Laager on juba nädal aega läbi olnud, ma olen ikka veel selle väikse mulli sees natuke. Sellele aitab kaasa mu sõber Taimaalt, kellega 6a tagasi koos laagris olime, ta oli mu staff :) ta käis meil Open dayl ka külas Hamburgis, nüüd on mõned päevad Eestis. Eile tuuritasime vanalinnas, täna lähme maale ja sauna, ehk saame Tartus ka veidi käia, esmaspäeval lendab ta Norra. Nii äge on meenutada ja jagada igast CISVi lugusid :)
Laager ise oli üliedukas, lahkumine oli väga raske ja nutune. Ja mina kui staff pidin jääma veel laagripaika koristama. See oli eriti nukker, sest maja nägi pärast välja nagu seda laagrit polekski seal toimunud. Aga need mälestused ja lood, mis mulle sellest jäävad ütlevad mulle, et see toimus :D mõned kaunistused jätsime, aga enamuse võtsime maha.
Sellest laagrist jäävad mõned erilised inimesed meelde, kellega lähedasem olin, aga igaüks oli laagri oluline osa, kelleta poleks see kogemus sama olnud. Sõnumid, mis mulle raamatusse kirjutati, olid mõneti üllatavad ja väga armsad, siirad ja ilusad. Meenutati enamasti mu huumorit, aga ka selget pead ja energiat, naeratusi.
Jäin veel pooleteiseks päevaks Hamburgi pärast laagrit. Sain ka ühe eesti sõbrannaga kokku paariks tunniks. Eriti imelik oli eesti keelt rääkida pärast kuud aega inglise keelt :P aga saime hakkama. Hamburgi on suht kerge tagasi minna. Saksamaale tahaks nagunii varsti minna, Marilile ja ta perele külla. Ehk uue töökohaga on see võimalik ka.
Mõned päevad tagasi helistasin koolidirektorile, kellega oli juunis peaaegu kokkulepe olemas, et saan abiõpetajaks. Selgus, et enam ei saa, sest kohti lihtsalt pole. Siis ootas ees 5-6h aktiivset tööotsimist netis. Helistasin paari kohta, saatsin CV-sid ja kirjutasin e-maile. Eile käisin töövestlusel, mis oleks mulle ideaalne. Nii mulle igatahes tundus, kui vestlesin ja ringkäiku tegin seal koolis. Neile jäi ka minust selle 50 minutiga hea mulje. Esmaspäeval saan teada, kas saan selle töö või mitte. Kahjuks Tartus mind sügisest ei näe, uus elukoht Tallinnas on ka juba olemas. Väga hea sõbra ja ühe norrakaga hakkan elama :) ehk saan norra keelt õppida kõrvalt? See oleks nii äge!
Ma ei usu, et ma oleks varem ühegi kalendriaasta sees nii palju reisinud, kui sel aastal. Maikuus Taani, Norra, Saksamaa, Riiax2, suvel Saksamaa, järgmine nädal Inglismaa, septembri lõpus ilmselt Riias Taize kohtumine. Ma juba ootan Londonisse minekut, sest meie Briti delegatsioon oli Londonist või selle lähedalt. Liider on kahjuks ise samal ajal Fääri Saartel kodus käimas, ja üks lastest on Amsterdamis, aga loodan teiste lastega ikka kohtuda. Mõlemad poisid on Arsenali fännid ka :) sain neile laagris tulemusi öelda ja neid rõõmustada nii. Sellest tuleb kindlasti mu kiireim CISVi reunion, eelmine rekord oli vist 1-2 kuud lätlastega. Sest nad on lihtsalt nii mugavalt lähedal!
Mul oli nii tore aeg Village'it staffida, aga ma ei jõua ära oodata, millal saan jälle Step Upi liidriks minna, kui lubatakse järgmisel suvel :D Mõned laused ja laulud ei ole enam kunagi samad pärast laagrit, neil on eriline tähendus. Mu lemmik osa laagri juures täiskasvanutega oli meie avalikus kohas ja transpordis tehtud energizerid - rongijaamas, rongis, bussis, bussipeatuses :D :D :D lastega oli mu lemmikhetk head-ööd ütlemine, sest sain päeva lõpus vähemalt 48 kallistust ja veidi igaühega rääkida, kasvõi aitäh öelda. Ühe poisiga rääkisime blondinalju. Saatsin talle eile sünnipäevakirja ja -kaardi ka, mõned naljad pikkisin sinna sisse. Laagris oli meil ka üks nutuhetk, kui pidin oma rolli tõttu lastega kuri olema, ja ma ütlesin talle midagi, mis mind ennast nutma ajas, ja kui ma selle eest vabandasin pärast mängu, hakkasime mõlemad nutma.
Täiega äge laager oli!!!
Nüüd olen tagasi päriselus, maal vaja abistada, maja ehitamist jälgida, tööd ja elukohta vahetada, kolima hakata, Londonisse minna. Elu on põnev!
1 comment:
jajaaaaaaa....ma loodan, et saad selle töö :)
Post a Comment