Wednesday, August 01, 2012

kaunis lõpp ja imelik kodu

Viimane postitus oli mu vabal päeval. Käisin jalkat vaatamas. Enne aga hängisin itaalia liidri ja tema ühe CISV-i sõbraga. Mäng oli lahe, kodumeeskond võitis 2-1. Vastaste eest mängis EM-i üks kangelane Krohn-Dehli. Üks staffidest andis mulle kaasa oma puna-valge Adi dressika, mis pidavat õnne ja võidu tooma. Ja tõi ka :)
Pärast mängu läksin ühte perre, mis oli nii tore! Ema töötab Gröönimaal ning ma palusin tal mulle järgmine kord postkaardi saata ja ta sõidab sinna jälle 10 päeva pärast. Ajasime kaua juttu ja järgmisel päeval käisime metsas jalutamas ning nautisime niisama ilusat ilma, enne kui mind ja Itaalia liidrit tagasi viidi.
Eelmise nädala teisipäeval käisime ka rannas, õnneks oli väga ilus ilm. Kirbuturg oli ka seal linnakeses, ostsin omale uued päikseprillid. Eriti palju ma ei päevitanud, kuna oli korraga liiga kuum, kartsin ära põleda. Õhtul olid kõik üliväsinud.
Neljapäeval oli meil Gala Night, noored läksid paarides ja liidrid teenindasid neid õhtusöögil. Hiljem oli tants ja pidu. Minu poiss valiti peo kuningaks :) 3 aastat tagasi pani ta talendishow kinni, nüüd sai peokuninga tiitli. Kusjuures Open Day'st alates kutsuti teda hüüdnimega "Delicious", nüüd lisandus selle ette tiitel "King" :) Täiskasvanud eriti ei tantsinud, vaid me tegime mänge. Selliseid trikikaid, kus mingi osa ei tea trikki ja üritab ära arvata. Üks uus lemmik, mis ma laagris ära õppisin, on "Good dog or bad dog?", ehk saan seda millalgi kohalikus laagris teha.
Viimane päev oli põnev, kuid lõpp oli muidugi pisarates, sest lahkumine oli lähedal. Kirjutasime üksteisele sõnumeid raamatusse ja kui ma enda oma esimest korda lugesin, ajas see mind täiega nutma! Nad olid nii ilusaid asju minu kohta öelnud seal :) mõned lausa üllatasid oma sõnavõtuga ja see tegi nii õnnelikuks! Olen seda raamatukest üle kümne korra lugenud kindlasti tagasitulekust alates.
Õhtune küünalde süütamine ja kallistusring oli aga väga pisaraterohke. Igaüks sai süüdata küünla ja midagi kõigile öelda. Minu lapsed olid tublid, eriti A, kes pidas neist kõige pikema ja ilusama kõne. Üldse olid minu lapsed tublid seal laagris, nad õppisid seal nii palju, nii enda kui maailma kohta, kuigi see tee ei olnud ügaühele kerge. Eriti tore oli mu poisi kommentaar selle kohta, kuidas ta mõistab nüüd paremini oma 3-aasta tagust Village'it :D
Ülejäänud õhtu oli rahulikum. Olin kaua üleval, kuid kella 2 paiku läksin paariks tunniks pikali. Ameeriklased lahkusid esimesena 5.30 paiku ja pärast seda tagasi magama kaheks tunniks. Hommikusöök ja laagripaiga koristus, viimased asjade pakkimised ja toa koristus. Võtsin laagrist kaasa uue tumesinise seeliku ja Vagabondi mustad kontsakingad. enda poolt jätsin kaks dressikat maha. Tulin tagasi CISV Kolumbia, USA, Kanada ja Taani särkidega :) (kõik peale USA oma on sinised!)

Pärast seda sai veel viimaseid pilte tehtud kallite inimestega. Brasiilia ja osad staffid jäid veel koolimajja, ülejäänud läksid bussiga Aalborgi. Meid, taanlasi ja Kanada delegatsioon pandi maha rongijaamas, meie ja taanlased pluss üks staffidest läksime sama rongi peale, kuigi kaks delegatsiooni olime erinevates vagunites. rongisõit läks rahulikult, sain mõneks hetkeks silma ka kinni lasta ja lugesin oma laste raamatukesi :)
Kopenhaageni rongijaama oli meile vastu tulnud üks taani noormees Asbjörn :) mina ja H olime koos temaga Village'is kolm aastat tagasi, ning tema girlfriend oli see staff, kes meiega tagasi sõitis ja tema õde taani delegatsiooni liider :D nii et saime mõneks hetkeks kokku, ja see oli nii tore!
Kopenhaageni lennujaamas saime veel oma kuuevarbaliste naabritega kokku ja lendasime koos Riiga. Sealt edasi juba üksi Eesti poole. Ööseks läksin õe juurde.

Järgmisel päeval läksime õega Tallinna lennujaama, sest meie Rootsi poolõed lendasid koju tagasi. Ega nad ei teadnud kindlalt, et me neile vastu läheme, kuid saime koos hommikust süüa murul ja aitasime neil lahendada üleliigse pagasi mure. nüüd on mul uued tennised ja šampoon+palsam+dušigeel :)
pärastlõunase rongiga tulin Viljandisse, mind toodi autoga koju ja sain üksi kodus olla. esmaspäev oli väga imelik, kõik tundus nii vale ja tühi. vaikus, mida tavaliselt siin maal naudin, oli halb, kui olen harjunud 35 lärmaka teismelisega enda ümber. saun oli keskpärane, kuigi sain ilusti puhtaks. pidin oma küüned ka maha lõikama, kuigi need olid laagris jällegi suure tähelepanu all (jälle küsiti, kas need on mu enda omad ja paluti pidevalt end kõditada nendega käsivarre siseküljelt).

Mul on alati väga raske CISV-i laagrist tagasi tulla, sest mu pere ja lähedased sõbrad ei saa aru, mida ma olen just kogenud ja läbi elanud, eriti aga seda, miks ma seda ikka ja jälle tahan teha! ma võin ju pilte näidata ja rääkida, kuid ikkagi jääb see neile võõraks. Esmaspäeval aga sain kokku Marili ja Teeduga ja ma usun, et nemad saavad vist päris hästi aru minust. veetsin nende mõlemaga mõnusalt aega ja oli väga vahva õhtu. ööseks läksin Teedu juurde, kus oli mingi prantsuse tüüp, kellele ma üldiselt CISV-ist rääkisin ja õhtul vaatasime filmi "In America".
Eile lõõgastusin kodus, korjasin marju ja kirjutasin oma laagrilistega ja nii mõnigi asi sai selgeks. Laagri-pohmakas aga kestab. Sarnaneb veidi tundega pärast mu esimest CISV-i Village'it, mis tähendab seda, et see kogemus oli jällegi ülitugev. Ma olen nii õnnelik, et mul see võimalus oli ja õppida tundma selliseid vapustavaid inimesi. Nüüd läks mu kuhu-reisida nimekiri palju pikemaks! Esimene katsetus seda lühendada võib toimuda juba augusti lõpus, kui tahaks Riiga hääletada ja oma kuuevarbalisi naabreid külastada :)

Nüüd olümpia lainele!

No comments: