Vahepeal on uus kuu kätte jõudnud. Mina olen selle ajaga palju tööd teinud ja ringi rännanud.
Neljapäeval (mitte eile) oli töö juures koosolek, kus alustasime laste kommunikatsioonipasside ehk nö kasutusjuhendite tegemisega. Palju ei jõudnud, kuid algus on siiski tehtud. Töö ise oli raske nagu neljapäeviti ikka, ühel kasvatajal tõmmati pluus ribadeks.
Reedel läksin läbi lumetormi bussiga Viljandisse, seal olin natuke Teedu juures söömas ja siis viisin õe kassi rongiga Tallinna. Õhtul tegin tema asemel ka noorteõhtut ning nii tore oli! Kõige meeldivam üllatus oli see, et tipp-hetkel oli meid seal kokku 10, ja üks austria neiu ka, kes soovis noorte eesti kristlastega tutvuda. Rääkisime siis ja kuulasime muusikat, lugesime Piiblit ning oli ka üllatuskülaline Põltsmaalt. Lõpupalvus oli nii armas ja kõik läksid koju, tulvil uusi huvitavaid mõtteid. Õel on ikka nii vahvad noored :)
Laupäeval käisin VHK jõululaadal, kust ma mõned asjad sain oma töö juurde päkapiku mängimiseks. Mind püüti ka fotole, mis ilmus Postimehe lehel, ning see kolleeg, kellele ma päkapikku mängin, saatis lingi sellest fotost meie listi, ja kommenteeris, et päkapikud juba tegutsevad. Kui ta vaid teaks, kui lähedale ta sellega pani! Samal õhtul käisin ka Arsenali mängu vaatamas, kuid kaotasime koledalt 0-2.
Pühapäev möödus mul peamiselt Haapsalus. Rael kirjutas mulle paar päeva varem, et teatada, et nad ristivad oma poega pühapäeval ja et olen varsti neile külla oodatud. Kuna ma nagunii sel ajal Tallinnas olin, siis palusin, et ta muude külaliste seast leiaks mulle küüdi ja nii ma läksingi. Olin vist elus kolmandat korda Haapsalus. Oli tore seal sõpradega olla. Käisin üht teatud kollast rõduga maja ka vaatamas, kuid miks, on vist veel suurema avalikkuse eest saladus. Minnes oli ühes autos ta klassiõdedega, kuid tagasi sain ta õe ja vennaga, kuna üks Illku õdedest oli sisse maganud ja neil oli autos vaba koht mulle. Vahva oli!
Esmaspäeval varase rongiga Tartusse ja siis magasin natuke, ja lasin seega koosoleku üle, kuid oli tähtsam olla töö juures puhanud. Öövahetus oli ju ka veel ootamas. Mina käisin kahe lapsega raekoja platsil tuledes jõulukuuske vaatamas ja tagasiteel pandi mu närvid ja kannatus tõsiselt proovile. Öösel aeti kell 4 üles, üks lastest hakkas nö laulma ja häälitsema, nii et uni oli ebakvaliteetne. Seega magasin pärast ühikas. Öösel hakkasin oma kolleegile igast vahvaid pealkirju ajalehest välja lõikama. Esialgne plaan oli leida vaid tema nime jaoks, et ta mu käekirja ära ei tunneks, kuid siis leidsin igast vahvaid pealkirju-loosungeid-tsitaate. Ühikas kleepisin nad kõvema paberi peale ja siis panin suure kommi-kujulise asja sisse, lisaks mõned päris kommid ka. R vaatas, et ma olen ikka päris lapsik, heas mõttes.
Kolmapäev oli töö juures tore, vaadata kuidas kolleeg H ei saanud aru, et need sildid, mis teda ka kingituse juurde kasvatajate tuppa pidi juhatama, ei olnudki üldse talle, kuigi need olid päris suured vihjed, et need just talle on! Mängisin kaasa, et kahtlust enda pealt ära saada. Järgmisel kolmapäeval jälle :) süüa tegin ka jälle, hernesuppi. Tuli maitsev! H lõõpis ka, et ma liiga soolaseks ei teeks seda ja pärast aitas nõusid pesta.
Neljapäev ehk eile oli jälle raske, kuigi algus oli tore - käisin 3 lapsega poes ja kahega kelgutamas, kuid enne õhtusööki oli jälle sama jama, mis eelmine nädal. Võtsin aegsasti kodus juba kaelaketi ära, et see katki ei läheks. Õnneks oli vanemkasvataja seal ja aitas maha rahuneda, kuigi see andis vaid ühekordse lahenduse. Poiss istub jätkuvalt nii kodus kui koolis kuuldavasti teistele pähe. Meie ei saa seda endale lubada.
Täna-homme on esmaabikoolitus, saame palju infot, praktikat ja nalja. Ja sain homseks pärastlõunaks-õhtuks-ööks ja pühapäeva hommikuks lisatöö.
Aga RA-maailmas on vahepeal palju juhtunud. Pärast Wellingotni oli Austraalia muusikaauhinnad, Jaapan, Toronto ja NYC. Järgmisena vist Ingismaa, kodumaa. Uued pildid, intervjuud ja mõtted, mida on nii põnev kuulata-lugeda. Eriti kuidas kolleegid ja ülemus tema kohta räägivad, ja seda ainult head! Näiteks PJ: "He has a stillness and quietness that draws the eye when he’s on screen…You want to watch what he’s doing. A very rare abiltity.” ja MF: “He brings as a person — quiet determination, respects himself and others. He holds onto a strong core of himself. The least arrogant person you would ever meet… He is essentially a decent person, a good human being… I like being around him.”
Mina ja R plaanime kinno minna järgmise nädala reedel! Vaadates, kuidas muidu töönädal möödub, siis on see aeg juba varsti käes! Kuigi järgmine nädal tuleb raske, üks mitte eriti vaikne poiss tuleb meile ainult selleks nädalaks. Kellest me tegelikult mitte midagi ei tea! Natuke frustreeriv ja hirmutav.
2 comments:
Natuke kahju on, et eesti keeles pole vahet tema ja tema vahel...ehk siis he/she või er/sie, sest siis võiks sinu jutust palju rohkem infot teada saada... sest kes on H ja kes on K ja nii edasi. Kas teremist onmehe või naisega..kas sinu jutust võib midagi välja lugeda..kas tekib midagi või ei..u nõu vat ai miin?
ja kollane rõduga maja haapsalus??mhhh...põnev põnev
Tõsi, vahet teha on raske, kummast soost räägin. Selles konkreetses postituses on H meessoost kolleeg (4 poja isa) ja R neiu, kellega esmaspäeva öösiti koos tööl olen. Samas ega eriti vahet ei ole.
RA peaks selge olema ning PJ ja MF on ka võimalik selgeks teha, kui teada veidigi Kääbiku filmi tegijat ja peategelast.
Kollase maja kohta ei taha ma veel midagi avalikult kirjutada, kuigi Rael ja Ragne said teada, miks see oluline on, sest Ragne aitas seda mul üldse üles leida.
Post a Comment