Mõtlesin, et peaks mingi kokkuvõtva postituse tegema oma siin Lia Gårdis. Ka see aeg on olnud nagu mõni üksik päev siin ehk üles-alla. Algus oli veidi keeruline, kuna oli nii palju uusi asju ja tegevusi ja inimesi, kuid see algus tehti mulle väga koduseks ja kergeks, sest siin on mind õnnistatud suurepäraste inimestega! Kui midagi valesti tegin, siis õpetati kuidas õigesti või efektiivsemalt teha. Ka õppisin teistelt neid kõrvalt jälgides. Siis olin juba päris vilunud ja oskasin oma ülesandeid hästi teha, sain ka teisi juhendada ning vajadusel õpetada. Sinna sekka veelgi uusi ülesandeid, tegevusi, masinaid ja inimesi. Nii et igav ei ole siin mul küll kunagi olnud! Eriti paranenud on mu kokandusoskused ja selle üle on mul hea meel! Kõik, mis on juhtunud, pidigi ilmselt juhtuma, sest kõik tükid on lõpuks oma kohale paigutunud, isegi kui see mulle alguses üldsegi ei meeldinud.
Olen juba varem kirjutanud, et aeg nagu seisaks siin paigal, samal ajal müstiliselt kiiresti möödudes. Siin on olnud nagu everlasting winter, nagu Narnia esimeses filmis :) ja seega on tunne nagu oleks siin üks pikk-pikk päev. Aga kalendrisse vaadates imestasin alati, et kuhu küll see aeg ja nädalad kaovad! Alguses mõtlein küll, et veidi naljakas, et ma tervelt seitmeks nädalaks Norra lähen ja nüüd, kui ma olen juba lõpusirgel, ei tundu see seitse nädalat üldsegi nii pikana. Siiski on nagu jaanuar ja veebruar mul sel aastal vahele jäänud... ja tagasi Eestisse lähen peaaegu nagu kevadesse.
Veebruari alguses oli väike allakäik, kui tundsin, et kuu aega siin oleks olnud täiesti piisav mulle, kui ikkagi ootas mind ees kaks ja pool nädalat. Annikeni tulekuga toimus taas tõus :) olin temaga vähe koos, vaid nädala, kuid sain paremini läbi kui mõnega, kellega olen mitu korda kauem siin koos elanud!
Muidugi olid mul siin oma lemmikülesanded või -tegevused, vähe oli neid, mida mulle ei meeldinud teha. Aga nõude pesemine ja puhaste tagasi oma kohale panemin oli tore :P ja porgandite koorimine, hakkimine, kartulite koorimine (nii masinas kui pärast iluvigade eemaldamine), plekkpurkide lammutamise masin oli lahe. Jep, olen olnud töökas nagu loom siin, ja selle üle õnnelik. Sest olen olnud väga kasulik neile.
Juba alguses oli meil väga meeldiv noorte seltskond: Inger, Lars, Lillian ja mina. Vapustavalt toredad inimesed! Käisime ju koos saunas ka neljakesi. Ja täiskasvanutega sain hästi läbi. Mingeid konflikte ei olnud, kuigi oli paar arusaamatust ja suurt tujulangust mul, mis tipnes nutuse vestlusega Kristinaga. Aga positiivne kaalub täiega üle need paar negatiivset kogemust. Ja ma olen taas enda kohta palju siin õppinud kõige selle läbi, mis siin kogenud olen. Nüüd tean, et on olemas inimesi, kellele mu huumor üldsegi ei istu!!!
Kui ma mõtlen, et need inimesed siin on mind mõjutanud nii mitmelgi moel, siis ei oska ma öelda ja ennustada, mil moel mina hoopis neid mõjutanud olen mingis suunas. Võib-olla olen istutanud neisse huvi Eesti vastu, oma veidra huumori ja naljadega hämmastanud vms. Ma ei tea, kuid loodetavasti on see mõju ikka positiivne. No Inese tunnistas, et ma olen esimene eestlane, kes talle meeldib, aga samas ei ole ta neid ju väga palju kohanudki. Nii et arenguruumi on temalgi :D
Kui detsembris-jaanuaris mult küsiti, et miks ma sinna Norra lähen, siis leidsin hea vastuse sellele: ma ei tea veel, miks ma sinna lähen, aga kui juba seal olen, küll ma teada saan! Ja nüüd võin küll öelda, et peapõhjus, miks ma siia tulema pidin, on üks tähtis inimene, keda ma juba homme näen. Mõnes mõttes alles esimest korda!
Ja ma ei kahetse midagi! Ma olen lihtsalt liiga õnnelik, et sain siin olla. Vapustav loodus, head inimesed, mu paranenud norra keel ja muidugi Jumal, kes mind kõige sellega õnnistanud on! Olen 100% kindel, et tulen siia tagasi. Tee on selge ja siia on hea tuttav tagasi tulla. Hull nostalgia tuleb siis ilmselt peale :D Suur-suur tänu siinkohal Tiinale, et ta sellest kohast siin mulle rääkis ja mingis mõttes veenis mind siia tulema! Kummaline on, et kui Tiina tuli alguses siia mõneks päevaks vaatama, mis koht see üldse on, enne kui kauemaks tuli, siis mina hüppasin kohe enam-vähem tundmatus kohas pea ees vette, tulles kohe 7 nädalaks.
Hakkan nii mõndagi igatsema, see on kindel. Eriti inimesi, kes olid minu pereks ja kommuuniks siin kaua aega. Lillian ja Lars on nii toredad inimesed ja ma loodan neid taas näha, et jälle koos naerda ja rääkida :D nad aitasid mul siin ennast välja elada ja rääkida kui oli vaja. Aitähhid ka neile!
Ahjaa, peaaegu oleks unustanud: kui ma poleks siia tulnud, ei oleks ma saanud lugeda nelja ja poolt suurepärast raamatut!!! Ja selle üle on mul hea meel, et just nii läks...
Saturday, February 21, 2009
Friday, February 20, 2009
nõnda hea on olemas olla...
lauluread ühest mu lemmiklaulust: "nõnda hea on olemas olla, sõnu öelda asjata näib. meil on soe, sest hinged on valla!" vot seda ma ootan =)
aga täna tundsin end siin üksikuimana kui varem, sest nagu mainitud, olin oma õnnega üksi. teised olid õnnelikud et mina õnnelik olin, kuid mina üksi olin täna oma rahvuse üle uhke! perenaise õnnitlus läks mulle väga hinge selle rõõmsa sündmuse puhul :)
vaatasin netist ka Veerpalu intervjuud, mis oli põhjalikum kui inglise keelne siin norra tv-s. kõlab klišeena, kuid pärast iga tiitlivõitu kõlavad sõnad: oleme terve hooaja selle päeva nimel vaeva näinud ning see tasus end ära! aga see on nii õige! samas mõtlesin täna selle peale, et Veerpalu ja Mae (ja Rehemaa) ei ole ju ainukesed, kes spetsiaalselt selle sõidu jaoks valmistunud on, kuid ju siis meie omad on seda efektiivsemalt teinud. on ju ainult üks võitja! ja täna oli selleks eestlane :D
ja medalitseremooniat vaatasin ma siit. Inese vaatas et ma olen mingi imelik, kui õndsa näoga vaatasin kuidas Jaak ja Andrus oma töö eest väärilised tasud said. oli taas üliõnnelik tunne :)
oma kandi poiss natuke, Jaak Mae
homme ootab ees põhjalikum pakkimine, täna alustasin veidi. ja tööpäev tuleb ka suht hullumeelne, ma usun. kuna õhtul on külalistel agape-söömaaeg ja selle järelt koristamine lükkub suht hilja peale, ütlen kogemustest. kuid selle kallal on oodata meeletut massi, ni iet koos läheb ikka kiiremini! aga ma ei lase tujul langeda ;) viimane tööpäev ikkagi...
aga täna tundsin end siin üksikuimana kui varem, sest nagu mainitud, olin oma õnnega üksi. teised olid õnnelikud et mina õnnelik olin, kuid mina üksi olin täna oma rahvuse üle uhke! perenaise õnnitlus läks mulle väga hinge selle rõõmsa sündmuse puhul :)
vaatasin netist ka Veerpalu intervjuud, mis oli põhjalikum kui inglise keelne siin norra tv-s. kõlab klišeena, kuid pärast iga tiitlivõitu kõlavad sõnad: oleme terve hooaja selle päeva nimel vaeva näinud ning see tasus end ära! aga see on nii õige! samas mõtlesin täna selle peale, et Veerpalu ja Mae (ja Rehemaa) ei ole ju ainukesed, kes spetsiaalselt selle sõidu jaoks valmistunud on, kuid ju siis meie omad on seda efektiivsemalt teinud. on ju ainult üks võitja! ja täna oli selleks eestlane :D
ja medalitseremooniat vaatasin ma siit. Inese vaatas et ma olen mingi imelik, kui õndsa näoga vaatasin kuidas Jaak ja Andrus oma töö eest väärilised tasud said. oli taas üliõnnelik tunne :)
oma kandi poiss natuke, Jaak Maehomme ootab ees põhjalikum pakkimine, täna alustasin veidi. ja tööpäev tuleb ka suht hullumeelne, ma usun. kuna õhtul on külalistel agape-söömaaeg ja selle järelt koristamine lükkub suht hilja peale, ütlen kogemustest. kuid selle kallal on oodata meeletut massi, ni iet koos läheb ikka kiiremini! aga ma ei lase tujul langeda ;) viimane tööpäev ikkagi...
eestlane olla on uhke ja hää!
maailma parim klassikasuusataja!täna on mul vaba päev, ja siiani on see olnud SUPER!!! esiteks, kuna sain kauem magada, käisin koos Hassega Koppangis poes, ja kui tagasi tulin ja valgesse majja jooksin ning teleka käima panin, olid Jaak Mae ja Andrus Veerpalu just startimas rajale :D ja nii ta läks, närviliselt, kui lõpuks see ikkagi tuli, see kauaoodatud kuldmedal! kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja - kõlab uhkesti, kas pole? vaatasin sõitu koos Hassega, ja tal oli vist päris meelelahutav mind vaadata kõrvalt, kuna ma elasin väga meie kahele tublile suusatajale kaasa, nii vaheajapunktides kui finišis. ning kui Bauer oli finišis ning sai selgeks, kes täna maailma parim on, tõusin püsti ja plaksutasin käsi suurest rõõmust ning huilgasin veidi!!! olin suht üksi oma õnnes (nagu Nico eelmine suvi Bergenis, kui Hispaania jalkas euroopa meistriks tuli) ja oleks niiväga kedagi kallistada tahtnud. btw, ma olen siin olles üldse vähe kallistanud, umbes 10 korda või nii. pooleteise kuu kohta on seda häbematult vähe, ma tean!
tegin tänaseks isegi to-do nimekirja, ja seni olen saanud kaks asja maha tõmmata: pesu pesemise ja suuskamise vaatamise, ja oma sahtlit siin üleval koristasin ka kuid täiesti tühjaks veel ei teinud. emale helistamise lükkan vast homseks, sest saan seda rahulikult teha sel ajal kui külalistel armastus-söömaaeg on, no mingi kaks ja pool tundi kestab see neil kindlasti.
kolmapäeval õhtul käisin Lilliani sõbrantsiga saunas, ainule meie kahekesi. Lillian ise oli oma haigusest õhtuks nii nõrk, et poleks isegi toolist püsti tõusta suutnud ilma hingeldama hakkamata. aga mul on hea meel, et Anne Kari minuga tuli. ta on kolm aastat Šotimaal elanud ja sealt nii tugeva aktsendi külge saanud, et pidin kõvasti keskenduma et ta jutust aru saada. aga meil oli päris tore saunaõhtu koos. ja sel õhtul võtsin taas kätte Twilighti saaga kolmanda raamatu, mille Ingerile esmaspäeval tagastan. jep, neid raamatuid võib korduvalt lihtsalt kätet võtta ning lugeda :D
eile oli neljapäev, mõtlemise päev. algas see nii, et vaatasin suusatamist. laskesuusatamise segateatesõitu ja naiste 10km Liberecis. ja siis olin nii unine, et tudusin tunnikese. pärast seda olin suht uimane kuid mu tuju läks siis heaks, kui avastasin, et mõtlemise päev oli ju! olin siis väga heas tujus. ja töö läks ka sujuvalt. kuulsin huvitavaid jutte Ineselt ja Larsiga sai taas nalja. tööpäev sai ruttu läbi, kuna Telemarki-pataljon (4 umbes 60-aastast abilist Telemarki maakonnast) oli abis ja nii läks kiiresti 75 inimese järgi koristamine. sain taas netti minna ja inimestega rääkides toredasti aega veeta. voodisse sain umbes poole ühe paiku.
selle pataljoniga on nii, et nad on tegelikult suureks abiks siin, sest külalisi ja seega ka tööd on palju. aga neil on oma meetodid ja kiirus asjade tegemisel, ning tihti nad lihtsalt pobisevad midagi omaette norra keeles. nii on natuke raske, kui ma aru ei saa, kas nad räägivad niisama või minuga. aga homme on viimane tööpäev, et ma ei stressa end sellega väga. nad on väga toredad inimesed...
täna olen öelnud juba esimesed head-aegad, kuna Ingeborg E ja Torill ei ole nädalavahetuseti siin. näen neid loodetavasti veel siin. ma tean ju, kus nad töötavad!
Wednesday, February 18, 2009
pooleteisest päevast
Kokkuvõte eilsest ja tänasest. Kuigi mul oleks eile palju aega olnud, et siia kirjutada, siis jätsin meelega selle asja tänaseks.
Kui esmaspäeval olin ma meeletult unine õhtuks, siis eile jõudis minuni füüsiline väsimus. Töötasin eile vist praeguseks viimast korda selle laheda tolmuimejaga siin. Ja meil olid siin kaks toredat klaveri-häälestajat, üks onu oli saksamaalt ja on norras juba pool aastat elanud. Sain talt küpsist ka :P tore oli nendega rääkida. Siis olime Annikesega köögis kahekesi tööl, mis oli väga naljakas, kuna olime nagu kaks turisti seal koos. Aga toit sai valmis ja inimesed süüa. Nalja sai palju, ja Mauksi kohta rääkis ta mulle ka natuke uudiseid. Nimetas mind paar korda Mairiks ka :D hahahhaaa
ja kui tööpäev läbi oli ning netti läksin, oli ka peika peaaegu kohe seal. Ja nii see aeg lendas :) veel rääkisin Kelly ja Erikuga. Erik sai eile mu kirja kätte, kuhu ma olin lisanud ühe lehekülje väikese eesti keele grammatikaga: käänded ja natuke pööramist. Ja siis õhtul ta proovis neid käändeid erinevate sõnadega. Enamuse ajast sai hästi hakkama, kuigi ta mõtles absurdseid lauseid välja, aga et käändelõppe harjutada. See oli päris tore!
Õhtul läksime koos Larsiga alla valgesse majja, ja küsis lambist mu käest, et mida ma jõuluks tahan. Nojah, vastasin et ma pole veel otsutsanud :) majja jõudes hakkasime koristama, kuna ilmselt kass oli ühe lambi maha ajanud ja põrand oli pirnikilde täis. Uni oli mul hea ja sügav eile öösel. Hommikul aga nali jätkus: kui olin valmis üles minema ja koridori jõudsin, kuulsin et keegi tuleb just sinna poole. Ja see oli Lars. Ta astus koridori, ja mind ei märganud, kuigi meie vahel oli max üks meeter vahet. Ja kui ma taipasin, et ta ei ole mind ikka veel märganud, ütlesin talle HEI, mille peale ta meeletult ehmus :D aga ta ei pahandanud! Hahhahaaaa, lahe tüüp on!
Sõin hommikust ja läksin alla tagasi, vaatasin telekast laskesuusa mm-i lõuna-koreast. Eestlannasi nägin ainult vilksamisi rajal siblimas, ega neil väga hästi ei läinud ka. Lõunaooteks sõime vahvleid, kuna esmaspäevast oli tainast veel alles päris palju. Maasikamoosiga, nämma-nämma.
Täna on lootust sauna saada, kuna homsest ei ole see enam võimalik sest kohe sauna kõrval elavad külalised HL keldris. Aga võib-olla olen ainuke kes minna tahab ja üksi mulle ei meeldi see tegevus. Nii et 50-60 olukord on.
Eestisse tagasi minnes on ka paar lahtist otsa. Ehk kuhu ma teisipäeva ööseks lähen. Variandid on praegu õde ja Kertu. Kertu kasuks räägib see, et seal saaks pingiviinide-paraadi telekast vaadata. Ja sinna läheb buss otse lennujaamast, kuigi järgmine päev on tööpäev nii Kertul kui Jüril. Õe kasuks räägib see, et kuna ETS konverents toimub kuskil mustamäe kandis, siis võiks ju otse sinna minna. Ja järgmise hommikuga poleks probleeme, ma eeldan. Nii, et Kertu, mis kostad? Kas võin teile tulla?
Olen alustanud juba postitust, mille ma vist laupäeval postitan. See on väike kokkuvõte mu ajast siin Lias, peaaegu seitse nädalat. Ja seda ei saa ühe ropsuga kirjutada. Esialgne tekst on olemas kuid kui midagi tähtsat veel meelde tuleb, siis saan selle mustandisse lisada. Pühapäevast päevaplaani ma veel ei tea enda jaoks, ja seega tuleb igaks juhuks see postitus laupäeva õhtul. Märkige see omale nüüd ilusti kalendrisse ära, kallid blogi lugejad ja fännid ja huvilised =)
Kui esmaspäeval olin ma meeletult unine õhtuks, siis eile jõudis minuni füüsiline väsimus. Töötasin eile vist praeguseks viimast korda selle laheda tolmuimejaga siin. Ja meil olid siin kaks toredat klaveri-häälestajat, üks onu oli saksamaalt ja on norras juba pool aastat elanud. Sain talt küpsist ka :P tore oli nendega rääkida. Siis olime Annikesega köögis kahekesi tööl, mis oli väga naljakas, kuna olime nagu kaks turisti seal koos. Aga toit sai valmis ja inimesed süüa. Nalja sai palju, ja Mauksi kohta rääkis ta mulle ka natuke uudiseid. Nimetas mind paar korda Mairiks ka :D hahahhaaa
ja kui tööpäev läbi oli ning netti läksin, oli ka peika peaaegu kohe seal. Ja nii see aeg lendas :) veel rääkisin Kelly ja Erikuga. Erik sai eile mu kirja kätte, kuhu ma olin lisanud ühe lehekülje väikese eesti keele grammatikaga: käänded ja natuke pööramist. Ja siis õhtul ta proovis neid käändeid erinevate sõnadega. Enamuse ajast sai hästi hakkama, kuigi ta mõtles absurdseid lauseid välja, aga et käändelõppe harjutada. See oli päris tore!
Õhtul läksime koos Larsiga alla valgesse majja, ja küsis lambist mu käest, et mida ma jõuluks tahan. Nojah, vastasin et ma pole veel otsutsanud :) majja jõudes hakkasime koristama, kuna ilmselt kass oli ühe lambi maha ajanud ja põrand oli pirnikilde täis. Uni oli mul hea ja sügav eile öösel. Hommikul aga nali jätkus: kui olin valmis üles minema ja koridori jõudsin, kuulsin et keegi tuleb just sinna poole. Ja see oli Lars. Ta astus koridori, ja mind ei märganud, kuigi meie vahel oli max üks meeter vahet. Ja kui ma taipasin, et ta ei ole mind ikka veel märganud, ütlesin talle HEI, mille peale ta meeletult ehmus :D aga ta ei pahandanud! Hahhahaaaa, lahe tüüp on!
Sõin hommikust ja läksin alla tagasi, vaatasin telekast laskesuusa mm-i lõuna-koreast. Eestlannasi nägin ainult vilksamisi rajal siblimas, ega neil väga hästi ei läinud ka. Lõunaooteks sõime vahvleid, kuna esmaspäevast oli tainast veel alles päris palju. Maasikamoosiga, nämma-nämma.
Täna on lootust sauna saada, kuna homsest ei ole see enam võimalik sest kohe sauna kõrval elavad külalised HL keldris. Aga võib-olla olen ainuke kes minna tahab ja üksi mulle ei meeldi see tegevus. Nii et 50-60 olukord on.
Eestisse tagasi minnes on ka paar lahtist otsa. Ehk kuhu ma teisipäeva ööseks lähen. Variandid on praegu õde ja Kertu. Kertu kasuks räägib see, et seal saaks pingiviinide-paraadi telekast vaadata. Ja sinna läheb buss otse lennujaamast, kuigi järgmine päev on tööpäev nii Kertul kui Jüril. Õe kasuks räägib see, et kuna ETS konverents toimub kuskil mustamäe kandis, siis võiks ju otse sinna minna. Ja järgmise hommikuga poleks probleeme, ma eeldan. Nii, et Kertu, mis kostad? Kas võin teile tulla?
Olen alustanud juba postitust, mille ma vist laupäeval postitan. See on väike kokkuvõte mu ajast siin Lias, peaaegu seitse nädalat. Ja seda ei saa ühe ropsuga kirjutada. Esialgne tekst on olemas kuid kui midagi tähtsat veel meelde tuleb, siis saan selle mustandisse lisada. Pühapäevast päevaplaani ma veel ei tea enda jaoks, ja seega tuleb igaks juhuks see postitus laupäeva õhtul. Märkige see omale nüüd ilusti kalendrisse ära, kallid blogi lugejad ja fännid ja huvilised =)
Monday, February 16, 2009
mõned pildid veel
kuna juba siis kui siia tulin ja esimesi pilte üles panin, siis nuriseti, et minust ei olegi pilte. no nüüd juba on, ja kuna varsti lahkun, siis on tagumine aeg neid ka laiema avalikkusega jagada.
mina Stig-Ingega valge maja köögis. p.s pilt on ISE TEHTUD!
väike ja väsinud Olve (tähelepanu ta pidžaama mustrile =))
mina väikese Johannesega
täna oli nagu, juba öeldud, päris pikk päev. panin hommikul seitsmest poole viieni. ja nagu ma juba varasest noorusest tean, siis üleväsimus võib päris tore olla. tore ehk naljakas :P meil oli väike koosolek siin täna, rääkisime uuest reatreadist, kes millal vaba päeva saab või kes millalgi ära on. mina sain reede vabaks, siis saan telekast suusa MM-i kaeda, kui meestel 15 km klassikat on. jess! pesen siis riideid ka ja valmistun lahkuma.
aga kui Lars koosolekule tuli, võttis ta kohvitermose kätte ja ta väsinud nägu läks nii särama sellest, et see täiesti täis oli (nad on suht kohvi-sõltlased siin ju ja ka mina joon ebatavaliselt palju ja tihti seda vedelikku) :D mina olin ainuke, kes seda märkas ja suure häälega naerma hakkasin! teised ei saanud muidugi aru ja läbi naeru oli raske seletada. Lars sai ise ka aru, mis nali oli :) ja kui ma siis talle edaspidi otsa vaatasin, hakkasin taas naerma. nii et pidin vahepeal kööki hingama minema hoopis. Lillian oli ka piisavalt terve, et koosolekule tulla. Anniken lahkub neljapäeval. ja Kristina lahkub siit jäädavalt märtsi esimestel päevadel, isikliku elu põhjustel, Lia ei ole tema jaoks sobiv paik. ei, muidu oli tore koosolek!!! inglise keeles enamuse ajast ja puha.
helistasin ka emale täna, üle pika aja. tal oli hea meel, ta muidugi arvas, et keegi teine helistab. tegin tünga! kuulsin uudiseid, mis olid valdavalt meeldivad ja tore teada, et raskel ajal ikka on abiks huumorimeel :D ehk helistan reedel uuesti.
ja lõpetuseks veel üks pilt. see on isegi üks tähtsamaid pilte Lia iseloomustamiseks. nimelt on sellel kohal siin oma väike fetiš. no mõnele inimesele meeldivad väga lambad, teisele konnad, kolmandale karud, neljandale lepatriinud. siinse koha märksõnaks on liblikad :D ka ilusad ju!
vaid üks näide neist kümnetest-sajadest liblikatest:
(kas Tiina tunneb ära, kus see tehtud on?) no neid on siin nii palju, et oli raske valida mida pildistada :D
täna oli nagu, juba öeldud, päris pikk päev. panin hommikul seitsmest poole viieni. ja nagu ma juba varasest noorusest tean, siis üleväsimus võib päris tore olla. tore ehk naljakas :P meil oli väike koosolek siin täna, rääkisime uuest reatreadist, kes millal vaba päeva saab või kes millalgi ära on. mina sain reede vabaks, siis saan telekast suusa MM-i kaeda, kui meestel 15 km klassikat on. jess! pesen siis riideid ka ja valmistun lahkuma.
aga kui Lars koosolekule tuli, võttis ta kohvitermose kätte ja ta väsinud nägu läks nii särama sellest, et see täiesti täis oli (nad on suht kohvi-sõltlased siin ju ja ka mina joon ebatavaliselt palju ja tihti seda vedelikku) :D mina olin ainuke, kes seda märkas ja suure häälega naerma hakkasin! teised ei saanud muidugi aru ja läbi naeru oli raske seletada. Lars sai ise ka aru, mis nali oli :) ja kui ma siis talle edaspidi otsa vaatasin, hakkasin taas naerma. nii et pidin vahepeal kööki hingama minema hoopis. Lillian oli ka piisavalt terve, et koosolekule tulla. Anniken lahkub neljapäeval. ja Kristina lahkub siit jäädavalt märtsi esimestel päevadel, isikliku elu põhjustel, Lia ei ole tema jaoks sobiv paik. ei, muidu oli tore koosolek!!! inglise keeles enamuse ajast ja puha.
helistasin ka emale täna, üle pika aja. tal oli hea meel, ta muidugi arvas, et keegi teine helistab. tegin tünga! kuulsin uudiseid, mis olid valdavalt meeldivad ja tore teada, et raskel ajal ikka on abiks huumorimeel :D ehk helistan reedel uuesti.
ja lõpetuseks veel üks pilt. see on isegi üks tähtsamaid pilte Lia iseloomustamiseks. nimelt on sellel kohal siin oma väike fetiš. no mõnele inimesele meeldivad väga lambad, teisele konnad, kolmandale karud, neljandale lepatriinud. siinse koha märksõnaks on liblikad :D ka ilusad ju!
vaid üks näide neist kümnetest-sajadest liblikatest:
olen elus!
nii hõiskas Inese, sest pere-retreat sai läbi ja me oleme kõik elus ikka veel! oli siin ju väga palju rahvast ning söögi ja nõudega mässamist päris palju.
eile õhtul aga olin mina Kristina ja Tomiga unevalvurid. pidime ka kaks neist magama panema, mis aga ei läinud nii kergesti kui arvata võiks. Olve oli juba magamas, kui ta uuesti üles ärkas. ta oli tegelikult väsinud küll, kuid väiksed lapsed ei oska ju magama jääda, ükskõik kui väinud nad ka pole! ja nii oligi ta sellepärast pahane ja nuttis oma voodis tükk aega, aga magama ei jäänud! ka Johannes ärkas mingi aeg üles. ja Naomi ka, tema on alles viiekuune ja kui ta oli juba peaaegu pool tundi nutnud, pidin ma lapsevanemate söömaaega segama, et Naomi ema tuleks ja talle süüa annaks. enne ühtteist tulid ka teised vanemad ja said oma väsinud võsukesed oma hoolde.
mina läksin pikemalt mõtlemata voodisse, sest tänane äratus oli 10 minutit enne seitset. uni oli õnneks hea, nii et ärkamisega probleeme polnud. pime oli harjumatult õues... tundsin end väga värske ja puhanuna igatahes.
lohutan end sellega, et ega ka teised ei saanud väga palju kauem magada minust, sest hommikul leidis aset vahvli-aktsioon. ehk siis peredele viidi tassike teed-kohvi-mahla koos vahvlite ja maasikamoosiga tuppa voodis söömiseks. ja seda kõike Taize "gloria" laulu saatel. lihtsalt ilus!!! koosolek kujunes peamiselt eileõhtuste laste-gruppide raporiteks ja tänusõnadeks kõigile abistajatele (meid oli palju!).
palvuselt tulin varem ära, sest olin ikkagi hommikusöögi-toimkonnas. pärast pesin ka nõusid. kui kahel eelneval hommikul on mul jäänud pärast nõudepesu ka veidi aega netis olla enne lapsehoidmist, siis täna ei olnud vaid aega jäi isegi väheks. esiteks kuna lapsehoidmine algas pool tundi varem ning teiseks oli perenaisel Odd-Arne abi vaja, nii et jäin üksi seda lõpetama. jooksin siis ruttu alla HL-i. kõik kolm magasid, kui sinna jõudsin, olid nad ju kõik eile kaua üleval olnud. varsti aga ärkas Olve, kuna meie suur kass Stig-Inge oli õues ja otsis lapsekärust omale sooja ja pehmet kohta ja arvas, et see on õige koht selle jaoks. varsti ärkas ka Naomi kuid Johannes magaski terve selle kaks tundi. siis oli meil armulauaga teenistus ja lõunasöök. pärast seda läksin alla nõusid pesema. meid oli köögis päris mitu korraga tööl, sest pidime umbes 50 inimese järelt koristama ja pesema. vähem kui kahe tunniga saime hakkama :D
emad tänasid meid, et said oma lapsed meie hoolde jätta ning ise veidi iseenda ja Jumalaga aega veeta. tore oli, nunsad nagu nad olid meil enamuse ajast.
nüüd saan veidi puhata ja lebotada. võib-olla lähen vara magama, kui ma enam vastu ei pea ärkvel olemisega. Elisa läheb täna ära, aga Anniken jääb veel paariks päevaks. tore on!!!
loodan, et nad ei pahanda kui homme veidi kauem magan ja kaheksaks hommikusöögile ei ilmu vaid veidi hiljem. puhata ja mängida!!!
eile õhtul aga olin mina Kristina ja Tomiga unevalvurid. pidime ka kaks neist magama panema, mis aga ei läinud nii kergesti kui arvata võiks. Olve oli juba magamas, kui ta uuesti üles ärkas. ta oli tegelikult väsinud küll, kuid väiksed lapsed ei oska ju magama jääda, ükskõik kui väinud nad ka pole! ja nii oligi ta sellepärast pahane ja nuttis oma voodis tükk aega, aga magama ei jäänud! ka Johannes ärkas mingi aeg üles. ja Naomi ka, tema on alles viiekuune ja kui ta oli juba peaaegu pool tundi nutnud, pidin ma lapsevanemate söömaaega segama, et Naomi ema tuleks ja talle süüa annaks. enne ühtteist tulid ka teised vanemad ja said oma väsinud võsukesed oma hoolde.
mina läksin pikemalt mõtlemata voodisse, sest tänane äratus oli 10 minutit enne seitset. uni oli õnneks hea, nii et ärkamisega probleeme polnud. pime oli harjumatult õues... tundsin end väga värske ja puhanuna igatahes.
lohutan end sellega, et ega ka teised ei saanud väga palju kauem magada minust, sest hommikul leidis aset vahvli-aktsioon. ehk siis peredele viidi tassike teed-kohvi-mahla koos vahvlite ja maasikamoosiga tuppa voodis söömiseks. ja seda kõike Taize "gloria" laulu saatel. lihtsalt ilus!!! koosolek kujunes peamiselt eileõhtuste laste-gruppide raporiteks ja tänusõnadeks kõigile abistajatele (meid oli palju!).
palvuselt tulin varem ära, sest olin ikkagi hommikusöögi-toimkonnas. pärast pesin ka nõusid. kui kahel eelneval hommikul on mul jäänud pärast nõudepesu ka veidi aega netis olla enne lapsehoidmist, siis täna ei olnud vaid aega jäi isegi väheks. esiteks kuna lapsehoidmine algas pool tundi varem ning teiseks oli perenaisel Odd-Arne abi vaja, nii et jäin üksi seda lõpetama. jooksin siis ruttu alla HL-i. kõik kolm magasid, kui sinna jõudsin, olid nad ju kõik eile kaua üleval olnud. varsti aga ärkas Olve, kuna meie suur kass Stig-Inge oli õues ja otsis lapsekärust omale sooja ja pehmet kohta ja arvas, et see on õige koht selle jaoks. varsti ärkas ka Naomi kuid Johannes magaski terve selle kaks tundi. siis oli meil armulauaga teenistus ja lõunasöök. pärast seda läksin alla nõusid pesema. meid oli köögis päris mitu korraga tööl, sest pidime umbes 50 inimese järelt koristama ja pesema. vähem kui kahe tunniga saime hakkama :D
emad tänasid meid, et said oma lapsed meie hoolde jätta ning ise veidi iseenda ja Jumalaga aega veeta. tore oli, nunsad nagu nad olid meil enamuse ajast.
nüüd saan veidi puhata ja lebotada. võib-olla lähen vara magama, kui ma enam vastu ei pea ärkvel olemisega. Elisa läheb täna ära, aga Anniken jääb veel paariks päevaks. tore on!!!
loodan, et nad ei pahanda kui homme veidi kauem magan ja kaheksaks hommikusöögile ei ilmu vaid veidi hiljem. puhata ja mängida!!!
Sunday, February 15, 2009
nädal veel...
täna algas mu viimane nädal siin Lias. ja ma tean kahte inimest, kes selle üle väga rõõmsad on, kord kui see aeg siin läbi on :D
tänane ärkamine oli veidi vaevalisem kui eile, võtsin paar sekundit et edasi lebotada kuid siis tuli mõistus pähe ja tõusin üles. koosolek oli sama nagu eilnegi. selle lõpuks oli päike mäe tagant välja tulnud ja soojendas meid. palvus läks ka hästi, Tom istus minu kõrval ja luges veidi mu Piiblit (people, nagu ta seda hääldab:))
lastehoidmine läks eilsest väga erinevalt, sest vahepeal olid kõik kolm korraga ärkvel ja siis oli küll ühest inimesest puudus, et Magne pidi korra väikseima, poole-aastase Naomi enda sülle võtma. poisid vahepeal magasid, kuid kui Johannes üles tõusis ja nutma hakkas, ärkas ka Olve ta kõrvalkärus ülesse. kuid kõik läks hästi ja suuremate nutmisteta :) sain ka õues jalutada, kui Olvet magama kärutasin.
seejärel oli mul pikem paus, mida netis täitsin, nagu näiteks seda blogi kirjutades. ja sain jälle tarka panna ühele toredale inimesele. happy to make you happy =) loodan, et ta elu läheb nüüd kergemaks.
ja panin jälle pilte üles siia. seal on näha vaade ühte tüüpilisse tuppa ja mesinädalate sviiti ning vaade vip-toast kirikule. siis on seal Nora-tuba, kus mulle meeldib nüüd vabal ajal lebotada, lugeda ja filme vaadata. natuke kirikust pilte, fotosessioon kassiga valge maja köögis, Johannes Kristinaga, pulgakommipuu ning peremees Sigmund pannkooke küpsetamas :D.
täna lähen küll vara magama, kuna pean homme juba seitsmeks siin üleval olema, kuid täna olen laste unevalves, et nad ikka magaks kõik väiksed nunnukesed. täna jääb vist päevane doos peikat msn-is vahele, millest on mul küll kahju. homme õhtapoole teeme siis tasa loodetavasti :D
Lillian on haigeks jäänud, aga teisipäeval tuleb talle mingi sõbrants külla, kellega siis loodetavasti sauna läheme!!! tulen puhtana tagasi siit =) õhtul umbes tunnike lapsi hoida, vb rohkem, sest vanematel on täna see nn armastuse söömaaeg. suurtel lastel on oma väike pidu ebatervisliku toiduga.
sain täna teada, et saan varsti, 27.02 juba Tuleviku mängule minna, kui Tuleviku poisid omavahel mängivad. ametlikult on see Tulevik vs Tulevik II, kuid seal nad lihtsalt vahetavad pooli aeg-ajalt, vähemalt eelmine aasta oli nii. konverentsil on sel ajal ekskursioon plaanis, kuid saan ikka ehk kaheks tunniks ära tulla. tahtmine on suur!!! igatsus ka.
tänane ärkamine oli veidi vaevalisem kui eile, võtsin paar sekundit et edasi lebotada kuid siis tuli mõistus pähe ja tõusin üles. koosolek oli sama nagu eilnegi. selle lõpuks oli päike mäe tagant välja tulnud ja soojendas meid. palvus läks ka hästi, Tom istus minu kõrval ja luges veidi mu Piiblit (people, nagu ta seda hääldab:))
lastehoidmine läks eilsest väga erinevalt, sest vahepeal olid kõik kolm korraga ärkvel ja siis oli küll ühest inimesest puudus, et Magne pidi korra väikseima, poole-aastase Naomi enda sülle võtma. poisid vahepeal magasid, kuid kui Johannes üles tõusis ja nutma hakkas, ärkas ka Olve ta kõrvalkärus ülesse. kuid kõik läks hästi ja suuremate nutmisteta :) sain ka õues jalutada, kui Olvet magama kärutasin.
seejärel oli mul pikem paus, mida netis täitsin, nagu näiteks seda blogi kirjutades. ja sain jälle tarka panna ühele toredale inimesele. happy to make you happy =) loodan, et ta elu läheb nüüd kergemaks.
ja panin jälle pilte üles siia. seal on näha vaade ühte tüüpilisse tuppa ja mesinädalate sviiti ning vaade vip-toast kirikule. siis on seal Nora-tuba, kus mulle meeldib nüüd vabal ajal lebotada, lugeda ja filme vaadata. natuke kirikust pilte, fotosessioon kassiga valge maja köögis, Johannes Kristinaga, pulgakommipuu ning peremees Sigmund pannkooke küpsetamas :D.
täna lähen küll vara magama, kuna pean homme juba seitsmeks siin üleval olema, kuid täna olen laste unevalves, et nad ikka magaks kõik väiksed nunnukesed. täna jääb vist päevane doos peikat msn-is vahele, millest on mul küll kahju. homme õhtapoole teeme siis tasa loodetavasti :D
Lillian on haigeks jäänud, aga teisipäeval tuleb talle mingi sõbrants külla, kellega siis loodetavasti sauna läheme!!! tulen puhtana tagasi siit =) õhtul umbes tunnike lapsi hoida, vb rohkem, sest vanematel on täna see nn armastuse söömaaeg. suurtel lastel on oma väike pidu ebatervisliku toiduga.
sain täna teada, et saan varsti, 27.02 juba Tuleviku mängule minna, kui Tuleviku poisid omavahel mängivad. ametlikult on see Tulevik vs Tulevik II, kuid seal nad lihtsalt vahetavad pooli aeg-ajalt, vähemalt eelmine aasta oli nii. konverentsil on sel ajal ekskursioon plaanis, kuid saan ikka ehk kaheks tunniks ära tulla. tahtmine on suur!!! igatsus ka.
Saturday, February 14, 2009
sõbrapäev???
Täna ei ole lihtsalt minu päev! Üldsegi mitte.
Algas see päev kolmveerand kaheksa, et ma õigeks ajaks koosolekule jõuaks ikka. Päeva algus oli ilus, tõusev päike ja hea uni oli ka öösel. Koosolek oli, erinevalt eilsest, pooleldi norra keeles ning päris normaalne. Hommikust sõime kõik toimkonna inimesed siin üleval ja külalised all “laudas”. Pärast oli veel eraldi koosolek neile, kes lastega tegelevad, et ei tekiks olukorda kus kaks või rohkem gruppi ühte tuba tahaks kasutada. Minul ei olnud seal tegelikult midagi teha, kuna meie oleme laste mängutoas. Läksin aga ikka kohale, kuid sellest ei olnud mulle mingit kasu.
Hommikupoole on lapsi vaja hoida kaks ja pool tundi. Õnneks kaks last magasid terve selle aja, nii et meil oli vaid väike, peaaegu aastane Johannes hoida. Pidime talle silmarohtu panema, veidi süüa andma ja mängima. Päris kerge... selle aja jooksul jõudis aga mu kaas-lapsehoidja mind nutma panna. Sain teada, et tema arvates olen ma temaga suheldes ebaviisakas olnud siin olles. Näiteks kui ta on midagi lambist küsinud, siis olen ma imestanud, et kust selline küsimus tuli. Ja see minu küsimine on talle ebameeldiv olnud, kuid ta väljendas seda nii nagu ma oleks iga kord seda talle nähvanud. Tegelikult olen seda alati naljaga küsinud, enda arvates. Olen lihtsalt mina ise olnud. Ja täna tuli üks mees meie juurde ning jõudsime jutuga selle juurde, et ma Meie Isa palvet eesti keeles loen alati. Tom arvas, et ta võiks seda lindistada, mu kolleeg aga oli arvanud et ma seda norra keeles teen. Ja ma küsisin tõesti üllatunult, et miks ma peaks seda küll norra keeles tegema? Ja võttiski nii vähe, et see vimm, mis oli kogunenud, lahti pääseks. Ja see, et ta minu kohta “rude” ütles, oli mulle nii ebameeldiv üllatus, et võttis pisarad täitsa lahti! Saime aga siis veidi sellest rääkida ning nüüd ma valin hoolikalt, mida ma temaga suheldes ütlen. Hea, et ma teada sain, mida ta minust arvab. Aga tõesti, ma ei ütleks enda kohta küll ebaviisakas või karm.
Tom on aga päris lahe tegelane, rääkisin temaga eile õhtul ka. Kui varem olen kohe küsimise peale öelnud, kust tulen, siis seekord palusin arvata. Ta ütles, et mu inglise keel on liiga hea selleks et ma USA-st oleksin :) ja ma näen põhjamaine välja ning seega pakkus ta hollandit, islandit, soomet, venemaad, läti-leedut ja lõpuks siis õige variandi.
Täna käisin esimest korda siin olles pannkoogimajakeses. Paljudele oli see üllatuseks, et ma olen siin juba kuus nädalat olnud ja pole sinna ikka veel jõudnud! Läksime autoga, sest see on mingi 3-4 km kaugusel. Sigmund oli juba seal kokkamas, suur hunnik pannkooke juba ootamas mind ja Lilliani, et need suhkruga katta ning küpsetuspaberisse pakkida. Mina sõin mingi 4-5 neid, aga üle jäi ka päris palju. Varsti tulid ka külalised ning said nautida sooje pannkooke ning tassikest juua. Paljudel olid ka pulgakommid käes, pulgakommi-puu otsast, mis siin lähedal kasvab.
Õhtune lapsehoidmine oli veidi üle tunni aja, kuid väike neiu Naomi magas jälle, seega olid meil poisid, kaheksa-kuune Olve ja Johannes, kuid J ema oli ka sealsamas, kuna ta kolmene poiss mängis ka seal. Olvel oli vaja varsti mähkmeid vahetada, kuid õnneks tuli ta ema just õigel ajal et seda ise teha.
J täna õhtul pesen veidi nõusid ning saan varsti magama minna. Olen suht pool päeva haigutanud ning pannkoogimajakeses olev suits tegi silmad valusaks. Ka pea valutab veidi. Saaks see päev juba kiiremini läbi... Päeva parim osa oli see, kui sain Lillianiga rääkida, ja nalja teha. ma ei väsi kordamast kui tore ja hea ja lahe ta on!!!
Täna ei tohiks küll uinumisega probleeme tekkida. Hommikul siis jälle kolmveerand kaheksa üles.
Algas see päev kolmveerand kaheksa, et ma õigeks ajaks koosolekule jõuaks ikka. Päeva algus oli ilus, tõusev päike ja hea uni oli ka öösel. Koosolek oli, erinevalt eilsest, pooleldi norra keeles ning päris normaalne. Hommikust sõime kõik toimkonna inimesed siin üleval ja külalised all “laudas”. Pärast oli veel eraldi koosolek neile, kes lastega tegelevad, et ei tekiks olukorda kus kaks või rohkem gruppi ühte tuba tahaks kasutada. Minul ei olnud seal tegelikult midagi teha, kuna meie oleme laste mängutoas. Läksin aga ikka kohale, kuid sellest ei olnud mulle mingit kasu.
Hommikupoole on lapsi vaja hoida kaks ja pool tundi. Õnneks kaks last magasid terve selle aja, nii et meil oli vaid väike, peaaegu aastane Johannes hoida. Pidime talle silmarohtu panema, veidi süüa andma ja mängima. Päris kerge... selle aja jooksul jõudis aga mu kaas-lapsehoidja mind nutma panna. Sain teada, et tema arvates olen ma temaga suheldes ebaviisakas olnud siin olles. Näiteks kui ta on midagi lambist küsinud, siis olen ma imestanud, et kust selline küsimus tuli. Ja see minu küsimine on talle ebameeldiv olnud, kuid ta väljendas seda nii nagu ma oleks iga kord seda talle nähvanud. Tegelikult olen seda alati naljaga küsinud, enda arvates. Olen lihtsalt mina ise olnud. Ja täna tuli üks mees meie juurde ning jõudsime jutuga selle juurde, et ma Meie Isa palvet eesti keeles loen alati. Tom arvas, et ta võiks seda lindistada, mu kolleeg aga oli arvanud et ma seda norra keeles teen. Ja ma küsisin tõesti üllatunult, et miks ma peaks seda küll norra keeles tegema? Ja võttiski nii vähe, et see vimm, mis oli kogunenud, lahti pääseks. Ja see, et ta minu kohta “rude” ütles, oli mulle nii ebameeldiv üllatus, et võttis pisarad täitsa lahti! Saime aga siis veidi sellest rääkida ning nüüd ma valin hoolikalt, mida ma temaga suheldes ütlen. Hea, et ma teada sain, mida ta minust arvab. Aga tõesti, ma ei ütleks enda kohta küll ebaviisakas või karm.
Tom on aga päris lahe tegelane, rääkisin temaga eile õhtul ka. Kui varem olen kohe küsimise peale öelnud, kust tulen, siis seekord palusin arvata. Ta ütles, et mu inglise keel on liiga hea selleks et ma USA-st oleksin :) ja ma näen põhjamaine välja ning seega pakkus ta hollandit, islandit, soomet, venemaad, läti-leedut ja lõpuks siis õige variandi.
Täna käisin esimest korda siin olles pannkoogimajakeses. Paljudele oli see üllatuseks, et ma olen siin juba kuus nädalat olnud ja pole sinna ikka veel jõudnud! Läksime autoga, sest see on mingi 3-4 km kaugusel. Sigmund oli juba seal kokkamas, suur hunnik pannkooke juba ootamas mind ja Lilliani, et need suhkruga katta ning küpsetuspaberisse pakkida. Mina sõin mingi 4-5 neid, aga üle jäi ka päris palju. Varsti tulid ka külalised ning said nautida sooje pannkooke ning tassikest juua. Paljudel olid ka pulgakommid käes, pulgakommi-puu otsast, mis siin lähedal kasvab.
Õhtune lapsehoidmine oli veidi üle tunni aja, kuid väike neiu Naomi magas jälle, seega olid meil poisid, kaheksa-kuune Olve ja Johannes, kuid J ema oli ka sealsamas, kuna ta kolmene poiss mängis ka seal. Olvel oli vaja varsti mähkmeid vahetada, kuid õnneks tuli ta ema just õigel ajal et seda ise teha.
J täna õhtul pesen veidi nõusid ning saan varsti magama minna. Olen suht pool päeva haigutanud ning pannkoogimajakeses olev suits tegi silmad valusaks. Ka pea valutab veidi. Saaks see päev juba kiiremini läbi... Päeva parim osa oli see, kui sain Lillianiga rääkida, ja nalja teha. ma ei väsi kordamast kui tore ja hea ja lahe ta on!!!
Täna ei tohiks küll uinumisega probleeme tekkida. Hommikul siis jälle kolmveerand kaheksa üles.
Friday, February 13, 2009
segasummasuvila
tänane koosolek, nagu lubatud, oli 95% inglisekeelne. saime oma graafikud ja tähtsad kellajad teada. näiteks kui ma olen esmaspäeval hommikusöögi toimkonnas, siis pean juba kell 7 Nylias olema, ning sellel hommikul on plaanis viia peredele väike hommikusöök (vahvlid ja kohvi/mahl) tubadesse ja voodisse. nice! ja laulma peab ka. ja hommikuti on kell 8 alati päeva sisejuhatav koosolek-palvus toimkonnale.
muidu olen ikka lastega ja aeg-ajalt köögis, näiteks nõudepesu juures abiks. hakkan ka Nylia ja HL-i vahet siiberdama, sest suur köök on ju siin üleval, lapsed aga all endises laudahoones.
ma ei kujuta ette kui väisnud ja unine ma pärast seda pere-asja olen!!! pean end distsiplineerima ja varem magama minema sundima. eile näiteks, olin juba teel valgesse majja, kui lõunanaabriga kokku juhtusin all keldris. ja jäime rääkima mingi 15 minutiks, eestlastest ja lätlastest ja venelastest :) lätlased arvavad, et eestlased on snoobid, kuna me arvame end pigem põhjamaa riikide sekka. mina ütlen et me oleme töökad ning võime seega oma töö vilju nautida.
olen viimasel ajal pilte ka ikka teinud ja homme saan nad vast ülesse ka panna.
nüüd lähen hakkima!!!
muidu olen ikka lastega ja aeg-ajalt köögis, näiteks nõudepesu juures abiks. hakkan ka Nylia ja HL-i vahet siiberdama, sest suur köök on ju siin üleval, lapsed aga all endises laudahoones.
ma ei kujuta ette kui väisnud ja unine ma pärast seda pere-asja olen!!! pean end distsiplineerima ja varem magama minema sundima. eile näiteks, olin juba teel valgesse majja, kui lõunanaabriga kokku juhtusin all keldris. ja jäime rääkima mingi 15 minutiks, eestlastest ja lätlastest ja venelastest :) lätlased arvavad, et eestlased on snoobid, kuna me arvame end pigem põhjamaa riikide sekka. mina ütlen et me oleme töökad ning võime seega oma töö vilju nautida.
olen viimasel ajal pilte ka ikka teinud ja homme saan nad vast ülesse ka panna.
nüüd lähen hakkima!!!
Thursday, February 12, 2009
Norra on väike!
kui tavaliselt on põhjust öelda, et Eesti on väike, siis seekord on paslik karjuda, Norra on niiiii väike! olen juba varem põgusalt kirjutanud kuidas mul siinsete inimestega ühiseid tuttavaid ilmneb. kõige lahedam oli kui ma Bardi endise koolivennaga kokku sain. aga täna, aga täna... family-reatreadi pärast on meile palju rahvast appi tulnud. esiteks kaks 17-aastast neiut, Trine ja Kristine, viimane on Porsgrunnist Telemargist, ja kui ma ütlesin neile, et mul on seal neli noort sõpra, nii 11-12 aastast :D Bergeni laagrist. tõeline pomm aga alles tuleb :P palvusel oli vel üks uus nägu. mul on täna see sinine TS pusa seljas, ja järsku ütleb too neiu, Anniken nimeks, et ühel ta sõbral on ka täpselt samasugune pusa. hmmm, sellised saavad olla vaid eestlastel (või kui keegi Prahas ei vahetanud kellegagi) ja siis tuli välja, et ta on Mauksi koolikaaslane Sagavollist :D päris lahe ju, või mis? Lars naudib aga samas täiega oma vaikuse retreati, homme saab see läbi.
homme on meil house-people koosolek et selgitada mis ja kus kellegi ülesanded täpselt on. ja mul on perenaise sõna, et see koosolek on inglise keeles, minu ja Inese pärast :D jess!
neljapäev on tõesti mõtlemise päev! panin täiega filosoofi täna Kertule, Jaanusele ka vist natuke =) homme siis jälle normaalseks! Lars küsis kord, kuidas ma saan kogu aeg nii naiivne ja light-headed olla. no võin olla kui vaja või tuju on. muidu olen ikka tõsine inimene. või no võin olla kui vajadus on. 50-60 =)
tegelikult ma tahaks veidi Tiinaga rääkida, aga pole teda ammu netis näinud. paar delikaatset küsimust on talle, tema kui Lia ekspert natuke rohkem kui mina oskab ehk vastata.
olen siin olles hakanud juba ette valmistama oma järgmist Norra tulekut, juuli alguses kuuks ajaks kaugele põhja Tromsö-sse. praegu otsustame kas lendame otse Ria kaudu või Oslos ümberistumisega. see on vanemate otsustada, mina saan igal pool hakkama :) suvel ütles üks naine mulle, et ta usaldaks iga kell oma lapse minu hoolde. ja nüüd viingi ta tütre Norra. is nice!
homme on meil house-people koosolek et selgitada mis ja kus kellegi ülesanded täpselt on. ja mul on perenaise sõna, et see koosolek on inglise keeles, minu ja Inese pärast :D jess!
neljapäev on tõesti mõtlemise päev! panin täiega filosoofi täna Kertule, Jaanusele ka vist natuke =) homme siis jälle normaalseks! Lars küsis kord, kuidas ma saan kogu aeg nii naiivne ja light-headed olla. no võin olla kui vaja või tuju on. muidu olen ikka tõsine inimene. või no võin olla kui vajadus on. 50-60 =)
tegelikult ma tahaks veidi Tiinaga rääkida, aga pole teda ammu netis näinud. paar delikaatset küsimust on talle, tema kui Lia ekspert natuke rohkem kui mina oskab ehk vastata.
olen siin olles hakanud juba ette valmistama oma järgmist Norra tulekut, juuli alguses kuuks ajaks kaugele põhja Tromsö-sse. praegu otsustame kas lendame otse Ria kaudu või Oslos ümberistumisega. see on vanemate otsustada, mina saan igal pool hakkama :) suvel ütles üks naine mulle, et ta usaldaks iga kell oma lapse minu hoolde. ja nüüd viingi ta tütre Norra. is nice!
Wednesday, February 11, 2009
Breaking Dawn

jutuajamine mu tähtsa inimesega tuletas meelde, et tänases päeva kokkuvõttes unustasin ära viimase aja peateema, mu lugemisharjumused.
sain siis lõpuks täna Twilighti saaga neljanda raamatuga ühele poole, 750lk. lõpulahing ei olnudki lahing vaid vaidlus. aga huvitav siiski. ja lõpp oli ootamatu ning väga armas!!! vapustav seeria!
Lillian hakkas esimesest osast uuesti pihta... :D eks ma ka loen neid kindlasti uuesti, kuid siis juba siis kui nad on mul endal olemas.
veel Lillianist rääkides, hakkan teda kindlasti väga igatsema kui olen läinud. ta on väga lahe inimene!!! aga seda enam põhjust tagasi tulla :)
aeg lendab nagu siga
öelge mulle nüüd ausalt, kuhu veebruar kaob??? alles oli kui ma imestasin, et jaanuar on läbi ning oli 1. veebruar ja täna on juba 11. veebruar, mis ka juba mõne tunni pärast minevik on! mitte et ma viriseks, aga aeg läheb tõesti kiiresti siin.
sain täna kirja! kõige pikema, mis ma Erikult saanud olen, 12 lk, ja kõik teised siin olid kadedad, et ma päris kirja ja veel nii pika kirja, sain! tavaliselt koosneb siin posti kirjade osa arvetest või teadetest... no tal oli paljust kirjutada ka! lugesin lõunasöögi ajal ja naersin päris mitmel korral suure häälega :) uskumatu, millest üks noormees võib kirjutada! lugesin veel teist korda ta kirja läbi ning seekord ei naernud enam. hea kiri! samas lahterdas minu eelmise kirja oma ühtede parimate sekka =) homme hommikupoole hakkan oma vastust talle kirjutama, kardan etühest päevast jääb väheks...
mu eilne dilemma külaliste ja koristamise suhtes sai lahenduse, kui perenaise käest selle kohta küsisin. nimelt lahkusid need, kes Herrens Loves elasid ja seal oli vaja siis koristada. sain seda täitsa üksi teha, mis mulle väga meeldis :D see võttis mul neli tundi ja ma olin pärast seda mõnusalt väsinud. Ingeborg E tegi samal ajal majakesi korda, kui mina viite tuba tolmuimeja ja mopiga puhastasin, tolmu võtsin, peegleid puhastasin ja voodeid tegin. ning muidugi veel wc-d ja dušširuumid ja koridorid. üks külaline jääb veel reedeni, ja kui ma parasjagu ühte tuba koristasin, ta tuli väikese murega mu jutule. ütlesin kohe, et norra keelt ei räägi ja saime inglise keeles hakkama ilusati. AGA ta on vist esimene inimene senini, kes ei ole küsinud mult, kust ma tulen, kuigi ma selgelt välismaalane olen. olen juba harjunud selle haiglase huviga mu vastu :P mul ei saa selle vastu midagi olla, kuid kui keegi seda ei küsi, siis torkab "kõrva" küll :D
väike pettumus ka tänases päevas. nimelt too muusika retreat, mida ma nii ootasin, on vastupidiselt minu ootustele klassika-muusika teemaline ja valdavad osalised on vanemad inimesed. ma arvasin millegipärast, et on mingi gospel värk noorte inimesetga. mis parata... nii on tavaliselt lootustega, et pettumus on kerge järgnema.
family-reatreadi ajal pean hakkama kella 8-ks juba Nylias olema, kui meil on koosolek tolle päeva tegevuste ja ülesannete kohta. aga ainult kolm hommikut õnneks... ehk õpin mähkmeidki vahetama tolle retreadi ajal ;)
sain täna kirja! kõige pikema, mis ma Erikult saanud olen, 12 lk, ja kõik teised siin olid kadedad, et ma päris kirja ja veel nii pika kirja, sain! tavaliselt koosneb siin posti kirjade osa arvetest või teadetest... no tal oli paljust kirjutada ka! lugesin lõunasöögi ajal ja naersin päris mitmel korral suure häälega :) uskumatu, millest üks noormees võib kirjutada! lugesin veel teist korda ta kirja läbi ning seekord ei naernud enam. hea kiri! samas lahterdas minu eelmise kirja oma ühtede parimate sekka =) homme hommikupoole hakkan oma vastust talle kirjutama, kardan etühest päevast jääb väheks...
mu eilne dilemma külaliste ja koristamise suhtes sai lahenduse, kui perenaise käest selle kohta küsisin. nimelt lahkusid need, kes Herrens Loves elasid ja seal oli vaja siis koristada. sain seda täitsa üksi teha, mis mulle väga meeldis :D see võttis mul neli tundi ja ma olin pärast seda mõnusalt väsinud. Ingeborg E tegi samal ajal majakesi korda, kui mina viite tuba tolmuimeja ja mopiga puhastasin, tolmu võtsin, peegleid puhastasin ja voodeid tegin. ning muidugi veel wc-d ja dušširuumid ja koridorid. üks külaline jääb veel reedeni, ja kui ma parasjagu ühte tuba koristasin, ta tuli väikese murega mu jutule. ütlesin kohe, et norra keelt ei räägi ja saime inglise keeles hakkama ilusati. AGA ta on vist esimene inimene senini, kes ei ole küsinud mult, kust ma tulen, kuigi ma selgelt välismaalane olen. olen juba harjunud selle haiglase huviga mu vastu :P mul ei saa selle vastu midagi olla, kuid kui keegi seda ei küsi, siis torkab "kõrva" küll :D
väike pettumus ka tänases päevas. nimelt too muusika retreat, mida ma nii ootasin, on vastupidiselt minu ootustele klassika-muusika teemaline ja valdavad osalised on vanemad inimesed. ma arvasin millegipärast, et on mingi gospel värk noorte inimesetga. mis parata... nii on tavaliselt lootustega, et pettumus on kerge järgnema.
family-reatreadi ajal pean hakkama kella 8-ks juba Nylias olema, kui meil on koosolek tolle päeva tegevuste ja ülesannete kohta. aga ainult kolm hommikut õnneks... ehk õpin mähkmeidki vahetama tolle retreadi ajal ;)
Tuesday, February 10, 2009
another day
ma ise ka ei tea, miks ma panen tihti oma postitustele siit Norrast inglisekeelseid pealkirju... I wonder why. samas on inglise keelt siin nüüd palju rohkem, pärast seda kui Inese tagasi tuli.
täna oli suht tavaline päev. ilmselt on asi täiskuus, et ma pole juba mitu ööd korralikult ja rahulikult maganud. ega tänagi vist kergem pole. varsti saan teada :) kindlasti ei olnud asi selles, et ma enne magaminekut veel ühe peatüki vampiiri-raamatut lugesin! jään ikka oma täiskuu-teooria juurde =) imelik on see, et alati kui kass öösel alla hüppab ehk siis minu peale, olen ma enne seda juba veidi ärkvel. ilmselt et see mulle šokina ei tuleks, suur-suur kass minu peale maandumas. ja õnneks tabab ta alati jalgu, mitte kõhtu.
töötasin hommikuses vahetuses täna koos Elisaga. ta on üks väike veider tegelane. väike hea duracelli-jänes. natuke meenutab mind ühes aspektis... kuid midagi erilist teha ei olnud, nii et leboaega oli rohkesti. ma pesin nõusid üle mitme päeva jälle. see sisselõige sõrmesse on juba päris hea ja paraneb.
Lillian pani mind ühele asjale mõtlema. et mida ta siis teeb kui tal kõik raamatud läbi on loetud? (praegu on ta viienda osaga vist juba lõpetanud või kohe kohe lõpetamas). ja sellele leidsin ma oma vastuse, mõnes mõttes. viimane postitus andis selle kohta hea vihje. neil on siin päris palju häid dvd-sid, et mõtlesin et võiks seda fakti ära kasutada. tänane valik oli "Stardust". kui see Eestis kinodes oli, siis tahtsin vaatama minna, aga ei jõudnud kuidagi. nüüd siis saingi ära vaadatud. pean rahulduma inglisekeelsete subtiitritega (igaks juhuks, mu läpaka kõllid ei ole just väga tugevad). ja ehk õpin mõne uue sõna ära nii... you'll never know!
vampiiri-raamatuga olen jõudnud lõpusirgele. lõpulahing on kohe-kohe aset leidmas, kuid jätan selle magusa pala homseks, kui saan seda segamatult lugeda vabal ajal. homme saan taas tube koristada... kuigi külalised lähevad alles neljapäeval minema, siis kui family-reatreat algab ja siin üle 100 külalise on :D tõeline hullumaja saab kokkamine ja nõude pesemise siis olema. minul on lapsed, nii et köögis ma eriti ei ole, natuke ikka. samas on minu ülesanne just siis lapsi hoida kui vanematel programm on ning nood kaks eelmainitud peategevust siin toimuvad just siis kui külalistel programm on... nii et 50-60 :P ning nädalavahetusel saadud kogemus Gustaviga andis väikese harjumise ka sellise päevaprogrammiga. pärast FT-d on meil paar külaliste-vaba päeva, mis annab meile aega koristamiseks, kuna keskus on maksimaalses kasutuses olnud. ja siis algab minu viimane nädalavahetus ja muusika-retreat siin. ja see, et see muusikaga seotud, teeb mind eriti rõõmsaks!!! ja siis lähen Oslosse. kolm tundi autoga. pole paha! it will be worth it!
täna oli suht tavaline päev. ilmselt on asi täiskuus, et ma pole juba mitu ööd korralikult ja rahulikult maganud. ega tänagi vist kergem pole. varsti saan teada :) kindlasti ei olnud asi selles, et ma enne magaminekut veel ühe peatüki vampiiri-raamatut lugesin! jään ikka oma täiskuu-teooria juurde =) imelik on see, et alati kui kass öösel alla hüppab ehk siis minu peale, olen ma enne seda juba veidi ärkvel. ilmselt et see mulle šokina ei tuleks, suur-suur kass minu peale maandumas. ja õnneks tabab ta alati jalgu, mitte kõhtu.
töötasin hommikuses vahetuses täna koos Elisaga. ta on üks väike veider tegelane. väike hea duracelli-jänes. natuke meenutab mind ühes aspektis... kuid midagi erilist teha ei olnud, nii et leboaega oli rohkesti. ma pesin nõusid üle mitme päeva jälle. see sisselõige sõrmesse on juba päris hea ja paraneb.
Lillian pani mind ühele asjale mõtlema. et mida ta siis teeb kui tal kõik raamatud läbi on loetud? (praegu on ta viienda osaga vist juba lõpetanud või kohe kohe lõpetamas). ja sellele leidsin ma oma vastuse, mõnes mõttes. viimane postitus andis selle kohta hea vihje. neil on siin päris palju häid dvd-sid, et mõtlesin et võiks seda fakti ära kasutada. tänane valik oli "Stardust". kui see Eestis kinodes oli, siis tahtsin vaatama minna, aga ei jõudnud kuidagi. nüüd siis saingi ära vaadatud. pean rahulduma inglisekeelsete subtiitritega (igaks juhuks, mu läpaka kõllid ei ole just väga tugevad). ja ehk õpin mõne uue sõna ära nii... you'll never know!
vampiiri-raamatuga olen jõudnud lõpusirgele. lõpulahing on kohe-kohe aset leidmas, kuid jätan selle magusa pala homseks, kui saan seda segamatult lugeda vabal ajal. homme saan taas tube koristada... kuigi külalised lähevad alles neljapäeval minema, siis kui family-reatreat algab ja siin üle 100 külalise on :D tõeline hullumaja saab kokkamine ja nõude pesemise siis olema. minul on lapsed, nii et köögis ma eriti ei ole, natuke ikka. samas on minu ülesanne just siis lapsi hoida kui vanematel programm on ning nood kaks eelmainitud peategevust siin toimuvad just siis kui külalistel programm on... nii et 50-60 :P ning nädalavahetusel saadud kogemus Gustaviga andis väikese harjumise ka sellise päevaprogrammiga. pärast FT-d on meil paar külaliste-vaba päeva, mis annab meile aega koristamiseks, kuna keskus on maksimaalses kasutuses olnud. ja siis algab minu viimane nädalavahetus ja muusika-retreat siin. ja see, et see muusikaga seotud, teeb mind eriti rõõmsaks!!! ja siis lähen Oslosse. kolm tundi autoga. pole paha! it will be worth it!
Monday, February 09, 2009
vaba päev 4
võtsin eile raamatu oma tuppa kaasa, et enne magaminekut veidi lugeda. enne poolt ühte tuli mõistus koju ja taipasin raamatu kõrvale panna ja tuttu jääda. ei läinud see kergesti üldse. mingi kella 8 paiku hommikul (suht umbes pakun praegu) ärkasin ka üles, kuna toas oli tõusnud päikese tõttu väga valge. ja kass tuli ka varsti mu ülakorrusele (edasi) magama. tund aega enne plaanitud äratust vaatasin kella ja üritasin veel veidi magada. õnnestus.
käisin pesemas, panin pesukoti valmis ja tulin üles. hommikusöök oli kasin ning seega olin ma enne lõunasööki eriti tühja kõhuga. aga kella 11 paiku läksime Sigmundiga Koppangi. mulle anti 20 minutit, kuid sain 10-ga poes käidud ja posti kätte saada. ja siis läksime rongijaama. Kristinat rongi pealt ei tulnud, küll aga üks meesterahvas.
mina sukeldusin siis taas oma vampiiri raamatusse, vahepeal sõin lõunat ja siis vaatasin ühte dvd-d, mida me tartus partsiga laenutasime. tuli tuju ühe romantislise filmi järele ja see mulle meeldis juba esimesel korral. parts, mäletad "puhkust"? esimesel korral oli see palju naljakam, pean tunnistama. kuid hea ikkagi! ja siis lugesin veel veidi raamatut. olen tänaõhtuse seisuga läbi lugenud 575lk rohkem kui 700-st. nii et homme-ülehomme peaks sellega ühele poole saama. täna ma rohkem ei loe, kuna silmad on päris väsinud ja unised. see on mingis mõttes hea, sest siis ei ole mul täna öösel magamajäämisega muret :)
ja täna oligi päikeseline päev! samas ka väga külm ja tuul tegi selle veel hullemaks. üritan järgmine kord kui nii ilus ilm on, ka välja jõuda fotokaga sest mul on veel paar asja mida tahan pildistada siin.
p.s viimane võimalus mulle siia kirjutada :) need, kes ei ole veel seda teinud! Tiina ja Ulvi ja Erik on. ning loodetavasti homme saan Erikult veel ühe kirja.
käisin pesemas, panin pesukoti valmis ja tulin üles. hommikusöök oli kasin ning seega olin ma enne lõunasööki eriti tühja kõhuga. aga kella 11 paiku läksime Sigmundiga Koppangi. mulle anti 20 minutit, kuid sain 10-ga poes käidud ja posti kätte saada. ja siis läksime rongijaama. Kristinat rongi pealt ei tulnud, küll aga üks meesterahvas.
mina sukeldusin siis taas oma vampiiri raamatusse, vahepeal sõin lõunat ja siis vaatasin ühte dvd-d, mida me tartus partsiga laenutasime. tuli tuju ühe romantislise filmi järele ja see mulle meeldis juba esimesel korral. parts, mäletad "puhkust"? esimesel korral oli see palju naljakam, pean tunnistama. kuid hea ikkagi! ja siis lugesin veel veidi raamatut. olen tänaõhtuse seisuga läbi lugenud 575lk rohkem kui 700-st. nii et homme-ülehomme peaks sellega ühele poole saama. täna ma rohkem ei loe, kuna silmad on päris väsinud ja unised. see on mingis mõttes hea, sest siis ei ole mul täna öösel magamajäämisega muret :)
ja täna oligi päikeseline päev! samas ka väga külm ja tuul tegi selle veel hullemaks. üritan järgmine kord kui nii ilus ilm on, ka välja jõuda fotokaga sest mul on veel paar asja mida tahan pildistada siin.
p.s viimane võimalus mulle siia kirjutada :) need, kes ei ole veel seda teinud! Tiina ja Ulvi ja Erik on. ning loodetavasti homme saan Erikult veel ühe kirja.
ahjaa
ahjaa, Norras oli täna emadepäev. nii et kõigile mu blogilugejate emadele ilusat seda päeva, mis meil alles maikuus on :D
Sunday, February 08, 2009
jee jee
täna on olnud väga tore päev =) väsinud ei ole üldse, kuigi peaks...
päeva algas jub armsasti: hommikul kui kõrvarõngaid külge panin, kuulsin selja taga nurrumist. stig-inge oli ilma minu teadmata minu juures olnud terve öö. veider, et ta mulle öösel peale ei hüpanud nagu tavaliselt, kui ta ülemisel naril magab.
hommikupooliku veetsime taas lastega väljas, Lillian oli suurtega mäe otsas ja mul oli väike Gustav kelgu peal. tegin siis mõned edasi-tagasi tiirud temaga, kuni ta uneaeg kätte jõudis ja siis andsin ta emale tagasi. veel näitasin Karolinale ja Juliale jäneseid. meil õnnestus Marthet näha, kuid suures kätte-saamis tuhinas hirmutasid nad ta hoopis peitu. kusjuures alguses tuli jänes kohe minu juurde, sest olen talle päris mitu korda süüa andnud, seekord aga olid näkileivad tüdrukute käes ja mul ei olnud talle midagi anda. ka teisi jänkusid käisime vaatams, neid kes puuris elavad.
pärast lõunat võtsime mina, Lillian ja räimesõdalane-lõunanaaber Inese toad käsile ehk hakkasime koristama. teate, inimene on väga õnnelik, kui ta saab teha just seda mida talle meeldib teha. ja mina sain :) võtsin tolmu põhjalikumalt kui varem ja sain taas tolmuimejaga mööda koridori vehkida. ja vehkisin siis ka Nora-toa üle, kuna eilsest oli seal palju popkorni, krõpsu ja katkisi pärleid põrandal. ja siis aitasin veel köögis ka veidi. ning siis oligi mu tööpäev läbi :p jalad olid vist kõige rohkem väsinud. btw, tegin täna väikse isikliku rekordi. mul see sammulugeja aka pedomeeter aka taksomeeter ikka iga päev küljes ning tavaliselt on olnud 5000-6000 sammu ümbes täevane taks. vabal päeval oli kord ka alla 3000 (siis kui ma enamuse päevast arvake-ära-mis raamatut lugesin). aga täna on peaaegu 12000 :) see lastega õues käimine lisas kontosse päris paraja summa.
kui tööpäev läbi oli täna, võtsin taas Breaking Dawni kätte, millega ma eile juba alustasin ja päris kaugele jõudsin. täna olen omadega juba poolel teel ja ehk loen enne magaminekut veel natuke. sest homme on mul vaba päev :D ja selle puhul lähen ma lõunapaiku Koppangi üle tsekkima. Sigmund läheb Kristinale rongi vastu nagunii ning ma polegi veel kohalikus poes käinud! nii et saan siis täita oma väikese lubaduse, mis ma oma tänaöise unenäo kangelasele andsin enne kui siia tulin. ja siis on veel plaanin ühte dvd-d vaadata ja muidugi raamatut lugeda.
meil on siin harjumatult palju rahvast tekkinud. uus tüdruk Elisa, siis on Inese tagasi ja Lia esimene house-people, üks preester Arne. ta on minust väga huvitatud. tema tahtiski mitu korda et talle eesti keelt loen. ja enne kui Inese tagasi tuli, ei mahtunud talle pähe, et kaks naaberriiki võivad nii erinevate keeltega olla. ja siis kui Inese tuli, pidi ta ikka tema käest ka üle küsima, kas me tõesti ei saa üksteise keeltest aru. see tundub mulle nii naljakas, et see talle nii veider on! kuigi olen rääkinud, et soome keele on meie omaga väga sarnane ja naabrid ka veel aga talle ikka ei piisa sellest vist...
muud uut ja rabavat ei olegi kirjutada!
kukimuki
päeva algas jub armsasti: hommikul kui kõrvarõngaid külge panin, kuulsin selja taga nurrumist. stig-inge oli ilma minu teadmata minu juures olnud terve öö. veider, et ta mulle öösel peale ei hüpanud nagu tavaliselt, kui ta ülemisel naril magab.
hommikupooliku veetsime taas lastega väljas, Lillian oli suurtega mäe otsas ja mul oli väike Gustav kelgu peal. tegin siis mõned edasi-tagasi tiirud temaga, kuni ta uneaeg kätte jõudis ja siis andsin ta emale tagasi. veel näitasin Karolinale ja Juliale jäneseid. meil õnnestus Marthet näha, kuid suures kätte-saamis tuhinas hirmutasid nad ta hoopis peitu. kusjuures alguses tuli jänes kohe minu juurde, sest olen talle päris mitu korda süüa andnud, seekord aga olid näkileivad tüdrukute käes ja mul ei olnud talle midagi anda. ka teisi jänkusid käisime vaatams, neid kes puuris elavad.
pärast lõunat võtsime mina, Lillian ja räimesõdalane-lõunanaaber Inese toad käsile ehk hakkasime koristama. teate, inimene on väga õnnelik, kui ta saab teha just seda mida talle meeldib teha. ja mina sain :) võtsin tolmu põhjalikumalt kui varem ja sain taas tolmuimejaga mööda koridori vehkida. ja vehkisin siis ka Nora-toa üle, kuna eilsest oli seal palju popkorni, krõpsu ja katkisi pärleid põrandal. ja siis aitasin veel köögis ka veidi. ning siis oligi mu tööpäev läbi :p jalad olid vist kõige rohkem väsinud. btw, tegin täna väikse isikliku rekordi. mul see sammulugeja aka pedomeeter aka taksomeeter ikka iga päev küljes ning tavaliselt on olnud 5000-6000 sammu ümbes täevane taks. vabal päeval oli kord ka alla 3000 (siis kui ma enamuse päevast arvake-ära-mis raamatut lugesin). aga täna on peaaegu 12000 :) see lastega õues käimine lisas kontosse päris paraja summa.
kui tööpäev läbi oli täna, võtsin taas Breaking Dawni kätte, millega ma eile juba alustasin ja päris kaugele jõudsin. täna olen omadega juba poolel teel ja ehk loen enne magaminekut veel natuke. sest homme on mul vaba päev :D ja selle puhul lähen ma lõunapaiku Koppangi üle tsekkima. Sigmund läheb Kristinale rongi vastu nagunii ning ma polegi veel kohalikus poes käinud! nii et saan siis täita oma väikese lubaduse, mis ma oma tänaöise unenäo kangelasele andsin enne kui siia tulin. ja siis on veel plaanin ühte dvd-d vaadata ja muidugi raamatut lugeda.
meil on siin harjumatult palju rahvast tekkinud. uus tüdruk Elisa, siis on Inese tagasi ja Lia esimene house-people, üks preester Arne. ta on minust väga huvitatud. tema tahtiski mitu korda et talle eesti keelt loen. ja enne kui Inese tagasi tuli, ei mahtunud talle pähe, et kaks naaberriiki võivad nii erinevate keeltega olla. ja siis kui Inese tuli, pidi ta ikka tema käest ka üle küsima, kas me tõesti ei saa üksteise keeltest aru. see tundub mulle nii naljakas, et see talle nii veider on! kuigi olen rääkinud, et soome keele on meie omaga väga sarnane ja naabrid ka veel aga talle ikka ei piisa sellest vist...
muud uut ja rabavat ei olegi kirjutada!
kukimuki
Saturday, February 07, 2009
uued ülesanded
nii, eelmises postituses oli laste pilt. samal teemal ka jätkan :) eile hakkas uus retreat siin, kuhu tulid ühe Hamari koguduse liikmed. ja kuus last on ka siin. noorim on pooleteisene Gustav ja ülejäänud lapsed on enam-vähem samavanused, 8-10.
eilne tööpäeva algus oli tavaline, väike söögitegemine. aga seekord pidin mina Lillian olema teistele, ehk teadma mida ja kuidas teha. see oli 50-60, kuna osasid asju ma ei teadnud, aga kahjuks ei olnud ka kedagi targemt lähedal, kelle käest küsida ja see ajas mind närvi. meile öeldi mida teha, kuid mitte kuidas. ja nii olin ka mina aeg-ajalt peata kana. lõpuks laabus kõik siiski ja külalised said oma söögi õigeaegselt ja soojalt kätte.
eile oli ühel lapsel 9. aasta sünnipäev, mida me koogiga tähistasime. mina sain lauad katta nii kuidas mulle meele järgi oli ja tegin seda rõõmuga. ja pärast oli mul ja Larsil lastega poolteist tundi tegeleda. ainult suuremate lastega. mängisime tüdrukutega uno kaarte ja poisid lõbustasid end pinksi ja piljardiga ise. kuna mul oli juba seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis sel ajal kui nemad kuuekesi pinksi mängisid, olin mina omaette. aga õnneks tuli Lillian eile tagasi :P jälitasin teda ta tuppa, et Breaking Dawn kätte saada. saingi, kuid saan vb alles homme seda lugema hakata.
eile õhtul täitus mul siin täpselt kuu aega, ja Lars tähistas seda minu lummelükkamisega :D tegelikult oli see mu lahkumiskingitus. sest kui Ingeri viimane õhtu siin oli, siis lükkasin mina teda lumme. ja Lars tegi seda igaks juhuks, et ta ära ei unustaks :P
täna on minu ja Lilliani peamine ülesanne taas lastega tegeleda. olime all Nora toas (noortetuba), poisid hakkasid taas piljardit mängima ja Lillian rääkis tüdrukutele Assisi Fransiscusest. mina valvasin ja mängisin Gustaviga samal ajal. poisid panid kohe tähele, et mul jalkasärk seljas oli ja siis ma sain nendega ka jalkast rääkida. et Jaanusele head meelt valmistada, siis nad kõik kolm on ManU fännid. nad veel nii noored et ei tea, mis on hea! aga loserfool neile samuti ei meeldi, nii et millesgi olime ka ühel meelel. poisid arvasid et ma olen ka 16 või 18 :D komplimendid!
läksime siis lastega õue. siin sajab väikest lund juba jälle mitmendat päeva. poistel olid lumelauad, tüdrukutel suusad ja Gustavil käru, mida mina lükkasin. uneaeg ikkagi. Karolina isa tuli ka meiega, sest tütar nõudis. ja muidugi küsiti mult juba eile mitu korda, kust ma tulen, kauaks jään jne kui kuuldi et ma inglise keeles räägin. ja siis kui ütlesin tollele isale, et Eestist, siis ta ütles et ta üks hea sõber ja koolikaaslane oli Eestis paar aastat. ja muidugi võivad nüüd kõik, kes Bårdi teavad, käsi plakustada ja rõõmustada, sest just tema see sõber ongi! ja kusjuures ta teab vist ka Tiinat, kui too 90ndatel Norras elas ja õppis. nii et, lubjakas, kui sa MF-is koolis käisid, siis ta mäletab küll et seal paar eestlast oli sel ajal kui tema ja Bårdki seal käisid. maailm on väike :D
kuna lastega tegelemine läheb meil kuni kella 22-ni välja täna, siis on mu tööpäev täna kuidagi künklik, ei ole järjepidevust. nii et praegu, kui ma seda blogi kirjutan, on külalised pannkoogimajas ja mul poolteist tundi vaba aega. is nice!
ahjaa, Ulvi, sain eile su kirja ja paki kätte. suur aitähh! see tegi mind väga rõõmsaks. tusen takk! vastan sulle varsti, ma ju tean mida sa teada tahad :D
eilne tööpäeva algus oli tavaline, väike söögitegemine. aga seekord pidin mina Lillian olema teistele, ehk teadma mida ja kuidas teha. see oli 50-60, kuna osasid asju ma ei teadnud, aga kahjuks ei olnud ka kedagi targemt lähedal, kelle käest küsida ja see ajas mind närvi. meile öeldi mida teha, kuid mitte kuidas. ja nii olin ka mina aeg-ajalt peata kana. lõpuks laabus kõik siiski ja külalised said oma söögi õigeaegselt ja soojalt kätte.
eile oli ühel lapsel 9. aasta sünnipäev, mida me koogiga tähistasime. mina sain lauad katta nii kuidas mulle meele järgi oli ja tegin seda rõõmuga. ja pärast oli mul ja Larsil lastega poolteist tundi tegeleda. ainult suuremate lastega. mängisime tüdrukutega uno kaarte ja poisid lõbustasid end pinksi ja piljardiga ise. kuna mul oli juba seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis sel ajal kui nemad kuuekesi pinksi mängisid, olin mina omaette. aga õnneks tuli Lillian eile tagasi :P jälitasin teda ta tuppa, et Breaking Dawn kätte saada. saingi, kuid saan vb alles homme seda lugema hakata.
eile õhtul täitus mul siin täpselt kuu aega, ja Lars tähistas seda minu lummelükkamisega :D tegelikult oli see mu lahkumiskingitus. sest kui Ingeri viimane õhtu siin oli, siis lükkasin mina teda lumme. ja Lars tegi seda igaks juhuks, et ta ära ei unustaks :P
täna on minu ja Lilliani peamine ülesanne taas lastega tegeleda. olime all Nora toas (noortetuba), poisid hakkasid taas piljardit mängima ja Lillian rääkis tüdrukutele Assisi Fransiscusest. mina valvasin ja mängisin Gustaviga samal ajal. poisid panid kohe tähele, et mul jalkasärk seljas oli ja siis ma sain nendega ka jalkast rääkida. et Jaanusele head meelt valmistada, siis nad kõik kolm on ManU fännid. nad veel nii noored et ei tea, mis on hea! aga loserfool neile samuti ei meeldi, nii et millesgi olime ka ühel meelel. poisid arvasid et ma olen ka 16 või 18 :D komplimendid!
läksime siis lastega õue. siin sajab väikest lund juba jälle mitmendat päeva. poistel olid lumelauad, tüdrukutel suusad ja Gustavil käru, mida mina lükkasin. uneaeg ikkagi. Karolina isa tuli ka meiega, sest tütar nõudis. ja muidugi küsiti mult juba eile mitu korda, kust ma tulen, kauaks jään jne kui kuuldi et ma inglise keeles räägin. ja siis kui ütlesin tollele isale, et Eestist, siis ta ütles et ta üks hea sõber ja koolikaaslane oli Eestis paar aastat. ja muidugi võivad nüüd kõik, kes Bårdi teavad, käsi plakustada ja rõõmustada, sest just tema see sõber ongi! ja kusjuures ta teab vist ka Tiinat, kui too 90ndatel Norras elas ja õppis. nii et, lubjakas, kui sa MF-is koolis käisid, siis ta mäletab küll et seal paar eestlast oli sel ajal kui tema ja Bårdki seal käisid. maailm on väike :D
kuna lastega tegelemine läheb meil kuni kella 22-ni välja täna, siis on mu tööpäev täna kuidagi künklik, ei ole järjepidevust. nii et praegu, kui ma seda blogi kirjutan, on külalised pannkoogimajas ja mul poolteist tundi vaba aega. is nice!
ahjaa, Ulvi, sain eile su kirja ja paki kätte. suur aitähh! see tegi mind väga rõõmsaks. tusen takk! vastan sulle varsti, ma ju tean mida sa teada tahad :D
Friday, February 06, 2009
eile ja täna
nii, eilne kinoskäik oli tore. olin üle pika aja tsivilisatsiooni keskel. kuigi ka siin on tihti võõrad näod, olen siiski tuttavas keskkonnas. aga eile läksime ju "välja" :P
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
Thursday, February 05, 2009
tagajärjed
jäin täna kaks tundi hiljaks tööle. kuna meil on kuu aega päris tihe graafik olnud, siis mul ununes ära, et tavaline päev ilma külalisteta algab meil kell 8. nojah, ma ärkasin, käisin pesemas ja olin kümneks juba üleval Nylias. perenaine arvas, et mul tervis halb, et nii kaua magan. aga siis asusin tegutsema pärast väikest einet. kõik oli tore selle hetkeni, kui meil oli rohkem kui tunniajane koosolek, mis mind tõsiselt muserdas!!! sain norra-keelsed materjalid, millest 95% aru sain. ja siis nad rääkisid ja vaidlesid ülejäänud aja, nii et mul oli väääga kohatu olla seal, nii et lausa paha tuju tuli peale. lõpuks avastasin tänasest lehest sudoku mida lahendada. ja panin oma tusamõtteid kirja. tavaliselt oleks ma lihtsalt lahkunud seltskonnast kui ma aru ei saa, kuid see oleks minust väga ebaviisakas ju olnud, koosolek ikkagi ju. paar asja sai selgemaks küll, kuid muidu oli see minu jaoks mõttetu ja mahavisatud aeg! mulle ei tõlgitud ka peaaegu midagi, kui siis asju mida juba teadsin. olen siin ikkagi juba kuu aeg olnud (homme õhtul on täpselt kuu aega).
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
Wednesday, February 04, 2009
fenomen
nagu tähelepanelikud lugejad on märganud, siis olen siin Norras oleku ajal päris palju teatud raamatutest kirjutanud. ja need on Twilight, New Moon, Eclipse, Breaking Dawn ja Midnight Sun. esimese raamatu põhjal tehtud filmi on huvlistel võimalik ka olnud kinos vaatamas käia. tegelikult sai minu väike huvi selle vastu just kinos alguse. ma ei mäleta kes seda mulle mainis, kuid juba sügisel öeldi mulle, et seda filmi lausa PEAB vaatama. jätsin selle meelde ja võtsin detsembris Tartus selle kinoskäigu Ulviga ette. tore oli, mulle väga meeldis.
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
Subscribe to:
Posts (Atom)