Wednesday, November 07, 2012

Norra ilu ja elu ja võlu, ja nalts

Käisin Norras eelmisel nädalal, kolmapäevast pühapäevani. Olin tol päeval jube väsinud, sest läksin ööseks tööle haigeks jäänud kolleegi asendama. Magada eriti ei saanud, ja pärast ühikas ka magada ei jõudnud, sest läksin bussi peale. Tallinnas sain õega kokku, käisime Hesburgeris söömas ja rimis toidupoes.
Lend Oslosse läks hästi, kohale jõudes pidime ootama, sest norrakate lennud hilinesid ja prantslased pidime ka ära ootama, horvaadid olid juba linnas. sel õhtul olime mingis hostelis, ja me olime kõik nii väsinud. ajavahe mõjutas ka, sest just alles oli kella keeratud ja see tunnine ajavahe nagunii. hommikul oli juba parem olla.
Linnas oli meil väike ekskurss plaanis. Minul olid veel plaanid sõpradega kokku saada ja nii kohtusingi Oslo ooperimaja juures 20-30 minutiks ühe norrakaga, kellega olime koos 5 aastat tagasi Bergenis CISV laagris, ja nii vahva oli temaga kokku saada ja rääkida. rõõm oli kuulda, et ta on õnnelik.
Toomkiriku juures saime kokku Siiriga ja jalutasime kuningalossi juurde ja linnas veel niisama. Sai täiega nalja ja uudiseid vahetatud, kuidas kellelgi läheb. Siis sain veel Lillianiga kokku, kellega ma koos Lias töötasin ja viimati nägin teda 2 tagasi Rootsis. meil oli ka väga lahe meenutada vanu nalju ja uudiseid vahetada. ta sõitis meiega sama rongiga ka, sest ta elab Drammenis ja meie grupp sõitis ühe peatuse edasi veel.
Laagripaik oli meil Solsetra-nimelises kohas. Mina jagasin tuba teise eestlase ja ühe prantsuse neiuga, kes aga kolmest ööst vaid ühel oli oma voodis. Enamuse ajast sadas vihma, kuid ühe pikema jalutuskäigu me tegime ikkagi metsas. ülejäänud aeg kulus meil 1) söögitegemisele 2) lebotamisele 3) grupitöödele ja 4) sõnumi kuulamisele. Ja palju naltsi sai ka muidugi :D
Kuid lisaks uutele naljadele, mis meil seal omaks said omavahel, oli laagri kõige meeldejäävam osa sõnum, mida jagas meile Fidžilt pärit mees. Ma ei hakka neid lugusid siin ümber jutustama, mis ta meile rääkis. Ütlen vaid, et need mõjusid täiega. Tal endal kui ka meil tulid aeg-ajalt pisarad korraks silma selle ajal. Ja see on hämmastav, mida ta on läbi elanud ning kui paljude inimeste elusid on ta mõjutanud, nii oma sõnumiga kui spordialaselt (rugby-treener on ta muidu). Ja mõjutas ka meid, muidugi!
Nii et täiega korda läinud ja meeldejääv reis ja laager oli! täpselt pooled olid juba eelmisest aastast tuttavad, kui sama laager oli Eestis, Pilistveres. Ei teagi, kus see järgmine aasta on ja kas minna saan. Keegi rääkis midagi Inglismaast.

Tagasitulek oli ka väga väsitav - kell 6 üles, söök, koristamine, pakkimine, lahkumine. sõitsin sel päeval taksoga, bussiga, rongiga, lennukiga ja lõpuks rongiga Tartusse tagasi. Tank tuli ka rongijaama vastu mulle, aitas oma inglišmänniga kotti ühikase tassida, sõime ja muljetasime natuke, siis läksin magama.

Esmaspäeval olin tööl, suht okei oli ja öö oli ka vaikne, kuni 5.30ni. Eile sai veel EÜ-s käidud, kus teemaks inglid. Mulk ütles mind nähes, et mõned inimesed on nii isekad, et tulevad ainult siis kohale, kui nendest juttu on :) õhtu lõpuks väsisin seal nii ära, et ei läinud Arsenali 2-2 viigimängu pubisse vaatama. Kuid ühikas tulemusi jälgides tuli Tank koju ja siis me jäime temaga kella 1-ni juttu ajama :) täna jälle tööle.

2 comments:

Rael. said...

Mõnikord ma täitsa igatsen oma Tartu ingleid.

flat spoon girl said...

ma sind ja su peret ka, eriti kui teie vanast korterist töö vahet kooserdades mööda kõnnin. aknad on alati pimedad.