Jõulud möödusid rahulikult maal, saunas ja perega mängides, natuke telekat ja jalkat (Arsenali mäng oli). Vanaema nägin ka, kui meil saunas käis, kui ma linnast Jaanika juurest tulin. Jaanika juures oli tegelikult tore, kuigi õhtu lõpp pööras kummaliseks. Mängisime seal vanade sõpradega mingit uut lauamängu, mida mõtlesin ise ka soetada, kuid see on päris ohtlik mäng, kus võib kergesti solvuda. Isegi tahtmatult solvata ka sõpru, keda tead juba 10 aastat. No vot. Hommikul enne lahkumist lõikasin Jaanikal juukseid :)
27nda hommikul ärkasin vara, et linna bussi peale minna, oli vaja enne laagrit arsti juurest läbi minna. Tartus pakkisin asjad ära ja laagrisse me läksimegi, jõudsime kõik 7 ühel ajal suht, nii nagu pidigi. Delegatsioon oli mul kokkuvõttes tore, kuigi ka omavahel oli neil hõõrumisi ja ütlemisi, kuid viimasel kahel päeval said nad palju paremini ja ühtsemalt läbi, mida oli tore vaadata. Tegelikult ongi hea, et kõik ei olnud perfektne, vaid oli vaja neljasilmavestlusi pidada ja siluda-selgitada-küsida-arutleda nendega.
Selline minu jaoks kummaline vanus oli, selline Village'i ja Step Upi vaheline, kus enam ei saa teha neid tavalisi lastekaid mänge, vaid ka väike arutelu juurde panna. Liidrid olime 4 naist ja üks mees, kellegi jaoks ei olnud see esimene CISV kogemus, usa ja prantsuse liidrid on vanad sõbrantsid, juba varem koos laagris olnud :) nii et täiega äge oli! Mina võtsin laagrit rahulikult, vist kõrvaltvaataja jaoks liiga rahulikult, sest paar liidrit olid küll väga Village'i suhtumisega ja tõstsid häält, keelasid-käskisid neid igal sammul. Just see piiramine, mis mulle Hollandi laagri staffide juures üldse ei meeldinud! Mis ei tähenda, et ma olin pehmo liider. Ei, magamamineku ajal sain tõsine ja karm ka olla, aga teha seda sõbralikult ja hea tooniga.
Peaaegu kõikide lastega sain hästi läbi, mõndadega paremini, nt osade poistega rääkida jalkajuttu. Meil oli üks tselsi fänn ja üks tulevane väravavaht seal. Siis õpetasin prantsuse lastele "näksi muru" ja muid sellelaadseid lauseid, kordasid neid ilusti hääldades järgi, mina jagasin neile oma prantsuse aktsendiga eesti lauseid jne. Nalja sai palju!
Viimane päev oli kummaline, aga kokkuvõttes ilus, sest hommikul tuli väike vargusejuhtum välja, mis viis tuju alla laagris. Kõigile tundus juba, et saame laagri läbi ilma selliste juhtumiteta, sest lastega on see tavaline, et kellegi kommid-šokolaad kaduma läheb, kuigi seekord oli kohver, kust need kaduma läksid, ilusti kinni, mitte ei lebanud need niisama voodi peal vms. Ma ei teagi, kes seda tegi ja pole olulinegi enam. Siis tuli mul meelde mäng, mida me Hollandis tegime. Nii et kõik said mingil hetkel kallistada kedagi laagrilist, kelle kohta käis küsimus. Nt tuli kallistada kedagi, kes oli su parim sõber laagris, kelle riiki sa külastada tahaksid, kes muutis su mõttemaailma, kelle käest tahaksid vabandust paluda jne. Väga paljud lapsed nutsid selle ajal, täiskasvanud ka. Mina olin keskel, kes küsimusi esitas ja vastajaid valis (igal küsimusel 5tk), kuid sain ka mõned kallid ikka :D pärast oli nö vabalava, kus võis veel kallistada, kui ei saanud küsimuse ajal minna "vastama". Mina läksin kohe pärast seda üles pabereid lõikama kirjade jaoks, ja kui tagasi võimlasse läksin, oli ka mul järjekord lastest, kes mind kallistada tahtsid :D nii äge!
Üks mu lastest, kellel ainsana puudus varasem Village'i kogemus, tegi ise enda laagri keeruliseks oma suhtumisega, kuid ma loodan, et meie vestlused aitasid teda. Ja kunagi vaatab ta selle laagri poole tagasi kui millelegi, mis teda muutis. Teised 5 delegaati olid mulle juba varasematest kohalikest üritustest ja laagritest tuttavad, kuid usun, et ka nende jaoks muutusin ma mingil moel, sest olin nende liider, mitte niisama tore tegelane. Olime ju ka kohalik delegatsioon, mille kohta ma olen varem ikka mõelnud, mis tunne see on. Nüüd siis tead, 50-60 :D
Laagri lõppedes läksin ühikasse asju pakkima ja küüti otsima, et tln õe juurde minna. Plaanisin autos magada, aga raadio pandi nii kõvasti üürgama, et kvaliteetsest unest oli asi kaugel. Õe juurde jõudsin 20.30 ja kell 22 kustusin juba ära, sest olin eelmisel ööl 4h maganud! Laupäeval, sünnipäeval, tulime maale. Korjasime ka mu Kanada CISV sõbra peale, keda ma nägin viimati 5,5a tagasi :D õde tegi mehega inglise jõululõuna, jagasime kingitusi ja lõpuks mängisime kaardimängu. Vahepeal üritasin FB-s sünnipäevasõnumitel silma peal hoida ja vastata. Tulid ka mõned kõned - vanaemad, isa, paar sõpra, ning sms-id. CISV sõprade õnnesoovidele sain vastata, et mul üks selline sõber külas on :D nii et väga vahva päev oli!
Täna on olnud väga rahulik päev - käisime palkmaju vaatamas, kolasime Grantiga mu CISV asjades ja vaatasime pilte-videosid meie laagrist. Ulmeliselt tore! Homme lähme Tartusse, kus saame 3 lapsega meie laagrist kokku, ja öösel sõidab ta juba ära, tagasi koju ja otse kooli oma reisilt.
No comments:
Post a Comment