Wednesday, September 30, 2015

September

Vist hakkab harjumuseks saama, et kuu viimas(t)el päeva(de)l kirjutan blogi. Ehk poleks ka täna seda ette võtnud, kui kuu viimane päev poleks käes.
Viimased 5 nädalat olen tööl käinud. Kuidagi kiiresti on see aeg läinud. Koolis on palju uut ja huvitavat, kuid ka väljaspool seda on seiklused ja kohtumised. Minu klassis, kus F käib, on paar õpilast lahkunud, kuid juurde tuli ka 1. Koolis on üldse palju uusi, kuid ka lahkujaid on. Hetkel koolis 150 õpilast. On ka mõned uued õpetajad, kõik välismaalased, üks eestlane on lapsepuhkuselt tagasi ja üks uus stalker (ehk minu otsene kolleeg) on ka eestlane. Naudin uute õpetajate tunde, nende teemasid ja isiksusi. Üks, 40ndates usa naisterahvas on näiteks liverpooli fänn, nii et temaga saan jalkast rääkida :D Ta ka Eesti-Sveitsi mängule minemas, ehk teen enda juures väikse koosolemise, enne kui B-ga samuti statale läheme.

Olen ka uute norrakatega kohtunud. Noormees on täiega geenius, selle 3 nädalaga on ta nii palju eesti keelt õppinud, et see on lausa hirmuäratav. Aga väga toredad on. Täna kohtusin esimest korda ka uute Peeteli sakslastega, neil ka seekord isane ja emane.
See CISVikas, tänu kellele mina "sõltuvuses" olen, on tagasi Eestis, olen temaga kokku saanud, käisime Eesti-Leedu mängul ka koos.
Vahepeal oli meie linnaosas festival, nii et astun tänavale, ja on festival :D nii äge oli, palju rahvast ja tuttavaid ka. Uued kõrvarõngad ka, 2 paari ostsin. Jälle vist väike sõltuvus? ;)

Septembri keskel võtsin aega, et maale minna. Sain veidi abiks olla, aga ka lõõgastuda. Ja muidugi SAUN!
On olnud nii mõnigi sünnipäev ja soolaleivapidu, minu korteris oli ka üks, B tähistas sissekolimist. Ühe kolleegi saatsime Wales'i, see oli tore reedene õhtu.
Viisin norrakad ka juba pubisse jalkale, see oli see skandaalne Arsenali-Tselsi mäng, kus lendasid meile lendasid punased (mis hiljem tühistati) ja teine pool karistada sai, kuid kaotust see ei vähendanud. Aga uskumatu oli see küll!

Eelmine nädal olin Pärnus koolitusel, sain ka isal külas käia. Tahtsin ka ühe endise kolleegiga kokku saada, kuid ta oli tööl. 1 minu laps Tartust, kellega 3a töötasin, on surnud. Ei olnud kerge seda uudist vastu võtta, ega teistele edastada.

Viimane nädalavahetus olin täiesti siruli! Reedel oli juba tunne, et hakkan haigeks jääma, terve keha valutas. Reedel läksin siis kesköö paiku voodisse, värisesid ja higistasin kella 5ni, käisin põiel ja magasin edasi. Äratus oli kell 9, saatsin kirja seminari korraldajatele, et ei saa minna ja magasin edasi. Järgmisena ärkasin kell 14.20! Tuigerdasin natuke ringi, vaatasin jalkat. Arsenali mängu ajal tuli jälle unekas peale, seisul 1-3, kui meie juhtisime. Ärkasin tunni aja pärast, võitsime 2-5.
Siis oli öösel uinuda raske, pärast kella 1-e uinusin. Pühapäeval ärkasin 11.30 ajal. Öösel sain magama kella 1 paiku, kuid esmaspäeval tuli juba 7.30 ärgata, et tööle minna. Kuna olin veel nõrk, läksin bussiga. Tööl oli üllatavalt okei, kuigi võtsin valuvaigisteid, kael ja pea ikka tuikasid. Koju tulles tukastasin natuke. Teisipäeval võtsin veel hommikul tableti, kuid tööl ei pidanud võtma. Täna ei võtnud hommikul, aga tööl küll. Homme loodan ilma hakkama saada.

F on veel 2,5 nädalat minu hoole all meie koolis. Siis on vaheaeg ja nad lähevad tagasi kodumaale. Ta õel on juba uues koolis koht olemas, F-l kahjuks veel mitte. Oma eelmisesse kooli ta ise ei taha minna ja loodan, et ta ei peagi minema. Ta on igatahes end uutest külgedest end mulle avanud sel õppeaastal, nii tore on :D Täna võttis ta matemaatika tunni arutelust nii agaralt osa, et ma olin nii uhke!
Mis must siis saab, kui F enam meie koolis ei käi ja mul tööd ei ole, on veel ebaselge. Mind tahetakse igatahes väga hoida. Või noh, mitte kõik ei ole sellega päri, aga eks näis, mis saab. C'est la vie.

No comments: