lugedes. kusjuures see osa, mis ma eile lugesin, oli nagu minu elust kirjutatud! ja pooleli jäi mul seal kohal, kui akna taga keegi kobistab. ja siin on viimasel ajal päris külm ja tuuline ja lumine olnud, et seegi oli nagu raamatust :P täna on lausa selline ilm, et isegi mägesid pole läbu udu näha, kuigi nad on niiiii lähedal. mäetippe pole juba mitu päeva näinud...
all for now =)
Saturday, January 17, 2009
elu on elu
oi jummel, kui veider päev mul täna oli...
aga enne eilsest! teen lühidalt. kui me siin kõik oma töö lõpetasime õhtul kella 10 paiku, läksime kõik valgesse majja Larsi sünnipäeva tähistama. Kristinat ei olnud, ta praegu Oslos. meil oli tõeliselt hea kook, kuid ega seda eriti palju ei mahtunud. nimelt oli tegu kuuma šokolaadikoogiga, mille vedel osa pannakse jäätise peale. ja see oli niiiiii nämma! ning Ingeborg (perenaine) luges meile Puhhi juttu sellest, kuidas Iiahil sünnipäev oli ning Puhh talle tühja meepoti ja Notsu katkiläinud õhupalli kinkisid. perenaine on suur puhhi sõber ja ekpert :) ja ta mehel Sigmundil on Puhhiga samal päeval sünnipäev. kas keegi teab, millal see on?
läksin mina esimesena magama, võtsin kassi ka kaasa. seekord oli juba kitsam, kass ei olnud jalutsis vaid kohe täitsa kõhu juures laiutas. aga tore ikkagi. ma näen viimasel ajal veidraid unenägusid. paar ööd tagasi nägin et sain lapse, eile nägin Barbie't ning jalgpallureid unes ja mingit jahti olen näinud. Ingeril on oma teooria, miks nad mul nii veidrad on...
ja täna. on olnud tõeline up-and-down päev. pärast palvust tulin oma õlakoti juurde valuvaigisteid võtma ja mõtlesin et käin enne hommikusööki kiiresti netis ära ja vaatan kirju. ühte olulist kirja nägin, vaatasin vaid pealkirja ning lükkasin selle lugemise hilisemaks. aimasin, mis selle sisu on ja seega ei lugenud kohe. pärast hommikusööki tulin siis seda lugema (lahkusin seltskonnast, kui ma jälle midagi aru ei saanud, sest ma ei saa veel norra keelest nii hästi aru). lugesin siis. ja hakkasin veidi aja pärast vastama ka, kuid kui olin vaid tervituse jõudnud ära kirjutada, tuli Lillian mind tööle kutsuma.
tööga on siin nii, et mul on pidev hirm et ma teen midagi valesti või ei tee piisavalt. eile näiteks, kui olime Larsiga wc-d ära koristanud, mainis ta, et võib-olla aitame teisel Ingeborgil (mitte perenaisel) tube korda seada. ja nii mulle näidatigi, kus vajalikud asjad on ning asusin tööle. mingi tunni või rohkem aja pärast tuli perenaine ja imestas, et mida ma teen. tundsin end halvasti... mul oli veel viimane tuba teha ja siis läksingi kööki, kus pidin Lillianiga süüa tegema koos. seal oli Inger, kes imestas et kus ma küll olnud olin. tema kartis, et ma olin metsa läinud ja jala murdnud ning seega hädas (armas iseenesest, et ta nii muretses). kuid rohkem pahandust sellest minu "kadumisest" olemisest ei tulnud.
täna aga oli perenaisel eriti kiire, kuna mingi paar tuli oma vanematega siia vaatama, kas siin saaks pulmi pidada, kuna pruut ei ole siin kunagi käinud ja nii tuldi tsekkima. seega oli tal nii kiire ja veidi närvis ka, et kõik ikka tehtud saaks. ja mulle ei sobinud see närvilisus. hakkasin mina porgendeid riivima, kui ta söögitoast tuli ja küsis "what are you doing?" ja jälle hakkas mul paha, et no mida muud ma ikka teen! selgus, et ta soovis, et need masinaga salatiks tehtaks. ja siis pidin taas ühe valuvaigisti võtma. aga nalja saab siin ikka palju noortega :D
teisipäeval on meil: minul, Lillianil ja Ingeril korraga vaba päev :P jeeei! ja oleme juba mõelnud et mida teha. üks mõte oli metsa suusatama (nagu ma praegu ei suusatakski!) ja pärast sauna minna. see oleks küll lahe! ja muidugi tahaks ma Erikule tagasi kirjutada. sain eile talt huvitava kirja ja kuna muul ajal eriti vaba aega pole või ma selle netis ja "New Mooni" lugedes mööda veedan, siis üritan teisipäeval tubli olla ja kirja ka valmis saada.
aga elu läheb edasi, oma tõusude ja mõõnadega, murede ja rõõmudega...
tegelikult olen siin väga õnnelik. Lars juba pahandas täna, et miks kõik toredad ja naljakad eestlased siia ei võiks jääda (ehk siis mina ja Tiina, rohkem eestlasi pole siin veel käinud). ja Lars ilmselt proovib mingi aeg ka kama ära. enne kui see otsa saab :P
aga enne eilsest! teen lühidalt. kui me siin kõik oma töö lõpetasime õhtul kella 10 paiku, läksime kõik valgesse majja Larsi sünnipäeva tähistama. Kristinat ei olnud, ta praegu Oslos. meil oli tõeliselt hea kook, kuid ega seda eriti palju ei mahtunud. nimelt oli tegu kuuma šokolaadikoogiga, mille vedel osa pannakse jäätise peale. ja see oli niiiiii nämma! ning Ingeborg (perenaine) luges meile Puhhi juttu sellest, kuidas Iiahil sünnipäev oli ning Puhh talle tühja meepoti ja Notsu katkiläinud õhupalli kinkisid. perenaine on suur puhhi sõber ja ekpert :) ja ta mehel Sigmundil on Puhhiga samal päeval sünnipäev. kas keegi teab, millal see on?
läksin mina esimesena magama, võtsin kassi ka kaasa. seekord oli juba kitsam, kass ei olnud jalutsis vaid kohe täitsa kõhu juures laiutas. aga tore ikkagi. ma näen viimasel ajal veidraid unenägusid. paar ööd tagasi nägin et sain lapse, eile nägin Barbie't ning jalgpallureid unes ja mingit jahti olen näinud. Ingeril on oma teooria, miks nad mul nii veidrad on...
ja täna. on olnud tõeline up-and-down päev. pärast palvust tulin oma õlakoti juurde valuvaigisteid võtma ja mõtlesin et käin enne hommikusööki kiiresti netis ära ja vaatan kirju. ühte olulist kirja nägin, vaatasin vaid pealkirja ning lükkasin selle lugemise hilisemaks. aimasin, mis selle sisu on ja seega ei lugenud kohe. pärast hommikusööki tulin siis seda lugema (lahkusin seltskonnast, kui ma jälle midagi aru ei saanud, sest ma ei saa veel norra keelest nii hästi aru). lugesin siis. ja hakkasin veidi aja pärast vastama ka, kuid kui olin vaid tervituse jõudnud ära kirjutada, tuli Lillian mind tööle kutsuma.
tööga on siin nii, et mul on pidev hirm et ma teen midagi valesti või ei tee piisavalt. eile näiteks, kui olime Larsiga wc-d ära koristanud, mainis ta, et võib-olla aitame teisel Ingeborgil (mitte perenaisel) tube korda seada. ja nii mulle näidatigi, kus vajalikud asjad on ning asusin tööle. mingi tunni või rohkem aja pärast tuli perenaine ja imestas, et mida ma teen. tundsin end halvasti... mul oli veel viimane tuba teha ja siis läksingi kööki, kus pidin Lillianiga süüa tegema koos. seal oli Inger, kes imestas et kus ma küll olnud olin. tema kartis, et ma olin metsa läinud ja jala murdnud ning seega hädas (armas iseenesest, et ta nii muretses). kuid rohkem pahandust sellest minu "kadumisest" olemisest ei tulnud.
täna aga oli perenaisel eriti kiire, kuna mingi paar tuli oma vanematega siia vaatama, kas siin saaks pulmi pidada, kuna pruut ei ole siin kunagi käinud ja nii tuldi tsekkima. seega oli tal nii kiire ja veidi närvis ka, et kõik ikka tehtud saaks. ja mulle ei sobinud see närvilisus. hakkasin mina porgendeid riivima, kui ta söögitoast tuli ja küsis "what are you doing?" ja jälle hakkas mul paha, et no mida muud ma ikka teen! selgus, et ta soovis, et need masinaga salatiks tehtaks. ja siis pidin taas ühe valuvaigisti võtma. aga nalja saab siin ikka palju noortega :D
teisipäeval on meil: minul, Lillianil ja Ingeril korraga vaba päev :P jeeei! ja oleme juba mõelnud et mida teha. üks mõte oli metsa suusatama (nagu ma praegu ei suusatakski!) ja pärast sauna minna. see oleks küll lahe! ja muidugi tahaks ma Erikule tagasi kirjutada. sain eile talt huvitava kirja ja kuna muul ajal eriti vaba aega pole või ma selle netis ja "New Mooni" lugedes mööda veedan, siis üritan teisipäeval tubli olla ja kirja ka valmis saada.
aga elu läheb edasi, oma tõusude ja mõõnadega, murede ja rõõmudega...
tegelikult olen siin väga õnnelik. Lars juba pahandas täna, et miks kõik toredad ja naljakad eestlased siia ei võiks jääda (ehk siis mina ja Tiina, rohkem eestlasi pole siin veel käinud). ja Lars ilmselt proovib mingi aeg ka kama ära. enne kui see otsa saab :P
Friday, January 16, 2009
tihe elu :P
olin eile juba ära postitanud oma kassi-jutu, kui tekkis veel midagi, millest kirjutada. aga sellest siis täna.
külalised sõid eile kaks ja pool tundi õhtusööki, enamuse sellest vaikuses. meie samal ajal plaanisime veidi süüa. aga siis tuli kaubik ja hakkasime hoopis kaupa sisse tassima ja laiali vedama. täna öeldi mulle, et seda oli 24000 NOKi väärtuses kaupa. ja selline "maskulliinne" töö mulle meeldib. umbes nagu puude lõhkumine Pilistveres. ja nii ma siis tassisin igast kaste ja tünne nii põhja kui lõunapoolusesse ja ka ekvaatorisse (erinevad laoruumid vastavalt temperatuurile keldris). alguses pidin asjad viima lõunapoolusele, sest perenaine ütles nii. küsisin isegi üle ka et ikka lõunasse, mitte põhja. sain kinnituse ja viisingi, kuid siis tuli Lillian ja vaatas et need peab kindlasti põhja viima.
kui enne seda tassimistööd oli mul külm (siin on päris krõbedad miinused praegu, eriti täna) siis pärast oli hoopis palav.
sain õhtul veel Lillianilt Twilighti (kes on filmi näinud või midagigi sellest raamatust kuulnud, mõistab) teise raamatu lugeda. kolmas osa on tal ka siin :P ja ma olin suht sillas sellest ja hakkasingi lugema, kus mul eestikeelne raamat enne aastavahetust pooleli jäi. õhtul aga tegime tüdrukutega viimased plaanid täna varahommikuks. nimelt on Larsil täna 24. sünnipäev ning me ostsime talle hommi ja 70% šokolaadi, läksime 10 mintsa enne kaheksat ta tuppa, nortsidel olid hipi-kleidid seljas, Inger mängis kitarril sünnipäevalaulu ja mul Lillianiga olid küünlad käes. ja nii äratasime ta üles. nojah, laulu ajal hakkas ta äratus ka tööle :P kuid talle väga meeldis, mis me tegime. iga mehe unistus, saada ärataud kolme ilusa, noore ja valalise tüdruku poolt (kuigi Lillian on 27 juba). btw, Lillian on jube huvtav ja tore tegelane. kahjuks jääb Inger siia veel pooleteiseks nädalaks. kuid ehk kohtun temaga siis kui oslos olen enne äraminekut. kui ma siia saabusin 6.01 õhtul ja Bölgenis sõin, siis Lillian tuli, ütles mulle tere, tutvustasime endid ja siis jäi ta mind lihtalt vaatama, hindava pilguga. ma pole enne näinud et keegi mind niimoodi vaataks... aga jah, ta on jube lahe inimene. käisin eile ta toas, kus on meeletult palju dvd-sid: friendsi ja charmed'i hooajad ning palju rohkem veel. harry potteri jms.
kauplesin omale järgmiseks nädalavahetuseks pärastlõunase tööaja, sest siis saan telekast Otepääl toimuvat suusa MK-etappi vaadata. teisipäeval on mul vist täiesti vaba päev, üritan siis Erikule vastu kirjutada, sest sain täna talt kirja. ka kõik teised blogilugejad võivad midagi kirjutada-joonistada ja aadressi leiab orkuti profiilist :P
nüüd tööle!!!
külalised sõid eile kaks ja pool tundi õhtusööki, enamuse sellest vaikuses. meie samal ajal plaanisime veidi süüa. aga siis tuli kaubik ja hakkasime hoopis kaupa sisse tassima ja laiali vedama. täna öeldi mulle, et seda oli 24000 NOKi väärtuses kaupa. ja selline "maskulliinne" töö mulle meeldib. umbes nagu puude lõhkumine Pilistveres. ja nii ma siis tassisin igast kaste ja tünne nii põhja kui lõunapoolusesse ja ka ekvaatorisse (erinevad laoruumid vastavalt temperatuurile keldris). alguses pidin asjad viima lõunapoolusele, sest perenaine ütles nii. küsisin isegi üle ka et ikka lõunasse, mitte põhja. sain kinnituse ja viisingi, kuid siis tuli Lillian ja vaatas et need peab kindlasti põhja viima.
kui enne seda tassimistööd oli mul külm (siin on päris krõbedad miinused praegu, eriti täna) siis pärast oli hoopis palav.
sain õhtul veel Lillianilt Twilighti (kes on filmi näinud või midagigi sellest raamatust kuulnud, mõistab) teise raamatu lugeda. kolmas osa on tal ka siin :P ja ma olin suht sillas sellest ja hakkasingi lugema, kus mul eestikeelne raamat enne aastavahetust pooleli jäi. õhtul aga tegime tüdrukutega viimased plaanid täna varahommikuks. nimelt on Larsil täna 24. sünnipäev ning me ostsime talle hommi ja 70% šokolaadi, läksime 10 mintsa enne kaheksat ta tuppa, nortsidel olid hipi-kleidid seljas, Inger mängis kitarril sünnipäevalaulu ja mul Lillianiga olid küünlad käes. ja nii äratasime ta üles. nojah, laulu ajal hakkas ta äratus ka tööle :P kuid talle väga meeldis, mis me tegime. iga mehe unistus, saada ärataud kolme ilusa, noore ja valalise tüdruku poolt (kuigi Lillian on 27 juba). btw, Lillian on jube huvtav ja tore tegelane. kahjuks jääb Inger siia veel pooleteiseks nädalaks. kuid ehk kohtun temaga siis kui oslos olen enne äraminekut. kui ma siia saabusin 6.01 õhtul ja Bölgenis sõin, siis Lillian tuli, ütles mulle tere, tutvustasime endid ja siis jäi ta mind lihtalt vaatama, hindava pilguga. ma pole enne näinud et keegi mind niimoodi vaataks... aga jah, ta on jube lahe inimene. käisin eile ta toas, kus on meeletult palju dvd-sid: friendsi ja charmed'i hooajad ning palju rohkem veel. harry potteri jms.
kauplesin omale järgmiseks nädalavahetuseks pärastlõunase tööaja, sest siis saan telekast Otepääl toimuvat suusa MK-etappi vaadata. teisipäeval on mul vist täiesti vaba päev, üritan siis Erikule vastu kirjutada, sest sain täna talt kirja. ka kõik teised blogilugejad võivad midagi kirjutada-joonistada ja aadressi leiab orkuti profiilist :P
nüüd tööle!!!
Thursday, January 15, 2009
kasssssssssssss
röövisin eile öösel kassi omale =) ta pole senini julgenud minu tuppa tulla, kuigi Tiina väitis, et talle uued tulijad meeldivad. võtsin siis eile õhtul Stig-Inge sülle ja tassisin oma tuppa (just nimelt tassisin, sest tegu on suure loomaga! vähemalt kolm korda suurem kui Kertu kass Sassu). panin ukse kinni ja lasin tal uudistada uut ümbrust ja uusi asju. tuli siis mulle sülle ja lõpuks jäi jalutsisse teki peale. tuduriided selga ja magama! ukse jätsin igaks juhuks lahti, kui ta peaks siiski tahtma Larsi juurde minna(muidu elab ta seal tavaliselt). kuid ta jäi minu juurde :) nii tore oli nurrumise saatel magama jääda! (ma loodan, et Kalmer ja Heleri teavad, millest räägin...) siis vahepeal kolis ta öösel mu pea juurde ning lõpuks kõhu juurde. kuigi tegemist suure kassiga, siis kitsaks meil ei läinud. ja ära läks ta siis, kui mina tõusin.
olen nüüd eile ja täna hommikupoole tööl olnud. pole paha!
homme on Larsi sünnipäev ning me tüdrukutega ostsime talle piimavaba komme (ta ei saa piimatooteid süüa, kuigi juustu järab küll aeg-ajalt) ning äratame ta vist hommikul lauluga üles. see tähendab aga veel varajasemat tõusmist, kuid pole hullu, ma saan pärast edasi magada, sest toimkonnas olen vist õhtupoole.
homme lähevad praegused noored minema (kolm neidu ja 10 noormeest pluss liider) ning tulevad uued, mingid palverändurid, vist kohalikust omavalitsusest siitkandist.
elu on siin tõesti huvitav ja nagu juba varem mainisin, siis ükski päev pole eelmistega samasugune. mu lemmiktööks on nõude pesemine ja kõik muu mis sellega kaasneb: mustade nõude tassimine, pesemine, masinast võtmine ja vanale kohale tagasipanemine. siin on selline suur kuuma vee ja auruga pesumasin, et välja tulevad päris kuumad nõud, kuid kuivavad ka oma kuumuse tõttu kiiresti ära.
vot sellist elu elan. kui kellelgi on küsmusi või mingi asja kohta ma pole kirjutanud, siis küsige julgelt :)
olen nüüd eile ja täna hommikupoole tööl olnud. pole paha!
homme on Larsi sünnipäev ning me tüdrukutega ostsime talle piimavaba komme (ta ei saa piimatooteid süüa, kuigi juustu järab küll aeg-ajalt) ning äratame ta vist hommikul lauluga üles. see tähendab aga veel varajasemat tõusmist, kuid pole hullu, ma saan pärast edasi magada, sest toimkonnas olen vist õhtupoole.
homme lähevad praegused noored minema (kolm neidu ja 10 noormeest pluss liider) ning tulevad uued, mingid palverändurid, vist kohalikust omavalitsusest siitkandist.
elu on siin tõesti huvitav ja nagu juba varem mainisin, siis ükski päev pole eelmistega samasugune. mu lemmiktööks on nõude pesemine ja kõik muu mis sellega kaasneb: mustade nõude tassimine, pesemine, masinast võtmine ja vanale kohale tagasipanemine. siin on selline suur kuuma vee ja auruga pesumasin, et välja tulevad päris kuumad nõud, kuid kuivavad ka oma kuumuse tõttu kiiresti ära.
vot sellist elu elan. kui kellelgi on küsmusi või mingi asja kohta ma pole kirjutanud, siis küsige julgelt :)
Wednesday, January 14, 2009
pilte Norrast
naljad
ma olen siin oma hobused suht-koht lahti laskunud juba :) teen oma nalju. ja nad saavad aru. Borat läheb ka neile peale. seega on siin hea olla.
üks peamine nali on lause "mummy says I'm special!" ning Lars, Lillian ja Inger ootavad täiega homset päeva, sest siin hakkan mina ju mõtlema. tegime eile Larsiga suppi ja aeg-ajaölt alustas ta lauset "do you think we should...?" ja siis ma naersin iga kord ja vastasin "I don't think". Inger lubas mu homme sudokusid lahendama panna, sest seal peab mõtlema.
täna olin hommikupoole tööl. ja iga kord kui töö lõpetan, tunnen et mul oleks hädasti jalamassaaži vaja :P aga õnneks on hommikul jalad juba puhanud.
eile mängisime Lilliani ja Ingeriga Ligrettot. veel on meil siin SkipBo ja Uno kaardid. nii et mõne õhtu sisustame taas ilmselt kaardimängudega. päris lahe. peaks ka need kaardimängud omale soetama. Eestis on vist ainult Uno omad saadaval. või teised ka?
sõin täna kama :) ilmselt Tiina toodud, kingituseks. kuid pakk oli kinniselt kuivtoidulaos. võtsin täna plaani mitte seda Norra leiba süüa, testi mõttes et gaase vältida. ja on õnnestunud siiamaani. happy happy.
aga nädalapäevad ja kuupäevad on mul küll tihti meelest läinud või lihtsalt sassis. eriti sel nädalal, kui esmaspäeval ula peal käisime, mitte nädalavahetusel.
üks peamine nali on lause "mummy says I'm special!" ning Lars, Lillian ja Inger ootavad täiega homset päeva, sest siin hakkan mina ju mõtlema. tegime eile Larsiga suppi ja aeg-ajaölt alustas ta lauset "do you think we should...?" ja siis ma naersin iga kord ja vastasin "I don't think". Inger lubas mu homme sudokusid lahendama panna, sest seal peab mõtlema.
täna olin hommikupoole tööl. ja iga kord kui töö lõpetan, tunnen et mul oleks hädasti jalamassaaži vaja :P aga õnneks on hommikul jalad juba puhanud.
eile mängisime Lilliani ja Ingeriga Ligrettot. veel on meil siin SkipBo ja Uno kaardid. nii et mõne õhtu sisustame taas ilmselt kaardimängudega. päris lahe. peaks ka need kaardimängud omale soetama. Eestis on vist ainult Uno omad saadaval. või teised ka?
sõin täna kama :) ilmselt Tiina toodud, kingituseks. kuid pakk oli kinniselt kuivtoidulaos. võtsin täna plaani mitte seda Norra leiba süüa, testi mõttes et gaase vältida. ja on õnnestunud siiamaani. happy happy.
aga nädalapäevad ja kuupäevad on mul küll tihti meelest läinud või lihtsalt sassis. eriti sel nädalal, kui esmaspäeval ula peal käisime, mitte nädalavahetusel.
Tuesday, January 13, 2009
vaba päev
eile oli meil kõigil vaba päev. ja nii me läksime väljasõidule. kõigepealt Elverumi metsamuuseumisse. seal oli väga lahe, eriti meie giid, kes meile demonstreeris kuidas ta ühte kala püüdis, kes seal akvaariumis elab (lisaks metsa-elule oli seal ka kalade sektsioon). tegelikult oleks seal võinud terve päeva olla, et kõike põhjalikult uurida, kuid me piirdusime paari tunniga. tegin seal pilte ka. ja mu suureks rõõmuks on Ingerile täpselt sama fotokas mis mul ja nii saan tema akulaadijat kasutada :D panin küll pildid juba arvutisse, kuid siia (ja ilmselt orkuti ka mingi aeg) panen hiljem. magasin täna paar tundi kauem ja varsti algab lõunapalvus, pärast mida ma tööl olen ning seega eriti aega pole.
Elverumist sõitsime edasi Hamari lähistele õhtusöögile külla. ahjaaa, Elverumist voolab läbi Norra pikim jõgi Glomma ning Hamar asub Norra suurima järve kaldal. seal majas oli hästi tore koer. esiteks, kui saabusime, ta jooksis ümber meie ja siis tuli mänguasjaga tagasi, ja nii me siis seda talle loopisime. nii lahe koer! Winston nimi ja tõugu ma ei oska praegu öelda. ta muidu end silitada ei lasknud eriti, aga ühe korra siiski sain pikemalt teda paitada. ilus väike koer! nojah, sööma me sinna läksime ja süüa sai korralikult! nagu restoranis oleks olnud! alustuseks kreveti-ananassi salat röstsaiaga, siis ahjukartulid koorega ja kalkunirind, magustoiduks punases veinis keedetud pirnid sinihallitusjuustuga ja lõpuks veel šokolaadikook mandarini salatiga, muidugi ka kohvi.
jutust ma seal midagi aru ei saanud, eriti naljadest. ühest naljast sain siiski aru ja see seines selles, et küsiti kuhu see punane vein sai, milles pirne keedeti, ja selle lubas pererahvas ära lahendada, aga alles siis kui me läinud oleme :) õnneks sain vahepeal Ingeri ja Lillianiga ka inglise keeles rääkida. tagasitulles (peaaegu kaks tundi autoga) tukastasin veidi ja rääkisime juttu.
väga tore päev oli!
Elverumist sõitsime edasi Hamari lähistele õhtusöögile külla. ahjaaa, Elverumist voolab läbi Norra pikim jõgi Glomma ning Hamar asub Norra suurima järve kaldal. seal majas oli hästi tore koer. esiteks, kui saabusime, ta jooksis ümber meie ja siis tuli mänguasjaga tagasi, ja nii me siis seda talle loopisime. nii lahe koer! Winston nimi ja tõugu ma ei oska praegu öelda. ta muidu end silitada ei lasknud eriti, aga ühe korra siiski sain pikemalt teda paitada. ilus väike koer! nojah, sööma me sinna läksime ja süüa sai korralikult! nagu restoranis oleks olnud! alustuseks kreveti-ananassi salat röstsaiaga, siis ahjukartulid koorega ja kalkunirind, magustoiduks punases veinis keedetud pirnid sinihallitusjuustuga ja lõpuks veel šokolaadikook mandarini salatiga, muidugi ka kohvi.
jutust ma seal midagi aru ei saanud, eriti naljadest. ühest naljast sain siiski aru ja see seines selles, et küsiti kuhu see punane vein sai, milles pirne keedeti, ja selle lubas pererahvas ära lahendada, aga alles siis kui me läinud oleme :) õnneks sain vahepeal Ingeri ja Lillianiga ka inglise keeles rääkida. tagasitulles (peaaegu kaks tundi autoga) tukastasin veidi ja rääkisime juttu.
väga tore päev oli!
Monday, January 12, 2009
eile
eilsest nii palju, et pidime kinno minema vaatama filmi Max Manus, aga kuna see oli juba välja müüdud, tulime tagasi ja vaatasime nn valges majas dvd-lt filmi Tunnid.
aga täna läheme metsamuuseumisse Elverumi ja pärastlõunal Hamari lähedale ühele presstrile külla. homme tuleb jälle grupp, seekord noored mingist misjoniorganisatsioonist. ja tööl olen taas pärastlõunal kuni siis õhtul kella 22-ni umbes. is nice!
aga täna läheme metsamuuseumisse Elverumi ja pärastlõunal Hamari lähedale ühele presstrile külla. homme tuleb jälle grupp, seekord noored mingist misjoniorganisatsioonist. ja tööl olen taas pärastlõunal kuni siis õhtul kella 22-ni umbes. is nice!
Friday, January 09, 2009
mõtted
ma mõtlen siiski ikka veel eesti keeles. rääkida saab vähe kuigi kassiga üritasin veidi. ta on meil selline kuningas siin :) näen teda vähe.
ükski päev siin ei ole selline nagu eelmine(sed). ja aeg-ajalt on mul veidi kohatu tunne. ei ole veel nii "kodus" et saaks initsiatiivi näidata või suuremaid iseseisvaid ülesandeid mulle jagada. inglise keelt ka siin ülemäära kasutada ei saa, vähemalt kuulamise mõttes.
raamatukogu leidsin üles :) sellest saab ilmselt vabadel hetkedel mu lemmik-kohaks, kuna vaade on seal super ning soe on seal ka. aga oma raamatud pean ilsmelt ise kaasa võtma sinna.
nägin täna esimest korda, kuidas sõna otseses mõttes klaverit kasteti :)
ükski päev siin ei ole selline nagu eelmine(sed). ja aeg-ajalt on mul veidi kohatu tunne. ei ole veel nii "kodus" et saaks initsiatiivi näidata või suuremaid iseseisvaid ülesandeid mulle jagada. inglise keelt ka siin ülemäära kasutada ei saa, vähemalt kuulamise mõttes.
raamatukogu leidsin üles :) sellest saab ilmselt vabadel hetkedel mu lemmik-kohaks, kuna vaade on seal super ning soe on seal ka. aga oma raamatud pean ilsmelt ise kaasa võtma sinna.
nägin täna esimest korda, kuidas sõna otseses mõttes klaverit kasteti :)
veel üks päev Norras
eile oli nii pikk (ups, peaks sellest sõnast siin olles võõrduma vist) päev ja ma olin õhtuks päris läbi, eriti valusad olid jalad. olin tubli ja ajasin end enne kella kaheksat üles, et palvusele minna. kuigi ma oleks võinud kauem magada, kuna mina tööaeg oli pärastlõunal (täna ka). siiski ei läinud ma ka pärast hommikusööki tagasi magama. vaid kuulasin, mida Ingeborg (= siinne perenaine) rääkis siinsest elust ja põhimõtetest. siis käisin pesemas ja oligi juba lõunapalvus ja -söök ning pärast seda asusin Lillianiga tööle. pesime nõud ära, hakkasime suppi valmistama õhtuks ja tegime lilleseadeid külaliste tubadesse. need toad asuvad mäekülje peal, nii et üks suur trepp viib neisse. kõige üleval asub honeymoon suite ja vip-tuba :D
teate, ega siin mind ei hoita nagu sitta pilpa peal. kui on vaja midagi teha, siis kõigepealt räägitakse või näidatakse ära kuidas asi käib, et ma järgmine kord ise hakkama saaks. ja nii ongi õige ju! kuigi kui ma pidin eile mingeid asju tooma või viima kuskilt, siis ega ma kohe aru ei saanud küll, kus see asub. nii et seletamist oli Lillianil päris palju eile. ma ei saa siin teha nägu, nagu ma sain aru, kuigi tegelikult ei saanud!
aga saime hakkama õhtusöögiga jne. eile tulid ka juba esimesed külalised. praegu ei ole tavaline retreat, sest praegu on siin teiste samalaadsete kirikute pidajad ning nii ammutatakse üksteistelt inspiratsiooni ja kogemusi. täna õhtul tuleb veel rahvast juurde ning ametlik programm hakkab homme.
Tulevikust ka veidi: esmaspäeval läheme Hamarisse ühele pensionilejäänud preestrile külla. ning rääkisin Ingeborgiga, et kui tahan, siis saan kaheks päevaks Oslose minna, enne kui tagasi lendan. seega kontakteerun vast oma perega ning Ingvildi perega, et neile külla minna. samas, kui raha oleks, saaks isegi Mairile külla minna...
endiselt on tore!
teate, ega siin mind ei hoita nagu sitta pilpa peal. kui on vaja midagi teha, siis kõigepealt räägitakse või näidatakse ära kuidas asi käib, et ma järgmine kord ise hakkama saaks. ja nii ongi õige ju! kuigi kui ma pidin eile mingeid asju tooma või viima kuskilt, siis ega ma kohe aru ei saanud küll, kus see asub. nii et seletamist oli Lillianil päris palju eile. ma ei saa siin teha nägu, nagu ma sain aru, kuigi tegelikult ei saanud!
aga saime hakkama õhtusöögiga jne. eile tulid ka juba esimesed külalised. praegu ei ole tavaline retreat, sest praegu on siin teiste samalaadsete kirikute pidajad ning nii ammutatakse üksteistelt inspiratsiooni ja kogemusi. täna õhtul tuleb veel rahvast juurde ning ametlik programm hakkab homme.
Tulevikust ka veidi: esmaspäeval läheme Hamarisse ühele pensionilejäänud preestrile külla. ning rääkisin Ingeborgiga, et kui tahan, siis saan kaheks päevaks Oslose minna, enne kui tagasi lendan. seega kontakteerun vast oma perega ning Ingvildi perega, et neile külla minna. samas, kui raha oleks, saaks isegi Mairile külla minna...
endiselt on tore!
Wednesday, January 07, 2009
day 1 in Norway
Pärast eksamit tulin koju. Jõudsin ilusti oma asjad ära pakkida ja puha. Võtsin kingituseks mett kaasa siia, Tiina soovitusel. Eile, teisipäeval siis, tulin Jaanusega Tallinna. Tore, et ta mind ära saatmas oli. Tiina pidi ka tulema, kuid jäi Brüsselis käies haigeks ning Helen, vist lihtsalt ei jõudnud, kuigi ootasin teda tund aega seal. Turvaväravatest läbi minek oli tõeline stripp! Pidin ära võtma oma sõrmused, kõrvarõngad, risti, pusa, sammulugeja... ja lõpuks sain läbi! Väravas istused olin veidi aega netis. Lennukisse saime kella kolmest, kuigi siis oleks pidanud juba startima. Ja minu suureks ja meeldivaks üllatuseks oli samal lennul ka üks Tuleviku mängija :D Savo tundis mu ära ja noogutades tervitasime üksteist. Ta on üks mu lemmikutest Tulevikus! Lootsin temaga rääkida pagasit oodates, kuid rohkem ma teda ei näinud. Kuna ta tagasi Norra tuli, siis ilmselt ta uuel hooajal ei mängi, kuna teised valmistuvad juba. Aga nii tore oli teda näha!
Rongipileti saamisega probleeme ei tekkinud ja ümberistumisega samuti mitte, kuna uus rong oli juba ees kui esimene saabus. Ma ei tea kas see oli ärevusest, kuid mul oli meeletult külm siia tulles. Rongis oli mõnusalt soe, kuid autosse istudes ma värisesin lausa kontrollimatult. Aga rongis, üks peatus enne Koppangit, tuli mu juurde vanem mees ja küsis kas ma lähen Lia tallu. Ta on Tiina sõber ning tuli ka siia meiega. Wow, päris lahe! Saabudes pakuti mulle kohe sooja süüa ja siia peamajja tulles tehti teed. Enne kui peamajja sisse astusin (ootasin perenaist, kes seni autot parkis) seisatasin ja kuulasin vaikust! Ma pole juba ammu seda kuulda saanud. Ning õhtul juba jutustasime siinse rahvaga. Olen kaheses toas üksi praegu, seinad on puust, kuid muu toast on roosa ja punane – voodi, kapid-riiulid, uks, lagi. Aknast avaneb imeline vaade järvele ja mägedele!
Täna lubati mul kaua magada, kuna olin reisist ja eksamist väsinud ning väga unine. Muidu hakkab äratus olema kell 8 hommikul, mis on õnneks 9 eesti aja järgi. Kummalisel kombel mul siin levi ei ole, pole norra saabumisest saadik olnudki. See on veider, kuna mul on varem alati levi olnud. Seega kõnesid ja sms-e va vastu võtta ei saa. Kes teab, äkki hiljem tuleb.
Magasin siis kella 10.15-ni, käisin dušši all (ehk saan siin olles ka selle norra duššisegisti käsitsemise selgeks...) ja hakkasin seda teksti kirjutama. Wi-fi on kirikus, siit veidi kaugemal. Üritan varsti ka paar pilti siia üles panna, oma toast ja loodusest. Väike mure on selles, et ma ei leidnud fotoka akulaadijat üles ning seega olen siin kohe tühjaks saava akuga, kuid ehk on kellelgi selline laadija kaasas, eriti kui nädalavahetustel siia külalised tulevad.
täna on olnud päris pikk päev, kuigi sain kaua magada. mulle anti hunnik pabereid lugeda, köögis tegutsemise ja hügieeni jms kohta, sest seda kohta kontrollitakse, et kas ikka nõuetest kinni peetakse. ja siis tehti mulle siin ringkäik. väljast paistab Nylia suht väike, kuid keldris on hullult palju ruume, nagu suur labürint. jummel küll! ja siis käisin koos Lillianiga metsas kadakaoksi otsimas ja toomas. jube sügav lumi oli ja põdrad on seal päris aktiivsed olnud. leidsime ka jäneste ja (vist) huntide jälgi. ning siis aitasin süüa teha. näiteks, mulle õpetati kuidas kartulikoorimismasin töötab :D ja nüüd hakkangi (vähemalt homme) olema köögitoimkonnas pärastlõunal, ehk alates kella 13-st. ja homme tulevad juba esimesed külalised. olen küll täna suht turist olnud, kuid õpin iga päev midagi uut. eriti uus on mulle muidugi söögitegemine :)
Kõik on korras nagu Norras!!!
Rongipileti saamisega probleeme ei tekkinud ja ümberistumisega samuti mitte, kuna uus rong oli juba ees kui esimene saabus. Ma ei tea kas see oli ärevusest, kuid mul oli meeletult külm siia tulles. Rongis oli mõnusalt soe, kuid autosse istudes ma värisesin lausa kontrollimatult. Aga rongis, üks peatus enne Koppangit, tuli mu juurde vanem mees ja küsis kas ma lähen Lia tallu. Ta on Tiina sõber ning tuli ka siia meiega. Wow, päris lahe! Saabudes pakuti mulle kohe sooja süüa ja siia peamajja tulles tehti teed. Enne kui peamajja sisse astusin (ootasin perenaist, kes seni autot parkis) seisatasin ja kuulasin vaikust! Ma pole juba ammu seda kuulda saanud. Ning õhtul juba jutustasime siinse rahvaga. Olen kaheses toas üksi praegu, seinad on puust, kuid muu toast on roosa ja punane – voodi, kapid-riiulid, uks, lagi. Aknast avaneb imeline vaade järvele ja mägedele!
Täna lubati mul kaua magada, kuna olin reisist ja eksamist väsinud ning väga unine. Muidu hakkab äratus olema kell 8 hommikul, mis on õnneks 9 eesti aja järgi. Kummalisel kombel mul siin levi ei ole, pole norra saabumisest saadik olnudki. See on veider, kuna mul on varem alati levi olnud. Seega kõnesid ja sms-e va vastu võtta ei saa. Kes teab, äkki hiljem tuleb.
Magasin siis kella 10.15-ni, käisin dušši all (ehk saan siin olles ka selle norra duššisegisti käsitsemise selgeks...) ja hakkasin seda teksti kirjutama. Wi-fi on kirikus, siit veidi kaugemal. Üritan varsti ka paar pilti siia üles panna, oma toast ja loodusest. Väike mure on selles, et ma ei leidnud fotoka akulaadijat üles ning seega olen siin kohe tühjaks saava akuga, kuid ehk on kellelgi selline laadija kaasas, eriti kui nädalavahetustel siia külalised tulevad.
täna on olnud päris pikk päev, kuigi sain kaua magada. mulle anti hunnik pabereid lugeda, köögis tegutsemise ja hügieeni jms kohta, sest seda kohta kontrollitakse, et kas ikka nõuetest kinni peetakse. ja siis tehti mulle siin ringkäik. väljast paistab Nylia suht väike, kuid keldris on hullult palju ruume, nagu suur labürint. jummel küll! ja siis käisin koos Lillianiga metsas kadakaoksi otsimas ja toomas. jube sügav lumi oli ja põdrad on seal päris aktiivsed olnud. leidsime ka jäneste ja (vist) huntide jälgi. ning siis aitasin süüa teha. näiteks, mulle õpetati kuidas kartulikoorimismasin töötab :D ja nüüd hakkangi (vähemalt homme) olema köögitoimkonnas pärastlõunal, ehk alates kella 13-st. ja homme tulevad juba esimesed külalised. olen küll täna suht turist olnud, kuid õpin iga päev midagi uut. eriti uus on mulle muidugi söögitegemine :)
Kõik on korras nagu Norras!!!
aastalõpukas, aastavahetus ja süntar
Nüüd teen 3in1 ja räägin lühidalt aastalõputurniirist, aastavahetusest ja sünnipäevapeost, sest nüüdsest alates on peamine aur ikkagi mu Norras viibimisel.
27. detsembril tulin kodust ära, toimus TenSingi wii turniir noortekas. Minul oli alagruppide-paaride loosimise rõõm, kuna ma ise ei mänginud. Tore oli! Isegi üks kauge külaline pealinnast oli kohale tulnud. 28ndal oli see õnnis päev, kui Marili saabus. Enne seda aga hängisime Jaanusega Tiina ja Jana juures. Jana on ikka täitsa lahe ja sama hullu jutuga nagu ennegi. Naerda sa palju!!! Teda metodisti kirikus laulmas kuulamas käies tekkis uus parool: tukkumine=palvetamine. Olime nimelt nii unised ja alguspalve ajal sai ilusti silmad kinni panna ja puhata. 29ndal läksime tagasi tallinna, seekord kaaslasteks Merka ja Kalmer. Jõudsime ilusti turniirile kohale. Tuleviku koosseis oli väga noor ja tundmatu. Kusjuures nimesid ma teadsin varem, flora duubli koosseise lugedes, kuid nimi ja nägu mul kokku ei läinud. Ainuke oli Rauno Alliku, keda olen pärnu vapruse ja eesti U-19 koondise eest mängimas näinud. Eelmise hooaja tegijatest olid platsis vaid froll, orgla, jürr, ats, kaido, rass, joonas tamm. Duubli eest olid mänginud sellised tegelased nagu kudu, laasberg, mutle.
Teate, see aastalõputurniir on üks paras hooramise turniir. Sest seal ei või iial teada, kes kelle meeskonnas mängib. Ja nii olidki 5 Tuleviku mängijat pärnu eest platsil: laurits, mikk silla, arge, kaste, tutk, sest nad lihtsalt ei mahtunud põhisse ja pärnul oligi üks viisik puudu. Alen mängis flora ja vova levadia duubli eest. Ning lõpuks veel kamp Tuleviku mängijaid olid flora põhimeeskonna eest platsil: henn, võtti, ruutu, kallaste. Ja vot nii me siis vaatasime, kuidas Tulevik esimesel päeval viiest mängust võitis1-0 Narvat ning viigistas 2-2 levadiaga. Öösel olime taas Maarja residentsis. Teisel päeval sai Tulevik neljast mängust võidu Tartu üle ja viigi kuressaarega. Ülejäänud mängud kaotasime, kuid õnneks “omad” meie vastu ei skoorinud. Ja siis taas koju ööseks...
Vana aasta saatsime ära Marili juures, kes pakkus ühte väga nämmat pitsat. Urrr! Ja mängisime kaarte, kuna muude mängude puhul ei oleks Marili nunsa Henning osaleda saanud keelebarjääri tõttu. Kuna Marilil oli arvuti kell saksa aja järgi veel, avastasime alles pool kaksteist, et kell nii palju on, muidu enne vaatasime et aega küll veel. Läksime siis linna kuuse alla ilutulestikku vaatama. Enne seda leidsid meid üles Kertu ja Jüri Joannaga. Tulestik oli võimas! Kuuse alla tegime ka paar tiiru, kuid tundsime end veidi vanana nende joobes pubekate keskel. Mõnda tuttavat ikka nägin ka! Ja pärast liikusime tagasi Marili juurde, kus veel kaarte mängisime ja muusikat kuulasime. Viie paiku olin juba kodus tagasi.
Teisel jaanuaril pidasin sõpradega sünnipäeva. Jaanika oli ainuke, kes ei saanud tulla. Üle pika aja olid mul Kertu ja Joanna külas, viimati käisid vist 3 aastat tagasi. Algul Joanna pelgas võõraid nägusid, kuid harjus kiiresti. Käisime temaga saunas ka, kust ta eriti ära minna ei tahtnud :P tõeline eestlane! Teate, ma arvan, et kui mul fännklubi oleks, siis Joanna oleks selle president! Ta isegi magas minu voodis, kuid kuna mina ta kõrval eriti magada ei saanud, kolisin põrandale. Hommikul üritas ta mind äratada, kuid uni oli mul vägev ja panin kella üheni välja. Just siis kui Kertu kamp hakkas viljandisse tagasi sättima. Siis läksin ka mina varsti kodust ära, tartusse.
27. detsembril tulin kodust ära, toimus TenSingi wii turniir noortekas. Minul oli alagruppide-paaride loosimise rõõm, kuna ma ise ei mänginud. Tore oli! Isegi üks kauge külaline pealinnast oli kohale tulnud. 28ndal oli see õnnis päev, kui Marili saabus. Enne seda aga hängisime Jaanusega Tiina ja Jana juures. Jana on ikka täitsa lahe ja sama hullu jutuga nagu ennegi. Naerda sa palju!!! Teda metodisti kirikus laulmas kuulamas käies tekkis uus parool: tukkumine=palvetamine. Olime nimelt nii unised ja alguspalve ajal sai ilusti silmad kinni panna ja puhata. 29ndal läksime tagasi tallinna, seekord kaaslasteks Merka ja Kalmer. Jõudsime ilusti turniirile kohale. Tuleviku koosseis oli väga noor ja tundmatu. Kusjuures nimesid ma teadsin varem, flora duubli koosseise lugedes, kuid nimi ja nägu mul kokku ei läinud. Ainuke oli Rauno Alliku, keda olen pärnu vapruse ja eesti U-19 koondise eest mängimas näinud. Eelmise hooaja tegijatest olid platsis vaid froll, orgla, jürr, ats, kaido, rass, joonas tamm. Duubli eest olid mänginud sellised tegelased nagu kudu, laasberg, mutle.
Teate, see aastalõputurniir on üks paras hooramise turniir. Sest seal ei või iial teada, kes kelle meeskonnas mängib. Ja nii olidki 5 Tuleviku mängijat pärnu eest platsil: laurits, mikk silla, arge, kaste, tutk, sest nad lihtsalt ei mahtunud põhisse ja pärnul oligi üks viisik puudu. Alen mängis flora ja vova levadia duubli eest. Ning lõpuks veel kamp Tuleviku mängijaid olid flora põhimeeskonna eest platsil: henn, võtti, ruutu, kallaste. Ja vot nii me siis vaatasime, kuidas Tulevik esimesel päeval viiest mängust võitis1-0 Narvat ning viigistas 2-2 levadiaga. Öösel olime taas Maarja residentsis. Teisel päeval sai Tulevik neljast mängust võidu Tartu üle ja viigi kuressaarega. Ülejäänud mängud kaotasime, kuid õnneks “omad” meie vastu ei skoorinud. Ja siis taas koju ööseks...
Vana aasta saatsime ära Marili juures, kes pakkus ühte väga nämmat pitsat. Urrr! Ja mängisime kaarte, kuna muude mängude puhul ei oleks Marili nunsa Henning osaleda saanud keelebarjääri tõttu. Kuna Marilil oli arvuti kell saksa aja järgi veel, avastasime alles pool kaksteist, et kell nii palju on, muidu enne vaatasime et aega küll veel. Läksime siis linna kuuse alla ilutulestikku vaatama. Enne seda leidsid meid üles Kertu ja Jüri Joannaga. Tulestik oli võimas! Kuuse alla tegime ka paar tiiru, kuid tundsime end veidi vanana nende joobes pubekate keskel. Mõnda tuttavat ikka nägin ka! Ja pärast liikusime tagasi Marili juurde, kus veel kaarte mängisime ja muusikat kuulasime. Viie paiku olin juba kodus tagasi.
Teisel jaanuaril pidasin sõpradega sünnipäeva. Jaanika oli ainuke, kes ei saanud tulla. Üle pika aja olid mul Kertu ja Joanna külas, viimati käisid vist 3 aastat tagasi. Algul Joanna pelgas võõraid nägusid, kuid harjus kiiresti. Käisime temaga saunas ka, kust ta eriti ära minna ei tahtnud :P tõeline eestlane! Teate, ma arvan, et kui mul fännklubi oleks, siis Joanna oleks selle president! Ta isegi magas minu voodis, kuid kuna mina ta kõrval eriti magada ei saanud, kolisin põrandale. Hommikul üritas ta mind äratada, kuid uni oli mul vägev ja panin kella üheni välja. Just siis kui Kertu kamp hakkas viljandisse tagasi sättima. Siis läksin ka mina varsti kodust ära, tartusse.
Monday, January 05, 2009
uus asi
ma ostsin just omale vist kõige kallima asja, mis ma kunagi omale ostnud olen. ja ma sain selle kõigest 63 krooniga :D asi selles, et sain suvel norra laagri lastevanematelt 2 500 kroonist sportlandi kinkekaarti, ühe andsin helenile, Tuleviku särgi katteks. teine jäi alles ja nüüd kasutasin selle ära. ma oleksin tegelikult omale talvesaapaid tahtnud sealt, kuid otsustasin siiski nike õlekoti kasuks, mille originaalhind on 1125 krooni. praegusel ostufestivali ajal oli selle allahindlus 563 eeku ning nüüd on mul ilus Tuleviku värvides õla-arvutikott :D ja see on üldse esimene nike asi, mis ma omale ostnud olen, kuid õnneks on nike märgid sellel ainult luku-nuppude peal :P muidu ei teakski, et nike asi on, see mulle meeldib.
edit hiljem: üks nike märk on ikkagi veel sellel, kuid panen sinna Tuleviku logo peale, hehheheee
eksam läks fifty-sixty, panin osa asju ikka puusse, kuid arvatavasti saan ikka tehtud. A-d püüdma ma ei läinudki. uni oli rahutu, kuid üles tõusmisega probleemi polnud kell 8.
sünnipäev möödus rahulikult. toanaaber tuli ka ühikasse. sain üllatavalt palju telefonikõnesid: ema, isa, õde, vend, jana, tiina ja männa. täna viljandisse, koju pakkima :D norra, here I come!!!
edit hiljem: üks nike märk on ikkagi veel sellel, kuid panen sinna Tuleviku logo peale, hehheheee
eksam läks fifty-sixty, panin osa asju ikka puusse, kuid arvatavasti saan ikka tehtud. A-d püüdma ma ei läinudki. uni oli rahutu, kuid üles tõusmisega probleemi polnud kell 8.
sünnipäev möödus rahulikult. toanaaber tuli ka ühikasse. sain üllatavalt palju telefonikõnesid: ema, isa, õde, vend, jana, tiina ja männa. täna viljandisse, koju pakkima :D norra, here I come!!!
Sunday, January 04, 2009
tore päev
sünnipäev on tore päev! eriti kui nii ilus ilm on, nagu täna. kuigi enamuse ajast olen passinud siseruumides: praegu ülikooli raamatukogus ja õhtu veedan ühikas. ikka õppides homseks eksamiks. loodan, et läheb õnneks see eksam. keskaeg on päris mahukate materjalidega... ja erinevaid raamatud selle kohta lugedes võib ikka päris segi kammida!!! pean ikka oma paberite juurde jääma. kahjuks jäid loengukonspektid maale koju.
aga see sünnipäev, mis juba oli, ehk pidu sõpradega maal kodus reedel, oli ikka väga tore!!! kirjutan sellest hiljem, pärast eksamit ja postitan siis ilmselt teisipäeval. veel olen võlgu aastalõputurniiri ja aastavahetuse muljed. ka need tulevad hiljem.
väss on, silmad valutavad. ikka magamatusest või noh ebaregulaarsest unest. norras saan sellega ilmselt tagasi ree peale. hmmm, norra minek. simon webbe laulab nii: there's a place I've never been, a place I long to be. ja nii ongi! uskumatu, mind ootab ees seitse nädalat vaimset puhkust Norras! ja ma tunnen, et ma peangi siit ära saama natukeseks. eriti kodust eemale saama...
homme jätkan orksis ja feisbuukis õnnesoovide lugemist :D
aga see sünnipäev, mis juba oli, ehk pidu sõpradega maal kodus reedel, oli ikka väga tore!!! kirjutan sellest hiljem, pärast eksamit ja postitan siis ilmselt teisipäeval. veel olen võlgu aastalõputurniiri ja aastavahetuse muljed. ka need tulevad hiljem.
väss on, silmad valutavad. ikka magamatusest või noh ebaregulaarsest unest. norras saan sellega ilmselt tagasi ree peale. hmmm, norra minek. simon webbe laulab nii: there's a place I've never been, a place I long to be. ja nii ongi! uskumatu, mind ootab ees seitse nädalat vaimset puhkust Norras! ja ma tunnen, et ma peangi siit ära saama natukeseks. eriti kodust eemale saama...
homme jätkan orksis ja feisbuukis õnnesoovide lugemist :D
Monday, December 29, 2008
Marili on tagasi!!!
tegime väikese, no tegelikult päris suure üllatuse mu kallikesele täna öösel, kui Jaanusega talle ja Henningule lennujaama vastu läksime. ma ei öelnud, et ma ka vastu lähen ja seega olin oma fotokaga õues ja filmisin nende saabumist. ses mõttes oli nagu natuke jama, et ma ei saanud teda kohe kallistada, kuid seda tormilisem oli meie kallimaraton õues auto juures, kui end talle nähtavaks tegin. mul tulid pisarad lausa silma! nii hea meel oli teda jälle näha oma silmaga ja kallistada. no väikest osa mängis ka magamatus, kuid minimaalselt. pingelangus oli suur... autos kuulasime head saksa muusikat (LinguaLoco nimelist bändi, kus mõnes Henningu neighbourhoodi vennad mängivad. parim lugu: zeit zurück). ja rääkisime veidi. Marilil oli palju seletada ja tõlkida ja näidata, eriti Viljandisse jõudes.
nüüd saab magada ja homme rahuliku südamega tagasi tallinna turniirile minna, Marili on kohal!!!
nüüd saab magada ja homme rahuliku südamega tagasi tallinna turniirile minna, Marili on kohal!!!
Saturday, December 27, 2008
jõuluaja jätk
Jõulud on tore aeg. Inimesed on head ja sõbralikud ning ka ise saab seda olla. Jõululaupäeval oli muidugi kiire, et ikka süüa teha. Koristatud saime õnneks eelmisel päeval. Kuusk on meil väike aga armas, ainsateks eheteks ongi jäänud kolm suurt punast palli, mis ma famiilia jõulupeolt sain :) Helen tahtis näidata, et nad põrkavad, kuid seda nad ei tee ning nüüd ongi üks neist mõradega ühest kohast. No on naiivitar!!! jõululaupäeval käisime muidugi saunas ning õnneks tuli ka Jaanus selleks ajaks külla. Ja õhtul kirikus. Seal oli palju sõpru-tuttavaid, keda pole ammu näinud. Eriti tore oli näha kaksikuid “onusid” ja Mairit. Ning pärast tuli ka Jaanus jälle külla. See oli hea, sest me pidime 25ndal kella kümnest kirikus olema, et viimaseid näidendi proove teha. Just sellele teenistusele tuli ka meie armas Tiina, kellele oli meie etendus väga meeldiv üllatus. Oli pereteenistus ning üllatavalt palju lapsi oli kirikusse toodud (Mariina oli ka oma põnniga, Marilile infoks). Näidend läks õnneks, eriti Jaanusele, kellele oli peaosa sokutatud väitega et ta peab vaid väikest osa mängima. Ja pärast sõna otseses mõttes me lükkasime Tiina Jaanuse autosse ning hüppasime enne Kalmeri juurde minekut poest läbi ja siis sõime tugeva hommikueine-lõunasöögi tema juures. Mul oli nende kolmega nii lõbus: tuletasime vanu nalju meelde, mis Tiinaga seoses on olnud. Just enne pimedat jõudsin ka koju ja keerasin veidikeseks magama. Janno eks tuli külla ning nad koos heleniga lõõpisid ja naersid terve õhtu. Ma olin suht väsinud ja halb oli vaadata-kuulata kuidas nad ema ja björni kulul nalja heitsid. Kuid siis mängisin heleniga oma uut sünnipäevakinki, millele paar kuud tagasi vihjasin, ühele strateegia lauamängule. Ma võitsin, kuigi õnnega pooleks, kuna mul oli vaid jäänud kolm liigutatavat nuppu ning helen oli oma lipu nii kaitseta jätnud, et ma lausa üllatusin. Reede möödus vaikselt ja omaette lebotades, kuulasin head gooti-metalit Within Temptationit, mille soovituse ma ühe autojuhi käest hääletades sain. üritasin ka Ruja etendust telekast vaadata, kuid pea valutas suht hullult ja WT kuulamine aitas sellest üle saada.
täna olen omadega jõudnud viljandisse, TenSingil on kolmas jõulupüha, mida tähistatakse wii turniiriga. ma olen ainuke, kes ei mängi. mulle sobib :D
ootan nii väga juba Marili saabumist ning aastalõputurniiri, tahaks jälle Tuleviku mänge näha! uusi ja vanu tuttavaid nägusid. tänane õhtu ja öö läheb vist pikaks, ennustan!
täna olen omadega jõudnud viljandisse, TenSingil on kolmas jõulupüha, mida tähistatakse wii turniiriga. ma olen ainuke, kes ei mängi. mulle sobib :D
ootan nii väga juba Marili saabumist ning aastalõputurniiri, tahaks jälle Tuleviku mänge näha! uusi ja vanu tuttavaid nägusid. tänane õhtu ja öö läheb vist pikaks, ennustan!
Monday, December 22, 2008
oh jõuluaeg... ja hea uudis ka!
No millest praegusel ajal ikka kirjutada. Kodus olles midagi erilist ju ei juhtu. Muudkui kütame siin ja üritame koristada, kuigi ootame homme saabuvaid jannot ja helenit, kes aitaks suurema koristamisega. Laupäeva õhtul oli kummaline olukord, kui küsisin emalt, kas kirikusse läheme. Ja umbes tund aega rääkis ta ja tõi erinevaid põhjusi, miks me ei peaks minema. Ja siis läksingi umbes kahe paiku magama (tavaline uneaeg mul viimasel ajal) teadmisega, et hommikul kirikusse ei lähe. Aga hommikul pärast üheksat äratas mind ema ning hõiskas, et läheme kirikusse. Ja läksimegi. Oli ka ristimine ja leeripüha, ning pärast esimese jõulupüha teenistuse ajal etendatava mini-näidendi proov, kus samuti saan nüüd kaasa lüüa, mängides kiirustavat naist.
Kõige parem uudis tuli aga täna, kui Helen helistas ja teatas, et Tuleviku duubel mängib järgmisel hooajal ikkagi esiliigas, kuigi tulemuste põhjal peaksime teises liigas mängima, kuid kuna tartu duubel loobus oma kohast, saime meie selle endale! Jessikas!!!
Kõige parem uudis tuli aga täna, kui Helen helistas ja teatas, et Tuleviku duubel mängib järgmisel hooajal ikkagi esiliigas, kuigi tulemuste põhjal peaksime teises liigas mängima, kuid kuna tartu duubel loobus oma kohast, saime meie selle endale! Jessikas!!!
Friday, December 19, 2008
jõulud on peaaegu käes
veel on aega, kuni jõulud päriselt kätte jõuavad, kuid juba on igast peod ja kogunemised hoos. esimene jõulupidu oli mul juba 5. detsembril, famiiliaga. ja täna käisin emaga taluliidu juhatuse jõulupeol, peamiselt söömas :D seltskond oli ka meeldiv ning kingitused saime samuti. tore-tore! ja õhtul oli TenSingi jõulukontsert ja pidu noortekas. isegi mina sain kingi, kuigi ise ma sinna ühtegi ei viinud. seega igati korda läinud!
täna on minu, Heleni ja Jaanika 8. ning Joanna Maria 3. ristimise aastapäev :D ja homme on meie leeritamise aastapäev. is nice!
tänane õnnelause orkutis: Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, magab. Ära aja teda üles. mis mõttes nagu???
täna on minu, Heleni ja Jaanika 8. ning Joanna Maria 3. ristimise aastapäev :D ja homme on meie leeritamise aastapäev. is nice!
tänane õnnelause orkutis: Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, magab. Ära aja teda üles. mis mõttes nagu???
Wednesday, December 17, 2008
mõtteid ja meenutusi
Elu on täis üllatusi ja ootamatusi, eriti viimasel ajal. Mõned neist on väga ootamatud, mõned meeldivad, teised vähem meeldivad, on ka veidraid üllatusi.
Olin sel esmaspäeval üksi kodus, kui kõlas uksekell. Ja see, kes sealt mulle vastu vaatas, üllatas mind väga. Kahjuks läks aga nii, et ma teda sisse ei lasknud, eriti kuna tal oli keegi võõras ka kaasas ning ma olin ju üksi kodus. Ta embas mind ja läks edasi oma sõbraga. Õhtul ta helistas ja vabandas. Teisipäeval tulin tartusse, bussiga. Bussijuhiks oli aga vana tuttav, kes lasi mul tasuta sõita, jõulude ja sõpruse puhul. See oli küll väga meeldiv. Olen ka ühe korra varem temaga nii tasuta sõitnud. Aga kuna liiklen pigem häälega, kui ilm lubab, siis ei satu väga tihti temaga sõitma. Praegusel jõuluajal kulus see kokkuhoid väga marjaks ära :) teisipäeva õhtul oli mul EÜ jõulupidu, mis oli väga tore. Meeletult palju rahvast oli sinna tulnud, kuigi ka esinejaid oli mitu. Osasid inimesi nägin ma esimest korda, mis meie sekretäri väga üllatas ja ta arvas, et ma nalja teen. Aga tõesti, ma nägin eile neid esimest korda. Tulin jõulupeolt koju kella 11 paiku õhtul, ja oma üllatuseks avastasin, et toanaaber ei magagi veel, ja et teda pole üldse koduski. Why not, mõtlesin. Ja kui hakkasin hambaid pesema minema, avastasin et uks on ise lukku läinud ja veel nii, et seda lahti ei saa. Läksin siis magama ning enne kella kahte tuli toanaaber ukse taha. Tal sama probleem mis mul – uks on kinni ja lahti ei tule! Üritasime siis mõlemad oma poolelt seda lahti saada, kuid ei õnnestunud. Ta tõi valvuri, kes ühe elanikuga meil ukse kõrvalt veidi seina maha lõhkusid, et Triin saaks kapist sisse tulla (tuppa sisse, kuid minu poolt paistis ikka, et ta kapist välja tuli...). Päris lahe, mis? Ja hommikul kuulsime kuidas meie korrusel uusi wc-sid sisse pannakse. See on selle jõuluaja parim uudis, et me uued ja prill-laudadega wc-d saame! Ja väikese telefonikõne peale tuli remondimees ka meie ust parandama ja nüüd on küll korras nagu Norras.
Norrast rääkides, et enne kui ma ise sinna lähen, on vaja üks hea sõber sealt vastu hoopis võtta. Ja mina ootan teda väga tagasi.
Käisin eelmisel nädalal Julvaiga kinos, nagu me päris tihti oleme käinud sel sügis-talvel. Ja käisime “Videviku” filmi kaemas. Ma ei tea, mulle väga meeldis see. Eriti super oli minu meelest seal muusikavalik. Ja nagu täna hommikul selgus, oli ka mu toanaaber seda eile vaatamas, kui teda õhtul ühikast ei leidnud. Seda filmi vaataks veel hea meelega. Kuid meil vedas, et me päeval ära käisime, kui odavamad seansid on, sest nüüd näeb seda ainult kell 23 Ekraanis.
Reedene noorteõhtu läks nii nagu ta läks. Probleeme on, ma ütlen. Ja mina ei ole nende lahendus, nagu üks inimene arvab. Kokku käis kuus inimest reedel, kuid lõpuks istusin sulo ja kallaga ning mängisime ühte naljakat mängu. Kuni need kaks pimedas teineteist hiilima hakkasid. Täiesti pimedas! Vahapeal oli isegi nii, et mina istusin diivani peal ning need kaks istusid minu kõrval, üks ühel ja teine teisel pool. Ööseks läksin teedu juurde, kus oli meeletult palav! Ja hommikul tulin esimese bussiga koju, kella 7 paiku. Ja läksin kodus uuesti magama =)
Hakkasin esmaspäeval ema jõulukingitust tegema, koome heleniga kahepeale talle salli. Ja tuleb see sini-must-valge, nagu pildiltki näha :) võtsin näputöö tartusse ka kaasa kuid must lõng oli ikkagi koju jäänud. Pekki küll, ma ütlen!
Tulevikust veel niipalju, et reedel lähen emaga jõulupeole ja õhtul on ka TS-i kontsert. Kusjuures varem polnud mõeldavgi see, et noortekas ja TS oleks samal ajal, kuid nüüd on see juhtunud. Minul seekord valikut pole, pean oma sõna pidama ja jääma. Ehk saan liituda nendega hiljem. Ja siis ongi ju peaaegu jõulud käes... ema jääb õnneks meiega koju, onu B tuleb aastavahetuseks ja on ka minu sünna ajal siin, nagu eelmisel aastal. Kusjuures Marli andis mulle mõtte pidada sünnipäevapidu kohe pärast aasatavahetust, mitte pärast eksamit. Võib-olla on esimene jaanuar selleks liiga vara kuid ilmselt siis teisel saab see toimuma. Pole paha!
elu on elamist väärt!
Olin sel esmaspäeval üksi kodus, kui kõlas uksekell. Ja see, kes sealt mulle vastu vaatas, üllatas mind väga. Kahjuks läks aga nii, et ma teda sisse ei lasknud, eriti kuna tal oli keegi võõras ka kaasas ning ma olin ju üksi kodus. Ta embas mind ja läks edasi oma sõbraga. Õhtul ta helistas ja vabandas. Teisipäeval tulin tartusse, bussiga. Bussijuhiks oli aga vana tuttav, kes lasi mul tasuta sõita, jõulude ja sõpruse puhul. See oli küll väga meeldiv. Olen ka ühe korra varem temaga nii tasuta sõitnud. Aga kuna liiklen pigem häälega, kui ilm lubab, siis ei satu väga tihti temaga sõitma. Praegusel jõuluajal kulus see kokkuhoid väga marjaks ära :) teisipäeva õhtul oli mul EÜ jõulupidu, mis oli väga tore. Meeletult palju rahvast oli sinna tulnud, kuigi ka esinejaid oli mitu. Osasid inimesi nägin ma esimest korda, mis meie sekretäri väga üllatas ja ta arvas, et ma nalja teen. Aga tõesti, ma nägin eile neid esimest korda. Tulin jõulupeolt koju kella 11 paiku õhtul, ja oma üllatuseks avastasin, et toanaaber ei magagi veel, ja et teda pole üldse koduski. Why not, mõtlesin. Ja kui hakkasin hambaid pesema minema, avastasin et uks on ise lukku läinud ja veel nii, et seda lahti ei saa. Läksin siis magama ning enne kella kahte tuli toanaaber ukse taha. Tal sama probleem mis mul – uks on kinni ja lahti ei tule! Üritasime siis mõlemad oma poolelt seda lahti saada, kuid ei õnnestunud. Ta tõi valvuri, kes ühe elanikuga meil ukse kõrvalt veidi seina maha lõhkusid, et Triin saaks kapist sisse tulla (tuppa sisse, kuid minu poolt paistis ikka, et ta kapist välja tuli...). Päris lahe, mis? Ja hommikul kuulsime kuidas meie korrusel uusi wc-sid sisse pannakse. See on selle jõuluaja parim uudis, et me uued ja prill-laudadega wc-d saame! Ja väikese telefonikõne peale tuli remondimees ka meie ust parandama ja nüüd on küll korras nagu Norras.
Norrast rääkides, et enne kui ma ise sinna lähen, on vaja üks hea sõber sealt vastu hoopis võtta. Ja mina ootan teda väga tagasi.
Käisin eelmisel nädalal Julvaiga kinos, nagu me päris tihti oleme käinud sel sügis-talvel. Ja käisime “Videviku” filmi kaemas. Ma ei tea, mulle väga meeldis see. Eriti super oli minu meelest seal muusikavalik. Ja nagu täna hommikul selgus, oli ka mu toanaaber seda eile vaatamas, kui teda õhtul ühikast ei leidnud. Seda filmi vaataks veel hea meelega. Kuid meil vedas, et me päeval ära käisime, kui odavamad seansid on, sest nüüd näeb seda ainult kell 23 Ekraanis.
Reedene noorteõhtu läks nii nagu ta läks. Probleeme on, ma ütlen. Ja mina ei ole nende lahendus, nagu üks inimene arvab. Kokku käis kuus inimest reedel, kuid lõpuks istusin sulo ja kallaga ning mängisime ühte naljakat mängu. Kuni need kaks pimedas teineteist hiilima hakkasid. Täiesti pimedas! Vahapeal oli isegi nii, et mina istusin diivani peal ning need kaks istusid minu kõrval, üks ühel ja teine teisel pool. Ööseks läksin teedu juurde, kus oli meeletult palav! Ja hommikul tulin esimese bussiga koju, kella 7 paiku. Ja läksin kodus uuesti magama =)
Hakkasin esmaspäeval ema jõulukingitust tegema, koome heleniga kahepeale talle salli. Ja tuleb see sini-must-valge, nagu pildiltki näha :) võtsin näputöö tartusse ka kaasa kuid must lõng oli ikkagi koju jäänud. Pekki küll, ma ütlen!
Tulevikust veel niipalju, et reedel lähen emaga jõulupeole ja õhtul on ka TS-i kontsert. Kusjuures varem polnud mõeldavgi see, et noortekas ja TS oleks samal ajal, kuid nüüd on see juhtunud. Minul seekord valikut pole, pean oma sõna pidama ja jääma. Ehk saan liituda nendega hiljem. Ja siis ongi ju peaaegu jõulud käes... ema jääb õnneks meiega koju, onu B tuleb aastavahetuseks ja on ka minu sünna ajal siin, nagu eelmisel aastal. Kusjuures Marli andis mulle mõtte pidada sünnipäevapidu kohe pärast aasatavahetust, mitte pärast eksamit. Võib-olla on esimene jaanuar selleks liiga vara kuid ilmselt siis teisel saab see toimuma. Pole paha!
elu on elamist väärt!
Tuesday, December 09, 2008
käisin taas tallinnas
Aru ma ei taipa, miks mul Tallinnast tagasi tulles enamjaolt alati unevõlg on? Ei olegi aega puhata, ikka vaja kuhugi minna ja kellegagi kokku saada, ning alati tuleb kohalejõudmiseks võtta aega, ja tagasitulekuks ka. Seekordne nädalavahetus Tallinnas samamoodi, kuigi see oli nii tore, et meele teeb lausa rõõmsaks :)
Kui reedel sinna läksin, hakkas Tartus lund sadama õrnalt. Nädalavahetusel tuli aga päris korralik lumi maha, liiklus olevat ka selle tõttu häiritud olnud. Pealinnas polnud lume lõhnagi! Läksin häälega, nagu ikka ja seekord sain kolme autoga. Lebotasin heleni kontoris enne kui Famiilia jõulupeole läksin. Kogunesime Kristiine keskuses. Suur plaan oli teha verivorste, nagu jõuluajal ikka, kuid kohale jõudes selgus, et keegi ei haaranudki neid poest kaasa. Saatsime siis delegatsiooni keilasse poodi:P toidulaud oli rikkalik ja maitsev! Nam nam =) jagasime ka kingitusi loosi teel ning mina olen enda saadud kolme käsitsi-joonistatud punaste kuulikesega väga rahul! Ja loodan, et ka Laurile sobib minu valitud kilpkonn-helkur. Käsitööd mõlemad ju :D Kristina kingitus osutus parajaks ajaröövliks, sest kella 10-11 paiku otsustasime Uno kaardid käiku lasta. Minu lapsepõlv-noorusaeg on neist puutumatuna jäänud ning seega oli minul lõbu laialt. Võitjaks osutus majaperenaine ning viimased vaprad mängijad lõpetasid mängu poole kahe paiku (kui ma ei eksi...). Meil on päris lahe seltskond!
Laupäev oli plaanis sõbrants Kertu veerandajas juubel. Seal oli meil tagasihoidlikult arvukas seltskond: mina, helen, teet ja jaanus, ja muidugi pererahvas. Meenutasime varasemaid sünnipäevapidusid, mis olid hulga metsikumad. Noorus ongi ju tore aeg! Ja mängisime Joannaga, laps tahab ju ikka mängida, eriti oma ristivanematega. Siis kui laps tuttu läks, sõitsin mina heleniga hoopis linna tagasi, poisid jäid ööseks. See on eriti hea, kuna neid näeb harvmini ja seega koosveedetud aeg on kallim (blondi loogika). Helenil on mingi uus itaallasest sõber ja me läksime tolle töö juurde (müürivahe tänava itaalia restorani Buongiorno). Saime seal veidi süüa ja juua (kusjuures Kertu juures jõin lastesampust, mis oli tagantjärgi tark otsus). Seal oli kaks jalgpalli autogrammidega. Üks neist oli jalkaklubi AS Roma mängijate omadega, kui nad 2001 itaalia meistriks tulid ja teine mingi levadia oma (iuu!). Pärast tööpäeva lõppu läksime Nimetasse istuma: mina, helen, tommaso ja peruulane Antonio – tüüp on 10 aastat eestis elanud ja räägib päris hästi meie keelt. Nimetas nägime kahte Eesti koondise jalgpallurit :D
Mina sõitsin kella kahe ajal taksoga koju, helen jäi poistega linna veel. Uni jäi üürikeseks, kuna pühapäeva hommikul oli plaanis Cruxi, Trepikoja ja Living Stone'i esinemised Raekoja platsil. Oli väga külm ilm, kuid tore üritus. Nägin palju vanu sõpru: Tiina, Titta, Mari-Ann, crussi tüübid, Jana ja siis terve trobikond läänemaa rahvast. Pärast soojendasime endid Saiakangi kohvikus ja pläkutasime Tiina ja Jaanusega, teadagi millest. Jaanus läks lõpuks paadi peale ja mina UI-sse, kus helen kahe kursakaaslasega piparkooke küpsetas. Neil kolmapäeval jõulupidu tulemas. Ja siis taas Tommaso töö juurde, Juventuse mängu vaatama. Siis käisin üle pika aja Tallinnas Emmause missal, seal oli veelgi rohkem tuttavaid nägusid! Ning pühapäeviti käib Helen Mai juures saunas ja nii ka seekord. Boonuseks oli ka muidugi tantsusaate finaal, mille tulemuses olen veidi pettunud. Ja keskööks olime taas heleni juures.
Eile tulin häälega tagasi, kahe autoga. Esimene viis mind põltsamaale, soome kirikust, viisid põltsu kogudusse asju :P päris lahe. Kusjuures mustamäelt bussijaama sõitsin liinibussiga 40 minutit, ikka väga suure ringiga sõitis ja vahepeal ei saanud ma küll aru, kuskohas ma olen! kuid olin tondile sattunud :)
Tegime heleniga, kuigi täiesti tahtmatult, taas kaksiku nalju. Reedel nägin margust kristiine keskuses, ja helen läks teda üllatama ning margus arvas, et see olen mina. Ja saunas käies oli seal värske noorpaar, kes samuti meid sassi ajasid. Ütlesid, et keegi käis neid kaks korda teretamas :D ja samuti see trikiga küsimus, et kumb on vanem õde ja kumb noorem, töötas samuti nii nagu 99% juhtudest.
nii see elu kord juba on! Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Ja nii ongi tore aeg-ajalt.
Kui reedel sinna läksin, hakkas Tartus lund sadama õrnalt. Nädalavahetusel tuli aga päris korralik lumi maha, liiklus olevat ka selle tõttu häiritud olnud. Pealinnas polnud lume lõhnagi! Läksin häälega, nagu ikka ja seekord sain kolme autoga. Lebotasin heleni kontoris enne kui Famiilia jõulupeole läksin. Kogunesime Kristiine keskuses. Suur plaan oli teha verivorste, nagu jõuluajal ikka, kuid kohale jõudes selgus, et keegi ei haaranudki neid poest kaasa. Saatsime siis delegatsiooni keilasse poodi:P toidulaud oli rikkalik ja maitsev! Nam nam =) jagasime ka kingitusi loosi teel ning mina olen enda saadud kolme käsitsi-joonistatud punaste kuulikesega väga rahul! Ja loodan, et ka Laurile sobib minu valitud kilpkonn-helkur. Käsitööd mõlemad ju :D Kristina kingitus osutus parajaks ajaröövliks, sest kella 10-11 paiku otsustasime Uno kaardid käiku lasta. Minu lapsepõlv-noorusaeg on neist puutumatuna jäänud ning seega oli minul lõbu laialt. Võitjaks osutus majaperenaine ning viimased vaprad mängijad lõpetasid mängu poole kahe paiku (kui ma ei eksi...). Meil on päris lahe seltskond!
Laupäev oli plaanis sõbrants Kertu veerandajas juubel. Seal oli meil tagasihoidlikult arvukas seltskond: mina, helen, teet ja jaanus, ja muidugi pererahvas. Meenutasime varasemaid sünnipäevapidusid, mis olid hulga metsikumad. Noorus ongi ju tore aeg! Ja mängisime Joannaga, laps tahab ju ikka mängida, eriti oma ristivanematega. Siis kui laps tuttu läks, sõitsin mina heleniga hoopis linna tagasi, poisid jäid ööseks. See on eriti hea, kuna neid näeb harvmini ja seega koosveedetud aeg on kallim (blondi loogika). Helenil on mingi uus itaallasest sõber ja me läksime tolle töö juurde (müürivahe tänava itaalia restorani Buongiorno). Saime seal veidi süüa ja juua (kusjuures Kertu juures jõin lastesampust, mis oli tagantjärgi tark otsus). Seal oli kaks jalgpalli autogrammidega. Üks neist oli jalkaklubi AS Roma mängijate omadega, kui nad 2001 itaalia meistriks tulid ja teine mingi levadia oma (iuu!). Pärast tööpäeva lõppu läksime Nimetasse istuma: mina, helen, tommaso ja peruulane Antonio – tüüp on 10 aastat eestis elanud ja räägib päris hästi meie keelt. Nimetas nägime kahte Eesti koondise jalgpallurit :D
Mina sõitsin kella kahe ajal taksoga koju, helen jäi poistega linna veel. Uni jäi üürikeseks, kuna pühapäeva hommikul oli plaanis Cruxi, Trepikoja ja Living Stone'i esinemised Raekoja platsil. Oli väga külm ilm, kuid tore üritus. Nägin palju vanu sõpru: Tiina, Titta, Mari-Ann, crussi tüübid, Jana ja siis terve trobikond läänemaa rahvast. Pärast soojendasime endid Saiakangi kohvikus ja pläkutasime Tiina ja Jaanusega, teadagi millest. Jaanus läks lõpuks paadi peale ja mina UI-sse, kus helen kahe kursakaaslasega piparkooke küpsetas. Neil kolmapäeval jõulupidu tulemas. Ja siis taas Tommaso töö juurde, Juventuse mängu vaatama. Siis käisin üle pika aja Tallinnas Emmause missal, seal oli veelgi rohkem tuttavaid nägusid! Ning pühapäeviti käib Helen Mai juures saunas ja nii ka seekord. Boonuseks oli ka muidugi tantsusaate finaal, mille tulemuses olen veidi pettunud. Ja keskööks olime taas heleni juures.
Eile tulin häälega tagasi, kahe autoga. Esimene viis mind põltsamaale, soome kirikust, viisid põltsu kogudusse asju :P päris lahe. Kusjuures mustamäelt bussijaama sõitsin liinibussiga 40 minutit, ikka väga suure ringiga sõitis ja vahepeal ei saanud ma küll aru, kuskohas ma olen! kuid olin tondile sattunud :)
Tegime heleniga, kuigi täiesti tahtmatult, taas kaksiku nalju. Reedel nägin margust kristiine keskuses, ja helen läks teda üllatama ning margus arvas, et see olen mina. Ja saunas käies oli seal värske noorpaar, kes samuti meid sassi ajasid. Ütlesid, et keegi käis neid kaks korda teretamas :D ja samuti see trikiga küsimus, et kumb on vanem õde ja kumb noorem, töötas samuti nii nagu 99% juhtudest.
nii see elu kord juba on! Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Ja nii ongi tore aeg-ajalt.
Friday, December 05, 2008
koosoleku järelkaja
nii, nüüd on see tähtis koosolek möödas. ma ei hakka kirjutama seda saasta, mis seal räägiti ühe teatud inimese kohta. sest tulemuseks on hoopis veel üks lepituskatse, ja seda legaalsel teel. loodetavasti juhtub midagi enne jõule/aastavahetust. ja kui tuleb järgmine koosolek, lähen ma ka kohale, vaikiva külalisena.
k.r on ikka väga tark, tean seda juba ammu. kuid esimesed kokkupuuted temaga jätsid muu mulje temast, veidi nilbe, ma ütleks. aga jah, ta on väga tark ja mõistlik inimene. ja oma töös on ta minu vaieldamatu lemmik!!! alati on aru saada, kui ta puhkusel on =)
tema tegi meile ka selgeks, et psühholoogia on üks võimas asi. hirm sünnitab hirmu, kartus, et kõik on tema vastu, keerabki inimesed tema vastu... vot nii ongi juhtunud. kuid keegi, kes praegu selles olukorras kõige rohkem kannatab (J.A), tegi ettepaneku lepituseks... tõeline armastus!!! nüüd jääb vaid loota, et hirmust ja paranoiast saab armastus. kuid sinna on veel pikk tee!
k.r on ikka väga tark, tean seda juba ammu. kuid esimesed kokkupuuted temaga jätsid muu mulje temast, veidi nilbe, ma ütleks. aga jah, ta on väga tark ja mõistlik inimene. ja oma töös on ta minu vaieldamatu lemmik!!! alati on aru saada, kui ta puhkusel on =)
tema tegi meile ka selgeks, et psühholoogia on üks võimas asi. hirm sünnitab hirmu, kartus, et kõik on tema vastu, keerabki inimesed tema vastu... vot nii ongi juhtunud. kuid keegi, kes praegu selles olukorras kõige rohkem kannatab (J.A), tegi ettepaneku lepituseks... tõeline armastus!!! nüüd jääb vaid loota, et hirmust ja paranoiast saab armastus. kuid sinna on veel pikk tee!
Monday, December 01, 2008
igaühe hinges on revolutsioon...
Eelmine nädalavahetus oli nii tore!
Neljapäeval oli Helen Tartus ja käisime perega ehk kolmekesi koos macis söömas. Reedel jäin Tartusse, sest meil oli EÜ suurkogu, kus olin ka koos heleni volitusega. Reede õhtul pakkisin asjad, et laupäeva hommikul häälega viljandisse tulla. Õnnestus suht kiiresti peale saada. Ja pool üks olin juba kodus. Õhtul oli tädi ene sünnipäev. See oli nii tore! Rääkisin tädiga tema pojast jms. Kuna ema ja björn läksid linna kontserdile, siis jäime mina ja helen sinna ööseks. Enne uinumist rääkisime üle pika aja jälle, ja muust kui jalgpallist. Nagu vanasti, siis kui me väga hästi läbi saime, enne kui omavahelised arusaamatused hakkasid. Rääkisime emast-isast jms.
Hommikusöök oli mõnus, sõime täditütre (kes on paberitega kokk) tehtud kräsupea kooki ja jõime teed. Nii lahe! Ene tõi meid autoga koju, sest tuli vanaema kirikusse viima. Mulle on ikka meeldinud tädi ene juures käis, pärast seda kui ta omale hea mehe leidis ja sinna praegusesse kohta kolis.
Pühapäev möödus lebotades ja telekat vaadates. Ja saunas käisin ka. Viimane kord käisin ju koos Tulevikuga saunas :D was nice!
Jään veidi kauemaks kodumaile, kuna homme on üks väga tähtis koosolek aset leidmas. Ma usun, et minu elu kõige olulisim koosolek üldse siiani! Kuigi minu osa seal koosolekus saab olema pigem vaatleja, kui sõna sekka ütleja. Kuid selle tulemus on hiiglama tähtis! Svjata Vatra (varsti endine) liige S.P on kirjutanud loo “Revolutsioon” ja seal on read: Igaühe hinges on revolutsioon. Mina olen juba mitu aastat elanud teadmisega, et meie kiriku seltskond ja põlvkond on loodud väikestviisi revolutsiooniks. Ja mingis mõttes on see juba ka täitunud, kuid homne koosolek on selle (mingis mõttes) loogiline jätk. Nojah, ma ei saa praegu siin hõisata, mis täpselt toimub, kuid Jaanus, Marili ja Helen peaks aimama, mis teemasse ma tüürin. Ja ka pärast toda koosolekut ei hakka ma siin blogis sellest heietama. Need, kes sellega seotud, saavad enivei sellest varem või hiljem teada.
Neljapäeval oli Helen Tartus ja käisime perega ehk kolmekesi koos macis söömas. Reedel jäin Tartusse, sest meil oli EÜ suurkogu, kus olin ka koos heleni volitusega. Reede õhtul pakkisin asjad, et laupäeva hommikul häälega viljandisse tulla. Õnnestus suht kiiresti peale saada. Ja pool üks olin juba kodus. Õhtul oli tädi ene sünnipäev. See oli nii tore! Rääkisin tädiga tema pojast jms. Kuna ema ja björn läksid linna kontserdile, siis jäime mina ja helen sinna ööseks. Enne uinumist rääkisime üle pika aja jälle, ja muust kui jalgpallist. Nagu vanasti, siis kui me väga hästi läbi saime, enne kui omavahelised arusaamatused hakkasid. Rääkisime emast-isast jms.
Hommikusöök oli mõnus, sõime täditütre (kes on paberitega kokk) tehtud kräsupea kooki ja jõime teed. Nii lahe! Ene tõi meid autoga koju, sest tuli vanaema kirikusse viima. Mulle on ikka meeldinud tädi ene juures käis, pärast seda kui ta omale hea mehe leidis ja sinna praegusesse kohta kolis.
Pühapäev möödus lebotades ja telekat vaadates. Ja saunas käisin ka. Viimane kord käisin ju koos Tulevikuga saunas :D was nice!
Jään veidi kauemaks kodumaile, kuna homme on üks väga tähtis koosolek aset leidmas. Ma usun, et minu elu kõige olulisim koosolek üldse siiani! Kuigi minu osa seal koosolekus saab olema pigem vaatleja, kui sõna sekka ütleja. Kuid selle tulemus on hiiglama tähtis! Svjata Vatra (varsti endine) liige S.P on kirjutanud loo “Revolutsioon” ja seal on read: Igaühe hinges on revolutsioon. Mina olen juba mitu aastat elanud teadmisega, et meie kiriku seltskond ja põlvkond on loodud väikestviisi revolutsiooniks. Ja mingis mõttes on see juba ka täitunud, kuid homne koosolek on selle (mingis mõttes) loogiline jätk. Nojah, ma ei saa praegu siin hõisata, mis täpselt toimub, kuid Jaanus, Marili ja Helen peaks aimama, mis teemasse ma tüürin. Ja ka pärast toda koosolekut ei hakka ma siin blogis sellest heietama. Need, kes sellega seotud, saavad enivei sellest varem või hiljem teada.
Thursday, November 27, 2008
Eriku külaskäik
Nüüd siis väheke Rootsi sõbra Eriku esimesest külaskäigust Eestisse.
Kuna ta saabus just siis kui lumi oli juba kohal ja lennuolud veidi keerulisemad, siis jäi ta lend paar tundi hiljaks. Ta oli juba kella neljast hommikul üleval, et siia tulla. Viisin ta siis Kompressorisse sööma, Helen liitus meiega kesklinnas. Põikasime sisse ajaloomuuseumisse vanalinnas. Ja üles toompeale vaateplatvormidele viisin ta ka. Magamamineku aeg saabus ruttu, kuna ka mina ja helen olime suht väsinud, helen pidi veel varahommikul kuressaarde minema.
Laupäeval hääletasime viljandisse, mis kulges päris hästi. Käisime pitsat söömas ja siis läksime kirikusse. Seal sain Siirit näha ja katsuda ning temaga rääkida. Erik mängib klaverit ning ta sai ka meie uhiuuel Estonia klaveril näppe liigutada. Algul oli plaan minna riina trummi koori sünnipäevakontserdile, kuid selle asemel läksime kalmeri autoga pilistverre. Paluti noorteõhtut teha. Ja seal oli muidugi suur rõõm näha rasmust ja carli ja rudolfit ja taavit (Marili, meie poisid on juba niiii suureks kasvanud!) Peamiselt mängisime-laulsime seal noortekal. Ja sõime köögis :) koju saime õhtul hilja.
Pühapäeval oli ärkamine päris hilja, mina olin esimesena kell 11 üleval. Vaatasime Erikuga telekast suusatamist, mis Rootsis toimus. Ja kella 15 paiku läks vool ära, tormi pärast. Ka esmaspäeva hommikuks, kui kodust ära tulime, polnud vool veel tagasi. Aga meid ootas ees õdus õhtu küünlavalgel. Kusjuures kulutasime mõlemad oma arvutiakud ära, et muusikat kuulata, samuti otsisime maki sisse patareid ja kuulasime mu cd-pleierit :) inimene on hädolukorras ikka nutikas olnud! Ahjus saime ka sooja süüa teha õnneks. Päris pikalt rääkisime juttu neljakesi tol küünlavalgel õhtul.
Esmaspäeval tulime bussiga tartusse. Buss jäi pärnust tulles pool tundi hiljaks ning tartusse samuti, ehk siis kokku ühe tunni. Viljandist ärasaamisega oli bussil probleeme: sõitsime ühesuunalisel Jakobsoni tänaval vastassuunas ja sõitsime üle kõnnitee Centrumi ees. Ei noh, why not! Bussis istus minu selja taga üks väga vinguv noor naine. Mul on hea meel, et Erik tema jutust aru ei saanud.
Mina jõudsin ilusti oma loengusse ja Erik oli senikaua netis keemiaringi hoones. Pärast seda läksime sööma. Kahjuks jäi tal fotokas ühikasse tol korral.
Kuid teisipäeval viisin ta supilinna ja kastani tänavale, sest talle meeldivad ilusad ja huvitavad majad, ning neid on sealkandis päris ohtrasti. Karlovasse kahjuks ei jõudnud. Kastani tänavalt leidis ta täpselt ühe majavaate, mis ta isa on kunagi maalinud.
Teisipäeval vaatasime “the IT crowd” seeriaid. Mul on neid esimese hooaja jagu, 6 osa. Ja olen ise neist ainult kahte esimest näinud, seega oli väga huvitav ka mul neid vaadata. Päris naljakad on :P ja õhtul läksime illegaardi arsenali mängu vaatama.
Kolmapäeva varahommikul saatsin ta Tallinna bussi peale. Ta lend lükati veidi edasi, kuid pärastlõunaks oli ta juba oma kodulinna tagasi jõudnud. Tallinnas magas ta heleni juures põrandal madratsil, ja tartus minu ühikas samuti. See oli parim, mis ma talle pakkuda sain. Kokkuvõttes oli väga tore teda jälle näha :)
Kuna ta saabus just siis kui lumi oli juba kohal ja lennuolud veidi keerulisemad, siis jäi ta lend paar tundi hiljaks. Ta oli juba kella neljast hommikul üleval, et siia tulla. Viisin ta siis Kompressorisse sööma, Helen liitus meiega kesklinnas. Põikasime sisse ajaloomuuseumisse vanalinnas. Ja üles toompeale vaateplatvormidele viisin ta ka. Magamamineku aeg saabus ruttu, kuna ka mina ja helen olime suht väsinud, helen pidi veel varahommikul kuressaarde minema.
Laupäeval hääletasime viljandisse, mis kulges päris hästi. Käisime pitsat söömas ja siis läksime kirikusse. Seal sain Siirit näha ja katsuda ning temaga rääkida. Erik mängib klaverit ning ta sai ka meie uhiuuel Estonia klaveril näppe liigutada. Algul oli plaan minna riina trummi koori sünnipäevakontserdile, kuid selle asemel läksime kalmeri autoga pilistverre. Paluti noorteõhtut teha. Ja seal oli muidugi suur rõõm näha rasmust ja carli ja rudolfit ja taavit (Marili, meie poisid on juba niiii suureks kasvanud!) Peamiselt mängisime-laulsime seal noortekal. Ja sõime köögis :) koju saime õhtul hilja.
Pühapäeval oli ärkamine päris hilja, mina olin esimesena kell 11 üleval. Vaatasime Erikuga telekast suusatamist, mis Rootsis toimus. Ja kella 15 paiku läks vool ära, tormi pärast. Ka esmaspäeva hommikuks, kui kodust ära tulime, polnud vool veel tagasi. Aga meid ootas ees õdus õhtu küünlavalgel. Kusjuures kulutasime mõlemad oma arvutiakud ära, et muusikat kuulata, samuti otsisime maki sisse patareid ja kuulasime mu cd-pleierit :) inimene on hädolukorras ikka nutikas olnud! Ahjus saime ka sooja süüa teha õnneks. Päris pikalt rääkisime juttu neljakesi tol küünlavalgel õhtul.
Esmaspäeval tulime bussiga tartusse. Buss jäi pärnust tulles pool tundi hiljaks ning tartusse samuti, ehk siis kokku ühe tunni. Viljandist ärasaamisega oli bussil probleeme: sõitsime ühesuunalisel Jakobsoni tänaval vastassuunas ja sõitsime üle kõnnitee Centrumi ees. Ei noh, why not! Bussis istus minu selja taga üks väga vinguv noor naine. Mul on hea meel, et Erik tema jutust aru ei saanud.
Mina jõudsin ilusti oma loengusse ja Erik oli senikaua netis keemiaringi hoones. Pärast seda läksime sööma. Kahjuks jäi tal fotokas ühikasse tol korral.
Kuid teisipäeval viisin ta supilinna ja kastani tänavale, sest talle meeldivad ilusad ja huvitavad majad, ning neid on sealkandis päris ohtrasti. Karlovasse kahjuks ei jõudnud. Kastani tänavalt leidis ta täpselt ühe majavaate, mis ta isa on kunagi maalinud.
Teisipäeval vaatasime “the IT crowd” seeriaid. Mul on neid esimese hooaja jagu, 6 osa. Ja olen ise neist ainult kahte esimest näinud, seega oli väga huvitav ka mul neid vaadata. Päris naljakad on :P ja õhtul läksime illegaardi arsenali mängu vaatama.
Kolmapäeva varahommikul saatsin ta Tallinna bussi peale. Ta lend lükati veidi edasi, kuid pärastlõunaks oli ta juba oma kodulinna tagasi jõudnud. Tallinnas magas ta heleni juures põrandal madratsil, ja tartus minu ühikas samuti. See oli parim, mis ma talle pakkuda sain. Kokkuvõttes oli väga tore teda jälle näha :)
Wednesday, November 26, 2008
ootused
Vähem kui kuu aega on jõuludeni aega. On, mida oodata: jõuluks tuleb Eestisse Mauks Norrast ning aastavahetuseks tuleb mu kallis Marili. Ja siis on veel aastalõputurniir ning minu sünnipäev. Ja siis juba kauaoodatud reis Norra. Ma juba nii ootan seda! Sest tunnen, et see on midagi, mis mulle väga vajalik ja kasulik on. Kuigi on nii mõndagi, millest ma seal olles ilma jään: kirikunoorte talvepäevad põltsamaalt (ma poleks tegelikult nagunii ilmselt läinud sinna), norrakate külaskäik, osaliselt suusatamise mm (no neid tulemusi saan seal olles ikka jälgida, kui sõite endid mitte).
täna sain ka e-maili sealt norrast, et rongipiletid on mulle ära ostetud, õnneks läheb rong samast lennujaamast, kuigi lennu saabumise ja rongi väljumise vahel on poolteist tundi aega. aga ma ei virise :P
rääkisin õega eile ja jõudsime järeldusele, et imelik on olla, kui Tuleviku mänge pole enam laupäeviti.
eriku külaskäigust kirjutan millalgi hiljem pikemalt.
täna sain ka e-maili sealt norrast, et rongipiletid on mulle ära ostetud, õnneks läheb rong samast lennujaamast, kuigi lennu saabumise ja rongi väljumise vahel on poolteist tundi aega. aga ma ei virise :P
rääkisin õega eile ja jõudsime järeldusele, et imelik on olla, kui Tuleviku mänge pole enam laupäeviti.
eriku külaskäigust kirjutan millalgi hiljem pikemalt.
Saturday, November 22, 2008
läbi lume sahiseva
olen jõudnud häälega tallinnast viljandisse.
eesti on ikka väike, kohtasin eile lennujaamas oma tädipoja naist, kes tädipojale lennu vastu tuli :P ja täna nägin kertut kella 12 paiku autoga minust ja erikust mööda sõitmas. kuna aku oli suht tühi, ei hakanud helistama.
hääletamine läks suht hästi, saime kahe autoga viljandisse, mingi 10-15 minutit tee ääres mõlemal korral.
ja täna viin eriku kontserdile. kutsuti ka pilistverre, kuid ruumi pole autos piisavalt, et saaks sõbra kaasa võtta. pole hullu, peaasi et siirit näen täna :D
ja kallis Marili, su e-mail tegi mind õnnelikuks :D
eesti on ikka väike, kohtasin eile lennujaamas oma tädipoja naist, kes tädipojale lennu vastu tuli :P ja täna nägin kertut kella 12 paiku autoga minust ja erikust mööda sõitmas. kuna aku oli suht tühi, ei hakanud helistama.
hääletamine läks suht hästi, saime kahe autoga viljandisse, mingi 10-15 minutit tee ääres mõlemal korral.
ja täna viin eriku kontserdile. kutsuti ka pilistverre, kuid ruumi pole autos piisavalt, et saaks sõbra kaasa võtta. pole hullu, peaasi et siirit näen täna :D
ja kallis Marili, su e-mail tegi mind õnnelikuks :D
Thursday, November 20, 2008
oi pekki
seekordne tallinnas käik on päris tore, kuigi kunagi mulle ei meeldinud üldse siin linnas kaua viibida. aga olen ka mina arenenud ning nüüd võib päris mitu päeva siin olla. siia elama asumist siiski plaanis ei ole.
olen ikka veel räigelt unine. pärast Tuleviku omadega pubis hängimist magasine heleni juures 4 tundi. kuid kolmapäeval ei andnud see üldsegi nii palju tunda, kui täna, neljapäeval. eilse öö olime mai juures, kus sain normaalselt peaaegu 10 tundi magada, aga väike unevõlg on ikkagi. muudkui haigutan ja hõõrun silmi siin kertu juures... polnud isegi jõudu joannaga möllata eriti. kuid ta on ikkagi nii õnnelik, et ma tulin ja ööseks jään. oli eile nutma hakanud, kui kuulis, et ma eile ei tulegi. ja täna tahtis, et ma tema voodis magaks.
täna käisime heleniga paides. kuigi hooaja lõpus oli fännide ja mängijate eesmärgiks meistriliiga üleminekumänge vältida, ise mängimise mõttes. ja pääsesimegi! kuid ometi olime täna platsi ääres mängu vaatamas. kohal oli ka meie peatreener, kaks mängijat (ühega neist läksime mina ja helen mängule) ja neli Tuleviku fänni. naersime koos selle üle :) kuna ilm on juba lumine, siis hakkas mängu lõpuks ikka suht jahe. külmatunne oli algul veel kertu juureski sees.
homme tuleb erik, lähen kella 11.30-ks lennukasse talle vastu ja siis läheme kuhugi sööma :D loodan, et ta esimene reis eestisse kulgeb hästi.
olen ikka veel räigelt unine. pärast Tuleviku omadega pubis hängimist magasine heleni juures 4 tundi. kuid kolmapäeval ei andnud see üldsegi nii palju tunda, kui täna, neljapäeval. eilse öö olime mai juures, kus sain normaalselt peaaegu 10 tundi magada, aga väike unevõlg on ikkagi. muudkui haigutan ja hõõrun silmi siin kertu juures... polnud isegi jõudu joannaga möllata eriti. kuid ta on ikkagi nii õnnelik, et ma tulin ja ööseks jään. oli eile nutma hakanud, kui kuulis, et ma eile ei tulegi. ja täna tahtis, et ma tema voodis magaks.
täna käisime heleniga paides. kuigi hooaja lõpus oli fännide ja mängijate eesmärgiks meistriliiga üleminekumänge vältida, ise mängimise mõttes. ja pääsesimegi! kuid ometi olime täna platsi ääres mängu vaatamas. kohal oli ka meie peatreener, kaks mängijat (ühega neist läksime mina ja helen mängule) ja neli Tuleviku fänni. naersime koos selle üle :) kuna ilm on juba lumine, siis hakkas mängu lõpuks ikka suht jahe. külmatunne oli algul veel kertu juureski sees.
homme tuleb erik, lähen kella 11.30-ks lennukasse talle vastu ja siis läheme kuhugi sööma :D loodan, et ta esimene reis eestisse kulgeb hästi.
Wednesday, November 19, 2008
saunakas Tuleviku meeskonnaga
nii, see postitus peaks kinnine olema, sest teema on delikaatne ja ma ei taha, et näiteks mõni Tuleviku mängija juhtuks seda lugema. sest nimetan siin nimesid ja edastan jutte, mida nemad rääkisid.
kuna aga bloggeris ei saa üksikuid postitusi parooliga kaitsta, siis kes arvab, et ta tahab lugeda meeskonna ja mõne fänni ühisest hooaja lõpetamisest, jätku endast kommentaaridesse märk maha ning kui ma arvan, et ta peaks seda lugema, siis ma saadan talle e-mailiga selle jutu.
oleme kokku leppinud?
kuna aga bloggeris ei saa üksikuid postitusi parooliga kaitsta, siis kes arvab, et ta tahab lugeda meeskonna ja mõne fänni ühisest hooaja lõpetamisest, jätku endast kommentaaridesse märk maha ning kui ma arvan, et ta peaks seda lugema, siis ma saadan talle e-mailiga selle jutu.
oleme kokku leppinud?
Sunday, November 16, 2008
väike parandus
täna tuli uudis tvmk likvideerimisest, ning nad asetatakse liigatabeli lõppu, mis tähendab seda, et Tulevik on nüüd kuues, ja üleminekumänge läheb mängima hoopis pärnu.
edit esmaspäeval: aga Jaanusel on õigus selles, et seitsmenda koha võitles meeskond ise välja, see kuues koht on nii ja naa, tvmk-le kaotasime ju kõik neli mängu sel hooajal, augustikuus veel eriti napilt.
alles eile õhtul jõudis mulle kohale, kui tore see võit ikka oli. uinusin naeratades, kui hooaega meenutasin, eriti väravaid ja võite. ja uni on suht sürr selle pärast :)
edit esmaspäeval: aga Jaanusel on õigus selles, et seitsmenda koha võitles meeskond ise välja, see kuues koht on nii ja naa, tvmk-le kaotasime ju kõik neli mängu sel hooajal, augustikuus veel eriti napilt.
alles eile õhtul jõudis mulle kohale, kui tore see võit ikka oli. uinusin naeratades, kui hooaega meenutasin, eriti väravaid ja võite. ja uni on suht sürr selle pärast :)
tulevik-trans
On olnud meeletu nädal. Ma olen täitsa tühi! Sügis ja pimedus aitavad sellele rabelemisele ja energia kulutamisele negatiivselt kaasa.
Kolmapäeval läksin tallinna, eesti koondise mängule tööle. Seekord olin fännisektoris, kuhu ma enam minna ei taha. Neiu Kingi löödud väravat ma ei näinud, sest mingid klounid seisid ees. Aga järgmine päev uudistes nägin väravat :) neljapäeval aitasin helenil mustamäele kolida, päris tore korter on tal. Väike, aga ilus ja hubane. Ainult et seal on vaja päris palju koristada. Enamuse järgmisest nädalast elan ka mina seal.
Neljapäeval tulime tallinnast ära, mina koju maale, helen tartusse. Saime juhile, kes on juba 15 aastat lubadeta sõitnud. Ja juba sel õhtul hakkasin ema tööasju trükkima. Tal tuleb mingi väike eksam, kuna 5 aastat on viimasest atesteerimisest möödas. Reedel trükkimine jätkus.
Reedel tegin mina mingis mõttes noorteõhtut, kuid kuna enne seda oli üks luuleõhtu all keldrisaalis, siis ei hakanud ma mingit programmilist noortekat tegema. Istusime ja rääkisime niisama, kuulasime muusikat. Mina ja merka istusime enamuse ajast köögis rääkides. Jõime teed ja sõime küpsi. Mmmmõnus! Poole ühe paiku läksin teedu juurde ööseks.
Lahkusime kella 11 paiku., teet läks kooli, mina liikusin raamatukokku, et seal Jamesi Tuleviku mängude artikleid meeskonnale kingituseks paljundada. Siis läksime Maarjaga centrumisse veel nende jaoks kausta ostma, ja lilli ka. Selleks ajaks olid minul igatahes juba närvid täiega püsti!
Juba reede õhtul sadas vihma, mis mind rõõmsaks ei teinud. Laupäeval sadu jätkus muidugi. Kuid mängule läksime ikkagi!!! Jõudsime ainult veidi enne mängu algust kohale. Pealtvaatajaid ei olnud palju, ilmselt ilma tõttu. Poolajal olid tribüünid tühjad, inimesed olid autos vihmavarjus ja soojas :) Mäng oli huvitav, väga märja väljaku tõttu oli see aeglane, kuna pall jäi tihti veelompi seisma, selle asemel et üle otsajoone veereda. Närviline oli mäng ka. Meie hoidsime end samal ajal ka kalevi-kalju ja flora-tammeka mängude tulemustega kursis, mis mõjutasid otsesemal või kaudsemal viisil meie tabeliseisu. Mängus olid veel kohad 7,8 ja 9. Ja kuna meie võitsime oma mängu Kudu väravast 1-0, kalev kaotas 3-2 ja tammeka kaotas 6-2, siis oleme 7. kohal meie, 8. tammeka ja kalev 9.!!! Just nii nagu peab! Kui me värava lõime ja lõpuks ka lõpuvile kõlas, siis hakkas fännide seas meeletu kallistamine pihta :D pärast mängu lasksime taas ilutulestikku, mis küll veel valgel ajal nii efektne polnud, kuid mõnikord on mõte see mis loeb! Ja siis karjusime koos meeskonnaga koos võidukat Tulevik hei!-d kaks korda :D ja siis tegime pilti koos! Just nagu ka aasta tagasi. Kahju, et sõjaväes olevad poisid ei saanud tulla, kuid Vova oli terve ja tuli üle pika aja platsile. Viljandist pärit noor ja väga andekas mängumees tegi terve kohtumise kaasa, ja tegi väga tubli mängu. Väravaolukorras, kui Kudu poleks pallile pihta peaga saanud, oleks tema kohe seal selja tagant ise skoorinud. Seekord läks nii! Ning taas läksime meeskonnaga koos riietusruumi kingitusi jagama, lilled, artiklid, 7.koha medalid ja kommikarp. Lelovile oli ka lill (tal samuti varsti sünnipäev tulemas) ning Kalmer valmistas Lelovile suurele sokolaadile uue ümbrise, millel oli kevadel tehtud pilt fännide ja meeskonnaga ning kirjad “Tulevik on võitmatu!” ja “Parim treener 100%” =). Tema omalt poolt tänas meid, et me oleme terve hooaja koos meeskonnaga olnud, et hea on teada, et keegi ka nende tegemistest hoolib, isegi kui meid on kohal vähe (näiteks kaugel võõrsilmängudel). Ja teisipäeval eesti-moldova mängu ajal on võimalus seda koos meeskonnaga vaadata. Kuna see on töönädala sees ja tallinnas, siis saame minna vast ainult mina, maarja ja helen. Kuigi algselt panin end kirja, et sinna stewardiks lähen, siis otsustasin, et ei lähe ikkagi. Maarja lubas argega rääkida, kas saab kuidagi nii, et natuke oleme ka tööl kuid saame ka koos meeskonnaga hängida. Kui ei saa, valin mina lebotamise.
Pärast kingituste jagamist läksime müllekasse istuma. Jõime sooja teed ja rääkisime :) Kahjuks ei kuivanud mu jope selle ajaga seal ära, nii et kui hakkasin bussijaama minema, et koju minna, oli ikka väga ebameeldiv märga ja rasket jopet selga panna! Koju jõudes panin kohe kuivad riided selga ja märjad kuivama.
Svjata Vatra ning Haydamaky kontserdil oli tore, nautisin SV-d rohkem, kuigi H oli palju rokim. Aga ma olin lihtsalt juba nii tühi: emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt! Nii ma siis istusin poole H kontserdi ajal ja naeratasin omaette, võidu pärast. Tõeline rõõm tuleb vast hiljem. Nüüd tahaks puhata ja mängida :D
Kolmapäeval läksin tallinna, eesti koondise mängule tööle. Seekord olin fännisektoris, kuhu ma enam minna ei taha. Neiu Kingi löödud väravat ma ei näinud, sest mingid klounid seisid ees. Aga järgmine päev uudistes nägin väravat :) neljapäeval aitasin helenil mustamäele kolida, päris tore korter on tal. Väike, aga ilus ja hubane. Ainult et seal on vaja päris palju koristada. Enamuse järgmisest nädalast elan ka mina seal.
Neljapäeval tulime tallinnast ära, mina koju maale, helen tartusse. Saime juhile, kes on juba 15 aastat lubadeta sõitnud. Ja juba sel õhtul hakkasin ema tööasju trükkima. Tal tuleb mingi väike eksam, kuna 5 aastat on viimasest atesteerimisest möödas. Reedel trükkimine jätkus.
Reedel tegin mina mingis mõttes noorteõhtut, kuid kuna enne seda oli üks luuleõhtu all keldrisaalis, siis ei hakanud ma mingit programmilist noortekat tegema. Istusime ja rääkisime niisama, kuulasime muusikat. Mina ja merka istusime enamuse ajast köögis rääkides. Jõime teed ja sõime küpsi. Mmmmõnus! Poole ühe paiku läksin teedu juurde ööseks.
Lahkusime kella 11 paiku., teet läks kooli, mina liikusin raamatukokku, et seal Jamesi Tuleviku mängude artikleid meeskonnale kingituseks paljundada. Siis läksime Maarjaga centrumisse veel nende jaoks kausta ostma, ja lilli ka. Selleks ajaks olid minul igatahes juba närvid täiega püsti!
Juba reede õhtul sadas vihma, mis mind rõõmsaks ei teinud. Laupäeval sadu jätkus muidugi. Kuid mängule läksime ikkagi!!! Jõudsime ainult veidi enne mängu algust kohale. Pealtvaatajaid ei olnud palju, ilmselt ilma tõttu. Poolajal olid tribüünid tühjad, inimesed olid autos vihmavarjus ja soojas :) Mäng oli huvitav, väga märja väljaku tõttu oli see aeglane, kuna pall jäi tihti veelompi seisma, selle asemel et üle otsajoone veereda. Närviline oli mäng ka. Meie hoidsime end samal ajal ka kalevi-kalju ja flora-tammeka mängude tulemustega kursis, mis mõjutasid otsesemal või kaudsemal viisil meie tabeliseisu. Mängus olid veel kohad 7,8 ja 9. Ja kuna meie võitsime oma mängu Kudu väravast 1-0, kalev kaotas 3-2 ja tammeka kaotas 6-2, siis oleme 7. kohal meie, 8. tammeka ja kalev 9.!!! Just nii nagu peab! Kui me värava lõime ja lõpuks ka lõpuvile kõlas, siis hakkas fännide seas meeletu kallistamine pihta :D pärast mängu lasksime taas ilutulestikku, mis küll veel valgel ajal nii efektne polnud, kuid mõnikord on mõte see mis loeb! Ja siis karjusime koos meeskonnaga koos võidukat Tulevik hei!-d kaks korda :D ja siis tegime pilti koos! Just nagu ka aasta tagasi. Kahju, et sõjaväes olevad poisid ei saanud tulla, kuid Vova oli terve ja tuli üle pika aja platsile. Viljandist pärit noor ja väga andekas mängumees tegi terve kohtumise kaasa, ja tegi väga tubli mängu. Väravaolukorras, kui Kudu poleks pallile pihta peaga saanud, oleks tema kohe seal selja tagant ise skoorinud. Seekord läks nii! Ning taas läksime meeskonnaga koos riietusruumi kingitusi jagama, lilled, artiklid, 7.koha medalid ja kommikarp. Lelovile oli ka lill (tal samuti varsti sünnipäev tulemas) ning Kalmer valmistas Lelovile suurele sokolaadile uue ümbrise, millel oli kevadel tehtud pilt fännide ja meeskonnaga ning kirjad “Tulevik on võitmatu!” ja “Parim treener 100%” =). Tema omalt poolt tänas meid, et me oleme terve hooaja koos meeskonnaga olnud, et hea on teada, et keegi ka nende tegemistest hoolib, isegi kui meid on kohal vähe (näiteks kaugel võõrsilmängudel). Ja teisipäeval eesti-moldova mängu ajal on võimalus seda koos meeskonnaga vaadata. Kuna see on töönädala sees ja tallinnas, siis saame minna vast ainult mina, maarja ja helen. Kuigi algselt panin end kirja, et sinna stewardiks lähen, siis otsustasin, et ei lähe ikkagi. Maarja lubas argega rääkida, kas saab kuidagi nii, et natuke oleme ka tööl kuid saame ka koos meeskonnaga hängida. Kui ei saa, valin mina lebotamise.
Pärast kingituste jagamist läksime müllekasse istuma. Jõime sooja teed ja rääkisime :) Kahjuks ei kuivanud mu jope selle ajaga seal ära, nii et kui hakkasin bussijaama minema, et koju minna, oli ikka väga ebameeldiv märga ja rasket jopet selga panna! Koju jõudes panin kohe kuivad riided selga ja märjad kuivama.
Svjata Vatra ning Haydamaky kontserdil oli tore, nautisin SV-d rohkem, kuigi H oli palju rokim. Aga ma olin lihtsalt juba nii tühi: emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt! Nii ma siis istusin poole H kontserdi ajal ja naeratasin omaette, võidu pärast. Tõeline rõõm tuleb vast hiljem. Nüüd tahaks puhata ja mängida :D
Subscribe to:
Posts (Atom)