Sunday, December 16, 2012

elu on lill, jäälill

Talv ja tuisk ja külm on kohale jõudnud. Kõik, kes seda soojemast kliimast loevad, olge õnnelikud, kuid samas kuulub külm ju talve juurde ning mõnikord on vahva soojade tekkide ja sokkide sisse kaevuda ning õue oma nina mitte pista. Ja saunas käia, nagu mina eile :)

Aga kõigest järjekorras. Neljapäeval olin koosolekul, mis oli selline 50-60. Olime ainult mina, vanemkasvataja E ja uus kasvataja J. Midagi sai räägitud, aga paljud asjad mitte. Halb oli see, et ilma minuta pidid nad nagunii ühe võrra vähemuses olema, kuid öökasvataja Jane oli haigeks jäänud ja Tank andis ka oma öö Mo-le, nii et nad olid kolmekesi ja hommik oli ilmselt suht kaootiline nagunii.
Mina sain aga Teeduga kokku, läksime mu ühikasse. Ta imestas ja jõudis järeldusele, et tema nii elada ei saaks ja on oma enda koduga ära hellitatud. Aga ma olen rahul, praegu. Rahuolematus ju nagunii midagi paremaks ei tee. Ajasime juttu, käisime poes ja läksime Taize palvusele. Nägin Tene ka, ta kinkis mulle ühe vahva asja - päkapiku mänguasi, millel on pikad traadist jalad, ja sinna juurde käis kilekott sarapuupähkleid. Ja päkapiku nimi on Pähklipõis :D

Sel õhtul ootas mind Ekraani kinos aga veel tähtsam ja võimsam ja ilusam päkapikk, Thorin Oakenshield (ja, eesti keelde on tõlgitud see Tammiskilp, aga O kõlab paremini). Olin väga elevil, lootsin, et ma nutma ei hakka. Ma ei oska seletada seda, kui väga ma ootasin seda RA rolli. Ma ei ole hardcore Tolkieni fänn (pole isegi kõiki Sõrmuste Vennaskonna filme näinud), minu ootus oli seotud RA-ga. Kolmapäevane vabatahtlik R töö juurest oli ka kinos.
Raamat ise on suht väike, liiga väike, et sellest teha 3 3h filmi, kuid juba esimesse oli juurde pikitud lisalugusid, mis minu arvates (kuid EPL ja Postimehe kriitikute arvates mitte) filmile kasuks tulid, kuna see aitas avada tegelasi ja tausta, et miks nad sellele ohtlikule rännakule lähevad ning vahelduda tempot. See ongi tegelikult Bilbo, Gandalfi ja Thorini kolmnurk, nende omavahelised erimeelsused jne.
Ühel korral tuli peaaegu pisar silma. Siis, kui ma teadsin, et kohe tuleb see laul. See laul, mida RA ja päkapikud laulavad esimeses treileris ja mis on mul seatud oma telefonis äratuseks. Kuid filmis ma ei pettunud, ja RA esinemises kõige vähem. Ma panin tähele, et seekord oli ta pannud rohkem rõhku oma häälega tööle, et sellega anda edasi emotsioone ja mõtteid, suhtumisi. Ta ei ole just kõige meeldivaim tegelane - ülbe ja ahne, uhke ja kangekaelne, kuid RA on alati öelnud, et ta otsib oma rollide juures halbades tegelastes midagi head ja heades tegelastes halba. Nii on ka Thorinil oma helged hetked.
Klišeesid on seal ka muidugi, kuid mitte "neist kubisedes", nagu üks kriitik oli öelnud. Ja kokkuvõttes ei olnud ma rahul mitte ainult RA esinemisega, vaid ka kõik teised rollitäitjad olid ideaalilähedaselt valitud. On mõned päkapikud, kes saavad rohkem repliike ja tähelepanu, kuid nad on ikkagi tervik. See on nii lahe, kuidas Gandalf neid mitmel korral loendab, et kas kõik on ikka olemas, sest neid on ju 13+kääbik :) Usun, et lähen teisipäeval seda uuesti vaatama. Muud aega järgmisel nädalal ei leia Tartus, sest E, K ja N olen tööl, reedel Tallinna ja siis jõuluks maale.

Tavaliselt kuulan ma raadiot, kui tänaval kõnnin. Kinost tulles ma seda ei tahtnud ega suutnud teha, tahtsin mõelda. Ja olin lihtsalt õnnelik, naeratasin omaette külmas ilmas, kesköö paiku. Üritasin Tanki kätte saada telefoni teel ja Tasku juurde jõudes see ka õnnestus. Ta küsis, kas hakkasin nutma ka, vastasin eitavalt. Kuid Tasku juurest edasi minnes tulid pisarad küll silma, õnnest :) kahel korral, enne kui ühikasse jõudsin ja siis seal ka korra. Ikka korralikud pisarad. Päris hale, ma tean, eriti et ma sellest avalikult kirjutan.

Igatahes, reedel sain Liisiga Viljandisse ja pidasime Partsu sünnipäeva. Mõnus rahvas oli, umbes pooled olid tuttavad, ülejäänud mitte. Mängsime Eesti lauamängu, jõime veini, sõime salatit, krõpsu, kooki jms ning naersime. Jaani Jürr tuli välja uue spordialaga - allveetõkkemale :) kesköö paiku läksid käik Orelipoissi kuulama, mina jäin üksi maha. Laupäeval saatsin Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse posu jõulukaarte oma suvise laagri rahvale, Euroopa omad lähevad teele sel nädalal.
Tulin bussiga maale, nägin paar uuendust ära, mis mind puudutas mingis mõttes, kuid tegelikult mitte väga. Nimelt oli minu toast voodi sauna viidud ja sealne kriuksuv lahtitõmmatav diivan asemele toodud. See tõesti kriuksub ebameeldivalt. Tegelikult magan ma nagunii teises toas, kuid jõulu ajal on ju maja rohkem täis ja siis ma pean ikkagi seal magama. Nevermind. Õhtul sai sauna ka, ja vaatasin telekast filmi "P.S Ma armastan sind", mille inglise keelne raamat mul ka olemas on. Jõulu ajal tahaks palju lugeda, võtsin raamatukogust Kääbiku raamatu ka :)

Olen sel aastal superstaarisaadet ka vaadanud ja tõesti ei tea, kelle poolt olla nüüd, kui 3 on veel jäänud. Minu lemmikud on järjest välja langenud. Täna selgub 2 viimast.

No comments: