Nüüd teen 3in1 ja räägin lühidalt aastalõputurniirist, aastavahetusest ja sünnipäevapeost, sest nüüdsest alates on peamine aur ikkagi mu Norras viibimisel.
27. detsembril tulin kodust ära, toimus TenSingi wii turniir noortekas. Minul oli alagruppide-paaride loosimise rõõm, kuna ma ise ei mänginud. Tore oli! Isegi üks kauge külaline pealinnast oli kohale tulnud. 28ndal oli see õnnis päev, kui Marili saabus. Enne seda aga hängisime Jaanusega Tiina ja Jana juures. Jana on ikka täitsa lahe ja sama hullu jutuga nagu ennegi. Naerda sa palju!!! Teda metodisti kirikus laulmas kuulamas käies tekkis uus parool: tukkumine=palvetamine. Olime nimelt nii unised ja alguspalve ajal sai ilusti silmad kinni panna ja puhata. 29ndal läksime tagasi tallinna, seekord kaaslasteks Merka ja Kalmer. Jõudsime ilusti turniirile kohale. Tuleviku koosseis oli väga noor ja tundmatu. Kusjuures nimesid ma teadsin varem, flora duubli koosseise lugedes, kuid nimi ja nägu mul kokku ei läinud. Ainuke oli Rauno Alliku, keda olen pärnu vapruse ja eesti U-19 koondise eest mängimas näinud. Eelmise hooaja tegijatest olid platsis vaid froll, orgla, jürr, ats, kaido, rass, joonas tamm. Duubli eest olid mänginud sellised tegelased nagu kudu, laasberg, mutle.
Teate, see aastalõputurniir on üks paras hooramise turniir. Sest seal ei või iial teada, kes kelle meeskonnas mängib. Ja nii olidki 5 Tuleviku mängijat pärnu eest platsil: laurits, mikk silla, arge, kaste, tutk, sest nad lihtsalt ei mahtunud põhisse ja pärnul oligi üks viisik puudu. Alen mängis flora ja vova levadia duubli eest. Ning lõpuks veel kamp Tuleviku mängijaid olid flora põhimeeskonna eest platsil: henn, võtti, ruutu, kallaste. Ja vot nii me siis vaatasime, kuidas Tulevik esimesel päeval viiest mängust võitis1-0 Narvat ning viigistas 2-2 levadiaga. Öösel olime taas Maarja residentsis. Teisel päeval sai Tulevik neljast mängust võidu Tartu üle ja viigi kuressaarega. Ülejäänud mängud kaotasime, kuid õnneks “omad” meie vastu ei skoorinud. Ja siis taas koju ööseks...
Vana aasta saatsime ära Marili juures, kes pakkus ühte väga nämmat pitsat. Urrr! Ja mängisime kaarte, kuna muude mängude puhul ei oleks Marili nunsa Henning osaleda saanud keelebarjääri tõttu. Kuna Marilil oli arvuti kell saksa aja järgi veel, avastasime alles pool kaksteist, et kell nii palju on, muidu enne vaatasime et aega küll veel. Läksime siis linna kuuse alla ilutulestikku vaatama. Enne seda leidsid meid üles Kertu ja Jüri Joannaga. Tulestik oli võimas! Kuuse alla tegime ka paar tiiru, kuid tundsime end veidi vanana nende joobes pubekate keskel. Mõnda tuttavat ikka nägin ka! Ja pärast liikusime tagasi Marili juurde, kus veel kaarte mängisime ja muusikat kuulasime. Viie paiku olin juba kodus tagasi.
Teisel jaanuaril pidasin sõpradega sünnipäeva. Jaanika oli ainuke, kes ei saanud tulla. Üle pika aja olid mul Kertu ja Joanna külas, viimati käisid vist 3 aastat tagasi. Algul Joanna pelgas võõraid nägusid, kuid harjus kiiresti. Käisime temaga saunas ka, kust ta eriti ära minna ei tahtnud :P tõeline eestlane! Teate, ma arvan, et kui mul fännklubi oleks, siis Joanna oleks selle president! Ta isegi magas minu voodis, kuid kuna mina ta kõrval eriti magada ei saanud, kolisin põrandale. Hommikul üritas ta mind äratada, kuid uni oli mul vägev ja panin kella üheni välja. Just siis kui Kertu kamp hakkas viljandisse tagasi sättima. Siis läksin ka mina varsti kodust ära, tartusse.
No comments:
Post a Comment