Teen siis reisi kohta ka paar märget ja ülestähendust, aga üks riik korraga :) siis on, mida oodata lugejatel.
Lahkusin 28.12 varahommikul. Sõitsin Viini kaudu. Sattusin samale lennule koos ühe perega töö juurest, ja laps ka ütles vanematele, et olen üks ta õpetajatest koolis. Ja enda teadmata oli samal lennul veel üks tuttav, kuid temaga kohtusime alles Viini lennujaamas, kui mina oma jätkulennu infot otsisin. Tore-tore!
Ma pole ammu passikontrollis käinud reisides. Viimati vist Inglismaal käies. Aga nüüd jälle. Lend natuke viibis, sudu tõttu, mis Skopjes on. Talvel on see tavaline asi seal, see õhureostus. Ja nii saabus minu lend koos ühe teisega ja nii oligi passikontrollis suur hulk rahvast. Ega neile ju ei lugenud sildid "EU" ja "MK" kodanikud, oli üks suur mass. Üle poole tunni vist olin seal, ja neile pakkus mu pass suurt huvi. Küsiti id-kaarti ka vaadata, vist arvati, et mingi väljamõeldud riik!
Lennujaamas ootas mind ühe lapse vanemad (külastasin eelmise suve Poola laagri 6 last ja liidrit), kes viisid mind Skopjesse ühe teise lapse juurde, kuhu jäin ööseks. Alguses magasin paar tundi, sest olin kell 5 ärganud (nende aja järgi kell 4!), siis sõime ja siis läksime linna. 2/6 lastest elavad just pealinnas, teised 4 ja liider elavad Velesi linnas. Kahjuks oli juba pime, kui linna läksime, seega paljud asjad jäid korralikult nägemata. Aga tore oli D ja S-iga ikkagi!
29.12 pandi mind Velesi bussi peale, kohale jõudes oli vastas mul B (tüdruk), ja läksime taksoga liidri Z koju, kus oli mu öömaja. Z ise oli tööl. Seega viisin asjad ära ja läksime B-ga linna. Väike linn, ühistransporti pole, sest majad on mäenõlvadel, tänavad on kitsad ja kõik on lähedal.
Alustasime ühest õigeusu kirikust. Neil on jõulud ka teisel ajal kui meil, nii et teised lapsed olid veel koolis, kui me B-ga linnas olime. Lõpuks kesklinna pargis kohtusime sünnipäevalaps G-ga ja läksime kohvikusse, sest kui pimedaks läks kella 17 ajal, läks jahedaks õues. Seal on kombeks, et kui tellid kohvi, tuuakse küsimata klaas vett ka kaasa :)
Siis läksin uuesti oma võõrustaja juurde, vahetasin riided ja õhtul tähistasime kõik 6kesi Inboxi kohvikus G sünnipäeva! Olen FB-s tihti näinud neid Inboxis, ja see on ühe lapse B (poiss) venna oma. Nii et seal olles ei pidanud ma kunagi oma söökide-jookide eest maksma!
30.12 külastasin Z-d tema töö juures, käisin B-ga (poiss) ühe mäe otsas asuva monumendi juures ja juuksuris (lõpuks ometi!). Olin ka tema juures kodus ning käisime taas Inboxis. Õhtul käisime Da Vinci kohvikus 6kesi.
Vana-aastaõhtul oli kella 13 päeva Inboxis noortele kontsert ja pidu, kuhu ka läksin, aga mingi aja pärast läksime poiste G ja B-ga G juurde koju. Seal oli tal üliarmas koer! Ja meil oli nii tore alati! Tüdrukuid ma sel aastal rohkem ei näinudki, hängisin liidri Z ja poistega.
Vana-aastaõhtul läksin B juurest üksi läbi linna Z juurde. Olin seda teed juba 4-5 korda kõndinud, tee oli ammu selge, aga B ikka muretses, kas ma ikka jõuan koju. Siis tehti mulle meik (mis mulle ei meeldinud, sest nägin võõras välja), ja läksime aastavahetuspeole Z-ga. Või noh, pigem oleks õige öelda karnevalile! Ma ei tea, kuidas emad oma tütreid niimoodi kodust välja lasid! Aga need lühikesed kleidid, kõrged kontsad ja hull meik! Aga seal on see normaalne, kahjuks. Z ise tegi tol päeval 10-le naisele meiki õhtuseks peoks. Ja jube külm oli ikka öösel, -10 vist. Z-l oli 4 sõbrannat veel seal, nii et saime koos tantsida (ehk siis oma laua ümber liigutada end kuidagi).
Alguses oli muusika, mille keelest aru sain ja tulid tuttavad ette. Kui aga bänd lavale tuli, olin vist küll ainuke, kes kaasa ei laulnud neid laule! Igatahes kella 2 ajal läksin üksi taksoga koju. Ma lihtsalt ei kannatanud enam seda suitsuhaisu välja! Panin hommikul kleidi õue tuulduma, kuid siis tuli sellele kütmise suitsulõhn juurde. Klubis oli meie laua peal meid ootamas pitsa ja mandlikauss, et kui öösel kõht tühjaks läheb, saab joomisele lisaks süüa ka midagi. Ei, põnev antropoloogiline kogemus oli! Eriti, kui õhukesi valgeid salvrätte pilluti, siis kõndisid need neiud oma surmalõksudes kontsadel nende peal, ja jäid sinna kinni! :D
Kui 1.jaanuaril ärkasin ja pesemast tulin, kuivatas Z mul fööniga ilusti juuksed ära! Seejärel viis ta isa mind, Z-d ja G-d lähedalasuva järve juurde jalutama. G-l oli ikka korralik pohmakas, ja see jalutuskäik tegi talle ainult head! Õhtul saime veel neljakesi kokku, tahtsin tagasi Da Vincisse minna, sest seal oli eelmine kord kena töötaja. Seekord ta ei olnud tööl, aga vahva oli meil ikkagi. Sain seal omale uue latte lusika :D
2.jaanuari pärastlõunal oli mul aeg lennujaama minna, aga hommikupoole saime veel poistega kokku, panime posti mu kirjad-kaardid ning andsin neile üle oma kingitused (fotod suvisest laagrist), ning jätsime Jumalaga. Nutsin, kui G-d viimast korda kallistasin.
Makedoonia oli külmem, kui arvasin, ja ka maja, kus olin, oli jahe koridorides, kus ei köetud. WC oli eriti külm! Korra läksin magama isegi dressipluusis. Sokid olid alati magama minnes jalas. Ja kui palju nad söövad! Tavaline lõuna on 4-käiguline. Ja eriti palju pidin sööma B juures, kus lihtsalt "ei" vastust ei aktsepteerita, ja B ise pani mu taldrikule igast asju. Nad arvasid, et olen liiga viisakas, et keeldun.
Kohvikukultuur on seal tugev, et ei käidagi nii palju väljas söömas, kui kohvitamas, ja siis väiksed salatid kõrvale, aga suuri roogasid ei söödud. Nii palju kui mina nägin. Süüakse ikka kodus!
Kohtusin kõigi 6 lapse ja liidriga, kohtusin 5 vanematega ja külastasin 4 erinevat kodu. Majad võivad küll räämas välja näha, kuid seest on tihti modernsed ja ilusad. Kindlasti on ka sama räämas kodusid, kui on majad. Ikkagi riik, mis alles ehitab end uuesti üles, nagu Eestigi kunagi. Odav väljas käia. Juuksuri eest maksin nt 7 euri.
Eestist oldi huvitatud, rääkisin palju ja jagasin infot. Kuna oli väike linn, siis kohtusin mitu korda samade inimestega, laste sõpradega. Üks oli guuglist õppinud, kuidas öelda "Tere, minu nimi on X, kuidas läheb?" :D Juuksur oli närvis, kas teeb ikka välismaalasele rahuldava soengu jne. Üldse olin vist väikest viisi kuulsus, sest paljud teadsid, et linnas olen, ja laste sõbrad juba küsisid neilt telefoni teel, millal ma ära lähen ja neil nende jaoks jälle aega on :D
Tahaks kunagi soojal ajal tagasi minna, ja rohkem ringi vaadata, neil on palju ajalugu ja mägesid. Ja sõbrad on mul seal juba ees ootamas! Pildid on FB-s, aga kui on küsimusi-kommentaare, ehk ununes midagi ära, siis kirjutage-joonistage julgelt!
Järgmine peatus ja postitus, millalgi: Hispaania!
No comments:
Post a Comment