Kohtusin eile esimest korda oma uute lastega: Kati, Kerli, Mart-Erik ja Henry. Ja kõigil olid emad kaasas (kui Igor välja arvata, aga ta ju elab seal) ning oli väga sõbralik olemine. Tahes-tahtmata tekkis võrdlus eelmise aasta lastega, kuid nood neli käivad ühes klassis Mart Reiniku koolis, ja on juba neli aastat samas klassis käinud. Mina seda ei teadnud ja seega olin väga üllatunud kui nad juba seal koos mängima ja suhtlema hakkasid. Eelmine aasta läks ikka päris kaua kui nad üksteisega harjusid. Ma ei tea kas see, et nad üksteist juba mitu aastat teavad, on hea või halb suvise laagri seisukohalt. Kardan, et juhtub nii nagu Bergenis kui Ungari ja Saksa delegatsioonid väga kokku hoidsid omavahel. Tahaks ikka, et nad seal uusi ja huvitavaid sõpru leiavad. Kõik peale Kerli on varem mitu nädalat kodust ära olnud, kuid loodan, et ka sellest ei tule probleemi. Henry käib jalkatrennis :) aga nad kõik õpivad muusikaklassis ja mängivad mingit instrumenti: klaverit, klarnetit, viiulit, saksi. Eelmine aasta olin nagu tummahammas esimesel koosolekul, kuna ka mulle oli selgusetu, kuhu täpselt ma need lapsed viin. Kuid eile alustasin mitu korda oma lauseid sõnadega “eelmine aasta...” :D Ja Kati ema (väga tore naine Ludmilla) imestas väga eile, et ma olen nõus seda tasuta tegema ning kuuks ajaks võõrad lapsed oma hoolde võtma. Imestasin ise ka seda eelmine aasta, kuid see, et minu eest kogu reis ja laagri materjalid ära makstakse ja ma saan olla kuu aega Norras ning kindlasti suurepäraste inimestega... see kaalub kõik selle üle! Ja ma ei kahetse seda otsust, ei eelmine aasta ega tänavu. Ka minu tulevasele õpetaja-kutsele tuleb see kasuks, kindlasti.
Tromsösse lendame vist taas Riia kaudu, ning see on natuke jama, kuna eelmine aasta oli just see kurb, et jõudsime küll tagasi Norrast, kuid mitte Eestisse. Aga mis parata. Kui nii on odavam siis kannatame ära. Kuigi mulle meeldiks Eestist alustada ja saabuda ka...
Thursday, March 05, 2009
Wednesday, March 04, 2009
obsession (täiendatud)
lugesin ka eile ja täna Midnight Sun'i raamatut. seal on üks väga ilus stseen, mille ma teile siia tahaks ära peistida (selgituseks esimese tsitaadi kohta, et see on esimene kord, kui Edward Bella tuppa öösel läheb akna kaudu, et teda magamas näha, kuna nad ise ei maga kunagi):
Lk 107: I tried the window, and it was not locked, though it stuck due to long disuse. I slid it slowly aside, cringing at each faint groan of the metal frame. I would have to find some oil for next time...
Next time? I shook my head, disgusted again.
Lk 108 ja 109: After all, it really didn't matter if I left, because Bella could never see me the way I wished she would. Never see me as someone worthy of love.
Never.
Could a dead, frozen heart break? It felt like mine would.
“Edward,” Bella said.
...
“Edward,” she mumbled softly.
She was dreaming of me.
Could a dead, frozen heart beat again? It felt like mine was about to.
seda osalist viienda osa raamatut saab täitsa legaalset alla laadida siit:
aga sain eile Ulviga kokku. ta on ikka nii hea! ja hea oli teda näha =) viisin ta pärast tema pikka koolipäeva EÜ-sse, esiteks kuna seal sai süüa ja kuna oli järjekordne arultusõhtu. kahjuks eelmisest EÜ õhtust olid Ulvil vastandlikud muljed jäänud. loodan, et seekord läks paremini. tore oli taas seal olla, kuigi pidin ikka vastama küsimustele, kus ma olin, kaua ja mis seal tegin jms. päris palju rahvast oli eile kokku tulnud. is nice!
seal oli kaks inimest, keda mul oli eriti hea meel näha. esiteks, kuna nad on suurepärased inimesed, ja teiseks kuna nad meenutavad mulle mu hiljutise otsuse õigsust ja tähendust.
ning siit näeb mu viimaseid Lias ja ka Oslos tehtud pilte :D
Lk 107: I tried the window, and it was not locked, though it stuck due to long disuse. I slid it slowly aside, cringing at each faint groan of the metal frame. I would have to find some oil for next time...
Next time? I shook my head, disgusted again.
Lk 108 ja 109: After all, it really didn't matter if I left, because Bella could never see me the way I wished she would. Never see me as someone worthy of love.
Never.
Could a dead, frozen heart break? It felt like mine would.
“Edward,” Bella said.
...
“Edward,” she mumbled softly.
She was dreaming of me.
Could a dead, frozen heart beat again? It felt like mine was about to.
seda osalist viienda osa raamatut saab täitsa legaalset alla laadida siit:
aga sain eile Ulviga kokku. ta on ikka nii hea! ja hea oli teda näha =) viisin ta pärast tema pikka koolipäeva EÜ-sse, esiteks kuna seal sai süüa ja kuna oli järjekordne arultusõhtu. kahjuks eelmisest EÜ õhtust olid Ulvil vastandlikud muljed jäänud. loodan, et seekord läks paremini. tore oli taas seal olla, kuigi pidin ikka vastama küsimustele, kus ma olin, kaua ja mis seal tegin jms. päris palju rahvast oli eile kokku tulnud. is nice!
seal oli kaks inimest, keda mul oli eriti hea meel näha. esiteks, kuna nad on suurepärased inimesed, ja teiseks kuna nad meenutavad mulle mu hiljutise otsuse õigsust ja tähendust.
ning siit näeb mu viimaseid Lias ja ka Oslos tehtud pilte :D
Tuesday, March 03, 2009
väike hea uudis
Olen juba terve nädala taas Eestis olnud. Veider on olnud, muidugi mõista. Norra ja Lia on igal pool mu ümber, nagu juba mainitud. Viljandi bussijaamas oli ühel naisel jope Norra lipuga, Tartu bussijaama Statolis on reklaam Norra lipuga, ema ostis uusi patju, liblikatega jms :)
Eile oli bussidega üks ilge jama, esiteks jäin maha bussist, mis pidi mind kodust Viljandisse viima, ja nii sain emaga linna hiljem. Siis too buss, millega kavatsesin minna, esmaspäeviti ei sõida ja nii pidin ekstra tunnikese ootama. Aga Viljandis nägin sõpru ka, akadeemia juures toitis vähki Vanemuine, ja siis nägin veel Piretit ja Helenat, kes nõudsid kohe mult, et miks ma eelmine päev TS-is polnud. Lubasin siis sel pühapäeval ikka minna! Ja õde helistas ning jagas uudiseid kalendri kohta ja küsis nõu teksti kohta, mis sinna panna. Bussis Tartu poole kuulasin oma jõulukinki, kuigi avasin selle 10 kuud enne õiget aega :P sain Larsilt nimelt ühe kristliku bändi laiv-kontserdi plaadi jõuludeks (dvd on ka kaasas) ja siis kuulasin seda. Päris hea on!
Tartusse jõudes istusin Taskus netis, kuna lubasin veidi toda kalendri teksti kohandada ja rääkisin ka peikaga. Kui aku sai tühjaks, tulin ühikasse. Viiendale korrusele on ikka vaev ronida küll raskete kottidega! Ühikasse on pandud uued tuled, mis süttivad kui keegi koridoris liigub. Ja nüüd on meil prill-laudadega wc-d :D Ühikas konstanteerisin kahekuist tolmukihti oma kapil ja laual, ja käisin toidupoes. Pakkisin asjad lahti ja võtsin arvutis lahti Midnight Suni osalise raamatu. Mnjaa, sõltuvus! Olin ära unustanud, et viisin voodilina koju pessu enne kui Norra läksin ja muidugi varu oma mul ei ole siin Tartus. Eks võtan siis järgmine nädal kaasa...
Täna ajan asju Tartus, pean postkontorisse minema. Sain eile Erikult kirja ja jõudsin täna 10lk vastuse juba ära kirjutada ja pean posti panema. Samuti saadan Liasse väikse paki, kuna ma pean oma pardakaardi kontsu neile saatma, arvepidamise jaoks. Siis saan Ulviga kokku pärast ta loenguid ja võib-olla lähen EÜ-sse ka. Hommikupoolik kulus tolmukihi eemaldamisele ja kirja kirjutamisele. Lähituleviku kohta on mul ka paar plaani, kuid mitte midagi lõplikku veel pole otsustanud. Aeg näitab!
Lias olek tõi aga mulle jalkahooaja alguse meeldivalt lähedale :) nüüd hakkan siia taas jalkast palju kirjutama. Meenutan taas, mis on mu blogi pealkiri... et keegi ei pea seda lugema, kui ei meeldi. Mu blogi lugemine on ju vabatahtlik! Kuid ma ei usu, et sel aastal see hooaja algus mulle uneprobleeme põhjustab nagu aasta tagasi. Aga on palju, mida oodata sel aastal! Ja mina ootan juba väga :D
sain täna teada, et mu suvise Norra laagri delegatsioonid tulevad järgnevatest riikidest: Brasiilia, Bulgaaria, Taani, Pr.maa, Saksamaa, Jordaania, Korea, Filipiinid, Hispaania ja USA; lisaks neile on ka 6 JC-d, kes on Austraaliast, El Salvadorist, 2 Norrast, Rootsist ja Türgist. nii et tuleb ikka väga eksootiline seltskond sel aastal, rohkem kui eelmisel aastal!!! ja homme kohtun oma lastega :)
Eile oli bussidega üks ilge jama, esiteks jäin maha bussist, mis pidi mind kodust Viljandisse viima, ja nii sain emaga linna hiljem. Siis too buss, millega kavatsesin minna, esmaspäeviti ei sõida ja nii pidin ekstra tunnikese ootama. Aga Viljandis nägin sõpru ka, akadeemia juures toitis vähki Vanemuine, ja siis nägin veel Piretit ja Helenat, kes nõudsid kohe mult, et miks ma eelmine päev TS-is polnud. Lubasin siis sel pühapäeval ikka minna! Ja õde helistas ning jagas uudiseid kalendri kohta ja küsis nõu teksti kohta, mis sinna panna. Bussis Tartu poole kuulasin oma jõulukinki, kuigi avasin selle 10 kuud enne õiget aega :P sain Larsilt nimelt ühe kristliku bändi laiv-kontserdi plaadi jõuludeks (dvd on ka kaasas) ja siis kuulasin seda. Päris hea on!
Tartusse jõudes istusin Taskus netis, kuna lubasin veidi toda kalendri teksti kohandada ja rääkisin ka peikaga. Kui aku sai tühjaks, tulin ühikasse. Viiendale korrusele on ikka vaev ronida küll raskete kottidega! Ühikasse on pandud uued tuled, mis süttivad kui keegi koridoris liigub. Ja nüüd on meil prill-laudadega wc-d :D Ühikas konstanteerisin kahekuist tolmukihti oma kapil ja laual, ja käisin toidupoes. Pakkisin asjad lahti ja võtsin arvutis lahti Midnight Suni osalise raamatu. Mnjaa, sõltuvus! Olin ära unustanud, et viisin voodilina koju pessu enne kui Norra läksin ja muidugi varu oma mul ei ole siin Tartus. Eks võtan siis järgmine nädal kaasa...
Täna ajan asju Tartus, pean postkontorisse minema. Sain eile Erikult kirja ja jõudsin täna 10lk vastuse juba ära kirjutada ja pean posti panema. Samuti saadan Liasse väikse paki, kuna ma pean oma pardakaardi kontsu neile saatma, arvepidamise jaoks. Siis saan Ulviga kokku pärast ta loenguid ja võib-olla lähen EÜ-sse ka. Hommikupoolik kulus tolmukihi eemaldamisele ja kirja kirjutamisele. Lähituleviku kohta on mul ka paar plaani, kuid mitte midagi lõplikku veel pole otsustanud. Aeg näitab!
Lias olek tõi aga mulle jalkahooaja alguse meeldivalt lähedale :) nüüd hakkan siia taas jalkast palju kirjutama. Meenutan taas, mis on mu blogi pealkiri... et keegi ei pea seda lugema, kui ei meeldi. Mu blogi lugemine on ju vabatahtlik! Kuid ma ei usu, et sel aastal see hooaja algus mulle uneprobleeme põhjustab nagu aasta tagasi. Aga on palju, mida oodata sel aastal! Ja mina ootan juba väga :D
sain täna teada, et mu suvise Norra laagri delegatsioonid tulevad järgnevatest riikidest: Brasiilia, Bulgaaria, Taani, Pr.maa, Saksamaa, Jordaania, Korea, Filipiinid, Hispaania ja USA; lisaks neile on ka 6 JC-d, kes on Austraaliast, El Salvadorist, 2 Norrast, Rootsist ja Türgist. nii et tuleb ikka väga eksootiline seltskond sel aastal, rohkem kui eelmisel aastal!!! ja homme kohtun oma lastega :)
Monday, March 02, 2009
keerulist juttu ka natuke
Pole siia juba kolm päeva midagi kirjutanud. On muudki teha olnud kui arvuti taga istuda ja lugejaid lõbustada. andestage...
ETS konverents lõppes kenasti ja hästi. Reedel läksin Tuleviku omavahelist treeningmängu vaatama, nagu plaanitud. Minu üllatuseks soovis Šveitsi delegaat Sara/Lisa minuga kaasa tulla :D ja läksimegi, pärast õhtusööki ja minu ekskursiooni koosolekut. Läksime trammiga ja natuke jala ka. Natuke jahe oli ja lund hakkas ka just siis sadama. Aga plaanisimegi ainult ühe poolaja olla, kuna pidin ta õigeks ajaks raekoja platsile viima, neid ootas ees õhtune ekskursioon vanalinnas. Esimene poolaeg lõppes 0-0, mängul olid veel Toomas ja Helen ja Sosku ning Kaste ja Laurits. Meil Saraga joppas ja saime Tomi autoga stockmanni. Minu ja Kadri ülesanded ekskursil oli Taani lipu alla viskamine õigel ajal ja õiges kohas ning sellega saime hakkama. Ja siis jagasime miljonipeldiku juures Gabrieli likööri. See soojendus kulus neile ära, sest päris külmaks oli olemine juba läinud. Veel tehti neile seda nalja, et “venkude maffia” varastas giidi ära, jättes nad üksi tänavale. Kotijooksu seekord ei tehtud. Ja oma trummiga jälitas neid Nils, erinevates kohtades välja ilmudes. Neile meeldis väga, sest tegime tavalise ekskursi põnevamaks ja huvitavamaks. Õhtu jätkus hosteli keldri köögis. Veidi pärast keskööd läksin ma ikkagi magama, sest hommikul oli taas kaheksast äratus. Laupäeval saime konverentsil teada rohkem 2011. aastal toimuvast TS festivalist, mis toimub Kasseli lähedal. Ja saime ka oma ettepanekuid esitada ning arutelda mõne valupunkti kallal. Samuti genereerisime ideid festivali teema kohta, kuid lõplikku otsust ma veel ei tea, sest see valiti eile ära. Lõunasöögile tuli ka Jaanus, ning aitas mu koti hostelist ära tuua. Ja pärast õhtusööki lahkusingi konverentsilt, heade mälestustega. Enne seda toimusid aga valimised, ning nüüd on ETS Executive Group'is eestlane, nimelt valiti sinna Kadri! Palju õnne!
Bussisõit tallinnast Viljandisse läks mõnusasti, sõit tundus kuidagi pikk olevat kuid selles ei olnud midagi negatiivset! :) ema oli meile bussijaama vastu tulnud ja käisime poest läbi enne kui koju suundusime. Imelik oli olla Viljandis ja eesti poes, kodus ka. Sest igalpool on pisiasju, mis mulle ikka veel Liat meenutavad, kuid siis ongi põhjust naeratamiseks =) aga õhtul sain sauna! Päris Eesti sauna! Jep, olin saunasick seal Norras, mitte homesick.
Pühapäeval läksin üle pika aja oma kirikusse, mis ei ole enam nii oma kui varem. Palju on muutunud, aga mitte paremuse poole. Palju on lõhutud, lammutatud, hävitatud (mitte materiaalselt). Oli palju üllatusi kirikus, nii halvas kui heas mõttes. Aga ma kardan, et ma ei saa enam minna sinna, kus ma end hästi ei tunne, vähemalt teatud inimeste seltskonnas. Muidu oleks ma silmakirjalik, kui ma kõigest hoolimata edasi punnitaks. Sellega teeksin haiget vaid iseendale. Aga see ei tähenda, et ma end täielikult ja lõplikult distanteeruks sellest KOHAST, sest laveerida annab alati ning oma usust ja Jumalast ma eemalduda ei kavatse! Kuid siiski on just see KOHT ja HOONE olnud mulle nii tähtis, et ma ei lakka lootmast ja uskumast, et kord saan sinna taas minna nagu koju.
Pärast hääletamist ja enne tulemuste ootamist sain Merkaga rääkida, ja me rääkisime Twilightist ja neist raamatutest :D nii tore oli, kuna jagame sama huvi. Ja siis mängis ta ühte filmi soundtracki lugu, Bella unelaulu. Ta leidis selle noodi netist ja õppis ära. Mul jäi suu lahti algul kui ta seda mängima hakkas. Ilus!
Valimiste tulemused tulid ka lõpuks. Läks nii, nagu laias laastus karta võiski, kuid mitte nii halvasti kui kõige mustem stsenaarium oleks võinud olla. Mingi lootus on, kuid õhkõrn. Pärast läksime osa rahvaga Müllekasse istuma ja edasi arutama. Mitte negatiivses toonis, kuna selleks polnud põhjust, kuigi selle tsirkuse peategelane nii võis arvata (kuna ta ilmus ka korra sinna kohale). Olime pigem rõõmsad, et see päev lõpuks läbi oli ja meie end seesmiselt puhtana võisime tunda, kuigi see tehti vääääga raskeks. Mina olin nii zombi terve päeva ja õhtu, muudkui haigutasin ja vahepeal olid tasakaalu probleemid ka. Kodus olid toad ka külmad ja nii istusin enamuse õhtu teki sees, ja rääkisime emaga. Ja sõime norra soksi :P
Uneaeg tuli kella 11 paiku, ja uni tuli ruttu, nagu oodata oligi. Magasin kella 10-ni hommikul. Pidin täna Viljandi linnavalitsusse minema MTÜ asju ajama, kuid täna selle inimese vastuvõttu pole. Seega peab Helen ise millalgi tulema.
Ja kas teate mis? Jalkahooaeg algab juba sellel laupäeval!!! Uskumatult lähedal on see ja ma juba nii ootan, kuna pärast mängu on meeskonnale vastuvõtt ja pressikonverents korraldatud. Nagu päris!
ETS konverents lõppes kenasti ja hästi. Reedel läksin Tuleviku omavahelist treeningmängu vaatama, nagu plaanitud. Minu üllatuseks soovis Šveitsi delegaat Sara/Lisa minuga kaasa tulla :D ja läksimegi, pärast õhtusööki ja minu ekskursiooni koosolekut. Läksime trammiga ja natuke jala ka. Natuke jahe oli ja lund hakkas ka just siis sadama. Aga plaanisimegi ainult ühe poolaja olla, kuna pidin ta õigeks ajaks raekoja platsile viima, neid ootas ees õhtune ekskursioon vanalinnas. Esimene poolaeg lõppes 0-0, mängul olid veel Toomas ja Helen ja Sosku ning Kaste ja Laurits. Meil Saraga joppas ja saime Tomi autoga stockmanni. Minu ja Kadri ülesanded ekskursil oli Taani lipu alla viskamine õigel ajal ja õiges kohas ning sellega saime hakkama. Ja siis jagasime miljonipeldiku juures Gabrieli likööri. See soojendus kulus neile ära, sest päris külmaks oli olemine juba läinud. Veel tehti neile seda nalja, et “venkude maffia” varastas giidi ära, jättes nad üksi tänavale. Kotijooksu seekord ei tehtud. Ja oma trummiga jälitas neid Nils, erinevates kohtades välja ilmudes. Neile meeldis väga, sest tegime tavalise ekskursi põnevamaks ja huvitavamaks. Õhtu jätkus hosteli keldri köögis. Veidi pärast keskööd läksin ma ikkagi magama, sest hommikul oli taas kaheksast äratus. Laupäeval saime konverentsil teada rohkem 2011. aastal toimuvast TS festivalist, mis toimub Kasseli lähedal. Ja saime ka oma ettepanekuid esitada ning arutelda mõne valupunkti kallal. Samuti genereerisime ideid festivali teema kohta, kuid lõplikku otsust ma veel ei tea, sest see valiti eile ära. Lõunasöögile tuli ka Jaanus, ning aitas mu koti hostelist ära tuua. Ja pärast õhtusööki lahkusingi konverentsilt, heade mälestustega. Enne seda toimusid aga valimised, ning nüüd on ETS Executive Group'is eestlane, nimelt valiti sinna Kadri! Palju õnne!
Bussisõit tallinnast Viljandisse läks mõnusasti, sõit tundus kuidagi pikk olevat kuid selles ei olnud midagi negatiivset! :) ema oli meile bussijaama vastu tulnud ja käisime poest läbi enne kui koju suundusime. Imelik oli olla Viljandis ja eesti poes, kodus ka. Sest igalpool on pisiasju, mis mulle ikka veel Liat meenutavad, kuid siis ongi põhjust naeratamiseks =) aga õhtul sain sauna! Päris Eesti sauna! Jep, olin saunasick seal Norras, mitte homesick.
Pühapäeval läksin üle pika aja oma kirikusse, mis ei ole enam nii oma kui varem. Palju on muutunud, aga mitte paremuse poole. Palju on lõhutud, lammutatud, hävitatud (mitte materiaalselt). Oli palju üllatusi kirikus, nii halvas kui heas mõttes. Aga ma kardan, et ma ei saa enam minna sinna, kus ma end hästi ei tunne, vähemalt teatud inimeste seltskonnas. Muidu oleks ma silmakirjalik, kui ma kõigest hoolimata edasi punnitaks. Sellega teeksin haiget vaid iseendale. Aga see ei tähenda, et ma end täielikult ja lõplikult distanteeruks sellest KOHAST, sest laveerida annab alati ning oma usust ja Jumalast ma eemalduda ei kavatse! Kuid siiski on just see KOHT ja HOONE olnud mulle nii tähtis, et ma ei lakka lootmast ja uskumast, et kord saan sinna taas minna nagu koju.
Pärast hääletamist ja enne tulemuste ootamist sain Merkaga rääkida, ja me rääkisime Twilightist ja neist raamatutest :D nii tore oli, kuna jagame sama huvi. Ja siis mängis ta ühte filmi soundtracki lugu, Bella unelaulu. Ta leidis selle noodi netist ja õppis ära. Mul jäi suu lahti algul kui ta seda mängima hakkas. Ilus!
Valimiste tulemused tulid ka lõpuks. Läks nii, nagu laias laastus karta võiski, kuid mitte nii halvasti kui kõige mustem stsenaarium oleks võinud olla. Mingi lootus on, kuid õhkõrn. Pärast läksime osa rahvaga Müllekasse istuma ja edasi arutama. Mitte negatiivses toonis, kuna selleks polnud põhjust, kuigi selle tsirkuse peategelane nii võis arvata (kuna ta ilmus ka korra sinna kohale). Olime pigem rõõmsad, et see päev lõpuks läbi oli ja meie end seesmiselt puhtana võisime tunda, kuigi see tehti vääääga raskeks. Mina olin nii zombi terve päeva ja õhtu, muudkui haigutasin ja vahepeal olid tasakaalu probleemid ka. Kodus olid toad ka külmad ja nii istusin enamuse õhtu teki sees, ja rääkisime emaga. Ja sõime norra soksi :P
Uneaeg tuli kella 11 paiku, ja uni tuli ruttu, nagu oodata oligi. Magasin kella 10-ni hommikul. Pidin täna Viljandi linnavalitsusse minema MTÜ asju ajama, kuid täna selle inimese vastuvõttu pole. Seega peab Helen ise millalgi tulema.
Ja kas teate mis? Jalkahooaeg algab juba sellel laupäeval!!! Uskumatult lähedal on see ja ma juba nii ootan, kuna pärast mängu on meeskonnale vastuvõtt ja pressikonverents korraldatud. Nagu päris!
Thursday, February 26, 2009
ETS Conference 2009
Tagasi Eestis kuid ega muutunud eriti midagi ei ole, kuna osaledes Euroopa TS konverentsil, olen ikkagi enamuse ajast inglise keelest ümbritsetud ning kui meil täna kohvipausid olid, siis jooksime meie Kadriga tasside ja kohviga ringi. Nagu Norras :) nii et mingis mõttes üleminek.
Kolmapäeval aga sain Tiinaga kokku, mõnes mõttes mu mentor ja õpetaja. Hea ja huvitav oli rääkida, väga huvitav! Selles mõttes oli temaga nii hea ja kerge rääkida, kuna tema on ainuke, kes teab täpselt mida ma seal tegin ja kogesin. Teistele pean enne seletama miskohas ma käisin ja miks ja kes janiiedasi. Aga ega ma selle pärast veel seletamata jäta, et seda veidi pikemalt ja põhjalikumalt tegema pean. Kui huvi on, siis ikka saab! Pealegi olen juba enamuse asju eelnevalt blogisse juba seal olles kirjutanud, nii et mulle tundub, nagu ma kordaks ennast ja teistel pole seda enam huvitav minu käest kuulata. Loodan, et see on vaid minu paranoia ja tegelikult ei ole see nii! Ja natuke igatsen sinna tagasi ka, seda muretut ja lihtsat elu, mis seal oli.
Pärast toda poolteist jututundi liikusin edasi UI-sse TS-i toimetusi tegema, kuna meie ettevalmistada oli vastuvõtt ja Eesti rahvusõhtu. Tüüpiline TS oli see, kuna proov oli 50-60 ja ebakindel, kuid välja tuli ikka super. Rahvale meeldis igatahes. Mina mängisin rootslast (näitasime neile erinevaid vallutajaid) ja oma Tuleviku asjadega oli see väga lihtne, ja veel mängisin kurja vene aja poemüüjat, kus pidin neile talongi vastu rasvase pontšiku ajalehe sisse pakkima. Teele jagas osadele leti alt paremat kaupa :) süüa andsime neile musta leiba, kama, kalja, sülti ja šokolaadi.
Päris palju tuttavaid on mul siin: Fredrik, Jason, Mary, Julia, Nadine, AeMee ning Jesper, kes tuleb reedel. Külalisena on siin üks India onu, kes muuhulgas pakkus välja, et 2011 võiks ETS toimuda Indias! Why not, eksju! Ja mu palvus eile õhtul põhines ka sellel, et tore on tuttavaid nägusid näha. Elame me kõik vanalinnas hostelis, tüdrukud kolmes toas koos ja poiskad korrus allpool. Eile õhtul tutvusime lähemalt Šveitsi delegaadi Sara-ga, kes on nii lahe tüdruk. No nalja sai palju esimesel õhtul!
Konverents ise on nagu ikka: mõned mõttetud sõnastuse vaidlused dokumentides, grupi-arutelud, valimised, vaba õhkkond, mängud, naljad jms. Just nii nagu ma seda mäletan oma eelmistest konverentsidest. =)
Elan ikka veel Norra aja järgi, ehk tänane äratus oli ikka meeletult vara, eesti aja järgi enne kaheksat, Norra aja järgi veel tund varem. Nii et aeg-ajalt on ikka päris uimane ja väsinud olla. Ei tea mis seisus ma siit laupäeval koju Viljandimaale lähen... Pühapäev on tähtis päev! Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida! Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata!
Kolmapäeval aga sain Tiinaga kokku, mõnes mõttes mu mentor ja õpetaja. Hea ja huvitav oli rääkida, väga huvitav! Selles mõttes oli temaga nii hea ja kerge rääkida, kuna tema on ainuke, kes teab täpselt mida ma seal tegin ja kogesin. Teistele pean enne seletama miskohas ma käisin ja miks ja kes janiiedasi. Aga ega ma selle pärast veel seletamata jäta, et seda veidi pikemalt ja põhjalikumalt tegema pean. Kui huvi on, siis ikka saab! Pealegi olen juba enamuse asju eelnevalt blogisse juba seal olles kirjutanud, nii et mulle tundub, nagu ma kordaks ennast ja teistel pole seda enam huvitav minu käest kuulata. Loodan, et see on vaid minu paranoia ja tegelikult ei ole see nii! Ja natuke igatsen sinna tagasi ka, seda muretut ja lihtsat elu, mis seal oli.
Pärast toda poolteist jututundi liikusin edasi UI-sse TS-i toimetusi tegema, kuna meie ettevalmistada oli vastuvõtt ja Eesti rahvusõhtu. Tüüpiline TS oli see, kuna proov oli 50-60 ja ebakindel, kuid välja tuli ikka super. Rahvale meeldis igatahes. Mina mängisin rootslast (näitasime neile erinevaid vallutajaid) ja oma Tuleviku asjadega oli see väga lihtne, ja veel mängisin kurja vene aja poemüüjat, kus pidin neile talongi vastu rasvase pontšiku ajalehe sisse pakkima. Teele jagas osadele leti alt paremat kaupa :) süüa andsime neile musta leiba, kama, kalja, sülti ja šokolaadi.
Päris palju tuttavaid on mul siin: Fredrik, Jason, Mary, Julia, Nadine, AeMee ning Jesper, kes tuleb reedel. Külalisena on siin üks India onu, kes muuhulgas pakkus välja, et 2011 võiks ETS toimuda Indias! Why not, eksju! Ja mu palvus eile õhtul põhines ka sellel, et tore on tuttavaid nägusid näha. Elame me kõik vanalinnas hostelis, tüdrukud kolmes toas koos ja poiskad korrus allpool. Eile õhtul tutvusime lähemalt Šveitsi delegaadi Sara-ga, kes on nii lahe tüdruk. No nalja sai palju esimesel õhtul!
Konverents ise on nagu ikka: mõned mõttetud sõnastuse vaidlused dokumentides, grupi-arutelud, valimised, vaba õhkkond, mängud, naljad jms. Just nii nagu ma seda mäletan oma eelmistest konverentsidest. =)
Elan ikka veel Norra aja järgi, ehk tänane äratus oli ikka meeletult vara, eesti aja järgi enne kaheksat, Norra aja järgi veel tund varem. Nii et aeg-ajalt on ikka päris uimane ja väsinud olla. Ei tea mis seisus ma siit laupäeval koju Viljandimaale lähen... Pühapäev on tähtis päev! Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida! Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata!
Wednesday, February 25, 2009
nii ühest kui teisest
olen viimasel ajal nii hõivatud olnud ja netist eemal, et mu viimasest päevast Lias ja ajast oslos pole jõudnud veel kirjutada. Ega viitsinud pole ka eriti.
Mu viimane õhtu oli tore, sest sain tund aega nõusid pesta :) samal ajal kui teised mulle neid nõusid tõid ja agape-söömaaja järelt koristasid. Laupäeva päeval pakkisin juba enamuse asju ära, sest riided olid ära kuivanud. Tööpäev läks kiiresti ja toredasti.
Küsisin Sigmundilt, et kas võin pühapäeva hommikul kirikukella lüüa. Lubas! Ja nii algaski mu viimane päev Lias päris vara. Lars oli aga mu ukse taha pannud kingituse Tiinale ja jõulukingi mulle (kuigi ma arvan, et avan selle siis kui Tiina enda oma, täna siis). Teenistus oli ilus, lõppes see loo “Be thou my vision” interpretatsiooniga klaveril, mis oli üks võimsamaid ja ilusamaid asju mis ma kuulnud olen! Aitasin veidi ka hommikusöögi järelt koristada, kuid läksin varsti valgesse maja, et ennast ja oma tuba pesta ning kott lõplikult ära pakkida. Siis kui oma pagasit üles tassisin, kadus mu sammulugeja ära, kuskile sinna lumme ilmselt. Ja kuna see on ise ka valge, siis ega ma seda ei leidnud, kui otsima läksin. Loodan, et keegi selle üles leiab ja minuni toimetab.
Jõudsin veel ka ühe kontserdi lõpuloo ära kuulata kirikus. Ja siis sain teada, et selle Lia kompleksi arhitekt oli seal, päris lahe ju. Too mees tegi seal pilti ka, enda projektist :) ja siis sai kell üks. Ootasime Bölgenis rahvast, et saaks koos sööma hakata. Aga siis tuli perenaine ja teatas mulle, et paar, kes mind Oslosse sõidutab, tahavad 20 minuti pärast sõitma hakata!!! Opaaa! Ma tahtsin veel mõne inimesega pilti teha, ja tegin seda siis kiiresti. Siis sain perenaiselt veel kingituse endale ja Tiinale, oma palga ja tänusõnad, mille peale ma peaaegu nutma hakkasin. 7 nädalat ei ole ju mitte lühike aeg ja nad olid seal minu pereks selle aja, ning ma nautisin iga päeva seal! Nii et natuke raske oli selles mõttes neist inimestest lahkuda, aga mul ei olnud ju valikut... mind oodati Oslos.
Kui see 20 minutit läbi sai, anti mulle veel 10-15 minutit aega, mille jooksul jõudsin Oslosse helistada ning teatada et hakkan kohe-kohe sõitma. Ja siis me hakkasimegi! Varsti panin muusika mängima, esimene lugu oli Incubuse “nice to know you” :) see lugu läks küll täkkesse! Aga ma tean, et lähen sinna kord tagasi, ja mitte üksinda :)
autosõit läks enam-vähem, vahepeal oli paar suuremat ummikut ja sellega seoses seisakut ja passimist. Lugesin autos ka Eclipse'i raamatut kuna arvasin, et pean selle Ingerile tagasi andma esmaspäeval. Aga kella kuuest olin juba Oslos ja Sörkedalveienil, kus õues ootasid mind juba Jaanus ja Thor (töömees) :D veetsime õdusa õhtu, sõime ja vaatsime pilte jne. Sain kingitusi ka: Savo särgi, Jalka ajakirja, uue nunnu telefoni ja eesti leiba. Aitäh!!!
Esmaspäeval oli minu äratus kell 10, siis kui Jaanus vist juba Soomes maandus. Lebotasin ringi ja läksin linna Ingeriga kokku saama. Teda oodates nägin Ninat linnas hoopis :) ja rääkisin ta klassiõe Miaga juttu veidi. Ja siis tuli Inger, käisin ta koolis külas ja sis viis ta mind veidi shoppama. Sain omale kalendri, eel-mainitud raamatud, ühe sekkari kampsi, Uno kaardid, natuke kirjutuspaberit ja norra juustu ka K.A-le. Olen rahul :D käisin Ingeri kommuuni-korteris ka külas. Ja siis oli aeg tagasi minna, ning siis viidi mind autoga suht teise linna otsa Petteri ja Maybriti juurde. Seal on alati tore olla :D nii ka seekord. Olin väga unine ja väsinud, nii et läksin mingi 11 paiku tuttu. Hommikul vara äratus et lennujaama bussile minna ja lendasingi tagasi.
Tagasi oli algul veider olla, ja Kertu juurde jõudes käis mul pea tugevasti ringi. Olin taas unine ja väss, kuid vaatasime ikkagi 50-60 presidendi vastuvõttu, nii palju kui muude tegevuste kõrvalt aega oli. Taas aega tuttu minna ja hommikul Joanna mind ei säästnud :D ilus uus päev on!
Mu viimane õhtu oli tore, sest sain tund aega nõusid pesta :) samal ajal kui teised mulle neid nõusid tõid ja agape-söömaaja järelt koristasid. Laupäeva päeval pakkisin juba enamuse asju ära, sest riided olid ära kuivanud. Tööpäev läks kiiresti ja toredasti.
Küsisin Sigmundilt, et kas võin pühapäeva hommikul kirikukella lüüa. Lubas! Ja nii algaski mu viimane päev Lias päris vara. Lars oli aga mu ukse taha pannud kingituse Tiinale ja jõulukingi mulle (kuigi ma arvan, et avan selle siis kui Tiina enda oma, täna siis). Teenistus oli ilus, lõppes see loo “Be thou my vision” interpretatsiooniga klaveril, mis oli üks võimsamaid ja ilusamaid asju mis ma kuulnud olen! Aitasin veidi ka hommikusöögi järelt koristada, kuid läksin varsti valgesse maja, et ennast ja oma tuba pesta ning kott lõplikult ära pakkida. Siis kui oma pagasit üles tassisin, kadus mu sammulugeja ära, kuskile sinna lumme ilmselt. Ja kuna see on ise ka valge, siis ega ma seda ei leidnud, kui otsima läksin. Loodan, et keegi selle üles leiab ja minuni toimetab.
Jõudsin veel ka ühe kontserdi lõpuloo ära kuulata kirikus. Ja siis sain teada, et selle Lia kompleksi arhitekt oli seal, päris lahe ju. Too mees tegi seal pilti ka, enda projektist :) ja siis sai kell üks. Ootasime Bölgenis rahvast, et saaks koos sööma hakata. Aga siis tuli perenaine ja teatas mulle, et paar, kes mind Oslosse sõidutab, tahavad 20 minuti pärast sõitma hakata!!! Opaaa! Ma tahtsin veel mõne inimesega pilti teha, ja tegin seda siis kiiresti. Siis sain perenaiselt veel kingituse endale ja Tiinale, oma palga ja tänusõnad, mille peale ma peaaegu nutma hakkasin. 7 nädalat ei ole ju mitte lühike aeg ja nad olid seal minu pereks selle aja, ning ma nautisin iga päeva seal! Nii et natuke raske oli selles mõttes neist inimestest lahkuda, aga mul ei olnud ju valikut... mind oodati Oslos.
Kui see 20 minutit läbi sai, anti mulle veel 10-15 minutit aega, mille jooksul jõudsin Oslosse helistada ning teatada et hakkan kohe-kohe sõitma. Ja siis me hakkasimegi! Varsti panin muusika mängima, esimene lugu oli Incubuse “nice to know you” :) see lugu läks küll täkkesse! Aga ma tean, et lähen sinna kord tagasi, ja mitte üksinda :)
autosõit läks enam-vähem, vahepeal oli paar suuremat ummikut ja sellega seoses seisakut ja passimist. Lugesin autos ka Eclipse'i raamatut kuna arvasin, et pean selle Ingerile tagasi andma esmaspäeval. Aga kella kuuest olin juba Oslos ja Sörkedalveienil, kus õues ootasid mind juba Jaanus ja Thor (töömees) :D veetsime õdusa õhtu, sõime ja vaatsime pilte jne. Sain kingitusi ka: Savo särgi, Jalka ajakirja, uue nunnu telefoni ja eesti leiba. Aitäh!!!
Esmaspäeval oli minu äratus kell 10, siis kui Jaanus vist juba Soomes maandus. Lebotasin ringi ja läksin linna Ingeriga kokku saama. Teda oodates nägin Ninat linnas hoopis :) ja rääkisin ta klassiõe Miaga juttu veidi. Ja siis tuli Inger, käisin ta koolis külas ja sis viis ta mind veidi shoppama. Sain omale kalendri, eel-mainitud raamatud, ühe sekkari kampsi, Uno kaardid, natuke kirjutuspaberit ja norra juustu ka K.A-le. Olen rahul :D käisin Ingeri kommuuni-korteris ka külas. Ja siis oli aeg tagasi minna, ning siis viidi mind autoga suht teise linna otsa Petteri ja Maybriti juurde. Seal on alati tore olla :D nii ka seekord. Olin väga unine ja väsinud, nii et läksin mingi 11 paiku tuttu. Hommikul vara äratus et lennujaama bussile minna ja lendasingi tagasi.
Tagasi oli algul veider olla, ja Kertu juurde jõudes käis mul pea tugevasti ringi. Olin taas unine ja väss, kuid vaatasime ikkagi 50-60 presidendi vastuvõttu, nii palju kui muude tegevuste kõrvalt aega oli. Taas aega tuttu minna ja hommikul Joanna mind ei säästnud :D ilus uus päev on!
Tuesday, February 24, 2009
minu uued lemmikraamatud
siin nad on: Twilight, New Moon ja Ingeri kingitus Eclipse :D ma tassisin seda kolmandat osa Oslos kaasas, et annan Ingerile tagasi aga ta andis selle hoopis mulle kingituseks. neljas osa oli ka Oslos müügil, kuid mitu korda kallim kui kaks esimest :) aga olen ka nendega rahul.
nad jäävad praegu pealinna Kertu valdusse, kuid nüüd on võimalik huvilistel neid minu käest laenata. kui olen oma blogiga huvi tekitanud nende vastu :P
is nice, I like!!!
p.s kuulasin eile ja üleeile päris palju Within Temptationi muusikat, ja peaaegu iga laul nende repertuaarist, mis mul on, sobiks selle raamatu soundtrackiks! ilma naljata!
Monday, February 23, 2009
OSLO!!!
teen lyhidalt, pikwm jutt tuleb siis kui eestis olen!
j6udsin ilusti ja r66msana Oslosse eile, veetsin ilusa 6htu krisriansenide residentsis. 88sel olin samas toas kus Maiga olime 4 aastat tagasi :)
p2eval sain Ingeriga kokku, kes Lias oli kolm n2dalat koos minuga, nii et tegin talle update'i sealsest rahvast ja syndmustest. meil oli niii tore, k2isin ta juures kylas ka, v2ike kommuuni elu on tal.
shoppasin ka ja ma tean juba et hull olen, kuid ostsin Twilighti saaga esimese ja teise osa omale t2na, inglise keelsed :D :D :D allahindlusega olid (89 ja 99 nok-ist 25% alla) :D (nii et kertu, v6id seni neid minu omi lugeda, kui tahad).
ja 6htul l2hen Petteri ja Maybriti juurde :D
elu on endiselt ilus!!!
loodan, et Jaanus j6udis ilusti tagasi Soome ja t88p2ev oli talutav.
homseni, kallid lugejad
j6udsin ilusti ja r66msana Oslosse eile, veetsin ilusa 6htu krisriansenide residentsis. 88sel olin samas toas kus Maiga olime 4 aastat tagasi :)
p2eval sain Ingeriga kokku, kes Lias oli kolm n2dalat koos minuga, nii et tegin talle update'i sealsest rahvast ja syndmustest. meil oli niii tore, k2isin ta juures kylas ka, v2ike kommuuni elu on tal.
shoppasin ka ja ma tean juba et hull olen, kuid ostsin Twilighti saaga esimese ja teise osa omale t2na, inglise keelsed :D :D :D allahindlusega olid (89 ja 99 nok-ist 25% alla) :D (nii et kertu, v6id seni neid minu omi lugeda, kui tahad).
ja 6htul l2hen Petteri ja Maybriti juurde :D
elu on endiselt ilus!!!
loodan, et Jaanus j6udis ilusti tagasi Soome ja t88p2ev oli talutav.
homseni, kallid lugejad
Saturday, February 21, 2009
kokkuvõtteks
Mõtlesin, et peaks mingi kokkuvõtva postituse tegema oma siin Lia Gårdis. Ka see aeg on olnud nagu mõni üksik päev siin ehk üles-alla. Algus oli veidi keeruline, kuna oli nii palju uusi asju ja tegevusi ja inimesi, kuid see algus tehti mulle väga koduseks ja kergeks, sest siin on mind õnnistatud suurepäraste inimestega! Kui midagi valesti tegin, siis õpetati kuidas õigesti või efektiivsemalt teha. Ka õppisin teistelt neid kõrvalt jälgides. Siis olin juba päris vilunud ja oskasin oma ülesandeid hästi teha, sain ka teisi juhendada ning vajadusel õpetada. Sinna sekka veelgi uusi ülesandeid, tegevusi, masinaid ja inimesi. Nii et igav ei ole siin mul küll kunagi olnud! Eriti paranenud on mu kokandusoskused ja selle üle on mul hea meel! Kõik, mis on juhtunud, pidigi ilmselt juhtuma, sest kõik tükid on lõpuks oma kohale paigutunud, isegi kui see mulle alguses üldsegi ei meeldinud.
Olen juba varem kirjutanud, et aeg nagu seisaks siin paigal, samal ajal müstiliselt kiiresti möödudes. Siin on olnud nagu everlasting winter, nagu Narnia esimeses filmis :) ja seega on tunne nagu oleks siin üks pikk-pikk päev. Aga kalendrisse vaadates imestasin alati, et kuhu küll see aeg ja nädalad kaovad! Alguses mõtlein küll, et veidi naljakas, et ma tervelt seitmeks nädalaks Norra lähen ja nüüd, kui ma olen juba lõpusirgel, ei tundu see seitse nädalat üldsegi nii pikana. Siiski on nagu jaanuar ja veebruar mul sel aastal vahele jäänud... ja tagasi Eestisse lähen peaaegu nagu kevadesse.
Veebruari alguses oli väike allakäik, kui tundsin, et kuu aega siin oleks olnud täiesti piisav mulle, kui ikkagi ootas mind ees kaks ja pool nädalat. Annikeni tulekuga toimus taas tõus :) olin temaga vähe koos, vaid nädala, kuid sain paremini läbi kui mõnega, kellega olen mitu korda kauem siin koos elanud!
Muidugi olid mul siin oma lemmikülesanded või -tegevused, vähe oli neid, mida mulle ei meeldinud teha. Aga nõude pesemine ja puhaste tagasi oma kohale panemin oli tore :P ja porgandite koorimine, hakkimine, kartulite koorimine (nii masinas kui pärast iluvigade eemaldamine), plekkpurkide lammutamise masin oli lahe. Jep, olen olnud töökas nagu loom siin, ja selle üle õnnelik. Sest olen olnud väga kasulik neile.
Juba alguses oli meil väga meeldiv noorte seltskond: Inger, Lars, Lillian ja mina. Vapustavalt toredad inimesed! Käisime ju koos saunas ka neljakesi. Ja täiskasvanutega sain hästi läbi. Mingeid konflikte ei olnud, kuigi oli paar arusaamatust ja suurt tujulangust mul, mis tipnes nutuse vestlusega Kristinaga. Aga positiivne kaalub täiega üle need paar negatiivset kogemust. Ja ma olen taas enda kohta palju siin õppinud kõige selle läbi, mis siin kogenud olen. Nüüd tean, et on olemas inimesi, kellele mu huumor üldsegi ei istu!!!
Kui ma mõtlen, et need inimesed siin on mind mõjutanud nii mitmelgi moel, siis ei oska ma öelda ja ennustada, mil moel mina hoopis neid mõjutanud olen mingis suunas. Võib-olla olen istutanud neisse huvi Eesti vastu, oma veidra huumori ja naljadega hämmastanud vms. Ma ei tea, kuid loodetavasti on see mõju ikka positiivne. No Inese tunnistas, et ma olen esimene eestlane, kes talle meeldib, aga samas ei ole ta neid ju väga palju kohanudki. Nii et arenguruumi on temalgi :D
Kui detsembris-jaanuaris mult küsiti, et miks ma sinna Norra lähen, siis leidsin hea vastuse sellele: ma ei tea veel, miks ma sinna lähen, aga kui juba seal olen, küll ma teada saan! Ja nüüd võin küll öelda, et peapõhjus, miks ma siia tulema pidin, on üks tähtis inimene, keda ma juba homme näen. Mõnes mõttes alles esimest korda!
Ja ma ei kahetse midagi! Ma olen lihtsalt liiga õnnelik, et sain siin olla. Vapustav loodus, head inimesed, mu paranenud norra keel ja muidugi Jumal, kes mind kõige sellega õnnistanud on! Olen 100% kindel, et tulen siia tagasi. Tee on selge ja siia on hea tuttav tagasi tulla. Hull nostalgia tuleb siis ilmselt peale :D Suur-suur tänu siinkohal Tiinale, et ta sellest kohast siin mulle rääkis ja mingis mõttes veenis mind siia tulema! Kummaline on, et kui Tiina tuli alguses siia mõneks päevaks vaatama, mis koht see üldse on, enne kui kauemaks tuli, siis mina hüppasin kohe enam-vähem tundmatus kohas pea ees vette, tulles kohe 7 nädalaks.
Hakkan nii mõndagi igatsema, see on kindel. Eriti inimesi, kes olid minu pereks ja kommuuniks siin kaua aega. Lillian ja Lars on nii toredad inimesed ja ma loodan neid taas näha, et jälle koos naerda ja rääkida :D nad aitasid mul siin ennast välja elada ja rääkida kui oli vaja. Aitähhid ka neile!
Ahjaa, peaaegu oleks unustanud: kui ma poleks siia tulnud, ei oleks ma saanud lugeda nelja ja poolt suurepärast raamatut!!! Ja selle üle on mul hea meel, et just nii läks...
Olen juba varem kirjutanud, et aeg nagu seisaks siin paigal, samal ajal müstiliselt kiiresti möödudes. Siin on olnud nagu everlasting winter, nagu Narnia esimeses filmis :) ja seega on tunne nagu oleks siin üks pikk-pikk päev. Aga kalendrisse vaadates imestasin alati, et kuhu küll see aeg ja nädalad kaovad! Alguses mõtlein küll, et veidi naljakas, et ma tervelt seitmeks nädalaks Norra lähen ja nüüd, kui ma olen juba lõpusirgel, ei tundu see seitse nädalat üldsegi nii pikana. Siiski on nagu jaanuar ja veebruar mul sel aastal vahele jäänud... ja tagasi Eestisse lähen peaaegu nagu kevadesse.
Veebruari alguses oli väike allakäik, kui tundsin, et kuu aega siin oleks olnud täiesti piisav mulle, kui ikkagi ootas mind ees kaks ja pool nädalat. Annikeni tulekuga toimus taas tõus :) olin temaga vähe koos, vaid nädala, kuid sain paremini läbi kui mõnega, kellega olen mitu korda kauem siin koos elanud!
Muidugi olid mul siin oma lemmikülesanded või -tegevused, vähe oli neid, mida mulle ei meeldinud teha. Aga nõude pesemine ja puhaste tagasi oma kohale panemin oli tore :P ja porgandite koorimine, hakkimine, kartulite koorimine (nii masinas kui pärast iluvigade eemaldamine), plekkpurkide lammutamise masin oli lahe. Jep, olen olnud töökas nagu loom siin, ja selle üle õnnelik. Sest olen olnud väga kasulik neile.
Juba alguses oli meil väga meeldiv noorte seltskond: Inger, Lars, Lillian ja mina. Vapustavalt toredad inimesed! Käisime ju koos saunas ka neljakesi. Ja täiskasvanutega sain hästi läbi. Mingeid konflikte ei olnud, kuigi oli paar arusaamatust ja suurt tujulangust mul, mis tipnes nutuse vestlusega Kristinaga. Aga positiivne kaalub täiega üle need paar negatiivset kogemust. Ja ma olen taas enda kohta palju siin õppinud kõige selle läbi, mis siin kogenud olen. Nüüd tean, et on olemas inimesi, kellele mu huumor üldsegi ei istu!!!
Kui ma mõtlen, et need inimesed siin on mind mõjutanud nii mitmelgi moel, siis ei oska ma öelda ja ennustada, mil moel mina hoopis neid mõjutanud olen mingis suunas. Võib-olla olen istutanud neisse huvi Eesti vastu, oma veidra huumori ja naljadega hämmastanud vms. Ma ei tea, kuid loodetavasti on see mõju ikka positiivne. No Inese tunnistas, et ma olen esimene eestlane, kes talle meeldib, aga samas ei ole ta neid ju väga palju kohanudki. Nii et arenguruumi on temalgi :D
Kui detsembris-jaanuaris mult küsiti, et miks ma sinna Norra lähen, siis leidsin hea vastuse sellele: ma ei tea veel, miks ma sinna lähen, aga kui juba seal olen, küll ma teada saan! Ja nüüd võin küll öelda, et peapõhjus, miks ma siia tulema pidin, on üks tähtis inimene, keda ma juba homme näen. Mõnes mõttes alles esimest korda!
Ja ma ei kahetse midagi! Ma olen lihtsalt liiga õnnelik, et sain siin olla. Vapustav loodus, head inimesed, mu paranenud norra keel ja muidugi Jumal, kes mind kõige sellega õnnistanud on! Olen 100% kindel, et tulen siia tagasi. Tee on selge ja siia on hea tuttav tagasi tulla. Hull nostalgia tuleb siis ilmselt peale :D Suur-suur tänu siinkohal Tiinale, et ta sellest kohast siin mulle rääkis ja mingis mõttes veenis mind siia tulema! Kummaline on, et kui Tiina tuli alguses siia mõneks päevaks vaatama, mis koht see üldse on, enne kui kauemaks tuli, siis mina hüppasin kohe enam-vähem tundmatus kohas pea ees vette, tulles kohe 7 nädalaks.
Hakkan nii mõndagi igatsema, see on kindel. Eriti inimesi, kes olid minu pereks ja kommuuniks siin kaua aega. Lillian ja Lars on nii toredad inimesed ja ma loodan neid taas näha, et jälle koos naerda ja rääkida :D nad aitasid mul siin ennast välja elada ja rääkida kui oli vaja. Aitähhid ka neile!
Ahjaa, peaaegu oleks unustanud: kui ma poleks siia tulnud, ei oleks ma saanud lugeda nelja ja poolt suurepärast raamatut!!! Ja selle üle on mul hea meel, et just nii läks...
Friday, February 20, 2009
nõnda hea on olemas olla...
lauluread ühest mu lemmiklaulust: "nõnda hea on olemas olla, sõnu öelda asjata näib. meil on soe, sest hinged on valla!" vot seda ma ootan =)
aga täna tundsin end siin üksikuimana kui varem, sest nagu mainitud, olin oma õnnega üksi. teised olid õnnelikud et mina õnnelik olin, kuid mina üksi olin täna oma rahvuse üle uhke! perenaise õnnitlus läks mulle väga hinge selle rõõmsa sündmuse puhul :)
vaatasin netist ka Veerpalu intervjuud, mis oli põhjalikum kui inglise keelne siin norra tv-s. kõlab klišeena, kuid pärast iga tiitlivõitu kõlavad sõnad: oleme terve hooaja selle päeva nimel vaeva näinud ning see tasus end ära! aga see on nii õige! samas mõtlesin täna selle peale, et Veerpalu ja Mae (ja Rehemaa) ei ole ju ainukesed, kes spetsiaalselt selle sõidu jaoks valmistunud on, kuid ju siis meie omad on seda efektiivsemalt teinud. on ju ainult üks võitja! ja täna oli selleks eestlane :D
ja medalitseremooniat vaatasin ma siit. Inese vaatas et ma olen mingi imelik, kui õndsa näoga vaatasin kuidas Jaak ja Andrus oma töö eest väärilised tasud said. oli taas üliõnnelik tunne :)
oma kandi poiss natuke, Jaak Mae
homme ootab ees põhjalikum pakkimine, täna alustasin veidi. ja tööpäev tuleb ka suht hullumeelne, ma usun. kuna õhtul on külalistel agape-söömaaeg ja selle järelt koristamine lükkub suht hilja peale, ütlen kogemustest. kuid selle kallal on oodata meeletut massi, ni iet koos läheb ikka kiiremini! aga ma ei lase tujul langeda ;) viimane tööpäev ikkagi...
aga täna tundsin end siin üksikuimana kui varem, sest nagu mainitud, olin oma õnnega üksi. teised olid õnnelikud et mina õnnelik olin, kuid mina üksi olin täna oma rahvuse üle uhke! perenaise õnnitlus läks mulle väga hinge selle rõõmsa sündmuse puhul :)
vaatasin netist ka Veerpalu intervjuud, mis oli põhjalikum kui inglise keelne siin norra tv-s. kõlab klišeena, kuid pärast iga tiitlivõitu kõlavad sõnad: oleme terve hooaja selle päeva nimel vaeva näinud ning see tasus end ära! aga see on nii õige! samas mõtlesin täna selle peale, et Veerpalu ja Mae (ja Rehemaa) ei ole ju ainukesed, kes spetsiaalselt selle sõidu jaoks valmistunud on, kuid ju siis meie omad on seda efektiivsemalt teinud. on ju ainult üks võitja! ja täna oli selleks eestlane :D
ja medalitseremooniat vaatasin ma siit. Inese vaatas et ma olen mingi imelik, kui õndsa näoga vaatasin kuidas Jaak ja Andrus oma töö eest väärilised tasud said. oli taas üliõnnelik tunne :)
oma kandi poiss natuke, Jaak Maehomme ootab ees põhjalikum pakkimine, täna alustasin veidi. ja tööpäev tuleb ka suht hullumeelne, ma usun. kuna õhtul on külalistel agape-söömaaeg ja selle järelt koristamine lükkub suht hilja peale, ütlen kogemustest. kuid selle kallal on oodata meeletut massi, ni iet koos läheb ikka kiiremini! aga ma ei lase tujul langeda ;) viimane tööpäev ikkagi...
eestlane olla on uhke ja hää!
maailma parim klassikasuusataja!täna on mul vaba päev, ja siiani on see olnud SUPER!!! esiteks, kuna sain kauem magada, käisin koos Hassega Koppangis poes, ja kui tagasi tulin ja valgesse majja jooksin ning teleka käima panin, olid Jaak Mae ja Andrus Veerpalu just startimas rajale :D ja nii ta läks, närviliselt, kui lõpuks see ikkagi tuli, see kauaoodatud kuldmedal! kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja - kõlab uhkesti, kas pole? vaatasin sõitu koos Hassega, ja tal oli vist päris meelelahutav mind vaadata kõrvalt, kuna ma elasin väga meie kahele tublile suusatajale kaasa, nii vaheajapunktides kui finišis. ning kui Bauer oli finišis ning sai selgeks, kes täna maailma parim on, tõusin püsti ja plaksutasin käsi suurest rõõmust ning huilgasin veidi!!! olin suht üksi oma õnnes (nagu Nico eelmine suvi Bergenis, kui Hispaania jalkas euroopa meistriks tuli) ja oleks niiväga kedagi kallistada tahtnud. btw, ma olen siin olles üldse vähe kallistanud, umbes 10 korda või nii. pooleteise kuu kohta on seda häbematult vähe, ma tean!
tegin tänaseks isegi to-do nimekirja, ja seni olen saanud kaks asja maha tõmmata: pesu pesemise ja suuskamise vaatamise, ja oma sahtlit siin üleval koristasin ka kuid täiesti tühjaks veel ei teinud. emale helistamise lükkan vast homseks, sest saan seda rahulikult teha sel ajal kui külalistel armastus-söömaaeg on, no mingi kaks ja pool tundi kestab see neil kindlasti.
kolmapäeval õhtul käisin Lilliani sõbrantsiga saunas, ainule meie kahekesi. Lillian ise oli oma haigusest õhtuks nii nõrk, et poleks isegi toolist püsti tõusta suutnud ilma hingeldama hakkamata. aga mul on hea meel, et Anne Kari minuga tuli. ta on kolm aastat Šotimaal elanud ja sealt nii tugeva aktsendi külge saanud, et pidin kõvasti keskenduma et ta jutust aru saada. aga meil oli päris tore saunaõhtu koos. ja sel õhtul võtsin taas kätte Twilighti saaga kolmanda raamatu, mille Ingerile esmaspäeval tagastan. jep, neid raamatuid võib korduvalt lihtsalt kätet võtta ning lugeda :D
eile oli neljapäev, mõtlemise päev. algas see nii, et vaatasin suusatamist. laskesuusatamise segateatesõitu ja naiste 10km Liberecis. ja siis olin nii unine, et tudusin tunnikese. pärast seda olin suht uimane kuid mu tuju läks siis heaks, kui avastasin, et mõtlemise päev oli ju! olin siis väga heas tujus. ja töö läks ka sujuvalt. kuulsin huvitavaid jutte Ineselt ja Larsiga sai taas nalja. tööpäev sai ruttu läbi, kuna Telemarki-pataljon (4 umbes 60-aastast abilist Telemarki maakonnast) oli abis ja nii läks kiiresti 75 inimese järgi koristamine. sain taas netti minna ja inimestega rääkides toredasti aega veeta. voodisse sain umbes poole ühe paiku.
selle pataljoniga on nii, et nad on tegelikult suureks abiks siin, sest külalisi ja seega ka tööd on palju. aga neil on oma meetodid ja kiirus asjade tegemisel, ning tihti nad lihtsalt pobisevad midagi omaette norra keeles. nii on natuke raske, kui ma aru ei saa, kas nad räägivad niisama või minuga. aga homme on viimane tööpäev, et ma ei stressa end sellega väga. nad on väga toredad inimesed...
täna olen öelnud juba esimesed head-aegad, kuna Ingeborg E ja Torill ei ole nädalavahetuseti siin. näen neid loodetavasti veel siin. ma tean ju, kus nad töötavad!
Wednesday, February 18, 2009
pooleteisest päevast
Kokkuvõte eilsest ja tänasest. Kuigi mul oleks eile palju aega olnud, et siia kirjutada, siis jätsin meelega selle asja tänaseks.
Kui esmaspäeval olin ma meeletult unine õhtuks, siis eile jõudis minuni füüsiline väsimus. Töötasin eile vist praeguseks viimast korda selle laheda tolmuimejaga siin. Ja meil olid siin kaks toredat klaveri-häälestajat, üks onu oli saksamaalt ja on norras juba pool aastat elanud. Sain talt küpsist ka :P tore oli nendega rääkida. Siis olime Annikesega köögis kahekesi tööl, mis oli väga naljakas, kuna olime nagu kaks turisti seal koos. Aga toit sai valmis ja inimesed süüa. Nalja sai palju, ja Mauksi kohta rääkis ta mulle ka natuke uudiseid. Nimetas mind paar korda Mairiks ka :D hahahhaaa
ja kui tööpäev läbi oli ning netti läksin, oli ka peika peaaegu kohe seal. Ja nii see aeg lendas :) veel rääkisin Kelly ja Erikuga. Erik sai eile mu kirja kätte, kuhu ma olin lisanud ühe lehekülje väikese eesti keele grammatikaga: käänded ja natuke pööramist. Ja siis õhtul ta proovis neid käändeid erinevate sõnadega. Enamuse ajast sai hästi hakkama, kuigi ta mõtles absurdseid lauseid välja, aga et käändelõppe harjutada. See oli päris tore!
Õhtul läksime koos Larsiga alla valgesse majja, ja küsis lambist mu käest, et mida ma jõuluks tahan. Nojah, vastasin et ma pole veel otsutsanud :) majja jõudes hakkasime koristama, kuna ilmselt kass oli ühe lambi maha ajanud ja põrand oli pirnikilde täis. Uni oli mul hea ja sügav eile öösel. Hommikul aga nali jätkus: kui olin valmis üles minema ja koridori jõudsin, kuulsin et keegi tuleb just sinna poole. Ja see oli Lars. Ta astus koridori, ja mind ei märganud, kuigi meie vahel oli max üks meeter vahet. Ja kui ma taipasin, et ta ei ole mind ikka veel märganud, ütlesin talle HEI, mille peale ta meeletult ehmus :D aga ta ei pahandanud! Hahhahaaaa, lahe tüüp on!
Sõin hommikust ja läksin alla tagasi, vaatasin telekast laskesuusa mm-i lõuna-koreast. Eestlannasi nägin ainult vilksamisi rajal siblimas, ega neil väga hästi ei läinud ka. Lõunaooteks sõime vahvleid, kuna esmaspäevast oli tainast veel alles päris palju. Maasikamoosiga, nämma-nämma.
Täna on lootust sauna saada, kuna homsest ei ole see enam võimalik sest kohe sauna kõrval elavad külalised HL keldris. Aga võib-olla olen ainuke kes minna tahab ja üksi mulle ei meeldi see tegevus. Nii et 50-60 olukord on.
Eestisse tagasi minnes on ka paar lahtist otsa. Ehk kuhu ma teisipäeva ööseks lähen. Variandid on praegu õde ja Kertu. Kertu kasuks räägib see, et seal saaks pingiviinide-paraadi telekast vaadata. Ja sinna läheb buss otse lennujaamast, kuigi järgmine päev on tööpäev nii Kertul kui Jüril. Õe kasuks räägib see, et kuna ETS konverents toimub kuskil mustamäe kandis, siis võiks ju otse sinna minna. Ja järgmise hommikuga poleks probleeme, ma eeldan. Nii, et Kertu, mis kostad? Kas võin teile tulla?
Olen alustanud juba postitust, mille ma vist laupäeval postitan. See on väike kokkuvõte mu ajast siin Lias, peaaegu seitse nädalat. Ja seda ei saa ühe ropsuga kirjutada. Esialgne tekst on olemas kuid kui midagi tähtsat veel meelde tuleb, siis saan selle mustandisse lisada. Pühapäevast päevaplaani ma veel ei tea enda jaoks, ja seega tuleb igaks juhuks see postitus laupäeva õhtul. Märkige see omale nüüd ilusti kalendrisse ära, kallid blogi lugejad ja fännid ja huvilised =)
Kui esmaspäeval olin ma meeletult unine õhtuks, siis eile jõudis minuni füüsiline väsimus. Töötasin eile vist praeguseks viimast korda selle laheda tolmuimejaga siin. Ja meil olid siin kaks toredat klaveri-häälestajat, üks onu oli saksamaalt ja on norras juba pool aastat elanud. Sain talt küpsist ka :P tore oli nendega rääkida. Siis olime Annikesega köögis kahekesi tööl, mis oli väga naljakas, kuna olime nagu kaks turisti seal koos. Aga toit sai valmis ja inimesed süüa. Nalja sai palju, ja Mauksi kohta rääkis ta mulle ka natuke uudiseid. Nimetas mind paar korda Mairiks ka :D hahahhaaa
ja kui tööpäev läbi oli ning netti läksin, oli ka peika peaaegu kohe seal. Ja nii see aeg lendas :) veel rääkisin Kelly ja Erikuga. Erik sai eile mu kirja kätte, kuhu ma olin lisanud ühe lehekülje väikese eesti keele grammatikaga: käänded ja natuke pööramist. Ja siis õhtul ta proovis neid käändeid erinevate sõnadega. Enamuse ajast sai hästi hakkama, kuigi ta mõtles absurdseid lauseid välja, aga et käändelõppe harjutada. See oli päris tore!
Õhtul läksime koos Larsiga alla valgesse majja, ja küsis lambist mu käest, et mida ma jõuluks tahan. Nojah, vastasin et ma pole veel otsutsanud :) majja jõudes hakkasime koristama, kuna ilmselt kass oli ühe lambi maha ajanud ja põrand oli pirnikilde täis. Uni oli mul hea ja sügav eile öösel. Hommikul aga nali jätkus: kui olin valmis üles minema ja koridori jõudsin, kuulsin et keegi tuleb just sinna poole. Ja see oli Lars. Ta astus koridori, ja mind ei märganud, kuigi meie vahel oli max üks meeter vahet. Ja kui ma taipasin, et ta ei ole mind ikka veel märganud, ütlesin talle HEI, mille peale ta meeletult ehmus :D aga ta ei pahandanud! Hahhahaaaa, lahe tüüp on!
Sõin hommikust ja läksin alla tagasi, vaatasin telekast laskesuusa mm-i lõuna-koreast. Eestlannasi nägin ainult vilksamisi rajal siblimas, ega neil väga hästi ei läinud ka. Lõunaooteks sõime vahvleid, kuna esmaspäevast oli tainast veel alles päris palju. Maasikamoosiga, nämma-nämma.
Täna on lootust sauna saada, kuna homsest ei ole see enam võimalik sest kohe sauna kõrval elavad külalised HL keldris. Aga võib-olla olen ainuke kes minna tahab ja üksi mulle ei meeldi see tegevus. Nii et 50-60 olukord on.
Eestisse tagasi minnes on ka paar lahtist otsa. Ehk kuhu ma teisipäeva ööseks lähen. Variandid on praegu õde ja Kertu. Kertu kasuks räägib see, et seal saaks pingiviinide-paraadi telekast vaadata. Ja sinna läheb buss otse lennujaamast, kuigi järgmine päev on tööpäev nii Kertul kui Jüril. Õe kasuks räägib see, et kuna ETS konverents toimub kuskil mustamäe kandis, siis võiks ju otse sinna minna. Ja järgmise hommikuga poleks probleeme, ma eeldan. Nii, et Kertu, mis kostad? Kas võin teile tulla?
Olen alustanud juba postitust, mille ma vist laupäeval postitan. See on väike kokkuvõte mu ajast siin Lias, peaaegu seitse nädalat. Ja seda ei saa ühe ropsuga kirjutada. Esialgne tekst on olemas kuid kui midagi tähtsat veel meelde tuleb, siis saan selle mustandisse lisada. Pühapäevast päevaplaani ma veel ei tea enda jaoks, ja seega tuleb igaks juhuks see postitus laupäeva õhtul. Märkige see omale nüüd ilusti kalendrisse ära, kallid blogi lugejad ja fännid ja huvilised =)
Monday, February 16, 2009
mõned pildid veel
kuna juba siis kui siia tulin ja esimesi pilte üles panin, siis nuriseti, et minust ei olegi pilte. no nüüd juba on, ja kuna varsti lahkun, siis on tagumine aeg neid ka laiema avalikkusega jagada.
mina Stig-Ingega valge maja köögis. p.s pilt on ISE TEHTUD!
väike ja väsinud Olve (tähelepanu ta pidžaama mustrile =))
mina väikese Johannesega
täna oli nagu, juba öeldud, päris pikk päev. panin hommikul seitsmest poole viieni. ja nagu ma juba varasest noorusest tean, siis üleväsimus võib päris tore olla. tore ehk naljakas :P meil oli väike koosolek siin täna, rääkisime uuest reatreadist, kes millal vaba päeva saab või kes millalgi ära on. mina sain reede vabaks, siis saan telekast suusa MM-i kaeda, kui meestel 15 km klassikat on. jess! pesen siis riideid ka ja valmistun lahkuma.
aga kui Lars koosolekule tuli, võttis ta kohvitermose kätte ja ta väsinud nägu läks nii särama sellest, et see täiesti täis oli (nad on suht kohvi-sõltlased siin ju ja ka mina joon ebatavaliselt palju ja tihti seda vedelikku) :D mina olin ainuke, kes seda märkas ja suure häälega naerma hakkasin! teised ei saanud muidugi aru ja läbi naeru oli raske seletada. Lars sai ise ka aru, mis nali oli :) ja kui ma siis talle edaspidi otsa vaatasin, hakkasin taas naerma. nii et pidin vahepeal kööki hingama minema hoopis. Lillian oli ka piisavalt terve, et koosolekule tulla. Anniken lahkub neljapäeval. ja Kristina lahkub siit jäädavalt märtsi esimestel päevadel, isikliku elu põhjustel, Lia ei ole tema jaoks sobiv paik. ei, muidu oli tore koosolek!!! inglise keeles enamuse ajast ja puha.
helistasin ka emale täna, üle pika aja. tal oli hea meel, ta muidugi arvas, et keegi teine helistab. tegin tünga! kuulsin uudiseid, mis olid valdavalt meeldivad ja tore teada, et raskel ajal ikka on abiks huumorimeel :D ehk helistan reedel uuesti.
ja lõpetuseks veel üks pilt. see on isegi üks tähtsamaid pilte Lia iseloomustamiseks. nimelt on sellel kohal siin oma väike fetiš. no mõnele inimesele meeldivad väga lambad, teisele konnad, kolmandale karud, neljandale lepatriinud. siinse koha märksõnaks on liblikad :D ka ilusad ju!
vaid üks näide neist kümnetest-sajadest liblikatest:
(kas Tiina tunneb ära, kus see tehtud on?) no neid on siin nii palju, et oli raske valida mida pildistada :D
täna oli nagu, juba öeldud, päris pikk päev. panin hommikul seitsmest poole viieni. ja nagu ma juba varasest noorusest tean, siis üleväsimus võib päris tore olla. tore ehk naljakas :P meil oli väike koosolek siin täna, rääkisime uuest reatreadist, kes millal vaba päeva saab või kes millalgi ära on. mina sain reede vabaks, siis saan telekast suusa MM-i kaeda, kui meestel 15 km klassikat on. jess! pesen siis riideid ka ja valmistun lahkuma.
aga kui Lars koosolekule tuli, võttis ta kohvitermose kätte ja ta väsinud nägu läks nii särama sellest, et see täiesti täis oli (nad on suht kohvi-sõltlased siin ju ja ka mina joon ebatavaliselt palju ja tihti seda vedelikku) :D mina olin ainuke, kes seda märkas ja suure häälega naerma hakkasin! teised ei saanud muidugi aru ja läbi naeru oli raske seletada. Lars sai ise ka aru, mis nali oli :) ja kui ma siis talle edaspidi otsa vaatasin, hakkasin taas naerma. nii et pidin vahepeal kööki hingama minema hoopis. Lillian oli ka piisavalt terve, et koosolekule tulla. Anniken lahkub neljapäeval. ja Kristina lahkub siit jäädavalt märtsi esimestel päevadel, isikliku elu põhjustel, Lia ei ole tema jaoks sobiv paik. ei, muidu oli tore koosolek!!! inglise keeles enamuse ajast ja puha.
helistasin ka emale täna, üle pika aja. tal oli hea meel, ta muidugi arvas, et keegi teine helistab. tegin tünga! kuulsin uudiseid, mis olid valdavalt meeldivad ja tore teada, et raskel ajal ikka on abiks huumorimeel :D ehk helistan reedel uuesti.
ja lõpetuseks veel üks pilt. see on isegi üks tähtsamaid pilte Lia iseloomustamiseks. nimelt on sellel kohal siin oma väike fetiš. no mõnele inimesele meeldivad väga lambad, teisele konnad, kolmandale karud, neljandale lepatriinud. siinse koha märksõnaks on liblikad :D ka ilusad ju!
vaid üks näide neist kümnetest-sajadest liblikatest:
olen elus!
nii hõiskas Inese, sest pere-retreat sai läbi ja me oleme kõik elus ikka veel! oli siin ju väga palju rahvast ning söögi ja nõudega mässamist päris palju.
eile õhtul aga olin mina Kristina ja Tomiga unevalvurid. pidime ka kaks neist magama panema, mis aga ei läinud nii kergesti kui arvata võiks. Olve oli juba magamas, kui ta uuesti üles ärkas. ta oli tegelikult väsinud küll, kuid väiksed lapsed ei oska ju magama jääda, ükskõik kui väinud nad ka pole! ja nii oligi ta sellepärast pahane ja nuttis oma voodis tükk aega, aga magama ei jäänud! ka Johannes ärkas mingi aeg üles. ja Naomi ka, tema on alles viiekuune ja kui ta oli juba peaaegu pool tundi nutnud, pidin ma lapsevanemate söömaaega segama, et Naomi ema tuleks ja talle süüa annaks. enne ühtteist tulid ka teised vanemad ja said oma väsinud võsukesed oma hoolde.
mina läksin pikemalt mõtlemata voodisse, sest tänane äratus oli 10 minutit enne seitset. uni oli õnneks hea, nii et ärkamisega probleeme polnud. pime oli harjumatult õues... tundsin end väga värske ja puhanuna igatahes.
lohutan end sellega, et ega ka teised ei saanud väga palju kauem magada minust, sest hommikul leidis aset vahvli-aktsioon. ehk siis peredele viidi tassike teed-kohvi-mahla koos vahvlite ja maasikamoosiga tuppa voodis söömiseks. ja seda kõike Taize "gloria" laulu saatel. lihtsalt ilus!!! koosolek kujunes peamiselt eileõhtuste laste-gruppide raporiteks ja tänusõnadeks kõigile abistajatele (meid oli palju!).
palvuselt tulin varem ära, sest olin ikkagi hommikusöögi-toimkonnas. pärast pesin ka nõusid. kui kahel eelneval hommikul on mul jäänud pärast nõudepesu ka veidi aega netis olla enne lapsehoidmist, siis täna ei olnud vaid aega jäi isegi väheks. esiteks kuna lapsehoidmine algas pool tundi varem ning teiseks oli perenaisel Odd-Arne abi vaja, nii et jäin üksi seda lõpetama. jooksin siis ruttu alla HL-i. kõik kolm magasid, kui sinna jõudsin, olid nad ju kõik eile kaua üleval olnud. varsti aga ärkas Olve, kuna meie suur kass Stig-Inge oli õues ja otsis lapsekärust omale sooja ja pehmet kohta ja arvas, et see on õige koht selle jaoks. varsti ärkas ka Naomi kuid Johannes magaski terve selle kaks tundi. siis oli meil armulauaga teenistus ja lõunasöök. pärast seda läksin alla nõusid pesema. meid oli köögis päris mitu korraga tööl, sest pidime umbes 50 inimese järelt koristama ja pesema. vähem kui kahe tunniga saime hakkama :D
emad tänasid meid, et said oma lapsed meie hoolde jätta ning ise veidi iseenda ja Jumalaga aega veeta. tore oli, nunsad nagu nad olid meil enamuse ajast.
nüüd saan veidi puhata ja lebotada. võib-olla lähen vara magama, kui ma enam vastu ei pea ärkvel olemisega. Elisa läheb täna ära, aga Anniken jääb veel paariks päevaks. tore on!!!
loodan, et nad ei pahanda kui homme veidi kauem magan ja kaheksaks hommikusöögile ei ilmu vaid veidi hiljem. puhata ja mängida!!!
eile õhtul aga olin mina Kristina ja Tomiga unevalvurid. pidime ka kaks neist magama panema, mis aga ei läinud nii kergesti kui arvata võiks. Olve oli juba magamas, kui ta uuesti üles ärkas. ta oli tegelikult väsinud küll, kuid väiksed lapsed ei oska ju magama jääda, ükskõik kui väinud nad ka pole! ja nii oligi ta sellepärast pahane ja nuttis oma voodis tükk aega, aga magama ei jäänud! ka Johannes ärkas mingi aeg üles. ja Naomi ka, tema on alles viiekuune ja kui ta oli juba peaaegu pool tundi nutnud, pidin ma lapsevanemate söömaaega segama, et Naomi ema tuleks ja talle süüa annaks. enne ühtteist tulid ka teised vanemad ja said oma väsinud võsukesed oma hoolde.
mina läksin pikemalt mõtlemata voodisse, sest tänane äratus oli 10 minutit enne seitset. uni oli õnneks hea, nii et ärkamisega probleeme polnud. pime oli harjumatult õues... tundsin end väga värske ja puhanuna igatahes.
lohutan end sellega, et ega ka teised ei saanud väga palju kauem magada minust, sest hommikul leidis aset vahvli-aktsioon. ehk siis peredele viidi tassike teed-kohvi-mahla koos vahvlite ja maasikamoosiga tuppa voodis söömiseks. ja seda kõike Taize "gloria" laulu saatel. lihtsalt ilus!!! koosolek kujunes peamiselt eileõhtuste laste-gruppide raporiteks ja tänusõnadeks kõigile abistajatele (meid oli palju!).
palvuselt tulin varem ära, sest olin ikkagi hommikusöögi-toimkonnas. pärast pesin ka nõusid. kui kahel eelneval hommikul on mul jäänud pärast nõudepesu ka veidi aega netis olla enne lapsehoidmist, siis täna ei olnud vaid aega jäi isegi väheks. esiteks kuna lapsehoidmine algas pool tundi varem ning teiseks oli perenaisel Odd-Arne abi vaja, nii et jäin üksi seda lõpetama. jooksin siis ruttu alla HL-i. kõik kolm magasid, kui sinna jõudsin, olid nad ju kõik eile kaua üleval olnud. varsti aga ärkas Olve, kuna meie suur kass Stig-Inge oli õues ja otsis lapsekärust omale sooja ja pehmet kohta ja arvas, et see on õige koht selle jaoks. varsti ärkas ka Naomi kuid Johannes magaski terve selle kaks tundi. siis oli meil armulauaga teenistus ja lõunasöök. pärast seda läksin alla nõusid pesema. meid oli köögis päris mitu korraga tööl, sest pidime umbes 50 inimese järelt koristama ja pesema. vähem kui kahe tunniga saime hakkama :D
emad tänasid meid, et said oma lapsed meie hoolde jätta ning ise veidi iseenda ja Jumalaga aega veeta. tore oli, nunsad nagu nad olid meil enamuse ajast.
nüüd saan veidi puhata ja lebotada. võib-olla lähen vara magama, kui ma enam vastu ei pea ärkvel olemisega. Elisa läheb täna ära, aga Anniken jääb veel paariks päevaks. tore on!!!
loodan, et nad ei pahanda kui homme veidi kauem magan ja kaheksaks hommikusöögile ei ilmu vaid veidi hiljem. puhata ja mängida!!!
Sunday, February 15, 2009
nädal veel...
täna algas mu viimane nädal siin Lias. ja ma tean kahte inimest, kes selle üle väga rõõmsad on, kord kui see aeg siin läbi on :D
tänane ärkamine oli veidi vaevalisem kui eile, võtsin paar sekundit et edasi lebotada kuid siis tuli mõistus pähe ja tõusin üles. koosolek oli sama nagu eilnegi. selle lõpuks oli päike mäe tagant välja tulnud ja soojendas meid. palvus läks ka hästi, Tom istus minu kõrval ja luges veidi mu Piiblit (people, nagu ta seda hääldab:))
lastehoidmine läks eilsest väga erinevalt, sest vahepeal olid kõik kolm korraga ärkvel ja siis oli küll ühest inimesest puudus, et Magne pidi korra väikseima, poole-aastase Naomi enda sülle võtma. poisid vahepeal magasid, kuid kui Johannes üles tõusis ja nutma hakkas, ärkas ka Olve ta kõrvalkärus ülesse. kuid kõik läks hästi ja suuremate nutmisteta :) sain ka õues jalutada, kui Olvet magama kärutasin.
seejärel oli mul pikem paus, mida netis täitsin, nagu näiteks seda blogi kirjutades. ja sain jälle tarka panna ühele toredale inimesele. happy to make you happy =) loodan, et ta elu läheb nüüd kergemaks.
ja panin jälle pilte üles siia. seal on näha vaade ühte tüüpilisse tuppa ja mesinädalate sviiti ning vaade vip-toast kirikule. siis on seal Nora-tuba, kus mulle meeldib nüüd vabal ajal lebotada, lugeda ja filme vaadata. natuke kirikust pilte, fotosessioon kassiga valge maja köögis, Johannes Kristinaga, pulgakommipuu ning peremees Sigmund pannkooke küpsetamas :D.
täna lähen küll vara magama, kuna pean homme juba seitsmeks siin üleval olema, kuid täna olen laste unevalves, et nad ikka magaks kõik väiksed nunnukesed. täna jääb vist päevane doos peikat msn-is vahele, millest on mul küll kahju. homme õhtapoole teeme siis tasa loodetavasti :D
Lillian on haigeks jäänud, aga teisipäeval tuleb talle mingi sõbrants külla, kellega siis loodetavasti sauna läheme!!! tulen puhtana tagasi siit =) õhtul umbes tunnike lapsi hoida, vb rohkem, sest vanematel on täna see nn armastuse söömaaeg. suurtel lastel on oma väike pidu ebatervisliku toiduga.
sain täna teada, et saan varsti, 27.02 juba Tuleviku mängule minna, kui Tuleviku poisid omavahel mängivad. ametlikult on see Tulevik vs Tulevik II, kuid seal nad lihtsalt vahetavad pooli aeg-ajalt, vähemalt eelmine aasta oli nii. konverentsil on sel ajal ekskursioon plaanis, kuid saan ikka ehk kaheks tunniks ära tulla. tahtmine on suur!!! igatsus ka.
tänane ärkamine oli veidi vaevalisem kui eile, võtsin paar sekundit et edasi lebotada kuid siis tuli mõistus pähe ja tõusin üles. koosolek oli sama nagu eilnegi. selle lõpuks oli päike mäe tagant välja tulnud ja soojendas meid. palvus läks ka hästi, Tom istus minu kõrval ja luges veidi mu Piiblit (people, nagu ta seda hääldab:))
lastehoidmine läks eilsest väga erinevalt, sest vahepeal olid kõik kolm korraga ärkvel ja siis oli küll ühest inimesest puudus, et Magne pidi korra väikseima, poole-aastase Naomi enda sülle võtma. poisid vahepeal magasid, kuid kui Johannes üles tõusis ja nutma hakkas, ärkas ka Olve ta kõrvalkärus ülesse. kuid kõik läks hästi ja suuremate nutmisteta :) sain ka õues jalutada, kui Olvet magama kärutasin.
seejärel oli mul pikem paus, mida netis täitsin, nagu näiteks seda blogi kirjutades. ja sain jälle tarka panna ühele toredale inimesele. happy to make you happy =) loodan, et ta elu läheb nüüd kergemaks.
ja panin jälle pilte üles siia. seal on näha vaade ühte tüüpilisse tuppa ja mesinädalate sviiti ning vaade vip-toast kirikule. siis on seal Nora-tuba, kus mulle meeldib nüüd vabal ajal lebotada, lugeda ja filme vaadata. natuke kirikust pilte, fotosessioon kassiga valge maja köögis, Johannes Kristinaga, pulgakommipuu ning peremees Sigmund pannkooke küpsetamas :D.
täna lähen küll vara magama, kuna pean homme juba seitsmeks siin üleval olema, kuid täna olen laste unevalves, et nad ikka magaks kõik väiksed nunnukesed. täna jääb vist päevane doos peikat msn-is vahele, millest on mul küll kahju. homme õhtapoole teeme siis tasa loodetavasti :D
Lillian on haigeks jäänud, aga teisipäeval tuleb talle mingi sõbrants külla, kellega siis loodetavasti sauna läheme!!! tulen puhtana tagasi siit =) õhtul umbes tunnike lapsi hoida, vb rohkem, sest vanematel on täna see nn armastuse söömaaeg. suurtel lastel on oma väike pidu ebatervisliku toiduga.
sain täna teada, et saan varsti, 27.02 juba Tuleviku mängule minna, kui Tuleviku poisid omavahel mängivad. ametlikult on see Tulevik vs Tulevik II, kuid seal nad lihtsalt vahetavad pooli aeg-ajalt, vähemalt eelmine aasta oli nii. konverentsil on sel ajal ekskursioon plaanis, kuid saan ikka ehk kaheks tunniks ära tulla. tahtmine on suur!!! igatsus ka.
Saturday, February 14, 2009
sõbrapäev???
Täna ei ole lihtsalt minu päev! Üldsegi mitte.
Algas see päev kolmveerand kaheksa, et ma õigeks ajaks koosolekule jõuaks ikka. Päeva algus oli ilus, tõusev päike ja hea uni oli ka öösel. Koosolek oli, erinevalt eilsest, pooleldi norra keeles ning päris normaalne. Hommikust sõime kõik toimkonna inimesed siin üleval ja külalised all “laudas”. Pärast oli veel eraldi koosolek neile, kes lastega tegelevad, et ei tekiks olukorda kus kaks või rohkem gruppi ühte tuba tahaks kasutada. Minul ei olnud seal tegelikult midagi teha, kuna meie oleme laste mängutoas. Läksin aga ikka kohale, kuid sellest ei olnud mulle mingit kasu.
Hommikupoole on lapsi vaja hoida kaks ja pool tundi. Õnneks kaks last magasid terve selle aja, nii et meil oli vaid väike, peaaegu aastane Johannes hoida. Pidime talle silmarohtu panema, veidi süüa andma ja mängima. Päris kerge... selle aja jooksul jõudis aga mu kaas-lapsehoidja mind nutma panna. Sain teada, et tema arvates olen ma temaga suheldes ebaviisakas olnud siin olles. Näiteks kui ta on midagi lambist küsinud, siis olen ma imestanud, et kust selline küsimus tuli. Ja see minu küsimine on talle ebameeldiv olnud, kuid ta väljendas seda nii nagu ma oleks iga kord seda talle nähvanud. Tegelikult olen seda alati naljaga küsinud, enda arvates. Olen lihtsalt mina ise olnud. Ja täna tuli üks mees meie juurde ning jõudsime jutuga selle juurde, et ma Meie Isa palvet eesti keeles loen alati. Tom arvas, et ta võiks seda lindistada, mu kolleeg aga oli arvanud et ma seda norra keeles teen. Ja ma küsisin tõesti üllatunult, et miks ma peaks seda küll norra keeles tegema? Ja võttiski nii vähe, et see vimm, mis oli kogunenud, lahti pääseks. Ja see, et ta minu kohta “rude” ütles, oli mulle nii ebameeldiv üllatus, et võttis pisarad täitsa lahti! Saime aga siis veidi sellest rääkida ning nüüd ma valin hoolikalt, mida ma temaga suheldes ütlen. Hea, et ma teada sain, mida ta minust arvab. Aga tõesti, ma ei ütleks enda kohta küll ebaviisakas või karm.
Tom on aga päris lahe tegelane, rääkisin temaga eile õhtul ka. Kui varem olen kohe küsimise peale öelnud, kust tulen, siis seekord palusin arvata. Ta ütles, et mu inglise keel on liiga hea selleks et ma USA-st oleksin :) ja ma näen põhjamaine välja ning seega pakkus ta hollandit, islandit, soomet, venemaad, läti-leedut ja lõpuks siis õige variandi.
Täna käisin esimest korda siin olles pannkoogimajakeses. Paljudele oli see üllatuseks, et ma olen siin juba kuus nädalat olnud ja pole sinna ikka veel jõudnud! Läksime autoga, sest see on mingi 3-4 km kaugusel. Sigmund oli juba seal kokkamas, suur hunnik pannkooke juba ootamas mind ja Lilliani, et need suhkruga katta ning küpsetuspaberisse pakkida. Mina sõin mingi 4-5 neid, aga üle jäi ka päris palju. Varsti tulid ka külalised ning said nautida sooje pannkooke ning tassikest juua. Paljudel olid ka pulgakommid käes, pulgakommi-puu otsast, mis siin lähedal kasvab.
Õhtune lapsehoidmine oli veidi üle tunni aja, kuid väike neiu Naomi magas jälle, seega olid meil poisid, kaheksa-kuune Olve ja Johannes, kuid J ema oli ka sealsamas, kuna ta kolmene poiss mängis ka seal. Olvel oli vaja varsti mähkmeid vahetada, kuid õnneks tuli ta ema just õigel ajal et seda ise teha.
J täna õhtul pesen veidi nõusid ning saan varsti magama minna. Olen suht pool päeva haigutanud ning pannkoogimajakeses olev suits tegi silmad valusaks. Ka pea valutab veidi. Saaks see päev juba kiiremini läbi... Päeva parim osa oli see, kui sain Lillianiga rääkida, ja nalja teha. ma ei väsi kordamast kui tore ja hea ja lahe ta on!!!
Täna ei tohiks küll uinumisega probleeme tekkida. Hommikul siis jälle kolmveerand kaheksa üles.
Algas see päev kolmveerand kaheksa, et ma õigeks ajaks koosolekule jõuaks ikka. Päeva algus oli ilus, tõusev päike ja hea uni oli ka öösel. Koosolek oli, erinevalt eilsest, pooleldi norra keeles ning päris normaalne. Hommikust sõime kõik toimkonna inimesed siin üleval ja külalised all “laudas”. Pärast oli veel eraldi koosolek neile, kes lastega tegelevad, et ei tekiks olukorda kus kaks või rohkem gruppi ühte tuba tahaks kasutada. Minul ei olnud seal tegelikult midagi teha, kuna meie oleme laste mängutoas. Läksin aga ikka kohale, kuid sellest ei olnud mulle mingit kasu.
Hommikupoole on lapsi vaja hoida kaks ja pool tundi. Õnneks kaks last magasid terve selle aja, nii et meil oli vaid väike, peaaegu aastane Johannes hoida. Pidime talle silmarohtu panema, veidi süüa andma ja mängima. Päris kerge... selle aja jooksul jõudis aga mu kaas-lapsehoidja mind nutma panna. Sain teada, et tema arvates olen ma temaga suheldes ebaviisakas olnud siin olles. Näiteks kui ta on midagi lambist küsinud, siis olen ma imestanud, et kust selline küsimus tuli. Ja see minu küsimine on talle ebameeldiv olnud, kuid ta väljendas seda nii nagu ma oleks iga kord seda talle nähvanud. Tegelikult olen seda alati naljaga küsinud, enda arvates. Olen lihtsalt mina ise olnud. Ja täna tuli üks mees meie juurde ning jõudsime jutuga selle juurde, et ma Meie Isa palvet eesti keeles loen alati. Tom arvas, et ta võiks seda lindistada, mu kolleeg aga oli arvanud et ma seda norra keeles teen. Ja ma küsisin tõesti üllatunult, et miks ma peaks seda küll norra keeles tegema? Ja võttiski nii vähe, et see vimm, mis oli kogunenud, lahti pääseks. Ja see, et ta minu kohta “rude” ütles, oli mulle nii ebameeldiv üllatus, et võttis pisarad täitsa lahti! Saime aga siis veidi sellest rääkida ning nüüd ma valin hoolikalt, mida ma temaga suheldes ütlen. Hea, et ma teada sain, mida ta minust arvab. Aga tõesti, ma ei ütleks enda kohta küll ebaviisakas või karm.
Tom on aga päris lahe tegelane, rääkisin temaga eile õhtul ka. Kui varem olen kohe küsimise peale öelnud, kust tulen, siis seekord palusin arvata. Ta ütles, et mu inglise keel on liiga hea selleks et ma USA-st oleksin :) ja ma näen põhjamaine välja ning seega pakkus ta hollandit, islandit, soomet, venemaad, läti-leedut ja lõpuks siis õige variandi.
Täna käisin esimest korda siin olles pannkoogimajakeses. Paljudele oli see üllatuseks, et ma olen siin juba kuus nädalat olnud ja pole sinna ikka veel jõudnud! Läksime autoga, sest see on mingi 3-4 km kaugusel. Sigmund oli juba seal kokkamas, suur hunnik pannkooke juba ootamas mind ja Lilliani, et need suhkruga katta ning küpsetuspaberisse pakkida. Mina sõin mingi 4-5 neid, aga üle jäi ka päris palju. Varsti tulid ka külalised ning said nautida sooje pannkooke ning tassikest juua. Paljudel olid ka pulgakommid käes, pulgakommi-puu otsast, mis siin lähedal kasvab.
Õhtune lapsehoidmine oli veidi üle tunni aja, kuid väike neiu Naomi magas jälle, seega olid meil poisid, kaheksa-kuune Olve ja Johannes, kuid J ema oli ka sealsamas, kuna ta kolmene poiss mängis ka seal. Olvel oli vaja varsti mähkmeid vahetada, kuid õnneks tuli ta ema just õigel ajal et seda ise teha.
J täna õhtul pesen veidi nõusid ning saan varsti magama minna. Olen suht pool päeva haigutanud ning pannkoogimajakeses olev suits tegi silmad valusaks. Ka pea valutab veidi. Saaks see päev juba kiiremini läbi... Päeva parim osa oli see, kui sain Lillianiga rääkida, ja nalja teha. ma ei väsi kordamast kui tore ja hea ja lahe ta on!!!
Täna ei tohiks küll uinumisega probleeme tekkida. Hommikul siis jälle kolmveerand kaheksa üles.
Friday, February 13, 2009
segasummasuvila
tänane koosolek, nagu lubatud, oli 95% inglisekeelne. saime oma graafikud ja tähtsad kellajad teada. näiteks kui ma olen esmaspäeval hommikusöögi toimkonnas, siis pean juba kell 7 Nylias olema, ning sellel hommikul on plaanis viia peredele väike hommikusöök (vahvlid ja kohvi/mahl) tubadesse ja voodisse. nice! ja laulma peab ka. ja hommikuti on kell 8 alati päeva sisejuhatav koosolek-palvus toimkonnale.
muidu olen ikka lastega ja aeg-ajalt köögis, näiteks nõudepesu juures abiks. hakkan ka Nylia ja HL-i vahet siiberdama, sest suur köök on ju siin üleval, lapsed aga all endises laudahoones.
ma ei kujuta ette kui väisnud ja unine ma pärast seda pere-asja olen!!! pean end distsiplineerima ja varem magama minema sundima. eile näiteks, olin juba teel valgesse majja, kui lõunanaabriga kokku juhtusin all keldris. ja jäime rääkima mingi 15 minutiks, eestlastest ja lätlastest ja venelastest :) lätlased arvavad, et eestlased on snoobid, kuna me arvame end pigem põhjamaa riikide sekka. mina ütlen et me oleme töökad ning võime seega oma töö vilju nautida.
olen viimasel ajal pilte ka ikka teinud ja homme saan nad vast ülesse ka panna.
nüüd lähen hakkima!!!
muidu olen ikka lastega ja aeg-ajalt köögis, näiteks nõudepesu juures abiks. hakkan ka Nylia ja HL-i vahet siiberdama, sest suur köök on ju siin üleval, lapsed aga all endises laudahoones.
ma ei kujuta ette kui väisnud ja unine ma pärast seda pere-asja olen!!! pean end distsiplineerima ja varem magama minema sundima. eile näiteks, olin juba teel valgesse majja, kui lõunanaabriga kokku juhtusin all keldris. ja jäime rääkima mingi 15 minutiks, eestlastest ja lätlastest ja venelastest :) lätlased arvavad, et eestlased on snoobid, kuna me arvame end pigem põhjamaa riikide sekka. mina ütlen et me oleme töökad ning võime seega oma töö vilju nautida.
olen viimasel ajal pilte ka ikka teinud ja homme saan nad vast ülesse ka panna.
nüüd lähen hakkima!!!
Thursday, February 12, 2009
Norra on väike!
kui tavaliselt on põhjust öelda, et Eesti on väike, siis seekord on paslik karjuda, Norra on niiiii väike! olen juba varem põgusalt kirjutanud kuidas mul siinsete inimestega ühiseid tuttavaid ilmneb. kõige lahedam oli kui ma Bardi endise koolivennaga kokku sain. aga täna, aga täna... family-reatreadi pärast on meile palju rahvast appi tulnud. esiteks kaks 17-aastast neiut, Trine ja Kristine, viimane on Porsgrunnist Telemargist, ja kui ma ütlesin neile, et mul on seal neli noort sõpra, nii 11-12 aastast :D Bergeni laagrist. tõeline pomm aga alles tuleb :P palvusel oli vel üks uus nägu. mul on täna see sinine TS pusa seljas, ja järsku ütleb too neiu, Anniken nimeks, et ühel ta sõbral on ka täpselt samasugune pusa. hmmm, sellised saavad olla vaid eestlastel (või kui keegi Prahas ei vahetanud kellegagi) ja siis tuli välja, et ta on Mauksi koolikaaslane Sagavollist :D päris lahe ju, või mis? Lars naudib aga samas täiega oma vaikuse retreati, homme saab see läbi.
homme on meil house-people koosolek et selgitada mis ja kus kellegi ülesanded täpselt on. ja mul on perenaise sõna, et see koosolek on inglise keeles, minu ja Inese pärast :D jess!
neljapäev on tõesti mõtlemise päev! panin täiega filosoofi täna Kertule, Jaanusele ka vist natuke =) homme siis jälle normaalseks! Lars küsis kord, kuidas ma saan kogu aeg nii naiivne ja light-headed olla. no võin olla kui vaja või tuju on. muidu olen ikka tõsine inimene. või no võin olla kui vajadus on. 50-60 =)
tegelikult ma tahaks veidi Tiinaga rääkida, aga pole teda ammu netis näinud. paar delikaatset küsimust on talle, tema kui Lia ekspert natuke rohkem kui mina oskab ehk vastata.
olen siin olles hakanud juba ette valmistama oma järgmist Norra tulekut, juuli alguses kuuks ajaks kaugele põhja Tromsö-sse. praegu otsustame kas lendame otse Ria kaudu või Oslos ümberistumisega. see on vanemate otsustada, mina saan igal pool hakkama :) suvel ütles üks naine mulle, et ta usaldaks iga kell oma lapse minu hoolde. ja nüüd viingi ta tütre Norra. is nice!
homme on meil house-people koosolek et selgitada mis ja kus kellegi ülesanded täpselt on. ja mul on perenaise sõna, et see koosolek on inglise keeles, minu ja Inese pärast :D jess!
neljapäev on tõesti mõtlemise päev! panin täiega filosoofi täna Kertule, Jaanusele ka vist natuke =) homme siis jälle normaalseks! Lars küsis kord, kuidas ma saan kogu aeg nii naiivne ja light-headed olla. no võin olla kui vaja või tuju on. muidu olen ikka tõsine inimene. või no võin olla kui vajadus on. 50-60 =)
tegelikult ma tahaks veidi Tiinaga rääkida, aga pole teda ammu netis näinud. paar delikaatset küsimust on talle, tema kui Lia ekspert natuke rohkem kui mina oskab ehk vastata.
olen siin olles hakanud juba ette valmistama oma järgmist Norra tulekut, juuli alguses kuuks ajaks kaugele põhja Tromsö-sse. praegu otsustame kas lendame otse Ria kaudu või Oslos ümberistumisega. see on vanemate otsustada, mina saan igal pool hakkama :) suvel ütles üks naine mulle, et ta usaldaks iga kell oma lapse minu hoolde. ja nüüd viingi ta tütre Norra. is nice!
Wednesday, February 11, 2009
Breaking Dawn

jutuajamine mu tähtsa inimesega tuletas meelde, et tänases päeva kokkuvõttes unustasin ära viimase aja peateema, mu lugemisharjumused.
sain siis lõpuks täna Twilighti saaga neljanda raamatuga ühele poole, 750lk. lõpulahing ei olnudki lahing vaid vaidlus. aga huvitav siiski. ja lõpp oli ootamatu ning väga armas!!! vapustav seeria!
Lillian hakkas esimesest osast uuesti pihta... :D eks ma ka loen neid kindlasti uuesti, kuid siis juba siis kui nad on mul endal olemas.
veel Lillianist rääkides, hakkan teda kindlasti väga igatsema kui olen läinud. ta on väga lahe inimene!!! aga seda enam põhjust tagasi tulla :)
aeg lendab nagu siga
öelge mulle nüüd ausalt, kuhu veebruar kaob??? alles oli kui ma imestasin, et jaanuar on läbi ning oli 1. veebruar ja täna on juba 11. veebruar, mis ka juba mõne tunni pärast minevik on! mitte et ma viriseks, aga aeg läheb tõesti kiiresti siin.
sain täna kirja! kõige pikema, mis ma Erikult saanud olen, 12 lk, ja kõik teised siin olid kadedad, et ma päris kirja ja veel nii pika kirja, sain! tavaliselt koosneb siin posti kirjade osa arvetest või teadetest... no tal oli paljust kirjutada ka! lugesin lõunasöögi ajal ja naersin päris mitmel korral suure häälega :) uskumatu, millest üks noormees võib kirjutada! lugesin veel teist korda ta kirja läbi ning seekord ei naernud enam. hea kiri! samas lahterdas minu eelmise kirja oma ühtede parimate sekka =) homme hommikupoole hakkan oma vastust talle kirjutama, kardan etühest päevast jääb väheks...
mu eilne dilemma külaliste ja koristamise suhtes sai lahenduse, kui perenaise käest selle kohta küsisin. nimelt lahkusid need, kes Herrens Loves elasid ja seal oli vaja siis koristada. sain seda täitsa üksi teha, mis mulle väga meeldis :D see võttis mul neli tundi ja ma olin pärast seda mõnusalt väsinud. Ingeborg E tegi samal ajal majakesi korda, kui mina viite tuba tolmuimeja ja mopiga puhastasin, tolmu võtsin, peegleid puhastasin ja voodeid tegin. ning muidugi veel wc-d ja dušširuumid ja koridorid. üks külaline jääb veel reedeni, ja kui ma parasjagu ühte tuba koristasin, ta tuli väikese murega mu jutule. ütlesin kohe, et norra keelt ei räägi ja saime inglise keeles hakkama ilusati. AGA ta on vist esimene inimene senini, kes ei ole küsinud mult, kust ma tulen, kuigi ma selgelt välismaalane olen. olen juba harjunud selle haiglase huviga mu vastu :P mul ei saa selle vastu midagi olla, kuid kui keegi seda ei küsi, siis torkab "kõrva" küll :D
väike pettumus ka tänases päevas. nimelt too muusika retreat, mida ma nii ootasin, on vastupidiselt minu ootustele klassika-muusika teemaline ja valdavad osalised on vanemad inimesed. ma arvasin millegipärast, et on mingi gospel värk noorte inimesetga. mis parata... nii on tavaliselt lootustega, et pettumus on kerge järgnema.
family-reatreadi ajal pean hakkama kella 8-ks juba Nylias olema, kui meil on koosolek tolle päeva tegevuste ja ülesannete kohta. aga ainult kolm hommikut õnneks... ehk õpin mähkmeidki vahetama tolle retreadi ajal ;)
sain täna kirja! kõige pikema, mis ma Erikult saanud olen, 12 lk, ja kõik teised siin olid kadedad, et ma päris kirja ja veel nii pika kirja, sain! tavaliselt koosneb siin posti kirjade osa arvetest või teadetest... no tal oli paljust kirjutada ka! lugesin lõunasöögi ajal ja naersin päris mitmel korral suure häälega :) uskumatu, millest üks noormees võib kirjutada! lugesin veel teist korda ta kirja läbi ning seekord ei naernud enam. hea kiri! samas lahterdas minu eelmise kirja oma ühtede parimate sekka =) homme hommikupoole hakkan oma vastust talle kirjutama, kardan etühest päevast jääb väheks...
mu eilne dilemma külaliste ja koristamise suhtes sai lahenduse, kui perenaise käest selle kohta küsisin. nimelt lahkusid need, kes Herrens Loves elasid ja seal oli vaja siis koristada. sain seda täitsa üksi teha, mis mulle väga meeldis :D see võttis mul neli tundi ja ma olin pärast seda mõnusalt väsinud. Ingeborg E tegi samal ajal majakesi korda, kui mina viite tuba tolmuimeja ja mopiga puhastasin, tolmu võtsin, peegleid puhastasin ja voodeid tegin. ning muidugi veel wc-d ja dušširuumid ja koridorid. üks külaline jääb veel reedeni, ja kui ma parasjagu ühte tuba koristasin, ta tuli väikese murega mu jutule. ütlesin kohe, et norra keelt ei räägi ja saime inglise keeles hakkama ilusati. AGA ta on vist esimene inimene senini, kes ei ole küsinud mult, kust ma tulen, kuigi ma selgelt välismaalane olen. olen juba harjunud selle haiglase huviga mu vastu :P mul ei saa selle vastu midagi olla, kuid kui keegi seda ei küsi, siis torkab "kõrva" küll :D
väike pettumus ka tänases päevas. nimelt too muusika retreat, mida ma nii ootasin, on vastupidiselt minu ootustele klassika-muusika teemaline ja valdavad osalised on vanemad inimesed. ma arvasin millegipärast, et on mingi gospel värk noorte inimesetga. mis parata... nii on tavaliselt lootustega, et pettumus on kerge järgnema.
family-reatreadi ajal pean hakkama kella 8-ks juba Nylias olema, kui meil on koosolek tolle päeva tegevuste ja ülesannete kohta. aga ainult kolm hommikut õnneks... ehk õpin mähkmeidki vahetama tolle retreadi ajal ;)
Tuesday, February 10, 2009
another day
ma ise ka ei tea, miks ma panen tihti oma postitustele siit Norrast inglisekeelseid pealkirju... I wonder why. samas on inglise keelt siin nüüd palju rohkem, pärast seda kui Inese tagasi tuli.
täna oli suht tavaline päev. ilmselt on asi täiskuus, et ma pole juba mitu ööd korralikult ja rahulikult maganud. ega tänagi vist kergem pole. varsti saan teada :) kindlasti ei olnud asi selles, et ma enne magaminekut veel ühe peatüki vampiiri-raamatut lugesin! jään ikka oma täiskuu-teooria juurde =) imelik on see, et alati kui kass öösel alla hüppab ehk siis minu peale, olen ma enne seda juba veidi ärkvel. ilmselt et see mulle šokina ei tuleks, suur-suur kass minu peale maandumas. ja õnneks tabab ta alati jalgu, mitte kõhtu.
töötasin hommikuses vahetuses täna koos Elisaga. ta on üks väike veider tegelane. väike hea duracelli-jänes. natuke meenutab mind ühes aspektis... kuid midagi erilist teha ei olnud, nii et leboaega oli rohkesti. ma pesin nõusid üle mitme päeva jälle. see sisselõige sõrmesse on juba päris hea ja paraneb.
Lillian pani mind ühele asjale mõtlema. et mida ta siis teeb kui tal kõik raamatud läbi on loetud? (praegu on ta viienda osaga vist juba lõpetanud või kohe kohe lõpetamas). ja sellele leidsin ma oma vastuse, mõnes mõttes. viimane postitus andis selle kohta hea vihje. neil on siin päris palju häid dvd-sid, et mõtlesin et võiks seda fakti ära kasutada. tänane valik oli "Stardust". kui see Eestis kinodes oli, siis tahtsin vaatama minna, aga ei jõudnud kuidagi. nüüd siis saingi ära vaadatud. pean rahulduma inglisekeelsete subtiitritega (igaks juhuks, mu läpaka kõllid ei ole just väga tugevad). ja ehk õpin mõne uue sõna ära nii... you'll never know!
vampiiri-raamatuga olen jõudnud lõpusirgele. lõpulahing on kohe-kohe aset leidmas, kuid jätan selle magusa pala homseks, kui saan seda segamatult lugeda vabal ajal. homme saan taas tube koristada... kuigi külalised lähevad alles neljapäeval minema, siis kui family-reatreat algab ja siin üle 100 külalise on :D tõeline hullumaja saab kokkamine ja nõude pesemise siis olema. minul on lapsed, nii et köögis ma eriti ei ole, natuke ikka. samas on minu ülesanne just siis lapsi hoida kui vanematel programm on ning nood kaks eelmainitud peategevust siin toimuvad just siis kui külalistel programm on... nii et 50-60 :P ning nädalavahetusel saadud kogemus Gustaviga andis väikese harjumise ka sellise päevaprogrammiga. pärast FT-d on meil paar külaliste-vaba päeva, mis annab meile aega koristamiseks, kuna keskus on maksimaalses kasutuses olnud. ja siis algab minu viimane nädalavahetus ja muusika-retreat siin. ja see, et see muusikaga seotud, teeb mind eriti rõõmsaks!!! ja siis lähen Oslosse. kolm tundi autoga. pole paha! it will be worth it!
täna oli suht tavaline päev. ilmselt on asi täiskuus, et ma pole juba mitu ööd korralikult ja rahulikult maganud. ega tänagi vist kergem pole. varsti saan teada :) kindlasti ei olnud asi selles, et ma enne magaminekut veel ühe peatüki vampiiri-raamatut lugesin! jään ikka oma täiskuu-teooria juurde =) imelik on see, et alati kui kass öösel alla hüppab ehk siis minu peale, olen ma enne seda juba veidi ärkvel. ilmselt et see mulle šokina ei tuleks, suur-suur kass minu peale maandumas. ja õnneks tabab ta alati jalgu, mitte kõhtu.
töötasin hommikuses vahetuses täna koos Elisaga. ta on üks väike veider tegelane. väike hea duracelli-jänes. natuke meenutab mind ühes aspektis... kuid midagi erilist teha ei olnud, nii et leboaega oli rohkesti. ma pesin nõusid üle mitme päeva jälle. see sisselõige sõrmesse on juba päris hea ja paraneb.
Lillian pani mind ühele asjale mõtlema. et mida ta siis teeb kui tal kõik raamatud läbi on loetud? (praegu on ta viienda osaga vist juba lõpetanud või kohe kohe lõpetamas). ja sellele leidsin ma oma vastuse, mõnes mõttes. viimane postitus andis selle kohta hea vihje. neil on siin päris palju häid dvd-sid, et mõtlesin et võiks seda fakti ära kasutada. tänane valik oli "Stardust". kui see Eestis kinodes oli, siis tahtsin vaatama minna, aga ei jõudnud kuidagi. nüüd siis saingi ära vaadatud. pean rahulduma inglisekeelsete subtiitritega (igaks juhuks, mu läpaka kõllid ei ole just väga tugevad). ja ehk õpin mõne uue sõna ära nii... you'll never know!
vampiiri-raamatuga olen jõudnud lõpusirgele. lõpulahing on kohe-kohe aset leidmas, kuid jätan selle magusa pala homseks, kui saan seda segamatult lugeda vabal ajal. homme saan taas tube koristada... kuigi külalised lähevad alles neljapäeval minema, siis kui family-reatreat algab ja siin üle 100 külalise on :D tõeline hullumaja saab kokkamine ja nõude pesemise siis olema. minul on lapsed, nii et köögis ma eriti ei ole, natuke ikka. samas on minu ülesanne just siis lapsi hoida kui vanematel programm on ning nood kaks eelmainitud peategevust siin toimuvad just siis kui külalistel programm on... nii et 50-60 :P ning nädalavahetusel saadud kogemus Gustaviga andis väikese harjumise ka sellise päevaprogrammiga. pärast FT-d on meil paar külaliste-vaba päeva, mis annab meile aega koristamiseks, kuna keskus on maksimaalses kasutuses olnud. ja siis algab minu viimane nädalavahetus ja muusika-retreat siin. ja see, et see muusikaga seotud, teeb mind eriti rõõmsaks!!! ja siis lähen Oslosse. kolm tundi autoga. pole paha! it will be worth it!
Monday, February 09, 2009
vaba päev 4
võtsin eile raamatu oma tuppa kaasa, et enne magaminekut veidi lugeda. enne poolt ühte tuli mõistus koju ja taipasin raamatu kõrvale panna ja tuttu jääda. ei läinud see kergesti üldse. mingi kella 8 paiku hommikul (suht umbes pakun praegu) ärkasin ka üles, kuna toas oli tõusnud päikese tõttu väga valge. ja kass tuli ka varsti mu ülakorrusele (edasi) magama. tund aega enne plaanitud äratust vaatasin kella ja üritasin veel veidi magada. õnnestus.
käisin pesemas, panin pesukoti valmis ja tulin üles. hommikusöök oli kasin ning seega olin ma enne lõunasööki eriti tühja kõhuga. aga kella 11 paiku läksime Sigmundiga Koppangi. mulle anti 20 minutit, kuid sain 10-ga poes käidud ja posti kätte saada. ja siis läksime rongijaama. Kristinat rongi pealt ei tulnud, küll aga üks meesterahvas.
mina sukeldusin siis taas oma vampiiri raamatusse, vahepeal sõin lõunat ja siis vaatasin ühte dvd-d, mida me tartus partsiga laenutasime. tuli tuju ühe romantislise filmi järele ja see mulle meeldis juba esimesel korral. parts, mäletad "puhkust"? esimesel korral oli see palju naljakam, pean tunnistama. kuid hea ikkagi! ja siis lugesin veel veidi raamatut. olen tänaõhtuse seisuga läbi lugenud 575lk rohkem kui 700-st. nii et homme-ülehomme peaks sellega ühele poole saama. täna ma rohkem ei loe, kuna silmad on päris väsinud ja unised. see on mingis mõttes hea, sest siis ei ole mul täna öösel magamajäämisega muret :)
ja täna oligi päikeseline päev! samas ka väga külm ja tuul tegi selle veel hullemaks. üritan järgmine kord kui nii ilus ilm on, ka välja jõuda fotokaga sest mul on veel paar asja mida tahan pildistada siin.
p.s viimane võimalus mulle siia kirjutada :) need, kes ei ole veel seda teinud! Tiina ja Ulvi ja Erik on. ning loodetavasti homme saan Erikult veel ühe kirja.
käisin pesemas, panin pesukoti valmis ja tulin üles. hommikusöök oli kasin ning seega olin ma enne lõunasööki eriti tühja kõhuga. aga kella 11 paiku läksime Sigmundiga Koppangi. mulle anti 20 minutit, kuid sain 10-ga poes käidud ja posti kätte saada. ja siis läksime rongijaama. Kristinat rongi pealt ei tulnud, küll aga üks meesterahvas.
mina sukeldusin siis taas oma vampiiri raamatusse, vahepeal sõin lõunat ja siis vaatasin ühte dvd-d, mida me tartus partsiga laenutasime. tuli tuju ühe romantislise filmi järele ja see mulle meeldis juba esimesel korral. parts, mäletad "puhkust"? esimesel korral oli see palju naljakam, pean tunnistama. kuid hea ikkagi! ja siis lugesin veel veidi raamatut. olen tänaõhtuse seisuga läbi lugenud 575lk rohkem kui 700-st. nii et homme-ülehomme peaks sellega ühele poole saama. täna ma rohkem ei loe, kuna silmad on päris väsinud ja unised. see on mingis mõttes hea, sest siis ei ole mul täna öösel magamajäämisega muret :)
ja täna oligi päikeseline päev! samas ka väga külm ja tuul tegi selle veel hullemaks. üritan järgmine kord kui nii ilus ilm on, ka välja jõuda fotokaga sest mul on veel paar asja mida tahan pildistada siin.
p.s viimane võimalus mulle siia kirjutada :) need, kes ei ole veel seda teinud! Tiina ja Ulvi ja Erik on. ning loodetavasti homme saan Erikult veel ühe kirja.
ahjaa
ahjaa, Norras oli täna emadepäev. nii et kõigile mu blogilugejate emadele ilusat seda päeva, mis meil alles maikuus on :D
Sunday, February 08, 2009
jee jee
täna on olnud väga tore päev =) väsinud ei ole üldse, kuigi peaks...
päeva algas jub armsasti: hommikul kui kõrvarõngaid külge panin, kuulsin selja taga nurrumist. stig-inge oli ilma minu teadmata minu juures olnud terve öö. veider, et ta mulle öösel peale ei hüpanud nagu tavaliselt, kui ta ülemisel naril magab.
hommikupooliku veetsime taas lastega väljas, Lillian oli suurtega mäe otsas ja mul oli väike Gustav kelgu peal. tegin siis mõned edasi-tagasi tiirud temaga, kuni ta uneaeg kätte jõudis ja siis andsin ta emale tagasi. veel näitasin Karolinale ja Juliale jäneseid. meil õnnestus Marthet näha, kuid suures kätte-saamis tuhinas hirmutasid nad ta hoopis peitu. kusjuures alguses tuli jänes kohe minu juurde, sest olen talle päris mitu korda süüa andnud, seekord aga olid näkileivad tüdrukute käes ja mul ei olnud talle midagi anda. ka teisi jänkusid käisime vaatams, neid kes puuris elavad.
pärast lõunat võtsime mina, Lillian ja räimesõdalane-lõunanaaber Inese toad käsile ehk hakkasime koristama. teate, inimene on väga õnnelik, kui ta saab teha just seda mida talle meeldib teha. ja mina sain :) võtsin tolmu põhjalikumalt kui varem ja sain taas tolmuimejaga mööda koridori vehkida. ja vehkisin siis ka Nora-toa üle, kuna eilsest oli seal palju popkorni, krõpsu ja katkisi pärleid põrandal. ja siis aitasin veel köögis ka veidi. ning siis oligi mu tööpäev läbi :p jalad olid vist kõige rohkem väsinud. btw, tegin täna väikse isikliku rekordi. mul see sammulugeja aka pedomeeter aka taksomeeter ikka iga päev küljes ning tavaliselt on olnud 5000-6000 sammu ümbes täevane taks. vabal päeval oli kord ka alla 3000 (siis kui ma enamuse päevast arvake-ära-mis raamatut lugesin). aga täna on peaaegu 12000 :) see lastega õues käimine lisas kontosse päris paraja summa.
kui tööpäev läbi oli täna, võtsin taas Breaking Dawni kätte, millega ma eile juba alustasin ja päris kaugele jõudsin. täna olen omadega juba poolel teel ja ehk loen enne magaminekut veel natuke. sest homme on mul vaba päev :D ja selle puhul lähen ma lõunapaiku Koppangi üle tsekkima. Sigmund läheb Kristinale rongi vastu nagunii ning ma polegi veel kohalikus poes käinud! nii et saan siis täita oma väikese lubaduse, mis ma oma tänaöise unenäo kangelasele andsin enne kui siia tulin. ja siis on veel plaanin ühte dvd-d vaadata ja muidugi raamatut lugeda.
meil on siin harjumatult palju rahvast tekkinud. uus tüdruk Elisa, siis on Inese tagasi ja Lia esimene house-people, üks preester Arne. ta on minust väga huvitatud. tema tahtiski mitu korda et talle eesti keelt loen. ja enne kui Inese tagasi tuli, ei mahtunud talle pähe, et kaks naaberriiki võivad nii erinevate keeltega olla. ja siis kui Inese tuli, pidi ta ikka tema käest ka üle küsima, kas me tõesti ei saa üksteise keeltest aru. see tundub mulle nii naljakas, et see talle nii veider on! kuigi olen rääkinud, et soome keele on meie omaga väga sarnane ja naabrid ka veel aga talle ikka ei piisa sellest vist...
muud uut ja rabavat ei olegi kirjutada!
kukimuki
päeva algas jub armsasti: hommikul kui kõrvarõngaid külge panin, kuulsin selja taga nurrumist. stig-inge oli ilma minu teadmata minu juures olnud terve öö. veider, et ta mulle öösel peale ei hüpanud nagu tavaliselt, kui ta ülemisel naril magab.
hommikupooliku veetsime taas lastega väljas, Lillian oli suurtega mäe otsas ja mul oli väike Gustav kelgu peal. tegin siis mõned edasi-tagasi tiirud temaga, kuni ta uneaeg kätte jõudis ja siis andsin ta emale tagasi. veel näitasin Karolinale ja Juliale jäneseid. meil õnnestus Marthet näha, kuid suures kätte-saamis tuhinas hirmutasid nad ta hoopis peitu. kusjuures alguses tuli jänes kohe minu juurde, sest olen talle päris mitu korda süüa andnud, seekord aga olid näkileivad tüdrukute käes ja mul ei olnud talle midagi anda. ka teisi jänkusid käisime vaatams, neid kes puuris elavad.
pärast lõunat võtsime mina, Lillian ja räimesõdalane-lõunanaaber Inese toad käsile ehk hakkasime koristama. teate, inimene on väga õnnelik, kui ta saab teha just seda mida talle meeldib teha. ja mina sain :) võtsin tolmu põhjalikumalt kui varem ja sain taas tolmuimejaga mööda koridori vehkida. ja vehkisin siis ka Nora-toa üle, kuna eilsest oli seal palju popkorni, krõpsu ja katkisi pärleid põrandal. ja siis aitasin veel köögis ka veidi. ning siis oligi mu tööpäev läbi :p jalad olid vist kõige rohkem väsinud. btw, tegin täna väikse isikliku rekordi. mul see sammulugeja aka pedomeeter aka taksomeeter ikka iga päev küljes ning tavaliselt on olnud 5000-6000 sammu ümbes täevane taks. vabal päeval oli kord ka alla 3000 (siis kui ma enamuse päevast arvake-ära-mis raamatut lugesin). aga täna on peaaegu 12000 :) see lastega õues käimine lisas kontosse päris paraja summa.
kui tööpäev läbi oli täna, võtsin taas Breaking Dawni kätte, millega ma eile juba alustasin ja päris kaugele jõudsin. täna olen omadega juba poolel teel ja ehk loen enne magaminekut veel natuke. sest homme on mul vaba päev :D ja selle puhul lähen ma lõunapaiku Koppangi üle tsekkima. Sigmund läheb Kristinale rongi vastu nagunii ning ma polegi veel kohalikus poes käinud! nii et saan siis täita oma väikese lubaduse, mis ma oma tänaöise unenäo kangelasele andsin enne kui siia tulin. ja siis on veel plaanin ühte dvd-d vaadata ja muidugi raamatut lugeda.
meil on siin harjumatult palju rahvast tekkinud. uus tüdruk Elisa, siis on Inese tagasi ja Lia esimene house-people, üks preester Arne. ta on minust väga huvitatud. tema tahtiski mitu korda et talle eesti keelt loen. ja enne kui Inese tagasi tuli, ei mahtunud talle pähe, et kaks naaberriiki võivad nii erinevate keeltega olla. ja siis kui Inese tuli, pidi ta ikka tema käest ka üle küsima, kas me tõesti ei saa üksteise keeltest aru. see tundub mulle nii naljakas, et see talle nii veider on! kuigi olen rääkinud, et soome keele on meie omaga väga sarnane ja naabrid ka veel aga talle ikka ei piisa sellest vist...
muud uut ja rabavat ei olegi kirjutada!
kukimuki
Saturday, February 07, 2009
uued ülesanded
nii, eelmises postituses oli laste pilt. samal teemal ka jätkan :) eile hakkas uus retreat siin, kuhu tulid ühe Hamari koguduse liikmed. ja kuus last on ka siin. noorim on pooleteisene Gustav ja ülejäänud lapsed on enam-vähem samavanused, 8-10.
eilne tööpäeva algus oli tavaline, väike söögitegemine. aga seekord pidin mina Lillian olema teistele, ehk teadma mida ja kuidas teha. see oli 50-60, kuna osasid asju ma ei teadnud, aga kahjuks ei olnud ka kedagi targemt lähedal, kelle käest küsida ja see ajas mind närvi. meile öeldi mida teha, kuid mitte kuidas. ja nii olin ka mina aeg-ajalt peata kana. lõpuks laabus kõik siiski ja külalised said oma söögi õigeaegselt ja soojalt kätte.
eile oli ühel lapsel 9. aasta sünnipäev, mida me koogiga tähistasime. mina sain lauad katta nii kuidas mulle meele järgi oli ja tegin seda rõõmuga. ja pärast oli mul ja Larsil lastega poolteist tundi tegeleda. ainult suuremate lastega. mängisime tüdrukutega uno kaarte ja poisid lõbustasid end pinksi ja piljardiga ise. kuna mul oli juba seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis sel ajal kui nemad kuuekesi pinksi mängisid, olin mina omaette. aga õnneks tuli Lillian eile tagasi :P jälitasin teda ta tuppa, et Breaking Dawn kätte saada. saingi, kuid saan vb alles homme seda lugema hakata.
eile õhtul täitus mul siin täpselt kuu aega, ja Lars tähistas seda minu lummelükkamisega :D tegelikult oli see mu lahkumiskingitus. sest kui Ingeri viimane õhtu siin oli, siis lükkasin mina teda lumme. ja Lars tegi seda igaks juhuks, et ta ära ei unustaks :P
täna on minu ja Lilliani peamine ülesanne taas lastega tegeleda. olime all Nora toas (noortetuba), poisid hakkasid taas piljardit mängima ja Lillian rääkis tüdrukutele Assisi Fransiscusest. mina valvasin ja mängisin Gustaviga samal ajal. poisid panid kohe tähele, et mul jalkasärk seljas oli ja siis ma sain nendega ka jalkast rääkida. et Jaanusele head meelt valmistada, siis nad kõik kolm on ManU fännid. nad veel nii noored et ei tea, mis on hea! aga loserfool neile samuti ei meeldi, nii et millesgi olime ka ühel meelel. poisid arvasid et ma olen ka 16 või 18 :D komplimendid!
läksime siis lastega õue. siin sajab väikest lund juba jälle mitmendat päeva. poistel olid lumelauad, tüdrukutel suusad ja Gustavil käru, mida mina lükkasin. uneaeg ikkagi. Karolina isa tuli ka meiega, sest tütar nõudis. ja muidugi küsiti mult juba eile mitu korda, kust ma tulen, kauaks jään jne kui kuuldi et ma inglise keeles räägin. ja siis kui ütlesin tollele isale, et Eestist, siis ta ütles et ta üks hea sõber ja koolikaaslane oli Eestis paar aastat. ja muidugi võivad nüüd kõik, kes Bårdi teavad, käsi plakustada ja rõõmustada, sest just tema see sõber ongi! ja kusjuures ta teab vist ka Tiinat, kui too 90ndatel Norras elas ja õppis. nii et, lubjakas, kui sa MF-is koolis käisid, siis ta mäletab küll et seal paar eestlast oli sel ajal kui tema ja Bårdki seal käisid. maailm on väike :D
kuna lastega tegelemine läheb meil kuni kella 22-ni välja täna, siis on mu tööpäev täna kuidagi künklik, ei ole järjepidevust. nii et praegu, kui ma seda blogi kirjutan, on külalised pannkoogimajas ja mul poolteist tundi vaba aega. is nice!
ahjaa, Ulvi, sain eile su kirja ja paki kätte. suur aitähh! see tegi mind väga rõõmsaks. tusen takk! vastan sulle varsti, ma ju tean mida sa teada tahad :D
eilne tööpäeva algus oli tavaline, väike söögitegemine. aga seekord pidin mina Lillian olema teistele, ehk teadma mida ja kuidas teha. see oli 50-60, kuna osasid asju ma ei teadnud, aga kahjuks ei olnud ka kedagi targemt lähedal, kelle käest küsida ja see ajas mind närvi. meile öeldi mida teha, kuid mitte kuidas. ja nii olin ka mina aeg-ajalt peata kana. lõpuks laabus kõik siiski ja külalised said oma söögi õigeaegselt ja soojalt kätte.
eile oli ühel lapsel 9. aasta sünnipäev, mida me koogiga tähistasime. mina sain lauad katta nii kuidas mulle meele järgi oli ja tegin seda rõõmuga. ja pärast oli mul ja Larsil lastega poolteist tundi tegeleda. ainult suuremate lastega. mängisime tüdrukutega uno kaarte ja poisid lõbustasid end pinksi ja piljardiga ise. kuna mul oli juba seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis sel ajal kui nemad kuuekesi pinksi mängisid, olin mina omaette. aga õnneks tuli Lillian eile tagasi :P jälitasin teda ta tuppa, et Breaking Dawn kätte saada. saingi, kuid saan vb alles homme seda lugema hakata.
eile õhtul täitus mul siin täpselt kuu aega, ja Lars tähistas seda minu lummelükkamisega :D tegelikult oli see mu lahkumiskingitus. sest kui Ingeri viimane õhtu siin oli, siis lükkasin mina teda lumme. ja Lars tegi seda igaks juhuks, et ta ära ei unustaks :P
täna on minu ja Lilliani peamine ülesanne taas lastega tegeleda. olime all Nora toas (noortetuba), poisid hakkasid taas piljardit mängima ja Lillian rääkis tüdrukutele Assisi Fransiscusest. mina valvasin ja mängisin Gustaviga samal ajal. poisid panid kohe tähele, et mul jalkasärk seljas oli ja siis ma sain nendega ka jalkast rääkida. et Jaanusele head meelt valmistada, siis nad kõik kolm on ManU fännid. nad veel nii noored et ei tea, mis on hea! aga loserfool neile samuti ei meeldi, nii et millesgi olime ka ühel meelel. poisid arvasid et ma olen ka 16 või 18 :D komplimendid!
läksime siis lastega õue. siin sajab väikest lund juba jälle mitmendat päeva. poistel olid lumelauad, tüdrukutel suusad ja Gustavil käru, mida mina lükkasin. uneaeg ikkagi. Karolina isa tuli ka meiega, sest tütar nõudis. ja muidugi küsiti mult juba eile mitu korda, kust ma tulen, kauaks jään jne kui kuuldi et ma inglise keeles räägin. ja siis kui ütlesin tollele isale, et Eestist, siis ta ütles et ta üks hea sõber ja koolikaaslane oli Eestis paar aastat. ja muidugi võivad nüüd kõik, kes Bårdi teavad, käsi plakustada ja rõõmustada, sest just tema see sõber ongi! ja kusjuures ta teab vist ka Tiinat, kui too 90ndatel Norras elas ja õppis. nii et, lubjakas, kui sa MF-is koolis käisid, siis ta mäletab küll et seal paar eestlast oli sel ajal kui tema ja Bårdki seal käisid. maailm on väike :D
kuna lastega tegelemine läheb meil kuni kella 22-ni välja täna, siis on mu tööpäev täna kuidagi künklik, ei ole järjepidevust. nii et praegu, kui ma seda blogi kirjutan, on külalised pannkoogimajas ja mul poolteist tundi vaba aega. is nice!
ahjaa, Ulvi, sain eile su kirja ja paki kätte. suur aitähh! see tegi mind väga rõõmsaks. tusen takk! vastan sulle varsti, ma ju tean mida sa teada tahad :D
Friday, February 06, 2009
eile ja täna
nii, eilne kinoskäik oli tore. olin üle pika aja tsivilisatsiooni keskel. kuigi ka siin on tihti võõrad näod, olen siiski tuttavas keskkonnas. aga eile läksime ju "välja" :P
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
"australia" oli muidu tore armastuslugu, aga nii klišeesid täis. tihti ettearvatav. see laps-peaosaline meenutas mulle väga Bergeni laagrist ühte ecuadori poistest, Felipet. pildil paremal pool.

kuna film oli ikkagi norra supakatega, siis jäi mul päris palju teksti arusaamatuks, kuna tihti oli taustamüra nii kõva või tegevus nii kiire, et ei haaranud kõike. aga kui aborigeenid omavahel oma keeles rääkisid, siis lugesin alt supakaid, ja sain aru. =) aga peamine, et sisu arusaadav oli! onju...
kuna kellegagi õhtul netis rääkida polnud, siis läksin suht vara majja ja oma tuppa. lugesin Eclipse'i raamatust ühte peatükki veel korra läbi ja läksin magama. Lillian sai ka eile Bergenis lõpuks kinos Twilight filmi vaadata :D
täna tulevad uus rahvas siia. mingi viis last ka, kellel ühel on täna 9. sünnipäev.
sain ka Volkeri kirja valmis täna ja on valmis ärasaatmiseks :) kujutan juba teda ette seda lugemas, hehheheeee
Thursday, February 05, 2009
tagajärjed
jäin täna kaks tundi hiljaks tööle. kuna meil on kuu aega päris tihe graafik olnud, siis mul ununes ära, et tavaline päev ilma külalisteta algab meil kell 8. nojah, ma ärkasin, käisin pesemas ja olin kümneks juba üleval Nylias. perenaine arvas, et mul tervis halb, et nii kaua magan. aga siis asusin tegutsema pärast väikest einet. kõik oli tore selle hetkeni, kui meil oli rohkem kui tunniajane koosolek, mis mind tõsiselt muserdas!!! sain norra-keelsed materjalid, millest 95% aru sain. ja siis nad rääkisid ja vaidlesid ülejäänud aja, nii et mul oli väääga kohatu olla seal, nii et lausa paha tuju tuli peale. lõpuks avastasin tänasest lehest sudoku mida lahendada. ja panin oma tusamõtteid kirja. tavaliselt oleks ma lihtsalt lahkunud seltskonnast kui ma aru ei saa, kuid see oleks minust väga ebaviisakas ju olnud, koosolek ikkagi ju. paar asja sai selgemaks küll, kuid muidu oli see minu jaoks mõttetu ja mahavisatud aeg! mulle ei tõlgitud ka peaaegu midagi, kui siis asju mida juba teadsin. olen siin ikkagi juba kuu aeg olnud (homme õhtul on täpselt kuu aega).
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
koosolek läbi, arvasin, et mulle siis natuke ikka tõlgitakse kui ma midagi olulist maha magasin jutuajamiste tulemusena. aga ei! ja siis oligi mu tuju rikutud. olin natuke jäme isegi toreda Ingeborg E vastu selle pärast. veidi füüsilist tööd laudade ja toolide tassimisega aitas veidi end välja elada.
täna tuli meile 12 päevaks üks uus house-people, 30a Elisa Haugesundist. siis sain talle siin igast erinevaid ruume ja süsteeme tutvustada. käisime keldris ja raamatukogus ja kirikus näiteks. ja väljas tutvustasin erinevaid ehitisi, HL-iga ka seestpoolt. veider, kuna väljas mina mingit tuuri ei saanud, kuid nüüd tegin seda ise :P learning by doing. vot see ringkäik tegi tuju veelgi paremaks =) sain ju tarka panna ja targutada.
miks on postituse pealkiri tagajärjed? kuna eile pandi mind tsirkusefriigina tundma kui taheti et ma midagi eesti keeles räägin, midagi suvalist. ma ei teinud seda. hommikul oli too küsija sirvinud mu eestikeeleset Luule Viilmaa raamatut, kuid ei saanud midagi aru. siis täna ma lugesin seal väikese lõigu talle, tutvustasin ka sõna KUULILENNUTEETUNNELILUUK :D ja seletasin et raamat on sellest kuidas meie haigused on mõjutatud meie mõistusest. ja siis kui õhtusöögiks brokolit lõikasin, siis see juhtus: ma lõikasin omale noaga sõrme. ja päris sügavalt ja valusasti. õnneks oli mu kõrval perenaine Ingeborg B, kes aitas mulle plaasti peale panna. ta on medõe haridusega :) ja nii ma siis oma blondi peaga arvangi, et see noaga sissekõikamine oli sellest, et ma oma paha tuju teiste peal välja elasin. vaielge vastu või mida iganes, nii ma arvan. mul ei ole siin veel nii halb tunne olnud kui täna koosoleku ajal ja pärast seda.
aga täna läheme kinno Austaaliat vaatama, piletid on juba olemas. eelmine kord kui tahtsime Max Manust vaatama minna, polnud pileteid enam, kuid nüüd olime targemad. meiega liituvad ka kaks aafriklannat, Libeeria kodusõja eest põgenenud Joyce ja Joycelin, elavad Norras juba vist 4-5 aastat. esimesena mainitul oli eile sõidueksam. loodan, et läks edukalt. eks õhtul saan teada :)
vot selline veidi negatiivse teemaga postitus tuli seekord.
Wednesday, February 04, 2009
fenomen
nagu tähelepanelikud lugejad on märganud, siis olen siin Norras oleku ajal päris palju teatud raamatutest kirjutanud. ja need on Twilight, New Moon, Eclipse, Breaking Dawn ja Midnight Sun. esimese raamatu põhjal tehtud filmi on huvlistel võimalik ka olnud kinos vaatamas käia. tegelikult sai minu väike huvi selle vastu just kinos alguse. ma ei mäleta kes seda mulle mainis, kuid juba sügisel öeldi mulle, et seda filmi lausa PEAB vaatama. jätsin selle meelde ja võtsin detsembris Tartus selle kinoskäigu Ulviga ette. tore oli, mulle väga meeldis.
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
kui olime pealinnas aastalõputurniiril käimas, siis oli meil väheke vaja viru keskuses hängida, kuni Jaanus oma fotoka asju ajas. hängisime raamatupoes, ja lõpuks maandusime mina ja Merka laste lugemisnurka, Noorkuu raamatud mõlemal käes :P
ja kui ma siia Lia tallu tulin, siis selgus, et Lillianil on need raamatud inglise keeles olemas, neljas osa tuli hiljem postiga. nii oli mu sõltuvusele suurem alus pandud. kuigi nende lugemise järjekord on kaootiline olnud: teine, esimene, kolmas, viies ja neljas :D kusjuures soovitan esimest ja viiendat korraga või järjest lugeda, kuna seal on sama tegevus kuid kahest täiesti erinevast vaatevinklist, mis annab kokku suht tervikliku pildi. (viienda osa saab täiesti legaalselt alla laadida autori kodukalt, kuigi see on mustand ja lõpetamata).
jah, nendest kirjutatakse palju, et miks nad nii popid ja head on. sain täna huvitava kirja ühelt healt sõbralt (minu sõnavaras ei ole sõna sõbranna!) kes teatas, et ka tema on need enda jaoks avastanud. algul otsustas neid lihtsalt sirvida, kuid selle tulemusena oli tal juba ühe (eilse) õhtu ja ööga pool raamatut läbi :D hehheheeeee nagu ta ise ütles: "Kõige hullem on see, et mu sõbrannal on kõik teised osad ka olemas ja see ei tõota head." =)
nii et miks nad siis on nii head ja tõmbavad nii paljusid inimesi? fantaasiamaailm on ju varemgi rekordeid purustanud raamatutpoodides ja kinodes. mõned näited: Narnia kroonikad, Harry Potter, Lord of the Rings. kuid see kõnealune saaga on eelkõige armastusest, mitte mõnest muinasjuturiigist kus on veidrad tegelased (samas ei ole ka vampiirid inimeste igapäevaelu normaalne osa). kuid muud aspektid on seal inimestele nii tuttavad. ning igaüks tahab olla nende raamatute kangelane või kangelanna :P sinna ei ole midagi parata. ka mina tundsin neid lugedes, et need meenutavad päris lähedalt mu elu, vähemalt viimasel ajal. ja nii ongi neid niiii raske käest panna =)
p.s neljanda osa tagakaanel tsiteeritakse üht ajalehearvustust, mis ütleb "Harry Potter, move over"
ja muidugi soovitan neid lugeda originaalkeeles, kuna tõlkes läheb tavaliselt palju kaduma. ka on eesti keelde vaid kaks esimest osa tõlgitud praeguseks...
Tuesday, February 03, 2009
lühidalt seekord
rääkisin eile oma Norra õe Lenega (ta on mu õde sellest saatuslikust 2001. aasta suvest, mil Tiina paljusid oma noori esimest korda Norrale tutvustas, ja mina olen talle selles eest NIIIII tänulik!), tema rääkis norra keeles ja mina inglise keeles enamuse jutust. tema on nüüd medõde, suurem vend Fredrik pangas töö ning noorem vend Filip lõpetab suvel keskkooli. nüüd on siis kindel, et neile 23. veebruaril külla lähen :D jess! Petteri ja Maybriti juurde tahaks ka minna, kuid pole veel end kokku võtnud et neile helistada. ehk homme õhtul.
täna hommikul oli esimene mõte, kui kardina eest ära tõmbasin "EI!", sest ma nägin vaevalt oma aknast välja, udu oli nii tihe ja rohke, et isegi puid oma akna all oli raske tuvastada. AGA, ilm läks ilusaks ja kargeks hiljem, päike tuli välja ja udu hajus aegamisi. sellistel hetkedel on raske mitte turist olla. läksin siis välja pildistama oma seebikaga (abiks ikka). tulemusi näeb siit. seal on muidugi eilsest ka pilte, tänased algavad pärast Krisitna pilti. ruumidest tehtud pildid kujutavad Herrens Lave't ning ka see kurikuulus jänes Marthe on seal täitsa olemas :D
homme lahkuvad külalised juba pärast hommikusööki, kuigi tavaliselt minnakse pärast lõunasööki. ja siis ongi meil siin vist kaks vaba päeva, ilma külalisteta. mulle meeldib!
täna hommikul oli esimene mõte, kui kardina eest ära tõmbasin "EI!", sest ma nägin vaevalt oma aknast välja, udu oli nii tihe ja rohke, et isegi puid oma akna all oli raske tuvastada. AGA, ilm läks ilusaks ja kargeks hiljem, päike tuli välja ja udu hajus aegamisi. sellistel hetkedel on raske mitte turist olla. läksin siis välja pildistama oma seebikaga (abiks ikka). tulemusi näeb siit. seal on muidugi eilsest ka pilte, tänased algavad pärast Krisitna pilti. ruumidest tehtud pildid kujutavad Herrens Lave't ning ka see kurikuulus jänes Marthe on seal täitsa olemas :D
homme lahkuvad külalised juba pärast hommikusööki, kuigi tavaliselt minnakse pärast lõunasööki. ja siis ongi meil siin vist kaks vaba päeva, ilma külalisteta. mulle meeldib!
Monday, February 02, 2009
uut ja huvitavat taas
Kuna mul on täna vaba päev, siis on mul aega kirjutada paarist viimasest päevast. Vahepeal on juhtunud vaid nii palju, et laupäeva õhtul osalesin ma kjaerlighet's maltid'il ehk armastuse söömaajal. Olen seda vaid seni kõrvalt jälginud aga nüüd sain ise teada mis see on. Põhimõtteliselt toimub see tavaliselt grupi retreadi viimasel õhtul. Kaetakse laud ning alguses süüakse vaikuses muusika saatel. Siis lauldakse mõned laulud, ning seejärel saadetakse kivi ringi käima. Umbes nagu TS-i impulsiring, et kelle käes on kivi/impuls, saab midagi öelda. Ega ma muidugi kõigest aru ei saanud, mis nad rääkisid oma retreadi kogemustest. Kui kivi minuni jõudis, rääkisin ka, inglise keeles muidugi. Panin nad paar korda naerma ka oma jutuga :) seejärel jagati armulauda, samuti ringis. Mina istusin perenaise paremal käel ja seega sain eelviimasena armulauda. Kui ma seda aga perenaisele jagasin, siis tegin seda eesti keeles ja see oli hea tunne! Kogu see asi võttis kaks tundi, kuigi tundus vaid pool tundi kestvat. Kui olen seda kõrvalt kogenud siis mõtlesin küll, et mis asja nad teevad seal niiii kaua. Nüüd ma siis tean :D ja kuna mu sõnavõtt oli suht tõsine, siis lahkudes avaldasid mõned naised (osalejate seal oli vaid üks mees...) mulle sõnatut toetust mind möödaminnes õlale puudutades. See oli nii hea tunne! Väga tore grupp oli see.
Järgmisel päeval oli veel üks jagamise ring kiviga, kuid see oli pigem tänuavaldamise koht. Ja mina jagasin nendega seda mõtet, et siin Lia talus on kerge olla õnnelik. Ja ma olengi!!! Õnneks on mul seda õnne veel kolm nädalat jäänud. Ma pole seni midagi erilist vussi keeranud, ükski nõu pole minu käes katki läinud (Lars seevastu on ikka paar korda pidanud kilde koristama enda järelt), ma pole end noaga lõiganud (kuigi vasaku käe rannet põletasin kuuma restiga korra ja sõrmeotsa tegin kummalisel viisil katki). Igatahes kavatsen ma siit sama tulemusega – jätta nõud ja end terveks, lahkuda :D Mõnikord ma unustan, et ma Norras olen. Kui on kaua vaikus olnud ja siis keegi hakkab norra keeles rääkima, tuleb mulle meelde, et ma võõras riigis olen. Kummaline, kas pole?
Pühapäev oli minu jaoks taas up-and-down päev. Ärkasin pärast seitset, et koos perenaisega hommikusööki ettevalmistada. Ja nii ma siis pidevalt haigutasin ja hõõrusin oma valusaid silmi ka veel paar tundi pärast äratust. Aga siis kui päev juba täies hoos oli, läks ka minu enesetunne järjest paremaks. Sain rääkida jalgpallist palju :) nimelt ühe tolle retreadi korraldaja abikaasa tuli appi mulle koristamise juures ja nii me rääkisime kus ja mitu korda ma Norras käinud olen, Tiinast, mu koolist ja eelmise suve Bergeni laagrist. Ta, Björn nimi, tegi mulle päris mitu komplimenti. Esiteks et ma norra keele intonatsiooni olen nii hästi ära tabanud (kui erinevaid kohanimesid ütlesin), siis mu inglise keele kohta, ja et ma siin köögis toimetamisel nii hästi orienteerun juba. Ja muidugi see avaldas muljet kui palju ma Norra jalgpallist tean, erinevaid klubisid. Ta oli väga huvitatud sellest CISV organisatsioonist ja laagrist ning sellest räägin ma alati suurima rõõmuga. Mäletan kuidas ma Prahas meie hostelis sellest tüdrukutele ühel päeval muudkui rääkisin ja rääkisin, no siis olid ka muljed palju värskemad ju. Nii et see Björn tõstis mu tuju väga palju. Näiteks kui perenaine teatas et sel neljapäeval kinno “Austraaliat” vaatama läheme ja küsis kas see on OK, siis Björn ütles et nad peaks mind hoopis jalkat vaatama viima, siis ma oleks õnnelik :D aga noh, praegu ei ole ju hooaeg, ei Eestis (sellepärast ma saangi siin olla!) ega Norras. Ja seda filmi tahtsin juba eestis vaadata.
Veel tõstis mu tuju Lilliani tuju. Ta osales selles samas retreadis ning see oli tema jaoks nagu puhkus. Ja puhkus teatavasti mõjub inimestele heasti. Ta oli nii jutukas ja vallatu, et me naersime ja lollitasime eile õhtul veidike. Täna hommikul sõitis ta viieks päevaks Bergenisse.
Eile õhtul helistasin ka emale jälle. Kodus on külm, et saunas oli külmunud veega probleeme kuid loodetavasti ei ole selle mõju kestev. Tahaks ikka kodus saunas edasi käia, eriti kui jalkahooaeg algab kuu aja pärast. Kuid samas sain temalt ka häid uudiseid, väga häid. Vahelduse mõttes päris tore ju. Nii hakkangi valimisteks valmistuma, kõigepealt pean kandideerimise nõusoleku vormi ära täitma ja postiga emale saatma ja siis võin siin rahulikult Norrat edasi nautida :)
Alustasin eile ka selle Twilighti saaga viienda osa lugemist, Midnight Sun kannab see nime. Ja seda pole veel raamatuna avaldatud, ei tea kas tulebki kunagi. Kuid osa sellest lekkis netti ning autor pani 12 või 13 esimest peatükki oma kodukale huvilistele alla laadimiseks. Ja see on vampiiri vaatevinklist kirjutatud sest esimesed neli osa on naispeaosalise mina-jutustus. Nii et loen huviga, kuigi pean seda tegema arvutist, ma ei hakka ju 264 lk välja printima siin! Jep, ma olen jätkuvalt õnnelik siin!
Järgmisel päeval oli veel üks jagamise ring kiviga, kuid see oli pigem tänuavaldamise koht. Ja mina jagasin nendega seda mõtet, et siin Lia talus on kerge olla õnnelik. Ja ma olengi!!! Õnneks on mul seda õnne veel kolm nädalat jäänud. Ma pole seni midagi erilist vussi keeranud, ükski nõu pole minu käes katki läinud (Lars seevastu on ikka paar korda pidanud kilde koristama enda järelt), ma pole end noaga lõiganud (kuigi vasaku käe rannet põletasin kuuma restiga korra ja sõrmeotsa tegin kummalisel viisil katki). Igatahes kavatsen ma siit sama tulemusega – jätta nõud ja end terveks, lahkuda :D Mõnikord ma unustan, et ma Norras olen. Kui on kaua vaikus olnud ja siis keegi hakkab norra keeles rääkima, tuleb mulle meelde, et ma võõras riigis olen. Kummaline, kas pole?
Pühapäev oli minu jaoks taas up-and-down päev. Ärkasin pärast seitset, et koos perenaisega hommikusööki ettevalmistada. Ja nii ma siis pidevalt haigutasin ja hõõrusin oma valusaid silmi ka veel paar tundi pärast äratust. Aga siis kui päev juba täies hoos oli, läks ka minu enesetunne järjest paremaks. Sain rääkida jalgpallist palju :) nimelt ühe tolle retreadi korraldaja abikaasa tuli appi mulle koristamise juures ja nii me rääkisime kus ja mitu korda ma Norras käinud olen, Tiinast, mu koolist ja eelmise suve Bergeni laagrist. Ta, Björn nimi, tegi mulle päris mitu komplimenti. Esiteks et ma norra keele intonatsiooni olen nii hästi ära tabanud (kui erinevaid kohanimesid ütlesin), siis mu inglise keele kohta, ja et ma siin köögis toimetamisel nii hästi orienteerun juba. Ja muidugi see avaldas muljet kui palju ma Norra jalgpallist tean, erinevaid klubisid. Ta oli väga huvitatud sellest CISV organisatsioonist ja laagrist ning sellest räägin ma alati suurima rõõmuga. Mäletan kuidas ma Prahas meie hostelis sellest tüdrukutele ühel päeval muudkui rääkisin ja rääkisin, no siis olid ka muljed palju värskemad ju. Nii et see Björn tõstis mu tuju väga palju. Näiteks kui perenaine teatas et sel neljapäeval kinno “Austraaliat” vaatama läheme ja küsis kas see on OK, siis Björn ütles et nad peaks mind hoopis jalkat vaatama viima, siis ma oleks õnnelik :D aga noh, praegu ei ole ju hooaeg, ei Eestis (sellepärast ma saangi siin olla!) ega Norras. Ja seda filmi tahtsin juba eestis vaadata.
Veel tõstis mu tuju Lilliani tuju. Ta osales selles samas retreadis ning see oli tema jaoks nagu puhkus. Ja puhkus teatavasti mõjub inimestele heasti. Ta oli nii jutukas ja vallatu, et me naersime ja lollitasime eile õhtul veidike. Täna hommikul sõitis ta viieks päevaks Bergenisse.
Eile õhtul helistasin ka emale jälle. Kodus on külm, et saunas oli külmunud veega probleeme kuid loodetavasti ei ole selle mõju kestev. Tahaks ikka kodus saunas edasi käia, eriti kui jalkahooaeg algab kuu aja pärast. Kuid samas sain temalt ka häid uudiseid, väga häid. Vahelduse mõttes päris tore ju. Nii hakkangi valimisteks valmistuma, kõigepealt pean kandideerimise nõusoleku vormi ära täitma ja postiga emale saatma ja siis võin siin rahulikult Norrat edasi nautida :)
Alustasin eile ka selle Twilighti saaga viienda osa lugemist, Midnight Sun kannab see nime. Ja seda pole veel raamatuna avaldatud, ei tea kas tulebki kunagi. Kuid osa sellest lekkis netti ning autor pani 12 või 13 esimest peatükki oma kodukale huvilistele alla laadimiseks. Ja see on vampiiri vaatevinklist kirjutatud sest esimesed neli osa on naispeaosalise mina-jutustus. Nii et loen huviga, kuigi pean seda tegema arvutist, ma ei hakka ju 264 lk välja printima siin! Jep, ma olen jätkuvalt õnnelik siin!
Friday, January 30, 2009
pool on läind ja pool on alles
Kas teate, kallid sõbrad, et pool minu ajast siin Norras on juba läbi? Ehk siis sama palju, kui olen siin juba olnud, ootab mind veel ees. Jaanuar ongi juba peaaegu läbi ja ometi pole seda nagu olnudki minu jaoks. Aeg seisab paigal. Ja veelgi veidram on see, et ilmselt jääb minu jaoks ka veebruar vahele :P kuigi ma ootan juba väga veebruari lõppu.
Ahjaa, selle veebruari lõpuga seaoses, need kes mu lugejatest veel ei tea, siis hehheheeee, mul on nüüd peika :) ...laenates Marili sõnavarast ühte teatud sõna. Tähelepanelikumad lugejad on ehk märganud, mis mu blogi nimi on. See seletab ka osasid teemasid, millest ma siin kirjutan. Sest need on tähtsad minu jaoks. Ja noh see uudis on vist kõige tähtsam üldse. Ma oleks võinud sellest ka juba nädal tagasi kirjutada, kuid kallid sõbrad, ma tahtsin teile ise seda uudist teatada, mitte et te sellest mu blogist loeksite. Nõustute minuga? Igatahes enamus reaktsioone oli seda väärt, et ma ise teile seda ütlen :D eriti Heleni oma! Nii et jah, kallid noormehed, ma ei ole enam vaba. Ja ometi tunnen ma end nii vabalt! Ma raban siin tööd teha ja see väsitab aga see ei loe! Mul on hea olla.
Mu eilsest emotsionaalsest postitusest võib eeldada, et mul oli paha tuju. No olin väga häiritud küll. Aga ma rääkisin perenaise ja Larsiga sellest ning palju kergem hakkas. Ja ma ei läinudki pahasena magama, hoopis vastupidi. Ansambel Bush laulab “Silence is not the way, we need to talk about it” ja nii ongi, et rääkimine aitab päris palju. Ning Larsiga on nii kerge igast asjadest rääkida. Ja kedagi teist ei ole valges majas enam: Lillian osaleb retreadil ning Inger on juba peaaegu nädal aega läinud olnud.
Jänes Marthe on siin viimasel ajal päris aktiivne olnud. Enam ma ei kohku kui teda tee peal näen. Täna sain isegi teda pildistada ja filmida. Fototõestused on olemas, ja üritan need homme ka siia üles panna. Tänane tööpäev on taas kiiresti läinud. Pesin väga suure hunniku nõusid täna ära. Suurima vist siiani. Süüa teeme õnneks kahte kohta korraga siin üleval köögis. Homme jälle pärastlõunal tööl. Hakka või ära harjuma :P aga ei, pühapäeval pean juba pool kaheksa virk ja kraps olema. Ja nii see aeg lendabi, paigal seistes...
Ahjaa, selle veebruari lõpuga seaoses, need kes mu lugejatest veel ei tea, siis hehheheeee, mul on nüüd peika :) ...laenates Marili sõnavarast ühte teatud sõna. Tähelepanelikumad lugejad on ehk märganud, mis mu blogi nimi on. See seletab ka osasid teemasid, millest ma siin kirjutan. Sest need on tähtsad minu jaoks. Ja noh see uudis on vist kõige tähtsam üldse. Ma oleks võinud sellest ka juba nädal tagasi kirjutada, kuid kallid sõbrad, ma tahtsin teile ise seda uudist teatada, mitte et te sellest mu blogist loeksite. Nõustute minuga? Igatahes enamus reaktsioone oli seda väärt, et ma ise teile seda ütlen :D eriti Heleni oma! Nii et jah, kallid noormehed, ma ei ole enam vaba. Ja ometi tunnen ma end nii vabalt! Ma raban siin tööd teha ja see väsitab aga see ei loe! Mul on hea olla.
Mu eilsest emotsionaalsest postitusest võib eeldada, et mul oli paha tuju. No olin väga häiritud küll. Aga ma rääkisin perenaise ja Larsiga sellest ning palju kergem hakkas. Ja ma ei läinudki pahasena magama, hoopis vastupidi. Ansambel Bush laulab “Silence is not the way, we need to talk about it” ja nii ongi, et rääkimine aitab päris palju. Ning Larsiga on nii kerge igast asjadest rääkida. Ja kedagi teist ei ole valges majas enam: Lillian osaleb retreadil ning Inger on juba peaaegu nädal aega läinud olnud.
Jänes Marthe on siin viimasel ajal päris aktiivne olnud. Enam ma ei kohku kui teda tee peal näen. Täna sain isegi teda pildistada ja filmida. Fototõestused on olemas, ja üritan need homme ka siia üles panna. Tänane tööpäev on taas kiiresti läinud. Pesin väga suure hunniku nõusid täna ära. Suurima vist siiani. Süüa teeme õnneks kahte kohta korraga siin üleval köögis. Homme jälle pärastlõunal tööl. Hakka või ära harjuma :P aga ei, pühapäeval pean juba pool kaheksa virk ja kraps olema. Ja nii see aeg lendabi, paigal seistes...
Thursday, January 29, 2009
back to reality
mul on täna olnud niii tore ja hea ja rõõmus ja õnnelik päev!!! hommikul sain kahe kalli inimesega rääkida ja nad tegid tuju heaks. eriti see plaan, mil mul Mariliga tuli =) ja tööpäev läks ka ruttu, kuigi mind jäeti vahepeal üksi kööki ja noh siis ma tundsin end taas kasutult. kuid kõik läks heasti ikka lõpuks.
kui olin Herrens Laave köögi ilusti ära koristanud, helistasin emale. kuid need uudised, mis sealt telefonitorust tulid, panid ikka paraja põntsu küll!!! see on absurdsuse tipp! seda ei oodanud küll keegi (no paari inimest tean, kes selle üle rõõmustavad). kõnele järgnenud palvuse ajal olin ikka päris pahane. sest minu emale ei tehta nii! samas tean, et ta pole midagi valesti teinud ega pea midagi kahetsema... ja ta ei tunnegi, ei süüd ega kahetust.
samas leidsin pärast palvuse lõppu sellise salmi piiblist (see annab lootust ja usku, et kõik pole veel läbi ja see jura lõpeb veel ilusti): Joel 2:20 "Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju."
kui olin Herrens Laave köögi ilusti ära koristanud, helistasin emale. kuid need uudised, mis sealt telefonitorust tulid, panid ikka paraja põntsu küll!!! see on absurdsuse tipp! seda ei oodanud küll keegi (no paari inimest tean, kes selle üle rõõmustavad). kõnele järgnenud palvuse ajal olin ikka päris pahane. sest minu emale ei tehta nii! samas tean, et ta pole midagi valesti teinud ega pea midagi kahetsema... ja ta ei tunnegi, ei süüd ega kahetust.
samas leidsin pärast palvuse lõppu sellise salmi piiblist (see annab lootust ja usku, et kõik pole veel läbi ja see jura lõpeb veel ilusti): Joel 2:20 "Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju."
kolimine
kuna meil on praegu kaks erinevat retreati korraga, siis toimus eile väike kolimine. mina askeldan nüüd kohas nimega Herrens Laave, mis oli kunagi laut-küün. ja see on tehtud majutuskohaks. väga mõnus ja õdus, ilusam kui Nylia. kuigi nüüd pean õppima seal orienteeruma, eriti köögis. ja see on valgele majale olulisemalt lähemal kui Nylia :P nii et kui ma pean pühapäeval hommikusööki ette valmistama, siis ei pea ma nii kaugele minema.
hämmastav milline kompleks siin on! kõik on olemas funktsioneerimiseks. ja kui varsti family retreat tuleb, siis hakkan seal palju aega veetma, kuna seal on lastele toimetamiseks vajalikud asjad. lahe!!!
küülik oli ka eile väljas aktiivne. nii armas :) ja kass on minu juurde jäänud, kuigi Lars on tagasi. Lars ütles et minu eelis on see, et minu tuba on kohe trepist üles jõudes, kui tema omasse minemiseks peab veel eksta meetreid minema ning laisale kassile loeb see päris palju :D hea loogika.
rääkisin täna oma kalli Mariliga ning meil tuli hea mõtes seoses meie ühise saksa sõbraga. mul läks kohe tuju veelgi paremaks sellest mõttest :D peab hakkama varsti selle peale mõtlema hakkama. õnneks on täna neljapäev! ja sinna on veel paar nädalat aega ka.
hämmastav milline kompleks siin on! kõik on olemas funktsioneerimiseks. ja kui varsti family retreat tuleb, siis hakkan seal palju aega veetma, kuna seal on lastele toimetamiseks vajalikud asjad. lahe!!!
küülik oli ka eile väljas aktiivne. nii armas :) ja kass on minu juurde jäänud, kuigi Lars on tagasi. Lars ütles et minu eelis on see, et minu tuba on kohe trepist üles jõudes, kui tema omasse minemiseks peab veel eksta meetreid minema ning laisale kassile loeb see päris palju :D hea loogika.
rääkisin täna oma kalli Mariliga ning meil tuli hea mõtes seoses meie ühise saksa sõbraga. mul läks kohe tuju veelgi paremaks sellest mõttest :D peab hakkama varsti selle peale mõtlema hakkama. õnneks on täna neljapäev! ja sinna on veel paar nädalat aega ka.
Wednesday, January 28, 2009
üllatus =)
mulle meeldivad üldjuhul üllatused. eriti sellised väiksed ja nunnud nagu eile õhtune oli. kui mina hakkasin alla valgesse majja minema, siis leidsin vähem kui poolel teel ühe väiksese musta värvi küüliku :D neil on siin küülikud juba mitu aastat olnud, praegu on kaks. ja Marthe on ainuke, kes on siin juba 7 aastat vabalt ringi jooksnud ja rebaste käest eluga pääsenud.
ma kohkusin algul veidi ära, kuid ta polnud vist tükk aega süüa saanud ja tuligi välja jahile. kätte ta end mulle ei andnud ja jooksis ka kiiremini kui mina :) juhtisin ta siis Bölgeni uksest siise, kust ta kohe omale näksimist leidis. aga jah, see ongi normaalne, et ta siin niimoodi ringi jookseb :D
lugesin eilse päeva jooksul veidi üle 200 lk raamatut. ja usun, et täna saan selle läbi. samas võin ma ju veel venitada ja homme alles lõpetada. eks näis.
helistasin eile emale ka. ta oli just Tovega uksest sisse astunud, kui ma kolmandat korda kodunumbrile proovisin helistada. peamiselt rääkisime uudiseid. konnaemal on nüüd näiteks uus auto, väiksem ja libedal ajal ohutum. ja vähem kütust võtab ka ofkoors. ning erinevalt kõigist meie varasematest autodest ei ole see punane vaid must :P siis rääkis ta veidi eilsest koosolekust, mis jättis nii palju otsi veel lahtiseks ja ei tea mis otsus sealt tuleb, seda saab vast järgmisel teisipäeval teada. aga neile anti lausa 2,5 tundi rääkida seal. ja noh lõpetasime kõne minu hea uudisega, mis ta veidi sõnatuks võttis kuid samuti ka rõõmsaks. homme helistan uuesti. täna on meie juures saunaõhtu norrakatele...
ma kohkusin algul veidi ära, kuid ta polnud vist tükk aega süüa saanud ja tuligi välja jahile. kätte ta end mulle ei andnud ja jooksis ka kiiremini kui mina :) juhtisin ta siis Bölgeni uksest siise, kust ta kohe omale näksimist leidis. aga jah, see ongi normaalne, et ta siin niimoodi ringi jookseb :D
lugesin eilse päeva jooksul veidi üle 200 lk raamatut. ja usun, et täna saan selle läbi. samas võin ma ju veel venitada ja homme alles lõpetada. eks näis.
helistasin eile emale ka. ta oli just Tovega uksest sisse astunud, kui ma kolmandat korda kodunumbrile proovisin helistada. peamiselt rääkisime uudiseid. konnaemal on nüüd näiteks uus auto, väiksem ja libedal ajal ohutum. ja vähem kütust võtab ka ofkoors. ning erinevalt kõigist meie varasematest autodest ei ole see punane vaid must :P siis rääkis ta veidi eilsest koosolekust, mis jättis nii palju otsi veel lahtiseks ja ei tea mis otsus sealt tuleb, seda saab vast järgmisel teisipäeval teada. aga neile anti lausa 2,5 tundi rääkida seal. ja noh lõpetasime kõne minu hea uudisega, mis ta veidi sõnatuks võttis kuid samuti ka rõõmsaks. homme helistan uuesti. täna on meie juures saunaõhtu norrakatele...
Tuesday, January 27, 2009
veel pilte
veel pilte leiab siit
vaba päev 3
täna on järjekordne vaba päev mul. seekord olen üksi seda tegemas ja ma ei kurda. eile oli kuidagi vaikne päev: perenaine ja Lars olid ära Oslos, Inger on ka läinud, Sigmund ja Kristina tegelesid külalistega. ja nii olingi Lillianiga terve õhtupooliku. jälle sai enamuse ajast lebotatud Bölgenis. vaikne oli. ja nüüd pole kedagi, kes palvustel klaveriga saadaks.
kass elas minu juures kuni Lars ära oli. vahepeal hüppas ta öösel alla narilt, minu pihta. aga ülejäänud aja oli jalutsis ilusti ja väga ei laiutanud.
täna magasin kauem, käisin pesemas rahulikult, lugesin raamatut ja olen netis sõpradega rääkinud. ja noh šokeerin vaikselt oma sõpru-sugulasi ja samas teen neil tuju heaks, olenevalt, kuidas keegi uudise vastu võtab :D mõnus! õhtul helistan emale, vähem kui tunni aja pärast. sest täna oli tal üks ülioluline koosolek, millest olen kuulnud, et see eriti hästi ei läinud, aga eks ma kuulen temalt täpsemalt.
olen üle poole juba Eclipse'i raamatuga. endiselt tundub et need räägivad minust ja mu elust. ja see on päris huvitav. kui ma enne reklaamisin et need kaks viimast osa, mis mul veel lugemata on, on vähemalt 500 lk, siis parandan ja ütlen et kolmas osa on üle 600 ja viimane on üle 700 lk :D aga huvitav on ja päris suures kirjas, nii et pole probleemi enne lahkumist nendega ühele poole saada. ainuke väike problems on, et kui Lillian sel nädalavahetusel Begrneisse läheb, siis võib ta selle neljanda osa kaasa võtta, kuna tal pole see veel läbi. eks ma pean siis seni ootama, kuni ta naaseb. ma soovitan neid lugeda, ja just inglise keeles (päris kerge sõnavaraga on need, lohutan). ilmselt on nendega samamoodi, nagu ühe Norra kirjaniku Dina-triloogiaga, et ma soovin et neid raamatuid oleks 100 selles seerias :) aga neli (või kolm) on ka parem kui mitte midagi.
homme algab uus retreat, milles ka mina hakkan osaliselt kaasa lööma, samal ajal toimkonnas olles. et ongi uut ja huvitavat, millest kirjutada siia. mitte et muidu ei oleks.
ja täna tuli päike välja :D
kass elas minu juures kuni Lars ära oli. vahepeal hüppas ta öösel alla narilt, minu pihta. aga ülejäänud aja oli jalutsis ilusti ja väga ei laiutanud.
täna magasin kauem, käisin pesemas rahulikult, lugesin raamatut ja olen netis sõpradega rääkinud. ja noh šokeerin vaikselt oma sõpru-sugulasi ja samas teen neil tuju heaks, olenevalt, kuidas keegi uudise vastu võtab :D mõnus! õhtul helistan emale, vähem kui tunni aja pärast. sest täna oli tal üks ülioluline koosolek, millest olen kuulnud, et see eriti hästi ei läinud, aga eks ma kuulen temalt täpsemalt.
olen üle poole juba Eclipse'i raamatuga. endiselt tundub et need räägivad minust ja mu elust. ja see on päris huvitav. kui ma enne reklaamisin et need kaks viimast osa, mis mul veel lugemata on, on vähemalt 500 lk, siis parandan ja ütlen et kolmas osa on üle 600 ja viimane on üle 700 lk :D aga huvitav on ja päris suures kirjas, nii et pole probleemi enne lahkumist nendega ühele poole saada. ainuke väike problems on, et kui Lillian sel nädalavahetusel Begrneisse läheb, siis võib ta selle neljanda osa kaasa võtta, kuna tal pole see veel läbi. eks ma pean siis seni ootama, kuni ta naaseb. ma soovitan neid lugeda, ja just inglise keeles (päris kerge sõnavaraga on need, lohutan). ilmselt on nendega samamoodi, nagu ühe Norra kirjaniku Dina-triloogiaga, et ma soovin et neid raamatuid oleks 100 selles seerias :) aga neli (või kolm) on ka parem kui mitte midagi.
homme algab uus retreat, milles ka mina hakkan osaliselt kaasa lööma, samal ajal toimkonnas olles. et ongi uut ja huvitavat, millest kirjutada siia. mitte et muidu ei oleks.
ja täna tuli päike välja :D
Sunday, January 25, 2009
eine kleine pause machen
Ei olnud eile aega pärast tööpäeva siia midagi kirjutada, sest niipea kui valmis saime, läksime sauna. Hommikul vaatasin telekast suusatamist, mis Otepääl toimus. Tore oli näha Eestit ja eestlasi ja meie ilusat lippu :) kahju ainult et eesti suusatajatel nii heasti ei läinud et vaid Jaak Mae punktikohale sõitis. Aga tubli ikkagi! Siis lugesin ma vahepeal Twilighti, mille ma täna lõpuni lugesin (palju informatiivsem ja parem kui film, kuigi nüüd tahaks uuesti filmi näha!).
Minu saabumisest saadik olen siin hullult rabelenud. Viimasel ajal on aga pigem selline lebo olnud. Eile näiteks ei olnudki muud teha kui külalistele armastus-söömaaeg ette valmistada ja see läks neljakesi niiiii kiiresti (Kristina sõbrants oli ka abis). Nii et lebotasime Bölgenis mingi pool tundi. Ja see kaks tundi ja 15 minutit, mis see söömaaeg kestis, olin ma raamatukogus netis ja muusikat kuulamas. Just enne kui see läbi sai, olin ma juba köögis luuramas, ega nad ilma minuta koristamist ei ole alustanud. Koristamine läks ka jube kiiresti, sest tegijaid oli 5-6, nii et kümneks nagu plaanitud, olime valmis ja saime sauna minna. Seekord liitus ka Lars meiega.
Paratamatult tekib võrdlus kodusaunaga ja/või Pilistvere omaga (sest Lars on seal saunas käinud ja no mina ka päris mitu korda:)). Jõudsin järeldusele, et mul pole koduigatsust vaid on saunaigatsus (homesick vs saunasick). Siinne on elektrikas, väga valgustatud leiliruumiga ja mahutab vaid neli inimest. Samas kui olen harjunud puuküttega ja hämara/pimeda ruumiga. Muljetasin Larsiga Pilistvere sauna teemal, ja Tiina oli talle üht-teist rääkinud-õpetanud. Kalev näiteks õpetas teda vihtlema, mis neidude jaoks siin oli suht arusaamatu tegevus. Pestuna läksin valgesse majja tagasi ja hängisme veel telekast uudiseid vaadates. Kui ma alguses läksin mõistlikul ajal magama (kella 22-23 ajal) siis eile sain kella üheks alles voodisse. Kassi sain ka oma tuppa, kuna ta oli Ingeri tuppa läinud aga ta on kassidele veidi allergiline. Eks ma pean harjuma, et kass minu juures on, kuna kui Lars vasrti vaikuse-reatreati teeb 5 päeva, siis kolib ta Nyliasse ja kass jääb minu hoole alla. Kusjuures ta leidis omale koha mu toas nari ülemisel voodil, kus talle meeldib olla. Nüüd pean aga oma toa ust lahti hoidma kuna siis saab ta tulla-minna millal tahab. Lahe!
Täna hommikul vaatasin jälle suusatamist. Vahepeal vaatas ka Sigmund (=peremees) minuga koos. Meeste finaal oli muidugi tore, viis norrakat ühe rootslase vastu =) pärast olin valmis köögis toimetama, kuid sain vahelduse mõttes hoopis tolmuimejaga töötada. Aga mitte tavalisega. Siin on nimelt selline süsteem, et tuleb mingi 15 meetrine toru pista seina sisse, ja siis hakkab ta tööle. Ja nii on neid tolmuimeja auke siin majas päris mitu. Mina algul arvasin oma rumaluses, et need on pistikud. Ma tõesti õpin iga päev siin midagi uut! Ma pakun, et ka 21. veebruaril, oma viimasel päeval siin, leian ma midagi uut siin. Ja veel tutvusin täna kuiviku-purustaja masinaga. Veel sain tolmu võtta tubadest.
Täna oli ka suht lebo olla. Naiskad läksid ära ja juba tuli 20 noort asemele. Õhtune nõudepesu läks kuidagi eriti kiiresti, kuigi olime vaid Lillianiga kahekesi. Ta läheb varsti viieks päevaks Bergenisse. Aga juba mina igatsen Ingerit, sest ta mängis meil palvustel klaverit, aga nüüd laulame ilma saateta. Andsin talle kingituseks Kalevi sokolaadi, kuigi ta saab seda alles pärast ülestõusmispühasid süüa, kuna tema uusaastalubadus oli sellest kraamist eemale hoida selle ajani.
Muust polegi nagu praegu rohkem kirjutada...
Minu saabumisest saadik olen siin hullult rabelenud. Viimasel ajal on aga pigem selline lebo olnud. Eile näiteks ei olnudki muud teha kui külalistele armastus-söömaaeg ette valmistada ja see läks neljakesi niiiii kiiresti (Kristina sõbrants oli ka abis). Nii et lebotasime Bölgenis mingi pool tundi. Ja see kaks tundi ja 15 minutit, mis see söömaaeg kestis, olin ma raamatukogus netis ja muusikat kuulamas. Just enne kui see läbi sai, olin ma juba köögis luuramas, ega nad ilma minuta koristamist ei ole alustanud. Koristamine läks ka jube kiiresti, sest tegijaid oli 5-6, nii et kümneks nagu plaanitud, olime valmis ja saime sauna minna. Seekord liitus ka Lars meiega.
Paratamatult tekib võrdlus kodusaunaga ja/või Pilistvere omaga (sest Lars on seal saunas käinud ja no mina ka päris mitu korda:)). Jõudsin järeldusele, et mul pole koduigatsust vaid on saunaigatsus (homesick vs saunasick). Siinne on elektrikas, väga valgustatud leiliruumiga ja mahutab vaid neli inimest. Samas kui olen harjunud puuküttega ja hämara/pimeda ruumiga. Muljetasin Larsiga Pilistvere sauna teemal, ja Tiina oli talle üht-teist rääkinud-õpetanud. Kalev näiteks õpetas teda vihtlema, mis neidude jaoks siin oli suht arusaamatu tegevus. Pestuna läksin valgesse majja tagasi ja hängisme veel telekast uudiseid vaadates. Kui ma alguses läksin mõistlikul ajal magama (kella 22-23 ajal) siis eile sain kella üheks alles voodisse. Kassi sain ka oma tuppa, kuna ta oli Ingeri tuppa läinud aga ta on kassidele veidi allergiline. Eks ma pean harjuma, et kass minu juures on, kuna kui Lars vasrti vaikuse-reatreati teeb 5 päeva, siis kolib ta Nyliasse ja kass jääb minu hoole alla. Kusjuures ta leidis omale koha mu toas nari ülemisel voodil, kus talle meeldib olla. Nüüd pean aga oma toa ust lahti hoidma kuna siis saab ta tulla-minna millal tahab. Lahe!
Täna hommikul vaatasin jälle suusatamist. Vahepeal vaatas ka Sigmund (=peremees) minuga koos. Meeste finaal oli muidugi tore, viis norrakat ühe rootslase vastu =) pärast olin valmis köögis toimetama, kuid sain vahelduse mõttes hoopis tolmuimejaga töötada. Aga mitte tavalisega. Siin on nimelt selline süsteem, et tuleb mingi 15 meetrine toru pista seina sisse, ja siis hakkab ta tööle. Ja nii on neid tolmuimeja auke siin majas päris mitu. Mina algul arvasin oma rumaluses, et need on pistikud. Ma tõesti õpin iga päev siin midagi uut! Ma pakun, et ka 21. veebruaril, oma viimasel päeval siin, leian ma midagi uut siin. Ja veel tutvusin täna kuiviku-purustaja masinaga. Veel sain tolmu võtta tubadest.
Täna oli ka suht lebo olla. Naiskad läksid ära ja juba tuli 20 noort asemele. Õhtune nõudepesu läks kuidagi eriti kiiresti, kuigi olime vaid Lillianiga kahekesi. Ta läheb varsti viieks päevaks Bergenisse. Aga juba mina igatsen Ingerit, sest ta mängis meil palvustel klaverit, aga nüüd laulame ilma saateta. Andsin talle kingituseks Kalevi sokolaadi, kuigi ta saab seda alles pärast ülestõusmispühasid süüa, kuna tema uusaastalubadus oli sellest kraamist eemale hoida selle ajani.
Muust polegi nagu praegu rohkem kirjutada...
Friday, January 23, 2009
jagatud rõõm on topelt rõõm
mu niigi head tuju tõstis tänane Tuleviku 3-0 võit treeningmängus Tammeka üle :P andsin Helenile juba mitu päeva tagasi Ingeri numbri, et sellele saab sms-i saata. otsisin siis õhtusöögi ajal teda taga, kuni ta lõpuks välja ilmus. aga ta telefoni aku oli tühi ning laadija all valges majas. õnneks laenas Lars oma aparaati ning kuni sõnumit veel ei tulnud, helistasin Helenile. ta helistas kohe tagasi ja teatas, et võitsime! skoorisid Luks, A. Sillaste ja Froll :D suurepärane! Tammeka polevat eriti üle poole platsigi saanud. ei üllata, ausalt öeldes. see, mida Tartus praegu jalgpalliga tehakse, et oleks ühelegi fännile meelepärane. ka Pärnus on probleeme, kuid Tartu saab ikkagi meeskonna välja panna, Pärnus on see ohus isegi esiliiga puhul. halvimal juhul maandutakse II liigas Vändra alevi esindusena. masendav!
aeg on suhteline
olen kirjutanud varem, et aeg lendab siin olles. tegelikult jõudsin täna järeldusele, et aeg seisab siin olles paigal. kui vaatan kalendrit, siis aeg tõesti lendab, sest muud moodi aru ei saa et päevad mööduvad. ma ei virise, et need nii ühesugused on. vastupidi, ma õpin siin nii palju asju! usun, et mu ema oleks mu üle uhke, kui ta mind siin näeks. askeldan ja kokkan ja koristan :D ja teen oma lolle nalju, heas mõttes. väga kodune on siin olla. alguses oli palju õppimist (kuidas kartulikoorimismasin või plekkpurkideavaja töötab, kuhu mingid nõud käivad, mis miskises pooluses asub jne). kuigi initsiatiivi näidata on ikkagi veel raske. täna tegin seda, kui Lillian oli kontoris hõivatud, siis ma hakkisin hapukurki toidu jaoks ja ta oli selle üle rõõmus. kuigi hakkida taipasin selle pärast, et eelmisel nädalal tegin sama rooga koos Larsiga.
minu peamine tegevus ongi siin toiduga seotud: toidutegemisel abistamine, serveerimine, nõude koristamine-pesemine-tagasi oma kohale panemine. ja mulle täiega meeldib :D eile oligi ainult kaks-kolm korda nõude pesemist ja pannkoogitaigna tegemine ning juba oligi minu vahetus läbi. why not! aga täna pesin ma külmikut :) selle kohta öeldakse siin väike külmkapp, kuid see on tegelikult väga suur. aga külm on seal küll, vaevalt kaks plusskraadi, kui seal riiuleid pesin. tulin ka korra käsi välja soojendama.
aga varsti saan hoopis lastega tegeleda, 3 pooleteise-aastast. kuid need magavad ju päris palju ja keelebarjääri nendega ei teki. võin isegi eesti keeles nendega rääkida, kui tahan! nii saan ka ehk rohkem jalutada kui seni, kuna nendega saab ju väljas kärutada.
homme ja ülehomme vaatan Otepääl toimuvat suuskamise MK-etappi siin telekast, nii et olen pärastlõunases vahetuses. ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib, kas hommikul või õhtul toimkonnas olla. praegune olukord, kus nad vahelduvad, on vast parim!
Jumal on hea!
minu peamine tegevus ongi siin toiduga seotud: toidutegemisel abistamine, serveerimine, nõude koristamine-pesemine-tagasi oma kohale panemine. ja mulle täiega meeldib :D eile oligi ainult kaks-kolm korda nõude pesemist ja pannkoogitaigna tegemine ning juba oligi minu vahetus läbi. why not! aga täna pesin ma külmikut :) selle kohta öeldakse siin väike külmkapp, kuid see on tegelikult väga suur. aga külm on seal küll, vaevalt kaks plusskraadi, kui seal riiuleid pesin. tulin ka korra käsi välja soojendama.
aga varsti saan hoopis lastega tegeleda, 3 pooleteise-aastast. kuid need magavad ju päris palju ja keelebarjääri nendega ei teki. võin isegi eesti keeles nendega rääkida, kui tahan! nii saan ka ehk rohkem jalutada kui seni, kuna nendega saab ju väljas kärutada.
homme ja ülehomme vaatan Otepääl toimuvat suuskamise MK-etappi siin telekast, nii et olen pärastlõunases vahetuses. ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib, kas hommikul või õhtul toimkonnas olla. praegune olukord, kus nad vahelduvad, on vast parim!
Jumal on hea!
Thursday, January 22, 2009
hea on!
Norras on ikka nii hea olla. Interneti kaudu saan aga sõpradega kontakteeruda. viimasel ajal eriti palju.
kui siia tulin, tahtsin norra keelt õppida rohkem. aga enamasti on sellega nii, et kui nad omavahel räägivad, siis ei tõmba küll kuulama ega õppima, sest ei tea ma jutu sisu, konteksti ja igaühel on ju oma dialekt. paari tuttavat sõna ikka aru saan. kuid enamasti lasen jalga seltskonnast. kas tulen netti, raamatut lugema või otsin muud seltskonda. AGA õnneks on siin ka selliseid, kes tahavad et ma õpiks vms. näiteks üks tore naine, Ingeborg (mitte segi ajada samanimelise perenaisega) küsis täna kas ma saan aru kui ta minuga norra keeles räägib ja ma vastasin, et kui ta veidi aeglasemalt räägib, siis sobib mulle väga :) ja nii ongi, tema räägib ja ma saan aru. iseasi palju mul meelde jääb. ja noh üks vanem onu Odd Arne ka eriti inglise keelt ei taha rääkida ja räägib norra keeles minuga. aga ta on tihti väljas ja ajab muid asju, nii et väga tihti ma temaga ei suhtle. ja täna läks ta üldse mõneks päevaks ära, vist naise juurde.
jaanuar on siin ebatavaliselt kiire sel aastal, nii väitis Lillian. nii et nad on ilmselt siin Tiinale väga tänulikud, et ma siia tema tutvuse kaudu abiks tulin. ja Inger on ka õnneks olemas, veel mõneks päevaks. täna läks üks seltskond ära ja täna tuli palju naisi siia, naiste retreat on siin :) meesterahvaid on siis sel ajal siin ainult kaks: peremees Sigmund ja Lars.
kui ma ühel õhtul läksin pahasena magama ja hommikul oli see kadunud, siis eile oli vastupidi. ma läksin väga õnnelikuna magama, kuid uni polnud suurem asi, nii et olen täna suht väsinud (eriti silmad) ja tahaks ruttu magama minna. aga ei saa, nii et võtsin kätte raamatu nimega Twilight, millest olen palju kirjutanud. loen seda, sest filmis on osad asjad hoopis teistmoodi kui raamatus ja rohkemgi veel. pealegi on Lillianil endal veel kolmas osa Eclipse lõpuni (vb on juba läbi saanud). aga täna tuli talle pakk, mille sees oli neljas osa, Breaking Dawn :) ma pakun et mingi 600 lk vähemalt! ootan juba selle lugemist...
elu on ilus ja inimesed on head, vähemalt need kes minule lähedal on :D
Õp 4:23 Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!
kui siia tulin, tahtsin norra keelt õppida rohkem. aga enamasti on sellega nii, et kui nad omavahel räägivad, siis ei tõmba küll kuulama ega õppima, sest ei tea ma jutu sisu, konteksti ja igaühel on ju oma dialekt. paari tuttavat sõna ikka aru saan. kuid enamasti lasen jalga seltskonnast. kas tulen netti, raamatut lugema või otsin muud seltskonda. AGA õnneks on siin ka selliseid, kes tahavad et ma õpiks vms. näiteks üks tore naine, Ingeborg (mitte segi ajada samanimelise perenaisega) küsis täna kas ma saan aru kui ta minuga norra keeles räägib ja ma vastasin, et kui ta veidi aeglasemalt räägib, siis sobib mulle väga :) ja nii ongi, tema räägib ja ma saan aru. iseasi palju mul meelde jääb. ja noh üks vanem onu Odd Arne ka eriti inglise keelt ei taha rääkida ja räägib norra keeles minuga. aga ta on tihti väljas ja ajab muid asju, nii et väga tihti ma temaga ei suhtle. ja täna läks ta üldse mõneks päevaks ära, vist naise juurde.
jaanuar on siin ebatavaliselt kiire sel aastal, nii väitis Lillian. nii et nad on ilmselt siin Tiinale väga tänulikud, et ma siia tema tutvuse kaudu abiks tulin. ja Inger on ka õnneks olemas, veel mõneks päevaks. täna läks üks seltskond ära ja täna tuli palju naisi siia, naiste retreat on siin :) meesterahvaid on siis sel ajal siin ainult kaks: peremees Sigmund ja Lars.
kui ma ühel õhtul läksin pahasena magama ja hommikul oli see kadunud, siis eile oli vastupidi. ma läksin väga õnnelikuna magama, kuid uni polnud suurem asi, nii et olen täna suht väsinud (eriti silmad) ja tahaks ruttu magama minna. aga ei saa, nii et võtsin kätte raamatu nimega Twilight, millest olen palju kirjutanud. loen seda, sest filmis on osad asjad hoopis teistmoodi kui raamatus ja rohkemgi veel. pealegi on Lillianil endal veel kolmas osa Eclipse lõpuni (vb on juba läbi saanud). aga täna tuli talle pakk, mille sees oli neljas osa, Breaking Dawn :) ma pakun et mingi 600 lk vähemalt! ootan juba selle lugemist...
elu on ilus ja inimesed on head, vähemalt need kes minule lähedal on :D
Õp 4:23 Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!
Subscribe to:
Posts (Atom)