Mõtlesin, et kirjutan Norras olles oma muljed kohapeal üles, et need hiljem avaldada. Siis on aega, et kõigest tähtsast kirjutada. Ütlen juba ette ära, et nimi Henning kordub siin päris tihti.
Umbes nädal enne mu reisi sel neljapäeval sain Henningult sms-i, kus ta ütles, et ta kuulis, et ma tulen ta leeritamisele. Olin seda seni ta eest saladuses hoidnud, et oleks üllatus. Kuid ilmselt ütles Ivar kõigile leerilastele, et ma tulen. Ja Ivar ütles, et Henning küsis talt mu telefoninumbrit, et mulle see sms saata :)
Neljapäeval ärkasin vara, käisin linnas raha vahetamas (pank tehti alles 10-st lahti, seega käisin Tavidis), käisin pesemas ja siis lennujaama. Eesti on ikka väike küll. Peapiiskop ühe kirikuõpetajaga olid ka check-inis, kuid nad läksid Soome. Kuna Helen sõitis oma mehega Inglismaale, läksime kõik kolm koos lennukasse. Seal nägime üht nende inglasest sõpra, kes vist ka samale lennule läks. Minu lend läks rahulikult, sain suht kiiresti lennukist välja, pagasi kätte ja rongile. Automaadist pileti ostmisega sain ka hakkama ja olin päris kiiresti bussijaamas. Pidin minema 15.40 bussiga, kuid üks buss samasse kohta väljus ka 15.10 ja läksin siis sellega. Muidu oleks ma noorte teenistusele hiljaks jäänud. Kuid buss ise hilines ka 20 minutit, nii et jõudsime suht täpselt kirikusse. Leerilapsed olid väljas, valmistusid protsessiooniks. Oi kui hea oli neid näha! Henningut nägin ka, tal ei olnudki juuksed värvitud (vahepeal oli tal roosad ja sinised juuksed olnud). Teenistus oli täiega lahe, noored ise tegid kõike. Olid ka mõned, kes meiega Taanis ei käinud. Pärast teenistust läksime kogudusemajja peole. Istusin kahe noore vanematega ühes lauas, kuid nad ikka rääkisid norra keeles. Mõnest naljast sain ikka aru ka. Vahepeal käisin õues leerilapsi vaatamas, seal olid osad, kelle oma oli eelmisel pühapäeval olnud Nesi kirikus. Rääkisin ka Mayleniga, kes ütles, et nad olid nii rõõmsad olnud, kui mind nägid kiriku juures. Mina olin ka!
Ööseks läksin Ivari juurde, kuid seda sain ma teada vaid veidi enne meie kogudusemajast lahkumist. Kuna olin vara tõusnud ja selja taga oli pikk ja muljeterohke õhtu, läksin suht kohe magama. Ivar ise läks ka kodust ära, mingile koolitusele.
Reedel magasin 10-ni (eesti aja järgi) ja lebotasin päeva suht maha. Lugesin raamatut toas ja õues rõdu peal. Ilm oli seal soojem kui Eestis, ja läks veelgi soojemaks. Pärastlõunal tuli Helene koju, sõime ja ma lugesin veel oma raamatut. Õhtul tuli Ivar ka koju, kuid minu õhtu möödus suht teleka ees. Vaatasime Helenega uudiseid ja kergejõustikku, kus Kanterit näitas Dohas võistlemas ja võitmas. Eesti eurolaulu lasi ka telekast tutvustamise käigus.
Laupäeval oli esimene leeritamine. Laupäeval tehti neile, kellel on sugulased kaugemalt tulemas, et nad ei peaks pühapäeval tulema ja minema, vaid võiks kauem sugulastega koos olla. Henningul oli ta laupäeval. Ta ema ja isa elavad oma uude peredega eraldi ja ta ise elab kasuperes juba kolmandat aastat. Pärast leeritamist olin kutsutud tema nö lõpupeole. Teenistusel oli minu ülesandeks aidata korjandusega, leerilaste õnnistamisel ja andsin edasi oma tervitused kogudusele ja leerilastele. Alustasin eesti keeles “Tere, mu noored sõbrad, rõõm teid näha” ja siis vabandasin norra keeles ja jätkasin inglise keeles :D tõesti on hoopis teistmoodi olla seekord leeritamisel, palju toredam ja kindlam.
Henningu pidu toimus ühes muuseumilaadses kohas Evjus, kus ma neli aastat tagasi ühel etendusel käisin. Toidud ja värgid olid perel endal kaasas, sai kasutada ruume ja nõusid. Ilm oli ilus ja soe, seega see aeg, mis läks tubastele ettevalmistustele seoses söögiga, veedeti enamasti õues. Kohal olid nii Henningu ema ja isa oma uude peredega, kasuvanemad. Henning on onu ühele nunnule tüdrukule Hannale ja ta sai temaga väga hästi läbi. Lõpuks teadsid kõik, et ma olen Eestist ja olin koos H-ga Taanis laagris ja meist said head sõbrad. Istusin H ja tema ema+uue mehe ja kahe vennaga ühes lauas, kuid keegi neist inglise keelt eriti ei rääkinud, vähemalt mitte minuga. Ainult kasuvanemad. Aga sellest ei olnud üldse midagi hullu, ma olin niigi õnnelik ja rahul, et sain seal olla ja teha nö antropoloogilisi vaatlusi. Oi sa jummel, kui palju seal suitsetati! Kasuema tegi mulle komplimendi ka, kui ta küsis mu vanust, palusin arvata ja ta pakkus 18 :)
Kui Ivari naine Helene reedel Henningut koolis nägi, oli ta närvis, et kui ma ta peole lähen, peab ta muga inglise keeles rääkima, aga ta ei oska seda eriti. Seega me seal Evjus ei rääkinudki, kuna H ei olnud tema ise, ta oli väsinud tervest päevast ja sagimisest ja tähelepanust ja inimestest. Kuid ma tean, et minu kohalolek oli talle oluline ja tegi talle headmeelt. Võib-olla oli tal kahju ka, et ma olin nö isoleeritud. Aga kui ta oli lahkunud (sain talle veel täitsa viimasel hetkel head aega öelda) ja kasuema mind Ivari juurde tõi, siis ütles ta, et ehk saan ka esmaspäeval nende poole minna pärast kooli, kuna siis saab Henning olla nö omas elemendis ja me saame rääkida. Mina vb rohkem norra keeles :) reede öösel ei jäänud ma eriti hästi magama, kuna mõtlesin oma peas läbi erinevaid teemasid, millest rääkida ja kuidas seda norra keeles teha. Seega olin ka mina laupäeval pärast pidu päris väsinud ja läksin vara magama. Siiski ei tulnud sellest külaskäigust midagi välja, kuna meil ei olnud Henningu kasuema telefoninumbrit ja Henning ise oli esmaspäeval paadiga sõitmas sõpradega. See tegi mind veidi kurvaks, kuid ju siis pidi nii minema.
Pühapäeval oli kaks leeriteenistust ja ka need mõlemad läksid hästi. Üks neiu küll kukkus enne teenistuse lõppu kokku, kuid ta on viimastel kuudel teatud põhjustel palju haige olnud. Ja taas oli mul leerilastest väga palju rõõmu :D meenusid mitmed hetked Taanist. Näiteks kui Gro mulle tookord ütles, et ta pole ühtki normaalset inimest siniste ripsmetega näinud, kui ta pühapäeval taas mu elektrisiniseid ripsmeid kommenteeris. Ja no ega ta seekord ka ei näinud! Pärast teenistusi tulime Ivari juurde ja ma võtsin esimest korda sel aastal päikest, nii soe oli. Grillisime ja õhtul vaatasime Rosenborgi mängu telekast. Kui me rõdul siin päikest võtsime, siis üks Norra meistriliiga meeskonna peatreener (Odd Grenlandi oma) tegi oma sörkjooksu siinkandis ja ajas Ivariga veidi juttu, öeldes, et nad peavad oma mängu kindlasti võtima, et tabeliseisu parandada. Päris lahe! p.s nad võitsid ka oma mängu. Samal õhtul lõi üks eestlane Aalesundi eest karistuslöögist värava, mida ma mängude kokkuvõttes ka nägin.
Esmaspäev oli taas rahulik päev: magasin 10-ni, käisin pesemas ja sain sel aastal esimest korda juukseid päikese käes kuivatada ja niisama päevitada, käisin Ivari kontoris, kus sain omale leerilaste grupipildid (nüüd on nad mul kõik pildi peal, kaunid ja viksid, nagu nad on!), käisime Sauheradi ja Nesi kirikus ja kogudusemajas koristamas ja asju ümber paigutamas. Ivar on nagu kuningas sealkandis, autoga sõites tervitab ta pea iga teist vastutulijat käeviipega. Nagu kuningas! Õhtul sõime rõdul vahvleid ja vaatasin Ivariga liigatabeli viimaste omavahelise mängu teist poolaega. Pakkisin asjad ja suht vara magama, kuna teisipäeval oli väga vara vaja ärgata, norra aja järgi kell 4.30, kuna 5.19 läks mu rong Oslosse. Terve rongisõidu (2h) ma ei maganud, kuulasin muusikat ja nautisin viimaseid vaateid mägedest :), siis rongiga lennukasse ja seal oli mul ka aega üle kahe tunni. Lõpuks lennukis tuli siis uni, kuna olin akna all ja päikese käes oli väga mõnusalt soe. Tallinna jõudes nägin Gretet, kes läks kohe sama lennuga Norra :)
lennujaamast otse hääletama, sain esimeste minutitega peale, kuid juht pidi mingid asjad veel kuskilt saama ja pidime ta sõpra peaaegu pool tundi ootama ja siis käisime kuskil külavahel. Mõni paranoilisem oleks ehk kartma hakanud, kuid juht tundus väga usaldusväärne ja asjalik ja sõbralik. Ja oligi :) sõidu ajal me suurt ei rääkinud, kuulasime muusikat. Kükital tegime väikse peatuse ja ma sain koorega kohvi. Mu pea valutas väsimusest ja pärast seda oli palju parem olla. Kuigi esialgu pidi Lauri (autijuht) Kärkna (15km enne Tartut) ära keerama, viis ta mu Tartusse ja täitsa ühika juurde. Kui küsisin, kas ta ei pidanud vasakule keerama, ütles, et kuidas ma jätan su siia tee äärde. Vastasin, et on ennegi jäetud.
Tartusse ja ühikasse jõudes käisin esimese asjana ära linnas, raha vahetamas, kuna eurosid mul ei olnud, aga kõht ja külmkapp olid täitsa tühjad. Käisin ka raamatukogus netis, et viimaste päevade kirju ja uudiseid lugeda. Õhtu möödus ühikas õppides, kuna täna oli mul eksam, mille tulemuse saan alles nädala pärast. Pärast eksamit sain kokku õpetaja Lauriga, kellelt sain juhised järgmise nädala tundide jaoks. Ma isegi juba ootan oma õpetaja-nädalat, kuigi esmaspäeval on mul eksam ja enne seda olen ida-virumaal laagris.
Oli väga mõnus ja hea reis, isegi puhkus. Mäed ja inimesed mõjusid mulle ülihästi. Ma olen õnnelik, et mul oli võimalus oma kalleid noori taas näha, ja enamasti oli see tunne ka vastastikune :D kuulsin Ivari käest rohkem kui korra, kui õnnelik ja rahul ja uhke Henning oli, et ma olin kohal tema leeritamisel, nii kirikus kui Evjus!
Aga see raamat, mida ma pidevalt lugesin seal Norras, oli üks 520 lk inglise keelne raamat, mida ma täiega nautisin, ja eriliseks tegi selle mu jaoks ühe peategelasega samastumine. Oli väga hea lugemine!
No comments:
Post a Comment