Kui nüüd päris aus olla, siis ma ei teagi, kas jätkata blogi pidamist. Sissekanded on järjest harvemad. Isegi, kui on mingi vahva üritus, siis kirjutan sellest alles nädal või 10 päeva hiljem. Nagu oleks kohustus kirjutada lugejatele. Või noh, viimaste postituste statistikat vaadates küll ühele lugejale. Huvitav, kes see üks lugeja küll on? Loodan, et mitte ma ise :P
Teemad, millest kirjutan, on ju ka korduvad: töö, jalka/sport, hääletamine, laagrid ja kokkusaamised inimestega. Tööst oleks mul küll tihti palju vahvat rääkida, kuid pean hoidma konfidentsiaalsust, ei tohi laste nimesid ega diagnoose avaldada. Viimatine eredaim hetk oli eelmise nädala teisipäeval (no näete, jälle nädal peaaegu möödas sellest), kui koolis oli tantsupidu. Lapsed ja õpetajad olid harjutanud, käisin ise ka ühes proovis, kui reedel abiõpetaja olin. Teisipäeval palus üks lasteaia töötaja mind tund-kaks asendada, kui ta ise notari juures. Oleksin nagunii tantsupeole läinud. Tantsisin ka lasteaia omadega. Ja siis terve selle peo aja olin "puu" ühele poisile. Olen näinud, kuidas ta teiste kasvatajatega vingerdab ja tahab ära minna, minuga sellist asja ei olnud. Muudkui ronis mu küljes, mängis patsi või kõrvarõngastega ja ei tahtnud kuskile minna. Vist meeldin talle :D Huvitav on see, et kui ma näiteks lasteaeda lähen, siis ise ta ei tule juurde, kui tuttavat nägu näeb. Pean ise minema juurde ja tere ütlema, siis saan suure kalli ja naeratuse :D
Vot puuetega lastega töötades ongi selle isikliku sideme saavutamine nii suur asi, kui selle kätte saab. Ja mingi ime läbi saan ma sellega hakkama, ma meeldin lastele ja nad kuulavad mind (enamuse ajast!), saab teha nalja jne. Mu pikad küüned meeldivad ka osadele eriti, et tahavad nendega mängida.
See nädal olen oma tööl ja koolis (ei tea veel, kas ainult reedel või neljapäeval ka), neljapäeval tahaks juuksurisse ka minna. Nädalavahetusel lähen Tallinna. Pole seal 2 kuud käinud, viimati oma sünnipäeval!
Maikuus lähen Taani ka, täpselt eurovisiooni ajal olen seal ja võib-olla lähen mingit proovi vaatama ka :) ja oma CISVi sõpru tahan väga näha, keda pole aastaid näinud! Norra vabatahtlikuks ma ei saanud, seega kandideerisin hoopis augustikuus Saksa laagrisse 3 nädalaks nelja 15-aastasega. Vaatabs, kas saab!
Ei tea lubada, kas ja millal järgmine postitus tuleb. Kallis lugeja, palun anna märku, kas on huvi ja mõtet jätkata.
6 comments:
mina loen alati
Ahsoo, ja kui teised ei loe, siis võid hakata ju mulle mailile kirjutama :D
Arvasingi, et sina võid see ainuke olla :) või hakkan käsitsi kirjutama, jõuludest saadik pole ki kirjutanud sulle.
Mis?
Minule pead ka siis ju kirjutama hakkama.
Ma ka ju loen.
Mulle meeldib ka piiluda.
Mina satun ka, aga loen enamasti Feedly kaudu :)
Post a Comment