Talv ja tuisk ja külm on kohale jõudnud. Kõik, kes seda soojemast kliimast loevad, olge õnnelikud, kuid samas kuulub külm ju talve juurde ning mõnikord on vahva soojade tekkide ja sokkide sisse kaevuda ning õue oma nina mitte pista. Ja saunas käia, nagu mina eile :)
Aga kõigest järjekorras. Neljapäeval olin koosolekul, mis oli selline 50-60. Olime ainult mina, vanemkasvataja E ja uus kasvataja J. Midagi sai räägitud, aga paljud asjad mitte. Halb oli see, et ilma minuta pidid nad nagunii ühe võrra vähemuses olema, kuid öökasvataja Jane oli haigeks jäänud ja Tank andis ka oma öö Mo-le, nii et nad olid kolmekesi ja hommik oli ilmselt suht kaootiline nagunii.
Mina sain aga Teeduga kokku, läksime mu ühikasse. Ta imestas ja jõudis järeldusele, et tema nii elada ei saaks ja on oma enda koduga ära hellitatud. Aga ma olen rahul, praegu. Rahuolematus ju nagunii midagi paremaks ei tee. Ajasime juttu, käisime poes ja läksime Taize palvusele. Nägin Tene ka, ta kinkis mulle ühe vahva asja - päkapiku mänguasi, millel on pikad traadist jalad, ja sinna juurde käis kilekott sarapuupähkleid. Ja päkapiku nimi on Pähklipõis :D
Sel õhtul ootas mind Ekraani kinos aga veel tähtsam ja võimsam ja ilusam päkapikk, Thorin Oakenshield (ja, eesti keelde on tõlgitud see Tammiskilp, aga O kõlab paremini). Olin väga elevil, lootsin, et ma nutma ei hakka. Ma ei oska seletada seda, kui väga ma ootasin seda RA rolli. Ma ei ole hardcore Tolkieni fänn (pole isegi kõiki Sõrmuste Vennaskonna filme näinud), minu ootus oli seotud RA-ga. Kolmapäevane vabatahtlik R töö juurest oli ka kinos.
Raamat ise on suht väike, liiga väike, et sellest teha 3 3h filmi, kuid juba esimesse oli juurde pikitud lisalugusid, mis minu arvates (kuid EPL ja Postimehe kriitikute arvates mitte) filmile kasuks tulid, kuna see aitas avada tegelasi ja tausta, et miks nad sellele ohtlikule rännakule lähevad ning vahelduda tempot. See ongi tegelikult Bilbo, Gandalfi ja Thorini kolmnurk, nende omavahelised erimeelsused jne.
Ühel korral tuli peaaegu pisar silma. Siis, kui ma teadsin, et kohe tuleb see laul. See laul, mida RA ja päkapikud laulavad esimeses treileris ja mis on mul seatud oma telefonis äratuseks. Kuid filmis ma ei pettunud, ja RA esinemises kõige vähem. Ma panin tähele, et seekord oli ta pannud rohkem rõhku oma häälega tööle, et sellega anda edasi emotsioone ja mõtteid, suhtumisi. Ta ei ole just kõige meeldivaim tegelane - ülbe ja ahne, uhke ja kangekaelne, kuid RA on alati öelnud, et ta otsib oma rollide juures halbades tegelastes midagi head ja heades tegelastes halba. Nii on ka Thorinil oma helged hetked.
Klišeesid on seal ka muidugi, kuid mitte "neist kubisedes", nagu üks kriitik oli öelnud. Ja kokkuvõttes ei olnud ma rahul mitte ainult RA esinemisega, vaid ka kõik teised rollitäitjad olid ideaalilähedaselt valitud. On mõned päkapikud, kes saavad rohkem repliike ja tähelepanu, kuid nad on ikkagi tervik. See on nii lahe, kuidas Gandalf neid mitmel korral loendab, et kas kõik on ikka olemas, sest neid on ju 13+kääbik :) Usun, et lähen teisipäeval seda uuesti vaatama. Muud aega järgmisel nädalal ei leia Tartus, sest E, K ja N olen tööl, reedel Tallinna ja siis jõuluks maale.
Tavaliselt kuulan ma raadiot, kui tänaval kõnnin. Kinost tulles ma seda ei tahtnud ega suutnud teha, tahtsin mõelda. Ja olin lihtsalt õnnelik, naeratasin omaette külmas ilmas, kesköö paiku. Üritasin Tanki kätte saada telefoni teel ja Tasku juurde jõudes see ka õnnestus. Ta küsis, kas hakkasin nutma ka, vastasin eitavalt. Kuid Tasku juurest edasi minnes tulid pisarad küll silma, õnnest :) kahel korral, enne kui ühikasse jõudsin ja siis seal ka korra. Ikka korralikud pisarad. Päris hale, ma tean, eriti et ma sellest avalikult kirjutan.
Igatahes, reedel sain Liisiga Viljandisse ja pidasime Partsu sünnipäeva. Mõnus rahvas oli, umbes pooled olid tuttavad, ülejäänud mitte. Mängsime Eesti lauamängu, jõime veini, sõime salatit, krõpsu, kooki jms ning naersime. Jaani Jürr tuli välja uue spordialaga - allveetõkkemale :) kesköö paiku läksid käik Orelipoissi kuulama, mina jäin üksi maha. Laupäeval saatsin Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse posu jõulukaarte oma suvise laagri rahvale, Euroopa omad lähevad teele sel nädalal.
Tulin bussiga maale, nägin paar uuendust ära, mis mind puudutas mingis mõttes, kuid tegelikult mitte väga. Nimelt oli minu toast voodi sauna viidud ja sealne kriuksuv lahtitõmmatav diivan asemele toodud. See tõesti kriuksub ebameeldivalt. Tegelikult magan ma nagunii teises toas, kuid jõulu ajal on ju maja rohkem täis ja siis ma pean ikkagi seal magama. Nevermind. Õhtul sai sauna ka, ja vaatasin telekast filmi "P.S Ma armastan sind", mille inglise keelne raamat mul ka olemas on. Jõulu ajal tahaks palju lugeda, võtsin raamatukogust Kääbiku raamatu ka :)
Olen sel aastal superstaarisaadet ka vaadanud ja tõesti ei tea, kelle poolt olla nüüd, kui 3 on veel jäänud. Minu lemmikud on järjest välja langenud. Täna selgub 2 viimast.
Sunday, December 16, 2012
Thursday, December 13, 2012
töö, nüüd lõbu!
Töönädal on selleks nädalaks läbi. no peaaegu, sest homme olen kolleegiumis ka veel ja teen veidi süüa, siis olen vaba, et Teeduga Tartus kokku saada ja õhtul hilja veel kinno minna :D lähen üksi, sest R ütles ära, tal eksamid ja palgapäev on alles ülehomme.
Laupäeval lõppenud esmaabikoolitus oli selles mõttes tore, et need füsiod meil seal asutuses on ikka naljakad tegelased küll. Ühel naisel oli ikka iga asja kohta näide-kogemus-küsimus-kommentaar varuks. Temaga on ikka palju juhtunud, või on kogenud mitmeid olukordi. Hämmastav! Eriti palju sai nalja oma kolleegide R ja M-ga. Praktlisi asju tegime ka ja grupitöid.
Õhtul jäin üht meie last hoidma. Õhtu ja öö läks rahulikult, hommikul oli ärevam, kui ta omale veidi haiget tegi ja närvi läks. Ta ju ei räägi ka, ainult häälitses, kuid pärast minu lahkumist oli maha rahunenud, kui kasvataja M üle võttis vahetuse. Pühapäeval sain siis kirikusse ka minna ja tore oli.
Esmaspäeval oli töö juures raske. See uus poiss ei olnud midagi hullu, kuigi on ratastoolis ja peab söötma ja tõstma jne, kuid hoopis M vihahoog tegi tööpäeva raskeks. Tavaliselt on need tal neljapäeviti, kuid seekord oli ka. Ma sain ka tutakaid kirja. ÖÖ läks kokkuvõttes vaikselt, isegi plaksutaja magas ja ärkas alles kell 6.
Hommik oli aga närviline ja segane, sest hommikune kasvataja S oli äratuse pannud kella 6 asemel kella 9-ks, nii et kui ma talle kell 7.15 helistasin ja üles ajasin, jõudis ta veidi enne kella 8-t kohale. Kuid kella 9-ks olid kõik koolis. Pärast magasin ühikas paar tundi.
Eile oli selline taastumise päev, nagu ikka. EÜ-s ka ei käinud. Veidi mark on, kui ma seal hullult haigutama hakkan ja juba horisontaali lasen diivanile, nagu mul oleks jube igav. Tegelikult ei ole! Järgmine teisipäev peaks jõulupidu olema, siis ikka lähen. Õhtul tuli töö juurest suhteliselt ulmeline ja uskumatuna näiv uudis, et üks laps (see sama, keda ma hoidsin nv-l) oli ära jooksnud ja kodulinna sõitnud liinibussiga. Sokis ja õhukeselt riides, lumesajus ja külma ilmaga. Mõlemad meeskasvatajad läksid küll õue otsima, kuid selleks ajaks oli ta juba kodus. Politsei tõi tagasi.
Täna oli kasvatajaid 4, sest nende koolituste tõttu on meil võimalus võtta vabu päevi ja R seda võimalust kasutas. Õnneks oli vabatahtlik R abis ja H viis osad lapsed õue. Homme võtan mina vaba päeva ja neid on jälle 4, kuigi on täismaja (ehk 15 last kohal) ja saab ilmselt raske olema, sest keegi ei ole teada andnud, et tahaks mind asendada. Selle nädalavahetuse hoiu tõttu ma rahaliselt ei kaota, vaid võidan hoopis öövahetuse võrra. Kuigi see on minust jube isekas, et ma nad nii jätan vähemusse raskel päeval, kuid kui mul on see võimalus, siis ma kasutan seda. Mõnikord peab ka enda peale mõtlema. Selle asemel saan sõbraga kokku ja saan minna kinno kauaoodatud "Kääbikut" vaatama :D :D :D ostsin täna hommikul neti kaudu pileti ära. Vaatasin täna, kuidas RA (ja suur hulk muid tegelinskeid) kohtus Londoni esilinastusel muuhulgas Prints Williamiga. RA võttis esilinastusele kaasa oma ema ja oli üks väheseid, kes oma pikkuse tõttu ei pidanud Willamile alt üles vaatama =)
Laupäeval lõppenud esmaabikoolitus oli selles mõttes tore, et need füsiod meil seal asutuses on ikka naljakad tegelased küll. Ühel naisel oli ikka iga asja kohta näide-kogemus-küsimus-kommentaar varuks. Temaga on ikka palju juhtunud, või on kogenud mitmeid olukordi. Hämmastav! Eriti palju sai nalja oma kolleegide R ja M-ga. Praktlisi asju tegime ka ja grupitöid.
Õhtul jäin üht meie last hoidma. Õhtu ja öö läks rahulikult, hommikul oli ärevam, kui ta omale veidi haiget tegi ja närvi läks. Ta ju ei räägi ka, ainult häälitses, kuid pärast minu lahkumist oli maha rahunenud, kui kasvataja M üle võttis vahetuse. Pühapäeval sain siis kirikusse ka minna ja tore oli.
Esmaspäeval oli töö juures raske. See uus poiss ei olnud midagi hullu, kuigi on ratastoolis ja peab söötma ja tõstma jne, kuid hoopis M vihahoog tegi tööpäeva raskeks. Tavaliselt on need tal neljapäeviti, kuid seekord oli ka. Ma sain ka tutakaid kirja. ÖÖ läks kokkuvõttes vaikselt, isegi plaksutaja magas ja ärkas alles kell 6.
Hommik oli aga närviline ja segane, sest hommikune kasvataja S oli äratuse pannud kella 6 asemel kella 9-ks, nii et kui ma talle kell 7.15 helistasin ja üles ajasin, jõudis ta veidi enne kella 8-t kohale. Kuid kella 9-ks olid kõik koolis. Pärast magasin ühikas paar tundi.
Eile oli selline taastumise päev, nagu ikka. EÜ-s ka ei käinud. Veidi mark on, kui ma seal hullult haigutama hakkan ja juba horisontaali lasen diivanile, nagu mul oleks jube igav. Tegelikult ei ole! Järgmine teisipäev peaks jõulupidu olema, siis ikka lähen. Õhtul tuli töö juurest suhteliselt ulmeline ja uskumatuna näiv uudis, et üks laps (see sama, keda ma hoidsin nv-l) oli ära jooksnud ja kodulinna sõitnud liinibussiga. Sokis ja õhukeselt riides, lumesajus ja külma ilmaga. Mõlemad meeskasvatajad läksid küll õue otsima, kuid selleks ajaks oli ta juba kodus. Politsei tõi tagasi.
Täna oli kasvatajaid 4, sest nende koolituste tõttu on meil võimalus võtta vabu päevi ja R seda võimalust kasutas. Õnneks oli vabatahtlik R abis ja H viis osad lapsed õue. Homme võtan mina vaba päeva ja neid on jälle 4, kuigi on täismaja (ehk 15 last kohal) ja saab ilmselt raske olema, sest keegi ei ole teada andnud, et tahaks mind asendada. Selle nädalavahetuse hoiu tõttu ma rahaliselt ei kaota, vaid võidan hoopis öövahetuse võrra. Kuigi see on minust jube isekas, et ma nad nii jätan vähemusse raskel päeval, kuid kui mul on see võimalus, siis ma kasutan seda. Mõnikord peab ka enda peale mõtlema. Selle asemel saan sõbraga kokku ja saan minna kinno kauaoodatud "Kääbikut" vaatama :D :D :D ostsin täna hommikul neti kaudu pileti ära. Vaatasin täna, kuidas RA (ja suur hulk muid tegelinskeid) kohtus Londoni esilinastusel muuhulgas Prints Williamiga. RA võttis esilinastusele kaasa oma ema ja oli üks väheseid, kes oma pikkuse tõttu ei pidanud Willamile alt üles vaatama =)
Friday, December 07, 2012
vahetunud
Vahepeal on uus kuu kätte jõudnud. Mina olen selle ajaga palju tööd teinud ja ringi rännanud.
Neljapäeval (mitte eile) oli töö juures koosolek, kus alustasime laste kommunikatsioonipasside ehk nö kasutusjuhendite tegemisega. Palju ei jõudnud, kuid algus on siiski tehtud. Töö ise oli raske nagu neljapäeviti ikka, ühel kasvatajal tõmmati pluus ribadeks.
Reedel läksin läbi lumetormi bussiga Viljandisse, seal olin natuke Teedu juures söömas ja siis viisin õe kassi rongiga Tallinna. Õhtul tegin tema asemel ka noorteõhtut ning nii tore oli! Kõige meeldivam üllatus oli see, et tipp-hetkel oli meid seal kokku 10, ja üks austria neiu ka, kes soovis noorte eesti kristlastega tutvuda. Rääkisime siis ja kuulasime muusikat, lugesime Piiblit ning oli ka üllatuskülaline Põltsmaalt. Lõpupalvus oli nii armas ja kõik läksid koju, tulvil uusi huvitavaid mõtteid. Õel on ikka nii vahvad noored :)
Laupäeval käisin VHK jõululaadal, kust ma mõned asjad sain oma töö juurde päkapiku mängimiseks. Mind püüti ka fotole, mis ilmus Postimehe lehel, ning see kolleeg, kellele ma päkapikku mängin, saatis lingi sellest fotost meie listi, ja kommenteeris, et päkapikud juba tegutsevad. Kui ta vaid teaks, kui lähedale ta sellega pani! Samal õhtul käisin ka Arsenali mängu vaatamas, kuid kaotasime koledalt 0-2.
Pühapäev möödus mul peamiselt Haapsalus. Rael kirjutas mulle paar päeva varem, et teatada, et nad ristivad oma poega pühapäeval ja et olen varsti neile külla oodatud. Kuna ma nagunii sel ajal Tallinnas olin, siis palusin, et ta muude külaliste seast leiaks mulle küüdi ja nii ma läksingi. Olin vist elus kolmandat korda Haapsalus. Oli tore seal sõpradega olla. Käisin üht teatud kollast rõduga maja ka vaatamas, kuid miks, on vist veel suurema avalikkuse eest saladus. Minnes oli ühes autos ta klassiõdedega, kuid tagasi sain ta õe ja vennaga, kuna üks Illku õdedest oli sisse maganud ja neil oli autos vaba koht mulle. Vahva oli!
Esmaspäeval varase rongiga Tartusse ja siis magasin natuke, ja lasin seega koosoleku üle, kuid oli tähtsam olla töö juures puhanud. Öövahetus oli ju ka veel ootamas. Mina käisin kahe lapsega raekoja platsil tuledes jõulukuuske vaatamas ja tagasiteel pandi mu närvid ja kannatus tõsiselt proovile. Öösel aeti kell 4 üles, üks lastest hakkas nö laulma ja häälitsema, nii et uni oli ebakvaliteetne. Seega magasin pärast ühikas. Öösel hakkasin oma kolleegile igast vahvaid pealkirju ajalehest välja lõikama. Esialgne plaan oli leida vaid tema nime jaoks, et ta mu käekirja ära ei tunneks, kuid siis leidsin igast vahvaid pealkirju-loosungeid-tsitaate. Ühikas kleepisin nad kõvema paberi peale ja siis panin suure kommi-kujulise asja sisse, lisaks mõned päris kommid ka. R vaatas, et ma olen ikka päris lapsik, heas mõttes.
Kolmapäev oli töö juures tore, vaadata kuidas kolleeg H ei saanud aru, et need sildid, mis teda ka kingituse juurde kasvatajate tuppa pidi juhatama, ei olnudki üldse talle, kuigi need olid päris suured vihjed, et need just talle on! Mängisin kaasa, et kahtlust enda pealt ära saada. Järgmisel kolmapäeval jälle :) süüa tegin ka jälle, hernesuppi. Tuli maitsev! H lõõpis ka, et ma liiga soolaseks ei teeks seda ja pärast aitas nõusid pesta.
Neljapäev ehk eile oli jälle raske, kuigi algus oli tore - käisin 3 lapsega poes ja kahega kelgutamas, kuid enne õhtusööki oli jälle sama jama, mis eelmine nädal. Võtsin aegsasti kodus juba kaelaketi ära, et see katki ei läheks. Õnneks oli vanemkasvataja seal ja aitas maha rahuneda, kuigi see andis vaid ühekordse lahenduse. Poiss istub jätkuvalt nii kodus kui koolis kuuldavasti teistele pähe. Meie ei saa seda endale lubada.
Täna-homme on esmaabikoolitus, saame palju infot, praktikat ja nalja. Ja sain homseks pärastlõunaks-õhtuks-ööks ja pühapäeva hommikuks lisatöö.
Aga RA-maailmas on vahepeal palju juhtunud. Pärast Wellingotni oli Austraalia muusikaauhinnad, Jaapan, Toronto ja NYC. Järgmisena vist Ingismaa, kodumaa. Uued pildid, intervjuud ja mõtted, mida on nii põnev kuulata-lugeda. Eriti kuidas kolleegid ja ülemus tema kohta räägivad, ja seda ainult head! Näiteks PJ: "He has a stillness and quietness that draws the eye when he’s on screen…You want to watch what he’s doing. A very rare abiltity.” ja MF: “He brings as a person — quiet determination, respects himself and others. He holds onto a strong core of himself. The least arrogant person you would ever meet… He is essentially a decent person, a good human being… I like being around him.”
Mina ja R plaanime kinno minna järgmise nädala reedel! Vaadates, kuidas muidu töönädal möödub, siis on see aeg juba varsti käes! Kuigi järgmine nädal tuleb raske, üks mitte eriti vaikne poiss tuleb meile ainult selleks nädalaks. Kellest me tegelikult mitte midagi ei tea! Natuke frustreeriv ja hirmutav.
Neljapäeval (mitte eile) oli töö juures koosolek, kus alustasime laste kommunikatsioonipasside ehk nö kasutusjuhendite tegemisega. Palju ei jõudnud, kuid algus on siiski tehtud. Töö ise oli raske nagu neljapäeviti ikka, ühel kasvatajal tõmmati pluus ribadeks.
Reedel läksin läbi lumetormi bussiga Viljandisse, seal olin natuke Teedu juures söömas ja siis viisin õe kassi rongiga Tallinna. Õhtul tegin tema asemel ka noorteõhtut ning nii tore oli! Kõige meeldivam üllatus oli see, et tipp-hetkel oli meid seal kokku 10, ja üks austria neiu ka, kes soovis noorte eesti kristlastega tutvuda. Rääkisime siis ja kuulasime muusikat, lugesime Piiblit ning oli ka üllatuskülaline Põltsmaalt. Lõpupalvus oli nii armas ja kõik läksid koju, tulvil uusi huvitavaid mõtteid. Õel on ikka nii vahvad noored :)
Laupäeval käisin VHK jõululaadal, kust ma mõned asjad sain oma töö juurde päkapiku mängimiseks. Mind püüti ka fotole, mis ilmus Postimehe lehel, ning see kolleeg, kellele ma päkapikku mängin, saatis lingi sellest fotost meie listi, ja kommenteeris, et päkapikud juba tegutsevad. Kui ta vaid teaks, kui lähedale ta sellega pani! Samal õhtul käisin ka Arsenali mängu vaatamas, kuid kaotasime koledalt 0-2.
Pühapäev möödus mul peamiselt Haapsalus. Rael kirjutas mulle paar päeva varem, et teatada, et nad ristivad oma poega pühapäeval ja et olen varsti neile külla oodatud. Kuna ma nagunii sel ajal Tallinnas olin, siis palusin, et ta muude külaliste seast leiaks mulle küüdi ja nii ma läksingi. Olin vist elus kolmandat korda Haapsalus. Oli tore seal sõpradega olla. Käisin üht teatud kollast rõduga maja ka vaatamas, kuid miks, on vist veel suurema avalikkuse eest saladus. Minnes oli ühes autos ta klassiõdedega, kuid tagasi sain ta õe ja vennaga, kuna üks Illku õdedest oli sisse maganud ja neil oli autos vaba koht mulle. Vahva oli!
Esmaspäeval varase rongiga Tartusse ja siis magasin natuke, ja lasin seega koosoleku üle, kuid oli tähtsam olla töö juures puhanud. Öövahetus oli ju ka veel ootamas. Mina käisin kahe lapsega raekoja platsil tuledes jõulukuuske vaatamas ja tagasiteel pandi mu närvid ja kannatus tõsiselt proovile. Öösel aeti kell 4 üles, üks lastest hakkas nö laulma ja häälitsema, nii et uni oli ebakvaliteetne. Seega magasin pärast ühikas. Öösel hakkasin oma kolleegile igast vahvaid pealkirju ajalehest välja lõikama. Esialgne plaan oli leida vaid tema nime jaoks, et ta mu käekirja ära ei tunneks, kuid siis leidsin igast vahvaid pealkirju-loosungeid-tsitaate. Ühikas kleepisin nad kõvema paberi peale ja siis panin suure kommi-kujulise asja sisse, lisaks mõned päris kommid ka. R vaatas, et ma olen ikka päris lapsik, heas mõttes.
Kolmapäev oli töö juures tore, vaadata kuidas kolleeg H ei saanud aru, et need sildid, mis teda ka kingituse juurde kasvatajate tuppa pidi juhatama, ei olnudki üldse talle, kuigi need olid päris suured vihjed, et need just talle on! Mängisin kaasa, et kahtlust enda pealt ära saada. Järgmisel kolmapäeval jälle :) süüa tegin ka jälle, hernesuppi. Tuli maitsev! H lõõpis ka, et ma liiga soolaseks ei teeks seda ja pärast aitas nõusid pesta.
Neljapäev ehk eile oli jälle raske, kuigi algus oli tore - käisin 3 lapsega poes ja kahega kelgutamas, kuid enne õhtusööki oli jälle sama jama, mis eelmine nädal. Võtsin aegsasti kodus juba kaelaketi ära, et see katki ei läheks. Õnneks oli vanemkasvataja seal ja aitas maha rahuneda, kuigi see andis vaid ühekordse lahenduse. Poiss istub jätkuvalt nii kodus kui koolis kuuldavasti teistele pähe. Meie ei saa seda endale lubada.
Täna-homme on esmaabikoolitus, saame palju infot, praktikat ja nalja. Ja sain homseks pärastlõunaks-õhtuks-ööks ja pühapäeva hommikuks lisatöö.
Aga RA-maailmas on vahepeal palju juhtunud. Pärast Wellingotni oli Austraalia muusikaauhinnad, Jaapan, Toronto ja NYC. Järgmisena vist Ingismaa, kodumaa. Uued pildid, intervjuud ja mõtted, mida on nii põnev kuulata-lugeda. Eriti kuidas kolleegid ja ülemus tema kohta räägivad, ja seda ainult head! Näiteks PJ: "He has a stillness and quietness that draws the eye when he’s on screen…You want to watch what he’s doing. A very rare abiltity.” ja MF: “He brings as a person — quiet determination, respects himself and others. He holds onto a strong core of himself. The least arrogant person you would ever meet… He is essentially a decent person, a good human being… I like being around him.”
Mina ja R plaanime kinno minna järgmise nädala reedel! Vaadates, kuidas muidu töönädal möödub, siis on see aeg juba varsti käes! Kuigi järgmine nädal tuleb raske, üks mitte eriti vaikne poiss tuleb meile ainult selleks nädalaks. Kellest me tegelikult mitte midagi ei tea! Natuke frustreeriv ja hirmutav.
Wednesday, November 28, 2012
off the chest
Ma pean mingid asjad ära saadud öeldud, et keskenduda järgmiste nädalate (kuni kuu) jooksul suursündmusele, Kääbiku filmile :D mul on väga hea meel, et ma sain ühe teatud juubeli puhul midagi tähtsat ära öelda, sest see teema on kuum!
Igatahes oli mul suurepärane CISV nädalavahetus Kõrveküla koolis. Seekordne laager oli vanusele 9-13, kuid mõned 14-aastased olid ka, nende seas minu armas ja asjalik H, kellega olen Norras ja Taanis laagris käinud. Ja ta hämmastas mind seekord. Taanis ei võtnud ta sellist liidrirolli, nagu ta tegi seda nüüd ja seda oli nii hea ja nauditav vaadata! Olen nii uhke ta üle! Ütlesin seda talle ja ta emale ka, muidugi. CISV on üldse aidanud mind olla positiivsem ja avatum. Ma julgen öelda häid ja ilusaid asju, kui see on tõsi ja ma nii tunnen.
Selles laagis oli vaja palju kannatust nende väikeste "nööpidega", sest on vaja kuidagi panna nad end kuulama, ja vastata nende küsimustele. Aga nad on vahvad ja päris palju uusi lapsi oli seekord. 14-aastased said ka olla täiskasvanute grupis ning aimu liidrite elust siis, kui lapsed on magama läinud. Näiteks meie öised söömaajad :) ei, väga-väga vahva oli ja sai palju nalja. Vaatasime selle nädalavahetuse ajal VÄGA PALJU Sepa&Avandi lauluvõistlus "Pean saama eurovisioonile, muidu suren 2010" videosid ja üks neist jäi eriti meelde, "Pilvede embuses", mille intervjuu osasid me nende päevade ajal igal võimalikul ja võimatul hetkel tsiteerisime! SkipBo mängu õpetasin ma ka neile ja mängisime päris palju. Tulin koju, olles väsinud, aga õnnelik!!!
Esmaspäeval oli tööl tore, öö oli rahulik ja hommikul oli meil paar üllatust, kuid 8.30 olid kõik lapsed koolis :)
Öösel konspekteerisin oma kolleegile fakti, et varsti tuleb "Kääbik" välja, ja ta küsis, et miks ma sellest nii huvitatud olen. Rääkisin siis talle RA-st ja nii tore oli. R oli ka väga põnevil, ning lubas muga seda kinno vaatama tulla, kuigi ta ei tea Sõrmuste Vennaskonna filmidest midagi. Esialgne plaan oli Tangiga minna, kuid ta sõidab sel ajal just jõuluks ära, palmi alla. Tegelikult ei ole seal, kuhu ta läheb, üldse puid, nii et "palmi alla" on illustratiivne. Igatahes rääkisin ja näitasin esmaspäeva öösel R-le kella 2.30ni RA kohta. Mul ei lähe meelest, kui ta nägi alguses teda habemega (Thorini rollis) ja siis IMDb siledat profiilipilti ja R silmad läksid suureks ja talle meeldis, mida nägi :D
Eile käisin kinos. 2in1. Tahtsin väga näha ja kuulda "Kääbiku" treilerit suurel ekraanil, ja näidati seda esimest, kus RA laulab oma maagilise häälega. Mul läks süda nii soojaks seest! Ja tegelikult läksin Videviku viimast filmi vaatama. Don't judge a book by it's movie! Eelistan raamatuid filmidele iga kell. See viimane film oli kuidagi kiirustatud ja pinnapealne, eriti nende paljude kõrvaltegelaste osas, kellega saab raamatus palju tuttavamaks. Kuigi visuaalselt oli see ikkagi ilus ja võimas. Peaks vist jõulude ajal ehk selle raamatu uuesti läbi lugema.
Eile öösel sattusime Tangiga filosofeerima, armastuse teemadel. Tore ja informatiivne oli :) uinudes oli mul veidi keeruline keskenduda magama jäämisele (sest täna vaja jälle tööle minna), teades, et just neil hetkil toimus Wellingtonis "Kääbiku" pressikonverents ja punase vaiba peal kõndimine enne maailma esilinastust. Ärgates leidsin kohe üles vastavad pildid ja videod ja intervjuud, mis mind nii õnnelikuks tegid, nähes, kui õnnelik ja rahul oli RA (ja teised tegelased ja Peter Jackson ka). Jah, teiste inimeste õnn võib teisi õnnelikuks teha! Mul on nii hea meel, et ta sai selle elamuse osaliseks, mida iga päev endaga kaasas kanda iga päev. Võin vaid ette kujutada, et see on nagu CISV laager, mis kestis 1,5 aastat, kuid minu 3 ja 4 nädalat ei suuda sellega võrrleda, kuid ilmselt need erilised emotsioonid ja mälestused ja sõbrad küll.
Igatahes oli mul suurepärane CISV nädalavahetus Kõrveküla koolis. Seekordne laager oli vanusele 9-13, kuid mõned 14-aastased olid ka, nende seas minu armas ja asjalik H, kellega olen Norras ja Taanis laagris käinud. Ja ta hämmastas mind seekord. Taanis ei võtnud ta sellist liidrirolli, nagu ta tegi seda nüüd ja seda oli nii hea ja nauditav vaadata! Olen nii uhke ta üle! Ütlesin seda talle ja ta emale ka, muidugi. CISV on üldse aidanud mind olla positiivsem ja avatum. Ma julgen öelda häid ja ilusaid asju, kui see on tõsi ja ma nii tunnen.
Selles laagis oli vaja palju kannatust nende väikeste "nööpidega", sest on vaja kuidagi panna nad end kuulama, ja vastata nende küsimustele. Aga nad on vahvad ja päris palju uusi lapsi oli seekord. 14-aastased said ka olla täiskasvanute grupis ning aimu liidrite elust siis, kui lapsed on magama läinud. Näiteks meie öised söömaajad :) ei, väga-väga vahva oli ja sai palju nalja. Vaatasime selle nädalavahetuse ajal VÄGA PALJU Sepa&Avandi lauluvõistlus "Pean saama eurovisioonile, muidu suren 2010" videosid ja üks neist jäi eriti meelde, "Pilvede embuses", mille intervjuu osasid me nende päevade ajal igal võimalikul ja võimatul hetkel tsiteerisime! SkipBo mängu õpetasin ma ka neile ja mängisime päris palju. Tulin koju, olles väsinud, aga õnnelik!!!
Esmaspäeval oli tööl tore, öö oli rahulik ja hommikul oli meil paar üllatust, kuid 8.30 olid kõik lapsed koolis :)
Öösel konspekteerisin oma kolleegile fakti, et varsti tuleb "Kääbik" välja, ja ta küsis, et miks ma sellest nii huvitatud olen. Rääkisin siis talle RA-st ja nii tore oli. R oli ka väga põnevil, ning lubas muga seda kinno vaatama tulla, kuigi ta ei tea Sõrmuste Vennaskonna filmidest midagi. Esialgne plaan oli Tangiga minna, kuid ta sõidab sel ajal just jõuluks ära, palmi alla. Tegelikult ei ole seal, kuhu ta läheb, üldse puid, nii et "palmi alla" on illustratiivne. Igatahes rääkisin ja näitasin esmaspäeva öösel R-le kella 2.30ni RA kohta. Mul ei lähe meelest, kui ta nägi alguses teda habemega (Thorini rollis) ja siis IMDb siledat profiilipilti ja R silmad läksid suureks ja talle meeldis, mida nägi :D
Eile käisin kinos. 2in1. Tahtsin väga näha ja kuulda "Kääbiku" treilerit suurel ekraanil, ja näidati seda esimest, kus RA laulab oma maagilise häälega. Mul läks süda nii soojaks seest! Ja tegelikult läksin Videviku viimast filmi vaatama. Don't judge a book by it's movie! Eelistan raamatuid filmidele iga kell. See viimane film oli kuidagi kiirustatud ja pinnapealne, eriti nende paljude kõrvaltegelaste osas, kellega saab raamatus palju tuttavamaks. Kuigi visuaalselt oli see ikkagi ilus ja võimas. Peaks vist jõulude ajal ehk selle raamatu uuesti läbi lugema.
Eile öösel sattusime Tangiga filosofeerima, armastuse teemadel. Tore ja informatiivne oli :) uinudes oli mul veidi keeruline keskenduda magama jäämisele (sest täna vaja jälle tööle minna), teades, et just neil hetkil toimus Wellingtonis "Kääbiku" pressikonverents ja punase vaiba peal kõndimine enne maailma esilinastust. Ärgates leidsin kohe üles vastavad pildid ja videod ja intervjuud, mis mind nii õnnelikuks tegid, nähes, kui õnnelik ja rahul oli RA (ja teised tegelased ja Peter Jackson ka). Jah, teiste inimeste õnn võib teisi õnnelikuks teha! Mul on nii hea meel, et ta sai selle elamuse osaliseks, mida iga päev endaga kaasas kanda iga päev. Võin vaid ette kujutada, et see on nagu CISV laager, mis kestis 1,5 aastat, kuid minu 3 ja 4 nädalat ei suuda sellega võrrleda, kuid ilmselt need erilised emotsioonid ja mälestused ja sõbrad küll.
Friday, November 23, 2012
töönädalast
Mis ununes eelmise postituse juurde lisada on see, et mul tuli seal Rock Cafés käies meelde, mis ma pidudel ei käi! Kuigi sain ilusa kleidi selga panna ja veeta mõnusat aega toredate inimestega, siis selle unwanted tähelepanu osaliseks sain ka mingite jorsside poolt. Ei, aitäh!
Igatahes olin eile tööl ilgelt väsinud ja väikesed asjad ajasid tuju nii ära, et kolleegid märkasid ja muretsesid. Neljapäevad ongi kõige raskemad, sest lastel siis see koduigatsus on tipus ja on raske nii neil kui meil. Pidin eile vanemkasvataja appi paluma, et üks laps maha rahustada, et saaksime poes ära käia. Käisimegi ja sinna minnes, poes ja tagasiteel oli ta tubli. Kuid ülejäänud aja oli ta närvis ja kergestiärrituv. Nii olengi rahul, et ma saan varsti selle vahetuse ära anda, kui kellegi leiame asemele.
Esmaspäeval ja kolmapäeval oli tööl väga tore, sai lastega nalja ja igast asju teha. Kolmapäeval tegin süüa ka, boršisuppi. Tuli hästi välja :) Esmaspäeva öö ja teisipäeva hommik olid selles mõttes head, et puudu oli paar last, kelle peale lihtsalt läheb veidi rohkem aega ja nii olid lapsed teisipäeval kõik 8.30-ks koolis.
Teisipäeval oli EÜ üldkogu ka, kus saime vajalikud otsused vastu võtta ja toredate inimestega kokku saada. Minul tuli lõpuks jälle suht unekas peale lõpus. Mitte igavusest, vaid ikka öövahetusest.
Kolmapäeval läksin töölt otse Illekasse Arsenali 2-0 võidumängu vaatama, Tank tuli ka teiseks poolajaks. Kusjuures kuna ma töö juures pean temaga suhtlema eesnime abil, siis olen ka muudes olukordades rääkinud temast eesnimepidi ja see on osasid segadusse ajanud.
Eile tuli ametelik uudis, et uuel hooajal Viljandis Meistriliigat ei näe, ainult Esiliigat, sest Pohlak pani FC Viljandi poe kinni. Nii et kõik need mu sõbrad, keda ma viimase kahe hooaja ajal olen nende mängu vaatama viinud, on osa saanud ajaloost, sest sellist klubi enam ei ole. Poistel on praegu puhkus ja varsti hakkab ettevalmistus uueks hooajaks. Ilmselt osa neist, või isegi enamus alustab koos Floraga, kuid osad kupatatakse ilmselt Kuresse või Flora duublisse. Nagu varem ütlesin, ei tea enne märtsi algust midagi kindlalt.
Tänasest pühapäevani olen CISV Eesti sügislaagis Tartu külje all. Ei kujuta üldse ette, kes sinna tulevad, kuid vahet ju ei olegi. Peaasi ,et saan tööst puhata ja CISVikad on selleks suurepärane seltskond =) Olen osadele põgusalt rääkinud, kahele kolleegile ja nad on ka põnevil, et midagi sellist olemas on. Mina olen ka rahul!
Igatahes olin eile tööl ilgelt väsinud ja väikesed asjad ajasid tuju nii ära, et kolleegid märkasid ja muretsesid. Neljapäevad ongi kõige raskemad, sest lastel siis see koduigatsus on tipus ja on raske nii neil kui meil. Pidin eile vanemkasvataja appi paluma, et üks laps maha rahustada, et saaksime poes ära käia. Käisimegi ja sinna minnes, poes ja tagasiteel oli ta tubli. Kuid ülejäänud aja oli ta närvis ja kergestiärrituv. Nii olengi rahul, et ma saan varsti selle vahetuse ära anda, kui kellegi leiame asemele.
Esmaspäeval ja kolmapäeval oli tööl väga tore, sai lastega nalja ja igast asju teha. Kolmapäeval tegin süüa ka, boršisuppi. Tuli hästi välja :) Esmaspäeva öö ja teisipäeva hommik olid selles mõttes head, et puudu oli paar last, kelle peale lihtsalt läheb veidi rohkem aega ja nii olid lapsed teisipäeval kõik 8.30-ks koolis.
Teisipäeval oli EÜ üldkogu ka, kus saime vajalikud otsused vastu võtta ja toredate inimestega kokku saada. Minul tuli lõpuks jälle suht unekas peale lõpus. Mitte igavusest, vaid ikka öövahetusest.
Kolmapäeval läksin töölt otse Illekasse Arsenali 2-0 võidumängu vaatama, Tank tuli ka teiseks poolajaks. Kusjuures kuna ma töö juures pean temaga suhtlema eesnime abil, siis olen ka muudes olukordades rääkinud temast eesnimepidi ja see on osasid segadusse ajanud.
Eile tuli ametelik uudis, et uuel hooajal Viljandis Meistriliigat ei näe, ainult Esiliigat, sest Pohlak pani FC Viljandi poe kinni. Nii et kõik need mu sõbrad, keda ma viimase kahe hooaja ajal olen nende mängu vaatama viinud, on osa saanud ajaloost, sest sellist klubi enam ei ole. Poistel on praegu puhkus ja varsti hakkab ettevalmistus uueks hooajaks. Ilmselt osa neist, või isegi enamus alustab koos Floraga, kuid osad kupatatakse ilmselt Kuresse või Flora duublisse. Nagu varem ütlesin, ei tea enne märtsi algust midagi kindlalt.
Tänasest pühapäevani olen CISV Eesti sügislaagis Tartu külje all. Ei kujuta üldse ette, kes sinna tulevad, kuid vahet ju ei olegi. Peaasi ,et saan tööst puhata ja CISVikad on selleks suurepärane seltskond =) Olen osadele põgusalt rääkinud, kahele kolleegile ja nad on ka põnevil, et midagi sellist olemas on. Mina olen ka rahul!
Sunday, November 18, 2012
utade utad
Nii, jälle uudiseid nädalavahetusest.
Laupäevane Tuleviku üleminekumäng jäi minu jaoks ära, läksin hoopis Illekasse Arsenali 5-2 võidumängule. Tuleviku tulemusel hoidsin neti abil silma peal. Pärast nägin piltidelt, et Art ja James olid ka olnud. Ja lisaajal Tulevik ka võitis. Illekast läksin ära seisul 4-2, pärast lõi Walcott viimase võiduvärava ja seda tulemust nillisin neti teel bussis.
Tallinnas tšillisin ja valmistusin peole minekuks. Laenasin õelt ilusa kleidi ja sukad ning läksin 23 paiku Rock Café juurde. Ei saanud oma kolleegi kätte telefoni teel 30 minutit, olin peaaegu ära minemas, kui ta vastu võttis, kohale jõudis ja läksime sisse. Toimus nende ameerika raamatumüüjate kokkutulek, eelnevalt oli õhtul toimunud gala, kus parimate tulemustega rahvast tunnustati ja see oli aftekas. Marge (kolleeg) oli oma õe ja venna ka kaasa võtnud. Nägin seal ka kahte muud tuttavat - Remo ja Alo. Härra Toome kontserdi ajal liikusin ka kaasa, kuid kaasa ei laulnud sõnagi! Pärast oli pidu, kuid lood olid ära miksitud ja nii ajasin hoopis enamuse õhtust Marge venna A-ga juttu. Päris nilbe ja naljakas tüüp on :) mõned olid sellised James-ilikud naljad, kuid mõned nilbemad kui minu naljad. Ma ei hakka neid kordama siin. Kuid ta teadis ka Das Megahyperi ja "hobuste hoidmise" nalju :D
Olin seal RC-s kella 5-ni. Just enne äraminekut tegin ühele tüübile tünga, teeseldes ameerika päritolu. Ta ei kahelnud ka, et ma ei oleks usast, ja üritas mulle eesti keelt õpetada, abiks fraas "käi perse". Pärast Marge muidugi ütles talle, et ma tegelikult olen ikka eestlane :) ei, nalja sai!
Poole 6 ajal sain voodisse ja magasin keskpäevani. Koristasin, käisin linnas korra ning lebotasin, kuni õde ja ta mees koju tulid. Vaatasime siis telekat ja tšillisime niisama.
Jalkamaailmast niipalju, et FC Viljandi ilmselt uuest hooajast enam ei ole, kuid aastalõpukal nad saavad ikkagi mängida. why not! mul tekkis küsimus, et kes nende asemel järgmisel aastal karikamängu mängib, ah??? Ja kummaline on see, et ML viimane Tammeka saab nüüd tagasi, kuid eelviimane, T.Kalev pidi ikkagi üleminekuid mängima. Kus see loogika on? Eesti jalgpallis seda ei olegi vist! Ja Tammeka duubel mängis üleminekuid ilma päris väravavahita, väljakumängija oli mõlemal mängul väravas. Ah, ega enne märtsi ei ole miski kindel, kes kus liigas ja mis meeskonnas mängima hakkab! Huvitav, kuhu meie endised mängima lähevad, kes veel jätkavad mängimist. Ja kelle mängudel mina uuel hooajal käima hakkan, kas Tuleviku esiliiga omadel pühapäeviti?
Laupäevane Tuleviku üleminekumäng jäi minu jaoks ära, läksin hoopis Illekasse Arsenali 5-2 võidumängule. Tuleviku tulemusel hoidsin neti abil silma peal. Pärast nägin piltidelt, et Art ja James olid ka olnud. Ja lisaajal Tulevik ka võitis. Illekast läksin ära seisul 4-2, pärast lõi Walcott viimase võiduvärava ja seda tulemust nillisin neti teel bussis.
Tallinnas tšillisin ja valmistusin peole minekuks. Laenasin õelt ilusa kleidi ja sukad ning läksin 23 paiku Rock Café juurde. Ei saanud oma kolleegi kätte telefoni teel 30 minutit, olin peaaegu ära minemas, kui ta vastu võttis, kohale jõudis ja läksime sisse. Toimus nende ameerika raamatumüüjate kokkutulek, eelnevalt oli õhtul toimunud gala, kus parimate tulemustega rahvast tunnustati ja see oli aftekas. Marge (kolleeg) oli oma õe ja venna ka kaasa võtnud. Nägin seal ka kahte muud tuttavat - Remo ja Alo. Härra Toome kontserdi ajal liikusin ka kaasa, kuid kaasa ei laulnud sõnagi! Pärast oli pidu, kuid lood olid ära miksitud ja nii ajasin hoopis enamuse õhtust Marge venna A-ga juttu. Päris nilbe ja naljakas tüüp on :) mõned olid sellised James-ilikud naljad, kuid mõned nilbemad kui minu naljad. Ma ei hakka neid kordama siin. Kuid ta teadis ka Das Megahyperi ja "hobuste hoidmise" nalju :D
Olin seal RC-s kella 5-ni. Just enne äraminekut tegin ühele tüübile tünga, teeseldes ameerika päritolu. Ta ei kahelnud ka, et ma ei oleks usast, ja üritas mulle eesti keelt õpetada, abiks fraas "käi perse". Pärast Marge muidugi ütles talle, et ma tegelikult olen ikka eestlane :) ei, nalja sai!
Poole 6 ajal sain voodisse ja magasin keskpäevani. Koristasin, käisin linnas korra ning lebotasin, kuni õde ja ta mees koju tulid. Vaatasime siis telekat ja tšillisime niisama.
Jalkamaailmast niipalju, et FC Viljandi ilmselt uuest hooajast enam ei ole, kuid aastalõpukal nad saavad ikkagi mängida. why not! mul tekkis küsimus, et kes nende asemel järgmisel aastal karikamängu mängib, ah??? Ja kummaline on see, et ML viimane Tammeka saab nüüd tagasi, kuid eelviimane, T.Kalev pidi ikkagi üleminekuid mängima. Kus see loogika on? Eesti jalgpallis seda ei olegi vist! Ja Tammeka duubel mängis üleminekuid ilma päris väravavahita, väljakumängija oli mõlemal mängul väravas. Ah, ega enne märtsi ei ole miski kindel, kes kus liigas ja mis meeskonnas mängima hakkab! Huvitav, kuhu meie endised mängima lähevad, kes veel jätkavad mängimist. Ja kelle mängudel mina uuel hooajal käima hakkan, kas Tuleviku esiliiga omadel pühapäeviti?
Friday, November 16, 2012
utasid
Täna ei kirjuta vaid enda uudistest (ega neid ei olegi mingeid eriti põrutavaid, lihtsalt igapäevaelu tegemised ehk töö, nagu ikka), vaid nendest, mis mind viimasel ajal puudutanud on. Täna üks halvem ja teine parem, kuid mõlemad mu jaoks tähtsad. Negatiivse maiguga on SEE (sorry õhtulehe lingi eest, kuid lugesin seda hommikul ka postimehe lehelt, kuid koju jõudes enam ei leidnud ja paberil ilmus see ohtulehes täna nagunii), mis marru ajas valitsuse plaanide osas. sõnastused on neil ka kenjaalsed, ausõna! See esimene lapsevanem M on töö juures ühe minu lapse vanem. Sellega seoses positiivne uudis suuliselt juhatajalt täna, et Päikesekodu projekt on selle aasta Jõulutunneli teema. Päikesekodu on umbes samasugune nagu Maarja Küla, ainult et viimases saavad elanikud enam-vähem ise eluga hakkama, Päikesekodu olekski neile, kes vajavad ööpäevaringset abistamist ja tähelepanu. mu praegustest (ja eelmise aasta omadest ka) lastest töö juures oleksid potentsiaalsed Maarja küla elanikud tulevikus 3 tükki, ülejäänude lootus oleks Päikesekodu. Nii et mul on hea meel :)
Jalkarubriigis on praegu ilged probleemid: kihlveopettused ja narkokuriteod, lisaks avalik sõim ja vaidlus. Cristina läheb iluopile, sest kulm läks katki. Ja mina ei tea ikka veel, kas mul järgmisel aastal on Meistiliigas oma klubi, kelle mängudele kaasa elada.
Üks vahva kirjutis jällegi sellisest meediast, mida ma tavaliselt ei jälgi ise, CISV-ist :) see kirjutis on lapsevanema pilgu läbi, kuid ka minu elu on see nii palju helgemaks ja õnnelikumaks muutnud.
Muidu oli täna töö juures tulejõrjekoolitus, väga hea ja vajalik, saime ise ka kustutile käe külge panna ja evakueerimist harjutada, kuigi seda viimast mitte piisavalt. Eile olin töö juures väga unine, kuna olen kinnise nina tõttu halvasti ja vähe maganud. Õnneks oli töö juures rahulik, mul oli kaks nunsat ja suuremad poisid ei lollitanud nii palju. nii vahva :) kolmapäeval ja neljapäeval oli meil tugiisiku praktikant seal, kes sattusid mõlemad ühe sama lapsega tegelema, ühe suht raskesti liigutava lapsega, kellega eile käidi poes ja tagasi 2h! Palk tuli õnneks õigel päeval üle :D
Homme on Tartus jalka, Tuleviku üleminekumäng, siis ma üritan Arsenali mängu vaatama minna ja siis Tallinna, kus ma vist lähen ühe kolleegi organisatsiooni aftekale Rock Cafe-sse ja esineb härra Koit. Muidugi Toome. Pidu pidavat kaua kestma. Pühabal pidi üks topelt-sünnipäev olema, kuid laps jäi haigeks ja ema lükkab peo edasi. Vist sellele nv-le, mil ma CISV laagris olen. Tagasi Tartusse ilmselt esmaspäeval.
Jalkarubriigis on praegu ilged probleemid: kihlveopettused ja narkokuriteod, lisaks avalik sõim ja vaidlus. Cristina läheb iluopile, sest kulm läks katki. Ja mina ei tea ikka veel, kas mul järgmisel aastal on Meistiliigas oma klubi, kelle mängudele kaasa elada.
Üks vahva kirjutis jällegi sellisest meediast, mida ma tavaliselt ei jälgi ise, CISV-ist :) see kirjutis on lapsevanema pilgu läbi, kuid ka minu elu on see nii palju helgemaks ja õnnelikumaks muutnud.
Muidu oli täna töö juures tulejõrjekoolitus, väga hea ja vajalik, saime ise ka kustutile käe külge panna ja evakueerimist harjutada, kuigi seda viimast mitte piisavalt. Eile olin töö juures väga unine, kuna olen kinnise nina tõttu halvasti ja vähe maganud. Õnneks oli töö juures rahulik, mul oli kaks nunsat ja suuremad poisid ei lollitanud nii palju. nii vahva :) kolmapäeval ja neljapäeval oli meil tugiisiku praktikant seal, kes sattusid mõlemad ühe sama lapsega tegelema, ühe suht raskesti liigutava lapsega, kellega eile käidi poes ja tagasi 2h! Palk tuli õnneks õigel päeval üle :D
Homme on Tartus jalka, Tuleviku üleminekumäng, siis ma üritan Arsenali mängu vaatama minna ja siis Tallinna, kus ma vist lähen ühe kolleegi organisatsiooni aftekale Rock Cafe-sse ja esineb härra Koit. Muidugi Toome. Pidu pidavat kaua kestma. Pühabal pidi üks topelt-sünnipäev olema, kuid laps jäi haigeks ja ema lükkab peo edasi. Vist sellele nv-le, mil ma CISV laagris olen. Tagasi Tartusse ilmselt esmaspäeval.
Tuesday, November 13, 2012
enne töö, siis lõbu
Tööga on selles mõttes parem, et meil on uued kasvatajad, kuigi mõned vabad kohad veel on. Lapsed muidugi ei harju kõik sama kiiresti uutega, kuid eks me peame selle aja ära kannatama ja kuidagi hakkama saama. Selles mõttes olen ka kuhjaga tagasi teinud need kaks tööpäeva, mis mul Norras käiguga palgata puhkuse said, ehk siis mõlema 15-22 vahetuse asemel olen teinud hoopis öövahetuse kell 22-09. Täiesti planeerimata, olin juba arvestanud veidi väiksema palgaga, kuid nüüd ei pea selle pärast muretsema, jõulukingid saavad ikka ostetud :) Neljapäeva ööseks siis jäin tööle, kuna toanaaber palus oma vahetuse üle võtta. Tema omakorda teeb oma eelmise nädala äraantud vahetused tagasi sel nädalavahetusel üks-ühele hoiuga.
Nii neljapäeval kui eile tegin töö juures süüa :) polnud paha! Sel nädalal on veidi kergem ka, kuna eile oli 4 last puudu ja kui ma homme-ülehomme tööl olen, siis on ka 11. Hommikud on niimoodi palju kergemad, vähemate lastega. Muret on ikkagi, sõnakuulmatuse ja lollustega, millest ei saa jagu ei vestluste ega karistamisega.
Kuna olin reede hommikul ka tööl, siis lebotasin reede lihtsalt maha, tegin lõunauinaku ja väljas vist rohkem ei käinudki.
Laupäeval oli plaan bussiga Viljandisse minna. Buss oli aga nii ülerahvastatud, et kõigile soovijatele sellele bussile kohta ei olnud. Läksin siis häälega ja olin ilusti õigeks ajaks kohal. Kell 13 paiku tuli nimelt üks norrakas RE külla. Võtsime ta Jaanikaga vastu, käisime uues Ukus ära (kus ma nägin kaksikuid R&R-i ja oma klassiõde H-d ja Keiu isa), võtsime sealt hea ja kuuma kanapitsa ja läksime Teedu juurde sööma. Teet ise oli tööl ja sel õhtul ma teda ei näinudki. Jaanika ja RE läksid sauna, mina maale bussiga ja sain ka sauna.
Maal oli meil külaline ööbimas, üks näitleja ja ema klient, kes tänutäheks lubas talle korraldada tasuta etenduse. Ja kuna meil külas korrastatakse meie rahvamaja, siis tegime selle annetuste korras. Tegemist on monoetendusega "Novecento" ja näitleja ööbis meie juures saunas. Ei olnud just väga palju rahvast, kuid Viljandist oli Jaani Jürri ekipaaž kohal, Teet, Kalla, Jaanika ja RE. Just vaatasin teatri kodulehelt, et see etendus hakkab kohe-kohe läbi saama. Laenutasin raamatu ka, et teksti üle lugeda, sest seal oli nii palju häid mõtteid. Mitte mulle isiklikult, aga üldiselt. Deklameerisin töö juures mõned tabavamad kohad etenduse lõpust.
Pärast etendust tuli seltskond meile ja muljetasime etendusest ja elust jne, kuni noored pidid minema linna tagasi palvusele. Onu B otsustas ka minna ja kuna näitlejal oli apteegist miskit vaja, siis läksime kõik koos. Ei, vahva ja omamoodi põnev nädalavahetus oli. Palju toredaid inimesi :D
Magasin pühapäeva öösel halvasti, eile sai töö juures magada rohkem kui tavaliselt ja magasin ka ühikas pärast töölt tulekut, kuid olen ikka nii unine ja silmad on valusad. Mis toimub?
Nii neljapäeval kui eile tegin töö juures süüa :) polnud paha! Sel nädalal on veidi kergem ka, kuna eile oli 4 last puudu ja kui ma homme-ülehomme tööl olen, siis on ka 11. Hommikud on niimoodi palju kergemad, vähemate lastega. Muret on ikkagi, sõnakuulmatuse ja lollustega, millest ei saa jagu ei vestluste ega karistamisega.
Kuna olin reede hommikul ka tööl, siis lebotasin reede lihtsalt maha, tegin lõunauinaku ja väljas vist rohkem ei käinudki.
Laupäeval oli plaan bussiga Viljandisse minna. Buss oli aga nii ülerahvastatud, et kõigile soovijatele sellele bussile kohta ei olnud. Läksin siis häälega ja olin ilusti õigeks ajaks kohal. Kell 13 paiku tuli nimelt üks norrakas RE külla. Võtsime ta Jaanikaga vastu, käisime uues Ukus ära (kus ma nägin kaksikuid R&R-i ja oma klassiõde H-d ja Keiu isa), võtsime sealt hea ja kuuma kanapitsa ja läksime Teedu juurde sööma. Teet ise oli tööl ja sel õhtul ma teda ei näinudki. Jaanika ja RE läksid sauna, mina maale bussiga ja sain ka sauna.
Maal oli meil külaline ööbimas, üks näitleja ja ema klient, kes tänutäheks lubas talle korraldada tasuta etenduse. Ja kuna meil külas korrastatakse meie rahvamaja, siis tegime selle annetuste korras. Tegemist on monoetendusega "Novecento" ja näitleja ööbis meie juures saunas. Ei olnud just väga palju rahvast, kuid Viljandist oli Jaani Jürri ekipaaž kohal, Teet, Kalla, Jaanika ja RE. Just vaatasin teatri kodulehelt, et see etendus hakkab kohe-kohe läbi saama. Laenutasin raamatu ka, et teksti üle lugeda, sest seal oli nii palju häid mõtteid. Mitte mulle isiklikult, aga üldiselt. Deklameerisin töö juures mõned tabavamad kohad etenduse lõpust.
Pärast etendust tuli seltskond meile ja muljetasime etendusest ja elust jne, kuni noored pidid minema linna tagasi palvusele. Onu B otsustas ka minna ja kuna näitlejal oli apteegist miskit vaja, siis läksime kõik koos. Ei, vahva ja omamoodi põnev nädalavahetus oli. Palju toredaid inimesi :D
Magasin pühapäeva öösel halvasti, eile sai töö juures magada rohkem kui tavaliselt ja magasin ka ühikas pärast töölt tulekut, kuid olen ikka nii unine ja silmad on valusad. Mis toimub?
Wednesday, November 07, 2012
Norra ilu ja elu ja võlu, ja nalts
Käisin Norras eelmisel nädalal, kolmapäevast pühapäevani. Olin tol päeval jube väsinud, sest läksin ööseks tööle haigeks jäänud kolleegi asendama. Magada eriti ei saanud, ja pärast ühikas ka magada ei jõudnud, sest läksin bussi peale. Tallinnas sain õega kokku, käisime Hesburgeris söömas ja rimis toidupoes.
Lend Oslosse läks hästi, kohale jõudes pidime ootama, sest norrakate lennud hilinesid ja prantslased pidime ka ära ootama, horvaadid olid juba linnas. sel õhtul olime mingis hostelis, ja me olime kõik nii väsinud. ajavahe mõjutas ka, sest just alles oli kella keeratud ja see tunnine ajavahe nagunii. hommikul oli juba parem olla.
Linnas oli meil väike ekskurss plaanis. Minul olid veel plaanid sõpradega kokku saada ja nii kohtusingi Oslo ooperimaja juures 20-30 minutiks ühe norrakaga, kellega olime koos 5 aastat tagasi Bergenis CISV laagris, ja nii vahva oli temaga kokku saada ja rääkida. rõõm oli kuulda, et ta on õnnelik.
Toomkiriku juures saime kokku Siiriga ja jalutasime kuningalossi juurde ja linnas veel niisama. Sai täiega nalja ja uudiseid vahetatud, kuidas kellelgi läheb. Siis sain veel Lillianiga kokku, kellega ma koos Lias töötasin ja viimati nägin teda 2 tagasi Rootsis. meil oli ka väga lahe meenutada vanu nalju ja uudiseid vahetada. ta sõitis meiega sama rongiga ka, sest ta elab Drammenis ja meie grupp sõitis ühe peatuse edasi veel.
Laagripaik oli meil Solsetra-nimelises kohas. Mina jagasin tuba teise eestlase ja ühe prantsuse neiuga, kes aga kolmest ööst vaid ühel oli oma voodis. Enamuse ajast sadas vihma, kuid ühe pikema jalutuskäigu me tegime ikkagi metsas. ülejäänud aeg kulus meil 1) söögitegemisele 2) lebotamisele 3) grupitöödele ja 4) sõnumi kuulamisele. Ja palju naltsi sai ka muidugi :D
Kuid lisaks uutele naljadele, mis meil seal omaks said omavahel, oli laagri kõige meeldejäävam osa sõnum, mida jagas meile Fidžilt pärit mees. Ma ei hakka neid lugusid siin ümber jutustama, mis ta meile rääkis. Ütlen vaid, et need mõjusid täiega. Tal endal kui ka meil tulid aeg-ajalt pisarad korraks silma selle ajal. Ja see on hämmastav, mida ta on läbi elanud ning kui paljude inimeste elusid on ta mõjutanud, nii oma sõnumiga kui spordialaselt (rugby-treener on ta muidu). Ja mõjutas ka meid, muidugi!
Nii et täiega korda läinud ja meeldejääv reis ja laager oli! täpselt pooled olid juba eelmisest aastast tuttavad, kui sama laager oli Eestis, Pilistveres. Ei teagi, kus see järgmine aasta on ja kas minna saan. Keegi rääkis midagi Inglismaast.
Tagasitulek oli ka väga väsitav - kell 6 üles, söök, koristamine, pakkimine, lahkumine. sõitsin sel päeval taksoga, bussiga, rongiga, lennukiga ja lõpuks rongiga Tartusse tagasi. Tank tuli ka rongijaama vastu mulle, aitas oma inglišmänniga kotti ühikase tassida, sõime ja muljetasime natuke, siis läksin magama.
Esmaspäeval olin tööl, suht okei oli ja öö oli ka vaikne, kuni 5.30ni. Eile sai veel EÜ-s käidud, kus teemaks inglid. Mulk ütles mind nähes, et mõned inimesed on nii isekad, et tulevad ainult siis kohale, kui nendest juttu on :) õhtu lõpuks väsisin seal nii ära, et ei läinud Arsenali 2-2 viigimängu pubisse vaatama. Kuid ühikas tulemusi jälgides tuli Tank koju ja siis me jäime temaga kella 1-ni juttu ajama :) täna jälle tööle.
Lend Oslosse läks hästi, kohale jõudes pidime ootama, sest norrakate lennud hilinesid ja prantslased pidime ka ära ootama, horvaadid olid juba linnas. sel õhtul olime mingis hostelis, ja me olime kõik nii väsinud. ajavahe mõjutas ka, sest just alles oli kella keeratud ja see tunnine ajavahe nagunii. hommikul oli juba parem olla.
Linnas oli meil väike ekskurss plaanis. Minul olid veel plaanid sõpradega kokku saada ja nii kohtusingi Oslo ooperimaja juures 20-30 minutiks ühe norrakaga, kellega olime koos 5 aastat tagasi Bergenis CISV laagris, ja nii vahva oli temaga kokku saada ja rääkida. rõõm oli kuulda, et ta on õnnelik.
Toomkiriku juures saime kokku Siiriga ja jalutasime kuningalossi juurde ja linnas veel niisama. Sai täiega nalja ja uudiseid vahetatud, kuidas kellelgi läheb. Siis sain veel Lillianiga kokku, kellega ma koos Lias töötasin ja viimati nägin teda 2 tagasi Rootsis. meil oli ka väga lahe meenutada vanu nalju ja uudiseid vahetada. ta sõitis meiega sama rongiga ka, sest ta elab Drammenis ja meie grupp sõitis ühe peatuse edasi veel.
Laagripaik oli meil Solsetra-nimelises kohas. Mina jagasin tuba teise eestlase ja ühe prantsuse neiuga, kes aga kolmest ööst vaid ühel oli oma voodis. Enamuse ajast sadas vihma, kuid ühe pikema jalutuskäigu me tegime ikkagi metsas. ülejäänud aeg kulus meil 1) söögitegemisele 2) lebotamisele 3) grupitöödele ja 4) sõnumi kuulamisele. Ja palju naltsi sai ka muidugi :D
Kuid lisaks uutele naljadele, mis meil seal omaks said omavahel, oli laagri kõige meeldejäävam osa sõnum, mida jagas meile Fidžilt pärit mees. Ma ei hakka neid lugusid siin ümber jutustama, mis ta meile rääkis. Ütlen vaid, et need mõjusid täiega. Tal endal kui ka meil tulid aeg-ajalt pisarad korraks silma selle ajal. Ja see on hämmastav, mida ta on läbi elanud ning kui paljude inimeste elusid on ta mõjutanud, nii oma sõnumiga kui spordialaselt (rugby-treener on ta muidu). Ja mõjutas ka meid, muidugi!
Nii et täiega korda läinud ja meeldejääv reis ja laager oli! täpselt pooled olid juba eelmisest aastast tuttavad, kui sama laager oli Eestis, Pilistveres. Ei teagi, kus see järgmine aasta on ja kas minna saan. Keegi rääkis midagi Inglismaast.
Tagasitulek oli ka väga väsitav - kell 6 üles, söök, koristamine, pakkimine, lahkumine. sõitsin sel päeval taksoga, bussiga, rongiga, lennukiga ja lõpuks rongiga Tartusse tagasi. Tank tuli ka rongijaama vastu mulle, aitas oma inglišmänniga kotti ühikase tassida, sõime ja muljetasime natuke, siis läksin magama.
Esmaspäeval olin tööl, suht okei oli ja öö oli ka vaikne, kuni 5.30ni. Eile sai veel EÜ-s käidud, kus teemaks inglid. Mulk ütles mind nähes, et mõned inimesed on nii isekad, et tulevad ainult siis kohale, kui nendest juttu on :) õhtu lõpuks väsisin seal nii ära, et ei läinud Arsenali 2-2 viigimängu pubisse vaatama. Kuid ühikas tulemusi jälgides tuli Tank koju ja siis me jäime temaga kella 1-ni juttu ajama :) täna jälle tööle.
Wednesday, October 31, 2012
tõdemused
Arvasin, et enam hullemaks minna ei saa. Saab ikka. Aga kas see on nüüd põhi ja saab ainult ülesmäge minna? Eks näis.
Kaks öövahetust järjest võtta ei ole hea mõte, kui on R-sugune tegelane, kes öösiti ei maga, või väga vähe ja ärkab lambi aegadel üles. Kuid õnneks saab nüüd puhata, sõidan täna kuni pühapäevani Norra :D On lootus näha Siirit, Lilliani ja võib-olla Göranit ka. Lisaks tuttavad laagrilised pr.maalt, horvaatiast ja norrast, kellega sai aasta tagasi Pilistveres laagerdatud. Ning muidugi Teet ja Tene, kellega hakkab saama palju naltsi!
Tahan puhata ja mängida! Ja Norra :)
Kahju, et ma eilsest Arsenali uskumatust mängust ilma jäin. UUDIS. Raku ka võitis eile sünnipäeva puhul.
Kohalik liigahooaeg sai minu jaoks otsa laupäeval Saaremaal, kollaaž tuli jälle nii ilus, et ma olen väga uhke ja rõõmus, et seda jälle tegin. Eesti on nii väike, et Kaali kraatri juures võib kohata teisi sõpru Viljandist ja Norrast (tegemist abielupaariga siis).
Kas ma juba mainisin, et ma lähen täna Norra? ;)
Kaks öövahetust järjest võtta ei ole hea mõte, kui on R-sugune tegelane, kes öösiti ei maga, või väga vähe ja ärkab lambi aegadel üles. Kuid õnneks saab nüüd puhata, sõidan täna kuni pühapäevani Norra :D On lootus näha Siirit, Lilliani ja võib-olla Göranit ka. Lisaks tuttavad laagrilised pr.maalt, horvaatiast ja norrast, kellega sai aasta tagasi Pilistveres laagerdatud. Ning muidugi Teet ja Tene, kellega hakkab saama palju naltsi!
Tahan puhata ja mängida! Ja Norra :)
Kahju, et ma eilsest Arsenali uskumatust mängust ilma jäin. UUDIS. Raku ka võitis eile sünnipäeva puhul.
Kohalik liigahooaeg sai minu jaoks otsa laupäeval Saaremaal, kollaaž tuli jälle nii ilus, et ma olen väga uhke ja rõõmus, et seda jälle tegin. Eesti on nii väike, et Kaali kraatri juures võib kohata teisi sõpru Viljandist ja Norrast (tegemist abielupaariga siis).
Kas ma juba mainisin, et ma lähen täna Norra? ;)
Friday, October 26, 2012
juubeli puhul ütlen
Mnjaa, nüüd ongi käes see eriline postitus, mida sai lubatud mingi aeg tagasi. Ega see on vist eriline ainult minu jaoks, mu lugejaid võib see täitsa külmaks jätta, nagu see lumi, mis eile maha tuli...
Igatahes tahtsin jagada ühte oma lemmikutest, ühte inglise näitlejat, kes on minu arvates maailma parim! Ma ei hakka ta nime siin avalikustama, panen vaid lingi ta IMDb lehele, kes tahab, vaatab ise. Pilti ka ei pane, Google kindlasti aitab neid, kes on huvitatud.
Eesti publikule on ta suht tundmatu, kuid mul vedas peaaegu 2 aastat tagasi, kui ma vaatasin BBC minisarja "North&South", kus ta peaosa mängis. Ja nüüdseks olen üritanud vaadata nii palju kui võimalik tema erinevaid rolle ja projekte. Praegu on ta päris tundmatu ka muule maailmale, kuid pärast "Kääbiku" linastumist ilmselt enam mitte. Ja selle pärast ma seda filmi nii väga ootangi. Just eile lugesin üht tema uut intervjuud sellel teemal, ja väga hea lugemine oli!
Ma ei salga, et tegu on, vähemalt minu silma jaoks, väga kena mehega, kuid temas on midagi muud ka. Tema pühendumus ja rollideks valmistumine, tema oskus kasutada oma keha ja nägu nii, et see annab ilma sõnadeta vaatajale edasi rohkem infot kui sõnadega saaks, see on lihtsalt vapustav! Nende kahe aasta jooksul olen ma ju ise lugenud-vaadanud erinevaid intervjuusid, lugenud teiste tema austajate fänniblogisid ja sealt saadud analüüsid on nii põnevad lugeda, et arst ka ei aita! Ise poleks mul elu sees selleks aega, et muudkui vaadata ja analüüsida.
Ning inimesena on ta ka ilmselt väga heasüdamlik, professionaalne, tagasihoidlik, hea huumoriga, abivalmis, õppimishimuline ja väga andekas. Vähemalt selline mulje on jäänud intervjuudest nii tema kui tema kolleegidega, kellega ta on koos tööd teinud.
Igatahes on see nüüd tehtud. Juba kaks aastat on ta olnud mu väike guilty pleasure, sest jõulude paiku 2 aastat tagasi ma olin just avastanud ta fänniblogid ja siis ma neid lugesin suure huviga. Mul on ka teisi lemmiknäitlejaid, kuid mitte keegi neist ei ole nii püsivalt mu huvi äratanud ja elus hoidnud. Mul on nii hea meel, et selline näitleja on olemas ja on aidanud ka minul mõnegi raske päeva lõpus tuju tõsta, mõtted mujale viia ja teha rõõmsaks. Ta on tõesti hea näitleja! Mul on hea meel, et ma olen saanud tema tööde ja professionaalsusega tutvuda ENNE Kääbikut.
Filmi - ja seriaalisoovitusi ma siia ei pane, kuid "N&S" on alustamiseks väga hea, nii nagu minagi alustasin ja mul on see DVD ka olemas. Kes tahab, küsib ise edasi. Mina olen oma jutuga siin lõpule jõudnud. Edaspidi, kui mul on vaja talle siin blogis viidata, ja pärast Kääbikut ilmselt seda juhtub, siis teen seda tema initsiaalide RA abil.
Igatahes tahtsin jagada ühte oma lemmikutest, ühte inglise näitlejat, kes on minu arvates maailma parim! Ma ei hakka ta nime siin avalikustama, panen vaid lingi ta IMDb lehele, kes tahab, vaatab ise. Pilti ka ei pane, Google kindlasti aitab neid, kes on huvitatud.
Eesti publikule on ta suht tundmatu, kuid mul vedas peaaegu 2 aastat tagasi, kui ma vaatasin BBC minisarja "North&South", kus ta peaosa mängis. Ja nüüdseks olen üritanud vaadata nii palju kui võimalik tema erinevaid rolle ja projekte. Praegu on ta päris tundmatu ka muule maailmale, kuid pärast "Kääbiku" linastumist ilmselt enam mitte. Ja selle pärast ma seda filmi nii väga ootangi. Just eile lugesin üht tema uut intervjuud sellel teemal, ja väga hea lugemine oli!
Ma ei salga, et tegu on, vähemalt minu silma jaoks, väga kena mehega, kuid temas on midagi muud ka. Tema pühendumus ja rollideks valmistumine, tema oskus kasutada oma keha ja nägu nii, et see annab ilma sõnadeta vaatajale edasi rohkem infot kui sõnadega saaks, see on lihtsalt vapustav! Nende kahe aasta jooksul olen ma ju ise lugenud-vaadanud erinevaid intervjuusid, lugenud teiste tema austajate fänniblogisid ja sealt saadud analüüsid on nii põnevad lugeda, et arst ka ei aita! Ise poleks mul elu sees selleks aega, et muudkui vaadata ja analüüsida.
Ning inimesena on ta ka ilmselt väga heasüdamlik, professionaalne, tagasihoidlik, hea huumoriga, abivalmis, õppimishimuline ja väga andekas. Vähemalt selline mulje on jäänud intervjuudest nii tema kui tema kolleegidega, kellega ta on koos tööd teinud.
Igatahes on see nüüd tehtud. Juba kaks aastat on ta olnud mu väike guilty pleasure, sest jõulude paiku 2 aastat tagasi ma olin just avastanud ta fänniblogid ja siis ma neid lugesin suure huviga. Mul on ka teisi lemmiknäitlejaid, kuid mitte keegi neist ei ole nii püsivalt mu huvi äratanud ja elus hoidnud. Mul on nii hea meel, et selline näitleja on olemas ja on aidanud ka minul mõnegi raske päeva lõpus tuju tõsta, mõtted mujale viia ja teha rõõmsaks. Ta on tõesti hea näitleja! Mul on hea meel, et ma olen saanud tema tööde ja professionaalsusega tutvuda ENNE Kääbikut.
Filmi - ja seriaalisoovitusi ma siia ei pane, kuid "N&S" on alustamiseks väga hea, nii nagu minagi alustasin ja mul on see DVD ka olemas. Kes tahab, küsib ise edasi. Mina olen oma jutuga siin lõpule jõudnud. Edaspidi, kui mul on vaja talle siin blogis viidata, ja pärast Kääbikut ilmselt seda juhtub, siis teen seda tema initsiaalide RA abil.
Tuesday, October 23, 2012
nädala augutäide
EElmine nädal oli mul väga tore, nii tööl kui väljaspool seda.
Teisipäeval ma EÜ-s ei käinud, vaid Tangiga Eesti-Andorra mängul Illekas. Raha ei olnud, aga ikkagi sõime-jõime seal midagi. Enne mängu vaatasime arvutist animafilmi "Tangled", mis sisuliselt Rapuntseli lugu. Ja see oli nii naljakas, et me hakkasime juba samal õhtul neid fraase sealt kordama ja naerma nende üle :D mul on tunne, et sellest hobusest seal filmis on saanud mu teine lemmik loom-tegelane, esimene on Shreki eesel. Igatahes soovitan väga! Samuti avastasime end pubis töö juurest lapsi järele tegemas, heas mõttes tulevad pähe mingid fraasid-näod-liigutused, mida lapsed töö juures teevad. Õnneks ei saa kõrvalseisjad aru, millega tegu.
Kolmapäeval pidi olema töö juures kolleegium, aga olin ainult mina, vanemkasvataja ja kooli direktor. Tegime siis lühidalt, kuid panime paika lastevanemate koosoleku aja ja saime muid asju rääkida.
Kolmapäev oli töö juures üle pika aja tõsiselt meeldiv ja tore olla, lapsed olid naljakad ja asjalikud, pahandusi ei olnud. Üks noormees oli eriti jutukas, kes muidu on suht häbelik. Tulin väga rõõmsana töölt koju sel õhtul.
Neljapäeval oli ka tore, kuigi siis oli pahandusi rohkem. Lapsi oli aga vähem. Mina tegin süüa ja oli muidu vahva õhtu. Oli ka kaks uut kasvatajat ainult asendamas. Pärast vaheaega peaks aga loodetavasti töötajate vähesuse probleem saama lahendatud, päris mitu huvilist on. Neljapäeva öösel, või varahommikul (4:50) oli palk üle tulnud, ja minu arvutuste kohaselt sain ma vähem, kui oleksin pidanud saama.
Reedel läksime Tangiga korra kooli juurde, kuid jäime aktusele hiljaks. Saime aga oma lapsi näha ja üks neist kallistas meid kõvasti enne lahkumist :D meie aga läksime Eedenisse oma palka kulutama, peamiselt Jyskis. Nüüd on meil uued lambid ja küünlad toas. Ja muud.
Laupäeval käisin korra häälega Viljandis, oli väga vahva sõit. Rääkisime juhiga Kaukaasiast - tema on Gruusias ja mina Armeenias käinud. FC Viljandi mäng läks esimesel poolajal nii ilusti, et lõppes 1-1 viigiga, kuid teise poolaja lõpus lagunesime 10 minutiga nii hullult ära, et lasime veel 4 väravat lüüa. Lõpu eel sisse löödud penalt oli väikseks lohutuseks. Lõpp-seis 2-5 kaotus. Bussiga tagasi Tartusse, kus ma tahtsin nii väga koosolekule minna, kuid olin kuu aega liiga vara kohal.
Pühapäeval käisin kirikus, nägin mitut toredat inimest ja rääkisime, kui väike on maailm ja Eesti. Pärast seda läksin CISV kokkutulekule. Kõik mu Taani lapsed olid seal ja nii vahva oli neid jälle näha, laagrit ja inimesi meenutada :D muid naksikaid CISVikaid nägin ka muidugi ja homme tulevad kaks neidu Viljandisse jalkat vaatama minuga. Nad on varem Tartus mängul käinud ja tahtsid veel. Why not!
Eile käisin töö juures koristamas ja asjatamas. Peamiselt pidi ise endale tööd leiutama. Tegin siis korda mänguasja kastid ja karbid ning suure kummuti sahtlid, kus oli kõiksugu asju. Vahepeal panin puslesid kokku, et näha, kas kõik tükid on alles või mitte :) siis sai veel veidi kööki koristatud ja netist infot otsitud kino ja teatri kohta, et koos lastega minna.
Täna lähen ka tööle ja viin ühe deutche welle sinna, kes tahab ka tööle tulla, kuid vanemkasvataja tahab temaga enne rääkida, et milles töö seisneb ja vaadata, kas ta sobib meile tööle. F on aga väga huvitatud, ta on Viljandis vabatahtlikuna sarnast tööd teinud ja eesti keel on tal väga hea, nii et lastega suheldes ei tohiks probleeme olla. Viingi ta täna sinna ja jään ise ööseks üht poissi hoidma. Et ikka rohkem raha teenida :) pean ju järgmine nädal kaks tööpäeva ära andma.
Saan hakata täna meeskonna kollaaži kokku panema, saan esimese portsu pilte täna kätte :D laupäevaks peab valmis saama, sest siis jätan selle teiste fännide kätte, ma ise ei saa seda üle anda. Sest ma olen sel ajal NORRAS!
Järgmisena siis eriline juubelipostitus. Üritan selle nädala jooksul ära teha.
Teisipäeval ma EÜ-s ei käinud, vaid Tangiga Eesti-Andorra mängul Illekas. Raha ei olnud, aga ikkagi sõime-jõime seal midagi. Enne mängu vaatasime arvutist animafilmi "Tangled", mis sisuliselt Rapuntseli lugu. Ja see oli nii naljakas, et me hakkasime juba samal õhtul neid fraase sealt kordama ja naerma nende üle :D mul on tunne, et sellest hobusest seal filmis on saanud mu teine lemmik loom-tegelane, esimene on Shreki eesel. Igatahes soovitan väga! Samuti avastasime end pubis töö juurest lapsi järele tegemas, heas mõttes tulevad pähe mingid fraasid-näod-liigutused, mida lapsed töö juures teevad. Õnneks ei saa kõrvalseisjad aru, millega tegu.
Kolmapäeval pidi olema töö juures kolleegium, aga olin ainult mina, vanemkasvataja ja kooli direktor. Tegime siis lühidalt, kuid panime paika lastevanemate koosoleku aja ja saime muid asju rääkida.
Kolmapäev oli töö juures üle pika aja tõsiselt meeldiv ja tore olla, lapsed olid naljakad ja asjalikud, pahandusi ei olnud. Üks noormees oli eriti jutukas, kes muidu on suht häbelik. Tulin väga rõõmsana töölt koju sel õhtul.
Neljapäeval oli ka tore, kuigi siis oli pahandusi rohkem. Lapsi oli aga vähem. Mina tegin süüa ja oli muidu vahva õhtu. Oli ka kaks uut kasvatajat ainult asendamas. Pärast vaheaega peaks aga loodetavasti töötajate vähesuse probleem saama lahendatud, päris mitu huvilist on. Neljapäeva öösel, või varahommikul (4:50) oli palk üle tulnud, ja minu arvutuste kohaselt sain ma vähem, kui oleksin pidanud saama.
Reedel läksime Tangiga korra kooli juurde, kuid jäime aktusele hiljaks. Saime aga oma lapsi näha ja üks neist kallistas meid kõvasti enne lahkumist :D meie aga läksime Eedenisse oma palka kulutama, peamiselt Jyskis. Nüüd on meil uued lambid ja küünlad toas. Ja muud.
Laupäeval käisin korra häälega Viljandis, oli väga vahva sõit. Rääkisime juhiga Kaukaasiast - tema on Gruusias ja mina Armeenias käinud. FC Viljandi mäng läks esimesel poolajal nii ilusti, et lõppes 1-1 viigiga, kuid teise poolaja lõpus lagunesime 10 minutiga nii hullult ära, et lasime veel 4 väravat lüüa. Lõpu eel sisse löödud penalt oli väikseks lohutuseks. Lõpp-seis 2-5 kaotus. Bussiga tagasi Tartusse, kus ma tahtsin nii väga koosolekule minna, kuid olin kuu aega liiga vara kohal.
Pühapäeval käisin kirikus, nägin mitut toredat inimest ja rääkisime, kui väike on maailm ja Eesti. Pärast seda läksin CISV kokkutulekule. Kõik mu Taani lapsed olid seal ja nii vahva oli neid jälle näha, laagrit ja inimesi meenutada :D muid naksikaid CISVikaid nägin ka muidugi ja homme tulevad kaks neidu Viljandisse jalkat vaatama minuga. Nad on varem Tartus mängul käinud ja tahtsid veel. Why not!
Eile käisin töö juures koristamas ja asjatamas. Peamiselt pidi ise endale tööd leiutama. Tegin siis korda mänguasja kastid ja karbid ning suure kummuti sahtlid, kus oli kõiksugu asju. Vahepeal panin puslesid kokku, et näha, kas kõik tükid on alles või mitte :) siis sai veel veidi kööki koristatud ja netist infot otsitud kino ja teatri kohta, et koos lastega minna.
Täna lähen ka tööle ja viin ühe deutche welle sinna, kes tahab ka tööle tulla, kuid vanemkasvataja tahab temaga enne rääkida, et milles töö seisneb ja vaadata, kas ta sobib meile tööle. F on aga väga huvitatud, ta on Viljandis vabatahtlikuna sarnast tööd teinud ja eesti keel on tal väga hea, nii et lastega suheldes ei tohiks probleeme olla. Viingi ta täna sinna ja jään ise ööseks üht poissi hoidma. Et ikka rohkem raha teenida :) pean ju järgmine nädal kaks tööpäeva ära andma.
Saan hakata täna meeskonna kollaaži kokku panema, saan esimese portsu pilte täna kätte :D laupäevaks peab valmis saama, sest siis jätan selle teiste fännide kätte, ma ise ei saa seda üle anda. Sest ma olen sel ajal NORRAS!
Järgmisena siis eriline juubelipostitus. Üritan selle nädala jooksul ära teha.
Tuesday, October 16, 2012
vahepala ja eriline lubadus
Oeh, tööl on jälle hullud päevad :) iga päev.
Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe teise kasvatajaga lastehaiglas ühe lapsega, kanüüli panemas. Neljapäeval oli selles mõttes hull, et enne tööle minekut oli kindel see, et tööle tuleb 2 kasvatajat, kuid õnneks leidsime ka kolmanda ja vanemkasvataja jäi ise ka appi. mina käisin lastega õues jalutamas. peab neid enam-vähem ilusaid ja kuivasid päevi ära kasutama, et veel minna, lume ja suure poriga on keerulisem.
Reedel oli töö juures koosolek, mis oli küll tulemuslik, kuid seal kokku lepitud asjad jäid osad ikka täitmata ning tekitavad ikka veel arutelusid. Kuid sain oma lepingu tehtud, viimasel hetkel. Kuid palka pole täna ikka veel üle tulnud, kellelgi kasvatajatest ja see tekitab samuti paksu verd. Jalkat vaatasin õhtul ühikas netist.
Laupäeval häälega maale, kus sain sauna ja puhata. Onu B oli vahepeal kodumaale ja mandri-euroopasse perele külla läinud, nii et olin emaga, kuid tal on tähtajad kukil, ja seega tegelesime kumbki oma asjadega.
Pühabal läksin linna, et Jaanikaga kokku saada ja rääkida. Istusime Müllekas, ning nägin ka K poja ära. Lõpuks liitus meiega pubis ka Teet. Oli väga vahva kvaliteetaeg.
Eelmise nädala neljapäeval sai selgeks, et ma ikka saan ka sel aastal Norra minna laagrisse. Pidi toimuma koolivaheaja nädalal, mil tööd ei ole, kuid lükati nädala võrra edasi. Ning Teet saab ka tulla, ja Tene ka :D sellest tuleb üks hull reis! AGA koolivaheaja nädalal oleks mul nägemata jäänud mäng Saaremaal, kuid nüüd jääb mul nägemata hooaja viimane mäng ning jääb tegemata ühispilt meeskonnaga, kollaaži üleandmine ning poiste tänamine. Eriti kuna kapten ei jätka meil, kuid ta on väga tubli olnud. Pärast sain sõbraga Tartusse autoga.
Eile oli suht lihtne tööpäev, käisime 3 kasvataja ja 7 lapsega kesklinnas jõe ääres jalutamas. Mul oli 2 last ning ei olnud meeletult raske. ÖÖ oli aga jällegi ühe teatud lapse pärast häiritud, nii nagu see meil kooli algusest kestnud on, ja see ei ole normaalne, et üks noor nädalate viisi öösiti lihtsalt ei maga! Aga meie ei saa sinna muud parata, kui üritada teda vaigistada, või koos temaga üleval passida. Ma olin kella 2-ni, R sai veel vähem magada. Hommik läks väga kiiresti, sest 2 neiut oli puudu, kelle peale tavaliselt palju energiat läheb ning kõik lapsed olid 8.45-ks koolis.
Mina aga olen üritanud siin oma vana läpakat maha müüa ja see on osutunud raskeks ülesandeks, pakkumised on tehtud 3-30 euro vahel. Vaatab, mis ma teen sellega veel.
Täna ma EÜ-sse ei lähe, kuigi teema ja külaline on põnevad ja intrigeerivad. Vaatan hoopis kuskil jalkat. Kui palka ka tänase päeva jooksul ei tule, siis vaatan ühikas, kui tuleb, siis kuskil pubis. Lükkasin isegi ema rahapakkumise tagasi ja kinnitasin, et esmaspäeval on palgapäev, kuid nüüd on küll sossu olla.
Kui ma ei eksi, siis on praegune postitus siin blogis 998. ja mul on ülejärgmiseks ümmarguseks postituseks midagi erilist plaanis. Avaldan ühe oma saladuse, millest osad sõbrad on ääri-veeri juba kuulnud/lugenud, kuid mitte laiem avalikkus. muidugi pole mu blogi teab mis ülemaailmselt loetav ja see info pole tapvalt tähtis, kuid minu jaoks on, nii et vaatan, kuidas töönädala kõrvalt jõuan seda kokku panna. Homme on töö juures koosolek ja kaks vahetust veel vaja teha, siis on vaheaeg ja nädalavahetus (mis on aga juba täis bronnitud).
Mina aga seni jätkan oma inboxi refreshimist, et näha kirja pangast, mis teatab, et ülekanne on tehtud!
Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe teise kasvatajaga lastehaiglas ühe lapsega, kanüüli panemas. Neljapäeval oli selles mõttes hull, et enne tööle minekut oli kindel see, et tööle tuleb 2 kasvatajat, kuid õnneks leidsime ka kolmanda ja vanemkasvataja jäi ise ka appi. mina käisin lastega õues jalutamas. peab neid enam-vähem ilusaid ja kuivasid päevi ära kasutama, et veel minna, lume ja suure poriga on keerulisem.
Reedel oli töö juures koosolek, mis oli küll tulemuslik, kuid seal kokku lepitud asjad jäid osad ikka täitmata ning tekitavad ikka veel arutelusid. Kuid sain oma lepingu tehtud, viimasel hetkel. Kuid palka pole täna ikka veel üle tulnud, kellelgi kasvatajatest ja see tekitab samuti paksu verd. Jalkat vaatasin õhtul ühikas netist.
Laupäeval häälega maale, kus sain sauna ja puhata. Onu B oli vahepeal kodumaale ja mandri-euroopasse perele külla läinud, nii et olin emaga, kuid tal on tähtajad kukil, ja seega tegelesime kumbki oma asjadega.
Pühabal läksin linna, et Jaanikaga kokku saada ja rääkida. Istusime Müllekas, ning nägin ka K poja ära. Lõpuks liitus meiega pubis ka Teet. Oli väga vahva kvaliteetaeg.
Eelmise nädala neljapäeval sai selgeks, et ma ikka saan ka sel aastal Norra minna laagrisse. Pidi toimuma koolivaheaja nädalal, mil tööd ei ole, kuid lükati nädala võrra edasi. Ning Teet saab ka tulla, ja Tene ka :D sellest tuleb üks hull reis! AGA koolivaheaja nädalal oleks mul nägemata jäänud mäng Saaremaal, kuid nüüd jääb mul nägemata hooaja viimane mäng ning jääb tegemata ühispilt meeskonnaga, kollaaži üleandmine ning poiste tänamine. Eriti kuna kapten ei jätka meil, kuid ta on väga tubli olnud. Pärast sain sõbraga Tartusse autoga.
Eile oli suht lihtne tööpäev, käisime 3 kasvataja ja 7 lapsega kesklinnas jõe ääres jalutamas. Mul oli 2 last ning ei olnud meeletult raske. ÖÖ oli aga jällegi ühe teatud lapse pärast häiritud, nii nagu see meil kooli algusest kestnud on, ja see ei ole normaalne, et üks noor nädalate viisi öösiti lihtsalt ei maga! Aga meie ei saa sinna muud parata, kui üritada teda vaigistada, või koos temaga üleval passida. Ma olin kella 2-ni, R sai veel vähem magada. Hommik läks väga kiiresti, sest 2 neiut oli puudu, kelle peale tavaliselt palju energiat läheb ning kõik lapsed olid 8.45-ks koolis.
Mina aga olen üritanud siin oma vana läpakat maha müüa ja see on osutunud raskeks ülesandeks, pakkumised on tehtud 3-30 euro vahel. Vaatab, mis ma teen sellega veel.
Täna ma EÜ-sse ei lähe, kuigi teema ja külaline on põnevad ja intrigeerivad. Vaatan hoopis kuskil jalkat. Kui palka ka tänase päeva jooksul ei tule, siis vaatan ühikas, kui tuleb, siis kuskil pubis. Lükkasin isegi ema rahapakkumise tagasi ja kinnitasin, et esmaspäeval on palgapäev, kuid nüüd on küll sossu olla.
Kui ma ei eksi, siis on praegune postitus siin blogis 998. ja mul on ülejärgmiseks ümmarguseks postituseks midagi erilist plaanis. Avaldan ühe oma saladuse, millest osad sõbrad on ääri-veeri juba kuulnud/lugenud, kuid mitte laiem avalikkus. muidugi pole mu blogi teab mis ülemaailmselt loetav ja see info pole tapvalt tähtis, kuid minu jaoks on, nii et vaatan, kuidas töönädala kõrvalt jõuan seda kokku panna. Homme on töö juures koosolek ja kaks vahetust veel vaja teha, siis on vaheaeg ja nädalavahetus (mis on aga juba täis bronnitud).
Mina aga seni jätkan oma inboxi refreshimist, et näha kirja pangast, mis teatab, et ülekanne on tehtud!
Tuesday, October 09, 2012
hea ja halb hullumaja
Mu nädalavahetus pealinnas oli väga mõnus lebo, sai töönädala pingetest puhata. Küüdiga reedel Tallinna, õe noortekal ei olnud palju rahvast, kuid ka nendegagi, kes olid tulnud, saime mõnusalt koos aega veeta.
Laupäeval hoidsin kassi, kuna õde läks maale. Käisin ka Humanas ning ei lahkunud tühjade kätega. Ilm oli ilus ja nii jalutasin 45 minutit kesklinnast Maarjamäele jalkale. Mäng oli suht pingeline ja võrdne, tulemuse poolest. Suutsime vist üle kuue (6!) aasta ise Levadiale värava lüüa (aasta-paar tagasi lõid nad omavärava meie kasuks), ja nende võiduvärava ajal lükkas ründaja meie kaitsjat selgelt kastis selga, kuid kohtunik oli paras juhe, ja mitte ainult selles olukorras. Seltskond oli ka mõnus, lõõpisime ja vahetasime uudiseid.
Sain meie seltskonnaga kesklinna, kust edasi vanalinna suundusin Arsenali võidumängu vaatama. Esimese poolaja olin üksi, kuid teiseks tuli kaks vastasmeeskonna inglasest poolhoidjat muga seda kogemust jagama. Lõppes 3-1 meie võiduga :) kuid S-i polnud va vähemalt aasta aega näinud, nagu me umbes välja arvutasime.
Pühabal oli ilm nii halb ja kiiresti vihmast selgeks muutuv, et jäin siseruumidesse. Õhtul tulin rongiga tagasi Tartusse.
Eile oli tööpäev suht okei, käisin kolme lapsega jalutamas. Öö seevastu oli nii ebameeldiv, et pole ammu nii halvasti end tööl tundnud. Nimelt sain maksimus magada 2x30 minutit, ülejäänud aja (kella 23.30st 6.30ni) passisin ühe noormehega, kes samuti silmatäitki korralikku und ei saanud, vaid teisi (eriti mind) erinevate häältega terroriseeris, abiks küll käed ja suu. Teine kasvataja, kes muga koos tööl oli, pidas neid hääli osaks oma unenäost, kuid ega ma ise ka teda üles ajama ei läinud, tal otse kooli minek töölt.
Tuli jälle see uus hommikune kasvataja, kuid andsime talle kergema toa, mille jooksul oli vaja ikkagi palju nõu anda ja küsimustele vastata, kuid see on ainult loomulik ja mul on hea meel, et meil keegi just hommikuti tuleb ning ta paistab päris pädev olevat, lisaks on ta sarnaste lastega varem/praegu töötamise kogemus olemas.
Kui ma arvasin, et öö oli hull, siis hommikusöögist alates (ehk kella 8-st) kaklesin konstantselt ühe poisiga. Eriti hull oli see pärast mu unetut ööd, kuid ma ei teinud midagi mõtlematut ega julma kummalegi poisile. Siiski ei ole naljaasi mingi pool tundi olla peksukott, samas üritades saada kontrolli tema üle. Ja nad on uskumatult tugevad seal, need meie lapsed. Kuid too hullusehoog tuli ilmselt uue töötaja kohalolust, kuna tal läheb kohamisega raskemini kui teistel ning tunnete väljendamisega on neil omad lood. Kõik lapsed jõudsid aga napilt õigeks ajaks kooli, viimased jäid pisut hiljaks. Too noormees läks aga tühja kõhuga ja pesemata hammastega.
Tulin ühikasse, magasin mõned tunnid, kui jäin ikka veel unevõlga. Käisin pesemas ja siis hängisin kolme kasvatajaga veel ühikas kuni kella 18-ni, kuni tuli aeg liikuma hakata ja asjalikuks saada. Mina käisin Hesis söömas (tuli kiirtoidu isu pärast tänast tööpäeva) ja siis EÜ-sse, mis oli väga lahe ja asjalik õhtu. Kuid nüüd on vist aega magama minna. Homme ju jälle tööle. Neljapäeva ma kardan, et on ainult 2 kasvatajat tööl. Reedel aga töö juures koosolek, kust ma seekord ikka osa võtan. Peaks tulema asjalikum koosolek, kui see, mille ma eelmisel nädalal üle lasin täie rahuga.
Nädalavahetusel laske mul aga ainult puhata ja mängida! Reede õhtul Eesti vs Ungari :D
Laupäeval hoidsin kassi, kuna õde läks maale. Käisin ka Humanas ning ei lahkunud tühjade kätega. Ilm oli ilus ja nii jalutasin 45 minutit kesklinnast Maarjamäele jalkale. Mäng oli suht pingeline ja võrdne, tulemuse poolest. Suutsime vist üle kuue (6!) aasta ise Levadiale värava lüüa (aasta-paar tagasi lõid nad omavärava meie kasuks), ja nende võiduvärava ajal lükkas ründaja meie kaitsjat selgelt kastis selga, kuid kohtunik oli paras juhe, ja mitte ainult selles olukorras. Seltskond oli ka mõnus, lõõpisime ja vahetasime uudiseid.
Sain meie seltskonnaga kesklinna, kust edasi vanalinna suundusin Arsenali võidumängu vaatama. Esimese poolaja olin üksi, kuid teiseks tuli kaks vastasmeeskonna inglasest poolhoidjat muga seda kogemust jagama. Lõppes 3-1 meie võiduga :) kuid S-i polnud va vähemalt aasta aega näinud, nagu me umbes välja arvutasime.
Pühabal oli ilm nii halb ja kiiresti vihmast selgeks muutuv, et jäin siseruumidesse. Õhtul tulin rongiga tagasi Tartusse.
Eile oli tööpäev suht okei, käisin kolme lapsega jalutamas. Öö seevastu oli nii ebameeldiv, et pole ammu nii halvasti end tööl tundnud. Nimelt sain maksimus magada 2x30 minutit, ülejäänud aja (kella 23.30st 6.30ni) passisin ühe noormehega, kes samuti silmatäitki korralikku und ei saanud, vaid teisi (eriti mind) erinevate häältega terroriseeris, abiks küll käed ja suu. Teine kasvataja, kes muga koos tööl oli, pidas neid hääli osaks oma unenäost, kuid ega ma ise ka teda üles ajama ei läinud, tal otse kooli minek töölt.
Tuli jälle see uus hommikune kasvataja, kuid andsime talle kergema toa, mille jooksul oli vaja ikkagi palju nõu anda ja küsimustele vastata, kuid see on ainult loomulik ja mul on hea meel, et meil keegi just hommikuti tuleb ning ta paistab päris pädev olevat, lisaks on ta sarnaste lastega varem/praegu töötamise kogemus olemas.
Kui ma arvasin, et öö oli hull, siis hommikusöögist alates (ehk kella 8-st) kaklesin konstantselt ühe poisiga. Eriti hull oli see pärast mu unetut ööd, kuid ma ei teinud midagi mõtlematut ega julma kummalegi poisile. Siiski ei ole naljaasi mingi pool tundi olla peksukott, samas üritades saada kontrolli tema üle. Ja nad on uskumatult tugevad seal, need meie lapsed. Kuid too hullusehoog tuli ilmselt uue töötaja kohalolust, kuna tal läheb kohamisega raskemini kui teistel ning tunnete väljendamisega on neil omad lood. Kõik lapsed jõudsid aga napilt õigeks ajaks kooli, viimased jäid pisut hiljaks. Too noormees läks aga tühja kõhuga ja pesemata hammastega.
Tulin ühikasse, magasin mõned tunnid, kui jäin ikka veel unevõlga. Käisin pesemas ja siis hängisin kolme kasvatajaga veel ühikas kuni kella 18-ni, kuni tuli aeg liikuma hakata ja asjalikuks saada. Mina käisin Hesis söömas (tuli kiirtoidu isu pärast tänast tööpäeva) ja siis EÜ-sse, mis oli väga lahe ja asjalik õhtu. Kuid nüüd on vist aega magama minna. Homme ju jälle tööle. Neljapäeva ma kardan, et on ainult 2 kasvatajat tööl. Reedel aga töö juures koosolek, kust ma seekord ikka osa võtan. Peaks tulema asjalikum koosolek, kui see, mille ma eelmisel nädalal üle lasin täie rahuga.
Nädalavahetusel laske mul aga ainult puhata ja mängida! Reede õhtul Eesti vs Ungari :D
Friday, October 05, 2012
elan küll, aga mis elu see on?
Ei, tegelikult pole põhjust nurised, katsumused pidavadki tugevaks tegema :)
Meil pidi kolmapäeval töö juures koosolek olema. Lasin suhteliselt rahuga üle, kuna need ei ole meil tasustatud ja ma otsustasin oma vaba aega kuidagi muul moel kasutada, kui sinna minna. Selgus, et kohal oli 3 kasvatajat ainult ning mingit sisulist koosolekut ei toimunudki. Järgmise nädala reedel on jälle, siis lähen.
Kolmapäeval aga jäin jälle ööseks, seega Illekas jäi mul Arsenali 3-1 võidumäng otsepildis nägemata, kuid rõõmsaks tegi tulemus ikkagi. Kolmapäeval käisin töö juures lastega jalutamas. Korjasin neile hundinuiad kraavipervelt, neile väga meeldisid. Neljapäeva hommik läks hästi ja kiiresti (kiiresti tähendab seda, et ei olnud mitte mega hullumaja, vaid lapsed said õigeks ajaks või enne seda juba kooli), meil oli üks uus töötaja nö proovihommikul, tutvumas meie töörutiiniga, nii et loodetavasti on meil nüüd hommikuti tulija olemas! Kahekesi on ikka raske.
Tulin siis tagasi ühikasse, magasin natuke ja kella 14-ks tagasi tööle. Nagu neljapäeviti ikka, oli 5 kasvataja asemel 4. Kuid seekord oli veelgi hullem, sest üks neist oli u 40-aastane naine oma teisel proovipäeval. Tema valis söögitegemise ja andsime talle 3 last ka. Ülejäänutega olime maja taga õues, sest ilm oli veel suhteliselt ilus. Õhtusöök jäi aga 45 minutit hiljaks ja üldse said viimased lapsed voodisse alles kella 22-ks. Tavaliselt on see tund aega varem.
Tank ütles tabavalt, et oleks nagu kolmekesi tööl olnud, ainult söögitegemise pärast ei pidanud muretsema, kuid lastega see naine küll ei tegelenud, mis on selles töös väga tähtis. Mina aga sain eile jälle veidi kakelda ja maadelda tööl :) õhtusöögi ajaks leppisime aga ära. Nii et oli vääääääga pikk tööpäev ja -nädal jälle!
Eile helistas ka üks sõbrants, kellega pidime kokku saama pärast tööd. Ta helistas, kuid mul oli parasjagu ühe lapse tõstmine pooleli ja lasin üle. Helistas uuesti pärast kella 22-e ja ta oli mu ühikas, endise toa kõrval oma klassivennal külas. Läksin ka siis ja tulime minu tuppa juttu ajama. Ei olnud ainult lihtsad "tsau mis teed ä", "kuidas läheb" teemad, tal oli vaja südant puistata. kella 1-ni jutustasime. Lõpuks rääkisin kui vahva töö mul on :) Kuigi siit blogist võib tunduda, et ma ainult vingun ja kurdan, siis tegelikult on mul jubevahva töö ja lapsed, mõnikord on aga veidi raskem mõnega :D
Kaks nädalat (ja öövahetust) veel ja siis ongi juba sügisvaheaeg, ehk tööd ei ole, kuigi meil on vaja mitu koosolekut teha sel ajal, et oma tunde ikka kirja saada ja kvaliteedimärgi nimel tööd teha.
Peaksin selleks nädalavahetuseks Tallinna minema, ilmad on sajused ja ma mõtlen veel, kuidas ma sinna lähen ja tagasi tulen. Tahaks ikka häälega minna, aga ilmad ei ole selle jaoks sõbralikud.
Meil pidi kolmapäeval töö juures koosolek olema. Lasin suhteliselt rahuga üle, kuna need ei ole meil tasustatud ja ma otsustasin oma vaba aega kuidagi muul moel kasutada, kui sinna minna. Selgus, et kohal oli 3 kasvatajat ainult ning mingit sisulist koosolekut ei toimunudki. Järgmise nädala reedel on jälle, siis lähen.
Kolmapäeval aga jäin jälle ööseks, seega Illekas jäi mul Arsenali 3-1 võidumäng otsepildis nägemata, kuid rõõmsaks tegi tulemus ikkagi. Kolmapäeval käisin töö juures lastega jalutamas. Korjasin neile hundinuiad kraavipervelt, neile väga meeldisid. Neljapäeva hommik läks hästi ja kiiresti (kiiresti tähendab seda, et ei olnud mitte mega hullumaja, vaid lapsed said õigeks ajaks või enne seda juba kooli), meil oli üks uus töötaja nö proovihommikul, tutvumas meie töörutiiniga, nii et loodetavasti on meil nüüd hommikuti tulija olemas! Kahekesi on ikka raske.
Tulin siis tagasi ühikasse, magasin natuke ja kella 14-ks tagasi tööle. Nagu neljapäeviti ikka, oli 5 kasvataja asemel 4. Kuid seekord oli veelgi hullem, sest üks neist oli u 40-aastane naine oma teisel proovipäeval. Tema valis söögitegemise ja andsime talle 3 last ka. Ülejäänutega olime maja taga õues, sest ilm oli veel suhteliselt ilus. Õhtusöök jäi aga 45 minutit hiljaks ja üldse said viimased lapsed voodisse alles kella 22-ks. Tavaliselt on see tund aega varem.
Tank ütles tabavalt, et oleks nagu kolmekesi tööl olnud, ainult söögitegemise pärast ei pidanud muretsema, kuid lastega see naine küll ei tegelenud, mis on selles töös väga tähtis. Mina aga sain eile jälle veidi kakelda ja maadelda tööl :) õhtusöögi ajaks leppisime aga ära. Nii et oli vääääääga pikk tööpäev ja -nädal jälle!
Eile helistas ka üks sõbrants, kellega pidime kokku saama pärast tööd. Ta helistas, kuid mul oli parasjagu ühe lapse tõstmine pooleli ja lasin üle. Helistas uuesti pärast kella 22-e ja ta oli mu ühikas, endise toa kõrval oma klassivennal külas. Läksin ka siis ja tulime minu tuppa juttu ajama. Ei olnud ainult lihtsad "tsau mis teed ä", "kuidas läheb" teemad, tal oli vaja südant puistata. kella 1-ni jutustasime. Lõpuks rääkisin kui vahva töö mul on :) Kuigi siit blogist võib tunduda, et ma ainult vingun ja kurdan, siis tegelikult on mul jubevahva töö ja lapsed, mõnikord on aga veidi raskem mõnega :D
Kaks nädalat (ja öövahetust) veel ja siis ongi juba sügisvaheaeg, ehk tööd ei ole, kuigi meil on vaja mitu koosolekut teha sel ajal, et oma tunde ikka kirja saada ja kvaliteedimärgi nimel tööd teha.
Peaksin selleks nädalavahetuseks Tallinna minema, ilmad on sajused ja ma mõtlen veel, kuidas ma sinna lähen ja tagasi tulen. Tahaks ikka häälega minna, aga ilmad ei ole selle jaoks sõbralikud.
Wednesday, October 03, 2012
septemberi lõpp ja oktoobri algus
Elu on nii põnev ja kiire, et ei jõua iga sammu siia kirja panna. Emotsioone ja mõtteid veel vähem.
Enne, kui ma oma vapustavast nädalavahetusest Soomes kirjutan, olin nv-l maal, mis oli suht vaikne ja sündmustevaene, pärast seda kui Tank külas käis. FC Viljandi kaotas 0-2 Paidele (kummaline, kuidas selle meeskonnaga on meil sel hooaja nii, et Paides toimunud mängus võitsime meie ja Viljandis toimuvad nemad). Pühapäeval tulin pärast Tuleviku 100. juubelit a 3-1 võitu küüdiga Tartusse ja jõudsin teiseks Arsenali mängu poolajaks Illekasse, tuli tubli 1-1 viik.
Töönädal oli oli jälle väsitav ja pingeline, kuna olime under-staffed jälle. Teisipäeval saime EÜ-s jagada oma toanaabritega seotud lugusid, ja neid oli palju :) Neljapäeval oli meid jälle ainult 4 ja minul oli vaja 20.30 ära minna. Sain siis õnneks selliseid lapsi, keda saingi nii vara magama panna ja kaks jätsin siis kolleegide hooleks. Bussiga sõitmine on minu jaoks alati olnud viimane hädavariant ja seekord oligi häda. Õnneks aga oli bussijuht mu vana sõber ja lasi mind tasuta sõita, nii et sain 11 euri kokku hoida :) keskööks olin õe juures ja napid 5 unetundi hiljem olime juba sadamas, et Soome Taizé kohtumisele minna.
Kokk läks Eestist sinna umbes 80 inimest, oli mitu head sõpra ja tuttavat. Oli ka üks neiu, kellega paar nädalat tagasi alles tutvusin, ühe meie endise jalgpalluri klassiõde T. Ja ilma temata ei oleks see reis olnud see, mis ta oli :) sest ta oleks nagu Viljandist, nii hull ja mõnusalt naljakas. Terve reedese päeva me hängisime koos ja see oli nii tore! seiklesime Helsingis ja Espoos (ööbisime seal) ja sebisime end samasse perre ööbima ka. Ööbisime ühe üksiku naise juures, kellele meie veider huumorimeel vastukarva ei olnud õnneks. Olime seal ainult ööbimas, nii et väga palju me tuttavaks ei saanudki temaga. T õpetas mulle uue väljendi nalja tegemise kohta - naltsi tegema :D meil oli nii tore, ja teistega ka: mu õe, Teedu, Kalmeri, Jaanuse, Mari-Anniga, kui mainida vaid mõnda.
Laupäeval sain kokku oma CISV sõbra Ongiga, käisime kohvikus ja ajasime palju juttu. Pühapäeval viis ta meid kirbuturule, kus me nägime Arnold Oksmaad ja Mika Waltari (Sinuhe autor) tütart. Mina sain Soomest omale uued jalanõud (kallid, aga head ja ilusad), kirbuturult uued kõrvarõngad, juustunoa ja raamatu.
Taize osa sellest nädalavahetusest oli ka armas, palvused ja laulud, inimesed ja vennad ja piibligrupp :) väga Taize oli. Vend M ajasin ka naerma, kui talle "cheers mate" ütlesin, sest ta on inglane. talle poldud vist ammu nii tere öeldud :)
Uus töönädal on olnud samuti pingeline. Reedene koosolek, millest puudusin, oli lappama läinud. Tänase koosoleku lasen üle, sest ma ei taha enamust oma töönädalat töö juures veeta. Eile tulin öövahetusest, magasin natuke, pesin ja läksin ka koolitusele. Nii et täna annan endale veidi vaba aega ka.
Esmaspäevane tööpäev oli selles mõttes pingeline, et mind pandi süüa tegema ja ma olin algul päris pahane. Kuid sain õnneks õigeks ajaks valmis ja toit tuli ka hea. üks kasvataja ütles, et ta polegi seal töö juures nii head süüa saanud. ja üks lastest küsis juurde ning see on tema poolt suur kompliment :D aga ärgu ära harjugu, see oli algaja õnn, et ma hakkama sain. kuid kui see roog peaks kunagi veel menüüs olema, võin jälle teha.
Täna lähen otse töölt Arsenali mängu vaatama. Eile sai FC Viljandi oma suurima paki Meistriliigas üldse, kaotasime 1-9. Meie värav oli 1-1 viigivärav, kuid siis hakkas Kalju paugutama ja päris piinlik tulemus on. Mul oli see koolitus kella 16-ni ja mäng hakkas 16-45 Viljandis, seega ei jõudnud ise sinna. Käisin hoopis EÜ-s rääkimas kokkhoidlikust elust.
Nagu näha, ei ole ma eriti agar blogija viimasel ajal ja enamus juttu on tööst ja jalkast. Tööst oleks kirjutada veel ja veel, kuid see pole see koht, kus seda teha, eriti lastest kirjutada. Kuid nad on jätkuvalt meil lahedad ja nunsad, igav ei ole kunagi :)
Igatahes sain nunnu uudise, et järgmisel aastal vaja Saksamaale minna kindlasti. Hakkan siis raha kõrvale panema :D
Enne, kui ma oma vapustavast nädalavahetusest Soomes kirjutan, olin nv-l maal, mis oli suht vaikne ja sündmustevaene, pärast seda kui Tank külas käis. FC Viljandi kaotas 0-2 Paidele (kummaline, kuidas selle meeskonnaga on meil sel hooaja nii, et Paides toimunud mängus võitsime meie ja Viljandis toimuvad nemad). Pühapäeval tulin pärast Tuleviku 100. juubelit a 3-1 võitu küüdiga Tartusse ja jõudsin teiseks Arsenali mängu poolajaks Illekasse, tuli tubli 1-1 viik.
Töönädal oli oli jälle väsitav ja pingeline, kuna olime under-staffed jälle. Teisipäeval saime EÜ-s jagada oma toanaabritega seotud lugusid, ja neid oli palju :) Neljapäeval oli meid jälle ainult 4 ja minul oli vaja 20.30 ära minna. Sain siis õnneks selliseid lapsi, keda saingi nii vara magama panna ja kaks jätsin siis kolleegide hooleks. Bussiga sõitmine on minu jaoks alati olnud viimane hädavariant ja seekord oligi häda. Õnneks aga oli bussijuht mu vana sõber ja lasi mind tasuta sõita, nii et sain 11 euri kokku hoida :) keskööks olin õe juures ja napid 5 unetundi hiljem olime juba sadamas, et Soome Taizé kohtumisele minna.
Kokk läks Eestist sinna umbes 80 inimest, oli mitu head sõpra ja tuttavat. Oli ka üks neiu, kellega paar nädalat tagasi alles tutvusin, ühe meie endise jalgpalluri klassiõde T. Ja ilma temata ei oleks see reis olnud see, mis ta oli :) sest ta oleks nagu Viljandist, nii hull ja mõnusalt naljakas. Terve reedese päeva me hängisime koos ja see oli nii tore! seiklesime Helsingis ja Espoos (ööbisime seal) ja sebisime end samasse perre ööbima ka. Ööbisime ühe üksiku naise juures, kellele meie veider huumorimeel vastukarva ei olnud õnneks. Olime seal ainult ööbimas, nii et väga palju me tuttavaks ei saanudki temaga. T õpetas mulle uue väljendi nalja tegemise kohta - naltsi tegema :D meil oli nii tore, ja teistega ka: mu õe, Teedu, Kalmeri, Jaanuse, Mari-Anniga, kui mainida vaid mõnda.
Laupäeval sain kokku oma CISV sõbra Ongiga, käisime kohvikus ja ajasime palju juttu. Pühapäeval viis ta meid kirbuturule, kus me nägime Arnold Oksmaad ja Mika Waltari (Sinuhe autor) tütart. Mina sain Soomest omale uued jalanõud (kallid, aga head ja ilusad), kirbuturult uued kõrvarõngad, juustunoa ja raamatu.
Taize osa sellest nädalavahetusest oli ka armas, palvused ja laulud, inimesed ja vennad ja piibligrupp :) väga Taize oli. Vend M ajasin ka naerma, kui talle "cheers mate" ütlesin, sest ta on inglane. talle poldud vist ammu nii tere öeldud :)
Uus töönädal on olnud samuti pingeline. Reedene koosolek, millest puudusin, oli lappama läinud. Tänase koosoleku lasen üle, sest ma ei taha enamust oma töönädalat töö juures veeta. Eile tulin öövahetusest, magasin natuke, pesin ja läksin ka koolitusele. Nii et täna annan endale veidi vaba aega ka.
Esmaspäevane tööpäev oli selles mõttes pingeline, et mind pandi süüa tegema ja ma olin algul päris pahane. Kuid sain õnneks õigeks ajaks valmis ja toit tuli ka hea. üks kasvataja ütles, et ta polegi seal töö juures nii head süüa saanud. ja üks lastest küsis juurde ning see on tema poolt suur kompliment :D aga ärgu ära harjugu, see oli algaja õnn, et ma hakkama sain. kuid kui see roog peaks kunagi veel menüüs olema, võin jälle teha.
Täna lähen otse töölt Arsenali mängu vaatama. Eile sai FC Viljandi oma suurima paki Meistriliigas üldse, kaotasime 1-9. Meie värav oli 1-1 viigivärav, kuid siis hakkas Kalju paugutama ja päris piinlik tulemus on. Mul oli see koolitus kella 16-ni ja mäng hakkas 16-45 Viljandis, seega ei jõudnud ise sinna. Käisin hoopis EÜ-s rääkimas kokkhoidlikust elust.
Nagu näha, ei ole ma eriti agar blogija viimasel ajal ja enamus juttu on tööst ja jalkast. Tööst oleks kirjutada veel ja veel, kuid see pole see koht, kus seda teha, eriti lastest kirjutada. Kuid nad on jätkuvalt meil lahedad ja nunsad, igav ei ole kunagi :)
Igatahes sain nunnu uudise, et järgmisel aastal vaja Saksamaale minna kindlasti. Hakkan siis raha kõrvale panema :D
Friday, September 21, 2012
tööloom ja iseloom
Veel üks väsitav töönädal on möödas. Esmaspäeval käisin kolme suure poisiga, kes suht mõistlikku tempot kannatavad jalutamise ajal, kesklinnas. Käisime Raekoja platsil, vanalinnas ja jõe ääres. Nägime selle aja jooksul palju tuttavaid - koolist ühte õpetajat ja üht füsiod, ühe kaasas olnud poisi õde ja mina kahte oma sõpra, E-d ja G-d. Vahva oli :) õhtu oli rahulik ja ei pidanud kaklema kellegagi, kuigi selle suhkruhaigusega oli paar ärevat hetke. Öö oli ka rahulik, hommik oli kiire. Siiski magasin ühikas mõned tunnid.
Õhtul oli EÜ, mis oli väga vahva. Selle aja jooksul tsekkisin meie floraga mängu tulemust - 0-5 kaotus, suht lõpus lasti jälle mitu tükki korraga lüüa. Masendav. Õhtu lõppedes käisin Illekas Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :D oli jälle tuttavaid nägusid seal. Mõnus! Ja võit oli ka ilus, vähemalt esimene poolaeg.
Kolmapäeval oli meil kolleegium, kuigi kohal oli vaid 5 kasvatajat ja ülemus. Siiski oli koosolek väga informatiivne ja viljakas, sai palju asju selgemaks! Mina protokollisin ja saatsin pärast teistele ka infoks laiali. Lisaks sain teada Maarja kooli sünniloo :) Tööl olin seekord kahe lapse kasvataja, käisime poes ja olime õues, kuni väga jahedaks läks.
Neljapäeval tegin töö juures oodet ja läksin seega tund aega varem tööle. Seekord oli 4 kasvatajat ja mul oli 3 last. Käisime nendega maja taga õues. Jooksime, jalutasime ja kiikusime :) ühega neist oli mul väga palju tegemist ja olin kuri kasvataja, saatsin teda nurka ja mitu korda oma tuppa rahunema. Muidugi enne hoiatasin ja pärast selgitasin, miks ma teda nii karistasin, ega ma niisama lambist ei tee. Kaklemist oli sel õhtul palju. Olin pärast väga väsinud, üldse tervest töönädalast.
Täna oli eriliselt vahva päev :) Tank käis mul maal külas. Juba Tartus bussiga hääletama minek oli meil seiklusterohke, kuna ta oli valel pool teed, kuni mina piletit käisin ostmas omale. Hääletamine kulges õnnelikult ja suurepäraselt. 10 minutiga saime ühe toreda noormehe peale umbes poolele teele ja siis ühe Soomes elava ärika peale, kes õnneks Pärnu poole läks ja meid maale ära tõi. Väike-Rakkes hääletades olime täpselt kahe vihma vahel, kuna teine juht ütles, et enne sadas ja sõidu ajal saime hullu padukat. Maal ka veidi tibutas ja sadas, kuid saime siiski väikse ringi teha küla peal ja aias. Kuna tal oli vaid mõned tunnid aega ja noorpaar pidi ka mingi aeg koju tulema, vaatasime seni mu vanu albumeid. Pole veel näiteks CISV pilte lasknud teha, kuid ehk saan selle nüüd kuu aja pärast ära teha pärast palgapäeva.
Näitasin ja rääkisin siis igast oma seiklustest ja reisidest ja laagritest. Nüüd teab ta mõndasid mu tähtsamaid sõpru nägu- ja nimepidi, näiteks Marili, Kertu, Teet, Jaanus, Kalmer, Jaanika, Siiri :D Tal tekkis suur huvi Teeduga tutvuda näiteks! Igatahes tuli meelde, kui vahva ja kreisi noorus mul on olnud ja millised fantastilised lood mul rääkida on! Õhtul panin ta bussi peale, et ta saaks veel ühe oma sõbrantsiga linnas kokku saada. Mina tegin maal imehead sauna hoopis :)
Oleme mitu korda juba Tangiga jõudnud järeldusele, et jube hea, et me ikka koos elame. Esiteks, töötades sellises kohas, kus me töötame, on ülioluline sellest rääkida. Ja me mõlemad teame, millest jutt, kui oma rõõme ja muresid jagame. Oleme ka mõlemad esmaspäeviti ja neljapäeviti tööl. Kuid kui teine öövahetusest tuleb, on esimene küsimus ikka, et kuidas öö läks ja siis me jutustame ja meenutame eelmisi tööpäevi ja igast huvitavaid seiku, sest ega me alati koos ole ja igal pool juhtub igast asju :) Ka teame, et kui räägime teistele üldiselt, mis tööd teeme, siis on neil tunne, et "so what?, what's the big deal?", kuid see on väsitav, igas mõttes. need, kes täpsemalt teavad, millega töö juures kokku puutun, on osad mulle öelnud, et nemad ei suudaks sellist tööd teha. nii et HI5 mulle :)
Kuulsin eile töölt tulles raadiost SEDA Will Young'i lugu ja olen ta lugusid eile öösel ja täna igal võimalusel netist/arvutist kuulanud. Meeldib!
Õhtul oli EÜ, mis oli väga vahva. Selle aja jooksul tsekkisin meie floraga mängu tulemust - 0-5 kaotus, suht lõpus lasti jälle mitu tükki korraga lüüa. Masendav. Õhtu lõppedes käisin Illekas Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :D oli jälle tuttavaid nägusid seal. Mõnus! Ja võit oli ka ilus, vähemalt esimene poolaeg.
Kolmapäeval oli meil kolleegium, kuigi kohal oli vaid 5 kasvatajat ja ülemus. Siiski oli koosolek väga informatiivne ja viljakas, sai palju asju selgemaks! Mina protokollisin ja saatsin pärast teistele ka infoks laiali. Lisaks sain teada Maarja kooli sünniloo :) Tööl olin seekord kahe lapse kasvataja, käisime poes ja olime õues, kuni väga jahedaks läks.
Neljapäeval tegin töö juures oodet ja läksin seega tund aega varem tööle. Seekord oli 4 kasvatajat ja mul oli 3 last. Käisime nendega maja taga õues. Jooksime, jalutasime ja kiikusime :) ühega neist oli mul väga palju tegemist ja olin kuri kasvataja, saatsin teda nurka ja mitu korda oma tuppa rahunema. Muidugi enne hoiatasin ja pärast selgitasin, miks ma teda nii karistasin, ega ma niisama lambist ei tee. Kaklemist oli sel õhtul palju. Olin pärast väga väsinud, üldse tervest töönädalast.
Täna oli eriliselt vahva päev :) Tank käis mul maal külas. Juba Tartus bussiga hääletama minek oli meil seiklusterohke, kuna ta oli valel pool teed, kuni mina piletit käisin ostmas omale. Hääletamine kulges õnnelikult ja suurepäraselt. 10 minutiga saime ühe toreda noormehe peale umbes poolele teele ja siis ühe Soomes elava ärika peale, kes õnneks Pärnu poole läks ja meid maale ära tõi. Väike-Rakkes hääletades olime täpselt kahe vihma vahel, kuna teine juht ütles, et enne sadas ja sõidu ajal saime hullu padukat. Maal ka veidi tibutas ja sadas, kuid saime siiski väikse ringi teha küla peal ja aias. Kuna tal oli vaid mõned tunnid aega ja noorpaar pidi ka mingi aeg koju tulema, vaatasime seni mu vanu albumeid. Pole veel näiteks CISV pilte lasknud teha, kuid ehk saan selle nüüd kuu aja pärast ära teha pärast palgapäeva.
Näitasin ja rääkisin siis igast oma seiklustest ja reisidest ja laagritest. Nüüd teab ta mõndasid mu tähtsamaid sõpru nägu- ja nimepidi, näiteks Marili, Kertu, Teet, Jaanus, Kalmer, Jaanika, Siiri :D Tal tekkis suur huvi Teeduga tutvuda näiteks! Igatahes tuli meelde, kui vahva ja kreisi noorus mul on olnud ja millised fantastilised lood mul rääkida on! Õhtul panin ta bussi peale, et ta saaks veel ühe oma sõbrantsiga linnas kokku saada. Mina tegin maal imehead sauna hoopis :)
Oleme mitu korda juba Tangiga jõudnud järeldusele, et jube hea, et me ikka koos elame. Esiteks, töötades sellises kohas, kus me töötame, on ülioluline sellest rääkida. Ja me mõlemad teame, millest jutt, kui oma rõõme ja muresid jagame. Oleme ka mõlemad esmaspäeviti ja neljapäeviti tööl. Kuid kui teine öövahetusest tuleb, on esimene küsimus ikka, et kuidas öö läks ja siis me jutustame ja meenutame eelmisi tööpäevi ja igast huvitavaid seiku, sest ega me alati koos ole ja igal pool juhtub igast asju :) Ka teame, et kui räägime teistele üldiselt, mis tööd teeme, siis on neil tunne, et "so what?, what's the big deal?", kuid see on väsitav, igas mõttes. need, kes täpsemalt teavad, millega töö juures kokku puutun, on osad mulle öelnud, et nemad ei suudaks sellist tööd teha. nii et HI5 mulle :)
Kuulsin eile töölt tulles raadiost SEDA Will Young'i lugu ja olen ta lugusid eile öösel ja täna igal võimalusel netist/arvutist kuulanud. Meeldib!
Monday, September 17, 2012
spordist
Ei ole ju miskine saladus, et mulle sport meeldib. Londoni olümpia ajal vaatasin ma igast erinevaid huvitavaid alasid, lisaks neile, mida näidati selle pärast, et eestlased seal võistlesid (sõudmine, maadlus, sulgpall, kergejõustik). Vaatasin näiteks ujumist, tennist (Federeri mänge), natuke võrkpalli ja korvpalli, käsipalli. kusjuures jalgpalli ei vaadanud ma üldse olümpial, kuigi finaali tulemusel hoidsin neti abil silma peal, kui meil endal samal ajal mäng oli Meistriliigas. Isegi vettehüppeid vaatasin mingi aeg.
Korvpalli vastu on mul lapsest saadik mingi vastuseis olnud, kuna kui vanem vend seda telekast vaatas ja mina midagi muud tahtsin vaadata ja lõpuni oli jäänud 2 minutit, siis mängisid nad seda kahte minutit umbes-täpselt 10 minutit! Ja seal on nii palju vigasid, et see ei paku mitte mingit huvi.
Viimasel ajal olen silma peal hoidnud võrkpalli mängudel, kui Eesti Belgia, Hollandi ja Iisraeliga mängis. ja päris huvitav on olnud, saan ka reeglitest enam-vähem aru, kuigi on palju võõraid mõisteid.
Kusjuures mõtlesin isegi eile, et võrkpalli võiks ju isegi kohapeale vaatama minna, mitte ainult telekast vaadata. Koondise mänge oli päris vahva vaadata, kuid nüüd said need läbi. Mõtlesin siis, et jalkaga on see hea asi, et ma tean täpselt, kui kaua see kestab, isegi kui see on karikamäng ning võib tulla ka lisaaeg ja pendlad. Aga näiteks tennise, võrgu ja korvi puhul seda nii täpselt öelda ei saa. Nelja geimi mängis võrgukoondis laupäeval umbes 2h näiteks.
Veel mõtlesin, kui need jalkakoondise mängud vahepeal olid ja ML uuesti hakkas, et mul ikka täiega veab! Koondise haigetel on nii palju vähem neid nn pidupäevi, mil saab mängule minna, ning alati ei saa ka Türki ja mujale minna, igale mängule. Kindlasti on neid, kes käivadki. Kuid minul kui Meistriliiga klubi fännil on pidupäev iga nädal :D Laupäeval algas viimane voor, mis tähendab, et hooaja lõpuni on veel täpselt 8 mängu, pluss karikamäng, mis mul nägemata jääb, sest olen sel ajal Tartus tööl. neist kaheksast mängust jääb mul nägemata homne mäng Floraga ja järgmise nv mäng Tartus, sest olen siis Soomes.
Mina olen sel aastal kolmel koondise mängul käinud - Soome, Poola ja Rumeeniaga, ja kõigile neile tasuta sisse saanud. Viimased mängud, mille eest ma olin nõus ise maksma, olid Uruguay ja Itaaliaga :) võib tunduda, et ma kasutan teisi ära, näiteks Kissut või Dianat, et tasuta mängule saada, kuid küsija suu pihta ei lööda.
Laupäeval oli mul ikka nii hea meel, et ma hoopis rohkem ML mängudel käin, see on hoopis teine asi. Ja nii kummaline, kui see ka ei ole, tabab mind juba viiendat-kuuendat aastat järjest just septembris see teadmine, et ML hooaeg hakkabki läbi saama! Kuid siis saan rohkem Arsenali mänge vaadata, nii CL-s kui PL-s. Ja muidugi võib juhtuda, et saan Eurosport2 abil oma klassivenda Bundesligas mängimas näha. Sest eelmine reede sai temast esimene eestlane selles liigas :)
Homme algabki Arsenalil CL hooaeg, võõrsil Montpellier'i vastu, ja saan sinna otse EÜ-st minna.
Korvpalli vastu on mul lapsest saadik mingi vastuseis olnud, kuna kui vanem vend seda telekast vaatas ja mina midagi muud tahtsin vaadata ja lõpuni oli jäänud 2 minutit, siis mängisid nad seda kahte minutit umbes-täpselt 10 minutit! Ja seal on nii palju vigasid, et see ei paku mitte mingit huvi.
Viimasel ajal olen silma peal hoidnud võrkpalli mängudel, kui Eesti Belgia, Hollandi ja Iisraeliga mängis. ja päris huvitav on olnud, saan ka reeglitest enam-vähem aru, kuigi on palju võõraid mõisteid.
Kusjuures mõtlesin isegi eile, et võrkpalli võiks ju isegi kohapeale vaatama minna, mitte ainult telekast vaadata. Koondise mänge oli päris vahva vaadata, kuid nüüd said need läbi. Mõtlesin siis, et jalkaga on see hea asi, et ma tean täpselt, kui kaua see kestab, isegi kui see on karikamäng ning võib tulla ka lisaaeg ja pendlad. Aga näiteks tennise, võrgu ja korvi puhul seda nii täpselt öelda ei saa. Nelja geimi mängis võrgukoondis laupäeval umbes 2h näiteks.
Veel mõtlesin, kui need jalkakoondise mängud vahepeal olid ja ML uuesti hakkas, et mul ikka täiega veab! Koondise haigetel on nii palju vähem neid nn pidupäevi, mil saab mängule minna, ning alati ei saa ka Türki ja mujale minna, igale mängule. Kindlasti on neid, kes käivadki. Kuid minul kui Meistriliiga klubi fännil on pidupäev iga nädal :D Laupäeval algas viimane voor, mis tähendab, et hooaja lõpuni on veel täpselt 8 mängu, pluss karikamäng, mis mul nägemata jääb, sest olen sel ajal Tartus tööl. neist kaheksast mängust jääb mul nägemata homne mäng Floraga ja järgmise nv mäng Tartus, sest olen siis Soomes.
Mina olen sel aastal kolmel koondise mängul käinud - Soome, Poola ja Rumeeniaga, ja kõigile neile tasuta sisse saanud. Viimased mängud, mille eest ma olin nõus ise maksma, olid Uruguay ja Itaaliaga :) võib tunduda, et ma kasutan teisi ära, näiteks Kissut või Dianat, et tasuta mängule saada, kuid küsija suu pihta ei lööda.
Laupäeval oli mul ikka nii hea meel, et ma hoopis rohkem ML mängudel käin, see on hoopis teine asi. Ja nii kummaline, kui see ka ei ole, tabab mind juba viiendat-kuuendat aastat järjest just septembris see teadmine, et ML hooaeg hakkabki läbi saama! Kuid siis saan rohkem Arsenali mänge vaadata, nii CL-s kui PL-s. Ja muidugi võib juhtuda, et saan Eurosport2 abil oma klassivenda Bundesligas mängimas näha. Sest eelmine reede sai temast esimene eestlane selles liigas :)
Homme algabki Arsenalil CL hooaeg, võõrsil Montpellier'i vastu, ja saan sinna otse EÜ-st minna.
Saturday, September 15, 2012
töö ja töö ja lõbu
Pigem on viimasest postitusest alates rohkem tööd olnud, kuigi ka puhkust ja jalkat. Aitasin Rebasenädala infopunktis olla, kuigi oli meeletult vaikne. Õnneks sain vanu tuttavaid ja sõpru näha :) Tartu on tõeliselt tore linn õppimise jaoks!
Tööl oli eelmisel nädalal suhteliselt rahulik, parem kui kartsin. Saime ikka võimalusel lastega õues olla, seni kuni kuiva ilma on.
Reedel sai rongiga Tallinna mindud, Kissuga kokku saadud ja õhtul Eesti-Rumeenia mängu vaadatud. Oli meeletult tugev ja külm tuul, nii et järgmisel päeval ärkasin valusa kurguga. Siiski võtsin ette marsasõidu Sakusse, mille lähedal mu õde kiriku noortetöö juhtidele koolitust tegi. rahvast oli vähe, tipp-hetkel kokku 10. Kuus neist olid mulle varasemast tuttavad, kuid ka 3 uut olid vahvad tegelased. Üks neist ühe mu tuttava jalgpalluri klassiõde :) Vanemuine oli ka seal, nii et saime oma Viljandi nalju teha, eriti 3 apelsini tsiteerida :D Pühabal käisime Nõmmel kirikus ka ja pärast seda läksime kolmekesi (mina, õde ja Vanemuine) Kertu perele külla. J käib nüüd koolis, kuid mängida tahab ikka veel. Näitas meile oma kooliasju ja päevikut ja ehteid ning mängisimegi natuke. Eriti vahva oli siis, kui ka Kertu mängima tuli. Ja ülejäänud tütred on ka iga korraga järjest nunsamad ja asjalikumad neil! Õhtul rongiga tagasi Tartusse.
Esmaspäeva oli töö juures eriti pingeline. Meile tuli üks suhkruhaige tõdruk ja ta vanemad õpetasid meile kõike, mida vaja teada. Oli nii palju infot, mida meelde jätta. Kõoge hullem oli aga see, et kohal oli ainult mina, Tank, meie vanemkasvataja ja asendusteenistus poiss. Mul olid närvid küll vahepeal pinges, kuid õhtu jooksul läks paremaks. Öö oli täiesti vaikne ja hommik läks ka suht kiiresti. Terve nädal oli jälle under-staffed, kuigi käis kaks uut neidu, kes on tugikeskuses varem tööl olnud, kuid alumisel korrusel (meie oleme teisel korrusel) ja enam-vähem osasid lapsi teadsid, kuid meie töörutiin oli nende jaoks võõras. Teisipäeval oli 5 kasvataja asemel tööl 3, kuigi ka mind kutsuti tööle. ütlesin ära, kuna mul oli vaja puhkust ja nii läksingi Tangiga pubisse Eesti-Türgi mängu vaatama otse EÜ avaõhtult, mis oli ka väga vahva. Nii tore, et mul läks õhtu lõpuks meelest, et ma haige olen. Pubisse jõudsime just siis, kui Jääger punase sai. Tanki eriti jalka ei huvita, kuid tuli ikkagi muga kaasa. Teda huvitas simuleerimise ja näitlemise teema jalgpalli juures ja nii ma poolajal rääkisin sellest. Pärast mängu jalutasime kesklinnas ringi, mina tegin nalja ja tema naeris kõva häälega ja jahtisime talle friikartuleid, mille lõpuks ühika juurest kiirsöögikohast leidsime.
Kolmapäeval töö juures selgus, et ööseks pole teist kasvatajat, kuna see, kes pidi olema, sai hambapõletiku. Olin siis nõus jääma, ja õnneks oli öö nii rahulik, et sain 6 tundi korralikku und. Hommik läks ka kiiresti, kuigi olime K-ga kahekesi. Temaga on täiesti OK kahekesi hommikul tööl olla ja ikkagi kõigega valmis saada. Oma tavapartneriga (kellega olen öösel koos tööl olnud vaid kahel korral) ei julgeks vist. igatahes jääks lapsed sel juhul kooli lootusetult hiljaks!
Seaduse järgi ei oleks ma tohtinud neljapäeval jälle tööle minna, kuid läksin. Ei olnud midagi hullu, ja vahepeal ma ei tukastanud ka. Käisime ühe teise kasvatajaga õues jalutamas ja majas, kus osad noored õpivad iseseisvalt elama ja toimetama. Meie juurest läks sügisel sinna kolm last ja nii läksimegi neile "külla". Vaatasime telekat ja mängisime. Väga vahva oli. Uni jõudis mulle kohale alles tööpäeva lõpuks.
Reedel ehk eile tulin häälega Viljandisse, 5 minutiga sain autole ja ilusti bussijaama. Koju jõudes sain sooja süüa ja niisama oleleda ja emaga rääkida.
Täna aitasin emal oaseemneid puhastada ja pärastlõunal läksin bussiga linna mängule. Meie kaua-aegne rivaal Tallinna Kalev oli meil seekord vastas. Eelmised mängud sel hooajal on lõppenud meie poolt 1-2, 1-1 ja 2-2, nii et tänase närvislise, aga ilusa ja väga tähtsa 2-1 võiduga sai meie väravate vahe ilusti 6-6 :) kuigi nemad läksid juhtima, saime penaltiga viigistada ja lõpuks ilusa Jaani soolorünnakuga juhtima. Meil oli võimalusi veel ja neil ka, kuigi mängisid vähemuses teisel poolajal. Ilm oli ilus ja ka Arsenal võitis 6-1, nii et sain rõõmsas tujus pärast mängu B-ga koju minna! Ja sauna kütsin ka endale nii hea ja mõnusa.
Homme saan J-ga Tartusse, sai nii tänasel mängul kokku lepitud. jess! Teisipäeval on meil Tallinnas floraga mäng, kuid ma ei lähe. Õhtul vaatan hoopis Arsenali CL mängu :)
Tööl oli eelmisel nädalal suhteliselt rahulik, parem kui kartsin. Saime ikka võimalusel lastega õues olla, seni kuni kuiva ilma on.
Reedel sai rongiga Tallinna mindud, Kissuga kokku saadud ja õhtul Eesti-Rumeenia mängu vaadatud. Oli meeletult tugev ja külm tuul, nii et järgmisel päeval ärkasin valusa kurguga. Siiski võtsin ette marsasõidu Sakusse, mille lähedal mu õde kiriku noortetöö juhtidele koolitust tegi. rahvast oli vähe, tipp-hetkel kokku 10. Kuus neist olid mulle varasemast tuttavad, kuid ka 3 uut olid vahvad tegelased. Üks neist ühe mu tuttava jalgpalluri klassiõde :) Vanemuine oli ka seal, nii et saime oma Viljandi nalju teha, eriti 3 apelsini tsiteerida :D Pühabal käisime Nõmmel kirikus ka ja pärast seda läksime kolmekesi (mina, õde ja Vanemuine) Kertu perele külla. J käib nüüd koolis, kuid mängida tahab ikka veel. Näitas meile oma kooliasju ja päevikut ja ehteid ning mängisimegi natuke. Eriti vahva oli siis, kui ka Kertu mängima tuli. Ja ülejäänud tütred on ka iga korraga järjest nunsamad ja asjalikumad neil! Õhtul rongiga tagasi Tartusse.
Esmaspäeva oli töö juures eriti pingeline. Meile tuli üks suhkruhaige tõdruk ja ta vanemad õpetasid meile kõike, mida vaja teada. Oli nii palju infot, mida meelde jätta. Kõoge hullem oli aga see, et kohal oli ainult mina, Tank, meie vanemkasvataja ja asendusteenistus poiss. Mul olid närvid küll vahepeal pinges, kuid õhtu jooksul läks paremaks. Öö oli täiesti vaikne ja hommik läks ka suht kiiresti. Terve nädal oli jälle under-staffed, kuigi käis kaks uut neidu, kes on tugikeskuses varem tööl olnud, kuid alumisel korrusel (meie oleme teisel korrusel) ja enam-vähem osasid lapsi teadsid, kuid meie töörutiin oli nende jaoks võõras. Teisipäeval oli 5 kasvataja asemel tööl 3, kuigi ka mind kutsuti tööle. ütlesin ära, kuna mul oli vaja puhkust ja nii läksingi Tangiga pubisse Eesti-Türgi mängu vaatama otse EÜ avaõhtult, mis oli ka väga vahva. Nii tore, et mul läks õhtu lõpuks meelest, et ma haige olen. Pubisse jõudsime just siis, kui Jääger punase sai. Tanki eriti jalka ei huvita, kuid tuli ikkagi muga kaasa. Teda huvitas simuleerimise ja näitlemise teema jalgpalli juures ja nii ma poolajal rääkisin sellest. Pärast mängu jalutasime kesklinnas ringi, mina tegin nalja ja tema naeris kõva häälega ja jahtisime talle friikartuleid, mille lõpuks ühika juurest kiirsöögikohast leidsime.
Kolmapäeval töö juures selgus, et ööseks pole teist kasvatajat, kuna see, kes pidi olema, sai hambapõletiku. Olin siis nõus jääma, ja õnneks oli öö nii rahulik, et sain 6 tundi korralikku und. Hommik läks ka kiiresti, kuigi olime K-ga kahekesi. Temaga on täiesti OK kahekesi hommikul tööl olla ja ikkagi kõigega valmis saada. Oma tavapartneriga (kellega olen öösel koos tööl olnud vaid kahel korral) ei julgeks vist. igatahes jääks lapsed sel juhul kooli lootusetult hiljaks!
Seaduse järgi ei oleks ma tohtinud neljapäeval jälle tööle minna, kuid läksin. Ei olnud midagi hullu, ja vahepeal ma ei tukastanud ka. Käisime ühe teise kasvatajaga õues jalutamas ja majas, kus osad noored õpivad iseseisvalt elama ja toimetama. Meie juurest läks sügisel sinna kolm last ja nii läksimegi neile "külla". Vaatasime telekat ja mängisime. Väga vahva oli. Uni jõudis mulle kohale alles tööpäeva lõpuks.
Reedel ehk eile tulin häälega Viljandisse, 5 minutiga sain autole ja ilusti bussijaama. Koju jõudes sain sooja süüa ja niisama oleleda ja emaga rääkida.
Täna aitasin emal oaseemneid puhastada ja pärastlõunal läksin bussiga linna mängule. Meie kaua-aegne rivaal Tallinna Kalev oli meil seekord vastas. Eelmised mängud sel hooajal on lõppenud meie poolt 1-2, 1-1 ja 2-2, nii et tänase närvislise, aga ilusa ja väga tähtsa 2-1 võiduga sai meie väravate vahe ilusti 6-6 :) kuigi nemad läksid juhtima, saime penaltiga viigistada ja lõpuks ilusa Jaani soolorünnakuga juhtima. Meil oli võimalusi veel ja neil ka, kuigi mängisid vähemuses teisel poolajal. Ilm oli ilus ja ka Arsenal võitis 6-1, nii et sain rõõmsas tujus pärast mängu B-ga koju minna! Ja sauna kütsin ka endale nii hea ja mõnusa.
Homme saan J-ga Tartusse, sai nii tänasel mängul kokku lepitud. jess! Teisipäeval on meil Tallinnas floraga mäng, kuid ma ei lähe. Õhtul vaatan hoopis Arsenali CL mängu :)
Tuesday, September 04, 2012
on kõik uus septembrikuus? vist küll
Sügisekuu on käes, tagasi rutiini.
Kulunud väljend, et kõik on uus septembrikuus. No ju vist siis on. Eriti noorpaar E ja I jaoks, kelle laulatusel ja pulmas ma tarkusepäeval käisin. Kandsin neid kontsi, mis Taanist toodud sai, ja seelikut ja ilusat pluusi (mis tõsi küll, sai ostetud ammu, keskkooli lõpetamise jaoks). Tervet õhtut ma nendes kontsades ei veetnud, vahepeal sai madalad jalga pandud, ja seeliku vahetasin ka mugavama vastu.
Ilm oli pulmade jaoks ebameeldivalt jahe ja tuuline ja vihmane, kuid seda soojem oli tunne noorpaari pärast. Laulatus on lihtsalt imeilus ja armas, nii nendelik :) pulmapidu oli vahva, sai vanu sõpru-tuttavaid näha, keda pole näiteks terve suve näinud. Oli suur rõõm ja au olla nende abielu tähistamise peole kutsutud!
Kahjuks kaotasin kirikus oma ühe lemmikutest kõrvarõnga ära, mis eelmisel suvel Portugalist toodud sai, käsitöö ja klaasist kõrvarõngas. Jube kahju!
Pühabal oli selles mõttes mul mitmeid tegevusi täis broneeritud, sest ma tõesti ei tahtnud töö juurde seinu värvima minna. Mitte, et mul selle töö vastu midagi oleks, kuid tundsin, et ei taha sellel päeval sinna minna. Selle asemel käisin hommikul kirikus, hängisin Raeli ja Kaspari vahva ja nunsa perega, käisin pubis Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :) ja väljaskäik lõppes piknikuga jõe ääres, menüüs pulmast ülejäänud salatid jms. Väga tore päev oli, täis mõnusaid emotsioone!
See püha puhkepäev kulus enne eilset küll ära. Kell 12 oli koolis aktus ja olin ka elevil, oma laste nägemise pärast. Töökoht oli veel eelmise õhtu remondist koristamata ja nii läksime Tangiga sinna ja asjatasime veidi, kuni hakati lapsi tooma. Tõstsime tube ümber ja ära läks 4 last, juurde tuli 2, nii et kokku on neid nüüd 15. Suht optimaalne. Muutunud on nende juures kõige enam kehakaal mõne puhul, ja üks tegelane on ka iseloomult hoopis teine, nii et teda oli tore ja naljakas jälgida. Ilm oli ilus ja käisime lastega jalutamas jõe ääres. Õhtu läks päris hästi, kuid öövahetust ma veidi kartsin. Oli leebem, kui kartsin, kuigi üks tegelane jäi alles kella 23 paiku oma tuppa ja voodisse, ning kell 4 ärkas üles, ning koos temaga ka kaks öökasvatajat. Nii et öö jäi eile mul lühikeseks. Kella neljast äratuseni oli selline pooluni, kus vahepeal pidi käima teda tuppa tagasi viimas. Hommik läks ka päris hästi. Kuigi midagi drastiliselt muutnud ei ole, töörutiin on sama, siis mingid asjad on ikka uued ka. Kuid alles esimene nädal on, küll harjume ja õpime. Ühtegi uut kasvatajat ei tulnud tööle, kuid paar head ja kogenud on lahkunud, sellest on kahju ja eks meil oli töötajaid puudu ja praegu. Ülejäänud nädal vist on under-staffed, 5 asemel 4 kasvatajat.
Kella 10-ks olin tagasi ühikas, magasin paar tundi ja on inimese tunne jälle. Homme ja ülehomme olen enne tööd Rebasenädala infopunktis abis, reedel Tallinna jalkale, Eesti vs Rumeenia :D laupäeval värskele koolilapsele külla, ehk ristitütar läks kooli. Aeg tõesti lendab nagu siga!
Kulunud väljend, et kõik on uus septembrikuus. No ju vist siis on. Eriti noorpaar E ja I jaoks, kelle laulatusel ja pulmas ma tarkusepäeval käisin. Kandsin neid kontsi, mis Taanist toodud sai, ja seelikut ja ilusat pluusi (mis tõsi küll, sai ostetud ammu, keskkooli lõpetamise jaoks). Tervet õhtut ma nendes kontsades ei veetnud, vahepeal sai madalad jalga pandud, ja seeliku vahetasin ka mugavama vastu.
Ilm oli pulmade jaoks ebameeldivalt jahe ja tuuline ja vihmane, kuid seda soojem oli tunne noorpaari pärast. Laulatus on lihtsalt imeilus ja armas, nii nendelik :) pulmapidu oli vahva, sai vanu sõpru-tuttavaid näha, keda pole näiteks terve suve näinud. Oli suur rõõm ja au olla nende abielu tähistamise peole kutsutud!
Kahjuks kaotasin kirikus oma ühe lemmikutest kõrvarõnga ära, mis eelmisel suvel Portugalist toodud sai, käsitöö ja klaasist kõrvarõngas. Jube kahju!
Pühabal oli selles mõttes mul mitmeid tegevusi täis broneeritud, sest ma tõesti ei tahtnud töö juurde seinu värvima minna. Mitte, et mul selle töö vastu midagi oleks, kuid tundsin, et ei taha sellel päeval sinna minna. Selle asemel käisin hommikul kirikus, hängisin Raeli ja Kaspari vahva ja nunsa perega, käisin pubis Arsenali 2-0 võidumängu vaatamas :) ja väljaskäik lõppes piknikuga jõe ääres, menüüs pulmast ülejäänud salatid jms. Väga tore päev oli, täis mõnusaid emotsioone!
See püha puhkepäev kulus enne eilset küll ära. Kell 12 oli koolis aktus ja olin ka elevil, oma laste nägemise pärast. Töökoht oli veel eelmise õhtu remondist koristamata ja nii läksime Tangiga sinna ja asjatasime veidi, kuni hakati lapsi tooma. Tõstsime tube ümber ja ära läks 4 last, juurde tuli 2, nii et kokku on neid nüüd 15. Suht optimaalne. Muutunud on nende juures kõige enam kehakaal mõne puhul, ja üks tegelane on ka iseloomult hoopis teine, nii et teda oli tore ja naljakas jälgida. Ilm oli ilus ja käisime lastega jalutamas jõe ääres. Õhtu läks päris hästi, kuid öövahetust ma veidi kartsin. Oli leebem, kui kartsin, kuigi üks tegelane jäi alles kella 23 paiku oma tuppa ja voodisse, ning kell 4 ärkas üles, ning koos temaga ka kaks öökasvatajat. Nii et öö jäi eile mul lühikeseks. Kella neljast äratuseni oli selline pooluni, kus vahepeal pidi käima teda tuppa tagasi viimas. Hommik läks ka päris hästi. Kuigi midagi drastiliselt muutnud ei ole, töörutiin on sama, siis mingid asjad on ikka uued ka. Kuid alles esimene nädal on, küll harjume ja õpime. Ühtegi uut kasvatajat ei tulnud tööle, kuid paar head ja kogenud on lahkunud, sellest on kahju ja eks meil oli töötajaid puudu ja praegu. Ülejäänud nädal vist on under-staffed, 5 asemel 4 kasvatajat.
Kella 10-ks olin tagasi ühikas, magasin paar tundi ja on inimese tunne jälle. Homme ja ülehomme olen enne tööd Rebasenädala infopunktis abis, reedel Tallinna jalkale, Eesti vs Rumeenia :D laupäeval värskele koolilapsele külla, ehk ristitütar läks kooli. Aeg tõesti lendab nagu siga!
Subscribe to:
Posts (Atom)