Thursday, September 11, 2008

käi jala!

ma ei tea kas olen sellest juba oma blogis kirjutanud, kuid koos osade teiste famiilia liikmetega võtame osa sellisest vahvast võistlusest nagu "Käi jala!" www.kaijala.ee ning see võistlus käib 17. september kuni 17. oktoober. selle aja jooksul peab iga osaleja interneti üles panema oma selle päeva jooksul astutud sammud, mida tema vööl või värvlil asuv pedomeeter ehk sammulugeja on ära fikseerinud.
panin mina selle aparaadi alles täna omale külge, kuigi sain selle juba juuni lõpus kätte. see oli mul tegelikult norras ka kaasas, kuid kuna seal oli ikkagi 46 last ja vallatud täiskasvanud, siis oligi vast targem, et mul seda seal kogu aeg küljes ei olnud. vaat prahas olles oleks küll võinud see mul küljes olla ja veel võistlus ka käia, ma oleks kõigile pika puuga ära pannud :D
enivei, panin ta siis omale peale, olles enne sinna sisestanud oma sammu pikkuse, milleks ma sain 60 cm ja olin poolteist tundi linna peal. eriti pikki seismis- ega istumispause mul ei olnud, kahe tuttavaga jäin küll lobisema ja venda nägin ka. selle pooleteise tunniga tuli üle 7000 sammu kokku. pole paha! mis siis veel siis saab kui ma kauem linna peal ringi tatsan?

see võistlus ja jala käimine pani mind mõtlema. mõned mõtted tundusid küll absurdsetena. näiteks kuidas pedomeeter näiteks metsas mu sammudega hakkama saaks? pinnas on ju ebatasane ja kõndimine ka... metsa mul aga kavatsust minna pole. ja mis siis kui kontsadega jalatsitega kõnnin? või kes tahes selle aparaadi kandja, mitte just mina.
tunnen õnneks tartu linna (kesklinna osa) päris hästi, seega oskan võistluse ajal marsruuti valida, kust kaudu kuhugi minna. shortcuttidest pole mõtet mõeldagi :) ikka ringiga! või lihtsalt jalutama minna, kui ilma on. õnneks on samal ajal Tuleviku duublil tartus mäng ja toimub see kaugel annelinna kunstmurul, kuhu ma plaanin et ma võiks siit tähtverest minna 45 minutit. ja tagasi ka muidugi!

kohtusin täna tartus huvitavate inimestega. esiteks üks sakslane, kes juba aastaid tartus elab, õpib ja töötab, Uta nimi. ta läks just eesti keele loengusse, mingi kõrgtase. küsisin kas ta jääbki nüüd eestisse, ja ta ütles et vähemalt kuni õpingute lõpuni jah. aga ta eesti keel on täiega hea. uskumatu, esimest korda kohtusime temaga 7 aastat tagasi viljandis, ja mõne aasta pärast oligi ta tartus. siis kohtusin raamatukogus oma keskkooli klassiõde, ta saab seal raamatukogus tööd. rääkisime kooli sünnipäevast, mis meil 27. septembril tulemas on. ja lõpuks nägin oma venda :)

homme lähen koju. ema ja björn sõidavad saaremaale ja olen üksi kodus. jess! saan rahulikult Tuleviku mängule minna laupäeval. vähesed mu blogi lugejad teavad, KUI tähtis mäng see on. ei hakka siis mitte-teadjaid sellega piinama. kes teada tahab, küsib ise. raske päev tuleb ilmselt... p.s vastus on kommentaarides!!!

2 comments:

flat spoon girl said...

tegelikult ennetan küsijaid ja jätan vastuse juba praegu siia.
see mäng on nii tähtis sellepärast, kui kui me selle kaotame, on täiesti reaalne, et me otse liigast välja võime kukkuda. heal juhul peame üleminekumängudele minema. viik ei oleks ka hea, kuna Tallinna Kalev on meie otsene konkurent ja neile pole punkte juurde vaja. võitu on vaja ja võidu järgi fännid staadionile ka laupäeval lähevad! meeskond otse loomulikult ka! me ei saa loota sellele kuidas vastased mängivad, me peame ka ise iga punkti pärast võitlema. meil on ees tegelikult veel mängud pärnuga, tartuga ja narvaga, kust võib ka punkti või kolm saada, kuid ei pruugi. no pärnule ka kaotada ei tohi!
pikk aga tähtis jutt tuli.

Kertu said...

Hoian pöialt ja varbaid!!