tänane õhtu on eilsega võrreldes 180 kraadi erinev, ma olen nii rahul ja õnnelik ja rõõmus :) osalt nende külaliste pärast, kellest mul on homme kahju lahkuda. õnneks on nendega veel õhtupalvus tunni aja pärast.
hea uudis on ka see, et kui neljapäeval Kristine tagasi tuleb ja ma välja kolin, siis mitte Valgesse Majja vaid Lilliani juurde tagasi. pühapäeval sõidab ta mõneks ajaks Taani ja ma hoian seni ta kassi ka, kuni ta tagasi tuleb. mulle sobib :D
isiklikus plaanis on häid uudiseid selles mõttes, et täna pärastlõunal mõtlesin ma elu üle järele. ja mulle tuli väga huvitavaid mõtteid, mis ma ka veidi hiljem kirja panin. ma ei tulnud siia Liasse ainult kodust eemale ja veidi taskuraha teenima ja mingis mõttes ka puhkusele, vaid ma tahtsin siia tulla, et mingeidki vastuseid saada. mõnes mõttes ma neid ka sain, aga küsimuse vormis. see oli päris mu siiatuleku alguses, kui ühe palvuse ajal kasutatud kirjakohas oli kaks Jeesuse küsimust, mis käisid täpselt minu kohta. ja need kaks küsimust tulid mulle täna jälle meelde. ja kummaline on see, et tänasel teenistusel kasutatud kirjakohas oli veel üks Jeesuse küsimus ja veel üks lause, mis andsid mulle lootust. seda lootust, mida ma siia otsima tulin. tegi seest rõõmsaks küll :)
ja täna tuli siia külla üks mees, kellega me koos eelmisel talvel töötasime, Odd-Arne. tore oli teda jälle näha! ja niipea, kui ma Lilliani nägin pärast teenistust, läks mu tuju heaks ja ma tegin oma lolle nalju jälle, aga ta ei pahandanud nende pärast. mul tuli üks filmitsitaat meelde, ja ta ei pannud üldse imeks, et ma mingit filmi tsiteerisin :) ta ise teeb ka seda. Lillian on lihtsalt nii lahe ja hea ja naljakas. nagu vanem õde (mu enda vanem õde on tihti nagu noorem õde mulle, nii et polegi ehk nii kohatu võrdlus, ja Lillian on juba 28).
muid uudiseid pole praegu. aga ma ei saanud jätta üht väga positiivset postitust tegemata, nagu ma eilse negatiivse jätsin :)
No comments:
Post a Comment