Monday, September 15, 2008

head ja halba

alustan siis nö halvast uudisest. tuleb välja, et siia, kus praegu olen tartus tähverre maandunud, ma siiski jääda ei saa. kõik korterikaaslased pole nõus, et keegi veel siia elama tuleb. see on minu jaoks halb uudis, kuna nüüd olen sunnitud omale uut elukohta otsima, kolmeks kuuks. ja siis pärast norrast tulekut jälle neljaks kuuks. suht kummaline. eraldi korterit ei hakka küll üürima, otsin pigem kuskil tuba. õnneks ka neid pakutakse. jama on aga selles, et ma tõin juba päris palju asju eile tartusse, kuna ema tuli autoga ja nii sain ka näiteks kartulit tartusse tuua. no nädalaks-paariks saan veel siia jääda, kuid kauemaks küll mitte. mulle hakkas siin elamise idee juba meeldima, eriti kuna sain sellelt, kes lepingule alla kirjutas, kõvasti lootust, et siia jääda saan. ebaõnn no, mis teha. ja nüüd ongi mul siin kohatu olla. nad juba nagu ootaks, et millal ma välja kolin (paranoia!).

eile käisin kirikus ka. ärkasin 5 minutit enne kui uksest välja astusin. jõudsin vaid riidesse panna, asjad kokku panna ning hambaharja ja -pasta kaasa haarata. kirikus kohe pakuti mulle ka kirjakoha lugemist, mida ma alati hea meelega teen. pärast teenistust rääkis marko minuga noorteõhtute läbiviimisest, millega ma nõus olin, et aeg-ajalt aitan teha. ja siis läksin bussiga koju asju pakkima ja tartusse tulek.

täna oli mul kool, üks loeng. aga õnneks oli see koos Julvai-ga. ma aimasin ka, et võiks olla, kuna ta eesti keelt ja kirjandust õpib tartus. ja õnneks saimegi kokku, kui ma keemiaringis all ootasin, et eelmise loengu rahvas lahkuks. istusime kõrvuti ja pärast läksime linna peale litutama ja shoppama. tutvustasin talle tartu parimaid kaltsukaid. tema sai omale teksad ning mina uue läpakakoti ja kollase vöö. läpakakott on hullult funktsionaalne, seal on eraldi tasku pleieri ja plaatide jaoks :D ma pole enne sellist kotti veel näinud, kuhu saab niimoodi plaadid sisse panna. päris paljude plaatide jaoks on seal ruumi.

kollane vöö sobib hästi mu Tuleviku särgiga. minust on jälle saanud hardcore Tuleviku fänn. suvel norra reisi ja laagri tõttu sai see osa must veidi kannatada. kuid nüüd olen vanal rajal jälle tagasi. ehk see tähendab seda, et kollane ja sinine ei ole lihtsalt kollane ja sinine värv minu jaoks, mõtlen enne magaminekut ja vabadel hetkedel Tulevikule, meenutan toredaid seiku mõnede mängijate või mängudega seoses, ootan pingsalt järgmist mängu jne.
olen ka ise nagu Tuleviku jalgpallur, kui oma asju ajan. ikka käib arvestus ja planeerimine selle järgi, millal ja kus mäng on. isegi norra lähen sel ajal kui hooaajas talvepaus on.

võtsin nädalavahetusel kätte mälestusteraamatu "minu viiekümnendad", kus viljandimaa inimesed räägivad küüditamisest, elust ja olust nõukogude ajal. päris raske elu oli siis. võtsin selle raamatu tartusse kaasa ja lugesin. kaks perekonnanime seal köitsid eriti mu tähelepanu: Lillevere ja Luhakooder, olid ilusti järjestikku ka need lood. üks neist oli Tuleviku tegevjuhi ja duubli treeneri (olnud ka eesti koondise peatreener) Aivar Lillevere isa lugu. loo lõpus mainib ta ka, et ta poeg on Tuleviku treener :) ja teine on praeguste mängijate vanaema lugu, kus samuti ta nimetab, et tema poeg on viljandis õpetaja-treener (ta on spordikoolis jalgpallitreener) ning mõlemad ta pojad mängivad praegu Tulevikus, vanem põhis ja noorem duublis.

Ulvi on üle prahi lahe ikka! järgmisel esmaspäeval läheme võib-olla pärast loengut kinno hoopis.

1 comment:

Kertu said...

Kahju, kui sellised ettenägematud takistused teele veerevad :( Loodetavasti ikka leiad endale mõnusa pesa Tartus.