pole vahepeal kirjutanud, kuid nüüd oleks aeg. nagu pealkirigi vihjab, on vahepeal olnud 3 täiesti erinevat päeva. laupäev oli väga tore, sain köögis täitsa üksi olla natuke ja asjatada, ning see meeldis mulle väga! sain väga hästi hakkama ka muidugi. söögi ajal oli aga väga kiire, muudkui tuli edasi-tagasi joosta ja jälle midagi täita külaliste jaoks. see seltskond sööb ikka meeletult palju ja nii on meil rohkem kui ühel korral toit otsa saanud. isegi täna tehtud 4 suurt lasanjet läksid kiiresti!
eile oli aga väga kehv päev. hommikul olin vaba, kuid kui töö aeg kätte jõudis, oli mu tuju ikka väga nullis. üritasin kõigest väest teisi mitte samuti endaga nö alla vedada. kusjuures osa sellest halvast tujust tuli vist igatusest Lilliani ja Mareikega töötamisest, ja osa lihtsalt ebakindlusest-teadmatusest. ning kui tuju oli juba väga madal, käisid ka muud asjad närvidele. päris kurb ju, kui kahest inimesest mu tuju sõltub. ja Mareike lahkub nädala pärast.
olin eile hilisemas vahetuses ja pärast seda oli deutsche welledel grillõhtu, kuhu pidin ka minema. mul oli tuju nii halb, et töö ajal mõtlesin, et mul pole mitte mingit tahtmist sinna minna, kuid ei öelnud kellelegi. Jumal aga vist kuulis seda, kuna kui olin pärast tööd palvusele läinud (lootuses, et see mu tuju tõstab) ja siis jooksin õue grillõhtule... probleem oli aga selles, et ma ei teadnud, kus see toimub. arvasin oma naiivsuses, et kuskil Valge Maja läheduses, kuid kui olin natuke siin alal jalutanud, ei leidnud ma kedagi. kuna ma õhtust süüa ei jõudnud, siis andsin alla ja läksin sõin viimased sünnipäevakoogi tükid ära (ühel külalisel oli 73. sp) ja jõin teed kõrvale. olin juba leppinud, et ma sinna grillõhtule ei lähe. ja siis läksin tagasi kirikusse, kus palvus veel käis. enne kella 23-e tulin oma tuppa, kuna pidin täna 6.30 ärkama. nii et Jumal kuulis mu palvet eile :) täna sain teada, et grillikas toimus spordiväljaku lähedal. kusjuures ma isegi arvasin, et nad seal võivad olla, kui ma neid mujalt ei leidnud. nagu öeldud, siis ma tegelikult ei tundnud end piisavalt hästi sinna minekuks, seega ei läinud ma neid sinna ka otsima.
täna algas päev vara, kuid tööaeg möödus normaalselt. Ingeborgiga on hoopis teistmoodi töötada kui Lillianiga ja nii jätkus varahommikul see 50-60 tuju, mis õhtulgi oli. mida aeg edasi, seda paremaks läks. ja nüüd olen ma ainult veel unine :) ja jalad valutavad edasi-tagasi jooksmisest. praegused külalised on nii armsad, et nende jaoks töötamine on puhas rõõm. hakkan neid igatsema, kui nad täna-homme lahkuvad. eriti mõnda neist. üks taani mees Jörgen näiteks. alguses rääkis ta ainult taani keels muga. ja kui palusin tal norra keeles muga inglise keeles rääkida, näitas ta mulle ühte pilti, mis ta teinud oli. pildil oli vaid üks roheline joon. sain aru, et ta oli siinseid mägesid joonistanud ja siis ta rääkis, et üks neist siin on vulkaan :D ta on ikka nii lahe! kuigi me eriti külalistega siin kokku puutu ega sõbrune, siis mingi side nendega mul tekkis. nad on mind söögiaegadel nii palju näinud lihtsalt, ja palvustel ka. täna siis viimane õhtu nendega. osad lahkuvad juba täna õhtul.
ajal pole siin Lias tähtsust. aga mul on siin ainult kaks nädalat veel jäänud olla. eile Sigmund ütles, et nii tore, et ma siin olen. kui ma eelmine talv siit lahkusin, lubain ma tagasi tulla, suutmata ette kujutada, millal seda lubadust täita saan. aga sain seda teha juba nii ruttu :) mõne kohaga siin ilmas on nii, et lausa tõmbab tagasi. Norra ja Lia on just sellised kohad mu jaoks. nii et võimaluse korral tahaks siia veel tulla :) taas ei kujuta ma ette, millal see juhtuda võiks. aga tean, et olen siia alati oodatud! ja kui on elus veel sellised hetki tulemas, kus tahaks lihtsalt ära või ainuke alternatiiv on lahkuda, siis on Lia selles sihtgrupi edetabelis tipus!
mul on hea meel, et mul eile õhtul ei olnud aega blogi kirjutada, kuna ma arvan, et oleks tulnud selline postitus, mille pärast mul täna oleks häbi. mul oli nagunii eile õhtul endast nii hale ja kahju, et sellest piisas :) elu on kõigele vaatamata väga ilus!
No comments:
Post a Comment