Monday, May 13, 2013

plaanimata ja planeeritud puhkus

Ikka ei läinud eelmine nädal, nii nagu plaanitud.
Teisipäeval oli EÜ. Rahvast oli vähe, aga minul oli nii palju mõtteid. Teema on isiklik ja keeruline. Varem olen ikka arvanud, et armastus on otsus või valik, kuid oma viimase kolme aasta kogemuse põhjal ei ole ma enam nii kindel. Vastasime ka küsimusele, et mis värvi on armastus. Mina vastasin küsimusega, et mis värvi on tema silmad. Spontaanne vastus, ma pole selle peale varem nii mõelnud. Teema jätkub sel nädalal.

Kolmapäeval pidin tööle minema, mu lemmik tööpäev, sest kolleegid on nii vahvad. Esmaspäevad on ka vahvad, kuid kolmapäevane vahetus on ideaalne lõpp töönädalale. Kuid öösel kella 4 paiku väljutasin oma õhtusöögi. Kella 6 paiku väljutasin joodud vee. Kella 8 ja 11 ajal väljutasin juba sappi, sest ei olnud vahepeal midagi tarbinud. Palavik ja seljavalu oli ka. Kella 14.30 paiku öökisin tühja, mis oli eriti ebameeldiv. Siis jõin jälle vett ja magasin 2h ning ärgates oli enesetunne parem. Palavik oli ka läinud ja enam ei väljutanud midagi. Ütlematagi selge, et tööle ma ei jõudnud, magasin ja valutasin enamuse päevast. Siis magasin kella 20-ni ja jäin ärkvele. Moonika tõi poest kurki ja banaani, et ma midagi süüa saaks selle hella kõhuga.
Neljapäeval olin juba ise nii palju jalul, et käisin duši all ja poes.
Reedel oli Moonikal kaks eksamit ja kui enne tegin ettepanku mingit filmi vaadata vms, siis ta ütles, et tahaks pigem üksi olla. Seda arvesse võttes tegin plaani minna õhtul jalkat vaatama, Tammeka mängis Kaljuga. Mäng hakkas hilja ja jalutasin rahulikult sinna ja tagasi. Mäng ise oli ikka teistmoodi, kui pole kellegi poolt olla. Jälgisin siis hoopis meie endisi mängijaid, osad neist juba ammu Tuleviku särki kandnud ja vaid üks platsil olnutest oli veel eelmine aasta FC Viljandi ridades. Ühte oma endist õpilast praktika ajast nägin ka ja üht CISVikat, noort jalgpallurit, kellel endal oli mäng. Näen teda sel nädalal laagris ka. Ei, tore oli. 1.juunil on Tammekal Kurega mäng, äkki lähen jälle endisi mängijaid vaatama...

Aga selles jalutuskäigul staadionile ja tagasi oli midagi maagilist ja kummalist, niimoodi üksi rahulikult omas mullis läbi linna kulgeda. Kell 22 ühikasse tagasi jõudes Moonika juba magas.

Laupäeval häälega Viljandisse, sain ühe toreda mehe peale, kes oli uudishimulik, kuid kui mitu korda tööd mainisin, siis täpsemalt ta ei uurinud. Ootasin õe ära ja sõitsime maale, kus meid oodata ei juletud. Tegime sauna ja süüa, koristasime, ajasime juttu. Pühapäeval oli emadepäev ja sõime hommikul kooki, andsime kingitusi ja lõpuks panime kartulid ja sibulad maha. Vend tuli ka, kui me õega hakkasime ära tulema maalt. Kuna tal oli rongini aega, käisime kohvikus söömas. Mina tegin Teedu juures aega parajaks, kuni Pärnust tulev küüt Viljandisse jõudis. Teetu ega Partsi kodus ei olnud, kuid andsin teada, et sinna lähen ja teadsin, kus võti on. Parts vahepeal käis korra seal asju võtmas, kuid läks siis jälle teele.

Öösel välkus Tartus välk ja müristas äike, õhk on värske. Algab uus töönädal.

No comments: