eelmise nädala neljapäeval läksin Viljandisse ja koju, sain seal asjalik ja vajalik olla. tegime sauna ja vaatasime eurovisiooni. Eesti üles hea meel, ja kui viimasena rootsi nimetati, siis oli onu B ikka pahane, kuna talle ju rootsi ei meeldi. või noh, ta ei tunne end rootslasena. ma ise ka ei tea, mille või kellena ta end tunneb. ise tundub nii tolerantse ja hea inimesena, aga vaat rootsi vastu ta on. mustlased on vist ta lemmik rahvus, sest neil pole oma riiki.
reedel bussiga linna, tahtsin rasti jurude, kuna laagrisse oli tervisetõendit vaja. tervisekeskuse alt nägin, et vastuvõtt reedeti alles kella 12-st, läksin siis linna peale, kaltsukatesse ja raamatukokku. arsti ukse taha jõudes nägin, et vastuvõtt oli ikka kella 9-st. no sain oma asja korda ja bussiga Tänassilma, et häälega Tartusse minna. linna-äärne tavaline hääletuskoht on teeremondi tõttu üles kaevatud, seega peab mõtlema alternatiividele. ootasin seal siis mingi 40 minutit, liiklus eriti tihe polnud. sain autoga lõunakeskuse juurde, kust sain tasuta bussiga kesklinna. ühikas jõudsin veel asjad pakkida ning juua tassi teed ja oligi juba aeg linna minna, et bussiga ida-virumaale Mäetagusele sõita. juhtusin istuma Richi kõrvale, ja meie ees istusid kaks vanemat Sõrmust. oi meil sai palju nalja sõidu ajal :D
laager, kus ma käisin, oli CISV-i oma. ühe laupäevasõhtuse actvity ajal küsis Kissu, et kuidas me end oma sõprage ja pere ringis cisvikatena tunneme. pean tunnistama, et mina tunnen end imelikult, kuna ma olen osa ühest imelisest organisatsioonist, kus on nii palju häid ja hoolivaid inimesi, ma saan seal olles olla nii hull ja lapsik, kui tahan, vajadusel ka asjalik ja tõsine. nende kolme aastaga olen näinud nö oma lapsi kasvamas. need kaks, kellega ma olin 3 aastat tagasi Bergenis laagris, on kasvanud noorteks. ja me oleme nii palju kasvanud, inimeste arvu mõttes, on tulnud uued lapsed ja noored. see on pereorganisatsioon, kuna meil on seal palju õdesid-vendasid (mäetagusel oli neid lausa 7 paari, kolm tükki on veel, kuid mitte selles laagris). ja ma võin ju siin blogis kirjutada, kui hea ja tore mul ikka on, kuid seda päris tunnet ei saa ma edasi anda, seda peab kogema :) ja mul on nii hea meel, et olen saanud seda kogeda, ja saan ka edaspidi!
ilm oli meil seal kuiv, kui mujal eestis tuli vist vihma samal nv-l. väga soe ei olnud, kuid päike ikka paistis. oli kaks korda väike segadushekt, kui dušši all tekkinud veeaur pani tuletõrjealarmi tööle. esimest korda olime õhtusöögil sel ajal, teist korda olin mina just ise pesemast tulnud ja parasjagu riidesse panemas, kui huilgamine jälle pihta hakkas.
seekord oli meil erladi väikeste ja suuremate rühmad ja tegevusedki olid eraldi. vaid üks mäng oli meil koos. kuna ma lähen suurematega laagrisse, olin mina nn seeniorite grupis. ka minu grupp planeeris ühe activity ja loodetavasti said mu portugali-noored aimu sellest, mis neid portugali laagris ees ootama hakkab! Ellen igatahes juba ootab planeerimist :)
laupäeva õhtul vaatasime eurovisiooni ka. hääletus oli ikka masendav kõrvalt kuulata, seda nurinat ja ohkeid. ma ise ka paaril korral väljendasin oma rahulolematust. rootsi oleks peaaegu ju võitnud ja selle üle oleks mul hea meel olnud. Eriku pärast. kellest ma muideks eelmisel nädalal kirja sain ja üritan talle kiiresti vastata ka.
pühapäevane tagasisõit oli unine ja vaiksem. Matu mu kõrval jäi magama, aga sain veidi Elleniga jurru ajada ning veidi muusikat kuulata. ühikasse jõudes magasin natuke, kuna pidin esmaspäevaseks eksamiks õppima ja tunniks ette valmistuma.
eile siis oli mul pikk ja tegus päev. hommikul kolmandaks tunniks kooli, tunnis oli 5 õpilast ja uut materjali me edasi ei võtnud. pärast seda ühikasse õppima, ja raamatukokku õppima ja neljaks juba eksamile, pärast seda oli sama aine järeltöö (sain esimesel korral F-i, eilse töö D). kella 20 paiku olin tagasi ühikas. väike tänaseks tunniks ettevalmistus ja vara magama. ärkasin täna juba 6.30, et esimeseks tunniks kooli jõuda. teise tunni ajal vaatasin 6. ja 7. õpikud üle, mida nendega sel nädalal teha. ja siis tagasi ühikasse tudule. homme on sama vara ärkamine, kuid neljas tund on mul ka. ei, tore on taas seal koolis olla, tuttavaid nägusid klassis näha. ja palka saan ka selle eest...
kaks järgmist nädalavahetust on mul Tartus bronnitud, CISV liidrite koolitus. jah, lõpuks ma saan seda! mõtlen, kuidas mind 3 aastat tagasi nii lambist turistina laagrisse saadeti... kuid neil endal ei olnud organisatsioonis üle 21-aastast sel ajal ja seega sobisin. ja sain hakkama ka.
nüüd läheb jälle samamoodi edasi, ehk ma ei tea, millal on mul aega jälle kirjutada. aga tegelikult ma ei tunne erilist vajadust ka tihemini kirjutada. võib-olla lihtsalt harjumusest ja austusest sõprade vastu, kes muidu ei teaks, millega ma tegelen. kuigi jah, siit saab lugeda enamasti vaid seda, kus ma käin, mida ma teinud olen või parasjagu teen või kuhu minemas. aga kõik need tunded ja mõtted nende juures siia ei pääse. osalt selle tõttu, et see pole õige kohta ja osalt selle tõttu, et need on kirjutamise ajaks juba läbi mõeldud ja tuntud. ja muidugi ei ole ma eriti selline inimene, kes oma tunnetest avalikult räägiks. nelja silma (või kuue, kaheksa) all võin igast asjuist rääkida.
1 comment:
see mustlaste asi oli hea :D
Post a Comment