Sunday, November 16, 2008

tulevik-trans

On olnud meeletu nädal. Ma olen täitsa tühi! Sügis ja pimedus aitavad sellele rabelemisele ja energia kulutamisele negatiivselt kaasa.
Kolmapäeval läksin tallinna, eesti koondise mängule tööle. Seekord olin fännisektoris, kuhu ma enam minna ei taha. Neiu Kingi löödud väravat ma ei näinud, sest mingid klounid seisid ees. Aga järgmine päev uudistes nägin väravat :) neljapäeval aitasin helenil mustamäele kolida, päris tore korter on tal. Väike, aga ilus ja hubane. Ainult et seal on vaja päris palju koristada. Enamuse järgmisest nädalast elan ka mina seal.
Neljapäeval tulime tallinnast ära, mina koju maale, helen tartusse. Saime juhile, kes on juba 15 aastat lubadeta sõitnud. Ja juba sel õhtul hakkasin ema tööasju trükkima. Tal tuleb mingi väike eksam, kuna 5 aastat on viimasest atesteerimisest möödas. Reedel trükkimine jätkus.
Reedel tegin mina mingis mõttes noorteõhtut, kuid kuna enne seda oli üks luuleõhtu all keldrisaalis, siis ei hakanud ma mingit programmilist noortekat tegema. Istusime ja rääkisime niisama, kuulasime muusikat. Mina ja merka istusime enamuse ajast köögis rääkides. Jõime teed ja sõime küpsi. Mmmmõnus! Poole ühe paiku läksin teedu juurde ööseks.
Lahkusime kella 11 paiku., teet läks kooli, mina liikusin raamatukokku, et seal Jamesi Tuleviku mängude artikleid meeskonnale kingituseks paljundada. Siis läksime Maarjaga centrumisse veel nende jaoks kausta ostma, ja lilli ka. Selleks ajaks olid minul igatahes juba närvid täiega püsti!
Juba reede õhtul sadas vihma, mis mind rõõmsaks ei teinud. Laupäeval sadu jätkus muidugi. Kuid mängule läksime ikkagi!!! Jõudsime ainult veidi enne mängu algust kohale. Pealtvaatajaid ei olnud palju, ilmselt ilma tõttu. Poolajal olid tribüünid tühjad, inimesed olid autos vihmavarjus ja soojas :) Mäng oli huvitav, väga märja väljaku tõttu oli see aeglane, kuna pall jäi tihti veelompi seisma, selle asemel et üle otsajoone veereda. Närviline oli mäng ka. Meie hoidsime end samal ajal ka kalevi-kalju ja flora-tammeka mängude tulemustega kursis, mis mõjutasid otsesemal või kaudsemal viisil meie tabeliseisu. Mängus olid veel kohad 7,8 ja 9. Ja kuna meie võitsime oma mängu Kudu väravast 1-0, kalev kaotas 3-2 ja tammeka kaotas 6-2, siis oleme 7. kohal meie, 8. tammeka ja kalev 9.!!! Just nii nagu peab! Kui me värava lõime ja lõpuks ka lõpuvile kõlas, siis hakkas fännide seas meeletu kallistamine pihta :D pärast mängu lasksime taas ilutulestikku, mis küll veel valgel ajal nii efektne polnud, kuid mõnikord on mõte see mis loeb! Ja siis karjusime koos meeskonnaga koos võidukat Tulevik hei!-d kaks korda :D ja siis tegime pilti koos! Just nagu ka aasta tagasi. Kahju, et sõjaväes olevad poisid ei saanud tulla, kuid Vova oli terve ja tuli üle pika aja platsile. Viljandist pärit noor ja väga andekas mängumees tegi terve kohtumise kaasa, ja tegi väga tubli mängu. Väravaolukorras, kui Kudu poleks pallile pihta peaga saanud, oleks tema kohe seal selja tagant ise skoorinud. Seekord läks nii! Ning taas läksime meeskonnaga koos riietusruumi kingitusi jagama, lilled, artiklid, 7.koha medalid ja kommikarp. Lelovile oli ka lill (tal samuti varsti sünnipäev tulemas) ning Kalmer valmistas Lelovile suurele sokolaadile uue ümbrise, millel oli kevadel tehtud pilt fännide ja meeskonnaga ning kirjad “Tulevik on võitmatu!” ja “Parim treener 100%” =). Tema omalt poolt tänas meid, et me oleme terve hooaja koos meeskonnaga olnud, et hea on teada, et keegi ka nende tegemistest hoolib, isegi kui meid on kohal vähe (näiteks kaugel võõrsilmängudel). Ja teisipäeval eesti-moldova mängu ajal on võimalus seda koos meeskonnaga vaadata. Kuna see on töönädala sees ja tallinnas, siis saame minna vast ainult mina, maarja ja helen. Kuigi algselt panin end kirja, et sinna stewardiks lähen, siis otsustasin, et ei lähe ikkagi. Maarja lubas argega rääkida, kas saab kuidagi nii, et natuke oleme ka tööl kuid saame ka koos meeskonnaga hängida. Kui ei saa, valin mina lebotamise.
Pärast kingituste jagamist läksime müllekasse istuma. Jõime sooja teed ja rääkisime :) Kahjuks ei kuivanud mu jope selle ajaga seal ära, nii et kui hakkasin bussijaama minema, et koju minna, oli ikka väga ebameeldiv märga ja rasket jopet selga panna! Koju jõudes panin kohe kuivad riided selga ja märjad kuivama.
Svjata Vatra ning Haydamaky kontserdil oli tore, nautisin SV-d rohkem, kuigi H oli palju rokim. Aga ma olin lihtsalt juba nii tühi: emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt! Nii ma siis istusin poole H kontserdi ajal ja naeratasin omaette, võidu pärast. Tõeline rõõm tuleb vast hiljem. Nüüd tahaks puhata ja mängida :D

1 comment:

Kertu said...

Ma see nädal Joannaga kodus. Kui Tallinnas oled, tule külla meile!!!